Quetiapine actavis 200mg - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Quetiapine Actavis 25 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Quetiapine Actavis 100 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Quetiapine Actavis 150 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Quetiapine Actavis 200 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Quetiapine Actavis 300 mg, õhukese polümeerikattega tabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks 25 mg tablett sisaldab 25 mg kvetiapiini (kvetiapiinfumaraadina).
Abiaine: laktoosmonohüdraat koguses, mis vastab 4,9 mg veevabale laktoosile.

Üks 100 mg tablett sisaldab 100 mg kvetiapiini (kvetiapiinfumaraadina).
Abiaine: laktoosmonohüdraat koguses, mis vastab 20 mg veevabale laktoosile.

Üks 150 mg tablett sisaldab 150 mg kvetiapiini (kvetiapiinfumaraadina).
Abiaine: laktoosmonohüdraat koguses, mis vastab 29,5 mg veevabale laktoosile.

Üks 200 mg tablett sisaldab 200 mg kvetiapiini (kvetiapiinfumaraadina).
Abiaine: laktoosmonohüdraat koguses, mis vastab 39,3 mg veevabale laktoosile.

Üks 300 mg tablett sisaldab 300 mg kvetiapiini (kvetiapiinfumaraadina).
Abiaine: laktoosmonohüdraat koguses, mis vastab 59 mg veevabale laktoosile.
INN. Quetiapinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Quetiapine Actavis 25 mg õhukese polümeerikattega tablett on ümmargune, kaksikkumer, heleoranz
tablett, sisse trükitud kirjega "Q" ühel poolel.

Quetiapine Actavis 100 mg õhukese polümeerikattega tablett on ümmargune, kaksikkumer, kollane
tablett, sisse trükitud kirjega "Q" ühel poolel.

Quetiapine Actavis 150 mg õhukese polümeerikattega tablett on ovaalne, kaksikkumer,
kahvatukollane tablett, sisse trükitud kirjega "Q" ühel poolel.

Quetiapine Actavis 200 mg õhukese polümeerikattega tablett on ovaalne, kaksikkumer, valge tablett,
sisse trükitud kirjega "Q" ühel poolel.

Quetiapine Actavis 300 mg õhukese polümeerikattega tablett on ovaalne, kaksikkumer, valge tablett,
sisse trükitud kirjega "Q" ühel poolel ja ,,300" teisel poolel.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Skisofreenia.
Mõõduka raskusega kuni raskete mania episoodide ravi.
Ei ole tõestatud, et kvetiapiin hoiaks ära mania või depressiooni episoodide kordumist (vt lõik 5.1).

4.2
Annustamine ja manustamisviis

Quetiapine Actavis"t tuleb manustada kaks korda ööpäevas, koos toiduga või ilma.

Täiskasvanud
Skisofreenia ravis on esimesel neljal päeval koguannus 50 mg (1. päev), 100 mg (2. päev),
200 mg (3. päev) ja 300 mg (4. päev).
Alates 4-ndast päevast edasi tuleb annust tiitrida tavalise toimiva annuse 300...450 mg/ööpäevas
piirides. Sõltuvalt patsiendi ravivastusest ja ravimi talutavusest võib annust kohandada vahemikus
150...750 mg/ööpäevas.

Bipolaarse häirega seotud mania episoodide ravis on ööpäevane koguannus esimesel neljal ravipäeval
järgmine: 1. päeval 100 mg; 2. päeval 200 mg; 3. päeval 300 mg; 4. päeval 400 mg.
6. ravipäevaks suurendatakse annust kuni 800 mg-ni ööpäevas, kuid seda ei soovitata teha kiiremini
kui 200 mg võrra ööpäevas.
Sõltuvalt patsiendi ravivastusest ja taluvusest võib annust kohandada vahemikus
200...800 mg/ööpäevas.
Tavaliselt on toimiv annus vahemikus 400...800 mg/ööpäevas.

Eakad
Nii nagu teisi antipsühhootikume, tuleb ka kvetiapiini manustada eakatele patsientidele ettevaatusega,
eriti ravi algses tiitrimisfaasis. Annuse tiitrimisaeg on pikem ja päevane raviannus madalam kui
noorematel patsientidel, sõltudes individuaalsest ravivastusest ja taluvusest.

Eakatel oli, võrreldes nooremate patsientidega, kvetiapiini keskmine plasmakliirens langenud
30...50%.

Lapsed ja noorukid
Kvetiapiini ohutust ja efektiivsust ei ole lastel ja noorukitel hinnatud.

Neerukahjustusega patsiendid
Annuse kohandamine ei ole neerukahjustuse korral vajalik.

Maksakahjustusega patsiendid
Kvetiapiin metaboliseerub ulatuslikult maksas ning seetõttu tuleb ravimit kasutada ettevaatusega (eriti
ravi alustamisel) patsientidel, kellel teadaolevalt esineb maksakahjustus.

Maksakahjustusega patsientidel tuleb ravi alustada annusest 25 mg/ööpäevas. Annust tuleb iga päev
suurendada 25...50 mg kaupa kuni toimiva annuseni, sõltuvalt patsiendi ravivastusest ning taluvusest.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

Samaaegne ravi tsütokroom-P450 3A4 inhibiitoritega (HIV proteaasi inhibiitorid, asooli rühma
seentevastased ravimid, erütromütsiin, klaritromütsiin ja nefasodoon) (vt lõik 4.5).

4.4
Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kardiovaskulaarne haigus
Kvetiapiini tuleb kasutada ettevaatusega teadaoleva kardiovaskulaarse haiguse, tserebrovaskulaarse
haiguse või muude hüpotensiooni soodustavate seisunditega patsientidel.

Kvetiapiin võib indutseerida ortostaatilist hüpotensiooni, eriti esialgse annuse tiitrimise perioodi
jooksul. Selle esinemisel tuleb mõelda annuse vähendamisele või järk-järgulisele tiitrimisele.

Krambid
Kontrollitud kliinilistes uuringutes ei esinenud erinevusi krampide esinemissageduses kvetiapiini ega
platseeboga ravitud patsientidel. Nagu teiste antipsühhootikumide kasutamisel, tuleb
krambianamneesiga patsientide ravimisel olla ettevaatlik (vt lõik 4.8).

Ekstrapüramidaalsed sümptomid
Kontrollitud kliinilistes uuringutes ei esinenud erinevust ekstrapüramidaalsete sümptomite
esinemissageduses soovitatud annuses kvetiapiini ega platseeboga ravitud patsientide vahel.

Tardiivne düskineesia
Kui patsiendil ilmnevad tardiivse düskineesia nähud ja sümptomid, tuleb kaaluda kvetiapiini annuse
vähendamist või ravi katkestamist (vt lõik 4.8).

Maliigne neuroleptiline sündroom
Maliigset neuroleptilist sündroomi on seostatud antipsühhootilise raviga, sealhulgas kvetiapiiniga
(vt lõik 4.8). Selle kliiniliste nähtude hulka kuuluvad hüpertermia, vaimse seisundi muutused, lihaste
rigiidsus, autonoomne ebastabiilsus ja suurenenud kreatiniinfosfokinaas. Sellisel juhul tuleb ravi
kvetiapiiniga katkestada ja määrata vajalik ravi.

Raske neutropeenia
Kliinilistes uuringutes kvetiapiiniga on aeg-ajalt esinenud rasket neutropeeniat (< 0,5 x 109/l).
Enamus raske neutropeenia juhte on tekkinud kvetiapiinravi paari esimese kuu jooksul. Kindlat seost
annusega ei ole täheldatud. Turustamisjärgse kogemuse ajal on kvetiapiinravi katkestamisele
järgnenud leukopeenia ja/või neutropeenia lõppemine. Neutropeenia tekke võimalikeks riskiteguriteks
on eelnev madal leukotsüütide väärtus ning varasemast teadaolev ravim-indutseeritud neutropeenia.
Kvetiapiinravi tuleb katkestada patsientidel, kellel neutrofiilide väärtus on < 1,0 x 109/l. Patsiente tuleb
jälgida infektsiooninähtude ja -sümptomite suhtes ning kontrollida neutrofiilide väärtust (kuni see
tõuseb üle 1,5 x 109/l) (vt lõik 5.1).

Koostoimed
Vt ka lõik 4.5.

Kvetiapiini samaaegne kasutamine koos tugevate maksaensüümide indutseerijatega, nagu
karbamasepiin või fenütoiin, vähendab oluliselt kvetiapiini plasmakontsentratsiooni, mis võib
mõjutada kvetiapiinravi efektiivsust.

Patsientidel, keda ravitakse maksaensüümide indutseerijatega võib kvetiapiinravi alustada ainult siis,
kui raviarst otsustab, et kvetiapiinist saadav võimalik kasu kaalub üles maksaensüümide indutseerijate
ravi katkestamise riski. On oluline, et kõik muutused ravis maksaensüümide indutseerijatega on järk-
järgulised, vajadusel saab selle ravimi asendada maksaensüüme mitteindutseeriva ravimiga (nt
naatriumvalproaadiga).

Vältida teiste neuroleptiliste preparaatide samaaegset kasutamist.

Hüperglükeemia
Kvetiapiinravi ajal on teatatud hüperglükeemiast või olemasoleva diabeedi süvenemisest.
Diabeedipatsientide ja diabetes mellitus"e tekkeriskiga patsientide puhul on soovitav neid kliiniliselt
jälgida (vt ka lõik 4.8).

Lipiidid
Kliinilistes uuringutes kvetiapiiniga on esinenud triglütseriidide ja kolesterooli taseme tõusu (vt lõik
4.8). Lipiidide tõusu tuleb ravida vastavalt sellealastele ravijuhistele.

QT-intervalli pikenemine
Kliinilistes uuringutes ja kasutamisel vastavalt ravimi omaduste kokkuvõttes antud soovitustele, ei
kaasne kvetiapiini kasutamisega püsiva QT-intervalli absoluutset pikenemist. Siiski täheldati
üleannustamisel (vt lõik 4.9) QT-intervalli pikenemist. Nii nagu teiste antipsühhootikumidega, tuleb
ka kvetiapiini määramisel samaaegselt teiste QT-intervalli pikendavate ravimitega olla ettevaatlik
eakate, kaasasündinud pikenenud QT-intervalli sündroomiga, südamepuudulikkusega, südame
hüpertroofiaga, hüpokaleemiaga või hüpomagneseemiaga patsientide puhul.

Ravi ärajätmine
Antipsühhootiliste ravimite, sh kvetiapiini järsul ärajätmisel on kirjeldatud ägedaid
ärajätusümptomeid, nagu iiveldus, oksendamine ja unetus. Soovitav on ravi lõpetada järk-järgult.

Dementsusega seotud psühhoosiga eakad patsiendid
Kvetiapiin ei ole heaks kiidetud dementsusega seotud psühhoosi raviks.

Randomiseeritud platseebokontrollitud kliinilistes uuringutes dementsetel patsientidel on mõnede
atüüpiliste antipsühhootikumide kasutamisel täheldatud umbes 3 korda suurenenud
tserebrovaskulaarsete kõrvaltoimete tekkeriski. Selle suurenenud riski tekkemehhanism ei ole teada.
Suurenenud riski ei saa välistada ka teiste antipsühhootikumide puhul või teistes patsiendigruppides.
Kvetiapiini tuleb insuldi riskifaktoritega patsientidel kasutada ettevaatusega.

Atüüpiliste antipsühhootikumide metaanalüüsis leiti, et dementsusega seotud psühhoosiga eakatel
patsientidel esineb platseeboga võrreldes suurenenud surma risk. Siiski oli kahes 10-nädalases
platseebokontrollitud kvetiapiini uuringus samal patsientide populatsioonil (n = 710; keskmine vanus
83 aastat; piirid: 56...99 aastat) suremus kvetiapiiniga ravitud patsientide hulgas 5,5% võrreldes
3,2%-ga platseeborühmas. Nendes uuringutes surid patsiendid erinevatel põhjustel, mis vastasid selles
populatsioonis oodatavatele. Need andmed ei tuvasta põhjuslikku seost kvetiapiinravi ja surma vahel
eakatel dementsusega patsientidel.

Lisateave
Andmed kvetiapiini kombineerimise kohta naatriumvalproaadi või liitiumpreparaadiga keskmise
raskusega ja raskete mania episoodide ravis on piiratud; siiski ilmnes, et kombineeritud ravi taluti hästi
(vt lõigud 4.8). Uuringu andmetele tuginedes ilmnes 3. nädalal täiendav toime. Teises uuringus ei
leitud aditiivseid toimeid 6. ravinädalal. Andmed kombinatsioonravi kohta pärast 6. ravinädalat
puuduvad.

Quetiapine Actavis sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, laktaasi
puudulikkusega või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi ravimit võtta.

4.5 Koostoimed
teiste
ravimitega ja muud koostoimed

Arvestades kvetiapiini peamiseid toimeid kesknärvisüsteemi, tuleb rakendada ettevaatust selle
kasutamisel kombinatsioonis teiste tsentraalselt toimivate ravimite ja alkoholiga.

Tsütokroom P 450 (CYP) 3A4 on ensüüm, mis vastutab peamiselt kvetiapiini tsütokroom P450 poolt
vahendatud metabolismi eest. Koostoime uuringus tervetel vabatahtlikel põhjustas kvetiapiini (annuses
25 mg) samaaegne manustamine koos ketokonasooliga (CYP3A4 inhibiitor) kvetiapiini AUC
5...8-kordse suurenemise. Selle alusel on kvetiapiini samaaegne kasutamine koos CYP3A4
inhibiitoritega vastunäidustatud. Samuti ei ole kvetiapiini soovitatav võtta koos greibimahlaga.

Mitme annusega uuringus kvetiapiini farmakokineetika hindamiseks enne karbamasepiini (tuntud
maksaensüümide indutseerija) ravi ja selle ajal suurendas karbamasepiini manustamine oluliselt
kvetiapiini kliirensit. See kliirensi suurenemine vähendas süsteemset kvetiapiini ekspositsiooni
(mõõdetuna AUC-na) keskmiselt 13%-ni ekspositsioonist ainult kvetiapiini manustamisel; mõnel
patsiendil esines veelgi suurem mõju. Sellise koostoime tulemusena võivad esineda väiksemad
plasmakontsentratsioonid, mis võib mõjutada kvetiapiinravi efektiivsust.

Kvetiapiini samaaegne manustamine koos fenütoiiniga (teine mikrosomaalsete ensüümide
indutseerija) põhjustas kvetiapiini kliirensi suurenemist umbes 450% võrra. Patsientidel, keda
ravitakse maksaensüümide indutseerijatega võib kvetiapiinravi alustada ainult siis, kui raviarst
otsustab, et võimalik kvetiapiinist saadav kasu kaalub üles maksaensüümide indutseerija ravi
katkestamise riskid. On oluline, et kõik muutused ravis maksaensüümide indutseerijatega on
järkjärgulised ja vajadusel võib selle ravimi asendada mitteindutseerijaga (nt naatriumvalproaadiga)
(vt ka lõik 4.4).

Kvetiapiini farmakokineetika ei muutunud oluliselt pärast antidepressantide imipramiini (teadaolev
CYP2D6 inhibiitor) või fluoksetiini (teadaolev CYP3A4 ja CYP2D6 inhibiitor) manustamist.

Kvetiapiini farmakokineetika ei muutunud oluliselt pärast samaaegset manustamist koos
antipsühhootikumide risperidooni või haloperidooliga. Samaaegne kvetiapiini manustamine koos
tioridasiiniga põhjustas kvetiapiini kliirensi suurenemist umbes 70% võrra.

Kvetiapiini farmakokineetika ei muutunud pärast samaaegset manustamist koos tsimetidiiniga.
Liitiumi farmakokineetika ei muutunud samaaegsel manustamisel koos kvetiapiiniga.

Naatriumvalproaadi ja kvetiapiini farmakokineetika ei muutunud samaaegsel manustamisel kliiniliselt
olulisel määral.

Ametlikud koostoimeuuringud kardiovaskulaarsete ravimitega puuduvad. Tuleks olla ettevaatlik kui
kasutatakse samaaegselt muid ravimeid nt teised neuroleptikumid, I ja II klassi antiarütmikumid,
halofantriin, levometadüülatsetaat, mesoridasiin, tioridasiin, pimosiid, sparfloksatsiin, gatifloksatsiin,
moksifloksatsiin, dolansetroonmesülaat, meflokviin, sertindool või tsisapriid. Kvetiapiini tuleks
kasutada ettevaatusega, kui kasutatakse muid ravimeid, mis võivad põhjustada elektrolüütide tasakaalu
häireid, nt tiasiiddiureetikumid (hüpokaleemia), kuna see suurendab maliigse arütmia tekkeriski.

4.6
Rasedus ja imetamine

Kvetiapiini ohutust ja efektiivsust inimese raseduse ajal ei ole tõestatud. Siiski ei ole võimalikku mõju
lootele veel uuritud. Seepärast võib kvetiapiini kasutada raseduse ajal ainult siis, kui sellest loodetav
kasu kaalub üles võimaliku kaasuva ohu. Kui kvetiapiini on võetud raseduse ajal, võib vastsündinul
täheldada ärajätunähte.
Ei ole teada, mil määral eritub kvetiapiin rinnapiima. Seepärast soovitatakse naistel kvetiapiini
manustamise ajal imetamist vältida.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Oma primaarse mõju tõttu kesknärvisüsteemile, võib kvetiapiin mõjutada vaimset tähelepanu
nõudvaid tegevusi. Seega soovitatakse patsientidel mitte juhtida autot ega käsitseda masinaid, kuni
nende individuaalne tundlikkus ravimile on teada.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõige sagedamini teatatud kvetiapiiniga seotud ravimi kõrvaltoimed on unisus, pearinglus, suukuivus,
kerge asteenia, kõhukinnisus, tahhükardia, ortostaatiline hüpotensioon ja düspepsia.

Nagu teistegi psühhoosivastaste ainetega, on kvetiapiini kasutamisega kaasnenud kehakaalu tõusu,
minestust, pahaloomulist neuroleptilist sündroomi, leukopeeniat, neutropeeniat ja perifeerset ödeemi.

Kvetiapiinraviga seotud kõrvaltoimete esinemissagedused on toodud allolevas tabelis.

Kõrvaltoimete esinemissagedused on gruppidesse jagatud järgmiselt: väga sage (1/10), sage
(1/100, <1/10), aeg-ajalt (1/1000, <1/100), harv (1/10000, <1/1000) ja väga harv (<1/10000),
teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Vere ja lümfisüsteemi häired
Sage: Leukopeenia3
Aeg-ajalt: Eosinofiilia
Teadmata: Neutropeenia3
Immuunsüsteemi häired
Aeg-ajalt: Ülitundlikkus
Väga harv: Anafülaktiline reaktsioon6

Ainevahetus- ja toitumishäired
Väga harv: Diabetes mellitus 1,5, 6

Närvisüsteemi häired
Väga sage: Pearinglus4, unisus2, peavalu
Sage: Minestus4
Aeg-ajalt: Krambid, rahutute jalgade sündroom1
Väga harv: Tardiivne düskineesia6

Südame häired
Sage: Tahhükardia4

Vaskulaarsed häired
Sage: Ortostaatiline hüpotensioon4

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Sage: Riniit

Seedetrakti häired
Sage: Suukuivus, kõhukinnisus, düspepsia

Maksa ja sapiteede häired
Harv: Kollatõbi6
Väga harv: Hepatiit6

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Väga harv: Angioödeem6, Stevensi-Johnson"i sündroom6

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Harv: Priapism

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage: Kerge asteenia, perifeerne ödeem
Harv: Maliigne neuroleptiline sündroom1

Uuringud
Sage: Kehakaalu tõus, transaminaaside aktiivsuse tõus seerumis (ALAT, ASAT)3, neutrofiilide hulga
vähenemine, suurenenud vere glükoosisisaldus kuni hüperglükeemiliste tasemeteni7
Aeg-ajalt: gamma-GT taseme tõus3, täis kõhu seerumi triglütseriidide tasemete tõus, üldkolesterooli
(peamiselt LDL kolesterooli) tõus.

1 Vt lõik 4.4.
2 Unisus võib esineda tavaliselt kahe esimese ravinädala jooksul ja see möödub üldiselt kvetiapiini
manustamise jätkumisel.
3 Mõnedel patsientidel, kellele manustati kvetiapiini on täheldatud seerumi transaminaaside (ALAT,
ASAT) või gamma-GT tasemete asümptomaatilist tõusu. Need tõusud on tavaliselt kvetiapiini ravi
jätkumisel pöörduvad.
4 Nagu teiste alfa1-adrenoblokeeriva toimega antipsühhootikumide puhul, võib kvetiapiin sageli
indutseerida ortostaatilist hüpotensiooni, mis on seotud pearingluse, tahhükardia ja mõnedel
patsientidel minestusega, eriti esmasel annuse tiitrimise perioodil (vt lõiku 4.4).
5 Väga harvadel juhtudel on teatatud olemasoleva diabeedi süvenemisest.
6 Nende kõrvaltoimete esinemissageduse arvutused põhinevad ainult turustamisjärgsetel andmetel.
7 Tühja kõhu vere glükoosisisaldus 126 mg/dl või täis kõhu vere glükoosisisaldus 200 mg/dl
vähemalt ühel juhul.

Neuroleptikumide kasutamisega seoses on teatatud QT-intervalli pikenemise, ventrikulaarse arütmia,
järsu seletamatu surma, südameseiskuse ja torsades de pointes" juhtudest ja neid peetakse
ravimirühmaga seotud toimeteks.

Kvetiapiinravi seostati väikeste, annusest sõltuvate kilpnäärmehormoonide tasemete, eriti üld- T4 ja
vaba- T4 tasemete langusega. Üld ja vaba T4 taseme langus oli maksimaalne esimese kahe kuni nelja
kvetiapiinravi nädala jooksul, pikaajalisel ravil edasist langust ei tekkinud. Peaaegu kõigil juhtudel oli
kvetiapiinravi lõpetamine seotud üld ja vaba T4 toimete pöördumisega, sõltumata ravi kestusest.
Väiksemad üld T3 ja pöörd T3 langused esinesid ainult suuremate annuste korral.
Kilpnäärmehormooni siduva globuliini (TBG) tasemed olid muutumatud ja üldiselt ei täheldatud
pöörduvat kilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) tõusu ilma viideteta sellele, et kvetiapiin
põhjustaks kliiniliselt olulist hüpotüreoidismi.

4.9 Üleannustamine

Kliinilistes uuringutes on teatatud letaalsest lõppest akuutsel üleannustamisel 13,6 grammiga ja
turustamisjärgselt annustega alates 6 grammist (kvetiapiini monoteraapia korral). Siiski on teatatud
ellujäämisest ka pärast akuutseid üleannustamisi kuni 30 grammiga. Turustamisjärgselt on olnud väga
harva teateid, kus ainult kvetiapiini üleannustamine on põhjustanud surma, koomat või QT-intervalli
pikenemist.

Olemasoleva raske kardiovaskulaarsüsteemi haigusega patsientidel võib olla suurenenud risk
üleannustamise toimete tekkeks (vt lõik 4.4).

Üldiselt tulenesid teatatud nähud ja sümptomid ravimi teadaolevate farmakoloogiliste toimete
tugevnemisest, st uimasus ja sedatsioon, tahhükardia ning hüpotensioon.

Spetsiifiline vastumürk kvetiapiinile puudub. Raskete nähtude korral tuleb kaaluda mitme ravimi
koostoime võimalust ja soovitatakse rakendada intensiivraviprotseduure, sh hingamisteede avamine ja
avatuse säilitamine, piisava hapnikuga varustatuse ja ventilatsiooni tagamine ning
kardiovaskulaarsüsteemi jälgimine ja toetamine. Samal ajal kui ei ole uuritud imendumise ennetamist
üleannustamise korral, tuleb kaaluda maoloputust (teadvusetuse korral pärast patsiendi intubeerimist)
ja aktiivsöe manustamist kombinatsioonis lahtistiga.

Patsient peab kuni paranemiseni olema hoolika jälgimise ja järelevalve all.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1
Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Diasepiinid, oksasepiinid ja tiasepiinid. ATC-kood: N05AH04

Toimemehhanism
Kvetiapiin on atüüpiline antipsühhootikum. Kvetiapiin ja selle inimesel aktiivne metaboliit plasmas ­
N-desalküülkvetiapiin ­ toimivad laia neurotransmitterite retseptorite spektrisse. Kvetiapiinil ja
N-desalküülkvetiapiinil esineb afiinsus aju serotoninergiliste (5-HT2) ja dopaminergiliste D1 ja D2
retseptorite suhtes. Arvatakse, et selline retseptori antagonisti kombinatsioon kõrge selektiivsusega
5-HT2 suhtes, võrreldes D2 retseptoritega, vastutab kvetiapiini antipsühhootiliste omaduste ja vähem
väljendunud ekstrapüramidaalsete sümptomite põhjustamise eest. N-desalküülkvetiapiinil on lisaks
kõrge afiinsus norepinefriini transporteri (NET) suhtes. Kvetiapiinil ja N-desalküülkvetiapiinil esineb
ka kõrge afiinsus histaminergiliste ja 1-adrenergiliste retseptorite suhtes, kuid samas madalam
afiinsus 2-adrenergiliste ja serotoniini 5-HT1A retseptorite suhtes. Kvetiapiinil puudub oluline
afiinsus muskariinsete atsetüülkoliini retseptorite või bensodiasepiini retseptorite suhtes.

Farmakodünaamilised toimed
Kvetiapiini aktiivsus on kinnitust leidnud antipsühhootilist aktiivsust uurivates, nt tingitud hoidumise
katsetes. Ravim blokeerib ka dopamiini retseptorite agonistide toime, mõõdetuna nii käitumuslikult
kui elektrofüsioloogiliselt ja suurendab dopamiini metaboliitide kontsentratsiooni, mis on D2-retseptori
blokaadi neurokeemiliseks tõenduseks.
Ei ole teada, millisel määral N-desalküülkvetiapiini metaboliidid on inimesel kaasatud kvetiapiini
farmakoloogilisse aktiivsusesse.

Ekstrapüramidaalnähtude sündroomi tekkevõimaluse hindamiseks tehtud loomkatsete põhjal eristub
kvetiapiini tavapärastest antipsühhootikumidest. Isegi pikaajalisel manustamisel ei põhjusta kvetiapiin
dopamiin D2-retseptorite sensitiivsuse suurenemist. Tavalistes dopamiini D2-retseptoreid
blokeerivates annustes põhjustab kvetiapiin ainult nõrka katalepsiat. Kroonilisel manustamisel esineb
kvetiapiinil selektiivne toime limbilise süsteemi suhtes, kuna pikaajalise manustamise korral põhjustab
see ravim depolariseeriva blokaadi mesolimbilisetes dopamiini sisaldavates neuronites, kuid ei
põhjusta seda vastavates nigrostriataalsetes dopamiinisisaldavates neuronites.
Nii pärast lühi- kui pikaajalist manustamist avaldab kvetiapiin haloperidooliga sensibiliseeritud või
ravim-naiivsetel Cebus ahvidel minimaalset düstoonilist kalduvust. Nimetatud katsete põhjal saab
eeldada, et kvetiapiini kasutamisel on ekstrapüramidaalsündroomi (EPS) tekkeoht minimaalne.
Arvatakse, et minimaalse EPS-i tekkeohuga kaasneb ka madalam tõenäosus tardiivdüskineesia tekkeks
(vt lõik 4.8).

Kliiniline efektiivsus
Erinevaid kvetiapiini annustevahemikke rakendanud skisofreeniapatsientidel läbi viidud kolme
platseebokontrollitud ravimuuringu tulemused ei osutanud ühelegi erinevusele kvetiapiini ja platseebo
vahel EPS-i esinemissageduse ega kaasuvalt manustatavate antikolinergiliste ainete vajaduse aspektist.
Platseebokontrollitud uuringus, kus kasutati kvetiapiini annusteskaalas 75...750 mg/ööpäevas, ei leitud
kvetiapiinirühmas võrreldes platseeborühmaga mingisuguseid erinevusi EPS-i tekke tõenäosuse või
kaasuvalt manustatavate antikoliinergiliste ravimite vajaduse suurenemise kohta.

Neljas kontrollitud kliinilises uuringus, kus kasutati mõõduka kuni raske bipolaarse mania raviks
kvetiapiini annustes kuni 800 mg/ööpäevas (kahes uuringus monoteraapiana ja kahes uuringus
täiendava ravimina lisaks liitiumile või valproaadile), ei erinenud kvetiapiini rühmas EPS
esinemissagedus ega vajadus antikoliinergilise ravi järele platseebo rühma vastavaist näitajaist.

Platseebokontrollitud uuringutes eakatel dementsusega seotud psühhoosiga patsientidel ei olnud
tserebrovaskulaarsete kõrvaltoimete esinemissagedus 100 patsient-aasta kohta kvetiapiinravi saanud
patsientidel suurem kui platseebot saanutel.

Erinevalt paljudest teistest antipsühhootikumidest ei põhjusta kvetiapiin prolaktiini kontsentratsiooni
püsivat suurenemist, mida samuti peetakse atüüpilistele antipsühhootikumidele iseloomulikuks.
Skisofreeniaga patsientide kliinilises uuringus, kus kasutati erinevaid fikseeritud annuseid, ei leitud
erinevusi kvetiapiini (soovitatavas annusevahemikus) ja platseebo vahel seoses prolaktiini
kontsentratsiooniga uuringu lõpus.

Kaks uuringut mõõdukate kuni raskete maania episoodidega patsientidel leidsid, et kvetiapiin
monoteraapiana oli platseebost efektiivsem maania sümptomite vähendamisel pärast 3. ja 12. nädalat.
Praegusel hetkel puuduvad kvetiapiini efektiivsuse pikaajaliste uuringute tulemused maania või
depressiivsete episoodide profülaktikas. Olemas on piiratud andmed 3- ja 6-nädalasest uuringust
kvetiapiini kasutamise kohta kombinatsioonis naatriumvalproaadi või liitiumiga mõõdukate kuni
raskete maania episoodide ravis. Kombineeritud ravi oli siiski hästi talutav. Uuringu andmed näitasid
aditiivseid toimeid 3. ravinädalal. Teises uuringus ei leitud mingeid aditiivseid toimeid 6. ravinädalal.
Andmed kombineeritud ravi kohta pärast 6. ravinädalat puuduvad.

Keskmine kvetiapiini annus ravile vastajate viimasel ravinädalal oli ligikaudu 600 mg ööpäevas ja
ligikaudu 85% ravile vastajatest said ööpäevast annust vahemikus 400...800 mg.

Kliinilised uuringud on näidanud, et kvetiapiin on efektiivne manustatuna kaks korda ööpäevas, ehkki
kvetiapiini poolväärtusaeg on umbes 7 tundi. Seda on kinnitanud positronemissioontomograafia (PET)
uuring, mis näitas, et kvetiapiin seondub 5-HT2- ja D2-retseptoritega kuni 12 tunni jooksul. 800 mg
ületavate ööpäevaste annuste ohutust ja efektiivsust ei ole uuritud.

Kvetiapiinravi pikaajalist efektiivsust retsidiivide vältimisel ei ole pimendatud kliinilistes uuringutes
kinnitatud. Skisofreeniaga patsientide avatud uuringutes säilis kvetiapiini efektiivsus, kui ravi jätkati
patsientidel, kes olid algselt ravile reageerinud, viidates sellele, et pikaajaline ravi on efektiivne.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Pärast suukaudset manustamist imendub kvetiapiin hästi ja metaboliseerub ulatuslikult.

Samaaegne toidu manustamine ei mõjuta oluliselt kvetiapiini biosaadavust. Kvetiapiin seondub
plasmavalkudega umbes 83% ulatuses. N-desalküülkvetiapiini maksimaalsed püsikontsentratsiooni
molaarsed kontsentratsioonid ulatuvad 35%-ni kvetiapiinil täheldatutest. Kvetiapiini ja selle aktiivse
metaboliidi N-desalküülkvetiapiini eliminatsiooni poolväärtusajad on vastavalt umbes 7 tundi ja 12
tundi.

Kvetiapiini ja N-desalküülkvetiapiini farmakokineetika on heakskiidetud annusevahemikus lineaarne.
Kvetiapiini farmakokineetika ei erine meestel ja naistel.

Kvetiapiini keskmine kliirens eakatel on umbes 30...50% väiksem kui 18...65-aastastel
täiskasvanutel.

Raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min/1,73 m2) oli keskmine plasma
kliirens vähenenud umbes 25% võrra, kuigi individuaalsed kliirensi väärtused on siiski tervete isikute
normi piirides. Vaba kvetiapiini ja inimesel aktiivse plasma metaboliidi N-desalküülkvetiapiini
keskmine molaarne fraktsioon eritub < 5% ulatuses uriiniga.

Kvetiapiin metaboliseerub ulatuslikult maksas, pärast radioaktiivselt märgistatud kvetiapiini
manustamist elimineerub alla 5% muutumatul kujul uriini või roojaga. Umbes 73% radioaktiivsusest
elimineerub uriiniga ja 21% roojaga. Teadaoleva maksakahjustusega isikutel (stabiilne alkoholiga
seotud tsirroos) on kvetiapiini keskmine plasma kliirens vähenenud umbes 25% võrra. Kuna kvetiapiin
metaboliseerub ulatuslikult maksas, on maksakahjustusega patsientidel oodatavad suurenenud
plasmakontsentratsioonid. Nendel patsientidel võib vajalikuks osutuda annuse kohandamine (vt lõik
4.2).

In vitro uuringud on kinnitanud, et tsütokroom P450 süsteemi poolt vahendatud kvetiapiini
metabolismis on vastutav roll ensüümil CYP3A4. N-desalküülkvetiapiin moodustub peamiselt ning ka
eritub CYP3A4 kaudu.

Näidati, et kvetiapiin ja mõned selle metaboliidid (sh N-desalküülkvetiapiin) on in vitro nõrgad
tsütokroom P450 isoensüümide 1A2, 2C9, 2C19, 2D6 ja 3A4 inhibeerijad. In vitro CYP inhibeerimist
täheldatakse ainult kontsentratsioonides, mis olid ligikaudu 5...50 korda suuremad
kontsentratsioonidest, mida täheldati inimestel annusevahemikus 300...800 mg ööpäevas. Nende in
vitro tulemuste alusel ei ole tõenäoline, et kvetiapiini samaaegne manustamine teiste ravimitega viib
selle teise ravimi tsütokroom P450 poolt vahendatud metabolismi kliiniliselt olulise inhibeerimiseni.

Loomkatsed viitavad sellele, et kvetiapiin võib indutseerida tsütokroom P450 ensüüme. Teiselt poolt
ei leidnud spetsiifiline koostoimete uuring psühhootilistel patsientidel tsütokroom P450 aktiivsuse
suurenemist pärast kvetiapiini manustamist.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Mitmetes in vitro ja in vivo genotoksilisuse uuringutes ei leitud tõendeid genotoksilisuse kohta.
Katseloomadel täheldati kliiniliselt olulise ekspositsioonitaseme juures järgnevaid muutusi, kuid neid
ei ole veel kinnitatud pikaajaliste kliiniliste uuringutega.
Rottide kilpnäärmes on leitud pigmendiladestusi; Cynomolgus"e liigi ahvidel on täheldatud
follikulaarsete kilpnäärmerakkude hüpertroofiat koos T3 plasmakontsentratsiooni, hemoglobiini
kontsentratsiooni ja punavereliblede ning valgevereliblede arvu vähenemisega; koertel leiti läätse
läbipaistmatust ja kaed.
Arvestades nende leidudega, tuleb kaaluda kvetiapiinravist saadavat kasu ja võimalikke ohutusriske
patsiendile.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Tableti sisu:
Mikrokristalne tselluloos
Povidoon K29-32
Kaltsiumvesinikfosfaatdihüdraat
Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A)
Laktoosmonohüdraat
Magneesiumstearaat

Tableti kate:
Hüpromelloos 6cP (E 464)
Laktoosmonohüdraat
Makrogool 3350
Triatsetiin
Titaandioksiid (E 171)
Kollane raudoksiid E172 (25 mg, 100 mg ja 150 mg tablettides)
Punane raudoksiid E172 (25 mg tablettides)

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

PVC/Al blistril ­ 30 kuud
PVC/PVDC/Al blistril ja HDPE konteineril ­ 2 aastat

6.4 Säilitamise
eritingimused


See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5
Pakendi iseloomustus ja sisu

Blisterpakend (PVC/PVDC/Al blister, PVC/Al blister)
Tabletipurk (HDPE)

Pakendi suurused:
Blister: 6, 10, 20, 30, 50, 60, 90 või 100 tabletti
Tabletipurk:
Quetiapine Actavis 25 mg: 100, 250 tabletti
Quetiapine Actavis 100 mg: 100, 250 tabletti
Quetiapine Actavis 150 mg: 100, 250 tabletti
Quetiapine Actavis 200 mg: 250 tabletti
Quetiapine Actavis 300 mg: 60, 250 tabletti

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erinõuded
hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Actavis Group PTC ehf.,
Reykjarvikurvegur 76-78,
220 Hafnarfjordur,
Island


8. MÜÜGILOA
NUMBRID

Quetiapine Actavis 25 mg: 623209
Quetiapine Actavis 100 mg: 622909
Quetiapine Actavis 150 mg: 623009
Quetiapine Actavis 200 mg: 623109
Quetiapine Actavis 300 mg: 623309


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

13.03.2009


10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud märtsis 2010