Näidustus: Lisapreparaadina trahhea intubatsiooni hõlbustamiseks üldanesteesia sissejuhatamisel ning skeletilihaste lõõgastamiseks operatsiooni ajal täiskasvanutel ja lastel (ajalistest vastsündinutest kuni noorukiteni, vanuses 0 kuni < 18 aastat). Trahhea intubatsiooni hõlbustamine kiirinduktsioonil ning lisapreparaat lühiajaliseks kasutamiseks intensiivravi osakonnas (nt intubatsiooni hõlbustamiseks) täiskasvanutel.

süste-/infusioonilahus (10mg 1ml)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Rocuronium bromide Fresenius Kabi, 10 mg/ml süste-/infusioonilahus

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Rocuronium bromide Fresenius Kabi ja milleks seda kasutatakse

Rocuronium bromide Fresenius Kabi kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse müorelaksantideks (lihaslõõgastid). Tavaliselt edastavad kehanärvid sõnumeid lihastesse impulssidena. Rocuronium bromide Fresenius Kabi pärsib neid impulsse, nii et lihased lõõgastuvad. Kui teid opereeritakse, peavad teie lihased olema täiesti lõõgastunud. Nii on kirurgil kergem opereerida. Rocuronium bromide Fresenius Kabit võidakse kasutada ka siis, kui teile tehakse anesteesia selleks, et hõlbustada toru viimist trahheasse (hingetorru) kopsude kunstliku ventilatsiooni (aparaadihingamine) eesmärgil.

Rocuronium bromide Fresenius Kabi on näidustatud täiskasvanutele ja vastsündinutele (0...27 päeva), imikutele ja väikelastele vanuses 28 päeva kuni 23 kuud, lastele vanuses 2...11 aastat ja noorukitele vanuses 12...17 aastat.

Ainult täiskasvanutel võidakse intensiivraviosakonnas Rocuronium bromide Fresenius Kabit lühiajaliselt kasutada ka lisapreparaadina (nt et hõlbustada toru sisestamist teie hingetorru).

2. Mida on vaja teada enne Rocuronium bromide Fresenius Kabi kasutamist

Rocuronium bromide Fresenius Kabit ei tohi kasutada

• kui olete rokurooniumbromiidi, bromiidiooni või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Rocuronium bromide Fresenius Kabi kasutamist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega, kui teil esineb või on varem esinenud mõni järgmistest seisunditest:

• kui te olete müorelaksantide suhtes allergiline;
• kui teil on olnud neerude, maksa või sapipõie haigus;
• kui teil on olnud südamehaigus või haigus, mis mõjutab teie vereringet;
• kui teil on tursed (nt pahkluu piirkonnas);
• kui teil on haigus, mis mõjutab teie närve ja lihaseid (neuromuskulaarsed haigused, nt lastehalvatus (poliomüeliit), myasthenia gravis, Eatoni-Lamberti sündroom;
• kui teil on kunagi anesteesia ajal tekkinud kehatemperatuuri liigne langus (hüpotermia);

• kui teil on olnud maliigne hüpertermia (järsk palaviku tõus, kiire südametöö, kiire

hingamissagedus ja lihaste jäikus, valu ja/või nõrkus);

• kui teil on palavik;
• kui teie veres on väike kaltsiumisisaldus (hüpokaltseemia) (põhjustatud näiteks massiivsetest vereülekannetest);
• kui teie veres on väike kaaliumisisaldus (hüpokaleemia) (põhjustatud näiteks raskest oksendamisest, kõhulahtisusest või diureetikumravist);
• kui teie veres on suur magneesiumisisaldus (hüpermagneseemia);
• kui teie veres on väike valgusisaldus (hüpoproteineemia);
• kui teil on vedelikupuudus (dehüdratsioon);
• kui teie vere happesus on suurenenud (atsidoos);
• kui teie veres on suurenenud süsinikdioksiidi sisaldus (hüperkapnia);
• kui teil on kalduvus forsseerida hingamist (hüperventilatsioon). See põhjustab veres süsinikdioksiidi sisalduse liigset vähenemist (alkaloos);
• kui teie kehakaal on liigselt langenud (kurtumus);
• kui te olete ülekaaluline või eakas;
• kui teil on põletushaavad.
• harvaesinev neerupealiste kasvaja (feokromotsütoom), mis võib suurendada raske kõrge vererõhu riski.

Muud ravimid ja Rocuronium bromide Fresenius Kabi Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid, näiteks:

• antibiootikumid;
• antidepressandid: ravimid depressiooni vastu (nt liitiumisoolad, MAO inhibiitorid);
• südamehaiguse või kõrgvererõhutõve ravimid (nt kinidiin, kaltsiumikanali blokaatorid, adrenoblokaatorid (nt beetablokaatorid));
• diureetikumid (ravimid, mis suurendavad uriini hulka);
• mõned kõhulahtistid, nt magneesiumisoolad;
• kiniin (kasutatakse valu ja infektsioonide raviks);
• epilepsia ravimid (nt fenütoiin, karbamasepiin);
• kortikosteroidid;
• myasthenia gravis’e ravimid (neostigmiin, püridostigmiin);
• B -vitamiin (tiamiin);
• asatiopriin (kasutatakse siiriku äratõukereaktsiooni ennetamiseks ja autoimmuunhaiguste raviks);
• teofülliin (kasutatakse astma raviks);
• noradrenaliin (hormoon, mis mõjutab vererõhku ja teisi kehafunktsioone);
• kaaliumkloriid;
• kaltsiumkloriid;
• ravimid, mida kasutatakse viirusinfektsioonide ennetamiseks või raviks (proteaasi inhibiitorid: gabeksaat, ulinastatiin).

Palun pange tähele: Teile võidakse protseduuri ajal anda muid ravimeid, mis võivad rokurooniumi toimet muuta. Nende hulka kuuluvad teatud anesteetikumid (nt lokaalanesteetikumid, inhaleeritavad anesteetikumid) ja teised müorelaksandid, protamiinid, millel on vastutoime hepariini antikoaguleerivale (verehüüvete teket ennetavale) toimele. Arst arvestab seda teile rokurooniumi õige annuse määramisel.

Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rokurooniumbromiidi kasutamise kohta rasedatel ja imetavatel naistel puuduvad kliinilised andmed. Rocuronium bromide Fresenius Kabit tohib rasedatele ja imetavatele naistele manustada üksnes siis,

kui arst otsustab, et oodatav kasu kaalub üles riski. Rocuronium bromide Fresenius Kabit tohib manustada keisrilõike ajal. Imetada ei tohi 6 tundi pärast selle ravimi kasutamist.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Rocuronium bromide Fresenius Kabi mõjutab tugevalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Teie arst ütleb teile, millal te võite taas autot juhtida ja masinaid käsitseda. Pärast ravi vajate kojuminekuks kindlasti teovõimelist täiskasvanud saatjat.

Rocuronium bromide Fresenius Kabi sisaldab naatriumi Ravim sisaldab 3,3 mg naatriumi (söögisoola peamine koostisosa) ühes milliliitris. See on võrdne 0,17%-ga naatriumi maksimaalsest soovitatud ööpäevasest toiduga saadavast kogusest täiskasvanutel.

3. Kuidas Rocuronium bromide Fresenius Kabit kasutada

Rocuronium bromide Fresenius Kabit manustab teile anestesioloog. Seda manustatakse intravenoosselt (veeni) kas ühekordse süstena või püsiinfusioonina (pikema aja jooksul). Tavaline annus on 0,6 mg kg kehakaalu kohta ja toime kestab 30...40 minutit. Operatsiooni ajal kontrollitakse Rocuronium bromide Fresenius Kabi toimet pidevalt. Vajadusel võidakse teile manustada lisaannuseid. Anestesioloog kohandab annust vastavalt teie individuaalsetele vajadustele. See sõltub paljudest teguritest, näiteks ravimite koostoimetest (ristuvast toimest), arvesse võetakse operatsiooni eeldatavat kestust ja teie vanust ning kliinilist seisundit. Lastel ja eakatel ei ole soovitatav kasutada Rocuronium bromide Fresenius Kabit lisapreparaadina intensiivraviosakonnas.

Kasutamine lastel ja noorukitel Vastsündinutel (0...27 päeva), imikutel ja väikelastel (28 päeva...23 kuud), lastel (2...11 aastat) ja noorukitel (12...17 aastat) on soovitatavad annused samasugused kui täiskasvanutel, erandiks on püsiinfusiooni kiirused lastel (2...11 aastat), mis võivad olla suuremad kui täiskasvanutel. Anestesioloog kohandab infusioonikiirust vastavalt. Laste puhul on kogemus rokurooniumbromiidiga anesteesiatehnika puhul, mida nimetatakse kiirinduktsiooniks, vähene. Seetõttu ei soovitata sel eesmärgil rokurooniumbromiidi laste anesteesiaks kasutada.

Kui te saate Rocuronium bromide Fresenius Kabit rohkem, kui ette nähtud Et anestesioloog jälgib teie seisundit hoolikalt sel ajal, kui olete Rocuronium bromide Fresenius Kabi mõju all, on ebatõenäoline, et teile manustatakse liiga palju Rocuronium bromide Fresenius Kabit. Kui see juhtub, siis hoiab anestesioloog teid anesteesias ja kunstlikul hingamisel (aparaadihingamine), kuni te olete jälle võimeline iseseisvalt hingama. Lisaküsimused Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Tervishoiutöötajatele mõeldud infot vaadake palun vastavast lõigust allpool.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Ülitundlikkusreaktsioone (anafülaktiline reaktsioon / šokk) esineb väga harva, kuid võimalik on eluohtlik allergiline reaktsioon. Ülitundlikkusreaktsioon võib hõlmata löövet, sügelust, hingamisraskust või näo, huulte, kurgu või keele paistetust. Palun teatage kohe oma arstile või meditsiiniõele, kui teil tekib üks või mitu sellist kõrvaltoimet.

Aeg-ajalt (võivad esineda kuni 1 inimesel 100-st) / Harv (võivad esineda kuni 1 inimesel 1000-st):

• Valu süstekohas
• Ravimi toime on liiga tugev, liiga nõrk või puudub
• Ravimi toime kestus on pikem kui oodatud (pikenenud neuromuskulaarne blokaad)
• Ravim pikendab narkoosi (hilinenud taastumine anesteesiast)
• Vererõhu langus (hüpotensioon)
• Südame löögisageduse suurenemine (tahhükardia)

Väga harv (võivad esineda kuni 1 inimesel 10 000-st):

• Histamiini (allergiliste reaktsioonide mediaator) sisalduse suurenemine veres
• Vilistav hingamine (bronhospasm)
• Lööve, sügelus
• Õhetus
• Näo turse (näo ödeem)
• Laialt levinud raskekujuline lööve (eksanteem, erütematoosne lööve)
• Lihasnõrkus (müopaatia)
• Lokaalne nahaturse (angioödeem)
• Nõgestõbi (urtikaaria)
• Liigutuste lakkamine (lõtv halvatus)
• Vereringepuudulikkus (vereringe kollaps ja šokk)
• Hingamisraskus (hingamispuudulikkus, hingamisseiskus)

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

• Hingamispuudulikkus (respiratoorne puudulikkus)
• Hingamisseiskus (apnoe)
• Raske allergiline südame pärgarterite spasm (Kounise sündroom), mis põhjustab valu rinnus (stenokardia) või südameinfarkti (müokardiinfarkt)
• Laienenud pupillid (müdriaas) või fikseerunud pupillid, mille suurus ei muutu valguse ega muude stiimulite toimel.

Lapsed Lastel läbiviidud rokurooniumbromiidi kliinilistes uuringutes täheldati kõrvaltoimena südame löögisageduse suurenemist kuni 1 inimesel 10-st.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Rocuronium bromide Fresenius Kabit säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil ja karbil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Avamata viaal: see ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ravim tuleb ära kasutada kohe pärast viaali avamist. Ärge kasutage seda ravimit, kui täheldate, et lahus ei ole selge või sisaldab nähtavaid osakesi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Rocuronium bromide Fresenius Kabi sisaldab Toimeaine on rokurooniumbromiid. Üks ml sisaldab 10 mg rokurooniumbromiidi.

Üks viaal 5 ml lahusega sisaldab 50 mg rokurooniumbromiidi. Üks viaal 10 ml lahusega sisaldab 100 mg rokurooniumbromiidi.

Teised koostisosad on naatriumkloriid, naatriumhüdroksiid, vesinikkloriidhape ja süstevesi.

Kuidas Rocuronium bromide Fresenius Kabi välja näeb ja pakendi sisu Rocuronium bromide Fresenius Kabi on selge värvitu kuni kahvatu pruunikaskollane süste- /infusioonilahus.

Pakendi suurus: Rocuronium bromide Fresenius Kabi on saadaval pakendites, milles on 5 või 10 viaali; viaalid sisaldavad 5 ml või 10 ml lahust.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja Fresenius Kabi Polska Sp. z o.o. Al. Jerozolimskie 134 02-305 Warszawa Poola

Tootja Fresenius Kabi Austria GmbH Hafnerstraße 36 8055 Graz Austria

Infoleht on viimati uuendatud veebruaris 2026.

------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele: Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kogu kasutamata lahus tuleb hävitada. Ravim tuleb ära kasutada kohe pärast viaali avamist.

Pärast lahjendamist: lahjendatud ravimpreparaadi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 72 tunni jooksul temperatuuril kuni 30°C. Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja. Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril 2°C kuni 8°C, välja arvatud juhul, kui lahjendamine / manustamiskõlblikuks muutmine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

Rocuronium bromide Fresenius Kabi sobivus on tõestatud järgmiste lahustega: 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriid, 50 mg/ml (5%) glükoos, 50 mg/ml (5%) glükoos 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidis, Ringeri laktaadi lahus ja steriilne süstevesi.

Kui Rocuronium bromide Fresenius Kabit manustatakse koos teiste ravimpreparaatidega kasutades sama infusiooniteed, on tähtis, et pärast selliste ravimite manustamist, mille sobimatus rokurooniumbromiidiga on tõestatud või mille sobivus Rocuronium bromide Fresenius Kabiga ei ole tõestatud, ja enne Rocuronium bromide Fresenius Kabi manustamist loputatakse infusiooniteed piisavalt (nt 0,9% naatriumkloriidiga).

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

Dokumenteeritud on Rocuronium bromide Fresenius Kabi füüsikalist sobimatust lahustes, mis sisaldavad järgmisi toimeaineid: amfoteritsiin, amoksitsilliin, asatiopriin, tsefasoliin, kloksatsilliin, deksametasoon, diasepaam, enoksimoon, erütromütsiin, famotidiin, furosemiid, hüdrokortisoonnaatriumsuktsinaat, insuliin, intralipid, metoheksitaal, metüülprednisoloon, prednisoloonnaatriumsuktsinaat, tiopentaal, trimetoprim ja vankomütsiin.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Rocuronium bromide Fresenius Kabi, 10 mg/ml süste-/infusioonilahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks ml süste-/infusioonilahust sisaldab 10 mg rokurooniumbromiidi.

Üks viaal 5 ml lahusega sisaldab 50 mg rokurooniumbromiidi. Üks viaal 10 ml lahusega sisaldab 100 mg rokurooniumbromiidi.

INN. Rocuronii bromidum

Teadaolevat toimet omav abiaine: Üks 5 ml viaal sisaldab 0,72 mmol (või 16,7 mg) naatriumi. Üks 10 ml viaal sisaldab 1,44 mmol (või 33,4 mg) naatriumi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süste-/infusioonilahus

Selge värvitu kuni kahvatu pruunikaskollane lahus. Lahuse pH: 2,8...3,2 Osmolaalsus: 270...330 mOsmol/kg.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Lisapreparaadina trahhea intubatsiooni hõlbustamiseks üldanesteesia sissejuhatamisel ning skeletilihaste lõõgastamiseks operatsiooni ajal täiskasvanutel ja lastel (ajalistest vastsündinutest kuni noorukiteni, vanuses 0 kuni < 18 aastat). Trahhea intubatsiooni hõlbustamine kiirinduktsioonil ning lisapreparaat lühiajaliseks kasutamiseks intensiivravi osakonnas (nt intubatsiooni hõlbustamiseks) täiskasvanutel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Rokurooniumbromiidi tohib manustada ainult neuromuskulaarsete blokaatorite kasutamise pädevusega meeskond. Käepärast peavad olema vastavad vahendid ja personal, et tagada kohese endotrahheaalse intubatsiooni ja kunstliku ventileerimise võimekus.

Nagu teiste neuromuskulaarsete blokaatorite puhul, tuleb ka rokurooniumbromiidi annus määrata igale patsiendile individuaalselt. Annuse määramisel tuleb arvestada anesteesiameetodi ja operatsiooni eeldatava kestusega, sedatsioonimeetodiga ning kopsude kunstliku ventilatsiooni eeldatava kestusega, võimaliku koostoimega teiste samal ajal manustatavate ravimitega ning patsiendi seisundiga. Neuromuskulaarse blokaadi ja blokaadist taastumise hindamiseks on soovitatav kasutada sobivat neuromuskulaarse monitooringu tehnikat. Inhalatsioonanesteetikumid võimendavad rokurooniumbromiidi neuromuskulaarset blokeerivat toimet. Anesteesia käigus muutub toimet tugevdav mõju kliiniliselt oluliseks siis, kui lenduvad ained on

saavutanud kudedes koostoime tekkeks vajaliku kontsentratsiooni. Järelikult tuleb inhalatsioonanesteesias tehtavatel pikaajalistel protseduuridel (üle 1 tunni) rokurooniumbromiidi annuseid kohandada ja manustada väiksemaid säilitusannuseid harvem või kasutada väiksemat infusioonikiirust (vt lõik 4.5).

Järgnevalt on toodud üldised annustamissoovitused täiskasvanutele trahhea intubatsiooniks, lühi- ja pikaajalistel kirurgilistel protseduuridel lihaste lõõgastamiseks ning kasutamiseks intensiivraviosakonnas.

Kirurgilised protseduurid

Trahhea intubatsioon Tavapärase anesteesia ajal on intubeerimiseks vajalik tavapärane annus 0,6 mg/kg rokurooniumbromiidi, millega saavutatakse peaaegu kõigil patsientidel 60 sekundi jooksul intubeerimiseks sobivad tingimused. Trahhea intubatsiooni hõlbustamiseks anesteesia kiirinduktsiooni ajal on soovitatav annus 1,0 mg/kg rokurooniumbromiidi, millega samuti saavutatakse peaaegu kõigil patsientidel 60 sekundi jooksul intubeerimiseks sobivad tingimused. Kui anesteesia kiirinduktsioonil kasutatakse rokurooniumbromiidi annust 0,6 mg/kg, on soovitatav patsienti intubeerida 90 sekundit pärast rokurooniumbromiidi manustamist.

Suuremad annused Kui konkreetse patsiendi puhul tekib suuremate annuste kasutamise vajadus, siis kliinilised uuringud ei viita, et rokurooniumbromiidi algannuste korral kuni 2 mg/kg oleksid kardiovaskulaarsed kõrvaltoimed suurema esinemissageduse või raskusastmega. Rokurooniumbromiidi suuremate annuste kasutamine kiirendab toime algust ja pikendab toimeaega (vt lõik 5.1).

Säilitusannused Rokurooniumbromiidi soovitatav säilitusannus on 0,15 mg/kg; pikaajalise inhalatsioonanesteesia korral tuleb rokurooniumbromiidi säilitusannust vähendada kuni 0,075...0,1 mg/kg-ni. Säilitusannus on soovitatav manustada siis, kui lihaskontraktsiooni amplituud on taastunud 25%-ni kontrollväärtusest või kui nelja sarja stimulatsioonil (train of four, TOF) tekib 2...3 vastust.

Püsiinfusioon Kui rokurooniumbromiidi manustatakse püsiinfusioonina, on soovitatav manustada rokurooniumbromiidi küllastusannus 0,6 mg/kg ja alustada infusiooni siis, kui neuromuskulaarne blokaad hakkab mööduma. Infusioonikiirust tuleb reguleerida nii, et säiliks 10% lihaskontraktsiooni amplituudi kontrollväärtusest või nelja sarja stimulatsioonil tekib 1...2 vastust. Vajalik infusioonikiirus sellise sügavusega neuromuskulaarse blokaadi säilimiseks intravenoosse anesteesia korral täiskasvanutel on vahemikus 0,3...0,6 mg/kg/h. Inhalatsioonanesteesia korral on infusioonikiirus vahemikus 0,3...0,4 mg/kg/h. Kuna vajalik infusioonikiirus on patsienditi erinev ja oleneb kasutatavast anesteesiameetodist, tuleb pidevalt neuromuskulaarset blokaadi kontrollida. Annustamine rasedatele patsientidele Keisrilõike korral on soovitatav kasutada ainult rokurooniumbromiidi annust 0,6 mg/kg kehakaalu kohta, sest annust 1,0 mg/kg ei ole selles patsiendirühmas uuritud. Neuromuskulaarset ülekannet blokeerivate ainetega esilekutsutud neuromuskulaarse blokaadi taandumine võib patsientidel, kes rasedustokseemia tõttu saavad magneesiumisooli, olla pärsitud või ebarahuldav, sest magneesiumisoolad tugevdavad neuromuskulaarset blokaadi. Seetõttu tuleb nendel patsientidel rokurooniumbromiidi annust vähendada ja tiitrida lihaskontraktsiooni alusel. Lisainfo: vt ka lõik 4.6.

Lapsed Vastsündinutel (vanus 0...27 päeva), imikutel (vanus 28 päeva kuni 2 kuud), väikelastel (vanus 3...23 kuud), lastel (vanus 2...11 aastat) ja noorukitel (vanus 12...17 aastat) on anesteesia ajal intubeerimiseks soovitatavad annused ning säilitusannused samasugused nagu täiskasvanutel. Kuid

vastsündinutel ja imikutel on intubeerimiseks kasutatava ühekordse annuse toimeaeg pikem kui vanematel lastel (vt lõik 5.1). Lastel kasutatavad püsiinfusiooni kiirused on samasugused kui täiskasvanutel, välja arvatud 2...11-aastastel lastel. 2...11-aastastel lastel võib osutuda vajalikuks infundeerida suurema kiirusega. Seega on soovitatav lastel (2...11 aastat) kasutada esialgu samasugust infusioonikiirust nagu täiskasvanutel ning seejärel kiirust kohandada, nii et protseduuri ajal säiliks 10% lihaskontraktsiooni amplituudi kontrollväärtusest või 1...2 kontraktsiooni vastuseks nelja sarja stimulatsioonile. Rokurooniumbromiidi kasutamise kogemus kiirinduktsiooniks lastel on piiratud. Seepärast ei ole rokurooniumbromiidi kasutamine trahhea intubatsiooni hõlbustamiseks kiirinduktsiooni ajal lastel soovitatav.

Annustamine eakatele ning maksa- ja/või sapiteede haiguse ja/või neerupuudulikkusega patsientidele Eakate patsientide ning maksa- ja/või sapiteede haiguse ja/või neerupuudulikkusega patsientide intubeerimisel tavapärase anesteesia ajal on rokurooniumbromiidi standardannus 0,6 mg/kg. Patsientidel, kellel on oodata toimeaja pikenemist, tuleb anesteesia kiirinduktsiooniks kaaluda annust 0,6 mg/kg, kuid sel juhul ei pruugi 90 sekundit pärast rokurooniumbromiidi manustamist veel sobivaid intubatsioonitingimusi saabuda. Anesteesiameetodist sõltumata on nendele patsientidele soovitatav rokurooniumbromiidi säilitusannus 0,075...0,1 mg/kg ja soovitatav infusioonikiirus 0,3...0,4 mg/kg/h (vt „Püsiinfusioon“) (vt ka lõik 4.4).

Annustamine ülekaalulistele ja rasvunud patsientidele Ülekaalulistel või rasvunud patsientidel (määratletud kui patsiendid, kelle kehakaal ületab ideaalkaalu 30% või rohkem) kasutamisel tuleb annuseid vähendada, võttes arvesse ideaalkaalu.

Intensiivravi protseduurid

Trahhea intubatsioon Trahhea intubatsiooniks tuleb kasutada samu annuseid, mida on kirjeldatud eespool kirurgiliste protseduuride lõigus.

Manustamisviis Rokurooniumbromiidi manustatakse intravenoosselt (i.v.) boolussüste või püsiinfusioonina (lisainfo: vt ka lõik 6.6). See ravimpreparaat on ainult ühekordseks kasutamiseks.

4.3 Vastunäidustused

Rokurooniumbromiid on vastunäidustatud patsientidele, kellel on ülitundlikkus rokurooniumbromiidi või bromiidiooni või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kuna rokurooniumbromiid tekitab hingamislihaste paralüüsi, peab seda ravimit saanud patsientide hingamist tingimata toetama piisava spontaanse hingamise taastumiseni. Nagu kõigi neuromuskulaarsete blokaatorite kasutamisel, on oluline ennetada intubatsiooni probleeme, eriti juhul, kui ravimit kasutatakse kiirinduktsiooni meetodi osana. Intubatsiooniraskuste korral, kui tekib kliiniline vajadus rokurooniumi poolt esilekutsutud neuromuskulaarse blokaadi viivitamatuks tühistamiseks, tuleb kaaluda sugammadeksi kasutamist.

Nagu teiste neuromuskulaarsete blokaatorite puhul, nii on ka rokurooniumbromiidiga seoses teatatud neuromuskulaarsest jääkblokaadist. Neuromuskulaarsest jääkblokaadist tingitud tüsistuste vältimiseks on soovitatav patsient ekstubeerida alles pärast piisavat taastumist neuromuskulaarsest blokaadist. Eakatel patsientidel (65-aastased ja vanemad) võib olla suurem risk neuromuskulaarse jääkblokaadi tekkeks. Arvestada tuleb ka teisi tegureid, mis võivad postoperatiivses faasis ekstubatsioonijärgset neuromuskulaarset jääkblokaadi põhjustada (nt ravimite koostoimed või patsiendi seisund). Kui kliinilise tava juurde ei kuulu relaksandi toimet kõrvaldava aine (nt sugammadeks või

atsetüülkoliinesteraasi inhibiitorid) kasutamine, tuleb seda kaaluda, eriti neil juhtudel, kui on suurem tõenäosus neuromuskulaarse jääkblokaadi tekkeks.

Pärast anesteesiat on hädavajalik veenduda, et patsient hingab spontaanselt, sügavalt ja regulaarselt, enne kui operatsioonisaalist lahkuda.

Teatatud on neuromuskulaarsete blokaatorite vahelise ristuva tundlikkuse suurest esinemissagedusest. Seega tuleb võimaluse korral enne Rocuronium bromide Fresenius Kabi manustamist välistada ülitundlikkus teiste neuromuskulaarsete blokaatorite suhtes. Kahtlusega patsientidel tohib Rocuronium bromide Fresenius Kabit kasutada vaid absoluutse vajaduse korral. Patsiente, kellel tekib üldanesteesias ülitundlikkusreaktsioon, tuleb pärast kontrollida ülitundlikkuse suhtes teiste neuromuskulaarsete blokaatorite suhtes. Annusetase > 0,9 mg rokurooniumbromiidi 1 kg kehakaalu kohta võib suurendada südame löögisagedust, see toime võib tasakaalustada bradükardiat, mille on põhjustanud teised anesteetikumid või vagaalne stimulatsioon.

Üldiselt on intensiivravis täheldatud pärast neuromuskulaarsete blokaatorite pikaajalist kasutamist pikemaajalist paralüüsi ja/või skeletilihaste nõrkust. Et ära hoida neuromuskulaarse blokaadi võimalikku pikenemist ja/või üleannustamist, on neuromuskulaarsete blokaatorite kasutamise ajal tungivalt soovitatav pidev neuromuskulaarse ülekande monitooring. Lisaks sellele peab patsientidele olema tagatud adekvaatne analgeesia ja sedatsioon. Veelgi enam, neuromuskulaarsete blokaatorite annust peab tiitrima konkreetsele patsiendile vajaliku toime avaldumiseni. Seda tohib teha ainult nende ravimite toimet tundev kogemustega klinitsist või tema järelevalve all ning kasutades asjakohast neuromuskulaarse monitooringu tehnikat.

Et rokurooniumbromiidi kasutatakse alati koos teiste ravimitega ja anesteesia ajal on maliigse hüpertermia tekkerisk, siis peavad arstid ka juhul, kui teadaolevaid esilekutsuvaid tegureid ei ole, olema teadlikud maliigse hüpertermia sümptomitest, diagnoosi kinnitamisest ja ravist juba enne anesteesia alustamist. Loomkatsed on näidanud, et rokurooniumbromiid ei ole maliigset hüpertermiat esilekutsuv tegur. Turuletulekujärgse järelevalve käigus on rokurooniumbromiidiga seoses harva täheldatud maliigse hüpertermia juhtusid; põhjuslik seos ei ole siiski tõestatud.

Intensiivravis on regulaarselt täheldatud müopaatia teket teiste mittedepolariseerivate neuromuskulaarsete blokaatorite pikaajalisel manustamisel kombinatsioonis kortikosteroidraviga. Seepärast tuleb patsientidel, kes saavad nii neuromuskulaarset blokaatorit kui ka kortikosteroide, neuromuskulaarsete blokaatorite kasutamise aega võimalikult lühendada. Rokurooniumi tohib manustada alles pärast täielikku taastumist suksametooniumi poolt põhjustatud neuromuskulaarsest blokaadist.

Järgmised seisundid võivad mõjutada rokurooniumbromiidi farmakokineetikat ja/või farmakodünaamikat

Maksa ja/või sapiteede haigus ja neerupuudulikkus Kuna rokuroonium eritub uriini ja sapiga, tuleb seda kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on kliiniliselt oluline maksa ja/või sapiteede haigus ja/või neerupuudulikkus. Sellel patsientide grupil on 0,6 mg/kg rokurooniumbromiidi manustamise järgselt täheldatud toimeaja pikenemist.

Tsirkulatsiooniaja pikenemine Tsirkulatsiooniaja pikenemist põhjustavad seisundid, näiteks kardiovaskulaarsed haigused, vanem iga ja turselisus, mille tagajärjel suureneb ravimi jaotusruumala, võivad aeglustada toime algust. Vähenenud plasmakliirensi tõttu võib pikeneda toimeaeg.

Neuromuskulaarne haigus Nagu teisi neuromuskulaarseid blokaatoreid, tuleb ka rokurooniumbromiidi kasutada äärmise ettevaatusega neuromuskulaarse haigusega patsientidel või pärast poliomüeliiti, sest neil juhtudel võib ravivastus neuromuskulaarsetele blokaatoritele olla märkimisväärselt muutunud. Selle muutuse

tugevus ja ulatus võivad suuresti erineda. Rokurooniumbromiidi väikesed annused võivad avaldada tugevat toimet patsientidele, kellel on myasthenia gravis või müasteeniline (Eatoni-Lamberti) sündroom, ning rokurooniumbromiidi annused tuleb tiitrida ravivastuse järgi.

Hüpotermia Hüpotermia tingimustes tehtaval operatsioonil tugevneb rokurooniumbromiidi neuromuskulaarne blokeeriv toime ja pikeneb toimeaeg.

Rasvumus Nagu teiste neuromuskulaarsete blokaatorite korral, võib rasvunud patsientidel pikeneda rokurooniumbromiidi toimeaeg ja taastumisaeg, kui manustatavad annused on arvutatud patsiendi tegeliku kehakaalu järgi.

Põletused Teadaolevalt tekib põletustega patsientidel mittedepolariseerivate neuromuskulaarsete blokaatorite suhtes resistentsus. Seetõttu on soovitatav tiitrida annust vastavalt ravivastusele.

Hüpertensiivne kriis feokromotsütoomiga patsientidel Turustamisjärgselt on teatatud rokurooniumi manustamisega ajaliselt seostatavatest hüpertensiivse kriisi juhtudest diagnoositud või latentse feokromotsütoomiga patsientidel. Rokurooniumi tuleb seetõttu sellistel patsientidel kasutada ettevaatlikult.

Seisundid, mis võivad tugevdada rokurooniumbromiidi toimet Hüpokaleemia (nt pärast rohket oksendamist, kõhulahtisust või diureetilist ravi), hüpermagneseemia, hüpokaltseemia (pärast massiivseid transfusioone), hüpoproteineemia, dehüdratsioon, atsidoos, hüperkapnia ja kahheksia. Seetõttu tuleb võimalusel korrigeerida elektrolüütide tasakaalu rasked häired, vere pH muutused või dehüdratsioon.

Teadaolevat toimet omavad abiained: Ravim sisaldab 3,3 mg naatriumi ühes milliliitris, mis on võrdne 0,17%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

On tõestatud, et mittedepolariseerivate neuromuskulaarset ülekannet blokeerivate ainete toime ulatust ja/või toimeaega mõjutavad järgmised ained. Teiste ravimite mõju rokurooniumbromiidile

Toime tugevnemine

• Halogeenitud lenduvad anesteetikumid võimendavad rokurooniumbromiidiga saavutatavat neuromuskulaarset blokaadi. See mõju avaldub ainult säilitusannuste kasutamisel (vt lõik 4.2). Pärsitud võib olla ka blokaadi kõrvaldamine atsetüülkoliinesteraasi inhibiitoritega.
• Pärast intubatsiooni suksametooniumiga (vt lõik 4.4).
• Suurtes annustes tiopentaal, metoheksitaal, ketamiin, fentanüül, gammahüdroksübutüraat, etomidaat ja propofool.
• Teised mittedepolariseerivad neuromuskulaarsed blokaatorid.
• Eelnev suksametooniumi manustamine (vt lõik 4.4).

• Kortikosteroidide ja rokurooniumbromiidi pikaajalise samaaegse manustamise tagajärjel IRO-s võib neuromuskulaarne blokaad pikeneda või tekkida müopaatia (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Teised ravimid

• antibiootikumid: aminoglükosiidid, linkoosamiidid (nt linkomütsiin ja klindamütsiin), polüpeptiidantibiootikumid, atsüülaminopenitsilliinantibiootikumid, tetratsükliinid, suurtes annustes metronidasool;

• diureetikumid, tiamiin, MAO inhibiitorid, kinidiin ja selle isomeer kiniin, protamiin, adrenergilised blokaatorid;
• magneesiumisoolad, kaltsiumikanalite blokaatorid, liitiumisoolad, lokaalanesteetikumid (i.v. lidokaiin, epiduraalne bupivakaiin) ja lühiajaline fenütoiini või beetablokaatorite manustamine.

Pärast aminoglükosiidi, linkoosamiidi, polüpeptiid- ja atsüülaminopenitsilliinantibiootikumide, kinidiini, kiniini ning magneesiumisoolade postoperatiivset manustamist on teatatud rekurarisatioonist (vt lõik 4.4).

Toime nõrgenemine

• Neostigmiin, edrofoonium, püridostigmiin, aminopüridiini derivaadid.
• Eelnev pikka aega kestnud kortikosteroidide, fenütoiini või karbamasepiini manustamine.
• Noradrenaliin, asatiopriin (ainult mööduv ja vähene mõju), teofülliin, kaltsiumkloriid, kaaliumkloriid.
• Proteaasi inhibiitorid (gabeksaat, ulinastatiin).

Muutuv mõju

• Teiste mittedepolariseerivate neuromuskulaarset ülekannet blokeerivate ainete manustamine kombinatsioonis rokurooniumbromiidiga võib olenevalt manustamise järjekorrast ja kasutatud neuromuskulaarset ülekannet blokeerivast ainest neuromuskulaarset blokaadi nõrgendada või võimendada.
• Pärast rokurooniumbromiidi manustatud suksametoonium võib rokurooniumbromiidi neuromuskulaarset ülekannet blokeerivat toimet võimendada või nõrgendada.

Rokurooniumbromiidi toime teistele ravimitele Lidokaiini ja rokurooniumbromiidi kombineerimise tulemusel võib kiireneda lidokaiini toime algus.

Lapsed Vormikohaseid koostoimete uuringuid ei ole läbi viidud. Ülaltoodud teavet koostoimete ning hoiatuste ja ettevaatusabinõude kohta täiskasvanutel (vt lõik 4.4) tuleb arvesse võtta ka lastel.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Puuduvad kliinilised andmed rokurooniumbromiidi kasutamise kohta raseduse ajal. Loomkatsed ei näita otsest ega kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule. Rokurooniumbromiidi kasutamisel rasedatel tuleb olla ettevaatlik.

Keisrilõige Keisrilõike korral võib rokurooniumbromiidi kasutada kiirinduktsioonmeetodi osana eeldusel, et rasket intubatsiooni ei ole oodata ja patsiendile on manustatud piisav annus anesteetikumi, või pärast suksametooniumiga hõlbustatud intubatsiooni. Annuses 0,6 mg/kg manustatud rokurooniumbromiid on sünnitajatele keisrilõike ajal ohutu. Rokurooniumbromiid ei mõjuta Apgari hinnet, loote lihastoonust ega kardiorespiratoorset kohanemist. Nabanöörist võetud vereproovist nähtub, et rokurooniumbromiid läbib platsentaarbarjääri ainult vähesel määral, mis ei põhjusta vastsündinul täheldatavaid kliinilisi kõrvaltoimeid.

Märkus 1. Annust 1,0 mg/kg on uuritud anesteesia kiirinduktsiooni ajal, aga mitte keisrilõike patsientidel. Seepärast on selles patsiendirühmas soovitatav annus ainult 0,6 mg/kg.

Märkus 2. Neuromuskulaarset ülekannet blokeerivate ainetega esilekutsutud neuromuskulaarse blokaadi taandumine võib patsientidel, kes rasedusaegse tokseemia tõttu saavad magneesiumisooli, olla pärsitud või ebarahuldav, sest magneesiumisoolad tugevdavad neuromuskulaarset blokaadi. Seetõttu tuleb nendel patsientidel rokurooniumbromiidi annust vähendada ja tiitrida lihaskontraktsiooni alusel.

Imetamine Ei ole teada, kas rokurooniumbromiid eritub inimese rinnapiima. Loomkatsed on näidanud rokurooniumbromiidi tühiste koguste eritumist piima. Rokurooniumbromiidi võib imetavatele naistele manustada vaid siis, kui raviarst otsustab, et kasu on suurem kui risk. Pärast ühekordse annuse manustamist on soovitatav rinnaga toitmisest hoiduda rokurooniumi eritumise viiekordse poolväärtusaja jooksul, st ligikaudu 6 tundi.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Kuna rokurooniumbromiidi kasutatakse lisaks üldanesteesiale, tuleb ambulatoorsete patsientide puhul kasutada tavapäraseid üldanesteesiajärgseid ettevaatusabinõusid.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõige sagedamini tekkivad kõrvaltoimed on süstekoha valu/reaktsioon, muutused elulistes näitajates ja pikaajaline neuromuskulaarne blokaad. Turuletulekujärgse järelevalve ajal on kõige sagedamini teatatud tõsised kõrvaltoimed anafülaktilised ja anafülaktoidsed reaktsioonid ning nendega seotud sümptomid. Vt ka tabeli all toodud selgitusi.

MedDRA Eelistermin1 organsüsteemi klass Aeg-ajalt/harv2 Väga harv Teadmata Immuunsüsteemi Ülitundlikkus häired Anafülaktiline reaktsioon Närvisüsteemi häired Lõtv halvatus Silma kahjustused Müdriaas3 Südame häired Tahhükardia Kounise Vaskulaarsed häired Hüpotensioon Vereringe kollaps ja šokk Respiratoorsed, Bronhospasm Apnoe rindkere ja Respiratoorne mediastiinumi häired puudulikkus Naha ja nahaaluskoe Angioödeem kahjustused Urtikaaria Lihaste, luustiku ja Lihasnõrkus4 sidekoe kahjustused Steroidmüopaatia4 Üldised häired ja Ravimi toime puudumine Näo turse manustamiskoha Ravimi toime/ravivastuse reaktsioonid vähenemine Vigastus, mürgistus ja Pikaajaline Anesteesiaga seotud protseduuri tüsistused neuromuskulaarne hingamisteede tüsistused

1 Hinnangulised sagedused turuletulekujärgse järelevalve teatiste ja kirjandusallikate andmete alusel. 2 Turuletulekujärgse järelevalve andmed ei võimalda anda täpset arvulist esinemissagedust. Seepärast on teadete sagedus jagatud kahte, mitte viide kategooriasse. 3 Hematoentsefaalbarjääri võimaliku suurenenud permeaabluse või terviklikkuse kahjustumise kontekstis. 4 Pärast pikaajalist kasutamist IRO-s. Anafülaksia On teatatud, kuigi väga harva, rasketest anafülaktilistest reaktsioonidest neuromuskulaarset ülekannet blokeerivatele ainetele, sealhulgas rokurooniumbromiidile. Anafülaktilised/anafülaktoidsed reaktsioonid on: bronhospasm, kardiovaskulaarsed reaktsioonid (nt hüpotensioon, tahhükardia, vereringe kollaps – šokk) ja nahareaktsioonid (nt angioödeem, urtikaaria). Mõnel juhul on need reaktsioonid põhjustanud surma. Kuna sellised reaktsioonid võivad olla väga rasked, tuleb nende tekkeks alati valmis olla ja kasutada vajalikke ettevaatusabinõusid.

Paiksed süstekoha reaktsioonid Anesteesia kiirinduktsiooni ajal on täheldatud valu süstekohas, eelkõige siis, kui patsient ei ole veel täielikult teadvust kaotanud ning eriti propofooli kasutamisel induktsiooniks. Valu süstimisel on kliinilistes uuringutes täheldatud 16% patsientidest, kellel kasutati anesteesia kiirinduktsiooniks propofooli ja vähem kui 0,5% patsientidest, kellel kasutati anesteesia kiirinduktsiooniks fentanüüli ja tiopentaali.

Suurenenud histamiini sisaldus Kuna neuromuskulaarset ülekannet blokeerivad ained võivad teadaolevalt põhjustada histamiini vabanemist nii lokaalselt süstekohas kui ka süsteemselt, tuleb nende ravimite manustamisel alati arvestada võimaliku sügeluse ja erütematoosse reaktsiooni tekkega süstekohas ja/või generaliseerunud histaminoidsete (anafülaktoidsete) reaktsioonidega (vt ka anafülaktilised reaktsioonid eespool).

Kliinilistes uuringutes on pärast rokurooniumbromiidi kiire boolusannuse 0,3...0,9 mg/kg manustamist täheldatud plasmas vaid vähest keskmise histamiinisisalduse suurenemist.

Turustamisjärgselt on teatatud ülitundlikkusest nii rokurooniumi kui ka rokurooniumisugammadeksi kompleksi suhtes.

Pikaajaline neuromuskulaarne blokaad Mittedepolariseerivate blokaatorite kui ravimiklassi kõige sagedam kõrvaltoime on ravimi farmakoloogilise toime pikenemine üle ettenähtud aja. See võib varieeruda skeletilihaste nõrkusest kuni sügava ja pikaajalise skeletilihaste paralüüsini, mille tagajärjel tekib hingamispuudulikkus või apnoe. Müopaatia Müopaatiast on teatatud pärast erinevate neuromuskulaarset ülekannet blokeerivate ainete kasutamist IRO-s kombinatsioonis kortikosteroididega (vt lõik 4.4).

Lapsed Lastel (n=704) rokurooniumbromiidiga (kuni 1 mg/kg) läbi viidud 11 kliinilise uuringu metaanalüüsist selgus ravimi kõrvaltoimena tahhükardia esinemissagedusega 1,4%.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise ja pikaajalise neuromuskulaarse blokaadi korral tuleb patsienti hoida juhitaval hingamisel ja sedatsioonis. Neuromuskulaarse blokaadi kõrvaldamiseks on kaks võimalust. (1) Täiskasvanutel võib intensiivse ja sügava blokaadi kõrvaldamiseks kasutada sugammadeksi. Sugammadeksi manustatav annus sõltub neuromuskulaarse blokaadi sügavusest. (2) Kui algab spontaanne taastumine, võib kasutada atsetüülkoliinesteraasi inhibiitorit (nt neostigmiin, edrofoonium, püridostigmiin) või sugammadeksi, mida tuleb manustada piisavas annuses. Kui atsetüülkoliinesteraasi inhibiitori manustamine rokurooniumbromiidi neuromuskulaarset toimet ei kõrvalda, peab kunstlikku ventilatsiooni jätkama spontaanse hingamise taastumiseni. Atsetüülkoliinesteraasi inhibiitori korduv manustamine võib olla ohtlik.

Loomkatsetes ei tekkinud vereringe kollapsini viinud rasket kardiovaskulaarse funktsiooni pärssumist enne, kui manustatud oli rokurooniumbromiidi kumulatiivne annus 750 x ED (135 mg/kg).

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: müorelaksandid, perifeerse toimega müorelaksandid, teised kvaternaarsed ammooniumiühendid, ATC-kood: M03AC09

Toimemehhanism Rokurooniumbromiid on kiiresti toimiv ja keskmise toimeajaga mittedepolariseeriv neuromuskulaarset ülekannet blokeeriv aine, millele on omased kõik selle klassi (kuraarelaadsed) ravimite omadused. See toimib, konkureerides motoorsel lõpp-plaadil nikotiini kolinoretseptoritele. Selle toime antagonistid on atsetüülkoliini inhibiitorid, nt neostigmiin, edrofoonium ja püridostigmiin.

Farmakodünaamilised toimed Rokurooniumbromiidi ED (annus, mis on vajalik ulnaarnärvi stimulatsiooniga pöidlas esilekutsutava lihaskontraktsiooni 90%-liseks pärssimiseks) on intravenoosse anesteesia korral ligikaudu 0,3 mg/kg. Imikute ED on täiskasvanute ja laste omast väiksem (vastavalt 0,25 mg/kg, 0,35 mg/kg ja 0,40 mg/kg). Tavapraktika Pärast rokurooniumbromiidi intravenoosset manustamist annuses 0,6 mg/kg (2 x ED intravenoosse anesteesia ajal) saavutatakse 60 sekundi jooksul sobivad tingimused intubatsiooniks peaaegu kõigil patsientidel, neist 80%-l hinnatakse tingimused intubatsiooniks suurepärasteks. Igat tüüpi kirurgiliste protseduuride tegemiseks piisav üldine lihaste paralüüs tekib 2 minuti jooksul. Selle annuse kasutamisel on kliiniline toimeaeg (aeg lihaskontraktsiooni amplituudi spontaanse taastumiseni 25%-ni kontrollväärtusest) 30...40 minutit. Üldine toimeaeg (aeg lihaskontraktsiooni amplituudi spontaanse taastumiseni 90%-ni kontrollväärtusest) on 50 minutit. Pärast rokurooniumbromiidi manustamist boolussüstena annuses 0,6 mg/kg on lihaskontraktsiooni 25%-lt 75%-ni spontaanse taastumise keskmine aeg (taastumisindeks) 14 minutit. Rokurooniumbromiidi manustamisel väiksemates annustes, 0,3...0,45 mg/kg (1...1½ x ED ) algab toime aeglasemalt ja toimeaeg lüheneb. Pärast rokurooniumbromiidi manustamist annuses 0,45 mg/kg tekivad vastuvõetavad tingimused intubatsiooniks 90 sekundi pärast. Suurte annuste (2 mg/kg) korral on kliiniline toimeaeg 110 minutit. Kiirinduktsioon Propofool- või fentanüül-/tiopentaalanesteesia kiirinduktsiooni korral saavutatakse sobivad intubatsioonitingimused 60 sekundi jooksul pärast rokurooniumbromiidi manustamist annuses 1,0 mg/kg vastavalt 93%-l ja 96%-l patsientidest. Neist 70%-l hinnatakse tingimusi suurepärasteks. Selle annuse kliiniline toime kestab ligi tund aega ja selle aja möödudes on neuromuskulaarne blokaad ohutult kõrvaldatav.

Pärast rokurooniumbromiidi manustamist annuses 0,6 mg/kg saavutatakse propofool- või fentanüül-

/tiopentaalanesteesia kiirinduktsiooni korral sobivad intubatsioonitingimused 60 sekundi jooksul vastavalt 81%-l ja 75%-l patsientidest.

Intensiivravi Rokurooniumi kasutamist intensiivraviosakonnas on uuritud kahes avatud uuringus. Kokku 95 täiskasvanud patsienti said rokurooniumbromiidi algannuses 0,6 /kg kehakaalu kohta, seejärel püsiinfusiooni 0,2...0,5 mg/kg/h esimese manustamistunni jooksul niipea kui lihaskontraktsioonid taastusid 10%-ni või kuni 1...2 vastuse taasilmnemiseni nelja sarja stimulatsioonil (TOF). Annuseid tiitriti individuaalselt. Järgnevatel tundidel vähendati annuseid TOF stimulatsiooni regulaarse jälgimise foonil. Uuritud on manustamisaega, mis ulatub kuni 7 päevani. Saavutati piisav neuromuskulaarne blokaad, kuid infusioonikiirused tundide kohta olid patsientidel väga erinevad ning täheldati pikenenud taastumist neuromuskulaarsest blokaadist.

Aeg taastumiseni nelja sarja suhtarvuni 0,7 ei ole oluliselt korrelatsioonis rokurooniumi infusiooni kogukestusega. Pärast 20-tunnist või pikemat püsiinfusiooni on nelja sarja stimulatsioonil T taasilmnemise ja TOF-i suhtarvuni 0,7 taastumise vaheline mediaanaeg (vahemik) hulgiorganpuudulikkuseta patsientidel 0,8...1,25 tundi ja hulgiorganpuudulikkusega patsientidel 1,2...25,5 tundi. Eakad ning maksa- ja/või sapiteede haigusega ja/või neerupuudulikkusega patsiendid Rokurooniumbromiidi 0,15 mg/kg säilitusannuse toimeaeg võib enfluraan- ja isofluraananesteesias eakatel ning maksa- ja/või neeruhaigustega patsientidel olla mõnevõrra pikem (ligikaudu 20 minutit) kui intravenoosses anesteesias ja erituselundite funktsioonihäireteta patsientidel (ligikaudu 13 minutit) (vt lõik 4.2). Soovitatavate säilitusannuste korduval manustamisel ei ole kumulatsiooniefekti (progresseeruv toimeaja pikenemine) täheldatud.

Lapsed Intubatsiooniannusega 0,6 mg/kg on toime keskmine algusaeg imikutel, väikelastel ja lastel veidi lühem kui täiskasvanutel. Laste vanuserühmade võrdlus näitas, et vastsündinutel ja noorukitel oli keskmine toime alguseni kulunud aeg pisut pikem (1 minut) kui imikutel, väikelastel ning lastel (vastavalt 0,4, 0,6 ja 0,8 minutit). Lastel kaldub relaksatsiooni kestus ja taastumisaeg olema imikute ning täiskasvanutega võrreldes lühem. Laste vanuserühmade võrdlemine näitas, et vastsündinutel ja imikutel oli keskmine aeg T3 taasilmnemiseni pikem (vastavalt 56,7 ja 60,7 minutit) kui väikelastel, lastel ning noorukitel (vastavalt 45,4, 37,6 ja 42,9 minutit).

Keskmine (SD) aeg toime alguseni ja kliinilise toime kestus pärast rokurooniumi manustamist intubatsiooniks algannuses* 0,6 mg/kg sevofluraan-/lämmastikoksiidanesteesia ja isofluraan/lämmastikoksiid- (säilitus-)anesteesia ajal (lapsed) PP rühmas Vastsündinud (0...27 päeva) 0,98 (0,62) 56,69 (37,04) n=10 n=9 Imikud (28 päeva kuni 2 kuud) 0,44 (0,19) 60,71 (16,52) n=11 n=10 n=11 Väikelapsed (3 kuud...23 kuud) 0,59 (0,27) 45,46 (12,94) n=28 n=28 n=27 Lapsed (2...11 aastat) 0,84 (0,29) 37,58 (11,82) n=34 n=34 Noorukid (12...17 aastat) 0,98 (0,38) 42,90 (15,83) n=31 n=30

* 5 sekundiga manustatud rokurooniumi annus. ** Arvutatud alates rokurooniumi intubatsiooniannuse manustamise lõpust.

Kardiovaskulaarsed operatsioonid

Patsientidel, kellele on plaanis teha kardiovaskulaarne operatsioon, on pärast 0,6...0,9 mg/kg rokurooniumbromiidi manustamist saabuva maksimaalse blokaadi ajal kõige sagedamad kardiovaskulaarsed reaktsioonid kerge ja kliiniliselt ebaoluline südame löögisageduse suurenemine kuni 9% võrra ning keskmise arteriaalse vererõhu tõus kuni 16% võrra võrreldes kontrollväärtustega. Müorelaksatsiooni kõrvaldamine

Rokurooniumi toimet saab antagoniseerida sugammadeksi või atsetüülkoliinesteraasi inhibiitoritega (neostigmiin, püridostigmiin või edrofoonium). Sugammadeksi võb manustada toime rutiinseks kõrvaldamiseks (1…2 posttetaanilisest vastusest kuni T taastumiseni) või koheseks kõrvaldamiseks (3 minutit pärast rokurooniumbromiidi manustamist). Atsetüülkoliinesteraasi inhibiitoreid võib manustada T taastumisel või kliinilise taastumise esimeste märkide ilmnemisel.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Pärast rokurooniumbromiidi ühekordse boolusannuse intravenoosset manustamist on plasma kontsentratsiooni/aja kõveral kolm eksponentsiaalset faasi. Normaalsetel täiskasvanutel on keskmine (95% CI) eliminatsiooni poolväärtusaeg 73 (66...80) minutit, (näiv) jaotusruumala tasakaalukontsentratsiooni tingimustes on 203 (193...214) ml/kg ja plasma kliirens 3,7 (3,5...3,9) ml/kg/min. Eakatel ja neerufunktsiooni häirega patsientidel on plasma kliirens veidi vähenenud võrreldes nooremate patsientidega, kelle neerufunktsioon on normaalne. Maksahaigusega patsientidel on keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg pikenenud 30 minuti võrra ja keskmine plasma kliirens vähenenud 1 ml/kg/min võrra (vt ka lõik 4.2).

Kui ravimit manustatakse kopsude kunstliku ventilatsiooni hõlbustamiseks püsiinfusioonina 20 tundi või kauem, siis keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg ja keskmine (näiv) jaotusruumala tasakaalukontsentratsioonis suurenevad. Kontrollitud kliinilistes uuringutes on leitud suuri patsientidevahelisi erinevusi, mis on seotud (hulgi)organpuudulikkuse ulatuse ja patsiendi individuaalsete omadustega. Hulgiorganpuudulikkusega patsientidel oli keskmine (±SD) eliminatsiooni poolväärtusaeg 21,5 (±3,3) tundi, (näiv) jaotusruumala tasakaalukontsentratsioonis 1,5 (±0,8) l/kg ja plasma kliirens 2,1 (±0,8) ml/kg/min.

Rokurooniumbromiid eritub uriini ja sapiga. Uriiniga eritub 40% annusest 12...24 tunniga. Pärast radioloogiliselt märgistatud rokurooniumbromiidi annuse süstimist eritus 9 päevaga keskmiselt 47% radioaktiivsusest uriiniga ja 43% roojaga. Ligikaudu 50% eritus rokurooniumbromiidina. Plasmas metaboliite ei tuvastatud.

Lapsed Rokurooniumbromiidi farmakokineetikat lastel (n=146) vanuses 0...17 aastat hinnati farmakokineetilisel analüüsil kahe kliinilise uuringu koondandmestiku alusel, ühes kasutati anesteesiaks sevofluraani (induktsioon) ja teises isofluraani/lämmastikoksiidi (säilitusannused). Kõik farmakokineetilised parameetrid leiti olevat proportsionaalses lineaarses seoses kehakaaluga, samale tulemusele jõuti ka kliirensi osas (l h–1 kg–1). Jaotusruumala (l kg–1) ja eliminatsiooni poolväärtusaeg (h) vähenevad vanusega (aastates). Kokkuvõte laste tüüpiliste vanuserühmade farmakokineetilistest parameetritest on allpool.

Rokurooniumbromiidi hinnangulised farmakokineetilised parameetrid tüüpilistel lastel sevofluraani ja lämmastikoksiidiga (induktsioon) ning isofluraani/lämmastikoksiidiga (anesteesia säilitamine) FK Ajalised Imikud parameeter vastsündinud (28 päeva (0...27 päeva) kuni 2 kuud) CL (l/kg/h) 0,31 (0,07) 0,30 (0,08) 0,33 (0,10) 0,35 (0,09) 0,29 (0,14)

Jaotusruumala 0,42 (0,06) 0,31 (0,03) 0,23 (0,03) 0,18 (0,02) 0,18 (0,01) (l/kg) R1/2β (h) 1,1 (0,2) 0,9 (0,3) 0,8 (0,2) 0,7 (0,2) 0,8 (0,3)

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, reproduktsioonitoksilisuse ja genotoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Rokurooniumbromiidiga ei ole läbi viidud kartsinogeensuse uuringuid.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Süstevesi Naatriumkloriid Vesinikkloriidhape Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks)

6.2 Sobimatus

Dokumenteeritud on rokurooniumbromiidi füüsikalist sobimatust lahustes, mis sisaldavad järgmisi toimeaineid: amfoteritsiin, amoksitsilliin, asatiopriin, tsefasoliin, kloksatsilliin, deksametasoon, diasepaam, enoksimoon, erütromütsiin, famotidiin, furosemiid, hüdrokortisoonnaatriumsuktsinaat, insuliin, intralipid, metoheksitaal, metüülprednisoloon, prednisoloonnaatriumsuktsinaat, tiopentaal, trimetoprim ja vankomütsiin.

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

Avamata viaal: 2 aastat Avatud viaal: ravim tuleb ära kasutada kohe pärast viaali avamist.

Pärast lahjendamist Lahjendatud ravimpreparaadi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 72 tunni jooksul temperatuuril kuni 30°C. Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja. Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril 2°C kuni 8°C, välja arvatud juhul, kui lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi lahjendamist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Värvitust klaasist viaalid (I tüüpi) bromobutüülkummist punnkorgi ja alumiiniumkorgiga. Viaali sisu: 5 ml või 10 ml.

Pakendi suurused: Pakendis on 5 või 10 viaali, igas 5 ml lahust.

Pakendis on 5 või 10 viaali, igas 10 ml lahust.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kogu kasutamata lahus tuleb hävitada.

Lahust tuleb enne kasutamist visuaalselt kontrollida. Kasutada tohib üksnes selget lahust, milles praktiliselt pole nähtavaid osakesi.

Rocuronium bromide Fresenius Kabi sobivus on tõestatud järgmiste lahustega: 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriid, 50 mg/ml (5%) glükoos, 50 mg/ml (5%) glükoos 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidis, Ringeri laktaadi lahus ja steriilne süstevesi.

Kui rokurooniumbromiidi manustatakse koos teiste ravimpreparaatidega kasutades sama infusiooniteed, on tähtis, et pärast selliste ravimite manustamist, mille sobimatus rokurooniumbromiidiga on tõestatud või mille sobivus rokurooniumiga ei ole tõestatud, ja enne rokurooniumbromiidi manustamist loputatakse infusiooniteed piisavalt (nt 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi infusioonilahusega).

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Fresenius Kabi Polska Sp. z o.o. Al. Jerozolimskie 134 02-305 Warszawa Poola

8. MÜÜGILOA NUMBER

1011620

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 06.10.2020 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 30.11.2021

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Veebruar 2026