Ropison 1 mg - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Ropison 0,25 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Ropison 0,5 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Ropison 1 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Ropison 2 mg, õhukese polümeerikattega tabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Ropison 0,25 mg:
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab ropiniroolvesinikkloriidi, mis vastab 0,25 mg
ropiniroolile.
Abiaine: 72,97 mg laktoosi (laktoosmonohüdraadina ja veevaba laktoosina).
Ropison 0,5 mg:
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab ropiniroolvesinikkloriidi, mis vastab 0,5 mg
ropiniroolile.
Abiaine: 72,68 mg laktoosi (laktoosmonohüdraadina ja veevaba laktoosina).
Ropison 1 mg:
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab ropiniroolvesinikkloriidi, mis vastab 1 mg ropiniroolile.
Abiaine: 72,11 mg laktoosi (laktoosmonohüdraadina ja veevaba laktoosina).
Ropison 2 mg:
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab ropiniroolvesinikkloriidi, mis vastab 2 mg ropiniroolile.
Abiaine: 70,97 mg laktoosi (laktoosmonohüdraadina ja veevaba laktoosina).

INN: Ropinirolum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.
0,25 mg: valged kuni peaaegu valged, ümmargused, längus servadega, kaksikkumerad õhukese
polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on märge ,,253" ning teisel küljel on märge ,,G".

0,5 mg: kahvatukollased kuni kollased, ümmargused, längus servadega, kaksikkumerad õhukese
polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on märge ,,254" ning teisel küljel on märge ,,G".

1 mg: kahvaturohelised kuni rohelised, ümmargused, längus servadega, kaksikkumerad õhukese
polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on märge ,,255" ning teisel küljel on märge ,,G".

2 mg: kahvaturoosad kuni roosad, ümmargused, längus servadega, kaksikkumerad õhukese
polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on märge ,,256" ning teisel küljel on märge ,,G".


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Parkinsoni tõbi:
-
esmane monoteraapia, et edasi lükata levodopa kasutuselevõtmist

-
kombinatsioonis levodopaga, kui levodopa toime nõrgeneb või ei ole ühtlane ning terapeutilise
efekti kõikumiste ("toime lõpu" või "on-off" fluktuatsioonide) vähendamiseks.

Mõõduka kuni raske idiopaatilise rahutute jalgade sündroomi sümptomaatiline ravi (vt lõik 5.1).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Suukaudne.

Idiopaatiline Parkinsoni tõbi:

Täiskasvanud
Hea raviefekti ja taluvuse saavutamiseks on soovitatav annuse individuaalne kohandamine.

Ropison"i tuleb võtta kolm korda ööpäevas, eelistatult koos söögiga seedetrakti taluvuse
parandamiseks.

Ravi alustamine
Ropinirooli algannus esimesel nädalal on 0,25 mg kolm korda ööpäevas. Seejärel võib ropinirooli
annust suurendada 0,25 mg kaupa kolm korda ööpäevas vastavalt alljärgnevale skeemile:

Nädal
1
2
3
4
Ropinirooli üksikannus (mg)
0,25
0,5
0,75
1,0
Ropinirooli ööpäevane koguannus
0,75 1,5 2,25 3,0
(mg)

Raviskeem
Pärast esialgset annuse tiitrimist võib kord nädalas ropinirooli annust suurendada 0,5...1 mg kaupa
kolm korda ööpäevas (1,5...3 mg ööpäevas).

Ravitoime ilmneb annusevahemikus 3...9 mg ropinirooli ööpäevas. Kui ei saavutata piisavat
sümptomite kontrolli või see ei ole püsiv pärast esialgset tiitrimist nagu on kirjeldatud eespool, võib
ropinirooli annust suurendada kuni 24 mg-ni ööpäevas.

Suuremaid annuseid kui 24 mg ropinirooli ööpäevas ei ole uuritud.

Kui ravi üheks või enamaks päevaks katkestatakse, tuleb ravi uuesti alustades kaaluda annuse tiitrimist
(vt eespool).

Kui Ropison"i manustatakse adjuvantravina levodopale, võib samaaegselt manustatava levodopa
annust järk-järgult vähendada vastavalt sümptomaatilisele vastusele. Kliinilistes uuringutes vähendati
järg-järgult levodopa annust Ropison"iga adjuvantravi saavatel patsientidel ligikaudu 20%võrra. Raske
Parkinsoni tõvega patsientidel, kes saavad ropinirooli koos levodopaga, võib ropinirooli tiitrimise
alguses esineda düskineesiat. Kliinilistes uuringutes näidati, et levodopa annuse vähendamine võib
düskineesia tekkeohtu vähendada (vt lõik 4.8).

Kui ropiniroolravile minnakse üle mõnelt teiselt dopamiini agonistilt, tuleb enne ropiniroolravi
alustamist lõpetada ärajäetava ravimi kasutamine vastavalt selle ravimi omaduste kokkuvõttele.

Sarnaselt teistele dopamiini agonistidele, on vajalik ropiniroolravi lõpetada järk-järgult, vähendades
manustamiskordade arvu ööpäevas ühe nädala jooksul.

Rahutute jalgade sündroom
Suukaudne.

Täiskasvanud

Hea raviefekti ja taluvuse saavutamiseks on soovitatav annuse individuaalne kohandamine.
Ropinirooli tuleb võtta vahetult enne magamaminekut, kuid seda võib võtta ka kuni 3 tundi enne
uinumist. Seedetrakti taluvuse parandamiseks võib ropinirooli võtta koos söögiga.

Ravi alustamine (1. nädal)
Soovitatav algannus 2 esimesel päeval on 0,25 mg üks kord ööpäevas (manustatuna nagu eespool
soovitatud). Kui seda annust talutakse hästi, tuleb annust suurendada 0,5 mg-ni üks kord ööpäevas
kuni 1. nädala lõpuni.

Raviskeem (alates 2.-st nädalast)
Pärast ravi algust tuleb ööpäevast annust suurendada optimaalse ravivastuse saamiseni. Kliinilistes
uuringutes mõõduka kuni raske rahutute jalgade sündroomiga patsientidel oli keskmine annus 2 mg
üks kord ööpäevas.

2. nädalal võib annust suurendada kuni 1 mg-ni üks kord ööpäevas. Seejärel võib annust suurendada
0,5 mg kaupa nädalas järgmise 2 nädala jooksul kuni annuseni 2 mg üks kord ööpäevas. Mõnedel
patsientidel võib optimaalse ravivastuse saavutamiseks annust järk-järgult suurendada maksimaalselt
kuni 4 mg-ni üks kord ööpäevas. Kliinilistes uuringutes suurendati annust 0,5 mg kaupa igal nädalal
kuni 3 mg-ni üks kord ööpäevas ja seejärel 1 mg kaupa maksimaalse soovitatud annuseni 4 mg üks
kord ööpäevas, nagu on näidatud tabelis 1.

Annuseid, mis ületavad 4 mg üks kord ööpäevas, ei ole rahutute jalgade sündroomiga patsientidel
uuritud.

Tabel 1. Annuse tiitrimine

Nädal
2 3 4 5* 6* 7*
Annus
1 1,5
2 2,5
3 4
(mg)/üks
kord
ööpäevas
*Optimaalse paranemise saavutamiseks mõnedel patsientidel.

Patsientide ravivastust ropiniroolile tuleb hinnata pärast 3-kuulist ravi (vt lõik 5.1). Sellel ajal tuleb
kaaluda määratud annust ning edasise ravi vajalikkust. Kui ravi katkestatakse rohkem kui mõneks
päevaks, tuleb seda alustada uuesti annuse tiitrimisega nagu eespool selgitatud.

Lapsed ja noorukid
Ropison"i ei soovitata kasutada lastel vanuses alla 18 aasta ohutuse ja efektiivsuse andmete puudumise
tõttu.

Eakad
Üle 65-aastastel patsientidel on ropinirooli kliirens vähenenud. Annust tuleb suurendada astmeliselt
ning tiitrida kuni sümptomaatilise vastuseni.

Neerukahjustus
Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega (kreatiniini kliirens vahemikus 30...50 ml/min) patsientidel ei
ole annuse kohandamine vajalik.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
Raske neerukahjustus (kreatiniini kliirens <30 ml/min).
Maksakahjustus.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel


Ropinirooli farmakoloogilise toime ja hüpotensiooni riski tõttu tuleb teda ettevaatusega kasutada raske
kardiovaskulaarse haigusega (eriti südamepuudulikkusega) patsientidel.
Ropinirooli koosmanustamist hüpertensioonivastaste ainete ja antiarütmikumidega ei ole uuritud.
Nende ainete manustamisel koos ropinirooliga tuleb olla ettevaatlik, kuna hüpotensiooni, bradükardia
või teiste rütmihäirete esinemise võimalus ei ole teada.
Ropinirooli ei tohi kasutada neuroleptilise akatiisia, tasikineesia (neuroleptikumide poolt tekitatud
sunnitud tahe kõndida) ega sekundaarse (nt neerupuudulikkusest, rauavaegusest või rasedusest
tingitud) rahutute jalgade sündroomi raviks.
Ropiniroolravi ajal võib täheldada rahutute jalgade sündroomi sümptomite paradoksaalset
halvenemist, mis puhkevad varem (augmentatsioon) ning sümptomite taasilmnemist varajastel
hommikutundidel (varahommikune tagasilöögifenomen). Sellisel juhul tuleb ravi üle vaadata ja
kaaluda annuse kohandamist või ravi katkestamist.
Ropinirooli on Parkinsoni tõve korral aeg-ajalt seostatud somnolentsuse ja äkiliste
uinumisepisoodidega (vt lõik 4.8), kuid rahutute jalgade sündroomiga patsientidel on seda fenomeni
täheldatud väga harva. Vaatamata sellele tuleb patsiente sellest fenomenist teavitada ning soovitada
olla ettevaatlik, kui ropiniroolravi ajal juhitakse autot või töötatakse masinatega. Patsiendid, kellel on
tekkinud somnolentsus ja/või äkiline uinumisepisood, peavad hoiduma autojuhtimisest või masinatega
töötamisest. Lisaks võib kaaluda annuse vähendamist või ravi lõpetamist.
Tõsiste psühhootiliste häiretega patsiente ei tohi dopamiini agonistidega ravida, välja arvatud juhul,
kui võimalik kasu ületab riskid. Parkinsoni tõve ravis dopamiini agonistidega, sh ropinirooliga on
teatatud patoloogilisest hasartmängurlusest, libiido suurenemisest ja hüperseksuaalsusest.
Sellised häired on esinenud eriti suurte annuste kasutamise korral ning olid üldjuhul pöörduvad, kui
annust vähendada või ravi katkestada. Mõnedel juhtudel on olnud kaasuvaks teised riskifaktorid nagu
anamneesis varasem kompulsiivne käitumine (vt lõik 4.8).
Mõõduka maksakahjustusega patsientidel tuleb ropinirooli manustada ettevaatusega. Tuleb hoolikalt
jälgida kõrvaltoimete suhtes.
Ravim sisaldab ka laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, laktaasipuudulikkuse või
glükoosi-galaktoosi imendumishäirega patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Neuroleptikumid ja teised tsentraalse toimega dopamiini antagonistid, nagu nt sulpiriid või
metoklopramiid, võivad vähendada ropinirooli toimet ja seetõttu tuleks vältida nende ravimite
kasutamist koos ropinirooliga.
Ropinirooli ja levodopa või domperidooni vahel ei ole täheldatud farmakokineetilisi koostoimeid, mis
vajaksid kummagi ravimi annuste kohandamist. Östrogeenide suurte annustega ravitud patsientidel on
täheldatud ropinirooli plasmakontsentratsiooni suurenemist. Hormoonasendusravi (HAR) juba
saavatel patsientidel võib ropiniroolravi alustada tavalise skeemi järgi. Siiski, kui HAR lõpetatakse või
alustatakse ropiniroolravi ajal, võib olla vajalik annuse kohandamine.
Andmed ropinirooli ja alkoholi koostoime kohta puuduvad. Sarnaselt teistele tsentraalse toimega
ravimitele tuleks patsientidel soovitada alkoholi tarbimist ropiniroolravi ajal vältida.
Ropinirool metaboliseerub peamiselt tsütokroom P450 isoensüümi CYP1A2 vahendusel.
Farmakokineetilises uuringus (ropinirooli annusega 2 mg kolm korda ööpäevas) selgus, et
tsiprofloksatsiin suurendas ropinirooli Cmax ja AUC väärtusi vastavalt 60% ja 84%, koos kõrvaltoimete
riski suurenemisega. Seega võib olla vajalik muuta ropinirooli annust juba ropiniroolravi saavatel
patsientidel, kui hakatakse kasutama või jäetakse ära teadaolevalt CYP1A2 isoensüümi inhibeerivaid
ravimeid, nt tsiprofloksatsiin, enoksatsiin või fluvoksamiin.
Farmakokineetilises koostoime uuringus ropinirooli (annusega 2 mg kolm korda ööpäevas) ja
teofülliiniga (CYP1A2 substraat), ei ilmnenud muutusi ropinirooli ega teofülliini farmakokineetikas.
Seetõttu ei ole oodata ropinirooli ja teiste CYP1A2 kaudu metaboliseeruvate ravimite konkureerivat
metabolismi.
In vitro andmete põhjal on ropinirooli raviannustel nõrk tsütokroom P450 inhibeeriv toime. Seetõttu ei
ole tõenäoline, et ropinirool mõjutaks teiste ravimite farmakokineetikat tsütokroom P450 mehhanismi
kaudu.
Suitsetamine indutseerib teadaolevalt CYP1A2 metabolismi, seetõttu võib patsientidel, kes ravi ajal
ropinirooliga jätavad suitsetamise maha või alustavad suitsetamist, vajalik olla ropinirooli annust
kohandada.

Ropinirooli ja domperidooni (ravim, mida kasutatakse iivelduse ja oksendamise raviks) vahel ei ole
täheldatud farmakokineetilisi koostoimeid, mille tõttu oleks vajalik kummagi ravimi annuse
korrigeerimine. Domperidoon antagoniseerib perifeerselt ropinirooli dopamiinergilist toimet ega läbi
hematoentsefaalbarjääri. Sellest tema väärtus antiemeetikumina patsientidel, kes saavad raviks
tsentraalse toimega dopamiini agoniste.

4.6 Rasedus ja imetamine

Ropinirooli kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid.

Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Kuna potentsiaalne risk
inimesele ei ole teada, ei soovitata ropinirooli raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul, kui ravist
saadav potentsiaalne kasu patsiendile kaalub üles potentsiaalse riski lootele.

Ropinirooli ei tohi imetavatel emadel kasutada, sest see võib vähendada rinnapiima eritust.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Patsiendid, kellel tekib ropiniroolravi ajal somnolentsus ja/või äkilised uinumisepisoodid peavad
olema informeeritud hoidumisest autojuhtimisest ja suuremat tähelepanu nõudvatest tegevustest, sest
sellega võib kaasneda nii neile endile kui ka teistele tõsise vigastuse või surma oht (nt masinatega
töötamisel), kuni sellised korduvad episoodid ja somnolentsus taanduvad (vt ka lõik 4.4).

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on loetletud organsüsteemi klasside ja esinemissageduse järgi. Esinemissagedused on
defineeritud järgmiselt: väga sage (1/10), sage (1/100, <1/10), aeg-ajalt (1/1000, <1/100), harv
(1/10000, <1/1000), väga harv (<1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Ropinirooli kasutamine Parkinsoni tõve korral

Kõrvaltoimed, mis on täheldatud kliinilistes uuringutes monoteraapia või levodopaga täiendava ravi
korral.

Immuunsüsteemi häired
Teadmata: Ülitundlikkusreaktsioonid
(sh
urtikaaria, angioödeem, lööve, pruritus).

Psühhiaatrilised häired
Sage:
hallutsinatsioonid.
Aeg-ajalt: psühhootilised reaktsioonid (v.a hallutsinatsioonid), sh deliirium, väärkujutlus, paranoia.

Patsientidel, kellel ravitakse Parkinsoni tõbe dopamiini agonistidega, sh ropinirooliga (eriti suurtes
annustes), on teatatud patoloogilisest hasartmängurlusest, suurenenud libiidost ja hüperseksuaalsusest,
mis on üldiselt pöörduvad annuse vähendamisel või ravi katkestamisel.

Kasutamine adjuvantravi uuringutes:
Sage:
segasus.

Närvisüsteemi häired
Väga sage: somnolentsus.
Sage:
pearinglus (sh vertiigo).
Aeg-ajalt: äkilised uinimisepisoodid, liigne unisus päevasel ajal.
Ropinirooli on seostatud somnolentsusega ning on olnud seostatud aeg-ajalt liigse
somnolentsusega päevasel ajal ja äkiliste uinumisepisoodidega.


Kasutamine monoteraapia uuringutes:
Väga sage: minestamine.

Kasutamine adjuvantravi uuringutes:
Väga sage: düskineesia. Raske Parkinsoni tõvega patsientidel võib ropinirooli tiitrimise alguses
esineda düskineesiat. Kliinilistes uuringutes näidati, et levodopa annuse vähendamine
võib düskineesia tekkeohtu vähendada (vt lõik 4.2).

Vaskulaarsed häired
Aeg-ajalt: posturaalne hüpotensioon, hüpotensioon.


posturaalne hüpotensioon või hüpotensioon on harva rasked.

Seedetrakti häired
Väga sage: iiveldus.
Sage:
kõrvetised.

Kasutamine monoteraapia uuringutes:
Sage:
oksendamine, kõhuvalu.

Maksa ja sapiteede häired
Teadmata: maksa reaktsioonid, peamiselt maksaensüümide aktiivsuse tõus.

Üldised häired
Kasutamine monoteraapia uuringutes:
Sage:
jalgade turse.

Ropinirooli kasutamine rahutute jalgade sündroomi korral

Rahutute jalgade sündroomiga patsientide kliinilistes uuringutes oli kõige sagedamini esinenud
kõrvaltoime iiveldus (ligikaudu 30% patsientidest). Kõrvaltoimed olid tavaliselt kerged kuni
mõõdukad ning tekkisid ravi alguses või annuse suurendamisel ning ainult mõned patsiendid
katkestasid kliinilistes uuringutes osalemist kõrvaltoimete tõttu.
Tabelis 2 on loetletud kõrvaltoimed ropinirooliga läbi viidud 12-nädalasest kliinilisest uuringust, kus
kõrvaltoimed esinesid enam kui 1% suurema esinemissagedusega kui platseebo puhul või mida
kirjeldati aeg-ajalt, kuid mis on teadaolevalt seotud ropinirooliga.

Tabel 2. 12-nädalases rahutute jalgade sündroomi kliinilises uuringus teatatud kõrvaltoimed
(ropinirool n=309, platseebo n=307)

Psühhiaatrilised häired
Sage Närvilisus
Aeg-ajalt Segasus
Närvisüsteemi häired
Sage
Minestamine, somnolentsus, pearinglus (sh
vertiigo)
Vaskulaarsed häired
Aeg-ajalt
Posturaalne hüpotensioon, hüpotensioon
Seedetrakti häired
Väga sage
Oksendamine, iiveldus
Sage Kõhuvalu
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage Väsimus
Avatud märgistusega pikaajalistes uuringutes teatati aeg-ajalt hallutsinatsioonidest.
Ravi ajal ropinirooliga võib paradoksaalselt tekkida rahutute jalgade sündroomi ägenemine varase
algusega (augmentatsioon) ning sümptomite taastekkega varastel hommikutundidel (varahommikune
tagasilöögifenomen).


Kõrvaltoimete käsitlus
Kui patsiendil tekivad märkimisväärsed kõrvaltoimed, tuleks kaaluda annuse vähendamist. Kui
kõrvaltoimed taanduvad, võib alustada uuesti annuste järk-järgulise suurendamisega. Vajadusel võib
kasutada iiveldusevastaseid ravimeid, mis ei ole tsentraalse toimega dopamiini antagonistid, nagu
domperidoon.

Turustamisjärgsed raportid
Ülitundlikkusreaktsioonid (sh urtikaaria, angioödeem, lööve, pruritus).

Teatatud on psühhootilistest reaktsioonidest (v.a hallutsinatsioonid), sh deliiriumist, väärkujutlusest,
paranoiast.
Patsientidel, kellel ravitakse Parkinsoni tõbe dopamiini agonistidega, sh ropinirooliga (eriti suurtes
annustes), on teatatud patoloogilisest hasartmängurlusest, suurenenud libiidost ja hüperseksuaalsusest,
mis on üldiselt pöörduvad annuse vähendamisel või ravi katkestamisel.
Ropinirooli on Parkinsoni tõve korral seostatud somnolentsusega ning on olnud seostatud aeg-ajalt
(>1/1000, <1/100) liigse somnolentsusega päevasel ajal ja äkiliste uinumisepisoodidega, kuid rahutute
jalgade sündroomiga patsientidel on seda fenomeni täheldatud väga harva (<1/10000).
Ropiniroolravi ajal on aeg-ajalt (>1/1000, <1/100) teatatud posturaalsest hüpotensioonist või
hüpotensioonist (harva rasketest).
Väga harvadel juhtudel (<1/10000) on teatud maksa reaktsioonidest, peamiselt maksaensüümide
aktiivsuse tõusust.

4.9 Üleannustamine

Oletatakse, et ropinirooli üleannustamise sümptomid on seotud selle dopaminergilise toimega. Neid
sümptomeid saab leevendada vastava raviga dopamiini antagonistidega, nagu neuroleptikumid või
metoklopramiid.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Dopamiini agonistid, ATC-kood: N04BC04

Toimemehhanism
Ropinirool on mitte-ergoliinse struktuuriga dopamiini D2/D3 agonist, mis stimuleerib striaatumi
dopamiini retseptoreid.

Parkinsoni tõbi
Ropinirool leevendab dopamiinipuudust, mis on iseloomulik Parkinsoni tõvele, stimuleerides
striaatumi dopamiini retseptoreid.

Ropinirool toimib ka hüpotaalamusele ja hüpofüüsile, inhibeerides prolaktiini sekretsiooni.

Rahutute jalgade sündroom
Kui ropinirooli määratakse rahutute jalgade sündroomi korral, tohib ropinirooli määrata ainult
mõõduka kuni raske idiopaatilise rahutute jalgade sündroomiga patsientidele. Mõõdukas kuni raske
idiopaatiline rahutute jalgade sündroom esineb tüüpiliselt patsientidel, kes kannatavad unetuse all või
raske ebamugavustunde all jäsemetes.
Neljas 12-nädalases kliinilises uuringus randomiseeriti rahutute jalgade sündroomiga patsiendid
ropinirooli või platseebo gruppi ning 12. nädala toimeid võrreldi algväärtustega IRLS skaala põhjal.
Mõõduka kuni raske haigusega patsientidel oli ropinirooli keskmine annus 2,0 mg ööpäevas. Neljas
12-nädalases uuringus osalenud mõõduka kuni raske rahutute jalgade sündroomiga patsientide
kombineeritud analüüsis oli kohandatud ravi erinevus (muutus algväärtusest) IRLS skaala üldskoori
põhjal 12. nädalal (viimane edasikantud väärtus (Last Observation Carried Forward, LOCF) ITT

(Intention To Treat) populatsioonis) -4,0 punkti (95% CI -5,6, -2,4; p<0,0001, ravieelsed ja 12. nädala
LOCF keskmised IRLS punktid: ropinirool 28,4 ja 13,5; platseebo 28,2 ja 17,4).
12-nädalane platseebokontrolliga polüsomnograafia uuring rahutute jalgade sündroomiga patsientidel
uuris ropiniroolravi mõju jalgade perioodilistele liigutustele une ajal. Ropinirooli ja platseebo vahel
täheldati statistiliselt olulist erinevust jalgade perioodiliste liigutuste osas une ajal ravi algusest kuni
12. nädalani.
Kuigi puuduvad piisavad andmed ropinirooli pikaajalise efektiivsuse küllaldaseks demonstreerimiseks
rahutute jalgade sündroomi korral (vt lõik 4.2), täheldati 36-nädalases uuringus ropiniroolravi jätkanud
patsientidel haiguse kordumist märkimisväärselt harvem kui platseebogruppi randomiseeritud
patsientidel (33% vs 58%, p=0,0156).
Neljas 12-nädalases platseebokontrolliga uuringus osalenud mõõduka kuni raske rahutute jalgade
sündroomiga patsientidelt saadud andmete kombineeritud analüüs näitas, et ropinirooliga ravitud
patsiendid teatasid uuringu uneskaala (Medical Outcome Study Sleep Scale, vahemik 0-100, v.a une
kvantiteet) näitajate olulisest paranemisest võrreldes platseeboga. Kohandatud ravi erinevus
ropinirooli ja platseebo vahel oli: unehäired (-15,2, 95% CI -19,37, -10,94; p<0,0001), une kvantiteet
(0,7 tundi, 95% CI 0,49, 0,94; p<0,0001), une piisavus (18,6, 95% CI 13,77, 23,45; p<0,0001) ja
päeva ajal esinev unisus (-7,5, 95% CI -10,86, -4,23; p<0,0001).
Välistada ei saa tagasilöögifenomeni teket pärast ropiniroolravi lõpetamist (ravi lõpu
tagasilöögifenomen). Kliinilistes uuringutes, kuigi keskmine IRLS üldskoor oli 7...10 päeva pärast ravi
ärajätmist kõrgem ropiniroolravi kui platseebot saanud patsientidel, ei ületanud sümptomite raskus
ropinirooliga ravitud patsientidel ravi lõpetamise järgselt üldjuhul uuringueelset taset.
Kliinilistes uuringutes oli enamik osalejaid valge nahavärvusega.

Uuring ropinirooli toime kohta südame repolarisatsioonile
Põhjalikus QT-intervalli uuringus, kus osalenud mees- ja naissoost terved vabatahtlikud said
ropinirooli õhukese polümeerikattega (toimeainet kiirelt vabastavaid) tablette annuses 0,5 mg, 1 mg,
2 mg ja 4 mg üks kord ööpäevas, täheldati QT-intervalli maksimaalset pikenemist annuses 1 mg 3,46
millisekundit (hinnanguline punkt), võrreldes platseeboga. Suurima keskmise toime ühepoolse 95%
usaldusintervalli ülempiir oli väiksem kui 7,5 millisekundit. Ropinirooli toimet suuremate annuste
korral ei ole süstemaatiliselt hinnatud.
Põhjalikust QT uuringust saadud kliinilised andmed ei näita QT-intervalli pikenemise riski ropinirooli
annuste korral kuni 4 mg ööpäevas.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Imendumine
Ropinirooli biosaadavus on ligikaudu 50% (36% kuni 57%), kusjuures Cmax saabub keskmiselt
1,5 tundi pärast manustamist. Terapeutilises annusevahemikus suureneb ropinirooli süsteemne
ekspositsioon (Cmax ja AUC) ligikaudu proportsionaalselt annusega. Suure rasvasisaldusega söök
vähendab ropinirooli imendumise kiirust, nagu on näidatud Tmax-i hilinemisega ligikaudu 2,6 tunni
võrra ning Cmax-i keskmise langusega 25% võrra.

Jaotumine
Ropinirooli seonduvus plasmavalkudega on vähene (10...40%). Tingituna ravimi kõrgest lipofiilsusest
on ropiniroolil suur jaotusruumala (ligikaudu 7 l/kg).

Metabolism
Ropinirool metaboliseerub peamiselt tsütokroom P450 isoensüümi CYP1A2 vahendusel ning selle
metaboliidid erituvad peamiselt uriiniga. Peamine metaboliit on loommudelites tehtud dopaminergilise
funktsiooni uuringutes vähemalt 100 korda väiksema aktiivsusega kui ropinirool ise.

Eritumine
Ropinirool eritub süsteemsest tsirkulatsioonist keskmisega eliminatsiooni poolväärtusajaga ligikaudu 6
tundi. Ropinirooli suukaudses kliirensis ei ole täheldanud muutusi ühekordse ja korduva suukaudse
manustamise ajal. Farmakokineetiliste parameetrite osas on täheldatud ulatuslikku individuaalset
varieeruvust.


Lineaarsus
Ropinirooli farmakokineetika on raviannuste vahemikus 0,25...4 mg pärast ühekordse ja korduva
annuse manustamist lineaarne (Cmax ja AUC).

Populatsiooniga seotud tunnused
Üle 65-aastastel patsientidel on võimalik ropinirooli süsteemse kliirensi langus umbes 30% võrra.
Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens vahemikus 30...50 ml/min) ei
ole muutusi ropinirooli farmakokineetikas täheldatud. Puuduvad andmed raske neerukahjustusega
patsientide kohta.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Toksikoloogia
Toksikoloogiline profiil on peamiselt määratud ropinirooli farmakoloogilise aktiivsusega:
käitumuslikud muutused, hüpoprolaktineemia, vererõhu ja südame löögisageduse langus, ptoos ja
suurenenud süljeeritus. Ainult albiinorottidel täheldati pikaajalises uuringus suurte annuste
(50 mg/kg/ööpäevas) kasutamisel reetina degeneratsiooni, mis on tõenäoliselt seotud suurenenud
ekspositsiooniga valgusele.

Genotoksilisus
Tavapärased in vitro ja in vivo seeriatestid ei ole näidanud genotoksilisust.

Kartsinogeensus
Hiirte ja rottidega läbi viidud kaheaastases uuringus, kus ravimit kasutati annuses kuni 50 mg/kg
ööpäevas, ei ilmnenud hiirtel kartsinogeenset toimet. Rottidel oli ainus ravimiga seotud kahjustus
Leydig"i rakkude hüperplaasia ja testiste adenoom, mis tulenesid ropinirooli hüpoprolaktineemilisest
toimest. Need muutused arvatakse olevat liigispetsiifilised ega viita ohule ropinirooli kliinilisel
kasutamisel.

Reproduktsioonitoksilisus
Ropinirooli manustamine tiinetele rottidele emasloomale toksilistes annustes viis loote kehakaalu
vähenemiseni 60 mg/kg/ööpäevas annuse juures (ligikaudu 15 korda suurem AUC kui inimestel
kasutatava maksimaalse annuse korral), lootesurmade sagenemiseni 90 mg/kg/ööpäevas annuse juures
(ligikaudu 25 korda suurem AUC kui inimestel kasutatava maksimaalse annuse korral) ja sõrmede-
varvaste väärarengute tekkeni 150 mg/kg/ööpäevas annuse juures (ligikaudu 40 korda suurem AUC
kui inimestel kasutatava maksimaalse annuse korral). Rottidel ei täheldatud teratogeenseid toimeid
120 mg/kg/ööpäevas annuse juures (ligikaudu 30 korda suurem AUC kui inimestel kasutatava
maksimaalse annuse korral) ning küülikutel puudusid viited arenguhäiretele.

Ohutusfarmakoloogia
In vitro uuringud näitasid, et ropinirool inhibeerib hERG poolt vahendatud voolu. IC50 on vähemalt 30
korda kõrgem kui oodatav maksimaalne plasmakontsentratsioon patsientidel, keda raviti suurima
soovitatud annusega (4 mg ööpäevas), vt lõik 5.1.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Tableti sisu
Laktoos, veevaba
Laktoosmonohüdraat
Mikrokristalne tselluloos (E460)
Sidrunhape, veevaba (E330)
Kroskarmelloosnaatrium (E468)

Magneesiumstearaat (E572)

Tableti kate
0,25 mg:

Hüpromelloos (E464)
Titaandioksiid (E171)
Makrogool 400
Talk (E553b)

0,5 mg:

Hüpromelloos (E464)
Titaandioksiid (E171)
Makrogool 400
Talk (E553b)
Kollane raudoksiid (E172)
Indigokarmiin (E132)
Punane raudoksiid (E172)

1 mg:

Hüpromelloos (E464)
Titaandioksiid (E171)
Makrogool 400
Talk (E553b)
Kollane raudoksiid (E172)
Indigokarmiin (E132)
Must raudoksiid (E172)

2 mg:

Hüpromelloos (E464)
Titaandioksiid (E171)
Makrogool 400
Talk
Punane raudoksiid (E172)

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

0,25 mg: 21 kuud
0,5 mg, 1 mg ja 2 mg: 2 aastat

6.4 Säilitamise
eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30ºC.

Blistrid
Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

Pudelid
Hoida pudel tihedalt suletuna, niiskuse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu


Blistrid: Siledad Alumiinium/Alumiinium blistrid; valged läbipaistmatud triplex
(PVC/PE/Aclar)/Alumiinium blistrid.
Pudelid: Valge läbipaistmatu HDPE pudel polüpropüleenist lastekindla korgiga.

Pakendi suurused

0,25 mg õhukese polümeerikattega tabletid:
Blister: 2, 12, 21, 30, 84, 126 ja 210
Pudel: 84 ja 1000

0,5 mg õhukese polümeerikattega tabletid:
Blister: 21, 28, 30 ja 84
Pudel: 84 ja 1000

1 mg õhukese polümeerikattega tabletid:
Blister: 21, 28, 30 ja 84
Pudel: 84 ja 1000

2 mg õhukese polümeerikattega tabletid:
Blister: 21, 28, 30 ja 84
Pudel: 84 ja 1000

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Glenmark Pharmaceuticals s.r.o
Hvzdova 1716/2b
140 78 Praha 4
Tsehhi Vabariik


8.
MÜÜGILOA NUMBRID

0,25 mg: 669310
0,5 mg: 669410
1 mg: 669510
2 mg: 669610


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

03.02.2010


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud veebruaris 2010.