RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

SCANDIVIN, 30 mg/ml süstelahus kolbampullis

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml süstelahust sisaldab 30 mg mepivakaiinvesinikkloriidi.

Üks 1,8 ml kolbampull süstelahusega sisaldab 54 mg mepivakaiinvesinikkloriidi.

Teadaolevat toimet omav abiaine Üks ml sisaldab 1,18 mg naatriumi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus kolbampullis. Selge ja värvitu lahus. pH: 5,5...6,5 Osmolaalsus: 272...300 mOsm/kg

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Lokaalne ja regionaalne anesteesia täiskasvanutel, noorukitel ja üle 4-aastastel (ligikaudu 20 kg kehakaaluga) lastel hambakirurgias.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravimit tohivad kasutada ainult hambaarstid, stomatoloogid või teised arstid, kes on piisavalt koolitatud ja tuttavad diagnoosimise ja süsteemse toksilisuse raviga, või nende järelevalvel. Mis tahes respiratoorsete ja kardiovaskulaarsete erakorraliste olukordade viivitamatu ravi võimaldamiseks soovitatakse enne lokaalanesteetikumidega teostatava regionaalanesteesia induktsiooni tagada sobivate elustamisvahendite ja ravimite ning vastavalt koolitatud personali kättesaadavus. Pärast igat lokaalanesteetikumi süstet tuleb jälgida patsiendi teadvuse taset.

Annustamine Kuna valu puudumine on seotud patsiendi individuaalse tundlikkusega, tuleb kasutada kõige väiksemat anesteetikumi annust, millega kaasneb sobiva sügavusega tuimestus. Ulatuslikumate protseduuride puhul võib vajalikuks osutuda üks või rohkem kolbampulle, ilma et ületataks maksimaalset soovitatavat annust.

Täiskasvanutel on maksimaalseks soovitatavaks annuseks 4,4 mg/kg kehakaalu kohta ja absoluutne maksimaalne soovitatav annus üle 70 kg kaaluvatele inimestele on 300 mg, mis vastab 10 ml lahusele.

Tuleb meeles pidada, et maksimaalse koguse arvestamisel tuleb silmas pidada patsiendi kehakaalu. Kuna patsientidel on erinevad kehakaalud, esineb iga patsiendi puhul erinev maksimaalselt lubatud talutava mepivakaiini kogus. Lisaks esineb toime alguse ja kestuse osas olulisi individuaalseid erinevusi.

Järgnevas tabelis on esitatud maksimaalsed lubatud annused täiskasvanutel kõige sagedamini kasutatavate anesteesia tehnikate puhul ja nende ekvivalendid kolbampullide arvuna.

Kehakaal Mepivakaiinvesinikkloriidi Maht Ekvivalent* Ekvivalent* Ekvivalent* (kg) annus (mg) (ml) kolbampullide kolbampullide kolbampullide 50 220 7,3 4,0 4,0 3,0 60 264 8,8 5,0 5,0 4,0 ≥ 70 300 10,0 5,5 5,5 4,5 * Ümardatud lähima poolampullini

Lapsed Scandivin on vastunäidustatud alla 4-aastastele lastele (ligikaudu 20 kg kehakaaluga) (vt lõik 4.3). Alla 4-aastaste laste puhul võib kaaluda preparaatide kasutamist, mis sisaldavad vähem kui 3% mepivakaiini. Soovitatav terapeutiline annus Süstitava annuse otsustamisel tuleb arvesse võtta lapse vanust ja kehakaalu ning operatsiooni ulatust. Keskmine annus on 0,75 mg/kg = 0,025 ml mepivakaiini süstelahust kehakaalu kg kohta: ~ 1⁄4 kolbampulli (15 mg mepivakaiinvesinikkloriidi) 20 kg kaaluvale lapsele.

Maksimaalne soovitatav annus Maksimaalne laste soovitatav annus on 3 mg/kg mepivakaiini (0,1 ml/kg mepivakaiini) kehakaalu kohta.

Järgnevas tabelis on esitatud maksimaalsed lubatud annused lastel ja nende ekvivalendid kolbampullide arvuna.

Kehakaal Mepivakaiinvesinikkloriidi Maht Ekvivalent* Ekvivalent* Ekvivalent* (kg) annus (mg) (ml) kolbampullide kolbampullide kolbampullide 20 60 2 1,2 1,1 0,9 35 105 3,5 2,0 1,9 1,5 45 135 4,5 2,5 2,5 2,0 * Ümardatud lähima poolampullini

Patsientide erirühmad Kliiniliste andmete puudumise tõttu tuleb olla eriti tähelepanelik, et manustada sobiva sügavusega tuimestuse saavutamiseks vajalik kõige väiksem annus järgmistele sihtrühmadele:

• eakad patsiendid;
• neeru- või maksakahjustusega patsiendid.

Mepivakaiini metaboliseerib maks ning maksakahjustusega patsientidel võib kaasneda mepivakaiini plasmataseme tõus, eriti pärast korduvat kasutamist. Uue süsti vajaduse korral tuleb patsienti jälgida, et välja selgitada suhtelise üleannuse mis tahes sümptomid.

Samaaegne kasutamine patsiendi ärevust leevendavate sedatiivsete preparaatidega Sedatiivse ravimi manustamisel võib mepivakaiini maksimaalne ohutu annus väheneda selliste ravimite kesknärvisüsteemi pärssiva toime kombinatsioonis summeerumise tõttu (vt lõik 4.5). Manustamisviis Infiltratiivne ja perineuraalne kasutamine Ühekordseks kasutamiseks.

Ettevaatusabinõud, mida tuleb enne ravimpreparaadi manustamist järgida Ravimit ei tohi kasutada, kui see on hägune ja värvust muutnud. Süstida ei tohi kiiremini kui 1 ml lahust minutis. Kui süste kohas on põletik ja/või infektsioon, tuleb lokaalanasteetikumi süstida ettevaatlikult. Süstida tuleb väga aeglaselt (1 ml/min).

Juhusliku intravaskulaarse süstimisega kaasnev risk Juhusliku intravaskulaarse süstimisega (nt tahtmatu intravenoosne süstimine süsteemsesse ringlusse, tahtmatu intravenoosne või intraarteriaalne süstimine pea ja kaela piirkonda) võivad kaasneda rasked kõrvaltoimed, nagu krambid, millele järgneb kesknärvisüsteemi või kardiorespiratoorne depressioon ja kooma, mis progresseerub lõpuks hingamisseiskuseni, tingituna mepivakaiini järsku tekkinud kõrgest tasemest süsteemses ringluses. Seega tagamaks, et nõel ei ole süste ajal veresoonde tunginud, tuleb enne lokaalanesteetikumi süstimist süstlaga aspireerida. Siiski vere puudumine süstlas ei garanteeri, et intravaskulaarset süstet on välditud.

Intraneuraalse süstimisega kaasnev risk Juhuslik närvi süstimine võib põhjustada ravimi retrograadset liikumist mööda närvi. Intraneuraalse süstimise vältimiseks ja närvikahjustuste ärahoidmiseks seoses närviblokaadidega tuleb nõel alati veidi tagasi tõmmata, kui patsient tunneb süste ajal elektrilöögi tunnet või kui süst on eriti valus. Nõelast tekitatud närvikahjustuste esinemisel võib mepivakaiini potentsiaalne keemiline neurotoksilisus süvendada neurotoksilist toimet, kuna see võib kahjustada perineuraalset verevarustust ning takistada mepivakaiini lokaalset väljapuhastumist.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine (või amiidide rühma mis tahes lokaalanesteetikumi) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Alla 4-aastased lapsed (ligikaudu 20 kg kehakaaluga) (vt lõigud 4.2 ja 4.9).
• Rasked atrioventrikulaarsed erutusjuhtehäired, mis ei ole kardiostimulaatoriga kompenseeritavad.
• Ravile allumatu epilepsia.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Erihoiatused

Mis tahes allergilise reaktsiooni riski esinemisel valige anesteesiaks teine ravim (vt lõik 4.3).

Mepivakaiini tuleb järgnevates olukordades kasutada ohutult ja efektiivselt.

Mepivakaiini süstimisel põletikulisse või infitseerunud piirkonda võivad väheneda lokaalanesteetilised toimed.

Esineb sissehammustuse (huultesse, põskedesse, limaskesta ja keelde) risk, eriti lastel. Patsiente tuleb hoiatada, et nad ei näriks närimiskummi ega sööks, enne kui on taastunud normaalne tundlikkus.

Mepivakaiini tuleb kasutada ettevaatusega järgmistes olukordades.

Kardiovaskulaarsete häiretega patsiendid:

• perifeerse veresoonkonna haigus;
• arütmiad, eriti ventrikulaarsed;
• atrioventrikulaarsed erutusjuhtehäired;
• südamepuudulikkus;
• hüpotensioon.

Mepivakaiini tuleb manustada ettevaatusega südamefunktsiooni kahjustusega patsientidele, kuna neil

võib esineda väiksem võime aeglustunud atrioventrikulaarsest ülekandest tingitud muutuste kompenseerimiseks või need halvenevad.

Epilepsiaga patsiendid Seoses kõigi lokaalanesteetikumide konvulsiivsete toimetega tuleb neid ravimeid kasutada väga ettevaatlikult. Halvasti ravile alluvate epilepsiaga patsientide kohta vt lõik 4.3. Maksahaigusega patsiendid

Tuleb kasutada kõige väiksemat annust, mis on vajalik sobiva sügavusega anesteesia esilekutsumiseks. Neeruhaigusega patsiendid

Tuleb kasutada kõige väiksemat annust, mis on vajalik sobiva sügavusega anesteesia esilekutsumiseks. Porfüüriaga patsiendid

Mepivakaiini tohib ägeda porfüüriaga patsientidel kasutada ainult siis, kui ohutum alternatiiv puudub. Ettevaatlik tuleb olla kõigi porfüüria patsientidega, kuna see ravim võib vallandada porfüüria. Atsidoosiga patsiendid Atsidoosi, nt neerupuudulikkuse halvenemise või ravile halvasti alluva 1. tüüpi suhkurtõve puhul tuleb olla ettevaatlik.

Eakad patsiendid Eakatel tuleb annust vähendada (kuna kliinilised andmed puuduvad).

Mepivakaiini tuleb manustada ettevaatusega patsientidele, kes kasutavad antiagregante/antikoagulante või kel esineb vere hüübivushäire, kuna neil esineb kõrgem veritsusrisk. Kõrgem veritsusrisk on rohkem seotud protseduuri kui ravimiga.

Ettevaatusabinõud ravimi kasutamisel

Lokaalanesteetikume tohivad kasutada ainult arstid, kes on kogenud annusega seotud toksikoosi ja teiste teostatava blokaadi tagajärjel tekkida võivate ägedate erakorraliste seisundite diagnoosimises ja ravis. Tuleb arvestada hapniku, elustamisravimite, kardiopulmonaalsete elustamisvahendite ning toksiliste reaktsioonide ja nendega seotud erakorraliste olukordade adekvaatset ravi tundva personali kohese kättesaadavuse vajadusega (vt lõik 4.2). Annusega seotud toksikoosi adekvaatse ravi viivitusest võivad tuleneda mistahes põhjusel kunstliku ventilatsiooni vajadus ja/või tundlikkuse muutus ning seejärel areneda atsidoos, tekkida südameseiskumine ja surm.

Hüpokseemia ja metaboolne atsidoos võivad võimendada kardiovaskulaarset toksilisust. Varajane krampide kontrolli alla saamine ning agressiivne ravi hingamisteede kaudu hüpokseemia ja atsidoosi leevendamiseks võib vältida südameseiskumist.

Teiste ravimpreparaatide samaaegne kasutamine võib vajada põhjalikku jälgimist (vt lõik 4.5).

Ravim sisaldab 1,18 mg naatriumi ühe ml-s, mis on võrdne 0,059%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g.

Kasutamine sportlastel Arvesse tuleb võtta, et mepivakaiin võib anda dopinguproovis positiivse vastuse.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Aditiivsed koostoimed teiste lokaalanesteetikumidega

Lokaalanesteetikumide toksilisus summeerub. Mepivakaiini manustatud koguannus ei tohi ületada

maksimaalset soovitatavat annust. H2-histamiiniretseptorite blokaatorid (tsimetidiin) Samaaegsel tsimetiidini manustamisel on teatatud amiidsete anesteetikumide seerumitasemete tõusust. Tsimetidiin aeglustab mepivakaiini kliirensit.

Sedatiivsed ravimid (kesknärvisüsteemi pärssijad) Kui patsiendil kasutatakse ärevuse vähendamiseks sedatiivseid ravimeid, tuleb kasutada anesteetikumide väiksemaid annuseid, kuna nii lokaalanesteetikumid kui sedatiivsed ained pärsivad kesknärvisüsteemi ja nende toimed võivad kombinatsioonis summeeruda.

Antiarütmikumid Antiarütmikumidega ravitavatel patsientidel võib pärast mepivakaiini kasutamist tekkida kõrvaltoimete kumulatsioon, mis tuleneb struktuuride sarnasusest (nt I klassi ravim, nagu lidokaiin).

CYP1A2 inhibiitorid Mepivakaiin metaboliseerub peamiselt ensüüm CYP1A2 abil. Selle tsütokroomi inhibiitorid (nt tsiprofloksatsiin, enoksatsiin, fluvoksamiin) võivad vähendada mepivakaiini metabolismi, suurendada kõrvaltoimete riski ja soodustada pikaajalist või toksilist taset veres. Amiid-anesteetikumide kõrgenenud seerumitasemeid on täheldatud ka pärast samaaegset manustamist tsimetidiiniga, mis on arvatavasti tingitud tsimetidiini inhibeerivast toimest CYP1A2 suhtes. Mepivakaiini kombineerimisel nende ravimitega soovitatakse olla ettevaatlik, kuna pearinglus võib kesta kauem (vt lõik 4.7).

Propranolool Mepivakaiini kliirens võib kombinatsioonis propranolooliga aeglustuda ning selle tulemuseks võib olla anesteetikumi kõrgem kontsentratsioon seerumis. Mepivakaiini ja propranolooli samaaegsel manustamisel tuleb olla ettevaatlik.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilsus Mepivakaiiniga ei ole loomadel tuvastatud mingeid olulisi toksilisi toimeid viljakusele. Seni puuduvad andmed inimeste kohta.

Rasedus Rasedatega ei ole kliinilisi uuringuid läbi viidud ja kirjanduses ei ole teatatud ühestki juhtumist, kus rasedale oleks süstitud 30 mg/ml mepivakaiini. Loomkatsed ei näita otseseid ega kaudseid kahjulikke toimeid seoses reproduktiivsusele. Ettevaatusena on parem vältida mepivakaiini kasutamist raseduse ajal, välja arvatud kui see on kliiniliselt vajalik.

Imetamine Mepivakaiiniga läbiviidud kliinilistesse uuringutesse ei kaasatud imetavaid emasid. Siiski, arvestades andmete puudumist mepivakaiini kohta, ei saa välistada riski vastsündinule/imikule. Seetõttu soovitatakse imetavatel emadel last rinnapiimaga mitte toita 10 tunni jooksul pärast anesteesiat mepivakaiiniga.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Mepivakaiin võib mõjutada kergelt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Pärast mepivakaiini manustamist võib esineda pearinglus (sh peapööritus, nägemishäired ja väsimus; vt lõik 4.8). Seega patsiendid ei tohi pärast hambaprotseduuri lahkuda hambakliinikust enne, kui nende võimed on taastunud (tavaliselt 30 minuti jooksul).

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Pärast Scandivin’i manustamist täheldatud kõrvaltoimed on samasugused nagu teistel lokaalsetel amiid-anesteetikumidel. Need kõrvaltoimed on tavaliselt annusest sõltuvad ning võivad tuleneda üleannusest põhjustatud kõrgest plasmatasemest, kiirest imendumisest või tahtmatust intravaskulaarsest süstimisest. Need võivad tuleneda ka ülitundlikkusest, idiosünkraasiast või patsiendi vähenenud taluvusest. Tõsised kõrvaltoimed on üldjuhul süsteemse iseloomuga.

Kõrvaltoimete loetelu tabelina Teatatud kõrvaltoimed põhinevad spontaansetel teadetel ja kirjandusel. Kõrvaltoimete esinemissageduste klassifikatsioon järgib järgmist tava: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000). Esinemissagedus „teadmata“: „teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)“.

MedDRA organsüsteemi klass Esinemis- Kõrvaltoime Immuunsüsteemi häired Harv Ülitundlikkus Psühhiaatrilised häired Teadmata Eufooria Närvisüsteemi häired Sage Peavalu

Silma kahjustused Harv Nägemiskahjustus

Kõrva ja labürindi kahjustused Harv Peapööritus Südame häired Harv Südameseiskus

Vaskulaarsed häired Harv Hüpotensioon (võimaliku tsirkulatoorse kollapsiga)

Respiratoorsed, rindkere ja Harv Respiratoorne depressioon mediastiinumi häired Bradüpnoe Seedetrakti häired Harv Iiveldus Naha ja nahaaluskoe Harv Lööve (eruptsioon) kahjustused Erüteem Lihaste, luustiku ja sidekoe Harv Lihastõmblused kahjustused Külmavärinad Üldised häired ja Harv Lokaalne turse manustamiskoha reaktsioonid Süste koha turse

Vigastus, mürgistus ja Teadmata Närvi vigastus protseduuri tüsistused

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus 1 larüngo-farüngeaalne turse võib iseloomulikult esineda koos häälekäheduse ja/või düsfaagiaga; 2 bronhospasm (bronhokonstriktsioon) võib iseloomulikult esineda koos düspnoega; 3 mitmed kõrvaltoimed nagu agiteeritus, ärevus/närvilisus, treemor, kõnehäire võivad olla KNS-i depressioonile (pidurdusele) eelnevad hoiatavad sümptomid. Nende sümptomite olemasolul tuleb patsiendil paluda hüperventileerida (hingeldada) ning teda tuleb jälgida (vt lõik 4.9); 4 närvipatoloogiad, mis võivad esineda huulte, keele ja suu kudede ebanormaalsete aistingute mitmesuguste sümptomitega (st paresteesia, hüpesteesia, düsesteesia, hüperesteesia jms). Need andmed pärinevad turuletulekujärgsetest teadetest, enamasti pärast alalõua närviblokaade, mis on haaranud kolmiknärvi erinevaid harusid; 5 enamasti kaasuvate südamehaigustega patsientidel või neil, kes kasutavad teatavaid ravimeid; 6 südame isheemiatõve riskifaktoritega või sellele predisponeeritud patsientidel; 7 hüpoksia ja hüperkapnia kaasnevad hingamisdepressiooni ja/või krampide ja pideva lihaspingega; 8 anesteesia püsimisel juhusliku huulde või keelde hammustamise tagajärjel.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise tüübid Lokaalanesteetikumide üleannustamine võib olla absoluutne, mis tuleneb maksimaalsest soovitatavast annusest suuremate annuste süstimisest, või suhteline, mis tuleneb tavaliselt mittetoksilise annuse süstimisest teatud tingimustel. Viimasteks on ravimi mittetahtlik intravaskulaarne süstimine või ebanormaalselt kiire imendumine süsteemsesse ringesse või aeglustunud metabolism ja eritumine.

Sümptomid Suhtelise üleannustamise korral tekivad patsientidel sümptomid tavaliselt 1...3 minuti jooksul. Samas absoluutse üleannustamise korral ilmnevad toksilisuse nähud ligikaudu 20...30 minutit pärast süstimist, olenevalt süste kohast. Toksilised toimed on annusest sõltuvad, tuues esile järjest raskemaid neuroloogilisi ilminguid, millele järgnevad vaskulaarsed, respiratoorsed ja lõpuks kardiovaskulaarsed sümptomid nagu hüpotensioon, bradükardia, arütmia ja südameseiskus, mis võivad lõppeda surmaga.

KNS-i toksilisus areneb järk-järgult ning sellega kaasnevad progresseeruva raskusastmega sümptomid ja reaktsioonid. Esialgseteks sümptomiteks on agiteeritus, mürgistustunne, huulte ja keele tuimus, suuümbruse paresteesia, pearinglus, nägemis- ja kuulmishäired ning sumin kõrvus. Nende toimete ilmnemine ravimi süstimise ajal on hoiatussignaal ning süstimine tuleb koheselt lõpetada.

Kardiovaskulaarsed sümptomid esinevad kõrgemate plasmatasemete puhul kui KNS-i toksilisust põhjustavad tasemed, mistõttu neile eelnevad tavaliselt KNS-i toksilisuse tunnused, välja arvatud juhul, kui patsient on üldanesteesias või tugevalt sedatiivide (nt bensodiasepiinid või barbituraadid) toime all. Teadvusekaole ja generaliseerunud krambihoogudele võivad eelneda prodromaalnähud nagu liiges- ja lihasjäikus või -tõmblused. Krambihood võivad kesta mõnest sekundist mitme minutini ning kiiresti võivad tekkida hüpoksia ja hüperkapnia, mis on suurenenud lihasaktiivsuse ja puuduliku ventilatsiooni tulemus. Rasketel juhtudel võib esineda hingamisseiskus.

Toksilised toimed võivad avalduda üle 5 mg/l plasmakontsentratsioonide ja krambid vähemalt 10 mg/l puhul. Üleannustamise kohta on andmed piiratud.

Lokaalanesteetikumide toksilisi toimeid võimendab atsidoos.

Kiirel intravaskulaarsel süstimisel võib mepivakaiini kõrge kontsentratsioon koronaararterite veres enne KNS-i mõjustamist põhjustada müokardi puudulikkust, millele võib järgneda südameseiskus. Andmed selle toime kohta on vasturääkivad (vt lõigud 4.4 ja 5.1). Ravi Ägeda süsteemse toksikoosi sümptomite ilmnemisel tuleb lokaalanesteetikumi süstimine otsekohe lõpetada. KNS-i sümptomeid (krambid, KNS-i depressiooni) tuleb kohe ravida adekvaatsete hingamisteede/respiratoorsete toetusmeetmete ja krambivastaste ravimite manustamise abil. Elulise tähtsusega on optimaalne oksügenatsioon ja ventilatsioon ning vereringe toetus nagu ka atsidoosi ravi. Kardiovaskulaarsüsteemi pärssimise (hüpotensioon, bradükardia) korral tuleb kaaluda asjakohase ravi vajadust intravenoossete vedelike, vasopressorite ja/või inotroopsete ainetega. Lastele tuleb manustada nende vanusele ja kehakaalule vastavaid annuseid. Südame seiskumise korral võib edukas tulemuseks tarvis minna pikaajalisi jõupingutusi elustamisel.

Dialüüs ei ole mepivakaiini üleannustamise ravis efektiivne. Eliminatsiooni saab kiirendada uriini happelisuse tõstmise abil.

Lapsed Mepivakaiini kasutamisel lastel kõrges kontsentratsioonis (3%) on oht kergesti ületada maksimaalset soovitatavat annust.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: närvisüsteem/anesteetikumid/lokaalanesteetikumid/amiidid/mepivakaiin ATC-kood: N01BB03

Toimemehhanism Mepivakaiin on amiidide rühma lokaalanesteetikum. Mepivakaiin inhibeerib pöörduvalt närviimpulsi ülekannet, kuna vähendab või blokeerib naatriumiioonide (Na+) voogu närvi aktsioonipotentsiaali levimise ajal. Kuna anesteetiline toime areneb närvis progresseeruvalt, tõuseb järk-järgult elektriline erutuslävi, väheneb aktsioonipotentsiaali tõusu kiirus ja aeglustub impulsi ülekanne. Mepivakaiini toime saabub kiiresti, annab tugeva anesteesia ja aine toksilisus on madal. Mepivakaiinil on nõrgad vasokonstriktiivsed omadused, mis annab pikema toime kestuse kui enamusel teistel lokaalanesteetikumidel, manustatuna ilma vasokonstriktorita. Uuringud on näidanud, et mepivakaiinil on vasokonstriktiivsed omadused. Sellest omadusest on kasu, kui vasokonstriktorite kasutamine on vastunäidustatud. Mitmed faktorid nagu koe pH, pKa, lipiidlahustuvus, lokaalanesteetikumi kontsentratsioon, tema difusioon närvis jms võivad mõjutada aine toime saabumise kiirust ja kestust.

Toime algus Hamba perifeerse närvi blokaadi teostamisel saabub mepivakaiini toime kiiresti (tavaliselt 3...5 minuti jooksul).

Analgeesia kestus Pulbi anesteesia kestab tavaliselt ligikaudu 25 minutit pärast maksillaarset infiltratsiooni ning ligikaudu 40 minutit pärast alumist alveolaarset blokaadi, samas kui pehmete kudede anesteesia säilib ligikaudu kuni 90 minutit pärast maksillaarset infiltratsiooni ja ligikaudu 165 minutit pärast alumise alveolaarnärvi blokaadi.

Biosaadavus Biosaadavus protseduuri kohas on 100%.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Erinevates kliinilistes uuringutes määrati mepivakaiini 30 mg/ml lahuse maksimaalseid plasmatasemeid pärast perioraalseid süsteid tavaliste hambaprotseduuride puhul. Mepivakaiini maksimaalne plasmatase saabub ligikaudu 30...60 minuti pärast. Mepivakaiini maksimaalse kontsentratsioonina tuvastati ligikaud 30 minutit pärast ühe kolbampullitäie intraoraalset süsti 0,4...1,2 μg/ml ja pärast kahe kolbampullitäie süsti 0,95...1,70 μg/ml. Keskmiste plasmatasemete suhe pärast ühe ja kahe kolbampullitäie süstimist oli ligikaudu 50%, mis tõendab proportsionaalsust annusega neil annusetasanditel. Need plasmakontsentratsioonid jäävad tunduvalt allapoole KNS-i ja kardiovaskulaarsüsteemi (KVS) toksilisuse läve ja on vastavalt 10...25 korda madalamad.

Jaotumine Mepivakaiin jaotub kõigisse organismi kudedesse. Kõrgemaid kontsentratsioone on avastatud rohke perfusiooniga kudedes nagu maks, kopsud, süda ja peaaju. Mepivakaiin seondub plasmavalkudega ligikaudu 75% ulatuses ja läbib platsentaarbarjääri passiivse difusiooni abil.

Biotransformatsioon Nagu kõik amiidi tüüpi lokaalanesteetikumid, metaboliseerub ka mepivakaiin suurel määral maksas mikrosomaalsete ensüümide (tsütokroom P450 1A2 (CYP1A2)) abil. Sellest lähtuvalt võivad P450 isoensüümide inhibiitorid vähendada tema metabolismi ja suurendada kõrvaltoimete tekke riski (vt lõik 4.5). Üle 50% annusest eritub metaboliitidena sappi, kuid need lähevad arvatavasti enterohepaatilisse tsirkulatsiooni, kuna väljaheites on avastatud vaid väikeseid koguseid.

Eritumine Täiskasvanutel on plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg 2 tundi. Amiidide kliirens sõltub verevoolust maksas. Plasma poolväärtusaeg on pikenenud, kui patsiendil esineb maksa- ja neerupuudulikkus. Lokaalanesteetikumi toime kestus ei ole seotud tema poolväärtusajaga, kuna toime lõpeb siis, kui ravim eemaldub retseptorist. Metaboliidid erituvad uriiniga ja selles on alla 10% esialgset mepivakaiini. Eritumist saab kiirendada uriini happelisemaks muutes (vt lõik 4.9).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Mepivakaiiniga viidi läbi üldised toksilisuse uuringud (ühekordse annuse toksilisus, korduvtoksilisus), mis näitasid head ohutuse marginaali. Mepivakaiinvesinikkloriidiga läbiviidud in vitro ja in vivo uuringud ei näidanud sel ravimil mingit genotoksilisust. Ükski oluline reproduktsiooni- ega arengutoksilisuse uuring ei näidanud mepivakaiinil teratogeenseid toimeid. Mutageensuse uuringud näitasid, et mepivakaiinil polnud mingisugust mutageenset mõju hiire mikrotuuma testis. Spetsiifilisi kantserogeensusuuringuid ei ole läbi viidud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Naatriumkloriid Naatriumhüdroksiid (E524) (pH reguleerimiseks) Vesinikkloriidhape (E507) (pH reguleerimiseks) Süstevesi

6.2 Sobimatus

Kui pH on üle 6,5, eksisteerib sadestumise risk. Seda omadust tuleb arvesse võtta, kui lisatakse aluselisi lahuseid, nt karbonaate. Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

6.3 Kõlblikkusaeg

5 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Neutraalne värvitu klaasist kolbampullid (I tüüpi). Tühja kolbampulli maht ilma kolvita on 2,15 ml. Kolvitihend ja kummikettad on valmistatud bromobutüülkummist. Alumiiniumkaas sisaldab kahekordset bromobutüülketast. Välispakendi materjaliks PVC / meditsiiniline paber, PET-PE/PET või PET-PE/PVC blister.

Pakendis on 50 lameda kolviga 1,8 ml kolbampulli iseaspireeritavad. Pakendis on 50 süvendiga kolviga 1,8 ml kolbampulli manuaalselt aspireeritavad. Pakendis on 100 lameda kolviga 1,8 ml kolbampulli iseaspireeritavad. Pakendis on 100 süvendiga kolviga 1,8 ml kolbampulli manuaalselt aspireeritavad.

6.6. Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kolbampullid on ainult ühekordseks kasutamiseks.

Manustamisviis Infiltratiivne ja perineuraalne kasutamine

Ettevaatusabinõud, mida tuleb enne ravimpreparaadi manustamist järgida Ravimit ei tohi kasutada, kui see on hägune ja värvust muutnud. Süstida ei tohi kiiremini kui 1 ml lahust minutis. Kui süste kohas on põletik ja/või infektsioon, tuleb lokaalanasteetikumi süstida ettevaatlikult. Süstida tuleb väga aeglaselt (1 ml/min).

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Laboratorios Inibsa, S.A. Ctra. Sabadell a Granollers, km. 14,5 08185 Lliçà de Vall (Barcelona) – Hispaania Tel: +34 938 609 500 Faks: +34 938 439 695 e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

1075222

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 07.10.2022

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

September 2024