Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Semglee, 100 ühikut/ml süstelahus pen-süstlis
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks ml lahust sisaldab 100 ühikut glargiin-insuliini* (vastab 3,64 mg-le). Üks pen-süstel sisaldab 3 ml süstelahust, mis vastab 300 ühikule.
*Glargiin-insuliin on toodetud rekombinantse DNA tehnoloogia abil, kasutades Pichia pastoris’t.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Süstelahus Selge värvitu lahus.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Suhkurtõve ravi täiskasvanutel, noorukitel ning lastel alates 2 aasta vanusest.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine Semglee sisaldab glargiin-insuliini, insuliini analoogi, millel on pikendatud toimeaeg. Seda tuleb manustada üks kord ööpäevas vabalt valitud kellaajal, kuid iga päev samal ajal. Pen-süstel väljastab insuliini 1-ühikuliste sammudega, maksimaalseks ühekordseks annuseks on 80 ühikut.
Annustamisskeemi (annust ja manustamisaega) tuleb individuaalselt kohandada. Semglee’d võib manustada ka 2. tüüpi diabeediga patsientidele koos suukaudsete diabeediravimitega. Selle ravimi tugevust väljendatakse ühikutes. Need ühikud kehtivad ainult Semglee kohta ning ei ole samad, mis on RÜ või ühikud, mis väljendavad teiste insuliini analoogide tugevust (vt lõik 5.1).
Patsientide erirühmad Eakad (≥ 65-aastased) Eakatel võib neerufunktsiooni progresseeruv halvenemine püsivalt vähendada insuliinivajadust. Neerukahjustus Neerukahjustusega patsientide insuliinivajadus võib väheneda insuliini metabolismi aeglustumise tõttu.
Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientide insuliinivajadus võib väheneda glükoneogeneesi võime languse ja insuliini metabolismi aeglustumise tõttu.
Lapsed
- Noorukid ning 2-aastased ja vanemad patsiendid
Glargiin-insuliini ohutus ja efektiivsus on tõestatud noorukitel ning lastel vanuses 2 aastat ja üle selle (vt lõik 5.1). Annustamisskeemi (annust ja manustamisaega) tuleb individuaalselt kohandada.
- Lapsed vanuses alla 2 aasta
Glargiin-insuliini ohutus ja efektiivsus ei ole tõestatud. Andmed puuduvad.
Üleminek teistelt insuliinidelt Semglee’le Kui raviskeemis asendatakse keskmise- või pikatoimeline insuliin Semglee’ga, võib osutuda vajalikuks basaalinsuliini annuse muutmine ning samuti kaasneva antidiabeetilise ravi kohandamine (täiendavate regulaarinsuliinide või kiiretoimelise analooginsuliini annuse ja manustamisaja või suukaudsete diabeediravimite annuse muutmine). Üleminek kaks korda ööpäevas manustatavalt NPH-insuliinilt Semglee’le Patsiendid, kes muudavad oma basaalinsuliini manustamise skeemi, asendades kaks korda ööpäevas manustatava NPH-insuliini üks kord ööpäevas manustatava Semglee’ga, peavad vähendama oma basaalinsuliini annust esimestel ravinädalatel 20%...30% võrra, et vähendada öise ja varahommikuse hüpoglükeemia riski.
Üleminek 300 ühikut/ml glargiin-insuliinilt Semglee’le Semglee ja glargiin-insuliin 300 ühikut/ml ei ole bioekvivalentsed ning ei ole teineteisega otseselt asendatavad. Patsiendid, kes muudavad oma basaalinsuliini manustamise skeemi, asendades üks kord ööpäevas manustatava 300 ühikut/ml glargiin-insuliini üks kord ööpäevas manustatava Semglee’ga, peavad vähendama oma annust ligikaudu 20%, et vähendada hüpoglükeemia riski. Esimeste nädalate jooksul tuleb annuse vähendamist vähemalt osaliselt kompenseerida söögiaegse insuliini annuse tõstmisega. Pärast seda perioodi tuleb raviskeemi kohandada individuaalselt.
Üleminekuajal ja sellele järgnevatel nädalatel on soovitav hoolikalt jälgida patsiendi metaboolset seisundit.
Paranenud metaboolse kontrolli ja sellest tuleneva insuliintundlikkuse tõusu tõttu võib osutuda vajalikuks annustamisskeemi täiendavalt kohandada. Annuse kohandamine võib samuti olla vajalik, kui muutuvad patsiendi kehakaal või elustiil, insuliini manustamise aeg, või ilmnevad muud asjaolud, mis suurendavad patsiendi vastuvõtlikkust hüpo- või hüperglükeemiale (vt lõik 4.4). Patsientidel, kelle insuliini annus on suur humaaninsuliini vastaste antikehade tõttu, võib Semglee’ga ravivastus insuliinile paraneda.
Manustamisviis
Semglee’d manustatakse subkutaanselt.
Semglee’d ei tohi manustada intravenoosselt. Semglee pikendatud toimeaeg sõltub manustamisest subkutaansesse koesse. Tavalise subkutaanse annuse intravenoosne manustamine võib põhjustada rasket hüpoglükeemiat. Seerumi insuliini- või glükoosisisaldus ei sõltu kliiniliselt olulisel määral Semglee manustamiskohast abdominaal-, reie- või deltalihase piirkonnas. Iga süstekorraga tuleb süstekohta süstepiirkonnas roteerivalt vahetada, et vähendada lipodüstroofia ja naha amüloidoosi riski (vt lõigud 4.4 ja 4.8).
Semglee’d ei tohi segada ühegi teise insuliiniga ega lahjendada. Segamine või lahjendamine võib muuta Semglee toimeaega/-profiili ning segamine võib põhjustada pretsipitatsiooni.
Semglee pen-süstel sobib ainult subkutaanseks manustamiseks. Kui on vajalik manustada süstlaga, peab kasutama viaali (vt lõik 4.4).
Enne pen-süstli kasutamist peab hoolikalt lugema pakendi infolehes sisalduvat kasutusjuhendit (vt lõik 6.6.)
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Jälgitavus
Et parandada bioloogiliste ravimpreparaatide jälgitavust, dokumenteerige täpselt manustatud ravimpreparaadi nimetus ja partii number. Hoiatused
Semglee ei ole valikinsuliin diabeetilise ketoatsidoosi raviks. Selle asemel on soovitav manustada tavalist insuliini intravenoosselt.
Ebapiisava glükoosisisalduse kontrolli korral või kalduvuse korral hüper- või hüpoglükeemiliste episoodide tekkeks peab annuse muutmist kaaludes kontrollima raviskeemist kinnipidamist, süstepiirkondade ja õige süstimistehnika järgimist patsiendi poolt ning teisi olulisi faktoreid.
Patsiendi üleviimine insuliini teisele tüübile või kaubamärgile peab toimuma range arstliku järelevalve all. Tugevuse, kaubamärgi (tootja), tüübi (lühitoimeline, NPH, lente, pikatoimeline jne), päritolu (loomne, humaaninsuliin, humaaninsuliini analoog) ja/või tootmismeetodi muutumisel võib osutuda vajalikuks annuse korrigeerimine. Hüpoglükeemia
Hüpoglükeemia tekke aeg sõltub kasutatavate insuliinide toimeprofiilist ja võib seetõttu muutuda, kui raviskeem muutub. Kuna Semglee tagab stabiilsema basaalinsuliini taseme, võib oodata vähem öist kuid rohkem varahommikust hüpoglükeemiat.
Eriline ettevaatus ja intensiivsem glükoosisisalduse intensiivsem jälgimine on soovitatav patsientidel, kellel hüpoglükeemilised episoodid võivad olla erilise kliinilise tähtsusega, nt pärgarterite või peaaju veresoonte märkimisväärse stenoosiga patsiendid (hüpoglükeemiast tingitud aju- või südamekomplikatsioonide risk), samuti proliferatiivse retinopaatiaga, eriti fotokoagulatsiooni abil ravimata patsiendid (hüpoglükeemia järgse mööduva amauroosi risk). Patsiendid peavad olema teadlikud asjaoludest, mil hüpoglükeemia hoiatussümptomid on vähem väljendunud. Teatud riskirühmades võivad hüpoglükeemia hoiatussümptomid olla muutunud, vähem väljendunud või puududa. Siia kuuluvad patsiendid:
- kellel glükeemiline kontroll on märgatavalt paranenud,
- kellel hüpoglükeemia tekib järk-järgult,
- kes on eakad,
- kelle ravis asendatakse loomset päritolu insuliin humaaninsuliiniga,
- kellel on autonoomne neuropaatia,
- kelle suhkurtõbi on kestnud pikka aega,
- kes põevad psühhiaatrilisi haigusi,
- kes saavad samaaegselt ravi teiste ravimitega (vt lõik 4.5).
Nimetatud juhtudel võib tekkida raske hüpoglükeemia (koos võimaliku teadvuse kaotusega) enne, kui patsient saab hüpoglükeemiast teadlikuks.
Subkutaanse glargiin-insuliini pikk toimeaeg võib aeglustada hüpoglükeemiast toibumist.
Kui glükeeritud hemoglobiini väärtus on normaalne või langenud, tuleb mõelda korduvate, märkamata jäänud (eriti öiste) hüpoglükeemia episoodide võimalikkusele.
Hüpoglükeemia riski vähendamiseks on oluline, et patsient järgib insuliini annust ja dieedirežiimi, manustab insuliini õigesti ning on teadlik hüpoglükeemia sümptomitest. Faktorid, mis suurendavad kalduvust hüpoglükeemiale, vajavad eriti hoolikat jälgimist ja võivad nõuda annuse muutmist. Sellisteks faktoriteks on:
- süstepiirkonna muutus. Patsientidele peab õpetama süstekoha pidevat vahetamist, et vähendada lipodüstroofia ja naha amüloidoosi tekkeriski. Selliste reaktsioonide tekkekohtades võib insuliinisüste järel esineda insuliini viivitusega imendumise ja halvenenud glükeemilise kontrolli risk. Süstekoha vahetamisel kahjustamata piirkonna vastu on teatatud hüpoglükeemia tekkest. Süstekoha vahetuse järel on soovitatav jälgida veresuhkru sisaldust ja kaaluda diabeediravimite annuste kohandamist.
- paranenud insuliinitundlikkus (nt stressfaktorite kadumisel),
- harjumatu, suurenenud või pikaajaline füüsiline koormus,
- kaasuv haigus (nt oksendamine, kõhulahtisus),
- ebaadekvaatne toitumine,
- vahelejäänud söögikorrad,
- alkoholi tarvitamine,
- teatud kompenseerimata endokriinsed häired (nt hüpotüreoos ja hüpofüüsi eessagara või neerupealiste puudulikkus),
- samaaegne ravi teatud teiste ravimitega (vt lõik 4.5).
Kaasuvad haigused Kaasuva haiguse korral peab hoolikalt jälgima patsiendi metaboolset seisundit. Paljudel juhtudel on näidustatud ketoonide määramine uriinist ja sageli on vajalik insuliini annuse kohandamine. Insuliinivajadus on sageli kasvanud. 1. tüüpi diabeediga patsiendid peavad jätkama süsivesikute väikeste koguste regulaarset tarbimist isegi siis, kui nad on võimelised sööma vähe või üldse mitte, oksendavad jne ning nad ei tohi insuliini manustamist kunagi täielikult lõpetada.
Insuliinivastased antikehad
Insuliini manustamine võib põhjustada insuliinivastaste antikehade teket. Harvadel juhtudel võib selliste insuliinivastased antikehade olemasolu tõttu vajalikuks osutuda insuliini annuse kohandamime, et korrigeerida kalduvust hüpo- või hüperglükeemiale (vt lõik 5.1). Pen-süstli käsitsemine
Semglee pen-süstel sobib ainult subkutaanseks manustamiseks. Kui on vajalik manustada süstlaga, peab kasutama viaali (vt lõik 4.2). Enne Semglee pen-süstli kasutamist peab hoolikalt lugema pakendi infolehes sisalduvat kasutusjuhendit. Semglee pen-süstlit peab kasutama nii, nagu on soovitatud nimetatud kasutusjuhendis (vt lõik 6.6).
Ravivead
Teatatud on ravivigadest, mille korral glargiin-insuliini asemel on ekslikult manustatud teisi insuliine, eriti lühitoimelisi insuliine. Enne igat süstimist peab alati kontrollima insuliini märgistust, et vältida glargiin-insuliini ja teiste insuliinide segiajamisest tingitud ravivigu. Semglee kombinatsioon pioglitasooniga
Pioglitasooni kasutamisel kombinatsioonis insuliiniga on teatatud südamepuudulikkuse juhtudest, eriti südamepuudulikkuse ohuteguritega patsientidel. Seda peab meeles pidama, kui kaalutakse kombinatsioonravi pioglitasooni ja glargiin-insuliiniga. Kombinatsioonravi korral peab patsiente jälgima südamepuudulikkuse nähtude ja sümptomite, kehakaalu tõusu ja tursete suhtes. Kui ilmneb kardiaalsete sümptomite mis tahes halvenemine, tuleb ravi pioglitasooniga lõpetada.
Abiained
See ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Mitmed ained mõjutavad glükoosi ainevahetust ja võivad tingida vajaduse muuta glargiin-insuliini annust. Suukaudsed diabeediravimid, angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorid, disopüramiid, fibraadid, fluoksetiin, monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitorid, pentoksüfülliin, propoksüfeen, salitsülaadid ja sulfoonamiidrea antibiootikumid võivad tugevdada vere glükoosisisaldust langetavat toimet ja suurendada tundlikkust hüpoglükeemiale.
Kortikosteroidid, danasool, diasoksiid, diureetikumid, glükagoon, isoniasiid, östrogeenid ja progestogeenid, fenotiasiini derivaadid, somatropiin, sümpatomimeetilised ained (nt epinefriin, [adrenaliin], salbutamool, terbutaliin), kilpnäärmehormoonid, atüüpilised antipsühhootilised ravimid (nt klosapiin ja olansapiin) ja proteaasi inhibiitorid võivad nõrgendada vere glükoosisisaldust langetavat toimet. Beetablokaatorid, klonidiin, liitiumi soolad või alkohol võivad insuliini vere glükoosisisaldust langetavat toimet nii tugevdada kui nõrgendada. Pentamidiin võib põhjustada hüpoglükeemiat, millele võib mõnikord järgneda hüperglükeemia.
Lisaks võivad sümpatolüütiliste ravimite (nt beetablokaatorid, klonidiin, guanetidiin ja reserpiin) mõjul adrenergilise vastureaktsiooni nähud nõrgeneda või puududa.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Glargiin-insuliini kasutamise kohta raseduse ajal ei ole kontrollitud kliinilistes uuringutes saadud kliinilisi andmeid. Suur hulk rasedate kohta saadud andmeid (rohkem kui 1000 raseda andmed) näitab, et glargiin-insuliini kasutamisel ei ole kahjulikku toimet rasedusele ja ei esine väärarenguid ega glargiin-insuliini kahjulikku toimet lootele/vastsündinule. Loomkatsed ei ole näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele. Glargiin-insuliini võib kasutada raseduse ajal, kui see on kliiniliselt vajalik. Varasema suhkurtõvega või gestatsioonidiabeediga patsientidel on hädavajalik hoida head metaboolset kontrolli kogu rasedusaja jooksul, et ennetada hüperglükeemiast tingitud tüsistuste teket. Insuliinivajadus võib esimese trimestri jooksul väheneda ning suureneb tavaliselt teisel ja kolmandal trimestril. Vahetult pärast sünnitust langeb insuliinivajadus kiiresti (kõrgenenud hüpoglükeemia risk). Glükeemilise kontrolli hoolikas jälgimine on esmatähtis. Imetamine
Ei ole teada, kas glargiin-insuliin eritub rinnapiima. Rinnaga toidetaval vastsündinul/imikul ei ole oodata alla neelatud glargiin-insuliini metaboolset toimet, kuna glargiin-insuliin kui peptiid lagundatakse inimese seedetraktis aminohapeteks. Rinnaga toitvatel naistel võib osutuda vajalikuks kohandada dieeti ja insuliini annust.
Fertiilsus
Loomkatsed ei ole näidanud otsest kahjulikku toimet fertiilsusele.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Patsiendi keskendumis- ja reaktsioonivõime võivad väheneda hüpoglükeemia või hüperglükeemia tagajärjel, nt nägemishäirete tulemusena. Sellega võib kaasneda oht olukorras, kus need võimed omavad erilist tähtsust (nt autojuhtimisel või masinate käsitsemisel).
Patsiente tuleb juhendada, et nad rakendaksid ettevaatusabinõusid hüpoglükeemia vältimiseks autojuhtimise ajal. Eriti oluline on see patsientide puhul, kellel hüpoglükeemia hoiatussümptomid on vähe väljendunud või puuduvad või kellel esineb sageli hüpoglükeemiat. Sellistel juhtudel tuleb kaaluda, kasautojuhtimine või masinate käsitsemise on otstarbekas.
4.8 Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
Hüpoglükeemia (väga sage), mis on üldiselt kõige sagedasem insuliinravi kõrvaltoime, võib tekkida olukorras, kus insuliini annus on insuliini vajadusest suurem (vt lõik 4.4).
Kõrvaltoimete tabel
Alljärgnevad kliinilistes uuringutes tekkinud kõrvaltoimed on esitatud organsüsteemide kaupa kahanevas sagedusjärjekorras (väga sage: ≥ 1/10; sage: ≥ 1/100 kuni < 1/10; aeg-ajalt: ≥ 1/1000 kuni < 1/100; harv: ≥ 1/10 000 kuni < 1/1000; väga harv: < 1/10 000; teadmata: ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
MedDRA Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Väga Teadmata organsüsteemi harv klassid Immuunsüsteemi Allergilised häired reaktsioonid Ainevahetus- ja Hüpoglükeemia toitumishäired Närvisüsteemi Düsgeusia häired Silma kahjustused Nägemise Naha ja Lipohüpertroofia Lipoatroofia Naha nahaaluskoe amüloidoos kahjustused Lihaste, luustiku Müalgia ja sidekoe kahjustused Üldised häired ja Süstekoha Ödeem manustamiskoha reaktsioonid reaktsioonid Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Ainevahetus- ja toitumishäired Rasked hüpoglükeemia hood, eriti kui nad on korduvad, võivad viia neuroloogiliste kahjustuste tekkeni. Pikad või rasked hüpoglükeemia episoodid võivad olla eluohtlikud.
Paljudel patsientidel ilmnevad enne neuroglükopeenia tunnuseid ja sümptomeid adrenergilise
vastureaktsiooni nähud. Üldiselt, mida suurem ja kiirem on vere glükoosisisalduse langus, seda väljendunum on vastureaktsioon ja selle sümptomid (vt lõik 4.4).
Immuunsüsteemi häired Kiiret tüüpi allergilised reaktsioonid insuliinile on harvad. Selliste reaktsioonidega insuliinile (sh glargiin-insuliinile) või abiainetele võivad näiteks kaasneda generaliseerunud nahareaktsioonid, angioödeem, bronhospasm, hüpotensioon ja šokk, mis võivad olla eluohtlikud.
Silma kahjustused Glükeemilise kontrolli oluline muutus võib tänu silmaläätse mööduvale tursele ja refraktsiooniindeksi muutusele põhjustada ajutist nägemise halvenemist. Pikaajaline paranenud glükeemiline kontroll vähendab diabeetilise retinopaatia progresseerumise riski. Samas võib insuliinravi intensiivistamine koos glükeemilise kontrolli järsu paranemisega põhjustada diabeetilise retinopaatia ajutist halvenemist. Proliferatiivse retinopaatiaga, eriti fotokoagulatsiooni abil ravimata patsientidel võivad rasked hüpoglükeemia episoodid põhjustada mööduvat amauroosi.
Naha ja nahaaluskoe kahjustused Süstekohal võivad tekkida lipodüstroofia ja naha amüloidoos ning insuliini imendumine süstekohast aeglustuda. Süstekoha pidev vahetamine teatud süstepiirkonnas võib aidata neid reaktsioone vähendada või ennetada (vt lõik 4.4). Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Süstekoha reaktsioonideks on punetus, valu, sügelus, turse, lööve või põletik. Enamus kergematest süstekoha reaktsioonidest insuliinile mööduvad mõne päeva kuni mõne nädala jooksul.
Harva võib insuliin põhjustada naatriumi peetust ja turseid, eriti juhtudel, kus eelnev halb metaboolne kontroll on paranenud intensiivistatud insuliinteraapia abil.
Lapsed
Üldiselt on ohutusprofiil lastel ja noorukitel (vanuses ≤ 18 aastat) sama, mis täiskasvanutel. Turuletulekujärgse järelevalve käigus teatatud kõrvaltoimete hulka kuulus lastel ja noorukitel (vanuses ≤ 18 aastat) suhteliselt sagedamini süstekoha reaktsioone (süstekoha valu, süstekoha reaktsioon) ja nahareaktsioone (lööve, urtikaaria) kui täiskasvanutel. Kliiniliste uuringute ohutusandmed puuduvad alla 2-aastaste laste kohta. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.
4.9 Üleannustamine
Sümptomid
Insuliini üleannustamine võib põhjustada rasket ning mõnikord pikaajalist ja eluohtlikku hüpoglükeemiat.
Hüpoglükeemia kergeid episoode saab tavaliselt ravida suukaudsete süsivesikutega. Vajalikuks võivad osutuda ravimi annuse, toitumisrežiimi või kehalise aktiivsuse kohandamine.
Raskemaid episoode, millega kaasnevad kooma, krambid või neuroloogiline kahjustus, saab ravida intramuskulaarse/subkutaanse glükagooni või kontsentreeritud glükoosi intravenoosse
manustamisega. Jätkuv süsivesikute manustamine ja patsiendi seisundi jälgimine on vajalikud hüpoglükeemia taastekke võimaluse tõttu pärast näilist kliinilist paranemist.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: diabeedi raviks kasutatavad ained, pika toimeajaga insuliinid ja nende analoogid süstimiseks. ATC kood: A10AE04. Semglee on bioloogiliselt sarnane ravimpreparaat. Täpne teave on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu.
Toimemehhanism
Glargiin-insuliin on humaaninsuliini analoog, millel on madal lahustuvus neutraalse pH juures. See on täielikult lahustuv Semglee süstelahuse happelise pH juures (pH 4). Pärast süstimist naha aluskoesse happeline lahus neutraliseerub, milla tagajärjel tekivad mikropretsipitaadid, millest vabaneb pidevalt väikestes kogustes glargiin-insuliini, tagades ühtlase, piikideta, ennustatava kontsentratsioonikõveraga pikendatud kestvusega toime. Glargiin-insuliin metaboliseerub 2 aktiivseks metaboliidiks: M1 ja M2 (vt lõik 5.2).
Seondumine insuliinretseptoriga: in vitro uuringud on näidanud, et glargiin-insuliini ja selle metaboliitide M1 ja M2 afiinsus inimese insuliiniretseptorite suhtes on sarnane humaaninsuliini omaga.
Seondumine IGF-1 retseptoriga: glargiin-insuliini afiinsus inimese IGF-1 retseptori suhtes on ligikaudu 5...8 korda suurem kui humaaninsuliinil (kuid ligikaudu 70...80 korda väiksem IGF-1 omast), kusjuures M1 ja M2 seonduvad IGF-1 retseptoriga humaaninsuliinist veidi väiksema afiinsusega.
Insuliini terapeutiline üldkontsentratsioon (glargiin-insuliin ja selle metaboliidid) 1. tüüpi diabeediga patsientidel oli märkimisväärselt madalam kontsentratsioonist, mis on vajalik IGF-1 retseptorite maksimaalsest hõivatusest poole saavutamiseks koos järgneva mitogeen-proliferatiivse raja aktivatsiooniga IGF-1 retseptori poolt. Endogeenne IGF-1 võib füsiloogilises kontsentratsioonis aktiveerida mitogeen-proliferatiivse raja; insuliinravi, sh glargiin-insuliini puhul mõõdetud terapeutilised kontsentratsioonid on siiski märkimisväärselt madalamad IGF-1 raja aktiveerimiseks vajalikust farmakoloogilisest kontsentratsioonist. Insuliini (ka glargiin-insuliini) esmaseks toimeks on glükoosi ainevahetuse reguleerimine. Insuliin ja tema analoogid langetavad vere glükoosisisaldust, stimuleerides glükoosi perifeerset omastamist, eriti skeletilihaste ja rasvkoe poolt, ning inhibeerides glükoosi tootmist maksas. Insuliin inhibeerib lipolüüsi rasvarakkudes, inhibeerib proteolüüsi ning soodustab valgusünteesi. Kliinilistes farmakoloogia uuringutes on näidatud, et intravenoosselt manustatud humaaninsuliini ja glargiin-insuliini võrdsed annused on ekvipotentsed. Sarnaselt kõikide insuliinidega võivad glargiin- insuliini toime kestust mõjutada kehaline aktiivsus ja muud faktorid.
Euglükeemilise seisundi uuringutes tervete inimeste või 1. tüüpi diabeeti põdevate patsientidega oli subkutaanse glargiin-insuliini mõju algus aeglasem kui NPH-humaaninsuliinil, selle toimeprofiil ühtlane, järskude tõusudeta ning toime kestus pikenenud.
Järgneval joonisel on esitatud uuringus osalenud patsientidel saadud tulemused:
* määratud kui glükoosi kogus, mis infundeeriti plasma konstantsete glükoositasemete säilitamiseks (iga tunni keskmised väärtused)
Subkutaanse glargiin-insuliini pikem toimeaeg on otseselt seotud tema aeglasema imendumisega ning võimaldab manustamist üks kord ööpäevas. Insuliini ja insuliini analoogide nagu glargiin-insuliini toime kestus võib isikuti, aga ka samal isikul oluliselt varieeruda.
Kliinilises uuringus glargiin-insuliini ja humaaninsuliini intravenoossel manustamisel tervetele indiviididele ja 1. tüüpi diabeediga patsientidele olid hüpoglükeemia sümptomid või hormonaalsed vastureaktsioonid sarnased.
Kliinilistes uuringutes täheldati humaaninsuliini ja glargiin-insuliiniga ristreageerivaid antikehi sama sagedusega nii NPH-insuliini kui ka glargiin-insuliini ravirühmades. 5-aastases avatud uuringus vaadeldi 1024 2. tüüpi diabeediga patsiendil glargiin-insuliini (üks kord ööpäevas) toimet diabeetilisele retinopaatiale ning võrreldi seda NPH-insuliini (2 korda ööpäevas) kontrollrühmaga. Silmapõhja fotografeerimisega hinnati retinopaatia progresseerumist 3 või enama astme võrra ETDRS (Early Treatment Diabetic Retinopathy Study) skaalal. Glargiin-insuliini ja NPH- insuliini võrdlusel ei leitud diabeetilise retinopaatia progressioonis märkimisväärset erinevust.
ORIGIN (Outcome Reduction with Initial Glargine Intervention) oli mitmekeskuseline juhuslikustatud 2x2-faktoriaalse uuringuplaaniga uuring, mis hõlmas 12 537 uuritavat, kellel oli kõrge risk südame- veresoonkonna haiguste tekkeks koos kõrgenenud paastuveresuhkruga (impaired fasting glucose, IFG) või puuduliku glükoositaluvusega (impaired glucose tolerance, IGT), mõlemad kokku 12% uuritavatest, või 2. tüüpi diabeediga, mille raviks sai uuritav ≤ 1 suukaudset suhkurtõve ravimit (88% uuritavatest). Uuritavad jagati juhuslikkuse alusel suhtega 1:1 saama ravi glargiin-insuliiniga (n = 6264), mille annust tiitriti kuni paastuveresuhkru sihtväärtuse ≤ 95 mg/dl (5,3 mmol/l) saavutamiseni, või standardravi (n = 6273). Esimene efektiivsuse esmane liittulemusnäitaja oli aeg kuni esimese registreeritud südame- veresoonkonnaga seotud surmani, mittefataalse müokardiinfarkti (MI) või mittefataalse insuldini. Teine efektiivuse esmane liittulemusnäitaja oli aeg kuni esimese mis tahes juhu tekkeni, mis kuulus esimese liittulemusnäitaja koosseisu, või (pärgarteri, unearteri või perifeerse veresoone) revaskularisatsiooniprotseduurini või hospitaliseerimiseni südamepuudulikkuse tõttu.
Teisesed tulemusnäitajad olid üldine suremus ja mikrovaskulaarne liittulemusnäitaja.
Glargiin-insuliin ei mõjutanud südame-veresoonkonna haiguste ja südame-veresoonkonnaga seotud suremuse suhtelist riski standardraviga võrreldes. Glargiin-insuliini ja standardravi vahel puudus erinevus kahe esmase liittulemusnäitaja osas, kummagi liittulemusnäitaja mis tahes komponendi, üldise suremuse ja mikrovaskulaarse liittulemusnäitaja osas.
Glargiin-insuliini keskmine annus uuringu lõpuks oli 0,42 Ü/kg. Uuritavate HbA1c mediaanne lähteväärtus oli 6,4% ning HbA1c raviaegsed mediaanväärtused olid glargiin-insuliini rühmas vahemikus 5,9%...6,4% ja standardravi rühmas 6,2%...6,6% kogu jälgimisperioodi vältel. Raske hüpoglükeemia tekke määr (uuritavate arv ravimiga kokkupuute 100 patsient-aasta kohta) oli glargiin- insuliiniga 1,05 ja standardravi rühmas 0,30 ning kinnitust leidnud mitteraske hüpoglükeemia määr oli glargiin-insuliiniga 7,71 ja standardravi rühmas 2,24. Uuringu 6-aastase kestuse jooksul ei tekkinud kordagi hüpoglükeemiat 42% glargiin-insuliiniga ravitud patsientidest. Uuringu viimasel raviaegsel visiidil oli kehakaalu keskmine tõus lähteväärtusega võrreldes glargiin-insuliini rühmas 1,4 kg ja keskmine langus standardravi rühmas 0,8 kg.
Lapsed
Randomiseeritud kontrolliga kliinilises uuringus raviti 1. tüüpi diabeediga (n = 349) lapsi (vanusevahemik 6...15 aastat) 28 nädala jooksul raviskeemi alusel, milles manustati basaalinsuliini boolusena ja lühitoimelist insuliini enne igat söögikorda. Glargiin-insuliini manustati üks kord ööpäevas enne magamaminekut ja NPH humaaninsuliini manustati üks või kaks korda ööpäevas. Mõlemas ravirühmas täheldati sarnast toimet glükohemoglobiinile ja sümptomaatilise hüpoglükeemia esinemissagedust, kuid veresuhkru sisaldus vereplasmas tühja kõhu korral vähenes algväärtusega võrreldes rohkem glargiin-insuliini rühmas kui NPH-rühmas. Glargiin-insuliini rühmas esines ka vähem rasket hüpoglükeemiat. 143 patsienti, keda selles uuringus raviti glargiin-insuliiniga, jätkasid ravi glargiin-insuliiniga kontrollgrupita jätku-uuringus, mille keskmine jälgimisperiood oli 2 aastat. Selle glargiin-insuliini jätkuravi vältel ei täheldatud uusi ohutussignaale. Teostati ka ravi ristvahetusega uuring, milles glargiin-insuliini pluss lisproinsuliini võrreldi NPH pluss lühitoimelise humaaninsuliiniga (kumbki ravi 16 nädalat juhuslikus järjekorras), milles osales 26 1. tüüpi diabeediga noorukit vanuses 12...18 aastat. Sarnaselt ülalkirjeldatud laste uuringuga oli veresuhkru sisalduse langus vereplasmas tühja kõhu korral lähteväärtusega võrreldes suurem glargiin- insuliini rühmas kui NPH-rühmas. HbA1c muutused lähteväärtusega võrreldes olid ravirühmades sarnased, kuid öö jooksul salvestatud veresuhkru väärtused olid oluliselt kõrgemad glargiin-/lispro- insuliini rühmas kui NPH/lühitoimelise rühmas; keskmine madalaim väärtus oli 5,4 mmol/l versus 4,1 mmol/l. Öise hüpoglükeemia esinemissagedus oli glargiin-/lispro-insuliini rühmas 32% ja NPH/lühitoimelise rühmas 52%. 24-nädalases paralleelsete rühmadega uuringus, kus osales 1. tüüpi diabeediga 125 last vanuses 2...6 aastat, võrreldi basaalinsuliinidena üks kord ööpäevas hommikul manustatavat glargiin-insuliini ja üks või kaks korda päevas manustatavat NPH-insuliini. Mõlemas rühmas manustati insuliini boolusena enne sööki. Esmast eesmärki, milleks oli näidata glargiin-insuliini samaväärsust NPH-insuliiniga hüpoglükeemia suhtes, ei saavutatud. Glargiin-insuliiniga ilmnes suundumus hüpoglükeemiajuhtude esinemissageduse tõusule (määrade suhe glargiin-insuliin/NPH-insuliin (95% CI) = 1,18 (0,97...1,44)). Glükohemoglobiini ja glükoosi muutused olid mõlemas rühmas võrreldavad. Selles uuringus ei täheldatud uusi ohutussignaale.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Glargiin-insuliini subkutaansel manustamisel tervetele indiviididele ja diabeediga patsientidele näitas isuliini kontsentratsioon seerumis NPH-insuliiniga võrreldes aeglasemat ja palju pikemaajalist imendumist ilma järsu tõusuta. Kontsentratsioonid olid seega vastavuses glargiin-insuliini
farmakodünaamilise aktiivsuse ajakõveraga. Ülaltoodud joonis näitab glargiin-insuliini ja NPH- insuliini toimekõveraid.
Üks kord ööpäevas süstitav glargiin-insuliin saavutab püsitasakaalu kontsentratsiooni 2...4 päeva pärast esimest annust.
Intravenoossel manustamisel olid humaaninsuliini ja glargiin-insuliini eliminatsiooni poolväärtusajad võrreldavad.
Pärast Semglee nahaalust süsti diabeediga patsientidele metaboliseerub glargiin-insuliin kiiresti beeta- ahela karboksüülotsas kaheks aktiivseks metaboliidiks: M1 (21A-Gly-insuliin) ja M2 (21A-Gly-des- 30B-Thr-insuliin). Vereplasmas tsirkuleerib peamiselt metaboliit M1. M1 süsteemne saadavus suureneb koos glargiin-insuliini manustatud annuse suurenemisega. Farmakokineetilised ja farmakodünaamilised andmed viitavad sellele, et naha alla süstitud glargiin- insuliini toime põhineb peamiselt M1 ekspositsioonil. Enamikul uuritavatest ei olnud glargiin-insuliin ja metaboliit M2 määratavad, kuid määratavuse korral ei olnud nende kontsentratsioon sõltuv glargiin- insuliini manustatud annusest. Kliinilistes uuringutes ei ilmnenud alamgruppide analüüsil mingeid ealisi ega soolisi iseärasusi glargiin-insuliini ravi efektiivuses ja ohutuses, võrreldes kogu uuringupopulatsiooniga. Lapsed
Farmakokineetikat 1. tüüpi diabeediga lastel vanuses 2...6 aastat hinnati ühes kliinilises uuringus (vt lõik 5.1). Glargiin-insuliiniga ravitud lastel mõõdeti glargiin-insuliini ja selle peamiste metaboliitide M1 ja M2 madalaimat taset vereplasmas, mis näitas plasmakontsentratsiooni muutuste sarnasust täiskasvanutega ning tõendas, et glargiin-insuliin või selle metaboliidid ei akumuleeru pideval kasutamisel.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Tsinkkloriid Metakresool Glütserool Vesinikkloriidhape (pH reguleerimiseks) E507 Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks) E524 Süstevesi
6.2 Sobimatus
Seda ravimit ei tohi segada teiste ravimitega.
6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat.
Pen-süstli kõlblikkusaeg pärast esmast kasutamist
Ravimit võib hoida maksimaalselt 4 nädalat temperatuuril kuni 25°C ja otsese kuumuse või valguse eest kaitstult. Kasutusele võetud pen-süstlit ei tohi hoida külmkapis. Pärast igakordset süstimist tuleb pen-süstli kork pen-süstlile tagasi panna, et kaitsta seda valguse eest.
6.4 Säilitamise eritingimused
Kasutamata pen-süstlid Hoida külmkapis (2°C...8°C). Mitte lasta külmuda. Mitte asetada külmkapi sügavkülmutusosa või külmutuselemendi lähedusse. Hoida pen-süstel välispakendis, valguse eest kaitstult.
Kasutusele võetud pen-süstlid
Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi esmast avamist vt lõik 6.3.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
I tüüpi värvitust klaasist kolbampull kolviga (bromobutüülkumm), hermeetiliselt suletud lamineeritud alumiiniumümbrisega (polüisopreeni ja bromobutüülkummi laminaat). Kolbampull on ühekordselt kasutatavas pen-süstlis. Üks pen-süstel sisaldab 3 ml süstelahust. Pakendis on 1, 3, 5 või 10 pen-süstlit ning mitmikpakendis on 10 (2 pakendit, mis sisaldavad 5) pen- süstlit. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Nõelad ei sisaldu pakendis.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Enne esimest kasutamist peab pen-süstlit hoidma toatemperatuuril 1...2 tundi. Kontrolli kolbampulli enne kasutamist. Kasutamine on lubatud ainult juhul kui lahus on selge, värvitu, selles ei ole nähtavaid osakesi ja selle konsistents on vesivedel. Kuna Semglee on lahus, ei ole seda vaja enne kasutamist lahustada.
Semglee’d ei tohi segada teiste insuliinidega ega lahjendada. Segamine või lahjendamine võib muuta aja/toime profiili ning segamisel võib toimuda sadestumine.
Tühja pen-süstlit ei tohi mingil juhul korduvalt kasutada ja see tuleb õigesti hävitada.
Haiguste leviku ärahoidmiseks tohib ühte pen-süstlit kasutada ainult ühel patsiendil. Enne igat süstimist peab alati kontrollima insuliini märgistust, et vältida ravivigu glargiin-insuliini ja teiste insuliinide segiajamise tõttu (vt lõik 4.4).
Semglee pen-süstel sobib ainult subkutaanseks manustamiseks. Kui on vajalik manustada süstlaga, peab kasutama viaali (vt lõigud 4.2 ja 4.4).
Enne Semglee pen-süstli kasutamist tuleb tähelepanelikult lugeda juhiseid pakendi infolehest.
Selle pen-süstliga sobivad nõelasuurused on järgmised:
- 31G, 5 mm,
- 32G, 4-6 mm,
- 34G, 4 mm.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Biosimilar Collaborations Ireland Limited Unit 35/36 Grange Parade, Baldoyle Industrial Estate, Dublin 13 DUBLIN Iirimaa D13 R20R
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/18/1270/001 EU/1/18/1270/002 EU/1/18/1270/003 EU/1/18/1270/004 EU/1/18/1270/005
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 23 märts 2018 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 15. veebruar 2023
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: http://www.ema.europa.eu.
A. BIOLOOGILISE TOIMEAINE TOOTJA JA RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D) B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD
C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED
D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD
A. BIOLOOGILISE TOIMEAINE TOOTJA JA RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D)
Bioloogilise toimeaine tootja nimi ja aadress
Biocon Sdn. Bhd. No.1, Jalan Bioteknologi 1 Kawasan Perindustrian SiLC 79200 Iskandar Puteri Johor Malaisia Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava(te) tootja(te) nimi ja aadress
Biosimilar Collaborations Ireland Limited Block B, The Crescent Building, Santry Demesne Dublin D09 C6X8 Iirimaa
Ravimi trükitud pakendi infolehel peab olema vastava ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress.
B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD
Retseptiravim.
C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED
- Perioodilised ohutusaruanded
Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.
D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD
- Riskijuhtimiskava
Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele. Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:
- Euroopa Ravimiameti nõudel;
- kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
VÄLISKARP – 1, 3, 5 ja 10 pen-süstlit
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Semglee 100 ühikut/ml süstelahus pen-süstlis insulinum glarginum
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
1 ml sisaldab 100 ühikut (3,64 mg) glargiin-insuliini.
3. ABIAINED
Abiained: tsinkkloriid, metakresool, glütserool, vesinikkloriidhape ja naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks), süstevesi. Lisateavet vt pakendi infolehest.
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
Süstelahus
1 x pen-süstel, 3 ml 3 x pen-süstlit, igas 3 ml 5 x pen-süstlit, igas 3 ml 10 x pen-süstlit, igas 3 ml
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Subkutaanne
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
Kasutada ainult juhul, kui lahus on selge ja värvitu. Kasutage ainult selle pen-süstliga sobivaid nõelu.
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kasutusele võetud pen-süstlid Hoida temperatuuril kuni 25 °C maksimaalselt 4 nädalat.
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Kasutamata pen-süstlid Hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda. Hoida pen-süstel välispakendis, valguse eest kaitstult.
Kasutusele võetud pen-süstlid Mitte hoida külmkapis. Pärast iga süstimist hoida pen-süstel korgiga kaetult, valguse eest kaitstult.
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Biosimilar Collaborations Ireland Limited Unit 35/36 Grange Parade, Baldoyle Industrial Estate, Dublin 13 DUBLIN Iirimaa D13 R20R
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/18/1270/001 EU/1/18/1270/002 EU/1/18/1270/003 EU/1/18/1270/004
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
Retseptiravim.
15. KASUTUSJUHEND
Väljastada kinnises karbis.
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
semglee
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC SN NN
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
VÄLISKARP – (blue box’iga) mitmikpakend – 10 (2 × 5) pen-süstlit
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Semglee 100 ühikut/ml süstelahus pen-süstlis insulinum glarginum
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
1 ml sisaldab 100 ühikut (3,64 mg) glargiin-insuliini.
3. ABIAINED
Abiained: tsinkkloriid, metakresool, glütserool, vesinikkloriidhape ja naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks), süstevesi. Lisateavet vt pakendi infolehest.
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
Süstelahus
Mitmikpakend: 10 (2 pakendit, mis sisaldavad 5) 3 ml pen-süstlit
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Subkutaanne
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
Kasutada ainult juhul, kui lahus on selge ja värvitu. Kasutage ainult selle pen-süstliga sobivaid nõelu.
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kasutusele võetud pen-süstlid Hoida temperatuuril kuni 25 °C maksimaalselt 4 nädalat.
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Kasutamata pen-süstlid Hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda. Hoida pen-süstel välispakendis, valguse eest kaitstult.
Kasutusele võetud pen-süstlid Mitte hoida külmkapis. Pärast iga süstimist hoida pen-süstel korgiga kaetult, valguse eest kaitstult.
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Biosimilar Collaborations Ireland Limited Unit 35/36 Grange Parade, Baldoyle Industrial Estate, Dublin 13 DUBLIN Iirimaa D13 R20R
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/18/1270/005
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
Väljastada kinnises karbis.
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
Semglee
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC SN NN
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
SISEKARP (ilma blue box’ita) mitmikpakendi osa – 5 pen-süstlit
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Semglee 100 ühikut/ml süstelahus pen-süstlis insulinum glarginum
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
1 ml sisaldab 100 ühikut (3,64 mg) glargiin-insuliini.
3. ABIAINED
Abiained: tsinkkloriid, metakresool, glütserool, vesinikkloriidhape ja naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks), süstevesi. Lisateavet vt pakendi infolehest.
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
Süstelahus
3 pen-süstlit, igas 3 ml. Mitmikpakendi osa, mida ei müüda eraldi.
5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Subkutaanne
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
Kasutada ainult juhul, kui lahus on selge ja värvitu. Kasutage ainult selle pen-süstliga sobivaid nõelu.
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kasutusele võetud pen-süstlid Hoida temperatuuril kuni 25 °C maksimaalselt 4 nädalat.
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Kasutamata pen-süstlid Hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda. Hoida pen-süstel välispakendis, valguse eest kaitstult.
Kasutusele võetud pen-süstlid Mitte hoida külmkapis. Pärast iga süstimist hoida pen-süstel korgiga kaetult, valguse eest kaitstult.
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Biosimilar Collaborations Ireland Limited Unit 35/36 Grange Parade, Baldoyle Industrial Estate, Dublin 13 DUBLIN Iirimaa D13 R20R
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/18/1270/005
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
Väljastada kinnises karbis.
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
semglee
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)
Semglee 100 Ü/ml süstelahus pen-süstlis insulinum glarginum Subkutaanne