RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Solifenacin NOBEL, 5 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 5 mg solifenatsiinsuktsinaati, mis vastab 3,77 mg solifenatsiinile.

INN. Solifenacinum

Teadaolevat toimet omav abiaine Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 101,5 mg laktoosi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett

Helekollast värvi ümmargused kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühele küljele on graveeritud "5". Tablettide mõõtmed: läbimõõt 7,5 ± 0,2 mm, paksus 3,4 ± 0,3 mm.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Uriinipidamatuse ja/või suurenenud urineerimissageduse ja -pakitsuse sümptomaatiline ravi üliaktiivse põie sündroomiga täiskasvanutel ja eakatel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Täiskasvanud, sealhulgas eakad Soovitatav annus on 5 mg solifenatsiinsuktsinaati üks kord ööpäevas. Vajadusel võib annust suurendada kuni 10 mg solifenatsiinsuktsinaadini üks kord ööpäevas.

Lapsed Solifenatsiinsuktsinaadi ohutust ja efektiivsust lastel ei ole senini veel kindlaks tehtud. Seetõttu ei tohi Solifenacin NOBEL’it lastel kasutada.

Neerukahjustusega patsiendid Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega (kreatiniini kliirens > 30 ml/min) patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Raske neerukahjustusega (kreatiniini kliirens ≤ 30 ml/min) patsiente tuleb ravida ettevaatusega ja annus ei tohi ületada 5 mg üks kord ööpäevas (vt lõik 5.2).

Maksakahjustusega patsiendid Kerge maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Mõõduka maksakahjustusega (Child’-Pugh’ skoor 7…9) patsiente tuleb ravida ettevaatusega ja nende annus ei tohi ületada 5 mg üks kord ööpäevas (vt lõik 5.2).

Tsütokroom P450 3A4 tugevad inhibiitorid Solifenacin NOBEL’i maksimaalne annus ei tohi ületada 5 mg, kui seda kasutatakse samaaegselt ketokonasooli või teiste tugevate CYP3A4 inhibiitorite, nt ritonaviiri, nelfinaviiri, itrakonasooliga terapeutilistes annustes (vt lõik 4.5).

Manustamisviis Solifenacin NOBEL tuleb sisse võtta suu kaudu ja neelata alla tervelt koos vedelikuga. Seda võib võtta koos toiduga või ilma.

4.3 Vastunäidustused

Solifenatsiin on vastunäidustatud patsientidel, kellel esineb kusepeetus, raske gastrointestinaalne seisund (sh toksiline megakoolon), myasthenia gravis või suletudnurga glaukoom, ja patsientidel, kellel on risk mainitud seisundite tekkeks.

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
• Hemodialüüsi saavad patsiendid (vt lõik 5.2).
• Raske maksakahjustusega patsiendid (vt lõik 5.2).
• Raske neerukahjustusega või mõõduka maksakahjustusega patsiendid ning patsiendid, kes saavad ravi mõne tugeva CYP3A4 inhibiitoriga, nt ketokonasooliga (vt lõik 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Enne ravi alustamist Solifenacin NOBEL’iga tuleb patsienti uurida teiste sagenenud urineerimise põhjuste suhtes (südamepuudulikkus või neeruhaigus). Kui patsiendil esineb kuseteede infektsioon, tuleb alustada ravi sobiva antibiootikumiga.

Solifenacin NOBEL’it tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on:

• kusepeetuse riski põhjustav kliiniliselt oluline põie väljavoolutrakti obstruktsioon;
• seedetrakti obstruktsiooniga kulgevad haigused;
• risk seedetrakti motoorika aeglustumisele;
• raske neerukahjustus (kreatiniini kliirens ≤ 30 ml/min; vt lõigud 4.2 ja 5.2), annus ei tohi nendel patsientidel ületada 5 mg;
• mõõdukas maksakahjustus (Child’-Pugh’ skoor 7 kuni 9; vt lõigud 4.2 ja 5.2), annus ei tohi nendel patsientidel ületada 5 mg;
• samaaegne tugeva CYP3A4 inhibiitori kasutamine, nt ketokonasool (vt lõigud 4.2 ja 4.5);
• hiatus hernia/gastroösofageaalne refluks ja/või kes samaaegselt kasutavad ravimeid (näiteks bisfosfonaate), mis võivad põhjustada ösofagiiti või seda ägestada;
• autonoomne neuropaatia.

Riskiteguritega patsientidel, nt kellel on pikenenud QT-intervalli sündroom ja hüpokaleemia, on täheldatud QT-intervalli pikenemist ja torsade de pointes’it.

Detruusorlihase neurogeense üliaktiivsusega patsientidel ei ole ohutus ja efektiivsus veel tõestatud.

Mõnedel patsientidel on solifenatsiinsuktsinaadi kasutamisel teatatud angioödeemist koos hingamisteede obstruktsiooniga. Angioödeemi tekkimisel tuleb ravi solifenatsiinsuktsinaadiga lõpetada ja alustada sobivat ravi ja/või kasutusele võtta vastavad meetmed.

Mõnedel patsientidel on solifenatsiinsuktsinaadi kasutamisel teatatud anafülaktilisest reaktsioonist. Anafülaktilise reaktsiooni tekkimisel tuleb ravi solifenatsiinsuktsinaadiga lõpetada ja alustada sobivat ravi ja/või kasutusele võtta vastavad meetmed.

Solifenacin NOBEL’i maksimaalne toime avaldub kõige varem 4 nädala pärast.

Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes õhukese polümeerikattega tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakoloogilised koostoimed Samaaegne teiste antikolinergiliste omadustega ravimite kasutamine võib põhjustada ravitoime ja kõrvaltoimete tugevnemist. Pärast ravi lõpetamist Solifenacin NOBEL’iga ning enne ravi alustamist mõne teise antikolinergilise ravimiga tuleb pidada ligikaudu üks nädal vahet. Kolinoretseptorite agonistide samaaegsel manustamisel võib solifenatsiini ravitoime väheneda.

Solifenatsiin võib vähendada seedetrakti motoorikat stimuleerivate ravimite, näiteks metoklopramiidi ja tsisapriidi toimet.

Farmakokineetilised koostoimed In vitro uuringutes on näidatud, et terapeutilises kontsentratsioonis ei pärsi solifenatsiin inimese maksa mikrosoomidest saadud CYP1A1/2, 2C9, 2C19, 2D6 või 3A4 aktiivsust. Seetõttu on ebatõenäoline, et solifenatsiin muudaks nende CYP ensüümide poolt metaboliseeritavate ravimite kliirensit.

Teiste ravimite mõju solifenatsiini farmakokineetikale Solifenatsiini metaboliseerib CYP3A4. Samaaegne tugeva CYP3A4 inhibiitori ketokonasooli (200 mg ööpäevas) manustamine põhjustas solifenatsiini AUC kahekordse suurenemise, samas kui ketokonasool, annuses 400 mg ööpäevas, põhjustas solifenatsiini AUC kolmekordse suurenemise. Seega peab Solifenacin NOBEL’i maksimaalne annus olema 5 mg, kui seda kasutatakse samaaegselt ketokonasooliga või teiste tugevate CYP3A4 inhibiitoritega (nt ritonaviir, nelfinaviir, itrakonasool) terapeutilises annuses (vt lõik 4.2).

Raske neerukahjustuse või mõõduka maksakahjustusega patsientidel on samaaegne ravi solifenatsiini ja mõne tugeva CYP3A4 inhibiitoriga vastunäidustatud.

Ensüümi indutseerimise toimet solifenatsiini ja selle metaboliitide farmakokineetikale ei ole uuritud, samuti ei ole uuritud kõrgema afiinsusega CYP3A4 substraatide mõju solifenatsiini ekspositsioonile. Kuna solifenatsiini metaboliseerib CYP3A4, on farmakokineetilised koostoimed võimalikud teiste, kõrgema afiinsusega CYP3A4 substraatidega (nt verapamiil, diltiaseem) ja CYP3A4 indutseerijatega (nt rifampitsiin, fenütoiin, karbamasepiin).

Solifenatsiini mõju teiste ravimite farmakokineetikale Suukaudsed rasestumisvastased ravimid Solifenatsiinsuktsinaadi manustamisel ei täheldatud solifenatsiini farmakokineetilisi koostoimeid kombineeritud suukaudsete kontratseptiividega (etünüülöstradiool/levonorgestreel). Varfariin Solifenatsiini manustamine ei mõjutanud R-varfariini või S-varfariini farmakokineetikat ega nende mõju protrombiini ajale.

Digoksiin Solifenatsiinsuktsinaadi manustamisel ei täheldatud mõju digoksiini farmakokineetikale.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Puuduvad kliinilised andmed naiste kohta, kes on solifenatsiini kasutamise ajal rasestunud. Loomkatsed ei näita otsest kahjulikku toimet fertiilsusele, embrüonaalsele/loote arengule või sünnitusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimestele ei ole teada. Ravimi määramisel rasedatele on vajalik ettevaatus.

Imetamine

Andmeid solifenatsiini imendumise kohta rinnapiima ei ole. Hiirtel eritusid solifenatsiin ja/või selle metaboliidid emapiima ja põhjustasid vastsündinud hiirtel annusest sõltuvat kasvupeetust (vt lõik 5.3). Seetõttu tuleb Solifenacin NOBEL’i kasutamist rinnaga toitmise ajal vältida.

Fertiilsus Kliinilised andmed solifenatsiini toime kohta fertiilsusele puuduvad. Mõju loomade viljakusele ei ole täheldatud.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Kuna solifenatsiin, nagu teisedki antikolinergilised ained, võib põhjustada nägemise hägustumist ja aeg-ajalt unisust ja väsimust (vt lõik 4.8), võib ravim negatiivselt mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Solifenatsiinsuktsinaadi farmakoloogilise toime tõttu võib Solifenacin NOBEL põhjustada (üldiselt) kergeid või mõõduka tugevusega antikolinergilisi kõrvaltoimeid. Antikolinergiliste kõrvaltoimete esinemissagedus on annusest sõltuv.

Kõige sagedamini teatatud solifenatsiinsuktsinaadi kõrvaltoime oli suukuivus. See tekkis 11%-l patsientidest, kes said ravi annusega 5 mg üks kord ööpäevas, 22%-l patsientidest, kes said ravi annusega 10 mg üks kord ööpäevas ning 4%-l platseebot saanud patsientidest. Suukuivus oli üldiselt kerge ning põhjustas ravi katkestamist vaid üksikjuhtudel. Üldiselt oli ravisoostumus antud ravimiga väga kõrge (ligikaudu 99%) ning ligikaudu 90% solifenatsiiniga ravi saanud patsientidest osales uuringus kogu uuringuperioodi, 12 nädala vältel.

Kõrvaltoimete tabelkokkuvõte

MedDRA Väga sage Sage (≥ 1/100 Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata (ei saa organsüsteemi (≥ 1/10) kuni < 1/10) (≥ 1/1000 (≥ 1/10 000 (< 1/10 000) hinnata klass kuni < 1/100) kuni olemasolevate Infektsioonid ja Kuseteede infestatsioonid infektsioon, Immuunsüsteemi Anafülaktiline häired reaktsioon* Ainevahetus- ja Vähenenud söögiisu*, toitumishäired hüperkaleemia* Psühhiaatrilised HallutsinatsiooDeliirium* häired nid*, Närvisüsteemi Somnolentsus, Pearinglus*, häired düsgeusia peavalu* Silma Nägemise Silmade Glaukoom* kahjustused hägustumine kuivus Südame häired Torsade de pointes*, Respiratoorsed, Kuivustunne Düsfoonia* rindkere ja ninas

mediastiinumi häired Seedetrakti Suukuivus Kõhukinnisus, Gastroösofage Jämesoole Iileus*, häired iiveldus, aalne obstruktsioon, ebamugavustunne Maksa ja Maksa häire*, sapiteede häired ebanormaalsed Naha ja Naha kuivus Pruuritus*, Multiformne Eksfoliatiivne nahaaluskoe lööve* erüteem*, dermatiit* kahjustused urtikaaria*, Lihaste, luustiku Lihasnõrkus* ja sidekoe kahjustused Neerude ja UrineerimisrasKusepeetus Neerukahjustus* kuseteede häired kused Üldised häired ja Väsimus, manustamiskoha perifeersed reaktsioonid tursed *turuletulekujärgselt täheldatud Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Solifenatsiinsuktsinaadi üleannustamine võib põhjustada raskeid antikolinergilisi toimeid. Suurim solifenatsiinsuktsinaadi annus, mis kogemata ühele patsiendile on manustatud, oli 280 mg 5 tunni jooksul: selle tagajärjena tekkisid muutused vaimses seisundis, mis haiglaravi ei vajanud.

Ravi Solifenatsiinsuktsinaadi üleannustamise korral tuleb patsiendile manustada aktiivsütt. Maoloputus on kasulik teostatuna 1 tunni jooksul, kuid oksendamist ei tohi esile kutsuda.

Nagu teistegi antikolinergiliste ravimitega, võib sümptomaatiline ravi olla järgmine:

• rasked antikolinergilised toimed kesknärvisüsteemile, nagu hallutsinatsioonid või väljendunud erutus: manustada füsostigmiini või karbakooli;
• krambid või väljendunud erutus: manustada bensodiasepiine;
• hingamispuudulikkus: kasutada kunstlikku ventilatsiooni;
• tahhükardia: manustada beetablokaatoreid;
• kusepeetus: kasutada kateteriseerimist;
• müdriaas: manustada pilokarpiini silmatilku ja/või paigutada patsient pimedasse ruumi.

Nagu teistegi antimuskariinergiliste ravimitega, tuleb üleannustamise korral pöörata erilist tähelepanu patsientidele, kellel on risk QT-intervalli pikenemisele (nt hüpokaleemia, bradükardia, samaaegne teadaolevalt QT-intervalli pikendavate ravimite manustamine) ja kellel on mõni südamehaigus (nt müokardiisheemia, rütmihäired, südame paispuudulikkus).

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: uroloogias kasutatavad ained, sagekusesuse ning kusepidamatuse raviks kasutatavad ained, ATC-kood: G04BD08

Toimemehhanism Solifenatsiin on kolinoretseptori spetsiifiline konkureeriv antagonist.

Kusepõit innerveerivad parasümpaatilised kolinergilised närvid. Atsetüülkoliin kontraheerib detruusori silelihaskude muskariinergiliste retseptorite kaudu, millest enamik on M3-retseptorid. In vitro ja in vivo farmakoloogilised uuringud näitavad, et solifenatsiin on M3-tüüpi muskariiniretseptorite konkureeriv inhibiitor. Lisaks on näidatud, et solifenatsiin on spetsiifiline muskariiniretseptorite antagonist, mille afiinsus mitmete teiste uuritud retseptorite ja ioonkanalite suhtes on madal või puudub.

Farmakodünaamilised toimed Ravi solifenatsiinsuktsinaadiga annuses 5 mg ja 10 mg ööpäevas uuriti mitmetes topeltpimedates randomiseeritud kontrolliga kliinilistes uuringutes üliaktiivse põie sündroomiga meestel ja naistel.

Allpool toodud tabelist nähtub, et nii 5 mg kui 10 mg solifenatsiinsuktsinaadi annus andis statistiliselt olulise paranemise nii esmaste kui teiseste tulemusnäitajate osas võrreldes platseeboga. Tõhusust täheldati ühe nädala jooksul ravi alustamisest ning see stabiliseerus 12-nädalase perioodi vältel. Üks pikaajaline avatud uuring näitas, et tõhusus püsis vähemalt 12 kuud. 12-nädalase ravi järel ei esinenud ligikaudu 50%-l patsientidest, kes enne ravi kannatas inkontinentsi all, inkontinentsiepisoode ning lisaks saavutas 35% patsientidest väiksema urineerimissageduse kui 8 korda ööpäevas. Üliaktiivse põie sündroomi sümptomite ravimine annab kasu ka mitmete elukvaliteedi näitajate osas, näiteks üldine tervisetaju, inkontinetsi mõju, rollipiirangud, kehalised piirangud, sotsiaalsed piirangud, emotsioonid, sümptomite raskus, haiguse raskuse mõõdikud ja uni/energia.

Nelja 12-nädalast ravi käsitlenud kontrollitud III faasi uuringu ühistulemused

Urineerimiskordade arv/24 h Keskmine algväärtus 11,9 12,1 11,9 12,1 Keskmine vähenemine algväärtuse 1,4 2,3 2,7 1,9 suhtes % muutus algväärtusest (12%) (19%) (23%) (16%) n 1138 552 1158 250 p-väärtus* < 0,001 < 0,001 0,004 Urineerimistungi episoodide arv/24 h Keskmine algväärtus 6,3 5,9 6,2 5,4 Keskmine vähenemine algväärtuse 2,0 2,9 3,4 2,1 suhtes

% muutus algväärtusest (32%) (49%) (55%) (39%) n 1124 548 1151 250 p-väärtus* < 0,001 < 0,001 0,031 Inkontinentsi episoodide arv/24 h

Keskmine algväärtus 2,9 2,6 2,9 2,3 Keskmine vähenemine 1,1 1,5 1,8 1,1 algväärtuse suhtes % muutus algväärtusest (38%) (58%) (62%) (48%) n 781 314 778 157 p-väärtus* < 0,001 < 0,001 0,009 Noktuuria episoodide arv/24 h Keskmine algväärtus 1,8 2,0 1,8 1,9 Keskmine vähenemine 0,4 0,6 0,6 0,5 algväärtuse suhtes % muutus algväärtusest (22%) (30%) (33%) (26%) n 1005 494 1035 232 p-väärtus* 0,025 < 0,001 0,199 Urineerimisel väljutatud maht/urineerimiskord Keskmine algväärtus 166 ml 146 ml 163 ml 147 ml Keskmine vähenemine 9 ml 32 ml 43 ml 24 ml algväärtuse suhtes % muutus algväärtusest (5%) (21%) (26%) (16%) n 1135 552 1156 250 np -väärtus* < 0,001 < 0,001 < 0,001 Sidemete arv/24 h Keskmine algväärtus 3,0 2,8 2,7 2,7 Keskmine vähenemine 0,8 1,3 1,3 1,0 algväärtuse suhtes % muutus algväärtusest (27%) (46%) (48%) (37%) n 238 236 242 250 p-väärtus* < 0,001 < 0,001 0,010 * p-väärtus paariviisilise võrdlusena platseeboga

Märkus: Olulise tähtsusega uuringutest neljas kasutati 10 mg solifenatsiinsuktsinaati ja platseebot. Neljast uuringust kahes kasutati ka 5 mg solifenatsiinsuktsinaati ja ühes lisaks tolterodiini 2 mg kaks korda ööpäevas.

Üheski uuringus ei hinnatud kõiki parameetreid ja kõiki ravirühmi. Seetõttu võib märgitud patsientide arv parameetriti ja ravirühmati erineda.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Solifenatsiinsuktsinaadi tablettide sissevõtmise järel saavutatakse maksimaalne solifenatsiini plasmakontsentratsioon (C ) 3 kuni 8 tunni järel. T annusest ei sõltu. C ja kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) suurenevad annusevahemikus 5 kuni 40 mg annusega võrdeliselt. Absoluutne biosaadavus on ligikaudu 90%. Söömine ei mõjuta solifenatsiini C ega AUC. Jaotumine Solifenatsiini näiline jaotusruumala pärast intravenoosset manustamist on ligikaudu 600 l. Solifenatsiin seostub suures ulatuses (ligikaudu 98%) plasmavalkudega, peamiselt happelise alfa - glükoproteiiniga. Biotransformatsioon

Solifenatsiin metaboliseeritakse maksas ulatuslikult, peamiselt tsütokroom P450 3A4 (CYP3A4) poolt. Samas esineb ka alternatiivseid ainevahetusradu, mis võivad solifenatsiini metabolismis osaleda.

Solifenatsiini süsteemne kliirens on ligikaudu 9,5 l/h ja solifenatsiini lõplik poolväärtusaeg on 45...68 tundi. Suukaudse annustamise järel on plasmas lisaks solifenatsiinile tuvastatud üks farmakoloogiliselt aktiivne (4R-hüdroksüsolifenatsiin) ja kolm inaktiivset metaboliiti (solifenatsiini N- glükuroniid, N-oksiid ja 4R-hüdroksü-N-oksiid).

Eritumine Pärast 10 mg [14C-märgistatud]-solifenatsiini ühekordset manustamist leiti 26 päeva jooksul uriinis ligikaudu 70% radiaoaktiivsusest ja roojas 23%. Uriinis leiti ligikaudu 11% radioaktiivsusest muutumatu toimeainena, 18% N-oksiidmetaboliidina, 9% 4R-hüdroksü-N-oksiidmetaboliidina ja 8% 4R-hüdroksümetaboliidina (aktiivne metaboliit).

Lineaarsus/mittelineaarsus Terapeutilises annusevahemikus on farmakokineetika lineaarne.

Teised patsientide erirühmad Eakad Patsiendi vanusest lähtuvalt ei ole annuse kohandamine vajalik. Uuringud eakatel on näidanud, et AUC-na väljendatud ekspositsioon solifenatsiinile on solifenatsiinsuktsinaadi manustamise järel (5 mg ja 10 mg üks kord ööpäevas) tervetel eakatel (vanuses 65...80 aastat) sarnane tervete noorte uuritavatega (vanuses vähem kui 55 aastat). Keskmine absorptsioonimäär väljendatuna kui t oli eakatel veidi aeglasem ja lõplik poolväärtusaeg oli eakatel uuritavatel ligikaudu 20% pikem. Neid väheseid erinevusi ei peetud kliiniliselt olulisteks.

Solifenatsiini farmakokineetika lastel ja noorukitel ei ole tõestatud.

Sugu Sugu solifenatsiini farmakokineetikat ei mõjuta.

Rass Rass solifenatsiini farmakokineetikat ei mõjuta.

Neerukahjustus Solifenatsiini AUC ja C ei erinenud kerge ja mõõduka neerukahjustusega patsientidel oluliselt tervete vabatahtlike vastavatest näitajatest. Raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens ≤ 30 ml/min) oli ekspositsioon solifenatsiinile oluliselt suurem kui kontrollrühmas, kusjuures C suurenes ligikaudu 30%, AUC rohkem kui 100% ja t rohkem kui 60%. Kreatiniini kliirensi ja solifenatsiini kliirensi vahel täheldati statistiliselt olulist seost. Hemodialüüsi saavatel patsientidel ei ole famakokineetikat uuritud. Maksakahjustus Mõõduka maksakahjustusega patsientidel (Child’-Pugh’ skoor 7 kuni 9) C ei muutunud, AUC suurenes 60% võrra ja t kahekordistus. Raske maksakahjustusega patsientidel ei ole solifenatsiini farmakokineetikat uuritud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, fertiilsuse, embrüo ja loote arengu, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse prekliinilised uuringud ei näita kahjulikku toimet inimesele. Pre- ja postnataalse arengu uuringus hiirtel põhjustas imetamisperioodil emasloomale solifenatsiini manustamine annusest sõltuva väiksema sünnijärgse elulemuse, poegade sünnikaalu vähenemise ja aeglasema füüsilise arengu kliiniliselt olulisel tasemel. Annusest sõltuv suurenenud suremus ilma eelnevate kliiniliste nähtudeta esines noortel hiirtel, keda raviti alates 10. või 21. päevast pärast sündi annustega, mis

saavutasid farmakoloogilise toime, ja mõlema rühma suremus oli suurem kui täiskasvanud hiirtel. Noortel hiirtel, keda raviti alates 10. sünnijärgsest päevast, oli plasma ekspositsioon suurem kui täiskasvanud hiirtel; alates 21. sünnijärgsest päevast oli süsteemne ekspositsioon võrreldav täiskasvanud hiirtega. Noorte hiirte suurenenud suremuse kliinilised implikatsioonid ei ole teada.

6 FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu Laktoos Eelželatiniseeritud tärklis Hüpromelloos (E464) Magneesiumstearaat (E470b)

Õhuke polümeerikate Makrogooli ja polüvinüülalkoholi pook-kopolümeer (E1209) Raske kaoliin (E559) Kopovidoon Titaandioksiid (E171) Naatriumlaurüülsulfaat Kollane raudoksiid (E172)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Õhukese polümeerikattega tabletid on pakendatud läbipaistvatesse PVC/Aclar/PVdC/PVC-alumiinium blistritesse. Igas pappkarbis on 30 õhukese polümeerikattega tabletti.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

UAB Nobel L. Vilniaus str. 31 LT-01402 Vilnius Leedu

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

1157324

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 02.07.2024

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuli 2024