Sotahexal 160 mg - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

SotaHEXAL 80 mg, 80 mg tabletid
SotaHEXAL 160 mg, 160 mg tabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

SotaHEXAL 80 mg
Tablett sisaldab 80 mg sotaloolvesinikkloriidi.

SotaHEXAL 160 mg
Tablett sisaldab 160 mg sotaloolvesinikkloriidi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Tablett.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Ägedad ja eluohtlikud ventrikulaarsed tahhüarütmiad. Paroksüsmaalse supraventrikulaarse
tahhüarütmia profülaktika. Siinusrütmi säilitamine pärast kodade virvendus- või laperdusarütmia
kardioversiooni järgselt.


4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ventrikulaarse tahhüarütmia korral tuleb sotaloolravi alustada ja jätkata kardioloogi kontrolli all,
käepärast peavad olema intensiivravi vahendid.

Ravi käigus peab regulaarsetelt teostama EKG uuringuid (näit. kord kuus standard EKG, kolme kuu
järel 24 h EKG, võimalusel koormus-EKG).
Ravi tuleb üle vaadata kui EKG näitajad halvenevad (EKG-l QRS või QT aja pikenemine üle 25 % või
QT pikenemine üle 50 % või QT pikenemine rohkem kui 500 ms) või kui arütmiate sagedus või
raskus süveneb.
Patsiendi südame löögisagedus peab olema üle 50 löögi/min.

Algannus on 160 mg sotalooli ööpäevas jagatuna kahele manustamiskorrale (vastavalt 1 tablett
SotaHEXAL 80 mg või 1/2 tabletti SotaHEXAL 160 mg kaks korda päevas). Vajadusel võib
ööpäevast annust järk-järgult tõsta 240 mg-ni (vastavalt 1 tablett SotaHEXAL 80 mg või 1/2 tabletti
SotaHEXAL 160 mg kolm korda päevas) või kuni 320 mg-ni ööpäevas (vastavalt 2 tabletti
SotaHEXAL 80 mg või 1 tablett SotaHEXAL 160 mg kaks korda päevas).. Paroksüsmaalse kodade
virvenduse puhul ei tohiks ööpäevane annus ületada 240 mg. Kroonilise kodade virvenduse korral
võib vajadusel ööpäevast annust suurendada kuni 320 mg-ni.

Kui ravi efektiivsus pole piisav, võib eluohtlike ventrikulaarsete arütmiate puhul annust tõsta kuni 480
mg-ni ööpäevas (vastavalt 6 tabletti SotaHEXAL 80 mg või 3 tabletti SotaHEXAL 160 mg ööpäevas)
manustatuna kahe või kolme üksikannusena. Annust võib tõsta vaid juhtudel, kui potentsiaalne kasu
ületab raskete kõrvaltoimete (eriti proarütmilised toimed) ohu riski.
Annust tohib tõsta mitte kiiremini kui 2...3-päevase intervalli järel.

Annustamise soovitused neerupuudulikkuse korral
Korduval manustamisel neerupuudulikkusega patsientidele tuleb ravimi organismi kumuleerumise ohu
tõttu sotalooli annustamine kohandada renaalsele kliirensile ja kliinilisele efektiivsusele vastavalt,
südame frekventsi (mitte alla 50 lööki/minutis) silmas pidades.
Raske neerupuudulikkuse korral on soovitatav sotaloolhüdrokloriidi manustada vaid sagedase EKG
monitooringu ja seerumi kontsentratsiooni järelvalve all.

Kui kreatiniini kliirens on langenud 10...30 ml/min (seerumi kreatiniinisisaldus 2...5 mg/dl), tuleb
annust vähendada poole võrra. Kui kreatiniini kliirens on alla 10 ml/min (seerumi kreatiniinisisaldus
üle 5 mg/dl), on soovitatav alandada annust kuni neljandiku annuseni.

Ravimi lastele manustamise kohta pole piisavalt kogemusi. Eakate patsientide ravimisel tuleb
arvestada neerupuudulikkuse esinemise võimalusega ja annust kohandada vastavalt.

Manustamise viis ja kestus

Tabletid võetakse sisse tervelt, koos küllaldase hulga vedelikuga (näit. 1 klaasi veega). SotaHEXAL
80 mg/160 mg ei tohi manustada söögi ajal, kuna toimeaine imendumine võib väheneda samaaegse
toidu (eriti piima ja piimaproduktide) sissevõtmisega.
SotaHEXALi annust võib suurendada mitte kiiremini kui 2...3-päevase intervalli järel.

Müokardiinfarktijärgse seisundiga või raskete südametalitlushäiretega patsientidel nõuab
arütmiavastase preparaadi annuse kohandamine eriti hoolikat jälgimist (näit. 24 h monitooring).
Pikaaegsel ravil teha kontrolluuringuid regulaarsete intervallide järel.

Südame isheemiatõve ja/või arütmiatega patsientidel või pikaaegse manustamise järgselt tuleb ravi
lõpetada järkjärgult, kuna järsk ravimi manustamise lõpetamine võib põhjustada kliinilise pildi
halvenemist. Sama kehtib ka hüpertüroidismi kahtlusega patsientide puhul.
Ravimi manustamise kestuse otsustab raviarst.


4.3 Vastunäidustused

SotaHEXAL 80 mg/160 mg ei tohi kasutada järgmistel juhtudel:
-kui patsiendil esineb ülitundlikkus sotaloolvesinikkloriidi, sulfoonamiidide või ravimi abiainete
suhtes.
-südamepuudulikkuse NYHA IV aste; dekompenseeritud südamepuudulikkus
-akuutne müokardiinfarkt
-sokk
-II ja III astme AV-blokaad
-SA-blokaad
-siinussündroom
-bradükardia (alla 50 lööki/minutis)
- QT-intervalli pikenemine EKG-l
-hüpokaleemia
-hüpomagneseemia
-hüpotensioon
-perifeersete vereringehaiguste hilisstaadiumid
-obstruktiivsed hingamisteede haigused
-metaboolne atsidoos


4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Müokardiinfarktijärgse seisundiga patsientidel või südame vasaku vatsakese funktsiooni langusega
patsientidel on küllalt suur risk arütmiate (proarütmiate) ägenemiseks.
Feokromrotsütoomiga patsiendid vajavad samaaegselt ka alfaretseptorite blokaadi.
Psoriaasi patsientidel või neil, kellel on psoriaas perekonna anamneesis, tuleb kaaluda SotaHEXAL 80
mg/160 mg manustamist, lähtudes hoolikalt vaid kasu ja võimaliku riski suhte hindamisest.
Beeta-retseptoreid blokeerivate omaduste tõttu võib SotaHEXAL 80 mg/160 mg suurendada
tundlikkust allergeenidele ja anafülaktiliste reaktsioonide raskust. Patsientidel, kellel on anamneesis
rasked ülitundlikkusreaktsioonid ja kes saavad desensibiliseerivat ravi, esineb suurenenud oht raskeks
anafülaktiliseks reaktsiooniks.
Intravenoosselt verapamiili ja diltiaseemi tüüpi kaltsiumiantagoniste saavatele patsientidele on ravi
SotaHEXAL 80 mg/160 mg-ga vastunäidustatud (v.a. intensiivravis).
Koos I klassi antiarütmikumidega tuleb vältida aineid, mis pikendavad QRS kompleksi (eriti kinidiini-
taolisi aineid). Ka liigne QT aja pikenemine võib ventrikulaarseid arütmiaid esile kutsuda. Samuti
tuleb vältida samaaegselt teiste III klassi antiarütmikumide manustamist, vältimaks võimalikku
ülemäärast QT aja pikenemist.
Eriti hoolikas meditsiiniline monitooring on vajalik järgmistel juhtudel:
- neerupuudulikkusega patsientidel (annust alandada)
- range paastumise ja suure vereglükoosi kõikumisega diabeetikute puhul (maskeeritud hüpoglükeemia
seisundid)
- hüpertüreoidismi kahtlusega patsiendid.

Eriti tuleb jälgida elektrolüütide ja happe-aluse tasakaalu patsientidel, kellel esineb raske või
pikaajaline kõhulahtisus või kes saavad samaaegselt magneesiumi ja/või kaaliumi väljaviivaid
ravimeid.

Ravimi lastele manustamise kohta pole piisavalt kogemusi.

Vanemate patsientide ravimisel tuleks arvestada neerupuudulikkuse esinemise võimalusega. (vt. 4.2 ).

Kontaktläätsede kandjad võivad märgata sotaloolvesinikkloriidi kasutamise ajal vähenenud
pisaraeritust.

Samaaegsel kaaliumi väljaviivate diureetikumite manustamisel jälgida regulaarselt kaaliumi taset.

Neerupuudulikkusega patsientidel seerumi kreatiniini ja/või sotalooli seerumisisaldust uurida seda
sagedamini, mida raskem on neerupuudulikkuse aste.

Fotomeetrilise meetodi kasutamisel võib sotalooli esinemine uriinis anda vale-positiivse (kõrgenenud)
metanefriini sisalduse uriinis. Feokromotsütoomi kahtlusega patsientidel, keda ravitakse sotalooliga,
peab sel juhul kasutama kõrgsurvevedelikkromatograafia (HPLC) meetodit.

Märge diabeetikutele
Üks tablett sisaldab süsivesikuid alla 0,01 leivaühiku.


4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Samaaegne suukaudse SotaHEXAL 80 mg/160 mg ja verapamiili ja diltiaseemi tüüpi
kaltsiumiantagonistide kasutamine võib põhjustada liigset hüpotensiooni; bradükardilisi arütmiaid ja
II-III astme AV juhtehäireid. Need võivad olla põhjustatud lisanduvast toimest siinus- ja AV-sõlmele.

SotaHEXAL 80 mg/160 mg ravi saavatele patsientidele on verapamiili ja diltiaseemi tüüpi
kaltsiumiantagonistide intravenoosne manustamine vastunäidustatud (v. a. intensiivravis).

Kombineeritud ravi I klassi antiarütmikumidega (eriti kinidiini-taoliste ainetega) või teiste III klassi
antiarütmikumidega võib seoses QT-intervalli pikenemisega tõsta ventrikulaarsete arütmiate
tekkeriski.

Samaaegne teiste -blokaatorite kasutamine koos sotalooliga võib tugevdada II klassi
antiarütmikumide toimeid.

Samaaegne sotalooli ja teiste QT-intervalli pikendavate ravimite nagu tritsükliliste ja tetratsükliliste
antidepressantide (imipramiin, maprotiliin), antihistamiinikumide (astemisool, terfenadiin), kinoloon-
tüüpi antibiootikumide (nt. sparfloksatsiin), makroliidide (erütromütsiin), probukooli, haloperidooli ja
halofantriini manustamine suurendab proarütmiliste häirete (torsades de pointes) tekkeriski.

Samaaegne nifedipiini tüüpi kaltsiumiantagonistide manustamine võib tugevdada vererõhu langust ja
soodustada siinussõlme supressiooni.

Samaaegne sotaloolvesinikkloriidi ja noradrenaliini või MAO-inhibiitorite manustamine, samuti pärast
järsku klonidiini annustamise katkestamist võib vererõhk ülemäära tõusta.

Kui samaaegselt sotalooliga manustatakse beeta-2 retseptorite agoniste (nagu salbutamool, terbutaliin
ja isoprenaliin), võib osutuda vajalikuks manustada -agoniste suuremates annustes.

Üheaegne sotaloolvesinkkloriidi ja tritsükliliste antidepressantide, barbituraatide, fenotiasiini ja
narkootiliste ainete, samuti diureetikumide, vasodilataatorite ja antihüpertensiivsete ravimite
manustamine võib põhjustada liigset vererõhu langust.

Negatiivne inotroopne efekt sotaloolil, narkootilistel ainetel või antiarütmikumidel võib summeeruda.

Negatiivne kronotroopne ja negatiivne dromotroopne sotalooli toime võib suureneda reserpiini,
klonidiini, alfa-metüüldopa, guanfatsiini ja südameglükosiidide samaaegsel manustamisel.

Tubokurariinist tingitud neuromuskulaarne blokaad võib tugevneda koos -blokaatoritega.

Samaaegne sotalooli ja insuliini või peroraalsete antidiabeetikumide manustamine ­ eriti kehalise
stressi perioodil ­ võib esile kutsuda hüpoglükeemiat, mille sümptomid võivad olla maskeerunud.

Samaaegsel kaaliumi väljaviivate diureetikumide (näit. furosemiid, hüdroklorotiasiid) ja teiste
ravimite tarvitamisel, mis kaaliumi või magneesiumi organismist välja viivad, suureneb
hüpokaleemiast põhjustatud rütmihäirete risk.

Vältida samaaegset tritsükliliste antidepressantide või alkoholi ja sotaloolvesinikkloriidi manustamist,
kuna see soodustab ventrikulaarsete arütmiate teket (vastavaid üksikjuhtumeid on kirjeldatud).


4.6 Rasedus ja imetamine

Sotalooli tohib raseduse ajal kasutada vaid juhul, kui oodatav kasu ületab võimalikud ohud, kuna
tänini pole piisavalt kogemusi sotalooli manustamise kohta rasedatel.
Ravim läbib platsentat ja saavutab farmakoloogiliselt toimiva kontsentratsiooni looteveres, mistõttu on
lootel või vastsündinul oht bradükardia, hüpotensiooni ja hüpoglükeemia tekkeks.Seepärast tuleb
sotaloolravi lõpetada 48...72 tundi enne eeldatavat sünnitust. Vastsündinut peab hoolikalt jälgima -
blokaadi tunnuste suhtes ettenähtud perioodi jooksul pärast sünnitust.

Sotalool eritub rinnapiima. Kui imetamine toimub sotaloolravi ajal, peab imikuid jälgima -blokaadi
tunnuste suhtes.


4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Sotalool võib põhjustada reaktsioonikiiruse vähenemist, mistõttu võib autojuhtimise ja masinate
käsitsemise võime olla ebakindel ja häiritud. See avaldub eriti ravi algul ja ravi muutmisel, samuti
koostoimes alkoholiga.


4.8 Kõrvaltoimed

Sageli (>1/100, <1/10) on kirjeldatud sotaloolravil järgmisi kõrvaltoimeid: nõrkust, pearinglust,
uimasust, palavikku, peavalu, ärevust, meeleolu kõikuvust, segasusseisundeid, hallutsinatsioone,
tundlikkusehäireid ja külmatunnet jäsemetes, samutimaitsmis-, kuulmis- ja nägemishäireid.

Sageli on täheldatud ka seedetrakti kaebusi (näit. kõhuvalu, iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust,
düspepsiat, meteorismi), nahareaktsioone (sügelust, punetust, eksanteemi) ja unehäireid.
Lisaks võib esineda perifeerse perfusiooni häireid, pisaravedeliku erituse vähenemist (arvestada seoses
kontaktläätsede kandmisega), depressiooni, suukuivust, lihasspasme või lihasnõrkust, seksuaalpotentsi
häireid.

Sageli on täheldatud hingeldust, valu rindkere piirkonnas, liigset hüpotensiooni, südamepuudulikkuse
süvenemist, turseid, bradükardiat, südamepekslemist, AV-ülekande häireid jt. EKG muutusi.

Minestust või presünkoopi on sageli kirjeldatud.

Sageli võivad esineda proarütmiad - arütmiate teisenemise või süvenemise laadis - põhjustades
märgatavaid häireid südametöö aktiivsuses, koos võimaliku järgneva südameseiskusega.
Arütmogeenne toime võib ilmneda eriti eluohtlike arütmiatega ja vasaku vatsakese nõrgenenud
funktsiooniga patsientidel.

Kuna sotalool pikendab QT-intervalli, siis üleannustamine võib esile kutsuda väljendunud bradükardia
ja ventrikulaarsed tahhüarütmiad (sealhulgas torsades de pointes"i).

Rasked proarütmiad (persistentne ventrikulaarne tahhükardia või ventrikulaarne laperdus/fibrillatsioon
või torsades de pointes) on tavaliselt annusest sõltuvad ja sageli ilmnevad varakult ravi alguses või
annuse tõstmisel.

Väga harva (<1/10 000) on on kirjeldatud stenokardia hoogude sagenemist.

Aeg-ajalt (>1/1000, <1/100) täheldatakse alopeetsiat, nägemishäireid, konjunktiviiti ja
keratokonjunktiviiti.

Obstruktiivsete kopsuhaigustega patsientidel võib mõnikord ilmneda hingeldus.

On kirjeldatud ühte sporaadilist allergilise fibroosse bronhiidi juhtumit.

Ravimisel sotaloolvesinikkloriidiga võib ilmneda hüpoglükeemia. Sotalool-ravi vältel võivad
hüpoglükeemia sümptomid (eriti tahhükardia) olla maskeerunud. Seda tuleb arvestada ka väga rangete
paastujate puhul, diabeetikutel ja patsientidel, kellel on anamneesis olnud spontaanset
hüpoglükeemiat.

Ravimisel sotaloolvesinikkloriidiga võivad ilmneda lipopaatiad (üldkolesterooli ja triglütseriidide tõus
, HDL-kolesterooli vähenemine).

Üksikutel juhtudel võivad -blokaatorid tekitada psoriaasitaolist löövet, kutsuda esile psoriaasi või
psoriaasihaigel haigussümptomeid halvendada.

Erimärkused
Sotaloolvesinkkloriid oma -blokeeriva toime tõttu võib tõsta tundlikkust allergeenide suhtes ja
raskendada anafülaktilisi reaktsioone. Seetõttu patsientidel raskete ülitundlikkusreaktsioonidega
anamneesis või patsientidel, kes saavad desensibiliseerivat ravi, võivad ilmneda rasked anafülaktilised
reaktsioonid.


4.9 Üleannustamine

Üleannustamise sümptomid sõltuvad põhiliselt patsiendi südame-veresoonkonna seisundist (vasaku
vatsakese funktsioon, südamearütmiad). Väljendunud südamepuudulikkuse korral võib isegi väike
annus sotalooli halvendada südame olukorda.
Sõltuvalt intoksikatsiooni astmest avaldub kliinilises pildis kardiovaskulaarne või kesknärvisüsteemi
sümptomaatika nagu väsimus, teadvusekadu, pupillide laienemine, vahel ka generaliseerunud
krambid; hüpotensioon, hüpoglükeemia, bradükardia kuni asüstooliani (EKG "rütmi kadu",
dekompenseeritud südamepuudulikkus, atüüpiline ventrikulaarne tahhükardia torsades de pointes ja
kardiovaskulaarse soki sümptomid.
Sotalooli üleannustamine on harva surmaga lõppenud.

Üleannustamise ravi
Lisaks esmastele ravimi organismist elimineerimise üldabinõudele tuleb patsienti intensiivravi
tingimustes jälgida ja vajadusel korrigeerida elulised näitajad.

Vastumürgina võib kasutada järgnevaid ravimeid: atropiini, -adrenomimeetikume (dopamiin,
dobutamiin, isoprenaliin, ortsiprenaliin ja adrenaliin), glükagoon.
Refraktaarse (raskesti ravile alluva) bradükardia raviks soovitatakse ajutist kardiostimulatsiooni.

Sotaloolvesinkkloriid on dialüüsitav.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: beeta-blokaatorid;
ATC-kood: C07AA07
D,L-sotalool on hüdrofiilne, väljendunud -adrenoretseptoreid blokeerivate omadustega III klassi
antiarütmikum. III klassi antiarütmikumide toime põhineb aktsioonipotentsiaali kestvuse pikenemisel,
pikeneb ka repolarisatsioonifaas ja efektiivne refaktaarperiood, kusjuures ravim ei mõjuta erutusjuhte
kiirust. Seda elektrofüsioloogilist toimemehhanismi avaldavad nii D- kui L-isomeerid ning efekt on
täheldatav nii normaalsetes juhteteedes kodades, AV-sõlmes, Hisi kimbu säärtes, , vatsakestes kui
lisajuhteteedes.

-adrenoretseptorite blokaadi ilma seesmise sümpatomimeetilise aktiivsuseta põhjustab sotalooli L-
isomeer, mis blokeerib ligikaudu võrdselt beeta-1 ja beeta-2 adrenoretseptoreid. Sotalool alandab
võrdeliselt sümpaatilise närvisüsteemi toonust, südame frekventsi ja kontraktiilsust, AV-juhteaega ja
plasma reniini aktiivsust. 2-adrenoretseptorite inhibeerimise tõttu võib tõusta silelihaste toonus.


5.2 Farmakokineetilised omadused

75...90 % manustatust sotaloolist imendub seedetraktist. Esmase maksapassaazi efekti puudumise tõttu
on absoluutne biosaadavus 75...90 %. Suukaudsel manustamisel saabub maksimaalne
plasmakontsentratsioon 2...3 tunni järel. Jaotusruumala on 1,6...2,4 l/kg; plasmavalkudega ei seondu.

Farmakoloogiliselt aktiivseid metaboliite pole leitud.

Ravim eritub vaid neerude kaudu. Renaalne kliirens on 120 ml/min ja vastab totaalsele kliirensile.

Plasma poolväärtusaeg on umbes 15 tundi. Kuid raske neerupuudulikkusega patsientidel võib see
tõusta kuni 42 tunnini.


5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Äge toksilisus
vt. 4.9

Krooniline toksilisus
Kroonilise toksilisuse uuringutes rottide ja koertega ei ilmnenud mingeid toksilisi efekte.

Mutageenne ja tumorigeenne potentsiaal
In vitro ja in vivo uuringutes pole leitud mutageenseid ja tumorigeenseid toimeid.

Reproduktsiooni toksilisus
Uuringud rottide ja küülikutega ei näidanud sotaloolil mingit teratogeenset toimet. Embrüoletaalsus
ilmnes rottidel annusega üle 140 mg/kg/päevas. Annus alates 20 mg/kg/päevas tiinuse viimasel
kolmandikul põhjustas rottidel vähenenud sünnikaalu. Sünnieelselt ravi saanutel täheldati muutusi aju
retseptorite tiheduses ja käitumise iseärasusi.

Käesoleval ajal ei ole piisavalt kogemusi ravimi manustamisest rasedatele naistele. Sotalool eritub
rinnapiima. Imetava naise emapiima/plasma kontsentratsiooni suhteks mõõdeti 2,2/8,8.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

naatriumkarboksümetüültärklis (A tüüp)
hüproloos
laktoosmonohüdraat
magneesiumstearaat
maisitärklis
kolloidne ränidioksiid


6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.


6.3 Kõlblikkusaeg

5 aastat.


6.4 Säilitamise eritingimused

Eritingimusi ei ole.


6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Originaalpakendid sisaldavad 20 ja 50 tabletti. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.


6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

HEXAL AG
Industriestrae 25
D-83607 Holzkirchen
Saksamaa


8. MÜÜGILOA
NUMBER

SotaHEXAL 80 mg: 253599
SotaHEXAL 160 mg: 253499


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

09.04.1999/13.03.2009


10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud mais 2009