RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Thiamine Kabi 50 mg/ml süste-/infusioonilahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks ml lahust sisaldab 50 mg tiamiinvesinikkloriidi. Üks 2 ml ampull sisaldab 100 mg tiamiinvesinikkloriidi. Üks 10 ml ampull sisaldab 500 mg tiamiinvesinikkloriidi.

INN. Thiaminum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süste-/infusioonilahus

Selge, värvitu kuni kergelt kollane lahus, mis ei sisalda nähtavaid osakesi.

pH 2,8…3,4

500 mg/10 ml lahuse osmolaalsus on 320…380 mOsmol/kg.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Tiamiini (B -vitamiin) puuduse ravi järgmiste seisundite korral:

• kuiv beriberi (iseloomulikud on perifeerne neuropaatia, lihaste kõhetumine, lihasnõrkus ja paralüüs) ja märg beriberi (iseloomulikud on südamepuudulikkus ja tursed);
• Wernicke entsefalopaatia (kesknärvisüsteemi demüelinisatsioon) ennetamine ja ravi;
• Teised tiamiini puudust põhjustavad seisundid, eeskätt alkoholi kuritarvitamine, seedetrakti haigused, pikaajaline nälgimine või pidev oksendamine.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud

Beriberi ehk eluohtlik tiamiini puudus Beriberi patsientidele tuleb kohe manustada tiamiini. Raske defitsiidi soovitatavaks raviks manustatakse 10 mg…20 mg kas intramuskulaarse süstena või aeglase intravenoosse infusioonina (30 minuti jooksul) 3 korda ööpäevas kuni 2 nädala jooksul. Raske eluohtliku beriberi vormi (nt Shoshin-beriberi) korral on soovitatav annus 100 mg kuni 300 mg ööpäevas aeglase intravenoosse infusioonina, millele järgneb tiamiini suukaudne manustamine.

Alkoholitarvitamise häirega seotud Wernicke entsefalopaatia Suure riskiga patsientide (alkoholivõõrutussündroomi ravi saavad alatoitumusega patsiendid) ennetavaks raviks on soovitatav annus 250 mg intramuskulaarselt või intravenoosselt üks kord

ööpäevas 3 kuni 5 päeva jooksul, enne glükoosi või süsivesikute manustamist, kuni patsient on võimeline kasutama suukaudset ravimvormi.

Soovitatav raviannus on 500 mg kuni 750 mg intravenoosselt 3 korda ööpäevas vähemalt 2 päeva jooksul (erakorraliseks raviks võib vajalik annus olla kuni 1000 mg esimese 12 tunni jooksul). Soodsa vastuse korral võib ravi jätkata 250 mg annustega, manustatuna intramuskulaarselt või intravenoosselt üks kord ööpäevas kuni 5 päeva jooksul või kuni seisundi edasist paranemist enam ei täheldata, ning seejärel jätkatakse ravi B -vitamiini kohandatud suukaudse ravimvormiga. Teised tiamiini puudust põhjustavad seisundid Kriitilise haigusega täiskasvanutel on soovitatav annus 50…100 mg intravenoosselt, millele järgneb viivitamatult suukaudne ravi annuses 3…5 mg ööpäevas 6 nädala jooksul. Marginaalse tiamiinisisaldusega patsiendid, kellele manustatakse glükoosi, peavad koos esimeste intravenoosse vedeliku liitritega saama 100 mg tiamiinvesinikkloriidi iga liitri kohta, et vältida südamepuudulikkuse vallandumist (vt lõik 4.4).

Lapsed Laste ja noorukite ravi kohta on olemas vaid piiratud kogemus.

Beriberi ehk eluohtlik tiamiini puudus Soovitatav annus beriberi raviks on 10 mg kuni 25 mg ööpäevas intramuskulaarse süstena või aeglase intravenoosse infusioonina 2 nädala jooksul. Rasketel juhtudel võivad vajatavad intravenoossed annused olla 100 mg ööpäevas või isegi suuremad. Seejärel jätkatakse ravi B -vitamiini kohandatud suukaudse ravimvormiga. Maksimaalne koguannus 1 kg kehakaalu kohta ühes tunnis ei tohi ületada 25 mg (st 25 mg/kg tunnis).

Eakad Eakate kohta andmed puuduvad. Tuleb arvestada koostoimeid teiste ravimitega (vt lõigud 4.5 ja 5.2).

Neerukahjustus Neerukahjustuse mõju tiamiini farmakokineetikale ei ole hinnatud.

Maksakahjustus Maksakahjustuse mõju tiamiini farmakokineetikale ei ole hinnatud.

Manustamisviis Thiamine Kabi’t saab manustada intramuskulaarse või subkutaanse manustamistee kaudu või aeglaselt manustatuna intravenoosse manustamistee kaudu.

Aeglaseks intravenoosseks manustamiseks tuleb lahus esmalt lahjendada 50 ml kuni 250 ml 5% glükoosi- või 0,9% naatriumkloriidi steriilse lahusega. Süste manustatakse aeglaselt 30 minuti jooksul. Ravimpreparaadi lahjendamise juhised enne manustamist vt lõik 6.6.

Intramuskulaarseks või subkutaanseks manustamiseks tuleb kasutada lahjendamata ravimilahust. Intramuskulaarsel manustamisel tuleb süste manustada sügavale suurde lihasesse (tuhara ülemine välimine veerand või reie väliskülg). Enne annuse süstimist tuleb nõela kaudu aspireerida veendumaks, et nõel ei ole sattunud veeni. Kui süstlasse ilmub veri, tuleb nõel välja tõmmata ja teha süste teise kohta. Korduvate annuste manustamisel tuleb süstekohti vahetada.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Raskete anafülaktiliste reaktsioonide võimaliku riski tõttu on tiamiini parenteraalne manustamine näidustatud üksnes siis, kui suukaudne manustamine ei ole teostatav või võimalik.

Tiamiini parenteraalne manustamine võib põhjustada ülitundlikkusreaktsioone, eriti pärast korduvaid manustamisi, seega tuleb eelnevalt kontrollida, et patsient ei oleks toimeaine suhtes ülitundlik.

Tiamiini manustamisel peavad käepärast olema standardsed meditsiinilised esmaabivahendid juhuks kui tekivad anafülaktilised reaktsioonid.

Anafülaksia riski vähendamiseks peab tiamiini intravenoosne manustamine toimuma aeglase infusiooni teel.

Tiamiini tuleb manustada enne glükoosi sisaldavate lahuste manustamist, sest glükoosi manustamine tiamiini puudusega patsientidele võib neil vallandada Wernicke entsefalopaatia arenemise.

Tiamiini süsteid tuleb kasutada juhtudel, kui vajalik on tiamiini varude kiire taastamine. Sellised seisundid on näiteks Wernicke entsefalopaatia, lapseea beriberi koos ägeda kollabeerumisega, tiamiini puuduse tõttu tekkinud kardiovaskulaarne haigus või tugeva rasedusaegse oksendamise tagajärjel tekkinud neuriit.

Pärast tiamiinvesinikkloriidi parenteraalset manustamist on teatatud anafülaktilistest reaktsioonidest, mis viisid šoki tekkeni (vt lõik 4.8). See risk suureneb korduvate annuste manustamisel. Patsientidele, kellel kahtlustatakse ülitundlikkust ravimi suhtes, on enne parenteraalset manustamist soovitatav manustada intradermaalne testannus. Käepärast peavad olema meditsiinilised esmaabivahendid anafülaktilise šoki raviks.

Patsientidel, kellele manustatakse tiamiini intravenoosselt, võib vahetult pärast ravimi süstimist intravenoossesse süstekohta või intravenoosse süsteemi kaudu esineda mööduvat kõrvetustunnet või valu. Tiamiini intravenoosse manustamisega seotud reaktsioone saab minimeerida, manustades tiamiini aeglaselt intravenoosse manustamistee kaudu suurematesse proksimaalsematesse veenidesse, mille läbivool on suurem.

Kuna tiamiin täidab ensümaatilise kofaktorina rolli süsivesikute normaalses ainevahetuses, põhjustab olulise glükoosikoguse manustamine kiiresti reservide ammendumise ja võib patsientidel, kellel on samaaegselt tiamiini puudus, vallandada või süvendada Wernicke entsefalopaatiat. Seetõttu on soovitatav manustada tiamiini intravenoosselt enne glükoosi manustamist boolusannustena või infusioonina või glükoosiga samaaegselt (vt lõigud 4.2 ja 4.8). Neerukahjustusega patsiendid võivad vajada eriti hoolikat jälgimist (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Seda ravimpreparaati ei tohi kasutada, kui märkate lahuses nähtavaid osakesi, kui lahus ei ole selge või sisaldab sadet.

See ravimilahus ja kõik seda ravimit sisaldavad süstlad on ette nähtud ühekordseks kasutamiseks ainult ühel patsiendil (vt lõik 6.3).

Naatrium Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi 2 ml ja 10 ml ampullis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Tiamiini antagonistide (näiteks 5-fluorouratsiil, teised fluoropürimidiinid (kapetsitabiin), ifosfamiid, mis võib vähendada tiamiini toimet, ja diureetikumid, nagu furosemiid, mis võib suurendada tiamiini

eritumist uriiniga) pikaajalisel kasutamisel võib välja kujuneda tiamiini puudus. Nende ravimite kasutamise ajal tuleb kaaluda suures annuses tiamiinipreparaatide kasutamist.

Tiamiini manustamine võib mõjutada selliste laborianalüüside tulemusi, nagu kusihappe määramine fosfovolframaadi meetodil, urobilinogeeni määramine Ehrlichi reagendi abil ning teofülliini kontsentratsioonide spektrofotomeetriline määramine seerumis.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Tiamiini kasutamise kohta rasedatel annustes, mis ületavad soovitatavaid ööpäevaseid toiduga saadavaid koguseid, on andmed piiratud või puuduvad. Loomkatsed ei näita kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Ravimpreparaati kasutatakse individuaalselt vastavalt raseda naise seisundile ja vajadusele ning seda võib rasedatel kasutada, kui ravim on hädavajalik tiamiini puuduse korrigeerimiseks ja kui kasu kaalub üles riskid.

Imetamine Tiamiin eritub rinnapiima. Soovitatava ööpäevase tarbimise juures ei teki rinnaga toidetavatel vastsündinutel/imikutel eeldatavasti mingeid kõrvaltoimeid. Siiski on ebapiisavalt teavet selle kohta, milline on tiamiini rinnapiima eritumise määr ja võimalikud toimed pärast tiamiini suurte annuste (> 50 mg ööpäevas) manustamist. Riski rinnaga toidetavale vastsündinule/imikule ei saa välistada. Rinnaga toitmise katkestamine või tiamiiniga ravi katkestamine / ravist loobumine tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.

Fertiilsus Puuduvad asjakohased andmed.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi mõju autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuritud. Patsiente tuleb siiski hoiatada, et nad hindaksid oma reaktsioonivõimet, enne kui hakkavad autot juhtima või masinatega töötama.

4.8 Kõrvaltoimed

Tiamiini raviga esineb harva kõrvaltoimeid, kuid esinenud on ülitundlikkusreaktsioone, peamiselt pärast ravimi parenteraalset manustamist. Need reaktsioonid olid raskuselt väga kergetest reaktsioonidest kuni väga harva esineva letaalse anafülaktilise šokini. Ravimi kiirel intravenoossel manustamisel on teatatud valust ja järsku tekkivast kõrvetustundest käsivarres. Üksikutel isikutel võib areneda ülitundlikkusreaktsioon või eluohtlik anafülaktiline reaktsioon tiamiini suhtes, eeskätt pärast korduvaid süsteid. Teatatud on järgmistest nähtudest: kuumatunne, kipitus, kihelus, valu, urtikaaria, erüteem, näonaha ketendamine, raske lööve, nõrkus, higistamine, iiveldus, oksendamine, rahutus, pigistus kurgus, angioödeem, respiratoorne distress, tsüanoos, kopsuturse, düspnoe, respiratoorne puudulikkus, seedetrakti veritsus, kõhuvalu, prekordiaalne valu, palpitatsioonid, tahhükardia, mööduv vasodilatsioon ja hüpotensioon, šokk, vaskulaarne kollaps, poolkomatoosne seisund ja surm. Intramuskulaarse manustamise järel võib esineda mõningast hellust ja induratsiooni.

Kõrvaltoimed on esitatud igas esinemissageduse rühmas tõsiduse vähenemise järjekorras. Esinemissagedused on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Kõrvaltoimed on liigitatud organsüsteemi klasside järgi ja esitatud igas esinemissageduse rühmas tõsiduse vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi klass Teadmata Immuunsüsteemi häired Allergilised või anafülaktilised reaktsioonid (koos Naha ja nahaaluskoe kahjustused Kontaktdermatiit, krooniline veritähn-pigmentdermatoos Üldised häired ja manustamiskoha Süstekoha valu, paikne ärritus. Pärast intramuskulaarset reaktsioonid süstimist on teatatud hellusest ja induratsioonist. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Ühekordseid parenteraalseid annuseid 100…500 mg on manustatud ilma toksiliste toimeteta. Ehkki suured annused ei põhjusta märkimisväärseid kõrvaltoimeid, tuleb üleannustamise korral tiamiini manustamine lõpetada.

Üleannustamise (mis on ebatõenäoline) puhul tuleb rakendada sümptomaatilist ja toetavat ravi.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: vitamiinid, tiamiin (vitamiin b ), ATC-kood: A11DA01 Toimemehhanism Tiamiin on vesilahustuv vitamiin, mis on asendamatu perifeerse närvisüsteemi, kardiovaskulaarse süsteemi ja seedetrakti normaalseks funktsioneerimiseks. Tiamiin täidab põhilist füsioloogilist rolli koensüümina süsivesikute ainevahetuses, kus tiamiinpürofosfaat (thiamine pyrophosphate, TPP) on vajalik energia tootmiseks mitmetes glükoosi lõhustamise staadiumites.

Tiamiini ja adenosiintrifosfaadi (adenosine triphosphate, ATP) kombinatsioon konverteeritakse aktiivseks koensüümiks tiamiinpürofosfaadiks (tiamiindifosfaat) ensüümi tiamiindifosfokinaasi vahendusel. Tiamiinpürofosfaat on koensüüm, mis osaleb süsivesikute ainevahetuses (püruviinhappe ja alfaketoglutaarhapete dekarboksüleerimisel) ja transketolaasiks muutumise reaktsioonides. Ka tiamiindifosfaat on koensüüm ja selle ülesandeks on pentoosi kasutamine heksoosmonofosfaadi šundis.

Tiamiini puudus avaldub mittespetsiifilise sündroomina: peavalu, iiveldus, haigusetunne, lihasevalud. Raske tiamiini puudus põhjustab seisundit nimega beriberi. Beriberi võib kahjustada kardiovaskulaarset süsteemi (märg beriberi) ja närvisüsteemi (kuiv beriberi ja Wernicke-Korsakoffi sündroom). Kardiovaskulaarsete ilmingute hulka kuuluvad perifeerne vasodilatsioon, kahepoolne vatsakeste puudulikkus ja tursed. Neuroloogiliste sümptomite hulka kuuluvad neuropaatia, ataksia, retrograadne amneesia, vähenenud õpivõime ja konfabulatsioon. Kui Korsakoffi sündroom on juba avaldunud, annab tiamiini manustamine edukaid tulemusi vaid pooltel patsientidel. Kliiniline efektiivsus ja ohutus Eluohtliku tiamiini puuduse (nt Wernicke-Korsakoffi sündroomi või Shoshin-beriberi) algstaadiumis võimaldab tiamiini parenteraalne manustamine kliinilisi sümptomeid kiiresti tagasi pöörata. Sümptomite paranemine on piisav alus diagnoosi panemiseks ka siis, kui puudub võimalus määrata tiamiini sisaldust seerumis.

Tiamiini ohutusprofiil on hästi teada. Ainsad kõrvaltoimed, mida on täheldatud parenteraalsel manustamisel, on süstekoha valu, kontaktdermatiit ja allergilised reaktsioonid alates kergetest kuni anafülaktilisteni.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast intramuskulaarset manustamist imendub tiamiin (B -vitamiin) kiiresti ja täielikult. Jaotumine Tiamiin jaotub laialdaselt. Tiamiini varude piirmäär organismis on ligikaudu 30 mg. Tavapäraselt toiduga saadavast tiamiinist jaotub rinnapiima 100…200 mikrogrammi ööpäevas.

Biotransformatsioon ja eritumine Metabolism on kiire, ülejääk eritub metaboliitidena uriiniga. Füsioloogilistele vajadustele vastavate annuste korral on tiamiini või selle metaboliitide eritumine vähene. Pärast suurte annuste manustamist esineb küllastumine koos järgneva renaalse eritumisega pürimidiini kujul.

Patsientide erirühmad

Maksakahjustus Maksatsirroosiga patsientidel on tiamiini (B -vitamiin) imendumine vähenenud. Eakad patsiendid Eakatele patsientidele puuduvad nii annuse piirangud kui ka soovitused ravimpreparaadi kasutamiseks.

Muu Alkoholi liigtarvitamine Alkoholi liigtarvitamise korral on tiamiini (B -vitamiin) imendumine vähenenud. Malabsorptsioon Malabsorptsiooniga patsientidel on tiamiini (B -vitamiin) imendumine vähenenud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse, reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Vesinikkloriidhape (E507) (pH reguleerimiseks) Naatriumhüdroksiid (E524) (pH reguleerimiseks) Süstevesi

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat

Pärast esmast avamist Thiamine Kabi ei sisalda antimikroobseid säilitusaineid. Seetõttu ei ole võimalik ära hoida mikroorganismide paljunemist lahuses. Ravimpreparaat tuleb ära kasutada viivitamatult pärast esmast avamist (vt lõik 4.4).

Pärast infusiooniks lahjendamist Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril 25 °C, kui ravimpreparaat on lahjendatud kontsentratsioonini 0,04 mg/ml kuni 20 mg/ml 0,9% naatriumkloriidi või 5% glükoosi lahuses.

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja. Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril 2 °C kuni 8 °C, välja arvatud juhul, kui lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi. Säilitamistingimused pärast ampulli avamist ja ravimpreparaadi lahjendamist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Thiamine Kabi 50 mg/ml süste-/infusioonilahus Selgest värvitust I tüüpi klaasist 2 ml või 10 ml ampullid; pakendi suurused: sisaldab 1, 5, 10 või 50 ampulli.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Ainult ühekordseks kasutamiseks.

Juhised kasutamiseks/käsitlemiseks Parenteraalselt manustatavaid ravimeid peab enne kasutamist visuaalselt kontrollima. Ravimit tohib manustada üksnes siis, kui lahus on selge ega sisalda suspendeeritud osakesi ning mahuti on terve.

Infusiooniks lahjendamine Thiamine Kabi’t manustatakse aeglase intravenoosse infusioonina pärast lahjendamist kontsentratsioonini vahemikus 0,04 mg/ml kuni 20 mg/ml naatriumkloriidi (0,9%) või glükoosi (5%) steriilses lahuses. Lahjendatud lahuste kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud kuni 24 tunni jooksul temperatuuril 25 °C. Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja. Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril 2 °C kuni 8 °C, välja arvatud juhul, kui lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

Lahjendatud lahus peab olema selge, värvitu kuni kergelt kollakas ega tohi sisaldada nähtavaid osakesi.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Fresenius Kabi Polska Sp. z o.o. Al. Jerozolimskie 134

02-305 Warszawa Poola

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

1219925

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 07.10.2025

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Oktoober 2025