Näidustus: Järgmiste infektsioonide ravi täiskasvanutel ja lastele alates 8 aasta vanusest: * naha- ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid, välja arvatud diabeediga kaasnevad jalainfektsioonid; * kõhuõõne tüsistunud infektsioonid. Tigetsükliini tohib kasutada ainult juhtudel, kui teised alternatiivsed antibiootikumid ei sobi. Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

infusioonilahuse pulber (50mg)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi saamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile või teie lapsele vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Tigecycline Norameda ja milleks seda kasutatakse

Tigecycline Norameda on glütsüültsükliinide rühma kuuluv antibiootikum, mille toime takistab infektsiooni põhjustavate bakterite kasvu.

Arst määras teile või teie lapsele Tigecycline Noramedat, kuna teil või teie vähemalt 8-aastasel lapsel on järgmist tüüpi tõsine infektsioon:

• tüsistunud infektsioonid nahal ja pehmetes kudedes (nahaalused koed), v.a diabeetilised jalainfektsioonid;
• tüsistunud infektsioon kõhuõõnes.

Tigecycline Noramedat tohib kasutada ainult juhul, kui teie arst arvab, et teised antibiootikumid ei ole sobivad.

2. Mida on vaja teada enne Tigecycline Norameda saamist

Tigecycline Noramedat ei tohi kasutada

• kui te olete tigetsükliini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline. Kui te olete allergiline tetratsükliinide klassi kuuluvate antibiootikumide suhtes (nt minotsükliin, doksütsükliin jt), võite olla allergiline ka tigetsükliini suhtes.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Tigecycline Norameda kasutamist pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega:

• kui teil on halb või aeglane haavade paranemine.
• kui teil on kõhulahtisus, enne kui teile antakse Tigecycline Noramedat. Kui teil tekib kõhulahtisus ravi ajal või pärast ravi, rääkige sellest kohe arstile. Ärge võtke ilma arstiga nõu pidamata kõhulahtisusevastaseid ravimeid.
• kui teil on või on olnud kõrvaltoimeid tetratsükliinide klassi kuuluvate antibiootikumide suhtes (nt naha ülitundlikkus päikesevalguse suhtes, plekkide tekkimine arenevatel hammastel, pankrease põletik ja muutused teatavate vere hüübimise mõõtmiseks kasutatavate laboratoorsetes väärtustes).
• kui teil on või on olnud maksahaigus. Arst võib olenevalt maksa seisundist võimalike kõrvaltoimete vältimiseks annust vähendada.

• kui teil on sapiteede obstruktsioon (kolestaas).
• kui teil on veritsushäire või kui te saate ravi antikoagulantidega, sest see ravim võib mõjutada vere hüübimist.

Tigecycline Noramedaga ravimise ajal:

• Teatage arstile kohe, kui teil tekivad allergilise reaktsiooni sümptomid.
• Teatage arstile kohe, kui teil tekib tugev kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine. Need võivad olla ägeda pankreatiidi sümptomid (kõhunäärmepõletik, mis võib põhjustada tugevat kõhuvalu, iiveldust ja oksendamist).
• Teatud tõsiste infektsioonide korral võib arst kaaluda Tigecycline Norameda kasutamist koos teiste antibiootikumidega.
• Teie arst jälgib teid hoolikalt mõne teise bakteriaalse infektsiooni tekkimise suhtes. Kui teil tekib mõni teine bakteriaalne infektsioon, võib teie arst teile välja kirjutada mõne teise antibiootikumi, mis sobib vastava infektsiooni ravimiseks.
• Antibiootikumid, kaasa arvatud Tigecycline Norameda, võitlevad küll teatud bakterite vastu, kuid teiste bakterite ja seente kasv võib jätkuda. Seda nimetatakse ülemääraseks kasvuks. Arst jälgib teid võimalike infektsioonide suhtes ja vajadusel ravib teid.

Lapsed Tigecycline Noramedat ei tohi kasutada alla 8 aasta vanustel lastel ohutuse ja efektiivsuse andmete puudumise tõttu selles vanuserühmas ning seetõttu, et neil võib see põhjustada hammastel püsivaid defekte, näiteks plekke arenevatel hammastel.

Muud ravimid ja Tigecycline Norameda Teatage oma arstile, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Tigecycline Norameda võib teatud analüüsides näidata vere hüübimise pikemat aega. Kui kasutate vere ülemäärast hüübimist vältivaid ravimeid (mida nimetatakse antikoagulantideks), on tähtis sellest arstile teatada. Sellisel juhul jälgib arst teid hoolikalt.

Tigecycline Norameda võib mõjutada rasestumisvastaste tablettide toimet. Küsige arstilt, kas teil on vaja Tigecycline Norameda saamise ajal kasutada täiendavat rasestumisvastast meetodit.

Tigecycline Norameda võib suurendada nende ravimite toimet, mida kasutatakse immuunsüsteemi mõjutamiseks (nt takroliimus või tsüklosporiin). Oluline on teatada oma arstile, kui te kasutate neid ravimeid, et arst saaks teid hoolikalt jälgida.

Rasedus ja imetamine Tigecycline Norameda võib kahjustada loodet. Kui olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi võtmist nõu oma arstiga.

Ei ole teada, kas tigetsükliin imendub inimese rinnapiima. Enne lapse imetamist pidage nõu oma arstiga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Tigecycline Norameda võib põhjustada kõrvaltoimeid, näiteks pearinglus. See võib mõjutada teie autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet.

Tigecycline Norameda sisaldab naatriumi Tigecycline Norameda sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi 5 ml lahuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Tigecycline Noramedat manustatakse

Tigecycline Noramedat manustab teile arst või meditsiiniõde.

Soovitatav annus täiskasvanutele on algselt 100 mg ja seejärel 50 mg iga 12 tunni järel. See annus manustatakse 30...60 minuti jooksul intravenoosselt (otse veresoonde).

Soovitatav annus lastele vanuses 8 kuni < 12 aastat on 1,2 mg/kg iga 12 tunni järel intravenoosselt kuni maksimaalse annuseni 50 mg iga 12 tunni järel.

Soovitatav annus noorukitele vanuses 12 kuni < 18 aastat on 50 mg iga 12 tunni järel.

Ravikuur kestab tavaliselt 5...14 päeva. Teie arst otsustab, kui kaua teid on vaja ravida.

Kui te saate Tigecycline Noramedat rohkem, kui ette nähtud Kui olete mures, et teile võidi manustada Tigecycline Noramedat liiga palju, rääkige sellest kohe oma arstile või meditsiiniõele.

Kui teil jäi Tigecycline Norameda annuse vahele Kui olete mures, et teil võis annus vahele jääda, rääkige sellest kohe oma arstile või meditsiiniõele.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Enamike antibiootikumide, sealhulgas Tigecycline Norameda, kasutamisel võib esineda pseudomembranoosset koliiti. See on raske, püsiv või verine kõhulahtisus koos kõhuvalu või palavikuga, mis võib olla tõsise soolepõletiku, tekkinud ravi ajal või pärast ravi, sümptom.

Väga sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda enam kui ühel inimesel 10-st):

• iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus.

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni ühel inimesel 10-st):

• abstsess (mädakogum), infektsioonid;
• vere hüübimise vähenemine laboratoorsete näitajate põhjal;
• pearinglus;
• süstimise tagajärjel tekkiv veeniärritus, sealhulgas valu, põletik, paistetus ja verehüüve;
• kõhuvalu, düspepsia (kõhuvalu ja seedehäire), anoreksia (isutus);
• maksaensüümide aktiivsuse tõus, hüperbilirubineemia (maksapigmendi ülemäärane sisaldus veres);
• pruritus (sügelus), lööve;
• halb või aeglane haavade paranemine;
• peavalu;
• süljenäärmetes ja pankreases leiduva ensüümi amülaasi taseme tõus, vere jääklämmastiku tõus;
• kopsupõletik;
• madal veresuhkur;
• sepsis (organismi ja vereringe tõsine infektsioon) / septiline šokk (sepsise tagajärjel tekkinud tõsine haigusseisund, mis võib põhjustada mitmete organite puudulikkust ja surma);
• süstekoha reaktsioon (valu, punetus, põletik);
• proteiinide madal tase veres.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni ühel inimesel 100-st):

• äge pankreatiit (kõhunäärme põletik, mis võib põhjustada tugevat kõhuvalu, iiveldust ja oksendamist);
• kollatõbi (nahk muutub kollaseks), maksapõletik;

• trombotsüütide arvu langus veres (mis võib suurendada kalduvust veritsemisele ja verevalumite/hematoomi tekkele).

Harva esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni ühel inimesel 1000-st):

• fibrinogeeni (vere hüübimises osalev valk) väike sisaldus veres.

Teadmata sagedusega kõrvaltoimed (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

• anafülaksia/anafülaktoidsed reaktsioonid [mis võivad olla kerged kuni rasked, sealhulgas äkki tekkiv generaliseerunud allergiline reaktsioon, mis võib põhjustada eluohtlikku šokki (nt hingamisraskusi, vererõhu langust, pulsi kiirenemist)];
• maksapuudulikkus;
• nahalööve, mis võib viia tõsise villide tekkele ja naha ketendumiseni (Stevensi-Johnsoni sündroom).

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arstiga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Tigecycline Noramedat säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Avamata viaal. See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud viaali etiketil ja väliskarbil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Säilitamine pärast valmistamist Manustamiskõlblikuks muudetud ja lahjendatud lahuse keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 1 tunni jooksul temperatuuril 25°C. Kui pakendi avamise/preparaadi manustamiskõlblikuks muutmise/lahjendamise meetodid ei välista mikrobioloogilise saastatuse ohtu, tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja.

Tigecycline Norameda lahus peab olema pärast lahustamist oranži värvi; kui see nii ei ole, tuleb lahus hävitada.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Tigecycline Norameda sisaldab

• Toimeaine on tigetsükliin. Üks viaal sisaldab 50 mg tigetsükliini.
• Teised koostisosad on arginiin ja vesinikkloriidhape.

Kuidas Tigecycline Norameda välja näeb ja pakendi sisu Tigecycline Norameda on saadaval infusioonilahuse pulbrina viaalis ja enne lahjendamist on see oranži pulbrina.

Pakendi suurus on 10 viaali.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja: UAB Norameda Meistrų g. 8A Vilnius 02189 Leedu

Tootja: LABORATORIOS NORMON, S.A. Ronda de Valdecarrizo, 6 28760 Tres Cantos, Madrid Hispaania

See ravim on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna järgmiste nimetustega: Eesti - Tigecycline Norameda Soome - Tigecycline Norameda 50 mg infuusiokuiva-aine, liuosta varten Leedu - Tigecycline Norameda 50 mg milteliai infuziniam tirpalui Läti - Tigecycline Norameda 50 mg pulveris infūziju šķīduma pagatavošanai Poola - Tigecycline Norameda 50 mg proszek do sporządzania roztworu do infuzji

Infoleht on viimati uuendatud veebruaris 2025.

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele:

Kasutus- ja käsitsemisjuhend (vt ka käesoleva infolehe lõiku 3 „Kuidas Tigecycline Noramedat manustatakse“): Pulber tuleb lahustada 5,3 ml 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahuses, 50 mg/ml (5%) dekstroosi süstelahuses või Ringeri laktaadi süstelahuses tigetsükliini kontsentratsioonini 10 mg/ml. Viaali tuleb ettevaatlikult keerutada, kuni toimeaine on lahustunud. Pärast seda tuleb 5 ml valmistatud lahust viaalist kohe välja tõmmata ja lisada see 100 ml intravenoosse infusiooni kotti või muusse sobivasse infusioonimahutisse (nt klaaspudelisse).

100 mg annuse saamiseks lahustada ravim kahe viaaliga 100 ml intravenoosse infusiooni kotti või muusse sobivasse infusioonimahutisse (nt klaaspudelisse).

Märkus: viaalis on sisu 6% liiaga. Seega on 5 ml valmistatud lahust samaväärne 50 mg toimeainega. Valmistatud lahus peab olema värvuselt kollane kuni oranž; kui see nii ei ole, tuleb lahus hävitada. Parenteraalseid preparaate tuleb enne manustamist visuaalselt kontrollida osakeste sisalduse ja värvimuutuste suhtes (nt roheline või must).

Tigetsükliini tuleb manustada intravenoosselt eraldi süsteemi või Y-süsteemi kaudu. Kui sama intravenoosset süsteemi kasutatakse mitme toimeaine järjestikuseks infundeerimiseks, tuleb süsteem loputada enne ja pärast tigetsükliini infundeerimist kas 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahusega või 50 mg/ml (5%) dekstroosi süstelahusega. Süst tuleb teha selle ühise süsteemi kaudu tigetsükliini ja muu(de) ravimi(te) sobiva infusioonilahusega.

Kokkusobivad intravenoossed lahused on järgmised: 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahus, 50 mg/ml (5%) dekstroosi süstelahus ja Ringeri laktaadi süstelahus.

Manustamisel Y-süsteemi kaudu on 0,9% naatriumkloriid süstelahuses lahjendatud tigetsükliini kokkusobivus tõestatud järgmiste ravimite või lahjenditega: amikatsiin, dobutamiin, dopamiinvesinikkloriid, gentamütsiin, haloperidool, Ringeri laktaadilahus, lidokaiinvesinikkloriid, metoklopramiid, morfiin, norepinefriin, piperatsilliin/tasobaktaam (EDTA-sisaldusega), kaaliumkloriid, propofool, ranitidiinvesinikkloriid, teofülliin ja tobramütsiin.

Tigecycline Noramedat ei tohi segada teiste ravimitega, millega sobivuse kohta andmed puuduvad.

Infusioonikotti või muusse sobivasse infusioonimahutisse (nt klaaspudelisse) lahustatud ja lahjendatud tigetsükliin tuleb kohe ära kasutada.

Ainult ühekordseks kasutamiseks, kasutamata jäänud lahus tuleb hävitada.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Tigecycline Norameda 50 mg infusioonilahuse pulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks 5 ml viaal sisaldab 50 mg tigetsükliini. Pärast manustamiskõlblikuks muutmist sisaldab 1 ml lahust 10 mg tigetsükliini. INN. Tigecyclinum.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Infusioonilahuse pulber.

Oranž lüofiliseeritud pulber.

Manustamiskõlblikuks muudetud lahus on oranž, pH on vahemikus 5,0…6,5.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Järgmiste infektsioonide ravi täiskasvanutel ja lastele alates 8 aasta vanusest (vt lõigud 4.4 ja 5.1):

• naha- ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid, välja arvatud diabeediga kaasnevad jalainfektsioonid (vt lõik 4.4);
• kõhuõõne tüsistunud infektsioonid.

Tigetsükliini tohib kasutada ainult juhtudel, kui teised alternatiivsed antibiootikumid ei sobi (vt lõigud 4.4, 4.8 ja 5.1).

Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud Algannusena on soovitatav kasutada 100 mg ja seejärel 5...14 päeva vältel iga 12 tunni järel 50 mg.

Lapsed ja noorukid (vanuses 8...17 aastat) Lapsed vanuses 8 kuni < 12 aastat: 1,2 mg/kg tigetsükliini intravenoosselt iga 12 tunni järel kuni maksimaalse annuseni 50 mg iga 12 tunni järel 5...14 päeva jooksul.

Noorukid vanuses 12 kuni < 18 aastat: 50 mg tigetsükliini iga 12 tunni järel 5...14 päeva jooksul.

Ravi kestus sõltub infektsiooni raskusastmest, asukohast ning patsiendi kliinilisest ravivastusest.

Eakad Eakatel patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 5.2).

Maksakahjustus Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel (Childi-Pugh’ aste A ja Childi-Pugh’ aste B) ei ole annuse kohandamine vajalik.

Raske maksakahjustusega (Childi-Pugh’ aste C) patsientidel (sh lapsed) tuleb tigetsükliini annust vähendada 50% võrra. Täiskasvanutel peab pärast löökannust 100 mg annust vähendama 25 mg-ni iga 12 tunni järel. Raske maksakahjustusega patsiente (Childi-Pugh’ aste C) tuleb ravida ettevaatusega ning jälgida nende ravivastust (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Neerukahjustus Neerukahjustusega või hemodialüüsi saavatel patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 5.2).

Lapsed Tigetsükliini ohutus ja efektiivsus alla 8-aastastel lastel ei ole tõestatud. Andmed puuduvad. Tigecycline Noramedat ei tohi kasutada alla 8-aastastel lastel hammaste värvimuutuse tõttu (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Manustamisviis Tigetsükliini manustatakse ainult intravenoosse infusioonina 30...60 minuti jooksul (vt lõigud 4.4 ja 6.6). Tigetsükliini peab lastele manustama eelistatavalt 60 minutit kestva infusioonina (vt lõik 4.4).

Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise ja lahjendamise juhiseid vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Patsientidel, kellel on ülitundlikkus tetratsükliinide klassi kuuluvate antibiootikumide suhtes, võib esineda tigetsükliini suhtes ülitundlikkust.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonide (complicated skin and soft tissue infections, cSSTI), kõhuõõne tüsistunud infektsioonide (complicated intra-abdominal infections, cIAI), diabeediga kaasnevate jalainfektsioonide, haiglatekkese kopsupõletiku kliinilistes uuringutes ja resistentsete patogeenide uuringutes on täheldatud arvuliselt kõrgemat suremuse sagedust tigetsükliiniga ravitud patsientidel kui võrdlusravimitega ravitud patsientidel. Nende leidude põhjused on teadmata, kuid ei saa välistada, et nende efektiivsus ja ohutus on halvem kui uuringus kasutatud võrdlusravimitel. Superinfektsioon

Kõhuõõne tüsistunud infektsiooniga (cIAI) patsientide kliinilistes uuringutes on operatsioonihaava aeglast paranemist seostatud superinfektsiooniga. Haava aeglustunud paranemise korral tuleb patsienti jälgida superinfektsiooni avastamiseks (vt lõik 4.8).

Patsiendid, kellel tekivad superinfektsioonid, eriti haiglatekkene pneumoonia, on seotud halvemate lõpptulemustega. Patsiente tuleb superinfektsiooni tekkimise suhtes hoolikalt jälgida. Kui pärast ravi alustamist tigetsükliiniga tuvastatakse muu infektsioonikolle peale naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsiooni või kõhuõõne tüsistunud infektsiooni, tuleb kaaluda alternatiivse antibakteriaalse ravi alustamist, mis on efektiivne esineva(te) infektsiooni(de) spetsiifilise tüübi puhul.

Anafülaksia

Tigetsükliini kasutamisel on teatatud potentsiaalselt eluohtlikest anafülaksiast/anafülaktoidsetest reaktsioonidest (vt lõigud 4.3 ja 4.8).

Maksapuudulikkus Tigetsükliiniga ravi saavatel patsientidel on esinenud üksikjuhtudel valdavalt kolestaatilise iseloomuga maksakahjustusi, sealhulgas surmaga lõppenud maksapuudulikkuse juhte. Kuigi maksapuudulikkust võib patsientidel tekkida ka olemasolevate kaasuvate haiguste või muude samal ajal kasutatavate ravimpreparaatide toimel, tuleb võtta arvesse ka tigetsükliini võimalikku mõju (vt lõik 4.8).

Tetratsükliinide klassi kuuluvad antibiootikumid Glütsüültsükliinide klassi kuuluvad antibiootikumid sarnanevad struktuurilt tetratsükliinide klassi kuuluvate antibiootikumidega. Tigetsükliinil võib olla tetratsükliinide klassi kuuluvate antibiootikumidega sarnaseid kõrvaltoimeid. Nende kõrvaltoimete hulka võivad kuuluda valgustundlikkus, ajuebakasvaja, pankreatiit ja antianaboolne toime, mis on põhjustanud vere jääklämmastiku (BUN) taseme tõusu, asoteemiat, atsidoosi ja hüperfosfateemiat (vt lõik 4.8).

Pankreatiit Tigetsükliini raviga seoses on esinenud ägedat pankreatiiti, mis võib olla raske (sagedus: aeg-ajalt) (vt lõik 4.8). Kui tigetsükliini kasutavatel patsientidel tekib ägedale pankreatiidile viitavaid kliinilisi sümptomeid, nähte või laboratoorsete analüüside kõrvalekaldeid, tuleb kaaluda ägeda pankreatiidi diagnoosi võimalust. Enamikul juhtudel tekkis see pärast vähemalt ühenädalast ravi. Seda on esinenud patsientidel, kellel ei olnud pankreatiidi teadaolevaid riskitegureid. Pärast tigetsükliiniga ravi katkestamist, patsientide seisund tavaliselt paraneb. Pankreatiidi kahtluse korral tuleb kaaluda tigetsükliiniga ravi katkestamist.

Koagulopaatia Tigetsükliin võib pikendada nii protrombiini aega (prothrombin time, PT) kui ka aktiveeritud osalise tromboplastiini aega (activated partial thromboplastin time, aPTT). Lisaks on tigetsükliini kasutamisega seoses teatatud hüpofibrinogeneemiast. Seega peab enne tigetsükliiniga ravi alustamist ja regulaarselt ravi ajal jälgima vere hüübimisnäitajaid, nagu PT või mõni muu sobiv antikoagulatsiooni näitav analüüs, sealhulgas vere fibrinogeenisisaldus. Eriti ettevaatlik soovitatakse olla raskelt haigete patsientide ja antikoagulante kasutavate patsientidega (vt lõik 4.5).

Kaasuvad haigused Tigetsükliini kasutamise kohta infektsioonide raviks raskete kaasuvate haigustega patsientidel on vähe kogemusi. cSSTI kliinilistes uuringutes oli tigetsükliiniga ravitud patsientide kõige levinum infektsiooni tüüp tselluliit (58,6%), millele järgnesid suured abstsessid (24,9%). Raskete kaasuvate haigustega, näiteks vähenenud immuunsusega, infitseerunud lamatistega või rohkem kui 14-päevast ravi vajavate infektsioonidega (näiteks nekrotiseeruv fastsiit) patsiente uuringusse ei kaasatud. Vähesel arvul kaasati uuringusse kaasuvate haigustega, näiteks diabeedi (25,8%), perifeersete veresoonte haigusega (10,4%), intravenoosselt narkootikume kuritarvitavaid (4%) ja HIV infektsiooni suhtes positiivseid (1,2%) patsiente. Vähe kogemusi on ka kaasneva baktereemiaga (3,4%) patsientide ravimisega. Seepärast on soovitatav olla selliste patsientide ravimisel ettevaatlik. Diabeetilise jalainfektsiooniga patsientidega tehtud ulatusliku uuringu tulemused näitasid, et tigetsükliin oli võrdlusravimist vähem efektiivne, mistõttu tigetsükliini ei ole soovitatav neil patsientidel kasutada (vt lõik 4.1).

Kliinilistes uuringutes kõhuõõne tüsistunud infektsioonidega patsientidega oli tigetsükliiniga ravitud patsientidel kõige levinuma infektsioon tüsistunud pimesoolepõletik (50,3%), millele järgnesid muud harvemini esinenud diagnoosid, näiteks tüsistunud koletsüstiit (9,6%), sooleperforatsioon (9,6%), kõhuõõne abstsess (8,7%), mao- või kaksteistsõrmikuhaavandist põhjustatud perforatsioon (8,3%), peritoniit (6,2%) ja tüsistunud divertikuliit (6%). Neist patsientidest 77,8%-l oli kirurgiliselt ilmnev peritoniit. Vähesel arvul oli raskete kaasnevate haigustega patsiente, kellel oli näiteks vähenenud immuunsus, APACHE II arv > 15 (3,3%) või mitu kirurgiliselt ilmnenud kõhuõõne abstsessi (11,4%).

Vähe kogemusi on ka kaasneva baktereemiaga (5,6%) patsientide ravimisega. Seepärast on soovitatav olla selliste patsientide ravimisel ettevaatlik.

Tigetsükliini kasutamisel raskelt haigetel patsientidel, kellel on kliiniliselt avaldunud sooleperforatsioon tüsistunud sekundaarsete kõhuõõne infektsioonidega (cIAI), või tekkiva sepsise või septilise šokiga patsientidel tuleb kaaluda selle kasutamist koos antibakteriaalse raviga (vt lõik 4.8).

Kolestaasi täpset mõju tigetsükliini farmakokineetikale ei ole kindlaks määratud. Ligikaudu 50% kogu tigetsükliinist eritub sapiga. Seepärast tuleb kolestaasiga patsiente hoolikalt jälgida.

Peaaegu kõigi antibakteriaalsete ainete kasutamisel on esinenud pseudomembranoosset koliiti, mille raskus võib varieeruda kergest eluohtlikuni. Seepärast on tähtis võtta seda diagnoosi arvesse patsientidel, kellel esineb ükskõik millise antibakteriaalse aine manustamise ajal või pärast seda kõhulahtisust (vt lõik 4.8).

Tigetsükliini kasutamine võib põhjustada mittetundlike organismide, sealhulgas seente ülemäärast kasvu. Patsiente tuleb ravi ajal hoolikalt jälgida (vt lõik 4.8).

Rottidega läbi viidud uuringutes tigetsükliini kasutamisega on esinenud luude värvimuutust. Tigetsükliini võib seostada hammaste püsiva värvimuutusega inimestel, kellel ravimit kasutatakse hammaste arenemise ajal (vt lõik 4.8).

Lapsed Tigetsükliini kasutamise kliiniline kogemus infektsioonide ravis 8-aastastel ja vanematel lastel on väga piiratud (vt lõigud 4.8 ja 5.1). Seetõttu peab lastel kasutamine olema piiratud ainult nendes kliinilistes olukordades, kus alternatiivne antibakteriaalne ravi puudub.

Lastel ja noorukitel on iiveldus ja oksendamine väga sagedased kõrvaltoimed (vt lõik 4.8). Tähelepanu peab pöörama võimalikule dehüdratsioonile. Tigetsükliini peab lastele manustama eelistatavalt 60 minutit kestva infusioonina.

Lastel, nagu täiskasvanutelgi, täheldatakse sageli kõhuvalu. Kõhuvalu võib viidata pankreatiidile. Pankreatiidi tekkimisel tuleb ravi tigetsükliiniga lõpetada.

Enne ravi alustamist tigetsükliiniga ja ravi ajal peab pidevalt jälgima maksafunktsiooni näitajaid, hüübimis- ja hematoloogilisi parameetreid, amülaasi ja lipaasi. Tigecycline Noramedat ei tohi kasutada alla 8-aastastel lastel, sest selles vanuserühmas puuduvad ohutuse ja efektiivsuse andmed ning tigetsükliini võib seostada hammaste püsiva värvimuutusega (vt lõik 4.8).

Teave abiainete kohta Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi 5 ml lahuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

Tigetsükliini ja varfariini (25 mg ühekordne annus) samaaegsel manustamisel tervetele uuringus osalejatele vähenes R-varfariini ja S-varfariini kliirens vastavalt 40% ja 23% ning AUC suurenes 68% ja 29%. Selle koostoime mehhanismi ei ole veel täielikult välja selgitatud. Kättesaadavad andmed ei näita, et see koostoime võiks rahvusvahelist standardsuhet (INR) oluliselt mõjutada. Kuna aga tigetsükliin võib pikendada nii protrombiiniaega (PT) kui ka aktiveeritud osalist tromboplastiiniaega (aPTT), tuleb tigetsükliini manustamisel koos antikoagulantidega hoolikalt jälgida asjakohaseid hüübimisteste (vt lõik 4.4). Varfariin ei mõjutanud tigetsükliini farmakokineetilist profiili.

Tigetsükliin ei metaboliseeru ulatuslikult. Seepärast ei mõjuta tigetsükliini kliirensit eeldatavasti toimeained, mis inhibeerivad või indutseerivad CYP450 isovormide aktiivsust. Tigetsükliin ei ole in vitro CYP450 ensüümide konkureeriv ega pöördumatu inhibiitor (vt lõik 5.2).

Tigetsükliini kasutamine soovitatud annuses ei kahjustanud tervetele täiskasvanutele manustatud digoksiini (0,5 mg, millele järgnes üks kord ööpäevas 0,25 mg) imendumise määra ega ulatust ega kliirensit. Digoksiin ei kahjustanud tigetsükliini farmakokineetilist profiili. Seepärast ei ole tigetsükliini manustamisel koos digoksiiniga annuse kohandamine vajalik.

Antibiootikumide samaaegsel kasutamisel suukaudsete rasestumisvastaste vahenditega võib suukaudsete rasestumisvastaste vahendite toime väheneda.

Tigetsükliini ja kaltsineuriini inhibiitorite (nt takroliimus või tsüklosporiin) samaaegne kasutamine võib põhjustada kaltsineuriini inhibiitorite kontsentratsiooni suurenemist seerumis. Seetõttu tuleb ravimitoksilisuse vältimiseks jälgida ravi ajal tigetsükliiniga kaltsineuriini inhibiitori kontsentratsiooni seerumis.

In vitro uuringute alusel on tigetsükliin P-gp substraat. P-gp inhibiitorite (nt ketokonasool või tsüklosporiin) või P-gp indutseerijatega (nt rifampitsiin) kooskasutamine võib mõjutada tigetsükliini farmakokineetikat (vt lõik 5.2).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Tigetsükliini kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Nagu tetratsükliinide klassi antibiootikumide puhul teadaolevalt, võib ka tigetsükliin põhjustada püsivaid hambadefekte (värvimuutused ja emaili defektid) ning luustumisprotsesside hilinemist embrüotel, kes on eksponeeritud emakas raseduse teisel poolel, ja alla 8-aastastel lastel suure kaltsiumikogusega kudede rikastumise ja kaltsiumi ja kelaatide komplekside moodustumise tõttu (vt lõik 4.4). Tigetsükliini ei tohi kasutada raseduse ajal, välja arvatud juhul, kui naise kliiniline seisund vajab ravi tigetsükliiniga.

Imetamine Ei ole teada, kas tigetsükliin/metaboliidid erituvad rinnapiima. Olemasolevad andmed loomadel on näidanud, et tigetsükliin/metaboliidid erituvad rinnapiima (vt lõik 5.3). Riski rinnaga toidetavale lapsele ei saa välistada. Rinnaga toitmise katkestamine või tigetsükliiniga ravi katkestamine/ära jätmine tuleb otsustada arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele. Fertiilsus Tigetsükliini toimet inimeste fertiilsusele ei ole uuritud. Tigetsükliiniga tehtud mittekliinilised uuringud rottidel ei näidanud kahjulikke toimeid fertiilsusele ega reproduktsioonivõimele. Emastel rottidel ei leitud toimeainega seotud mõju munasarjadele või suguvalmidustsüklile 4,7 korda inimese ööpäevast annust ületavates annustes AUC põhjal (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Võib esineda pearinglust ja see võib mõjutada autojuhtimist ning masinate käsitsemise võimet (vt lõik 4.8).

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

III ja IV faasi kliinilistes uuringutes tigetsükliiniga ravitud cSSTI ja cIAI patsientide koguarv oli 2393.

Kliinilistes uuringutes kõige sagedamini esinenud ravimiga seotud kõrvaltoimed olid mööduv iiveldus (21%) ja oksendamine (13%), mis tekkisid tavaliselt varakult (1. kuni 2. ravipäeval) ja olid üldiselt raskusastmelt kerged või mõõdukad.

Tigetsükliini kasutamisel, sealhulgas kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgsete kogemuste käigus, esines alltoodud tabelis välja toodud kõrvaltoimeid.

Kõrvaltoimete tabel

Organsüsteemi Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Teadmata klass ≥ 1/10 ≥ 1/100 kuni ≥ 1/1000 kuni ≥ 1/10 000 (ei saa hinnata Infektsioonid ja sepsis/septiline infestatsioonid šokk, Vere ja osalise trombotsütope hüpofibrino- lümfisüsteemi aktiveeritud enia, geneemia häired tromboplastiinia rahvusvahelise Immuunsüstee anafülaksia/ana- mi häired fülaktoidsed Ainevahetus- ja hüpoglükeemia, toitumishäired hüpoprotei- Närvisüsteemi pearinglus häired Vaskulaarsed flebiit tromboflebiit häired Seedetrakti iiveldus, kõhuvalu, äge pankreatiit häired oksenda- düspepsia, (vt lõik 4.4) mine, diarröa anoreksia Maksa ja seerumi kollatõbi, maksapuudulik- sapiteede häired aspartaatamino- maksakahjus- kus* (vt lõik 4.4) Naha ja kihelus, tõsised nahaaluskoe nahalööve nahareaktsioonid, kahjustused sh Stevensi-

Organsüsteemi Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Teadmata klass ≥ 1/10 ≥ 1/100 kuni ≥ 1/1000 kuni ≥ 1/10 000 (ei saa hinnata Üldised häired haavade süstekoha ja manustamis- paranemise põletik, valu koha aeglustumine, süstekohas, reaktsioonid reaktsioon turse Uuringud seerumi * Turuletulekujärgselt teatatud kõrvaltoimed Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Antibiootikumide toime Pseudomembranoosne koliit, mis võib ulatuda raskusastmelt kergest kuni eluohtlikuni (vt lõik 4.4).

Ravimile mittetundlike organismide, sealhulgas seente ülemäärane kasv (vt lõik 4.4).

Tetratsükliinide toime Glütsüültsükliinide klassi kuuluvad antibiootikumid sarnanevad struktuurilt tetratsükliinide klassi kuuluvatele antibiootikumidele. Tetratsükliinide kõrvaltoimete hulka võivad kuuluda valgustundlikkus, ajuebakasvaja, pankreatiit ja antianaboolne toime, mis on põhjustanud vere jääklämmastiku taseme tõusu, asoteemiat, atsidoosi ja hüperfosfateemiat (vt lõik 4.4).

Tigetsükliini kasutamisega hammaste arenemise ajal võib kaasneda hammaste püsiv värvimuutus (vt lõik 4.4).

III ja IV faasi cSSTI ja cIAI kliinilistes uuringutes teatati infektsiooniga seotud tõsistest kõrvaltoimetest sagedamini tigetsükliiniga ravitud isikutel (7,1%) võrreldes võrdlusravimitega (5,3%) ravitud isikutel. Täheldati olulisi erinevusi sepsise/septilise šoki esinemises tigetsükliini kasutamisel (2,2%) võrreldes võrdlusravimitega (1,1%).

ASAT ja ALAT kõrvalekaldeid esines tigetsükliiniga ravitud patsientidel sagedamini pärast ravi, kuid võrdlusravimiga ravitud patsientidel sagedamini ravi ajal. Kõigis III ja IV faasi (cSSTI ja cIAI) uuringutes esines surmajuhtumeid 2,4%-l (54/2216) tigetsükliiniga ravi saanud patsientidest ja 1,7%-l (37/2206) aktiivseid võrdlusravimeid saanud patsientidest.

Lapsed Väga piiratud ohutusandmed on saadaval kahe farmakokineetilise uuringu kohta (vt lõik 5.2). Nendes uuringutes ei täheldatud tigetsükliinil ei uusi ega ootamatuid ohutuseprobleeme.

Avatud, ühe suureneva annusega farmakokineetilises uuringus uuriti tigetsükliini ohutust 25 lapsel vanuses 8...16, kes olid hiljuti taastunud infektsioonidest. Nendel 25 uuritaval oli kõrvaltoimete profiil üldiselt sarnane täiskasvanute omaga.

Tigetsükliini ohutust uuriti ka avatud, mitme suureneva annusega farmakokineetilises uuringus 58 lapsel vanuses 8...11, kellel esines naha- ja pehmete kudede tüsistunud infektsioon (n = 15), kõhuõõne tüsistunud infektsioon (n = 24) või olmetekkene pneumoonia (n = 19). Nendel 58 uuritaval oli kõrvaltoimete profiil üldiselt sarnane täiskasvanute omaga, välja arvatud iiveldus (48,3%), oksendamine (46,6%) ja suurenenud lipaaside tase seerumis (6,9%), mida esines lastel sagedamini kui täiskasvanutel.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise ravi kohta konkreetne teave puudub. Tigetsükliini intravenoossel manustamisel ühekordse annusena 300 mg tervetele täiskasvanutele 60 minuti jooksul sagenes iiveldus ja oksendamine. Tigetsükliin ei ole hemodialüüsiga eemaldatav olulises koguses.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, tetratsükliinid, ATC- kood: J01AA12.

Toimemehhanism

Glütsüültsükliinide hulka kuuluv antibiootikum tigetsükliin pärsib proteiinide translatsiooni bakterites, seondudes 30S ribosoomide subühikuga ja blokeerides aminoatsüül tRNA molekulide pääsu ribosoomi A-saiti. Sellega takistatakse aminohappejääkide kaasamist peptiidahelate pikendamisse.

Tigetsükliini loetakse üldiselt bakteriostaatiliseks. Neljakordses minimaalses inhibeerivas kontsentratsioonis (MIC) täheldati tigetsükliini kasutamisel Enterococcus spp., Staphylococcus aureus’e ja Escherichia coli vastu kolooniate organismide arvu logaritmilist vähenemist astmes 2.

Resistentsuse mehhanism Tigetsükliin on võimeline ületama kahte põhilist tetratsükliiniresistentsuse mehhanismi – ribosoomikaitset ja väljavoolu. Tõestatud on tigetsükliini ja minotsükliinresistentsete Enterobacterales isolaatide vaheline ristresistentsus, mida põhjustavad mitme ravimi resistentsuse pumbad. Tigetsükliini ja enamiku antibiootikumiklasside vahel sihtmärgil põhinev ristresistentsus puudub.

Tigetsükliin on tundlik kromosoomilt kodeeritud Proteeae ja Pseudomonas aeruginosa mitme ravimi resistentsuse pumpade suhtes. Proteeae perekonda kuuluvad patogeenid (Proteus spp., Providencia spp. ja Morganella spp.) on tigetsükliini suhtes tavaliselt vähem tundlikud kui teised perekonna Enterobacterales liikmed. Tundlikkuse vähenemise põhjuseks mõlemas rühmas on peetud mittespetsiifilise AcrAB mitme ravimi väljavoolu pumba ülemäärast ekspressiooni. Acinetobacter baumannii tundlikkuse vähenemise põhjuseks on peetud AdeABC väljavoolu pumba ülemäärast ekspressiooni.

Antibakteriaalne toime kombinatsioonis teiste antibakteriaalsete ainetega

In vitro uuringutes täheldati tigetsükliini ja teiste sageli kasutatavate antibiootikumide klasside vahelist antagonismi harva.

Läved

Euroopa antimikrobiaalse tundlikkuse testimise komitee (EUCAST) on tigetsükliini jaoks kehtestanud tundlikkuse testimise minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIC) läved ja need on loetletud EMA veebisaidil; saadaval järgmisel lingil: http://www.ema.europa.eu/documents/other/minimum-inhibitory-concentration-mic- breakpoints_en.xlsx

Seoses anaeroobsete bakteritega on olemas kliinilisi tõendeid efektiivsuse kohta kõhuõõne polümikroobsete infektsioonide puhul, kuid puudub korrelatsioon minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni väärtuste, farmakokineetiliste ja farmakodünaamiliste andmete ja kliiniliste tulemuste vahel. Seepärast tundlikkuse läve ei ole esitatud. Tuleb märkida, et liikidesse Bacteroides ja Clostridium kuuluvate organismide suhtes on minimaalsed inhibeerivad kontsentratsioonid väga erinevad ja nende väärtused võivad ületada 2 mg/l tigetsükliini.

Tigetsükliini kliinilise efektiivsuse kohta enterokokkide vastu on vähe tõendeid. Kuid kliinilistes uuringutes on näidatud kõhuõõne polümikroobsete infektsioonide ravivastust tigetsükliinile.

Tundlikkus

Omandatud resistentsuse osakaal varieerub valitud liikide puhul geograafiliselt ja ajas ning soovitatav on hankida resistentsuse kohta kohalikku teavet, eriti raskete infektsioonide ravimisel. Vajaduse korral tuleb kasutada ekspertide abi, kui resistentsuse kohalike iseärasuste tõttu on ravimi kasulikkus vähemalt teatavat tüüpi infektsioonide suhtes küsitav.

Patogeen

Üldiselt tundlikud liigid Grampositiivsed aeroobid Enterococcus spp.† Staphylococcus aureus* Staphylococcus epidermidis Staphylococcus haemolyticus Streptococcus agalactiae* Streptococcus anginosus grupp* (kaasa arvatud S. anginosus, S. intermedius ja S. constellatus) Streptococcus pyogenes* Rühma Viridans streptokokid Gramnegatiivsed aeroobid Citrobacter freundii* Citrobacter koseri Escherichia coli*

Anaeroobid Clostridium perfringens† Peptostreptococcus spp.† Prevotella spp.

Patogeen

Liigid, mille puhul võib probleeme tekitada omandatud resistentsus Gramnegatiivsed aeroobid Acinetobacter baumannii Burkholderia cepacia Enterobacter cloacae* Klebsiella aerogenes Klebsiella oxytoca* Klebsiella pneumoniae* Stenotrophomonas maltophilia Anaeroobid Bacteroides fragilis grupp† Olemuselt resistentsed organismid Gramnegatiivsed aeroobid Morganella morganii Proteus spp. Providencia spp. Serratia marcescens Pseudomonas aeruginosa * Liigid, mille vastast aktiivsust on kliinilistes uuringutes rahuldavalt tõendatud. † Vt eespool lõiku 5.1 "Läved".

Südame elektrofüsioloogia Randomiseeritud, platseebo ja võrdlusravimi kontrolliga nelja ravirühmaga põhjalikus QTc ristuvuuringus 46 terve uuringus osalejaga ei leitud 50 mg ega 200 mg tigetsükliini ühekordsel intravenoossel annusel olulist mõju QTc-intervallile.

Lapsed Avatud, mitme suureneva annusega uuringus manustati tigetsükliini (0,75, 1 või 1,25 mg/kg) 39-le lapsele vanuses 8 kuni 11 aastat, kellel oli kõhuõõne tüsistunud infektsioon või naha- ja pehmete kudede tüsistunud infektsioon. Kõik patsiendid said tigetsükliini intravenoosselt vähemalt 3 järjestikusel päeval kuni maksimaalselt 14 järjestikuse päeva jooksul võimalusega minna üle suukaudsele antibiootikumile 4. või järgmistel päevadel.

Kliinilist tervenemist hinnati 10. ja 21. päeva vahel pärast viimase raviannuse manustamist. Kliinilise ravivastuse kokkuvõte modifitseeritud ravikavatsusega rühmas on esitatud järgmises tabelis.

Kliiniline tervenemine, modifitseeritud ravikavatsusega rühm Näidustus n/N (%) n/N (%) n/N (%) Kõhuõõne tüsistunud 6/6 (100,0) 3/6 (50,0) 10/12 (83,3) infektsioonid Naha- ja pehmete kudede 3/4 (75,0) 5/7 (71,4) 2/4 (50,0) tüsistunud infektsiooni Üldine 9/10 (90,0) 8/13 (62,0) 12/16 (75,0)

Eespool esitatud efektiivsusandmeid peab käsitlema ettevaatlikult, sest selles uuringus oli lubatud samaaegne teiste antibiootikumide kasutamine. Samuti peab arvestama patsientide väikest arvu.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Tigetsükliini manustatakse intravenoosselt, mistõttu selle biosaadavus on 100%.

Jaotumine Tigetsükliini seondumine vereplasma proteiinidega in vitro jääb kliinilistes uuringutes täheldatud kontsentratsioonidel (0,1...1,0 mikrogrammi/ml) vahemikku ligikaudu 71...89%. Farmakokineetilistes uuringutes loomade ja inimestega on näidatud, et tigetsükliin jaotub kudedesse hästi. Ühekordse annuse või mitu 14C-tigetsükliini annust saanud rottidel jagunes radioaktiivsus hästi enamikku kudedesse, kusjuures suurimat üldist sisaldust täheldati luuüdis, süljenäärmetes, kilpnäärmes, põrnas ja neerudes. Inimestel oli tigetsükliini tasakaaluseisundi jaotusruumala keskmiselt 500 … 700 l (7...9 l/kg), mis näitab, et tigetsükliin jaotub ulatuslikult väljapoole plasmat ja kontsentreerub kudedesse.

Puuduvad andmed kas tigetsükliin läbib inimestel hematoentsefaalset barjääri. Kliinilise farmakoloogia uuringutes, kus kasutati ravis annustamisskeemi 100 mg, mille järgnes 50 mg iga 12 tunni järel, oli tasakaaluseisundis seerumi tigetsükliini C 30-minutiliste infusioonide puhul 866±233 ng/ml ja 60-minutiliste infusioonide puhul 634±97 ng/ml. Tasakaaluseisundi AUC oli 2349±850 ng·h/ml. Biotransformatsioon Keskmiselt metaboliseerub enne eritumist hinnanguliselt vähem kui 20% tigetsükliinist. Tervetel meessoost vabatahtlikel oli pärast 14C-tigetsükliini manustamist tigetsükliin muutumatul kujul peamine uriini ja roojaga väljunud 14C-markeriga materjal, kuid leidus ka glükuroniidi, N-atsetüülitud metaboliiti ja tigetsükliini epimeeri. In vitro uuringud inimese maksa mikrosoomidega näitavad, et tigetsükliin ei pärsi metabolismi, mis toimub konkureeriva inhibeerimise teel ühe järgmise tsütokroom P450 (CYP) isovormi vahendusel kuuest: 1A2, 2C8, 2C9, 2C19, 2D6 ja 3A4. Tigetsükliinil ei ilmnenud ka CYP2C9,CYP2C19, CYP2D6 ja CYP3A inhibeerimisel NADPH-sõltuvust, mis näitab, et nende CYP-ensüümide inhibeerimine ei põhine kindlal mehhanismil.

Eritumine Kogu radioaktiivsuse väljumisel rooja ja uriiniga pärast 14C-tigetsükliini manustamist leiti, et 59% annusest elimineerub sapi/roojaga ja 33% eritub uriiniga. Üldiselt on tigetsükliini esmane eritumistee tigetsükliini eritumine muutumatul kujul sapiga. Glükuroonimine ja tigetsükliini eritumine muutumatul kujul neerude kaudu on teisesed teed. Tigetsükliini üldkliirens pärast intravenoosset infusiooni on 24 l/h. Neerukliirens moodustab ligikaudu 13% üldkliirensist. Tigetsükliini eliminatsioon seerumist toimub polüeksponentsiaalselt, pärast mitme annuse manustamist on terminaalse eliminatsiooni keskmine poolväärtusaeg 42 tundi, kuigi see oluliselt individuaalselt varieerub.

Caco-2 rakkude in vitro uuring näitab, et tigetsükliin ei inhibeeri digoksiini metabolismi, mis viitab sellele, et tigetsükliin ei ole P-glükoproteiini (P-gp) inhibiitor. See in vitro informatsioon on kooskõlas tigetsükliini toime puudumisega digoksiini kliirensile, mida on täheldatud eelpool kirjeldatud in vivo ravimitevahelises koostoime uuringus (vt lõik 4.5).

In vitro uuringu andmetel, milles kasutati P-gp üleekspresseerivat rakuliini, on tigetsükliin P-gp substraat. P-gp poolt vahendatud transpordi võimalikust osast tigetsükliini in vivo dispositsioonile ei ole teada. P-gp inhibiitorite (nt ketokonasool või tsüklosporiin) või P-gp indutseerijatega (nt rifampitsiin) kooskasutamine võib mõjutada tigetsükliini farmakokineetikat.

Erirühmad

Maksakahjustus

Tigetsükliini ühekordse annuse farmakokineetika kerge maksakahjustusega patsientidel ei muutunud. Kuid mõõduka või raske maksakahjustusega patsientidel (Childi-Pugh’ aste B ja C) vähenes tigetsükliini süsteemne kliirens vastavalt 25% ja 55% ning tigetsükliini poolväärtusaeg pikenes 23% ja 43% võrra (vt lõik 4.2).

Neerukahjustus Tigetsükliini ühekordse annuse farmakokineetika neerupuudulikkusega patsientidel ei muutunud (kreatiniini kliirens < 30 ml/min, n=6). Raske neerukahjustuse korral oli AUC 30% võrra suurem kui normaalse neerufunktsiooniga patsientidel (vt lõik 4.2).

Eakad Tervete eakate ja nooremate uuringus osalejate puhul farmakokineetikas üldisi erinevusi ei täheldatud (vt lõik 4.2).

Lapsed Tigetsükliini farmakokineetikat hinnati kahes uuringus. Esimene uuring kaasas lapsi vanuses 8...16 aastat (n=24), kellele manustati tigetsükliini ühekordseid annuseid (0,5, 1 või 2 mg/kg kuni maksimaalse annuseni vastavalt 50 mg, 100 mg ja 150 mg) intravenoosselt 30 minuti jooksul. Teises uuringus osalesid lapsed vanuses 8...11 aastat, kellele manustati mitu tigetsükliini annust (0,75, 1 või 1,25 mg/kg kuni maksimumannuseni 50 mg) iga 12 tunni tagant intravenoosselt 30 minuti jooksul. Nendes uuringutes ei manustatud sissejuhatavaid annuseid. Farmakokineetiliste parameetrite kokkuvõte on toodud allolevas tabelis.

Annus standardiseeritud 1 mg/kg-le, tigetsükliini C -i ja AUC keskmine ± SD lastel Vanus (aastad) n C (ng/ml) AUC (ng•h/ml)* Ühekordne annus 8…11 8 3881 ± 6637 4034 ± 2874 12…16 16 8508 ± 11433 7026 ± 4088 Mitu annust 8…11 42 1911 ± 3032 2404 ± 1000 * ühekordse annuse AUC , mitme annuse AUC AUC sihtväärtus täiskasvanutel pärast soovitusliku 100 mg sissejuhatavat annust ja iga 12 tunni 0–12h tagant 50 mg manustamist oli ligikaudu 2500 ng•h/ml. Mõlema uuringu populatsiooni farmakokineetiline analüüs näitas, et 8-aastastel ja vanematel lastel on tigetsükliini kliirensi mõjutajaks kehakaal. Tõenäoliselt põhjustab annustamisskeem 1,2 mg/kg tigetsükliini iga 12 tunni järel (kuni maksimaalse annuseni 50 mg iga 12 tunni järel) lastel vanuses 8 kuni < 12 aastat ja 50 mg tigetsükliini iga 12 tunni järel noorukitel vanuses 12 kuni < 18 aastat ravimi ekspositsiooni, mis on võrreldav täiskasvanutel täheldatud tasemetega, kui on kasutatud kinnitatud annustamisskeeme. Nendes uuringutes leiti mitmel lapsel täiskasvanud patsientidest suuremad C -väärtused. Sellest tulenevalt peab laste ja noorukite puhul tigetsükliini infusioonikiirust hoolikalt määrama. Sugu Meeste ja naiste vahel tigetsükliini kliirensis kliiniliselt asjakohaseid erinevusi ei esinenud. Naistel oli AUC hinnanguliselt 20% võrra suurem kui meestel. Rass Rassil põhinevaid erinevusi tigetsükliini kliirensis ei esinenud. Kehakaal Erinevate kehakaaludega patsientidel, kaasa arvatud patsiendid kehakaaluga ≥ 125 kg, kliirensis, kehakaalule normaliseeritud kliirensis ja AUC-s olulisi erinevusi ei esinenud. Patsientidel kehakaaluga ≥ 125 kg oli AUC 24% võrra väiksem. Patsientide kohta kehakaaluga 140 kg ja rohkem, ei ole andmeid.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Korduvtoksilisuse uuringutes rottide ja koertega on täheldatud lümfikoe vähenemist/lümfisõlmede, põrna ja harknäärme atroofiat, erütrotsüütide, retikulotsüütide, leukotsüütide ja vereliistakute arvu vähenemist koos luuüdi rakkude vähesusega ning neerude ja seedetraktiga seotud kõrvaltoimeid tigetsükliini kasutamisel vastavalt 8 ja 10 korda inimese päevast annust ületavates annustes AUC põhjal. Need muutused taandusid pärast kahenädalast manustamist.

Kahenädalase manustamise järgselt täheldati rottidel luude värvimuutust, mis ei olnud mööduv.

Loomkatsete tulemused näitavad, et tigetsükliin läbib platsenta ja sisaldub loote kudedes. Reproduktiivtoksilisuse uuringutes on tigetsükliini kasutamisel täheldatud rottidel ja küülikutel loote sünnikaalu alanemist (ja seoses sellega luude moodustumise viibimist). Tigetsükliin ei olnud rottidele ega küülikutele teratogeenne. Tigetsükliin ei mõjutanud rottide paaritumist või fertiilsust 4,7 korda inimese päevast annust ületavates annustes AUC põhjal. Emastel rottidel ei leitud toimeainega seotud mõju munasarjadele või suguvalmidustsüklile 4,7 korda inimese päevast annust ületavates annustes AUC põhjal.

14C-märgistusega tigetsükliini kasutamisega läbi viidud uuringute tulemused näitavad, et tigetsükliin eritub hästi imetavate rottide piima kaudu. Kuna ka tigetsükliini suukaudne biosaadavus on piiratud, on rinnapiima imevate poegade süsteemne kokkupuude tigetsükliiniga emapiima kaudu vähene või puudub.

Eluaegseid loomkatseid tigetsükliini võimaliku kantserogeensuse hindamiseks ei ole läbi viidud, kuid lühiajalised tigetsükliini genotoksilisuse uuringud andsid negatiivseid tulemusi.

Tigetsükliini intravenoosset manustamist boolusena on seostatud loomkatsetes histamiinireaktsiooniga. Neid toimeid täheldati rottidel ja koertel vastavalt AUC põhjal 14 ja 3 korda inimese ööpäevast annust ületavate annuste puhul.

Tigetsükliini manustamise järgselt ei täheldatud rottidel valgustundlikkust.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Arginiin Vesinikkloriidhape (pH reguleerimiseks)

6.2 Sobimatus

Järgmisi toimeaineid ei tohi manustada samaaegselt tigetsükliiniga sama Y-süsteemi kaudu: amfoteritsiin B, amfoteritsiin B lipiidkompleks, diasepaam, esomeprasool, omeprasool ja intravenoossed lahused, mille toimel võib pH tõusta üle 7.

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Manustamiskõlblikuks muudetud ja lahjendatud lahuse keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 1 tunni jooksul temperatuuril 25°C. Kui pakendi avamise/preparaadi manustamiskõlblikuks

muutmise/lahjendamise meetodid ei välista mikrobioloogilise saastatuse ohtu, tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja.

6.4 Säilitamise eritingimused

Avamata viaal See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Läbipaistvast ja värvitust klaasist 10 ml I tüüpi viaal, mis on suletud halli klorobutüülkummist korgiga ja suletud ära tõmmatava alumiiniumkorgiga, mis on paigutatud pappkarpi.

Pakendi suurus on 10 viaali.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja muuks käsitlemiseks

Pulber tuleb lahustada 5,3 ml 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahuses, 50 mg/ml (5%) dekstroosi süstelahuses või Ringeri laktaadi süstelahuses tigetsükliini kontsentratsioonini 10 mg/ml. Viaali tuleb ettevaatlikult keerutada, kuni ravim on lahustunud. Pärast seda tuleb 5 ml valmistatud lahust viaalist kohe välja tõmmata ja lisada see 100 ml-lisse intravenoosse infusiooni kotti või muusse sobivasse infusioonimahutisse (nt klaaspudelisse).

100 mg annuse saamiseks lahustada ravim kahe viaaliga 100 ml intravenoosse infusiooni kotti või muusse sobivasse infusioonimahutisse (nt klaaspudelisse). Märkus: viaalis on sisu 6% liiaga. Seega on 5 ml valmistatud lahust samaväärne 50 mg toimeainega. Valmistatud lahus peab olema oranži värvusega; kui see nii ei ole, tuleb lahus hävitada. Parenteraalseid preparaate tuleb enne manustamist visuaalselt kontrollida osakeste sisalduse ja värvimuutuste suhtes (nt roheline või must).

Tigetsükliini tuleb manustada intravenoosselt eraldi süsteemi või Y-süsteemi kaudu. Kui sama intravenoosset süsteemi kasutatakse mitme toimeaine järjestikuseks infundeerimiseks, tuleb süsteem loputada enne ja pärast tigetsükliini infundeerimist kas 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahusega või 50 mg/ml (5%) dekstroosi süstelahusega. Süst tuleb teha selle ühise süsteemi kaudu tigetsükliini ja muu(de) ravimi(te) sobiva infusioonilahusega (vt lõik 6.2). Ravim on ette nähtud ainult ühekordseks kasutamiseks; kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Kokkusobivad intravenoossed lahused on järgmised: 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi süstelahus, 50 mg/ml (5%) dekstroosi süstelahus ja Ringeri laktaadi süstelahus.

Manustamisel Y-süsteemi kaudu on 0,9% naatriumkloriidi süstelahuses lahjendatud tigetsükliini kokkusobivus tõestatud järgmiste ravimite või lahjenditega: amikatsiin, dobutamiin, dopamiinvesinikkloriid, gentamütsiin, haloperidool, Ringeri laktaadilahus, lidokaiinvesinikkloriid, metoklopramiid, morfiin, norepinefriin, piperatsilliin/tasobaktaam (EDTA-sisaldusega), kaaliumkloriid, propofool, ranitidiinvesinikkloriid, teofülliin ja tobramütsiin.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

UAB Norameda Meistrų g. 8A Vilnius 02189 Leedu

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

1187925

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 04.02.2025

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Veebruar 2025