RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Tranexamic acid Baxter 100 mg/ml süste-/infusioonilahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks ml lahust sisaldab 100 mg traneksaamhapet. Üks 5 ml viaal sisaldab 500 mg traneksaamhapet. Üks 10 ml viaal sisaldab 1000 mg traneksaamhapet.

INN. Acidum tranexamicum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süste-/infusioonilahus.

Selge, värvitu ja nähtavate osakesteta lahus. Lahuse pH on vahemikus 6,5 kuni 8,0.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Generaliseerunud või lokaalsest fibrinolüüsist tingitud verejooksude profülaktika ja ravi täiskasvanutel ning lastel alates ühe aasta vanusest.

• Verejooksud, nt: menorraagia ja metrorraagia, seedetrakti veritsused, hemorraagilised kuseteede häired pärast eesnäärme operatsiooni või pärast kuseteid mõjutavaid kirurgilisi protseduure.
• Kõrva-nina-kurgu operatsioonid (adenoidektoomia, tonsillektoomia, hamba ekstraktsioonid).
• Günekoloogilised operatsioonid või sünnitegevuse häired.
• Rindkere ja kõhuõõne operatsioonid ning teised suuremad kirurgilised vahelesekkumised, nt kardiovaskulaarsed operatsioonid.
• Verejooksud fibrinolüütiliste ainete manustamisel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud Kui ei ole teisiti määratud, on soovitatavad annused järgmised.

1. Lokaalse fibrinolüüsi standardravi

0,5 g (üks 5 ml ampull) kuni 1 g (üks 10 ml ampull või kaks 5 ml ampulli) traneksaamhapet aeglase intravenoosse süsti või infusioonina (= 1 ml/minutis) kaks kuni kolm korda ööpäevas.

2. Generaliseerunud fibrinolüüsi standardravi

1 g (üks 10 ml ampull või kaks 5 ml ampulli) traneksaamhapet aeglase intravenoosse süsti või infusioonina (= 1 ml/minutis) iga 6...8 tunni järel; vastab 15 mg/kg kehakaalu kohta.

Neerukahjustus Neerupuudulikkusega kaasneb ravimi kumulatsioonioht, mistõttu on traneksaamhappe kasutamine vastunäidustatud raske neerukahjustusega patsientidel (vt lõik 4.3). Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidel tuleb traneksaamhappe annust vähendada vastavalt seerumi kreatiniini tasemele.

Kreatiniin seerumis I.V annus Manustamissagedus

mikromol/l mg/10 ml 120...249 1,35...2,82 10 mg/kg kehakaalu kohta Iga 12 tunni järel 250...500 2,82...5,65 10 mg/kg kehakaalu kohta Iga 24 tunni järel

> 500 > 5,65 5 mg/kg kehakaalu kohta Iga 24 tunni järel

Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.

Lapsed Lõigus 4.1 kirjeldatud näidustuste alusel on lastele alates esimesest eluaastast annus ligikaudu 20 mg/kg ööpäevas. Siiski, efektiivsuse, annustamise ja ohutuse andmed nende näidustuste kohta on piiratud. Traneksaamhappe efektiivsust, annustamist ja ohutust ei ole täielikult hinnatud lastel südameoperatsiooni ajal. Hetkel saadaolevad andmed on piiratud, neid on kirjeldatud lõigus 5.1. Eakad Annuse kohandamine ei ole vajalik, välja arvatud juhul, kui kahtlustatakse neerupuudulikkust.

Manustamisviis Manustada tohib rangelt ainult aeglase intravenoosse süsti või infusioonina (vt lõik 6.6), kiirusega maksimaalselt 1 ml minutis.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Äge venoosne või arteriaalne tromboos (vt lõik 4.4).
• Konsumptsioonkoagulopaatiaga kaasnevad fibrinolüütilised seisundid, v.a nendel patsientidel, kellel esineb domineeriv fibrinolüütilise süsteemi aktivatsioon koos ägeda raske verejooksuga (vt lõik 4.4).
• Raske neerukahjutus (kumulatsiooni oht).
• Krambid anamneesis.
• Intratekaalne ja intraventrikulaarne süstimine, intratserebraalne manustamine (ajuturse ja krampide oht).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Rangelt tuleb järgida ülal kirjeldatud näidustusi ja manustamisviisi.

• Intravenoossed süstid või infusioonid tuleb manustada väga aeglaselt (kiirusega maksimaalselt 1 ml minutis).
• Traneksaamhapet ei tohi manustada intramuskulaarselt.

Krambid Seoses traneksaamhappe raviga on teatatud krampide esinemisest. Koronaararteri šunteerimise (coronary artery bypass graft, CABG) operatsioonil on enamus teatatud juhtudest esinenud pärast traneksaamhappe suurte annuste intravenoosset (i.v.) süstimist. Traneksaamhappe soovitatud

madalamate annuste kasutamisel on postoperatiivsete krambihoogude esinemine sarnane ilma traneksaamhappeta ravitud patsientidega.

Nägemishäired Tähelepanu tuleb pöörata võimalikele nägemishäiretele, kaasa arvatud nägemiskahjustus, nägemise ähmastumine, värvuste nägemise kahjustus ning vajadusel tuleb ravi katkestada. Pikaajalisel pideval traneksaamhappe kasutamisel on näidustatud regulaarne oftalmoloogiline kontroll (silmade kontroll, sealhulgas nägemisteravuse, värvuste nägemise, silmapõhja, nägemisvälja jne kontroll). Patoloogiliste silmamuutuste, eriti sarvkesta haiguste esinemisel, peab arst, konsulteerides spetsialistiga, otsustama pikaajalise traneksaamhappe süstelahuse vajalikkuse üle iga üksiku juhtumi puhul eraldi.

Hematuuria Ülemiste kuseteede hematuuria korral on kusiti obstruktsiooni risk.

Trombemboolilised juhud Enne traneksaamhappe kasutamist tuleb kaaluda trombembooliliste haiguste riskifaktoreid. Trombembooliliste haigustega anamneesis patsientidel või nendel, kellel on suurenenud trombembooliliste juhtude esinemine perekonna anamneesis (kõrge trombofiilia riskiga patsiendid), tuleb traneksaamhapet manustada ainult põhjendatud meditsiinilise näidustuse korral pärast konsulteerimist hematoloogia kogemustega arstiga ning range meditsiinilise järelvalve all (vt lõik 4.3). Suurenenud tromboosiohu tõttu tuleb traneksaamhapet manustada ettevaatusega suukaudseid kontratseptiive kasutavatel patsientidel (vt lõik 4.5).

Dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon Patsiente, kellel esineb dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon (DIK), ei tohi enamikul juhtudel ravida traneksaamhappega (vt lõik 4.3). Traneksaamhappe manustamisel tuleb piirduda patsientidega, kellel esineb domineeriv fibrinolüütilise süsteemi aktivatsioon koos ägeda raske verejooksuga. Hematoloogiline profiil on iseloomulikult ligikaudselt järgmine: vähenenud euglobuliini hüübe lüüsi aeg; pikenenud protrombiini aeg; fibrinogeeni, V- ja VIII-hüübimisfaktori, plasminogeenfibrinolüsiini ja alfa-2 makroglobuliini vähenenud sisaldus plasmas; P ja P kompleksi, st II-hüübimisfaktori (protrombiin), VIII- ja X-hüübimisfaktori normaalne sisaldus plasmas; fibrinogeeni degradatsiooni produktide suurenenud sisaldus plasmas; normaalne trombotsüütide arv. Ülaltoodu eeldab, et põhihaigusseisund ei muuda ise selle profiili erinevaid osiseid. Sellistel ägedatel juhtudel on 1 g traneksaamhappe üksikannus tavaliselt piisav verejooksu kontrolli alla saamiseks. Traneksaamhappe manustamist DIK korral tuleb kaaluda ainult siis, kui on kättesaadavad sobivad hematoloogilise labori seadmed ja kogenud meedikud.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimeuuringuid ei ole tehtud. Samaaegne ravi antikoagulantidega peab toimuma sellel alal kogenud arsti range järelvalve all. Traneksaamhappega ravitavatele patsientidele tuleb manustada hemostaasile mõjuvaid ravimeid ettevaatusega. Näiteks östrogeenide puhul võib suureneda trombide moodustumise võimaluse teoreetiline risk. Alternatiivselt võib ravimi antifibrinolüütilist toimet antagoniseerida trombolüütiliste ravimitega.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasestumisvõimelised naised Rasestumisvõimelised naised peavad ravi ajal kasutama tõhusat kontratseptsiooni.

Rasedus Traneksaamhappe kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Seega, kuigi loomkatsed ei näita teratogeenset toimet, ei soovitata ettevaatusena traneksaamhapet kasutada raseduse esimese trimestri ajal. Piiratud kliinilised andmed traneksaamhappe kasutamisel erinevate kliiniliste hemorraagiliste häirete korral teisel ja kolmandal trimestril ei näidanud kahjulikku toimet lootele. Traneksaamhapet tohib kasutada kogu raseduse vältel vaid juhul, kui oodatav kasu õigustab võimalikke riske.

Imetamine Traneksaamhape eritub rinnapiima, mistõttu ei ole selle kasutamine imetamise ajal soovitatav.

Fertiilsus Puuduvad kliinilised andmed traneksaamhappe toime kohta fertiilsusele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

4.8 Kõrvaltoimed

Kliinilistest uuringutest ja turuletulekujärgselt teatatud kõrvaltoimed on esitatud allpool vastavalt organsüsteemi klassile.

Kõrvaltoimete kokkuvõte tabelina Teatatud kõrvaltoimed on esitatud allolevas tabelis. Kõrvaltoimed on järjestatud vastavalt MedDRA organsüsteemi klassidele. Igas organsüsteemi klassis on kõrvaltoimed järjestatud esinemissageduste alusel. Igas sageduse grupis on kõrvaltoimed välja toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

MedDRA Sage Aeg-ajalt Sagedus teadmata (ei saa hinnata organsüsteemi klass ≥ 1/100 kuni ≥ 1/1000 kuni olemasolevate andmete alusel)

Immuunsüsteemi - - Ülitundlikkusreaktsioonid, sh anafülaksia. häired Närvisüsteemi häired - - Krambid, eriti väärkasutamisel (vt lõigud Silma kahjustused - - Nägemishäired, sh värvinägemise Vaskulaarsed häired - - Hüpotensiooniga esinev halb enesetunne

Seedetrakti häired Kõhulahtisus. - - Naha ja nahaaluskoe - Allergiline - kahjustused dermatiit

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise juhtudest ei ole teatatud. Üleannustamise sümptomiteks võivad olla pearinglus, peavalu, hüpotensioon ja krambid. On näidatud, et krambid võivad esineda suurema sagedusega annuse suurendamisel. Üleannustamise ravi peab olema toetav.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: verejooksu tõkestavad ained, antifibrinolüütilised ained, aminohapped; ATC-kood: B02AA02.

Traneksaamhappe antihemorraagiline aktiivsus avaldub plasmiini fibrinolüütiliste omaduste pärssimise kaudu. Moodustub traneksaamhappe ja plasminogeeni kompleks, traneksaamhape seondub plasminogeeniga selle muundumisel plasmiiniks. Traneksaamhappe-plasmiini kompleksi aktiivsus fibriinile on madalam kui vaba plasmiini aktiivsus üksinda. In vitro uuringud näitasid, et suuremates traneksaamhappe annustes selle kompleksi aktiivsus vähenes.

Lapsed Lapsed vanuses üle 1 aasta Kirjanduse andmetel tuvastati 12 efektiivsuse uuringut laste südameoperatsioonil, mis hõlmasid 1073 last, kellest 631 said traneksaamhapet. Enamus neist olid platseebokontrollitud. Uuringu populatsioon oli heterogeenne vanuse, operatsioonitüübi ja annustamisskeemi osas. Traneksaamhappega läbi viidud uuringute tulemused viitavad vähenenud verekaotusele ja vähenenud veretoodete vajadusele kunstliku vereringega (cardiopulmonary bypass, CPB) läbi viidud laste südameoperatsioonide korral, kui esineb suur verejooksu risk, eriti tsüanootilistel patsientidel või kordusoperatsiooni korral. Kõige sobivam annustamisskeem näib olevat järgmine:

• esimene boolus 10 mg/kg pärast anesteesia indutseerimist ja enne nahalõiget;
• 10 mg/kg/tunnis pidev infusioon või süstimine CPB pumba täitmismahtu CPB protseduurile kohandatud annuses, kas patsiendi kehakaalu alusel 10 mg/kg või CPB pumba täitmismahu alusel;
• viimane 10 mg/kg süst kunstliku vereringe lõpus.

Väga väikesel hulgal patsientidel läbi viidud uuringu piiratud andmed soovitavad eelistatult kasutada pidevat infusiooni, kuna see säilitab terapeutilist plasmakontsentratsiooni kogu operatsiooni vältel. Lastel ei ole läbi viidud annusest sõltuvat või farmakokineetilist uuringut.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Traneksaamhappe maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse kiirelt pärast lühikest intravenoosset infusiooni, pärast mida langeb plasmakontsentratsioon multieksponentsiaalselt.

Jaotumine Traneksaamhappe seotus plasmaproteiinidega on ligikaudu 3% terapeutilisest plasma tasemest ning näib olevat täielikus sõltuvuses selle seotusest plasminogeeniga. Traneksaamhape ei seondu seerumi albumiiniga. Esmane jaotusruumala on ligikaudu 9...12 liitrit.

Traneksaamhape läbib platsentat. Intravenoosse süsti annuses 10 mg/kg manustamise järgselt 12 rasedale naisele oli traneksaamhappe kontsentratsioon seerumis vahemikus 10...53 µg/ml, samas kui nabaväädi veres vahemikus 4...31 µg/ml. Traneksaamhape difundeerub kiirelt liigesevedelikku ja sünoviaalmembraani. Pärast intravenoosset süsti annuses 10 mg/kg 17 põlveoperatsiooni läbinud patsiendile, olid kontsentratsioonid liigesevedelikus sarnased vastavatele seerumi näitudele. Traneksaamhappe kontsentratsioon paljudes teistes kudedes on väga väike võrreldes sellega, mida on täheldatud veres (rinnapiimas 1/100, tserebrospinaalvedelikus 1/10, silma vesivedelikus 1/10). Traneksaamhapet on avastatud ka seemnevedelikus, kus ta pärsib fibrinolüütilist aktiivsust, kuid ei mõjuta sperma liikumist.

Eritumine

Traneksaamhape eritub põhiliselt muutumatul kujul uriiniga. Peamiseks eritumise teeks on eritumine uriiniga läbi glomerulaarfiltratsiooni. Neerukliirens on võrdne plasmakliirensiga (110...116 ml/min). Traneksaamhape eritub ligikaudu 90% ulatuses esimese 24 tunni jooksul pärast intravenoosset manustamist annuses 10 mg/kg kehakaalu kohta. Traneksaamhappe eritumise poolväärtusaeg on ligikaudu 3 tundi.

Teised eripopulatsioonid Neerupuudulikkusega patsientidel suureneb plasmakontsentratsioon. Spetsiifilisi farmakokineetilisi uuringuid ei ole lastel läbi viidud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse, reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Traneksaamhappe intratekaalsel manustamisel loomadele on täheldatud epileptogeenset aktiivsust.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Süstevesi.

6.2 Sobimatus

Seda ravimit ei tohi lisada vereülekandele või penitsilliini sisaldavate süstelahustega.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Pärast esmast avamist: süste-/infusioonilahus on vaid ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata jäänud ravim tuleb hävitada. Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril kuni 25 °C.

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja. Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril 2 °C kuni 8 °C, välja arvatud juhul, kui lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

6.4 Säilitamise eritingimused

Mitte lasta külmuda. Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi esmast avamist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

6 ml klaasviaal (I tüüpi), mis sisaldab 5 ml lahust, blistris ja karbis. 10 ml klaasviaal (I tüüpi), mis sisaldab 10 ml lahust, blistris ja karbis.

Pakendi suurused: 5 x 5 ml, 10 x 5 ml, 5 x 10 ml, 10 x 10 ml. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Traneksaamhappe süste-/infusioonilahust tohib segada enam-jaolt kõikide infusioonilahustega, nagu elektrolüütide lahused, süsivesikute lahused, aminohapete lahused ja dekstraanilahused. Sellele ravimile võib lisada ka hepariini.

Traneksaamhappe süste-/infusioonilahus on ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Baxter Holding B.V. Kobaltweg 49 3542CE Utrecht Holland

8. MÜÜGILOA NUMBER

1008320

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 25.06.2020 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 10.03.2026

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Märts 2026