Trileptal 300 - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

TRILEPTAL 150, 150 mg õhukese polümeerikattega tabletid
TRILEPTAL 300, 300 mg õhukese polümeerikattega tabletid
TRILEPTAL 600, 600 mg õhukese polümeerikattega tabletid
TRILEPTAL 60 mg/ml suukaudne suspensioon


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 150 mg, 300 mg või 600 mg okskarbasepiini.
Suukaudse suspensiooni 1 ml sisaldab 60 mg okskarbasepiini.
INN. Oxcarbazepinum

Abiained vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.
150 mg: kahvatu hallikas-roheline, ovaalne tablett, mõlemalt poolt poolitusjoonega. Ühele poole on
pressitud ,,T/D" ja teisele poole ,,C/G".
300 mg: kollane, ovaalne tablett, mõlemalt poolt poolitusjoonega. Ühele poole on pressitud ,,TE/TE"
ja teisele poole ,,CG/CG".
600 mg: kahvaturoosa, ovaalne tablett, mõlemalt poolt poolitusjoonega. Ühele poole on pressitud
,,TF/TF" ja teisele poole ,,CG/CG".

Suukaudne suspensioon (kollakasvalge või kergelt punakaspruun suspensioon).


4. KLIINILISED
OMADUSED

4.1
Näidustused

Epilepsia.
Märkus. Trileptal on näidustatud esimese rea epilepsiavastase ravimina monoteraapiana või
kombinatsioonis teiste epilepsiavastaste ravimitega.
Trileptal on näidustatud juhul, kui ravi teiste epilepsiavastaste ravimitega ei ole tulemuslik.
Trileptal"i kasutatakse partsiaalsete epilepsiahoogude (lihtsad või komplekssed ja partsiaalsed
sekundaarse generalisatsiooniga krambid) ja generaliseerunud toonilis-klooniliste epilepsiahoogude
korral täiskasvanutel ja lastel.

4.2
Annustamine ja manustamisviis

Annustamine
Trileptal"i võib kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis teiste epilepsiavastaste ravimitega.
Mõlemal juhul tuleb ravi alustada kliiniliselt toimiva ööpäevase annusega jagatuna kaheks
võtmiskorraks (vt 5.1). Vajadusel võib annust järk-järgult suurendada. Kui Trileptal"iga asendatakse
mõnda teist epilepsiavastast ravimit, tuleb Trileptal-ravi alustamisel asendatava ravimi annust
vähendada järk-järgult. Kombinatsioonis teis(t)e epilepsiavastas(t)e ravimi(te)ga suureneb üldine
epilepsiavastase ravimi kogus, mistõttu võib osutuda vajalikuks vähendada teis(t)e ravimi(te) annust
ja/või suurendada Trileptal"i annust aeglasemalt (vt lõik 4.5).

BPI 08.10.2008

Trileptal"i võib võtta koos söögiga või ilma.
Enne suspensiooni võtmist tuleb pudelit hoolikalt loksutada ja otsekohe peale seda mõõta soovitud
annus. Määratud kogus suspensiooni tuleb võtta pudelist pakendis oleva annustamissüstlaga.
Suspensiooni võib manustada otse süstlast või vahetult enne võtmist segada vähese koguse veega.
Pärast igakordset ravimi võtmist tuleb pudel sulgeda ning süstalt väljastpoolt pühkida kuiva ja puhta
lapiga.
Trileptal kaetud tablette ja peroraalset suspensiooni võib asendada võrdsetes annustes.
Tablettidel on poolitusjoon ning neid võib neelamise kergendamiseks poolitada.
Alljärgnevad annustamissoovitused on normaalse neerufunktsiooniga patsientidele (vt lõik 5.2).
Optimaalse annuse leidmiseks ei ole vajalik ravimi kontsentratsiooni jälgimine plasmas.

Täiskasvanud ja eakad patsiendid.
Monoteraapia. Soovitatav algannus on 600
mg (8...10
mg/kg) ööpäevas jagatuna kaheks
üksikannuseks. Terapeutiline toime saabub 600...2400 mg manustamisel ööpäevas. Vajadusel võib
ööpäevast annust suurendada maksimaalselt 600 mg kaupa nädalase intervalliga kuni soovitud toime
saabumiseni.
Monoteraapia kontrollitud uuringud antiepileptilist ravi mittesaavatel patsientidel näitasid, et
efektiivseks annuseks on 1200 mg ööpäevas; üleminekul teistelt epilepsiavastastelt ravimitelt
Trileptal-monoteraapiale ravile raskesti alluvate patsientide puhul oli efektiivseks annuseks 2400 mg.
Haigla tingimustes on ööpäevast annust suurendatud 2400 mg-ni 48 tunni jooksul.

Kombineeritud ravi. Soovitatav algannus on 600 mg (8...10 mg/kg) ööpäevas jagatuna kaheks
üksikannuseks. Terapeutiline toime saabub 600...2400 mg manustamisel ööpäevas. Vajadusel võib
ööpäevast annust suurendada maksimaalselt 600 mg kaupa nädalase intervalliga kuni soovitud toime
saabumiseni.
Kontrollitud kliinilistes uuringutes olid kombineeritud ravi puhul efektiivsed annused vahemikus
600...2400
mg ööpäevas, kuigi enamik patsiente ei talunud 2400
mg ööpäevas ilma teise
antiepileptilise ravimi annuse vähendamiseta peamiselt kesknärvisüsteemiga seotud kõrvaltoimete
tõttu.
Järjepidevad uuringud 2400 mg ületavate ööpäevaste annustega puuduvad.

Eakad patsiendid. Eakatel häiritud neerufunktsiooniga patsientidel on vajalik annuse kohandamine (vt
Neerupuudulikkusega patsiendid). Hüponatreemia riskiga patsiendid: vt lõik 4.4.

Lapsed. Monoteraapiana või kombinatsioonis teiste epilepsiavastaste ravimitega on algannuseks
8...10 mg/kg ööpäevas jagatuna kaheks üksikannuseks. Kombinatsioonravis on enamikel juhtudel
piisav keskmine säilitusannus umbes 30 mg/kg ööpäevas. Vajadusel võib ööpäevast algannust
suurendada maksimaalselt 10 mg/kg kaupa nädalase intervalliga maksimaalselt 46 mg/kg-ni kuni
soovitud toime saabumiseni (vt lõik 5.2).

Ülaltoodud annustamissoovitused põhinevad kõiki vanusegruppe käsitlevates kliinilistes uuringutes
kasutatud annustel. Siiski võib mõnikord tekkida vajadus kasutada ravi alguses väiksemaid annuseid.

Maksapuudulikkusega patsiendid. Kerge ja mõõduka maksapuudulikkuse korral ei ole annuse
muutmine vajalik. Trileptal"i kasutamist raske maksapuudulikkusega patsientidel ei ole uuritud, seega
on raske maksapuudulikkusega patsientide puhul vajalik ettevaatus (vt lõik 5.2).

Neerupuudulikkusega patsiendid. Neerufunktsiooni häiretega patsientidel (kreatiniini kliirens alla
30 ml/min) tuleks Trileptal-ravi alustada soovitatust poole väiksema annusega (300 mg ööpäevas) ja
annust aeglaselt suurendada soovitud toime saabumiseni (vt lõik 5.2).
Annuse järk-järgulisel suurendamisel tuleb neerupuudulikkusega patsiente hoolikamalt jälgida.

4.3
Vastunäidustused

Ülitundlikkus okskarbasepiini või preparaadi abiainete suhtes.

4.4
Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel.
BPI 08.10.2008


Turustamisjärgselt on teatatud I tüüpi (varajast tüüpi) ülitundlikkusreaktsioonidest, kaasa arvatud
lööve, sügelus, urtikaaria, angioödeem ja anafülaksia. Trileptali esmakordselt või korduvalt saanud
patsientidel on teatatud anafülaksiast ja angioödeemist, mis haaras kõripiirkonna, huuled ning
silmalaud. Kui patsiendil tekivad Trileptal-ravi ajal sellised reaktsioonid, siis tuleb ravi katkestada
ning alustada alternatiivset ravi.
Patsiente, kellel esineb ülitundlikkus karbamasepiini suhtes, tuleb informeerida sellest, et umbes
25...30%-l neist võib esineda ülitundlikkus okskarbasepiini suhtes (vt lõik 4.8).
Ülitundlikkusreaktsioonid võivad tekkida ka nendel patsientidel, kes ei ole karbamasepiini suhtes
ülitundlikud. Ülitundlikkuse sümptomite (vt lõik 4.8) tekkimisel tuleb Trileptal-ravi kohe lõpetada.
Väga harva on seoses Trileptal"i kasutamisega teatatud tõsistest nahareaktsioonidest, kaasa arvatud
Stevens-Johnson"i sündroom, toksiline epidermise nekrolüüs (Lyell"i sündroom) ja multiformne
erüteem. Tõsise nahareaktsiooniga patsiendid võivad vajada haiglaravi, kuna need seisundid võivad
olla eluohtlikud ja väga harva lõppeda isegi surmaga. Neid juhtumeid esines nii lastel kui ka
täiskasvanutel. Sümptomite ilmnemise alguseni kulus keskmiselt 19 päeva. Üksikjuhtudel on teatatud
tõsise nahareaktsiooni taastekkimisest, kui Trileptal"i hakati uuesti kasutama. Kui patsiendil tekib
Trileptal"i kasutamisel tõsine nahareaktsioon, tuleks kaaluda Trileptal-ravi lõpetamist ja teise
antiepileptilise ravimi väljakirjutamist.
Kuni 2,7%-l Trileptal-ravi saavatest patsientidest on esinenud tavaliselt asümptomaatiline, ravi
muutmist mitte vajav naatriumi sisalduse langus seerumis alla 125 mmol/l. Kliinilistes uuringutes on
seerumi naatriumisisaldus normaliseerunud ravimi annuse vähendamisel, ravi lõpetamisel või
konservatiivse ravi rakendamisel, nt tarvitatava vedeliku vähendamisel. Enne Trileptal-ravi alustamist
tuleb seerumi naatriumisisaldus määrata madala seerumi naatriumisisaldusega neerupuudulikkusega
patsientidel ja seerumi naatriumisisaldust vähendavaid ravimeid (nt diureetikumid, desmopressiin)
ning ka NSAID-e (nt. indometatsiin) tarvitavatel patsientidel. Seejärel tuleb seerumi naatriumisisaldus
määrata umbes 2 nädala pärast ja edasi kord kuus kolme esimese ravikuu jooksul või vastavalt
vajadusele. Seerumi naatriumisisalduse jälgimine on eriti vajalik vanemaealistel patsientidel. Samad
ettevaatusabinõud on vajalikud, kui Trileptal-ravi ajal hakkab patsient võtma seerumi
naatriumisisaldust vähendavaid ravimeid. Seerumi naatriumisisaldust tuleb kontrollida kõigi
hüponatreemiale viitavate sümptomite ilmnemisel (vt lõik 4.8).
Kõigil südamepuudulikkusega patsientidel tuleb vedeliku peetuse avastamiseks regulaarselt jälgida
kehakaalu. Tursete tekkimisel või südamepuudulikkuse süvenemisel tuleb kontrollida seerumi
naatriumisisaldust. Hüponatreemia ilmnemisel tuleb piirata vedeliku tarbimist. Kuna okskarbasepiin
võib väga harva mõjutada südame erutusjuhtesüsteemi, tuleb hoolikalt jälgida patsiente, kellel on
anamneesis südame erutusjuhtehäired (atrioventrikulaarne blokaad, arütmia).
Väga harva on Trileptal-raviga seostatud hepatiidi tekkimist. Hepatiidi kahtlusel on soovitatav
Trileptal-ravi lõpetada.
Väga harva on turustamisjärgselt teatatud agranulotsütoosi, aplastilise aneemia ja pantsütopeenia
juhtudest (vt lõik 4.8). Nende juhtude väikese arvu ning mitmete täiendavate tegurite (nt kaasnevad
haigused, samaaegselt kasutatavad ravimid) tõttu ei ole otsest põhjuslikku seost kindlaks tehtud.
Trileptal-ravi tuleb katkestada kui ilmnevad olulised luuüdi depressiooni tunnused.

Enesetapumõtted ja suitsidaalne käitumine: Antiepileptilisi ravimeid erinevate näidustuste puhul
kasutanud patsientidel on teatatud enesetapumõtetest ja suitsidaalsest käitumisest. Randomiseeritud
platseebokontrolliga uuringute meta-analüüs näitas, et antiepileptikume kasutavate patsientide hulgas
on suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise risk vähesel määral suurenenud. Suitsiidimõtete
ja suitsidaalse käitumise tekkemehhanism okskarbasepiini saavatel patsientidel ei ole teada, kuid
olemasolevate andmete põhjal ei saa seda riski ka välistada.
Seetõttu tuleb patsiente jälgida enesetapumõtete ja suitsidaalse käitumise nähtude osas ning vajadusel
rakendada sobivat ravi. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada, et enesetapumõtete või
suitsidaalse käitumise tekke korral peavad nad pöörduma arsti poole.

Fertiilses eas naisi tuleb informeerida sellest, et Trileptal võib vähendada hormonaalsete
rasestumisvastaste vahendite efektiivsust (vt lõik 4.5). Seetõttu on Trileptal-ravi ajal soovitatav
kasutada täiendavaid mittehormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid.
Alkoholi tarvitamine Trileptal-ravi ajal võib suurendada ravimi sedatiivset toimet.
BPI 08.10.2008

Sarnaselt teistele epilepsiavastastele ravimitele tuleb Trileptal-ravi lõpetada järk-järgulise annuse
vähendamise teel, et vähendada võimalikku krampide esinemise sagenemist.
Trileptal peroraalne suspensioon sisaldab etanooli (alla 100
mg annuse kohta) ning
parahüdroksübensoaate, millest viimased võivad põhjustada allergilisi reaktsioone (peamiselt
hilistüüpi). Sorbitooli sisalduse tõttu ei tohi Trileptal"i peroraalset suspensiooni manustada
patsientidele, kellel on harvaesinev pärilik fruktoosi talumatus.

4.5
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed.

Ensüümide indutseerimine.
In vitro ja in vivo indutseerivad okskarbasepiin ja MHD vähesel määral ensüüme CYP450 3A4 ja
CYP450 3A5, mis osalevad immuunosupressantide (nt tsüklosporiin, takroliimus), suukaudsete
kontratseptiivsete ainete (vt allpool) ja teiste epilepsiavastaste ravimite (nt karbamasepiin)
metabolismis, mille tulemusena langeb nende ravimite kontsentratsioon plasmas.
In vitro on okskarbasepiin ja MHD UDP-glükuronüültransferaasi nõrgad indutseerijad
(mittespetsiifiline UGT-ensüüm uuring), mistõttu on in vivo selle ensüümiga konjugeerumise teel
elimineeruvate ravimitega (nt valproehape, lamotrigiin) koostoime vähetõenäoline. Sellest hoolimata
võib Trileptal"iga koosmanustamisel olla vajalik CYP3A4 ja UDP-glükuronüültransferaasi vahendusel
metaboliseeruvate ravimite annuse suurendamine. Trileptal-ravi lõpetamisel võib osutuda vajalikuks
nende ravimite annuse vähendamine.

Hormonaalsed kontratseptiivid. Trileptal mõjustab nende kahte toimeianet - etinüülöstradiooli (EE) ja
levonorgestreeli (LNG). EE ja LNG keskmised AUC väärtused langesid vastavalt 48...52% ja
32...52%. Trileptal"i samaaegne kasutamine võib muuta hormonaalsete kontratseptiivide kasutamise
ebaefektiivseks (vt lõik 4.4) ning täiendavalt tuleb kasutada usaldusväärset meetodit.

Kaltsiumikanali blokaatorid.
Pärast korduvat Trileptal"iga koosmanustamist langesid felodipiini AUC väärtused 28%. Seejuures
jäid plasmakontsentratsioonid soovitatud terapeutilisse vahemikku.
Samas põhjustas verapamiil 20%-lise MHD plasmakontsentratsiooni languse, kuigi seda langust ei
peeta kliiniliselt oluliseks.

Ensüümide inhibeerimine.
Okskarbasepiin ja tema farmakoloogiliselt aktiivne metaboliit (monohüdroksüderivaat, MHD)
inhibeerivad CYP450 2C19-t. Seetõttu võivad koostoimed esineda Trileptal"i suurte annuste
manustamisel koos CYP450 2C19 vahendusel metaboliseeruvate ravimitega, nt fenobarbitaal,
fenütoiin. Suurema kui 1200
mg Trileptal"i annuse manustamisel suurenes fenütoiini
plasmakontsentratsioon kuni 40% võrra (vt allpool olevat kokkuvõtvat tabelit teiste epilepsiavastaste
ravimite kohta). Sellisel juhul võib olla vajalik fenütoiini annuse vähendamine (vt lõik 4.2).

Epilepsiavastased ravimid.
Kliinilistes uuringutes on hinnatud Trileptal"i ja teiste epilepsiavastaste ravimite (TER) võimalikke
koostoimeid. Alljärgnevas tabelis on toodud nende koostoimete mõju keskmistele AUC-dele
(kontsentratsioonikõvera alune pindala) ja Cmin-le.

Kokkuvõte Trileptal"i ja teiste epilepsiavastaste ravimite (TER) koostoimetest.
Samaaegselt
Trileptal"i mõju

TER-ide mõju
manustatavad
TER-ide
MHD

TER-id
Cmin-le
AUC-le
Karbamasepiin
0...22%
langus
40%
langus
(30%
karbamasepiin-
epoksiidi
tõus)
Klobasaam
Ei
ole
uuritud
Ei
mõjuta
Felbamaat
Ei
ole
uuritud
Ei
mõjuta
Lamotrigiin
Ei
mõjuta
Ei
mõjuta
Fenobarbitaal
14...15%
tõus
30...31%
langus
Fenütoiin
0...40%
tõus
29...35%
langus
BPI 08.10.2008

Valproehape
Ei
mõjuta
0...18%
langus

Tsütokroom P450 ensüümide tugevad indutseerijad, nt karbamasepiin, fenütoiin ja fenobarbitaal
langetavad MHD kontsentratsiooni plasmas (29...40%). Kui üht või mitut epilepsiavastast ravimit
manustatakse koos okskarbasepiiniga, võib vajalikuks osutuda hoolikas annuse kohandamine ja/või
plasmakontsentratsiooni jälgimine.
Trileptal"i puhul ei ole täheldatud autoinduktsiooni.

Koostoimed teiste ravimitega.
Tsimetidiin, erütromütsiin, viloksasiin, varfariin ja dekstropropoksüfeen ei mõjutanud MHD
farmakokineetikat.
Kliiniliselt olulisi koostoimeid ei täheldatud uuringutes osalenud tritsüklilisi antidepressante kasutanud
patsientidel.
Liitiumi kombineerimine okskarbasepiiniga võib suurendada neurotoksilisust.

4.6
Rasedus ja imetamine

Kasutamine raseduse ajal.
Üldised riskid, mis on seotud epilepsia ning epilepsiavastaste ravimitega.
Epilepsiaga naiste lastel on väärarengute oht kaks kuni kolm korda suurem kui on üldpopulatsiooni
keskmine (3%). Ravi saanud populatsioonis on täheldatud väärarengute sagenemist polüteraapia
puhul, siiski pole kindlaks tehtud, kui suurel määral on väärarengute kujunemisel oluline haigus ise
ja/või selle ravi.
Efektiivset epilepsia ravi ei tohi katkestada, kuna haiguse ägenemine on kahjulik nii emale kui ka
lapsele.

Okskarbasepiiniga seotud riskid.
Ravimi kasutamise kogemused raseduse ajal on piiratud. Loomkatsetes suurenes emasloomale
toksiliste annuste kasutamisel loote suremus, arengupeetus ja väärarengute esinemine (vt lõik 5.3).
Kui naine rasestub Trileptal-ravi ajal, kavatseb rasestuda või kui raseduse ajal tekib vajadus ravi
alustada, tuleb hoolikalt kaaluda ravi kasu ja loote väärarengute riski vahekorda. Eriti oluline on see
raseduse esimesel trimestril. Kasutada tuleks okskarbasepiini minimaalset toimivat annust. Kui vähegi
võimalik, tuleks fertiilses eas naistel kasutada Trileptal"i monoteraapiat vähemalt raseduse esimesel
trimestril. Patsiente tuleb informeerida loote väärarengute suurenenud riskist ning võimaldada
antenataalsed uuringud. Raseduse ajal ei tohi efektiivset epilepsiavastast okskarbasepiin-ravi
katkestada, kuna haiguse ägenemine on kahjulik nii emale kui lapsele.

Monitoorimine ja profülaktika.
Epilepsiavastased ravimid võivad põhjustada foolhappe puudust, mis omakorda võib põhjustada loote
väärarenguid. Seetõttu on enne rasestumist ja raseduse ajal soovitatav täiendavalt manustada
foolhapet. Kasu võib olla foolhappe manustamisest kaks kuud enne ja üks kuu pärast rasestumist.
Antenataalsed uuringud tuleb võimaldada ka foolhapet saavatele naistele.
Rasedusaegsete füsioloogiliste muutuste tõttu võib raseduse jooksul okskarbasepiini aktiivse
metaboliidi, 10-monohüdroksüderivaadi (MHD) kontsentratsioon plasmas järk-järgult väheneda.
Soovitatav on hoolikalt jälgida kliinilist ravivastust raseduse ajal ning kogu raseduse vältel hoogude
üle adekvaatse kontrolli tagamiseks tuleks kaaluda MHD plasmakontsentratsiooni muutuste
määramist. Samuti võib kaaluda MHD plasmakontsentratsiooni määramist pärast sünnitust, eriti juhul,
kui raseduse ajal suurendati ravimi annust.

Vastsündinu.
On andmeid epilepsiavastastest ravimitest tingitud veritsustest vastsündinul. Seetõttu on soovitatav
profülaktiliselt manustada vitamiini K1 raseduse viimastel nädalatel emale ja ka vastsündinule.
Üksikjuhtudel on epilepsiavastaste ravimite kasutamisel esinenud vastsündinutel hüpokaltseemiat, mis
on fosfori-kaltsiumi metabolismi ja luu mineralisatsiooni häire tulemus. Profülaktilise abinõuna on
soovitatav kasutada raseduse kolmandal trimestril D-vitamiini.

Kasutamine imetamise ajal.
BPI 08.10.2008

Okskarbasepiin ja tema aktiivne metaboliit MHD erituvad inimese rinnapiima. Mõlema
kontsentratsioonide suhe rinnapiimas ja plasmas on 0,5. Andmed sel teel imiku organismi jõudnud
Trileptal"i toimest puuduvad. Seetõttu ei või Trileptal-ravi ajal last rinnaga toita.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Trileptal võib põhjustada uimasust ja unisust. Patsiente tuleb informeerida, et ravi võib mõjutada
nende füüsilist ja/või vaimset võimekust, mis on vajalik auto juhtimiseks ja masinatega töötamiseks.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõige sagedasemateks kõrvaltoimeteks on unisus, peavalu, pearinglus, diploopia, iiveldus,
oksendamine ja väsimus, mis ilmnevad rohkem kui 10% patsientidest.
Kõrvaltoimete esinemise profiil põhineb Trileptal"iga seotud kõrvaltoimete andmetel kliinilistest
uuringutest. Lisaks on arvesse võetud ka kliiniliselt olulisi teateid patsiendiprogrammidest (named
patient programs) ja turustamisjärgsest kogemusest.

Kõrvaltoimed (Tabel 1) on liigitatud esinemissageduse järgi, alustades kõige sagedasemast ning
kasutades järgmist klassifikatsiooni: väga sage (1/10); sage (1/100, <1/10); aeg-ajalt (1/1000,
<1/100); harv (1/10 000, <1/1000); väga harv (<1/10 000), sealhulgas üksikjuhud.

Tabel 1
Vere ja lümfisüsteemi häired

Aeg-ajalt
Leukopeenia.
Väga harv
Luuüdi depressioon, agranulotsütoos, aplastiline aneemia,
pantsütopeenia, neutropeenia,trombotsütopeenia.
BPI 08.10.2008

Immuunsüsteemi häired

Väga harv
Ülitundlikkus (sealhulgas multiorganülitundlikkus) mille
iseloomulikeks tunnusteks on lööve ja palavik. Haaratud võivad
olla ka teised organsüsteemid, nagu vere- ja lümfisüsteem (nt
eosinofiilia, trombotsütopeenia, leukopeenia, lümfadenopaatia,
splenomegaalia), maks (nt muutused maksafunktsiooni testides,
hepatiit), lihased ja liigesed (nt liigeste turse, müalgia, artralgia),
närvisüsteem (nt hepaatiline entsefalopaatia), neerud (nt
proteinuuria, interstitsiaalne nefriit, neerupuudulikkus), kopsud
(nt düspnoe, kopsuturse, astma, bronhospasm, interstitsiaalne
pneumoniit), angioödeem, anafülaktilised reaktsioonid.
Ainevahetus- ja toitumishäired

Sage
Hüponatreemia.
Väga harv
Hüponatreemia, mis on seotud sümptomitega nagu krambid,

segasusseisund, teadvushäired, entsefalopaatia (vt ka

Närvisüsteemi häired), nägemishäired (nt hägune nägemine),

oksendamine, iiveldus, foolhappe puudus.
Väga harv
Hüpotüreoidism.
Psühhiaatrilised häired

Sage
Segasusseisund, depressioon, apaatia, agiteeritus (nt närvilisus),
emotsionaalne labiilsus.
Närvisüsteemi häired

Väga sage
Unisus, peavalu, pearinglus.
Sage
Ataksia, treemor, nüstagm, tähelepanu häired, amneesia.
Silma kahjustused

Väga sage
Diploopia.
Sage
Hägune nägemine, nägemishäired.
Kõrva ja labürindi kahjustused
Sage
Vertiigo.
Südame häired

Väga harv
Arütmia, atrioventrikulaarne blokaad.
Vaskulaarsed häired

Väga harv
Hüpertensioon.

Seedetrakti häired

Väga sage
Iiveldus, oksendamine.
Sage
Kõhulahtisus, kõhukinnisus, kõhuvalu.
Väga harv
Pankreatiit ja/või lipaasi ja/või amülaasi taseme tõus.
Maksa ja sapiteede häired

Väga harv
Hepatiit.
Naha ja naha aluskoe

kahjustused

Sage
Lööve, alopeetsia, akne.
Aeg-ajalt
Urtikaaria.
Väga harv
Angioödeem, Stevens-Johnson"i sündroom, toksiline epidermise
nekrolüüs (Lyell"i sündroom), multiformne erüteem.
Lihas-skeleti ja sidekoe

kahjustused

Väga harv
Süsteemne erütematoosne luupus.
Üldised häired ja

manustamiskoha reaktsioonid

Väga sage
Väsimus.
Sage
Asteenia.
Uuringud

Aeg-ajalt
Maksaensüümide taseme tõus, alkaalse fosfataasi aktiivsuse tõus.

BPI 08.10.2008

Väga harva on Trileptal-ravi ajal tekkinud märkimisväärne hüponatreemia (naatrium < 125 mmol/l).
Enamasti tekkis see Trileptal-ravi 3 esimese kuu jooksul, kuigi mõnedel patsientidel langes seerumi
naatriumisisaldus esmakordselt alla < 125 mmol/l rohkem kui üks aasta pärast ravi alustamist (vt lõik
4.4).

4.9 Üleannustamine

On teatatud üksikutest üleannustamise juhtumitest. Maksimaalne võetud annus oli umbes 24 000 mg.
Kõik patsiendid paranesid pärast sümptomaatilist ravi. Üleannustamise sümptomid on: unisus,
uimasus, iiveldus, oksendamine, hüperkineesia, hüponatreemia, ataksia ja nüstagm. Spetsiifilist
antidooti ei ole. Ravi on sümptomaatiline ja toetav. Võib teha maoloputust ja/või manustada aktiivsütt.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1
Farmakodünaamilised omadused

Farmakodünaamilised omadused
Lisaks okskarbasepiinile avaldab terapeutilist toimet tema aktiivne metaboliit MHD (vt lõik 5.2 -
biotransformatsioon). Okskarbasepiini ja MHD krambivastane toime võib olla tingitud voltaaz-
sõltuvate naatriumikanalite blokaadist, mille tulemusena stabiliseeruvad üleerutatud närvirakkude
membraanid ja väheneb sünaptiliste impulsside levik. Lisaks sellele on krambivastane toime seotud
kaaliumikanalitega.
Okskarbasepiini ja MHD avaldavad loomadel tugevat ja efektiivset krambivastast toimet. Nad hoidsid
närilistel ära generaliseerunud toonilis-kloonilised krambid ning vähemal määral kloonilised krambid.
Alumiinium-implantaadiga Reesus-ahvidel hoidsid nad ära või vähendasid korduvate partsiaalsete
krampide teket. Toime nõrgenemist toonilis-klooniliste krampide vähendamisel ei täheldatud
okskarbasepiini ja MHD manustamisel hiirtele ja rottidele vastavalt 5 päeva ja 4 nädala jooksul.

5.2 Farmakokineetika

Imendumine. Pärast Trileptal"i suukaudset manustamist imendub okskarbasepiin täielikult ja
metaboliseerub farmakoloogiliselt aktiivseks metaboliidiks (10-monohüdroksüderivaadiks, MHD).
Pärast 600 mg Trileptal"i ühekordset manustamist enne sööki tervetele meessoost vabatahtlikele, oli
MHD keskmine Cmax 34 mol/l ja vastav keskmine tmax 4,5 tundi.
Vaid 2% toimeainest esineb plasmas muutumatult, umbes 70% MHD-na ja ülejäänud kiiresti erituvate
sekundaarsete metaboliitidena.
Toit ei mõjuta okskarbasepiini imendumise kiirust ega hulka, mistõttu Trileptal"i võib manustada koos
toiduga või ilma.

Jaotumine. MHD jaotusruumala on 49 liitrit. Umbes 40% MHD-st seondub plasmavalkudega,
peamiselt albumiiniga. Terapeutiliselt olulises vahemikus ei sõltu valkudega seondumise määr
kontsentratsioonist seerumis. Okskarbasepiin ja MHD ei seondu alfa-1-happe-glükoproteiiniga.
Okskarbasepiin ja selle aktiivne metaboliit (MHD) läbivad platsenta. Ühel juhul olid MHD
kontsentratsioonid loote ja ema plasmas võrdsed.

Metabolism.
Okskarbasepiin taandatakse tsütosoolsete maksaensüümide poolt kiiresti
farmakoloogiliselt aktiivseks MHD-ks. MHD metaboliseerub edasi konjugeerumise teel
glükuroonhappega. Väike osa (4%) annusest oksüdeeritakse inaktiivseks metaboliidiks (10,11-
dihüdroksüderivaadiks, DHD).

Eritumine. Enam kui 95% okskarbasepiini manustatud annusest eritub organismist uriiniga valdavalt
metaboliitidena ja vaid 1% ulatuses muutumatult. Alla 4% manustatud annusest eritub sapiga. Umbes
80% annusest eritub uriiniga kas MHD glükuroniididena (49%) või muutumatu MHD-na (27%),
umbes 3% inaktiivse DHD-na ja 13% okskarbasepiini konjugaatidena.
Okskarbasepiin elimineerub plasmast kiiresti, selle poolväärtusaeg on 1,3...2,3 h. MHD
poolväärtusaeg plasmas on 9,3 + 1,8 h.
BPI 08.10.2008


Annuse proportsionaalsus. Trileptal"i manustamisel 2 korda ööpäevas saabub MHD püsiv
kontsentratsioon plasmas 2...3 päeva jooksul. Ööpäevase annuse vahemikus 300...2400 mg on MHD
farmakokineetilised näitajad lineaarses sõltuvuses annusest.

Patsientide erigrupid.
Maksapuudulikkusega patsiendid. Okskarbasepiini ja MHD farmakokineetikat ja metabolismi on
võrreldud pärast 900
mg ühekordset suukaudset manustamist tervetele vabatahtlikele ja
maksapuudulikkusega patsientidele. Kerge kuni mõõdukas maksapuudulikkus ei mõjutanud
okskarbasepiini ja MHD farmakokineetikat. Uuringuid raske maksapuudulikkusega patsientidega ei
ole tehtud.

Neerupuudulikkusega patsiendid. Kreatiniini kliirensi ja MHD renaalse kliirensi vahel on lineaarne
sõltuvus. 300 mg Trileptal"i ühekordsel manustamisel neerupuudulikkusega patsientidele (kreatiniini
kliirens < 30 ml/min) pikeneb MHD eliminatsiooni poolväärtusaeg kuni 19 tunni võrra ning AUC
suureneb kaks korda.

Lapsed.
Pärast 5 või 15 mg/kg Trileptal"i ühekordset annustamist olid 2...5-aastastel lastel MHD vastavad
AUC väärtused 30% madalamad kui 6...12-aastastel lastel. Lastel on MHD eliminatsiooni
poolväärtusaeg (5...9 h) 10...50% lühem kui täiskasvanutel (10 h).

Rasedad.
Rasedusaegsete füsioloogiliste muutuste tõttu võib raseduse jooksul (MHD) kontsentratsioon plasmas
järk-järgult väheneda (vt lõik 4.6).

Eakad patsiendid.
Pärast ühekordset (300 mg) ja korduvat (600 mg/ööpäevas) Trileptal"i manustamist eakatele (60...82-
aastased) vabatahtlikele olid MHD maksimaalne kontsentratsioon plasmas ja AUC väärtused 30...60%
kõrgemad kui noortel (18...32-aastased) vabatahtlikel. Selle vahe põhjuseks on vanusest tingitud
kreatiniini kliirensi erinevus noortel ja eakatel. Spetsiaalseid annustamise soovitusi eakatel ei ole, kuna
ravimi annustamine on individuaalne.

Sugu.
Lastel, täiskasvanutel ega eakatel ei ole täheldatud soost tingitud farmakokineetilisi erinevusi.

5.2
Prekliinilised ohutusandmed

Korduva manustamisega toksilisuse, ohutusalase farmakoloogia ja genotoksilisuse uuringutel
baseeruvate prekliiniliste ohutusandmete põhjal ei näidanud okskarbasepiin ega tema aktiivne
metaboliit (monohüdroksüderivaat, MHD) kahjulikku toimet inimesele.
Korduva manustamisega toksilisuse uuringutes ilmnes nefrotoksilisus rottidel, kuid seda ei täheldatud
koertel ega hiirtel. Kuna pole andmeid nefrotoksilisuse kohta patsientidel, jääb rottidel täheldatud
toime kliiniline tähtsus ebaselgeks.
Immuunostimulatsiooni testid hiirtel näitasid, et MHD (ja vähemal määral okskarbasepiin) võivad
esile kutsuda hilistüüpi ülitundlikkusreaktsioone.
Loomkatsetes ilmnesid emasloomale toksilistes annustes loote surma sagenemine ning mõningane
antenataalse ja/või postnataalse kasvu aeglustumine. Ühes kaheksast okskarbasepiini või tema aktiivse
metaboliidiga (MHD) läbi viidud embrüotoksilisuse uuringust ilmnes emasloomale toksilistes annustes
loote väärarengute sagenemine rottidel (vt lõik 4.6).
Kartsinogeensuse uuringutes sagenes katseloomadel maksa- (rotid ja hiired), testiste- ja emasloomade
genitaaltrakti granulaarrakkude (rotid) kasvajate esinemissagedus. Maksakasvajate esinemine oli
ilmselt maksa mikrosomaalsete ensüümide induktsiooni tulemus; selline indutseeriv efekt on
Trileptal"iga ravitud patsientidel väike või puudub, kuigi seda ei saa täielikult välistada. Testiste
kasvajaid võib esile kutsuda luteiniseeriva hormooni kontsentratsiooni suurenemine. Kuna taolist
suurenemist inimestel ei esine, ei ole nende kasvajate tekkimine ilmselt kliiniliselt oluline.
Kartsinogeensuse uuringus rottidel MHD-ga täheldati emasloomadel annusest sõltuvat genitaaltrakti
BPI 08.10.2008

granulaarsete rakkude (emakakaela ja tupe) kasvajate esinemissageduse tõusu. Need toimed ilmnesid
eeldatava kliinilise ekspositsiooniga võrreldavates annustes, kuid kasvajate tekkemehhanismi pole
kindlaks tehtud. Seega on ka antud kasvajate kliiniline tähendus ebaselge.

6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Õhukese polümeerikilega kaetud tablett:
Tableti sisu: kolloidne veevaba ränidioksiid, mikrokristalne tselluloos, hüpromelloos, krospovidoon,
magneesiumstearaat.

Tableti kate: hüpromelloos, talk, titaandioksiid (E171).
150 mg tableti kate sisaldab lisaks: makrogol 4000, kollane raudoksiid (E172), punane raudoksiid
(E172), must raudoksiid (E172).
300 mg tableti kate sisaldab lisaks: makrogol 8000, kollane raudoksiid (E172).
600 mg tableti kate sisaldab lisaks: makrogol 4000, punane raudoksiid (E172), must raudoksiid (E172)

Peroraalne suspensioon: vesi, sorbitool, propüleenglükool, dispergeeritud tselluloos, askorbiinhape (E
300), kollase ploomi-sidruni aroomiaine, metüülparahüdroksübensoaat (E 218),
makrogoolstearaat 400, etanool (aroomiaine komponendina), sorbiinhape (E 200), lahustuv sahhariin,
propüülparahüdroksübensoaat (E 216).

6.2
Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat. Suspensiooni võib kasutada 7 nädala jooksul pärast pudeli esmakordset avamist.

6.4 Säilitamise
eritingimused

Säilitada temperatuuril kuni + 30°C originaalpakendis.
Trileptal"i tuleb hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

6.5
Pakendi iseloomustus ja sisu

10 tabletti PVC/PE/PVDC ja alumiiniumfooliumist blistris. Pakend sisaldab 50 või 100 tabletti.
250 ml suspensiooni pruunis lastekindla korgiga klaaspudelis. Pakendis on 10 ml polüpropüleen
suusüstal ning adapter. Pakendis on 1 pudel.

6.6
Kasutamis- ja käsitsemisjuhend

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Novartis Finland Oy, Metsänneidonkuja 10
FIN-02130 Espoo, Soome


8. MÜÜGILOA
NUMBRID

TRILEPTAL 150 mg kaetud tablett: 346401
BPI 08.10.2008

TRILEPTAL 300 mg kaetud tablett: 346501
TRILEPTAL 600 mg kaetud tablett: 346601
TRILEPTAL 60 mg/ml peroraalne suspensioon: 411403


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

TRILEPTAL 150 mg kaetud tablett: 30.03.2001
TRILEPTAL 300 mg kaetud tablett: 30.03.2001
TRILEPTAL 600 mg kaetud tablett: 30.03.2001
TRILEPTAL 60 mg/ml peroraalne suspensioon: 04.04.2003


10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud jaanuaris 2009
BPI 08.10.2008