Näidustus: Monoteraapiana täiskasvanutel, noorukitel ja üle 6-aastastel lastel, kellel on partsiaalsed krambihood koos sekundaarselt generaliseerunud krambihoogudega või ilma ning primaarselt generaliseerunud toonilis-kloonilised krambihood. Adjuvantravi 2-aastastel ja vanematel lastel, noorukitel ja täiskasvanutel partsiaalsete krambihoogude (koos sekundaarse generaliseerumisega või ilma) või primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogude korral ja Lennoxi-Gastaut' sündroomiga seotud krampide ravi. Migreenipeavalu profülaktikaks täiskasvanutel pärast võimalike alternatiivsete ravimeetmete hoolikat hindamist. Topiramaat ei ole mõeldud selle akuutseks raviks.

õhukese polümeerikattega tablett (25mg)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Sellele ravimile kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Te saate sellele kaasa aidata, teatades ravimi kõigist võimalikest kõrvaltoimetest. Kõrvaltoimetest teatamise kohta vt lõik 4.

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on TOPAMAX ja milleks seda kasutatakse

TOPAMAX kuulub epilepsiavastaste ravimite rühma, mida kasutatakse:

• krampide raviks üksikravimina täiskasvanutel ja üle 6-aastastel lastel;
• krampide raviks koos teiste ravimitega täiskasvanutel ja 2-aastastel ning vanematel lastel;
• migreeni-tüüpi peavalude ennetamiseks täiskasvanutel.

2. Mida on vaja teada enne TOPAMAX’i võtmist

TOPAMAX’i ei tohi võtta

• kui olete topiramaadi või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

Migreeni ennetamine

• Te ei tohi kasutada TOPAMAX’i, kui te olete rase.
• Kui te olete rasestumisvõimeline naine, ei tohi te võtta TOPAMAX’i, välja arvatud juhul, kui kasutate ravi ajal üliefektiivset rasestumisvastast vahendit. Vt allpool lõik „Rasedus ja imetamine – oluline teave naistele“.

Epilepsia ravi

• Te ei tohi kasutada TOPAMAX’i, kui te olete rase, välja arvatud juhul, kui muu ravi ei taga piisavat kontrolli teie krambihoogude üle.
• Kui te olete rasestumisvõimeline naine, ei tohi te võtta TOPAMAX’i, välja arvatud juhul, kui te kasutate ravi ajal üliefektiivset rasestumisvastast vahendit. Ainsaks erandiks on olukord, kui TOPAMAX on ainus ravim, mis tagab teile piisava kontrolli teie krambihoogude üle ja te kavatsete rasestuda. Te peate rääkima oma arstiga veendumaks, et olete saanud teavet riskide

kohta seoses TOPAMAX’i võtmisega raseduse ajal ja krambihoogudega seotud riskide kohta raseduse ajal. Vt allpool lõik „Rasedus ja imetamine – oluline teave naistele“.

Lugege kindlasti patsiendi juhendit, mille saate oma arstilt.

TOPAMAX’i pakendis on kaasas patsiendi kaart, et tuletada teile meelde rasedusega seotud riske.

Kui te ei ole kindel, kas midagi ülaltoodust kehtib teie kohta, rääkige enne TOPAMAX’i kasutamist oma arsti või apteekriga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne TOPAMAX’i võtmist pidage nõu oma arstiga:

• kui teil on neeruprobleemid, eelkõige neerukivid, või te saate neerudialüüsravi;
• kui teil on esinenud vere või kehavedelikega seotud häireid (metaboolne atsidoos);
• kui teil on maksaprobleemid;
• kui teil on probleemid silmadega, eelkõige glaukoom;
• kui teil on kasvuprobleem;
• kui te olete kõrge rasvasisaldusega dieedil (ketogeenne dieet);
• kui te olete rasestumisvõimeline naine. TOPAMAX’i võtmine raseduse ajal võib kahjustada sündimata last. Ravi ajal ja vähemalt 4 nädalat pärast TOPAMAX’i viimast annust peab kasutama üliefektiivset rasestumisvastast vahendit. Lisainfot vt lõigust „Rasedus ja imetamine“;
• kui te olete rase. TOPAMAX’i võtmine raseduse ajal võib kahjustada sündimata last.

Kui te ei ole kindel, kas midagi ülaltoodust kehtib teie kohta, rääkige enne TOPAMAX’i kasutamist oma arstiga.

Kui teil on epilepsia, on oluline, et te ei lõpetaks ravimi võtmist ilma oma arstiga eelnevalt nõu pidamata.

Te peaksite oma arstiga rääkima ka enne, kui te hakkate kasutama mingit topiramaati sisaldavat ravimit, mida antakse teile TOPAMAX’i asemel.

Teie kehakaal võib TOPAMAX’i kasutamise ajal langeda ning seega tuleb teie kehakaalu selle ravimi kasutamise ajal regulaarselt jälgida. Kui teie kehakaalu langus osutub liiga suureks või kui seda ravimit kasutava lapse kehakaal ei suurene piisavalt kiiresti, peaksite te arsti poole pöörduma.

Vähesel hulgal inimestel, keda on ravitud epilepsiavastaste ravimitega nagu TOPAMAX, on tekkinud enesevigastamise ja enesetapumõtteid. Kui teil tekivad mingil hetkel sellised mõtted, pöörduge palun otsekohe oma arsti poole. TOPAMAX võib põhjustada tõsiseid nahareaktsioone. Rääkige kohe oma arstile, kui teil tekivad nahalööve ja/või villid (vt ka lõik 4 „Võimalikud kõrvaltoimed“).

TOPAMAX võib harvadel juhtudel põhjustada lämmastiku kõrget taset veres (nähtav vereanalüüsides), mis võib viia ajufunktsiooni muutusteni, eeskätt juhul, kui võtate ka teist ravimit, mida nimetatakse valproehappeks või naatriumvalproaadiks. See võib olla raske seisund, seepärast teatage otsekohe oma arstile, kui teil tekivad järgmised sümptomid (vt ka lõik 4 „Võimalikud kõrvaltoimed“):

• raskused mõtlemisega, informatsiooni meeldejätmisega või probleemide lahendamisega;
• vähem tähelepanelik või teadlik olemine;
• väga unine tunne koos vähese energiaga.

TOPAMAX’i suuremate annuste kasutamisel võib risk nende sümptomite tekkeks olla suurem.

Muud ravimid ja TOPAMAX Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

TOPAMAX ja teatud teised ravimid võivad üksteise toimeid mõjutada. Mõnikord on vaja TOPAMAX’i või mõne teise ravimi annust kohandada.

Kindlasti rääkige oma arstile või apteekrile, kui te kasutate:

• teisi ravimeid, mis kahjustavad või vähendavad teie mõtlemisvõimet, keskendumist või lihaste koordinatsiooni (nt kesknärvisüsteemi pärssivad ravimid, nagu lihaslõõgastid ja rahustid);
• hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid. TOPAMAX võib vähendada hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite efektiivsust. Tuleb kasutada täiendavat rasestumisvastast barjäärimeetodit, nagu kondoomi või pessaari/naiste kondoomi. Te peate arutama oma arstiga, milline on teile kõige paremini sobiv rasestumisvastane vahend kasutamiseks TOPAMAX’i võtmise ajal.

Rääkige oma arstile, kui teie menstruatsiooni vereeritus muutub sel ajal, kui te kasutate hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid ja TOPAMAX’i. Võimalik on ebaregulaarse veritsuse teke. Sellisel juhul jätkake hormonaalse rasestumisvastase vahendi kasutamist ja teatage sellest oma arstile.

Tehke nimekiri ravimitest, mida te kasutate. Näidake seda oma arstile või apteekrile, enne kui hakkate uut ravimit kasutama.

Teised ravimid, mille kasutamist peate te oma arsti või apteekriga arutama, on teised epilepsiavastased ravimid, digoksiin, risperidoon, liitium, hüdroklorotiasiid, metformiin, pioglitasoon, glibenklamiid, amitriptüliin, haloperidool, propranolool, diltiaseem, venlafaksiin, flunarisiin, naistepuna ürt (Hypericum perforatum; see on ravimtaime preparaat, mida kasutatakse depressiooni raviks), varfariin, mida kasutatakse vere vedeldajana.

Kui te ei ole kindel kas midagi ülaltoodust kehtib teie kohta, rääkige enne TOPAMAX’i kasutamist oma arsti või apteekriga.

TOPAMAX koos toidu ja joogiga TOPAMAX’i võib võtta koos toiduga või ilma. TOPAMAX’i võtmise ajal jooge päeva jooksul rohkelt vedelikke, et vältida neerukivide teket. TOPAMAX’i võtmise ajal tuleb vältida alkoholi tarvitamist.

Rasedus ja imetamine Oluline teave rasestumisvõimelistele naistele TOPAMAX võib kahjustada sündimata last. Kui te olete rasestumisvõimeline naine, rääkige oma arstiga muudest ravivõimalustest. Käige vähemalt üks kord aastas arsti juures visiidil, et ravi üle vaadata ja riske arutada. Migreeni ennetamine

• Te ei tohi kasutada TOPAMAX’i migreeni raviks, kui te olete rase.
• Te ei tohi kasutada TOPAMAX’i migreeni raviks, kui te olete rasestumisvõimeline naine, välja arvatud juhul, kui te kasutate üliefektiivset rasestumisvastast vahendit.
• Rasestumisvõimeline naine peab enne TOPAMAX’iga ravi alustamist tegema rasedustesti.

Epilepsia ravi

• Te ei tohi kasutada TOPAMAX’i epilepsia raviks, kui te olete rase, välja arvatud juhul, kui ükski muu ravivõimalus ei taga piisavat kontrolli teie krambihoogude üle.
• Te ei tohi kasutada TOPAMAX’i epilepsia raviks, kui te olete rasestumisvõimeline naine, välja arvatud juhul, kui te kasutate üliefektiivset rasestumisvastast vahendit. Ainsaks erandiks on olukord, kui TOPAMAX on ainus ravim, mis tagab teile piisava kontrolli teie krambihoogude üle ja te kavatsete rasestuda. Te peate rääkima oma arstiga veendumaks, et olete saanud teavet riskide kohta seoses TOPAMAX’i võtmisega raseduse ajal ja krambihoogudega seotud riskide kohta raseduse ajal, mis võivad seada ohtu teie või teie sündimata lapse.
• Rasestumisvõimeline naine peab enne TOPAMAX’iga ravi alustamist tegema rasedustesti.

Riskid seoses topiramaadi võtmisega raseduse ajal (sõltumata haigusest, mille raviks topiramaati kasutatakse) TOPAMAX’i võtmine raseduse ajal võib kahjustada sündimata last.

• Kui te võtate TOPAMAX’i raseduse ajal, on teie lapsel suurenenud risk sünnidefektide tekkeks. Topiramaati võtvate naiste lastest on sünnidefekt ligikaudu 4…9 lapsel 100-st, võrreldes 1…3 lapsega 100-st, kes sünnivad naistel, kellel ei ole epilepsiat ja kes ei võta epilepsiavastast ravimit. Eeskätt on esinenud huulelõhet (lõhe ülahuules) ja suulaelõhet (lõhe suulaes). Vastsündinud poistel võib esineda ka peenise väärarend (hüpospaadia). Need defektid võivad tekkida raseduse varases staadiumis, isegi enne, kui te teate, et te olete rase.
• Kui te võtate TOPAMAX’i raseduse ajal, võib teie lapsel olla 2…3 korda suurem risk autismispektri häirete, intellektipuude või aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) tekkeks võrreldes lastega, kelle epilepsiat põdevad emad ei võtnud epilepsiavastast ravimit.
• Kui te võtate TOPAMAX’i raseduse ajal, võib teie laps olla väiksem ja kaaluda sündides oodatust vähem. Ühes uuringus olid 18% raseduse ajal topiramaati kasutanud naistel sündinud lastest väiksemad ja kaalusid sündides oodatust vähem, samas kui naistel, kellel ei olnud epilepsiat ja kes ei võtnud epilepsiavastast ravimit, olid 5% sündinud lastest väiksemad ja oodatust väiksema sünnikaaluga.
• Rääkige oma arstiga, kui teil on küsimusi raseduse ajal esinevate riskide kohta.
• Võimalik, et teie seisundi raviks on teisi ravimeid, mille puhul on risk sünnidefektide tekkeks väiksem.

Vajadus rasestumisvastaste vahendite järele naistel, kes on võimelised rasestuma

• Kui te olete rasestumisvõimeline naine, rääkige oma arstiga teistest ravivõimalustest TOPAMAX’i asemel. Kui tehakse otsus kasutada TOPAMAX’i, peate te kasutama üliefektiivset rasestumisvastast vahendit ravi ajal ja vähemalt 4 nädalat pärast TOPAMAX’i viimast annust.
• Kasutama peab kas ühte üliefektiivset rasestumisvastast vahendit (nt emakasisest vahendit) või kahte teineteist täiendavat rasestumisvastast vahendit, nt rasestumisvastased pillid koos barjäärimeetodiga (nt kondoom või pessaar/naiste kondoom). Rääkige oma arstiga sellest, milline rasestumisvastane vahend teile kõige paremini sobib.
• Kui te kasutate hormonaalset rasestumisvastast vahendit, on võimalik, et topiramaadi toimel on hormonaalse rasestumisvastase vahendi efektiivsus vähenenud. Seetõttu peab kasutama lisaks ka rasestumisvastast barjäärimeetodit (nt kondoom või pessaar/naiste kondoom).
• Rääkige oma arstile, kui teil tekivad ebaregulaarsed menstruaalveritsused.

TOPAMAX’i kasutamine tütarlastel Kui te olete TOPAMAX’iga ravi saava tütarlapse lapsevanem või hooldaja, peate te pöörduma tema arsti poole kohe, kui teie lapsel on olnud esimene menstruatsioon (menarhe). Arst teavitab teid riskidest sündimata lapsele, mis esinevad topiramaadi kasutamisel raseduse ajal, ja vajadusest kasutada üliefektiivset rasestumisvastast vahendit.

Kui te soovite rasestuda TOPAMAX’i võtmise ajal

• Leppige oma arstiga kokku visiidi aeg.
• Ärge lõpetage oma rasestumisvastaste vahendite kasutamist enne, kui olete seda oma arstiga arutanud.
• Kui te võtate TOPAMAX’i epilepsia raviks, ärge lõpetage selle ravimi võtmist enne, kui olete seda oma arstiga arutanud, sest teie haigus võib halveneda.
• Teie arst vaatab teie ravi üle ja hindab teisi ravivõimalusi. Arst nõustab teid riskidest, mis esinevad TOPAMAX’i kasutamisel raseduse ajal. Ta võib saata teid ka teise spetsialisti konsultatsioonile.

Kui te olete rasestunud või arvate, et võite olla rase TOPAMAX’i võtmise ajal

• Leppige oma arstiga kokku erakorralise visiidi aeg.
• Kui te võtate TOPAMAX’i migreeni ennetamiseks, lõpetage kohe ravimi võtmine ja võtke ühendust oma arstiga, et ta saaks hinnata, kas te vajate teist ravi.

• Kui te võtate TOPAMAX’i epilepsia raviks, ärge lõpetage selle ravimi võtmist enne, kui olete seda oma arstiga arutanud, sest teie haigus võib halveneda. Epilepsia halvenemine võib ohustada teid ennast ja teie sündimata last.
• Arst vaatab teie ravi üle ja hindab teisi ravivõimalusi. Arst nõustab teid riskidest, mis esinevad TOPAMAX’i kasutamisel raseduse ajal. Ta võib saata teid ka teise spetsialisti konsultatsioonile.
• Kui TOPAMAX’i kasutatakse raseduse ajal, jälgitakse teid hoolikalt, et kontrollida, kuidas teie sündimata laps areneb.

Lugege kindlasti patsiendi juhendit, mille saate oma arstilt. TOPAMAX’i pakendis on kaasas patsiendi kaart, et tuletada teile meelde topiramaadiga seotud riske raseduse ajal.

Imetamine TOPAMAX’i toimeaine (topiramaat) eritub inimese rinnapiima. Ravi saanud emade rinnaga toidetud lastel on esinenud selliseid kõrvaltoimeid, nagu kõhulahtisus, unisuse tunne, ärrituvus ja ebapiisav kaaluiive. Seetõttu arutab arst teiega, kas te peate loobuma lapse rinnaga toitmisest või peate loobuma ravist TOPAMAX’iga. Teie arst võtab arvesse ravimi tähtsust emale ja riske lapsele. Emad, kes toidavad TOPAMAX’i võtmise ajal last rinnaga, peavad arstile otsekohe teatama, kui lapsel tekivad mingid ebaharilikud nähud.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine TOPAMAX’i ravi ajal võivad tekkida pearinglus, väsimus ja nägemishäired. Ärge juhtige autot ega käsitsege mingeid tööriistu või masinaid ilma oma arstiga eelnevalt konsulteerimata.

TOPAMAX sisaldab laktoosi Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne selle ravimi kasutamist konsulteerima oma arstiga.

Teised koostisosad Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas TOPAMAX’i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

• Teie arst alustab ravi tavaliselt TOPAMAX’i väikese annusega ja suurendab seda aeglaselt annuseni, mis on teile sobivaim.
• TOPAMAX’i tabletid tuleb tervelt alla neelata. Vältige tablettide närimist, kuna nende maitse võib olla mõru.
• TOPAMAX’i võib võtta enne sööki, selle ajal või pärast seda. Jooge TOPAMAX’i kasutamisel päeva jooksul rohkelt vedelikke, et vältida neerukivide tekkimist.

Tütarlapsed ja rasestumisvõimelised naised Ravi TOPAMAX’iga peab alustama ja jälgima arst, kellel on kogemus epilepsia või migreeni ravis. Käige vähemalt üks kord aastas oma arsti juures visiidil, et ravi üle vaadata. Kui te võtate TOPAMAX’i rohkem, kui ette nähtud

• Pöörduge otsekohe arsti poole. Võtke ravimipakend endaga kaasa.
• Te võite ennast tunda unisena, väsinuna, teie tähelepanuvõime võib väheneda; teil võivad tekkida koordinatsioonihäired, kõneraskused või kontsentreerumisraskused; topeltnägemine või hägune nägemine; pearinglus madala vererõhu tõttu; masendustunne või erutus; kõhuvalu või krambihood (tõmblused).

Üleannustamine võib tekkida ka juhul, kui te võtate koos TOPAMAX’iga teisi ravimeid.

Kui te unustate TOPAMAX’i võtta

• Kui te unustate annuse võtta, võtke see niipea kui see teile meenub. Kui on aga peaaegu käes järgmise annuse võtmise aeg, jätke ununenud annus vahele ja jätkake ravimi võtmist tavapärasel viisil. Kui teil jääb vahele kaks või enam annust, pöörduge oma arsti poole.
• Ärge võtke kahekordset annust (kaks annust samal ajal), kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate TOPAMAX’i võtmise Ärge lõpetage ravimi võtmist, kui arst ei ole teile seda öelnud. Teie sümptomid võivad tagasi tulla. Kui teie arst otsustab teil selle ravimi kasutamise lõpetada, võidakse teie annust mõne päeva jooksul järk- järgult vähendada.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Rääkige oma arstile või pöörduge otsekohe haiglasse abi saamiseks, kui teil tekib mõni järgmistest kõrvaltoimetest. Väga sage (võib esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st)

• Depressioon (uus või süvenemine).

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st)

• Krambid (tõmblused).
• Ärevus, ärrituvus, meeleolu muutused, segasus, desorienteeritus.
• Kontsentreerumishäired, mõtlemise aeglustumine; mälukaotus, mäluhäired (uus häire, järsk muutus või süvenemine).
• Neerukivid, sage või valulik urineerimine.

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st)

• Vere happesuse suurenemine (võib põhjustada hingamishäireid, sh õhupuudus, söögiisu kaotust, iiveldust, oksendamist, tugevat väsimust ja kiiret või ebaregulaarset südame löögisagedust).
• Vähenenud või puuduv higistamine (eeskätt väikestel lastel väliskeskkonna kõrgete temperatuuride korral).
• Tõsise enesevigastuse tekitamise soov, tõsise enesevigastuse tekitamise katse.
• Nägemisvälja osaline kaotus.

Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st)

• Glaukoom – silma vedelikuvahetuse takistus, mis põhjustab silma siserõhu suurenemist, valu või nägemishäireid.
• Raskused mõtlemisega, informatsiooni meeldejätmisega või probleemide lahendamisega, vähem tähelepanelik või teadlik olek, väga unine tunne koos vähese energiaga – need sümptomid võivad olla vere kõrge lämmastikutaseme (hüperammoneemia) nähud, mis võivad viia muutusteni ajufunktsioonis (hüperammoneemiline entsefalopaatia).
• Tõsised nahareaktsioonid, nagu Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs – need võivad avalduda löövetena, koos villidega või ilma. Nahaärritus, haavandid või turse suus, kurgus, ninas, silmades ja suguelundite piirkonnas. Nahalööbed võivad areneda tõsiseks ulatuslikuks nahakahjustuseks (epidermise ja limaskesta pindmise kihi irdumine), millel on eluohtlikud tagajärjed.

Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

• Silmapõletik (uveiit), mille sümptomid on näiteks silma punetus, valu, valgustundlikkus, pisaravoolus, täpid vaateväljas või nägemise ähmastumine.

Järgnevalt on loetletud teised kõrvaltoimed. Palun rääkige oma arstile või apteekrile, kui need muutuvad tõsiseks. Väga sage (võib esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st)

• Ninakinnisus, nohu või kurguvalu.
• Surin, valu ja/või tuimus erinevates kehaosades.
• Unisus, väsimus.

• Pearinglus.
• Iiveldus, kõhulahtisus.
• Kehakaalu langus.

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st)

• Aneemia (vererakkude hulga vähenemine).
• Allergiline reaktsioon (nt nahalööve, punetus, sügelus, näo turse, nõgestõbi).
• Söögiisu kaotus, söögiisu vähenemine.
• Agressiivsus, erutuvus, viha, ebatavaline käitumine.
• Uinumis- või unehäired.
• Kõneraskused või kõnehäire, ebaselge kõne.
• Kohmakus või koordinatsioonihäired, tasakaaluhäired kõndimisel.
• Vähenenud võime teostada rutiinseid tegevusi.
• Maitsetundlikkuse vähenemine, kadu või puudumine.
• Tahtmatud värinad või rappumised; kiired, tahtele allumatud silmaliigutused.
• Nägemishäired, nt topeltnägemine, hägune nägemine, nägemisteravuse langus, fokuseerimisraskused.
• Pöörlemise tunne (vertiigo), helin kõrvus, kõrvavalu.
• Õhupuudus.
• Köha.
• Ninaverejooks.
• Palavik, halb enesetunne, nõrkus.
• Oksendamine, kõhukinnisus, kõhuvalu või ebamugavustunne kõhus, seedehäire, mao või soolestiku infektsioon.
• Suukuivus.
• Juuste väljalangemine.
• Sügelus.
• Liigesevalu või liigeste turse, lihasspasmid või tõmblused, lihasvalu või -nõrkus, valu rindkeres.
• Kehakaalu suurenemine.

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st)

• Vereliistakute (vere hüübimisel osalevad vererakud) hulga vähenemine, valgete vereliblede hulga vähenemine (need kaitsevad organismi nakkuste eest), kaaliumi taseme langus veres.
• Maksaensüümide aktiivsuse tõus, eosinofiilide (teatud tüüpi valged verelibled) hulga suurenemine veres.
• Suurenenud lümfisõlmed kaelal, kaenla all või kubemes.
• Suurenenud söögiisu.
• Kõrgendatud meeleolu.
• Mitte olemasolevate asjade kuulmine, nägemine või tunnetamine, raske vaimne häire (psühhoos).
• Emotsioonide näiv ja/või tegelik puudumine, ebatavaline kahtlustamine, paanikahoog.
• Lugemisraskused, kõnehäire, raskused käsitsi kirjutamisel.
• Rahutus, hüperaktiivsus.
• Mõtlemise aeglustumine, vähenenud tähelepanelikkus või teadvustase.
• Piiratud või aeglased kehaliigutused, tahtmatud ebatavalised või korduvad lihasliigutused.
• Minestamine.
• Puutetundlikkuse kõrvalekalded; puutetundlikkuse kahjustus.
• Lõhnatundlikkuse kahjustus, häired või puudumine.
• Ebatavalised tunnetuskogemused, mis võivad eelneda migreenile või teatud tüüpi krampidele.
• Silmade kuivus, silmade valgustundlikkus, silmalau tõmblemine, vesised silmad.
• Kuulmisteravuse langus või kuulmiskadu, ühe kõrva kurtus.
• Aeglane või ebaregulaarne südame löögisagedus, südamepekslemine.
• Madal vererõhk, vererõhu langus püsti tõusmisel (sellest tulenevalt võivad mõned TOPAMAX’i kasutavad inimesed järsul istuma või püsti tõusmisel tunda pearinglust, minestustunnet või minestada).
• Nahaõhetus, kuumatunne.
• Pankreatiit (kõhunäärmepõletik).
• Liigsed kõhugaasid, kõrvetised, täistunne kõhus või kõhupuhitus.
• Igemete veritsemine, suurenenud süljeeritus, süljevool, halb hingeõhk.

• Liigne vedelikutarbimine, janu.
• Naha värvuse muutused.
• Lihasjäikus, valu küljes.
• Vere esinemine uriinis, kusepidamatus (tahtele allumatu), tugev urineerimistung, valu küljes või neerus.
• Erektsiooni saavutamise või säilitamise häired, seksuaalfunktsiooni häired.
• Gripilaadsed sümptomid.
• Külmad sõrmed ja varbad.
• Joobnud tunne.
• Õppimisvõimetus.

Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st)

• Ebanormaalselt ülev meeleolu.
• Teadvuskadu.
• Ühe silma pimedus, ajutine pimedus, kanapimedus.
• Laisk silm.
• Tursed silmas ja silma ümbruses.
• Sõrmede ja varvaste tuimus, surin ja värvuse muutus (valgeks, siniseks ja siis punaseks) kokkupuutel külmaga.
• Maksapõletik, maksapuudulikkus.
• Ebanormaalne kehalõhn (nahal).
• Ebamugavustunne kätes või jalgades.
• Neerufunktsiooni häire.

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

• Makulopaatia on maakula (väike silma võrkkesta punkt, kus nägemine on kõige teravam) häire. Te peate helistama oma arstile, kui te märkate muutust nägemises või nägemise halvenemist.

Lapsed Lastel on kõrvaltoimed üldjuhul sarnased täiskasvanutel täheldatutega, kuid järgmised kõrvaltoimed võivad lastel esineda sagedamini kui täiskasvanutel.

• Keskendumisraskused.
• Vere happesuse tõus.
• Tõsised enesekahjustuse mõtted.
• Väsimus.
• Vähenenud või suurenenud söögiisu.
• Agressiivsus, ebatavaline käitumine.
• Uinumisraskused, katkendlik uni.
• Ebakindlus kõndimisel.
• Halb enesetunne.
• Kaaliumi taseme langus veres.
• Emotsioonide mitteavaldumine ja/või nende mittetundmine.
• Vesised silmad.
• Aeglane või ebaregulaarne südame löögisagedus.

Muud kõrvaltoimed, mis võivad lastel esineda. Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st)

• Pöörlemise tunne (vertiigo).
• Oksendamine.
• Palavik.

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st)

• Eosinofiilide (teatud tüüpi valged verelibled) hulga suurenemine veres.
• Hüperaktiivsus.
• Soojatunne.
• Õppimisvõimetus.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas TOPAMAX’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud blistril/pudelil/karbil pärast „Kõlblik kuni:“/„EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Blistrid. Hoida originaalpakendis, et kaitsta tablette niiskuse eest. Pudelid. Hoida originaalpakendis ja hoida pudel tihedalt suletuna, et kaitsta tablette niiskuse eest.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida TOPAMAX sisaldab

• Toimeaine on topiramaat.
• Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 25 mg, 50 mg, 100 mg või 200 mg topiramaati.
• Teised koostisosad on tableti sisu: laktoosmonohüdraat, preželatiniseeritud maisitärklis, mikrokristalliline tselluloos, naatriumtärklisglükolaat (tüüp A), magneesiumstearaat. tableti kate: OPADRY® valge, kollane, roosa1, karnaubavaha.

1 OPADRY® sisaldab: hüpromelloos, makrogool, polüsorbaat 80 ja värvainetena titaandioksiid E171 (kõik tugevused) ja kollane raudoksiid E172 (50 ja 100 mg) või punane raudoksiid E172 (200 mg).

Kuidas TOPAMAX välja näeb ja pakendi sisu 25 mg: valged ümmargused tabletid läbimõõduga 6 mm, mille ühel küljel on „TOP“ ja teisel küljel „25“. 50 mg: helekollased ümmargused tabletid läbimõõduga 7 mm, mille ühel küljel on „TOP“ ja teisel küljel „50“. 100 mg: kollased ümmargused tabletid läbimõõduga 9 mm, mille ühel küljel on „TOP“ ja teisel küljel „100“. 200 mg: lõheroosad ümmargused tabletid läbimõõduga 10 mm, mille ühel küljel on „TOP“ ja teisel küljel „200“. Läbipaistmatu plastikpudel avamiskindla korgiga, mis sisaldab 20, 28, 30, 50, 56, 60, 100 või 200 (2 x 100) tabletti. Igas pudelis on kuivatusaine pakike, mida ei tohi alla neelata.

Blisterpakend alumiinium/alumiiniumfooliumist ribadena. Pakendis on 10, 20, 28, 30, 50, 56, 60, 100 või 200 (2 x 100) tabletti. Üksikud blisterribad (alu/alu) on pakendatud kartongkarpi.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja UAB "JOHNSON & JOHNSON" Konstitucijos pr. 21C

LT-08130 Vilnius Leedu

Tootjad Janssen Pharmaceutica NV Turnhoutseweg 30 2340 Beerse Belgia

Janssen-Cilag SpA Via C. Janssen Loc. Borgo S Michele 04100 Latina (LT) Itaalia

Lusomedicamenta – Sociedade Técnica Farmacêutica S.A. Estrada Consiglieri Pedroso nº 69 B Queluz de Baixo 2730-055 Barcarena Portugal

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. UAB "JOHNSON & JOHNSON" Eesti filiaal Lõõtsa 2 EE-11415 Tallinn Tel: +372 617 7410

See ravim on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega

Austria, Belgia, Küpros, Tšehhi, Eesti, Saksamaa, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Topamax Leedu, Luksemburg, Malta, Holland, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania Taani, Soome, Island, Norra, Rootsi Topimax Prantsusmaa Epitomax Kreeka Topamac

Infoleht on viimati uuendatud septembris 2025.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

Sellele ravimile kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teatada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest. Kõrvaltoimetest teatamise kohta vt lõik 4.8.

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

TOPAMAX, 25 mg õhukese polümeerikattega tabletid TOPAMAX, 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid TOPAMAX, 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid TOPAMAX, 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 25 mg topiramaati. Üks tablett sisaldab 50 mg topiramaati. Üks tablett sisaldab 100 mg topiramaati. Üks tablett sisaldab 200 mg topiramaati.

INN. Topiramatum

Teadaolevat toimet omavad abiained: sisaldab ka laktoosmonohüdraati.

Üks 25 mg tablett sisaldab 30,85 mg laktoosmonohüdraati. Üks 50 mg tablett sisaldab 61,70 mg laktoosmonohüdraati. Üks 100 mg tablett sisaldab 123,40 mg laktoosmonohüdraati. Üks 200 mg tablett sisaldab 43,50 mg laktoosmonohüdraati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett. TOPAMAX 25 mg: ümmargused, valged, 6 mm diameetriga tabletid, markeering „TOP“ ühel küljel ja „25“ teisel küljel. TOPAMAX 50 mg: ümmargused, helekollased, 7 mm diameetriga tabletid, markeering „TOP“ ühel küljel ja „50“ teisel küljel. TOPAMAX 100 mg: ümmargused, kollased, 9 mm diameetriga tabletid, markeering „TOP“ ühel küljel ja „100“ teisel küljel. TOPAMAX 200 mg: ümmargused, lõhevärvi, 10 mm diameetriga tabletid, markeering „TOP“ ühel küljel ja „200“ teisel küljel.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Monoteraapiana täiskasvanutel, noorukitel ja üle 6-aastastel lastel, kellel on partsiaalsed krambihood koos sekundaarselt generaliseerunud krambihoogudega või ilma ning primaarselt generaliseerunud toonilis-kloonilised krambihood.

Adjuvantravi 2-aastastel ja vanematel lastel, noorukitel ja täiskasvanutel partsiaalsete krambihoogude (koos sekundaarse generaliseerumisega või ilma) või primaarselt generaliseerunud toonilis-klooniliste krambihoogude korral ja Lennoxi-Gastaut’ sündroomiga seotud krampide ravi.

Migreenipeavalu profülaktikaks täiskasvanutel pärast võimalike alternatiivsete ravimeetmete hoolikat hindamist. Topiramaat ei ole mõeldud selle akuutseks raviks.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Ravi soovitatakse alustada väikeste annustega, millele järgneb annuse tiitrimine kuni efektiivse annuse saavutamiseni. Annuse ja tiitrimiskiiruse määramisel tuleb lähtuda kliinilisest ravivastusest.

TOPAMAX-ravi optimeerimiseks ei ole vaja jälgida topiramaadi plasmataset. Harvadel juhtudel, topiramaadi koosmanustamisel fenütoiiniga, võib optimaalse kliinilise ravitulemuse saavutamiseks osutuda vajalikuks fenütoiini annuse kohandamine. TOPAMAX’i annus võib vajada kohandamist juhtudel, kui raviskeemi lisatakse fenütoiin või karbamasepiin või kui lõpetatakse nende ravimite kooskasutamine TOPAMAX’iga.

Patsientidel, kelle anamneesis esineb krampe või epilepsiat või ka nendel, kellel neid ei esine, tuleb epilepsiavastaste ravimite, sh topiramaadi annust vähendada järk-järgult, et vähendada krampide tekkeohtu või krampide esinemissageduse suurenemist. Kliinilistes uuringutes vähendati epilepsiaga täiskasvanutel ööpäevaseid annuseid nädalaste intervallidega 50…100 mg ning 25…50 mg kaupa täiskasvanutel, kes said topiramaati migreeni profülaktikaks annustes kuni 100 mg ööpäevas. Lastel läbi viidud kliinilistes uuringutes vähendati topiramaadi annust järk-järgult 2…8-nädalase perioodi jooksul.

Epilepsia monoteraapia Üldine Kui samaaegselt kasutatavate epilepsiavastaste ravimite manustamine lõpetatakse, et minna üle topiramaadi monoteraapiale, tuleb arvestada selle mõjuga krampide kontrollile. Kui samaaegselt kasutatava epilepsiavastase ravimi manustamise järsku lõpetamist ei tingi ohutusküsimused, soovitatakse ravim ära jätta järk-järgult, vähendades samaaegselt kasutatava epilepsiavastase ravimi annust ligikaudu 1/3 võrra iga 2 nädala järel.

Kui katkestatakse samaaegne ravi maksaensüüme indutseerivate ravimitega, topiramaadi sisaldus plasmas suureneb. Sõltuvalt ravivastusest võib olla vajalik TOPAMAX’i (topiramaadi) annuse vähendamine. Täiskasvanud Annuse suurus ja tiitrimine peaks lähtuma kliinilisest ravivastusest. Tiitrimist alustatakse annusega 25 mg õhtuti esimese nädala jooksul. Seejärel tuleb annust suurendada 1- või 2-nädalaste intervallide järel 25 või 50 mg kaupa ööpäevas, mis manustatakse 2 annuseks jagatuna. Kui patsient sellist tiitrimisskeemi ei talu, võib annust suurendada väiksemate annuste kaupa või pikemate intervallide järel.

Täiskasvanutel on topiramaadi monoteraapia korral soovitatavaks algannuseks 100 mg kuni 200 mg ööpäevas, jagatuna kaheks annuseks. Maksimaalne soovitatav ööpäevane annus on 500 mg, jagatuna kaheks annuseks. Mõned ravile halvasti alluvate epilepsiavormidega patsiendid on talunud topiramaadi monoteraapiat annustes 1000 mg ööpäevas. Need annustamissoovitused kehtivad kõigile täiskasvanutele, sh eakatele, kellel ei esine kaasuvat neeruhaigust.

Lapsed (üle 6 aasta vanused lapsed) Lastel peaks annus ja tiitrimise sagedus lähtuma kliinilisest tulemusest. Üle kuue-aastaste laste ravi alustatakse annusega 0,5 kuni 1 mg/kg õhtuti esimese nädala jooksul. Seejärel tuleb annust suurendada 1- või 2-nädalaste intervallide järel 0,5 kuni 1 mg/kg/ööpäevas kaupa, mis manustatakse kaheks

annuseks jagatuna. Kui laps sellist tiitrimise skeemi ei talu, võib annust suurendada väiksemate annuste kaupa või pikemate intervallide järel.

Soovitatavaks algannusevahemikuks topiramaadi monoteraapia korral üle 6-aastastele lastele on sõltuvalt ravivastusest 100 mg ööpäevas (see on ligikaudu 2,0 mg/kg/ööpäevas lastel vanuses 6…16 aastat).

Epilepsia täiendav ravi (partsiaalsed krambid, sekundaarse generaliseerumisega või ilma, primaarsed generaliseerunud toonilis-kloonilised krambid või Lennoxi-Gastaut’ sündroomiga kaasnevad krambid) Täiskasvanud Ravi alustatakse annusega 25...50 mg õhtuti ühe nädala jooksul. Teatatud on ka madalamate algannuste kasutamisest, kuid seda ei ole süstemaatiliselt uuritud. Seejärel suurendatakse annust ühe- või kahenädalaste intervallide järel 25...50 mg kaupa ööpäevas ja manustatakse kaheks annuseks jagatuna. Mõnedel patsientidel saavutatakse ravimi efektiivne toime ravimi ühekordse manustamisega ööpäevas.

Kliiniliste uuringute põhjal on täiendava ravina minimaalne efektiivne annus 200 mg. Tavaline ööpäevane annus on 200...400 mg, jagatuna kaheks annuseks.

Need annustamissoovitused kehtivad kõigile täiskasvanutele, sh eakatele, kellel ei esine kaasuvat neeruhaigust (vt lõik 4.4).

Lapsed (2-aastased ja vanemad lapsed) TOPAMAX’i (topiramaadi) soovitatav ööpäevane koguannus on täiendava ravi korral ligikaudu 5 kuni 9 mg/kg/ööpäevas, mis manustatakse kaheks annuseks jagatuna. Tiitrimist alustatakse annusega 25 mg (või väiksema annusega vahemikus 1 kuni 3 mg/kg/ööpäevas) õhtuti esimese nädala jooksul. Seejärel tuleb annust suurendada 1- või 2-nädalaste intervallide järel 1 kuni 3 mg/kg kaupa ööpäevas (manustatakse kaheks annuseks jagatuna) optimaalse ravivastuse saavutamiseni.

Uuritud on ööpäevaseid annuseid kuni 30 mg/kg, mis olid üldiselt hästi talutavad.

Migreen Täiskasvanud Topiramaadi soovitatav ööpäevane koguannus migreeni profülaktikaks on 100 mg ööpäevas, mis manustatakse kaheks annuseks jagatuna. Tiitrimist tuleb alustada annusega 25 mg õhtuti 1 nädala vältel. Annust tuleb 1-nädalaste intervallide järel suurendada 25 mg võrra ööpäevas. Kui patsient sellist tiitrimise skeemi ei talu, võib annuseid suurendada pikema ajavahemiku järel. Mõnedel patsientidel võib olla piisav annus 50 mg ööpäevas. Patsiendid on saanud ka annuseid kuni 200 mg ööpäevas. Selline annus võib mõnedele patsientidele kasulik olla, siiski on soovitav rakendada ettevaatust kõrvaltoimete esinemissageduse tõusu tõttu.

Lapsed TOPAMAX’i (topiramaati) ei soovitata lastel migreeni raviks või ennetamiseks kasutada, kuna andmed ohutuse ja tõhususe kohta ei ole piisavad.

TOPAMAX’i üldised annustamissoovitused patsientide erigruppidele Neerukahjustus Neerufunktsiooni kahjustusega (CL ≤ 70 ml/min) patsientidele tuleb topiramaati manustada ettevaatusega, sest topiramaadi plasma- ja neerukliirens on vähenenud. Kõigi annuste puhul võib teadaoleva neerukahjustusega isikutel plasma tasakaalukontsentratsiooni saavutamiseks kuluda rohkem aega. Soovitatav on tavalist alg- ja säilitusannust poole võrra vähendada (vt lõik 5.2). Kuna topiramaati saab vereplasmast eemaldada hemodialüüsi abil, tuleb lõppstaadiumis neerupuudulikkusega patsientidele hemodialüüsi protseduuri päeval manustada täiendav TOPAMAX’i annus, mis on ligikaudu pool ööpäevasest raviannusest. Täiendav annus manustatakse kahes osas

hemodialüüsi protseduuri alustamisel ja protseduuri lõpus. Täiendav annus võib erineda sõltuvalt dialüüsi aparatuuri parameetritest (vt lõik 5.2).

Maksakahjustus Mõõduka kuni raske maksakahjustusega patsientidele tuleb topiramaati manustada ettevaatusega, sest topiramaadi kliirens on vähenenud.

Eakad Eakatel ei ole annuseid vaja kohandada, kui nende neerufunktsioon on normaalne.

Tütarlapsed ja rasestumisvõimelised naised Ravi topiramaadiga peab alustama ja jälgima arst, kellel on kogemus epilepsia või migreeni ravis.

Tütarlaste ja rasestumisvõimeliste naiste puhul tuleb kaaluda teisi ravivõimalusi. Vajadust topiramaadi ravi järele tuleb neis patsiendirühmades uuesti hinnata vähemalt üks kord aastas (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 4.6).

Manustamisviis TOPAMAX on saadaval õhukese polümeerikattega tablettidena. Õhukese polümeerikattega tablette ei soovitata katki teha.

TOPAMAX’i võib võtta toidukordadest sõltumatult.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Migreeni profülaktika:

• raseduse ajal (vt lõigud 4.4 ja 4.6).
• rasestumisvõimelistel naistel, kes ei kasuta üliefektiivset rasestumisvastast vahendit (vt lõigud 4.4, 4.5 ja 4.6).

Epilepsia:

• raseduse ajal, välja arvatud juhul, kui puudub muu sobiv ravi (vt lõigud 4.4 ja 4.6).
• rasestumisvõimelistel naistel, kes ei kasuta üliefektiivset rasestumisvastast vahendit. Ainsaks erandiks on naine, kellel puudub sobiv alternatiiv, kuid kes kavatseb rasestuda ja on täielikult informeeritud riskidest, mis esinevad topiramaadi kasutamisel raseduse ajal (vt lõigud 4.4, 4.5 ja 4.6).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Olukordades, mis nõuavad topiramaadi kiiret ärajätmist, on soovitatav patsientide seisundi jälgimine (vt lõik 4.2).

Nagu teiste epilepsiavastaste ravimitega, võivad mõned patsiendid topiramaadi kasutamisel täheldada krampide esinemissageduse tõusu või uut tüüpi krampide teket. See ilming võib olla üleannustamise, samaaegselt kasutatavate epilepsiavastaste ravimite plasmakontsentratsiooni languse, haiguse progresseerumise või paradoksaalse toime tagajärg. Topiramaadi ravi ajal tuleb väga suurt tähelepanu pöörata adekvaatsele vedeliku tarbimisele. Küllaldane vedeliku tarbimine võib vähendada neerukivide tekkeriski (vt allpool). Küllaldane vedeliku tarbimine enne füüsilist koormust või enne kõrgeid temperatuure ning nende ajal võib vähendada kuumusega seotud kõrvaltoimete tekke riski (vt lõik 4.8).

Raseduse ennetusprogramm Topiramaadi manustamine rasedatele naistele võib põhjustada suuri kaasasündinud väärarendeid ja loote kasvupeetust.

Mõned andmed viitavad neuroloogiliste arenguhäirete suurenenud riskile lastel, kes on üsasiseselt puutunud kokku topiramaadiga, samas kui teised andmed sellist suurenenud riski ei näita (vt lõik 4.6).

Rasestumisvõimelised naised Rasestumisvõimelistel naistel tuleb enne topiramaadiga ravi alustamist teha rasedustest.

Patsient peab olema täielikult informeeritud ja ta peab mõistma riske, mis on seotud topiramaadi kasutamisega raseduse ajal (vt lõigud 4.3 ja 4.6). See hõlmab vajadust eriarsti konsultatsiooni järele, kui naine kavatseb rasestuda, et enne rasestumisvastase vahendi kasutamise lõpetamist arutada üleminekut alternatiivsele ravile ning vajadust kohe võtta ühendust eriarstiga, kui ta rasestub või arvab, et võib olla rase.

Tütarlapsed Ravimit määravad arstid peavad tagama, et topiramaati kasutava tütarlapse vanem(ad)/hooldaja(d) mõistavad vajadust pöörduda eriarsti poole kohe, kui lapsel algavad menstruatsioonid. Sel ajal tuleb patsiendile ja patsiendi vanema(te)le/hooldaja(te)le anda täielik teave riskide kohta, mis tulenevad üsasisesest kokkupuutest topiramaadiga, ning vajaduse kohta hakata kasutama üliefektiivset rasestumisvastast vahendit niipea, kui see on asjakohane. Vajadus topiramaadiga ravi jätkamiseks tuleb üle vaadata ja samuti tuleb kaaluda alternatiivseid ravivõimalusi.

Saadaval on neid meetmeid käsitlevad teabematerjalid tervishoiutöötajatele ja patsientidele (või vanematele/hooldajatele). Patsiendi juhend tuleb anda kõigile topiramaati kasutavatele rasestumisvõimelistele naistele ja tütarlaste vanematele/hooldajatele. Patsiendi kaart on kaasas TOPAMAX’i pakendiga.

Oligohüdroos Topiramaadi kasutamisega seoses on teatatud oligohüdroosist (vähenenud higistamine). Vähenenud higistamine ja hüpertermia (kehatemperatuuri tõus) võivad esineda eeskätt väikestel lastel, kes on kõrge temperatuuriga keskkonnas.

Meeleoluhäired/depressioon Topiramaadi ravi ajal on täheldatud meeleoluhäirete ja depressiooni esinemissageduse tõusu.

Suitsiid/suitsiidimõtted Patsientidel, keda on erinevatel näidustustel ravitud epilepsiavastaste ravimitega, on täheldatud suitsiidimõtteid ja suitsidaalset käitumist. Epilepsiavastaste ravimite randomiseeritud platseebokontrollitud uuringute meta-analüüs näitas, et suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise risk on vähesel määral suurenenud. Selle riski suurenemise põhjus ei ole teada ja olemasolevate andmete põhjal ei saa välistada võimalust, et topiramaat riski suurendab. Topeltpimedates kliinilistes uuringutes esines enesetapuga seotud nähte (suicide related events - SREs) (enesetapumõtted, enesetapukatsed ja enesetapp) 0,5% topiramaadiga ravitud patsientidest (46-l patsiendil 8652-st), mis on ligikaudu 3 korda rohkem kui patsientidel, kes said platseebot (0,2%; 8-l patsiendil 4045-st).

Seetõttu tuleb patsiente suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise suhtes jälgida ja vajadusel rakendada sobivat ravi. Patsientidel (ja patsientide hooldajatel) tuleb soovitada suitsiidimõtete või -käitumise ilmnemisel otsekohe meditsiinilist abi otsida.

Tõsised nahareaktsioonid Topiramaati saanud patsientidel on teatatud tõsistest nahareaktsioonidest (Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS) ja toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN)) (vt lõik 4.8). Patsientidele on soovitatav rääkida tõsiste nahareaktsioonide nähtudest. SJS või TEN kahtlusel tuleb TOPAMAX’i kasutamine lõpetada.

Neerukivitõbi Mõnedel patsientidel, eriti kui neil esineb eelsoodumus neerukivitõve tekkeks, võib suureneda risk neerukivide ja sellega seotud nähtude ja sümptomite, nagu neerukoolik, neeruvalu või valud nimmepiirkonnas, tekkeks.

Neerukivide tekke riskifaktoriteks on eelnev neerukivide esinemine patsiendil, perekondlik eelsoodumus ning hüperkaltsiuuria (vt allpool – „Metaboolne atsidoos ja järelnähud“). Samas ei saa ühegi nimetatud faktori alusel topiramaadi ravi ajal usaldusväärselt neerukivide moodustumist ennustada. Riski suurendab ka topiramaadi samaaegne kasutamine koos teiste neerukivitõve riski suurendavate ravimitega.

Vähenenud neerufunktsioon Neerukahjustuse korral (CL ≤ 70 ml/min) tuleb topiramaati manustada ettevaatusega, sest topiramaadi renaalne ja plasmakliirens on vähenenud. Spetsiifilised annustamissoovitused neerufunktsiooni kahjustusega patsientidele vt lõik 4.2. Vähenenud maksafunktsioon Maksakahjustuse korral peab topiramaadi manustamisel olema ettevaatlik, kuna topiramaadi kliirens võib väheneda.

Äge müoopia ja sekundaarne suletudnurga glaukoomi sündroom Topiramaati kasutanud patsientidel on kirjeldatud ägeda müoopia teket koos sekundaarse suletudnurga glaukoomiga. Sümptomiteks on akuutselt tekkinud nägemise ähmastumine ja/või valu silmades. Oftalmoloogilisel uuringul võib täheldada mõnda või kõiki järgnevatest leidudest: müoopia, müdriaas, silma eeskambri ahenemine, silma hüpereemia (punetus), soonkesta irdumine, võrkkesta pigmentepiteeli irdumine, kollatähni striiad ja silmasisese rõhu tõus. Seda sündroomi seostatakse supratsiliaarse vedeliku tekkega, mis põhjustab läätse ja iirise ettepoole nihkumist ning sekundaarse suletudnurga glaukoomi teket. Sümptomid ilmnevad tavaliselt 1 kuu jooksul pärast ravi alustamist topiramaadiga. Erinevalt primaarsest kitsanurga glaukoomist, mida esineb harva alla 40 aasta vanuses, võib topiramaadi raviga seotud sekundaarset suletudnurga glaukoomi esineda nii lastel kui täiskasvanutel. Ravimeetodite hulka kuuluvad topiramaadi kasutamise võimalikult kiire, raviarsti otsusest lähtuv, katkestamine ja vastavad meetmed, mis alandavad silma siserõhku. Nende meetmete abil õnnestub tavaliselt silma siserõhku alandada.

Sõltumata etioloogiast võib silma suurenenud siserõhu ravimata jätmine põhjustada tõsiseid tagajärgi, sh püsivat nägemise kaotust. Tuleb langetada otsus, kas patsiente, kelle anamneesis esineb probleeme silmadega, tohib topiramaadiga ravida.

Nägemisvälja häired Patsientidel, kes saavad topiramaati, on teatatud nägemisvälja häiretest suurenenud silmasiserõhust sõltumatult. Kliinilistes uuringutes olid enamik neist juhtudest pärast topiramaadi ravi lõpetamist pöörduvad. Kui mis tahes hetkel topiramaadi ravi ajal esineb nägemisvälja häireid, tuleb kaaluda ravimi kasutamise lõpetamist.

Metaboolne atsidoos ja järelnähud Topiramaadi raviga on seostatud hüperkloreemilist ilma anioonide vaheta metaboolset atsidoosi (s.o seerumi bikarbonaatide taseme langus alla normi ilma respiratoorse alkaloosita). Sellise seerumi bikarbonaatide taseme languse põhjustab topiramaadi neerude karboanhüdraasi inhibeeriv toime. Enamasti avaldub bikarbonaatide taseme langus ravi alguses, aga võib ilmneda ka hiljem ravi käigus. See muutus on enamasti kerge kuni mõõdukas (keskmine langus 4 mmol/l võrra annustega 100 mg topiramaati ööpäevas täiskasvanutel ja ligikaudu 6 mg/kg/ööpäevas lastel). Harvadel juhtudel on kirjeldatud bikarbonaatide taseme langust väärtuseni alla 10 mmol/l. Seisundid või ravimid, mis soodustavad atsidoosi teket (nagu neeruhaigused, rasked hingamisteede haigused, epileptiline staatus, kõhulahtisus, operatsioon, ketokehade teket soodustav dieet või teatud ravimid) võivad potentseerida topiramaadi toimet bikarbonaatide tasemele.

Krooniline ravimata metaboolne atsidoos suurendab neerukivitõve ja nefrokaltsinoosi riski ning võib potentsiaalselt viia osteopeeniani (vt eespool – „Neerukivitõbi“).

Krooniline metaboolne atsidoos lastel võib vähendada kasvukiirust. Topiramaadi toimet luustikule ei ole täiskasvanutel süstemaatiliselt uuritud. 6…15-aastaste lastega on läbi viidud avatud uuring kestusega üks aasta (vt lõik 5.1).

Sõltuvalt kaasuvatest seisunditest soovitatakse topiramaadi ravi käigus haiget vastavalt jälgida (sh määrata seerumi bikarbonaatide sisaldust). Kui patsiendil ilmnevad nähud või sümptomid (nt Kussmaul’i sügav hingamine, düspnoe, isutus, iiveldus, oksendamine, tugev väsimus, tahhükardia või arütmia), mis viitavad metaboolsele atsidoosile, on soovitatav mõõta bikarbonaatide sisaldust seerumis. Kui ravi käigus tekib ja püsib metaboolne atsidoos, soovitatakse kaaluda topiramaadi annuse vähendamist või ravi lõpetamist (annust järk-järgult vähendades).

Topiramaati tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel esineb seisundeid või kes saavad ravi, mis võib osutuda metaboolse atsidoosi riskiteguriks.

Kognitiivse funktsiooni kahjustus Epilepsia korral on kognitsiooni kahjustusel mitmeid põhjuseid, milleks võivad olla haiguse etioloogia, epilepsia iseenesest või epilepsiavastane ravi. Kirjanduse andmetel on topiramaadi ravi saavatel täiskasvanutel teatatud kognitiivse funktsiooni kahjustusest, mille tõttu tuli vähendada annust või lõpetada ravi. Uuringud, mis kajastavad kognitiivseid tulemusi topiramaadiga ravi saavatel lastel, ei ole aga piisavad ning topiramaadi vastav mõju ei ole veel välja selgitatud.

Hüperammoneemia ja entsefalopaatia Topiramaadi ravi ajal on teatatud hüperammoneemiast koos entsefalopaatiaga või ilma (vt lõik 4.8). Topiramaadi hüperammoneemia risk on ilmselt annusest sõltuv. Hüperammoneemiast on teatatud sagedamini topiramaadi kasutamisel samaaegselt koos valproehappega (vt lõik 4.5).

Patsientide puhul, kellel tekivad topiramaadi monoteraapiaga või täiendava raviga seotud seletamatu letargia või vaimse seisundi muutused, soovitatakse kaaluda hüperammoneemilise entsefalopaatia võimalust ja ammooniumi taseme määramist.

Toidulisandid Mõnedel patsientidel võib topiramaadiga ravi ajal esineda kehakaalu langus. Topiramaadiga ravi saavaid patsiente on soovitatav kehakaalu languse suhtes jälgida. Kui patsiendi kehakaal topiramaadi ravi ajal väheneb, võib soovitada toidulisandite manustamist või rohkemat söömist. Laktoositalumatus TOPAMAX sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Naatrium Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

TOPAMAX’i mõju teistele epilepsiavastastele ravimitele TOPAMAX’i lisamine teistele epilepsiavastastele ravimitele (fenütoiin, karbamasepiin, valproehape, fenobarbitaal, primidoon) ei mõjuta nende ravimite tasakaalukontsentratsioone plasmas, v.a erandjuhtudel, mil TOPAMAX’i lisamine fenütoiini ravile võib põhjustada fenütoiini plasmakontsentratsiooni tõusu. See võib olla tingitud spetsiifilise polümorfse isoensüümi (CYP2C19) pärssimisest. Seetõttu tuleb kõigil fenütoiini ravi saavatel patsientidel toksilisusnähtude või – sümptomite tekkimisel määrata fenütoiini plasmataset.

Farmakokineetilise koostoime uuring epilepsiahaigetel näitas, et topiramaadi (annuses 100 kuni 400 mg ööpäevas) lisamine lamotrigiinile ei muutnud lamotrigiini tasakaalukontsentratsioon plasmas. Samuti ei muutunud topiramaadi tasakaalukontsentratsioon plasmas lamotrigiin-ravi (keskmine annus 327 mg ööpäevas) ajal või pärast selle lõpetamist.

Topiramaat inhibeerib CYP2C19 ensüümi ja võib häirida teiste selle ensüümi abil metaboliseeruvate ainete toimet (nt diasepaam, imipramiin, moklobemiid, proguaniil, omeprasool).

Teiste epilepsiavastaste ravimite mõju TOPAMAX’ile Fenütoiin ja karbamasepiin vähendavad topiramaadi plasmakontsentratsiooni. Fenütoiini või karbamasepiini lisamisel TOPAMAX’i ravile või nende ärajätmisel võib olla vajalik TOPAMAX’i annuse kohandamine. Seda tuleb teha astmeliselt kuni kliinilise toimeni. Valproehappe lisamine või ärajätmine ei põhjusta kliiniliselt olulisi muutusi TOPAMAX’i plasmakontsentratsioonis ja seetõttu ei ole vajalik ka TOPAMAX’i annuse korrigeerimine. Nimetatud koostoimete tulemused on esitatud järgmises tabelis.

Samaaegselt kasutatav AED AED kontsentratsioon TOPAMAX’i kontsentratsioon Fenütoiin ↔** ↓ Karbamasepiin ↔ ↓ Valproehape ↔ ↔ Lamotrigiin ↔ ↔ Fenobarbitaal ↔ NS Primidoon ↔ NS ↔ = toime plasmakontsentratsioonile puudub (muutus ≤ 15%). ** = plasmakontsentratsiooni tõus üksikutel patsientidel. ↓ = plasmakontsentratsiooni langus. NS = ei ole uuritud (not studied). AED = epilepsiavastane ravim (antiepileptic drug).

Koostoimed teiste ravimitega Digoksiin Ühekordse annuse uuringus vähenes digoksiini plasma kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) samaaegse TOPAMAX’i ravi foonil 12%. Selle muutuse kliiniline tähtsus ei ole kindlaks tehtud. TOPAMAX’i lisamisel digoksiini ravile või selle ärajätmisel tuleb hoolikalt kontrollida digoksiini taset seerumis.

Kesknärvisüsteemi pärssivad ained Puuduvad kliinilised uuringud TOPAMAX’i kooskasutamisest alkoholi või teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ravimitega. TOPAMAX’i ei soovitata samaaegselt koos alkoholi või KNS-i pärssivate ravimitega kasutada.

Liht-naistepuna (Hypericum perforatum) Topiramaadi ja liht-naistepuna koosmanustamisel võib täheldada plasmakontsentratsioonide langusest tingitud toime vähenemise ohtu. Kliinilisi uuringuid selle võimaliku koostoime hindamiseks ei ole teostatud.

Süsteemsed hormonaalsed rasestumisvastased vahendid TOPAMAX’i (annuses 50...200 mg ööpäevas) ja suukaudse rasestumisvastase ravimi (noretindrooni (NET) 1 mg ja etünüülöstradiooli (EE) 35 mikrogrammi kombinatsioon) farmakokineetilise koostoime uuringus tervetel vabatahtlikel, kus teisi ravimeid ei manustatud, ei mõjutanud TOPAMAX statistiliselt oluliselt noretindrooni ega etünüülöstradiooli keskmist AUC-d. Teises uuringus, kus TOPAMAX’i (annuses 200 mg, 400 mg ja 800 mg ööpäevas) kasutati epilepsiaga patsientidel adjuvantravina kombinatsioonis valproehappega, täheldati statistiliselt olulist EE taseme vähenemist (vastavalt 18%, 21% ja 30%). Mõlemas uuringus ei mõjutanud TOPAMAX (annustes 50...200 mg ööpäevas tervetel vabatahtlikel ja 200…800 mg ööpäevas epilepsiahaigetel) oluliselt NET taset. Kuigi täheldati TOPAMAX’i annusest sõltuvat toimet EE taseme langusele annuste 200...800 mg ööpäevas

korral (epilepsiahaigetel), puudus TOPAMAX’il märkimisväärne annusest sõltuv toime EE tasemele annuste 50...200 mg ööpäevas korral (tervetel vabatahtlikel). Täheldatud muutuste kliiniline tähtsus ei ole teada. Patsientidel, kes kasutavad süsteemseid hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid koos TOPAMAX’iga, tuleb arvestada rasestumisvastase efektiivsuse võimaliku vähenemise ja läbimurdeveritsuste suurenemisega. Patsientidel tuleb paluda teatada kõigist muutustest oma veritsusmustris. Rasestumisvastane efektiivsus võib väheneda isegi läbimurdeveritsuste puudumisel. Süsteemseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutavatele naistele tuleb soovitada, et nad kasutaksid lisaks ka barjäärimeetodit.

Liitium Tervetel vabatahtlikel vähenes liitiumi manustamisel koos topiramaadiga (200 mg ööpäevas) liitiumi süsteemne ekspositsioon (AUC vähenemine 18%). Bipolaarse häirega patsientidel ei ilmnenud ravi ajal topiramaadiga annuses 200 mg ööpäevas mõju liitiumi farmakokineetikale, kuid suurendades topiramaadi annust kuni 600 mg-ni ööpäevas suurenes liitiumi süsteemne ekspositsioon (AUC suurenemine 26%). Liitiumi sisaldust plasmas tuleb topiramaadiga koosmanustamisel jälgida.

Risperidoon Farmakokineetilise koostoime uuringud ühekordsete annuste manustamisega tervetele vabatahtlikele ja korduvate annuste manustamisega bipolaarse häirega patsientidele andsid sarnased tulemused. Risperidooni koosmanustamisel topiramaadiga suurenevates annustes 100, 250 ja 400 mg ööpäevas vähenes risperidooni (manustatud annusevahemikus 1 kuni 6 mg ööpäevas) süsteemne ekspositsioon (tasakaalukontsentratsiooni AUC vähenes vastavalt 16% ja 33% manustamisel koos topiramaadiga annuses 250 mg ööpäevas ja 400 mg ööpäevas). Samas ei olnud ravimi kogu aktiivse osa AUC erinevused risperidooni monoteraapia ning risperidooni ja topiramaadi kombinatsioonravi võrdlusel statistiliselt olulised. Ei täheldatud olulisi muutusi kogu aktiivse fraktsiooni (risperidoon koos 9- hüdroksü-risperidooniga) ega 9-hüdroksü-risperidooni farmakokineetikas. Olulisi muutusi topiramaadi ega risperidooni kogu aktiivse fraktsiooni süsteemses ekspositsioonis ei esinenud. Kui topiramaat lisati olemasolevale risperidooni ravile (1…6 mg ööpäevas), teatati kõrvaltoimetest sagedamini kui enne topiramaadi (250…400 mg ööpäevas) lisamist (vastavalt 90% ja 54%). Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed topiramaadi lisamisel risperidooni ravile olid: somnolentsus (27% ja 12%), paresteesia (22% ja 0%) ja iiveldus (vastavalt 18% ja 9%).

Hüdroklorotiasiid (hydrochlorothiazide, HCTZ) Tervetel vabatahtlikel teostatud farmakokineetilise koostoime uuringus hinnati HCTZ (25 mg iga 24 tunni järel) ja topiramaadi (96 mg iga 12 tunni järel) tasakaalukontsentratsiooni farmakokineetikat nimetatud ravimite manustamisel eraldi ja samaaegselt. Uuringutulemused näitasid, et topiramaadi C suurenes 27% ja AUC suurenes 29% võrra HCTZ lisamisel topiramaadile. Nende muutuste max kliiniline tähendus ei ole teada. HCTZ lisamisel topiramaadi ravile võib osutuda vajalikuks topiramaadi annuse kohandamine. HCTZ tasakaalukontsentratsiooni farmakokineetikat topiramaadi samaaegne manustamine oluliselt ei mõjuta. Kliinilis-laboratoorsed analüüsid näitasid, et seerumi kaaliumisisaldus topiramaadi või HCTZ manustamise järgselt väheneb, kusjuures toime oli enam väljendunud, kui HCTZ ja topiramaati manustati kombinatsioonis. Metformiin Tervetel vabatahtlikel teostatud farmakokineetilise koostoime uuringus hinnati metformiini ja topiramaadi tasakaalukontsentratsiooni farmakokineetikat plasmas, kui metformiini manustati üksinda ja kui metformiini manustati koos topiramaadiga. Uuringutulemused näitasid, et topiramaadi ja metformiini koosmanustamisel suurenesid metformiini keskmine maksimaalne plasmakontsentratsioon (C ) ja keskmine AUC vastavalt 18% ja 25%, samas kui metformiini keskmine kliirens vähenes 20%. Topiramaat ei mõjuta metformiini t -i. Topiramaadi metformiini farmakokineetikat mõjutava toime kliiniline tähtsus ei ole teada. Koosmanustamisel metformiiniga väheneb topiramaadi suukaudne plasmakliirens. Kliirensi muutuse ulatus ei ole teada. Metformiini topiramaadi farmakokineetikat mõjutava toime kliiniline tähtsus on ebaselge. Metformiiniga ravi saavatel haigetel tuleb TOPAMAX’i ravi alustamisel või lõpetamisel hoolikalt ning rutiinselt kontrollida patsientide diabeediravi adekvaatsust.

Pioglitasoon Tervetel vabatahtlikel teostatud farmakokineetilise koostoime uuringus hinnati topiramaadi ja pioglitasooni tasakaalukontsentratsiooni farmakokineetikat nimetatud ravimite manustamisel eraldi ja samaaegselt. Pioglitasooni AUC vähenes 15% võrra, seejuures ei esinenud muutusi C väärtustes. See leid ei olnud statistiliselt oluline. Samas täheldati pioglitasooni aktiivse hüdroksümetaboliidi C ja AUC langust vastavalt 13% ja 16% võrra ning aktiivse ketometaboliidi C ja AUC langust 60% võrra. Nimetatud muutuste kliiniline tähtsus ei ole max,ss ,ss teada. TOPAMAX’i lisamisel pioglitasooni ravile või pioglitasooni lisamisel TOPAMAX’i ravile tuleb hoolikalt ja rutiinselt jälgida patsientide diabeediravi adekvaatsust. Glibenklamiid Farmakokineetilise koostoime uuring, mis viidi läbi II tüübi diabeediga patsientidel, hindas glibenklamiidi (5 mg ööpäevas) tasakaalukontsentratsiooni farmakokineetikat nii eraldi kui manustamisel koos topiramaadiga (150 mg ööpäevas). Topiramaadiga koosmanustamisel vähenes glibenklamiidi AUC 25% võrra. Ka aktiivsete metaboliitide 4-trans-hüdroksü-gliburiidi (M1) ja 3- cis-hüdroksügliburiidi (M2) süsteemne ekspositsioon vähenes vastavalt 13% ja 15% võrra. Topiramaadi tasakaalukontsentratsiooni farmakokineetika glibenklamiidiga samaaegsel manustamisel ei muutunud. Topiramaadi lisamisel glibenklamiidi ravile või glibenklamiidi lisamisel topiramaadi ravile tuleb hoolikalt ja rutiinselt jälgida patsientide diabeediravi adekvaatsust. Muud koostoimed Neerukivitõve teket soodustavad ravimid Kasutamisel koos teiste neerukivitõve teket soodustavate ravimitega võib TOPAMAX suurendada neerukivitõve riski. TOPAMAX’i ravi ajal tuleb nimetatud ravimite kasutamisest hoiduda, kuna need võivad luua füsioloogilise keskkonna, mis suurendab neerukivide tekkeohtu. Valproehape Valproehappe ja topiramaadi koosmanustamist on seostatud hüperammoneemiaga koos entsefalopaatiaga või ilma patsientidel, kes kumbagi ravimit eraldi on hästi talunud. Enamikel juhtudel on koostoimest tulenevad nähud ja sümptomid taandunud ühe ravimi ärajätmisel (vt lõigud 4.4 ja 4.8). See kõrvaltoime ei tulene farmakokineetilisest koostoimest. Seoses topiramaadi ja valproehappe samaaegse kasutamisega nii hüperammoneemia esinemisel kui ka ilma selleta, on teatatud hüpotermiast, mida on defineeritud kehatemperatuuri ootamatu langusena alla 35 °C. See kõrvaltoime võib esineda pärast topiramaadi ravi alustamist või topiramaadi ööpäevase annuse suurendamist topiramaati ja valproehapet koos kasutavatel patsientidel.

Varfariin Patsientidel, kes said ravi topiramaadi ja varfariini kombinatsiooniga, on teatatud protrombiiniaja/rahvusvahelise normaliseeritud suhte (Prothrombin Time/International Normalized Ratio, PT/INR) vähenemisest. Seetõttu tuleb hoolikalt jälgida INR väärtusi patsientidel, kes saavad samaaegset ravi topiramaadi ja varfariiniga. Täiendavad farmakokineetilised koostoimeuuringud Topiramaadi ja teiste ravimite potentsiaalsete farmakokineetiliste koostoimete uurimiseks on läbi viidud kliinilisi uuringuid. Koostoimetest tingitud C või AUC muutused on kokku võetud allpool. Teises tulbas (samaaegselt manustatava ravimi kontsentratsioon) on kirjeldatud, mis juhtub esimeses tulbas toodud samaaegselt manustatud ravimi kontsentratsiooniga topiramaadi lisamisel raviskeemi. Kolmas tulp (topiramaadi kontsentratsioon) kirjeldab, kuidas esimeses tulbas toodud ravimi samaaegne manustamine mõjutab topiramaadi plasmakontsentratsiooni.

Täiendavate kliiniliste farmakokineetiliste koostoimeuuringute tulemuste kokkuvõtted

Samaaegselt manustatav Samaaegselt manustatava Topiramaadi ravim ravimi kontsentratsioona kontsentratsioona Amitriptülliin ↔ nortriptüliini metaboliidi C NS Dihüdroergotamiin ↔ ↔ (suukaudne või subkutaanne) Haloperidool ↔ redutseeritud metaboliidi AUC NS Propranolool ↔ 4-OH propranolooli (TPM C 9% ja 16% suurenemine, Sumatriptaan (suukaudne või ↔ NS subkutaanne) Pisotifeen ↔ ↔ Diltiaseem diltiaseemi AUC 25% langus ja AUC 20% suurenemine Venlafaksiin ↔ ↔ Flunarisiin AUC 16% suurenemine ↔ a = % väärtused on ravi keskmise C -i või AUC muutused võrreldes monoteraapiaga. ↔ = toime lähteravimi C -ile ja AUC-le puudub (≤ 15% muutus). NS = ei ole uuritud (not studied). *DEA = desatsetüüldiltiaseem, DEM = N-demetüüldiltiaseem. b = flunarisiini AUC suurenes 14% patsientidel, kes kasutasid ainult flunarisiini. Tase võis suureneda tasakaalukontsentratsiooni saavutamise ajal tekkinud akumuleerumise tõttu.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Epilepsiaga ja epilepsiavastaste ravimitega (anti-epileptic drugs, AED) seotud riskid üldiselt Rasestumisvõimelistele naistele ja eriti rasedust planeerivatele ning ka rasedatele naistele tuleb anda erialast nõu võimalike looteriskide kohta, mis tulenevad nii krambihoogudest kui ka epilepsiavastasest ravist. Kui naine kavatseb rasestuda, tuleb AED-ga ravi vajadus üle vaadata. Epilepsia ravi saavatel naistel tuleb vältida AED-ga ravi järsku katkestamist, kuna see võib põhjustada läbimurdekrambihoogusid, millel võivad olla tõsised tagajärjed naisele ja lootele. Kui vähegi võimalik, tuleb eelistada monoteraapiat, sest ravi mitme AED-ga võib olla seotud suurema kaasasündinud väärarendite riskiga kui monoteraapia, sõltuvalt kasutatud epilepsiavastastest ravimitest. Topiramaadiga seotud risk Topiramaat on teratogeenne hiirtel, rottidel ja küülikutel (vt lõik 5.3). Topiramaat läbib rottidel platsentaarbarjääri. Inimestel läbib topiramaat platsentaarbarjääri ning on teatatud sarnastest kontsentratsioonidest ema veres ja nabaväädis. Rasedusregistrite kliinilised andmed näitavad, et topiramaadi monoteraapiaga üsasiseselt kokku puutunud imikutel esineb järgmisi probleeme. Suured kaasasündinud väärarendid ja loote kasvupeetus

• Suurenenud risk kaasasündinud väärarendite (eeskätt huule-/suulaelõhe, hüpospaadia ja erinevaid kehasüsteeme hõlmavad anomaaliad) tekkeks pärast ravimiga kokkupuudet esimesel trimestril. Põhja-Ameerika epilepsiavastaste ravimite rasedusregistri andmed topiramaadi monoteraapia kohta näitasid suurte kaasasündinud väärarendite ligikaudu kolm korda suuremat

esinemissagedust (4,3%) kui võrdlusrühmas, kus AED-sid ei võetud (1,4%). Põhjamaade rahvastiku vaatluspõhise registriuuringu andmed näitasid 2 kuni 3 korda kõrgemat suurte väärarendite esinemissagedust (kuni 9,5%) kui võrdlusrühmas, kus AED-sid ei võetud (3,0%). Lisaks näitavad teiste uuringute andmed, et võrreldes monoteraapiaga on AED-de kombineeritud kasutamisel teratogeensete mõjude risk suurenenud. On teatatud, et risk on annusest sõltuv; mõju täheldati kõigi annuste puhul. Topiramaadiga ravitud naistel, kellel on olnud kaasasündinud väärarendiga laps, näib olevat suurenenud väärarendite risk järgnevate raseduste ajal, kui neil on kokkupuude topiramaadiga.

• Väikse sünnikaalu (< 2500 grammi) suurem esinemissagedus kui võrdlusrühmas.
• Gestatsiooniaja kohta väikeste (small for gestational age, SGA; defineeritud kui sünnikaal alla 10. protsentiili, korrigeeritud vastavalt gestatsioonivanusele, stratifitseeritud soo järgi) laste sündide suurenenud esinemus. Põhja-Ameerika epilepsiavastaste ravimite rasedusregistris oli topiramaati saavate naiste lastel SGA risk 18%, võrreldes 5%-ga AED-sid mittesaavate epilepsiata naiste lastega. SGA leiu pikaajalisi tagajärgi ei olnud võimalik kindlaks teha.

Neuroloogilised arenguhäired

• Andmed kahest rahvastiku vaatluspõhisest registriuuringust, mis on tehtud suures osas samade Põhjamaade andmekogumitega, viitavad, et peaaegu 300-l üsasiseselt topiramaadiga kokku puutunud lapsel, kes sündisid epilepsiaga emadele, võib olla 2…3 korda suurem autismispektri häirete, intellektipuude või aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) esinemissagedus võrreldes epilepsiaga emade lastega, kellel ei olnud üsasisest kokkupuudet AED-dega. Kolmas, USA-s läbi viidud vaatluskohortuuring ei näidanud nende tulemite kumulatiivse esinemissageduse suurenemist 8-aastaseks saamisel ligikaudu 1000 epilepsiaga ema lapsel, kes olid üsasiseselt topiramaadiga kokku puutunud, võrreldes epilepsiaga emade lastega, kellel ei olnud üsasisest kokkupuudet AED-dega.

Epilepsia näidustus

• Topiramaat on raseduse ajal vastunäidustatud, välja arvatud juhul, kui puudub sobiv alternatiivne ravi (vt lõigud 4.3 ja 4.4).
• Naine peab olema täielikult informeeritud ja mõistma riske, mis tulenevad topiramaadi kasutamisest raseduse ajal. See hõlmab arutelu ravimata epilepsia riskide üle rasedusele.
• Kui naine kavatseb rasestuda, tuleb enne rasestumisvastaste vahendite kasutamise lõpetamist püüda üle minna sobivale alternatiivsele ravile.
• Kui naine rasestub topiramaadi võtmise ajal, tuleb ta viivitamatult suunata eriarsti juurde, et hinnata üle ravi topiramaadiga ja kaaluda alternatiivseid ravivõimalusi.
• Kui topiramaati kasutatakse raseduse ajal, tuleb patsient suunata eriarsti juurde hindamiseks ja nõustamiseks seoses riskirasedusega. Nõutav on hoolikas sünnieelne jälgimine.

Migreeni profülaktika näidustus Topiramaat on raseduse ajal vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Rasestumisvõimelised naised (kõik näidustused) Topiramaat on vastunäidustatud rasestumisvõimelistele naistele, kes ei kasuta üliefektiivset rasestumisvastast vahendit. Ainsaks erandiks on epilepsiaga naine, kellel puudub sobiv alternatiiv, kuid kes kavatseb rasestuda ja on täielikult informeeritud riskidest, mis esinevad topiramaadi võtmisel raseduse ajal (vt lõigud 4.4, 4.5 ja 4.6).

Ravi ajal ja vähemalt 4 nädala jooksul pärast ravi lõpetamist TOPAMAX’iga tuleb kasutada vähemalt ühte üliefektiivset rasestumisvastast meetodit (nt emakasisene vahend) või kahte teineteist täiendavat rasestumisvastast vahendit, sh barjäärimeetodit (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 4.5).

Rasestumisvõimelistel naistel tuleb kaaluda alternatiivseid ravivõimalusi.

Rasestumisvõimelistel naistel tuleb enne topiramaadiga ravi alustamist teha rasedustest. Patsient peab olema täielikult informeeritud ja ta peab mõistma riske, mis on seotud topiramaadi kasutamisega raseduse ajal. See hõlmab vajadust eriarsti konsultatsiooni järele, kui naine kavatseb

rasestuda, ning vajadust kohe võtta ühendust eriarstiga, kui ta rasestub või arvab, et võib olla rase ja võtab topiramaati.

Epilepsiaga naiste puhul tuleb arvesse võtta ka ravimata epilepsiast tulenevaid riske rasedusele (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Tütarlapsed (vt lõik 4.4).

Imetamine Loomkatsetes on näidatud, et topiramaat eritub piima. Topiramaadi eritumist inimese rinnapiima ei ole kontrollitud uuringutes hinnatud. Piiratud tähelepanekud patsientidel viitavad topiramaadi ulatuslikule eritumisele inimese rinnapiima. Ravi saanud emade rinnaga toidetud vastsündinutel/imikutel täheldatud kõrvaltoimeteks olid kõhulahtisus, uimasus, ärrituvus ja ebapiisav kaaluiive. Seetõttu tuleb langetada otsus, kas lõpetada rinnaga toitmine või lõpetada/hoiduda ravist topiramaadiga, võttes arvesse imetamisest saadavat kasu lapsele ja topiramaadi ravi kasu emale (vt lõik 4.4).

Fertiilsus Loomkatsed ei näidanud topiramaadi kahjulikku toimet fertiilsusele (vt lõik 5.3). Topiramaadi toimet inimese fertiilsusele ei ole tõestatud.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

TOPAMAX mõjutab kergelt või mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Topiramaat toimib kesknärvisüsteemi ja võib põhjustada unisust, pearinglust või teisi kesknärvisüsteemiga seotud sümptomeid. Samuti võib see põhjustada nägemishäireid ja/või hägust nägemist. Need kõrvaltoimed võivad olla ohtlikud sõiduki juhtimisel või masinatega töötamisel, eriti seni, kuni konkreetsel patsiendil pole välja kujunenud kogemust ravimiga.

4.8 Kõrvaltoimed

Topiramaadi ohutust hinnati kliiniliste uuringute andmebaasi alusel, kuhu olid kantud 4111 patsiendi andmed (kellest 3182 said topiramaati ja 929 platseebot), kes osalesid 20 topeltpimedas uuringus ning 2847 patsiendi andmed, kes osalesid 34 avatud uuringus, kus topiramaati kasutati täiendava ravimina kas primaarsete generaliseerunud toonilis-klooniliste krampide, partsiaalsete krampide, Lennox- Gastaut’ sündroomiga seotud krampide raviks või monoteraapiana esmakordselt või hiljuti diagnoositud epilepsia raviks või migreeni profülaktikaks. Enamik ilmnenud kõrvaltoimetest olid kerged kuni mõõdukad. Kliinilistes uuringutes ning turuletulekujärgselt (näidatud märgiga “*”) täheldatud kõrvaltoimed on esinemissageduse alusel järjestatud Tabelis 1. Esinemissagedused jaotuvad järgmiselt. Väga sage ≥ 1/10 Sage ≥ 1/100 kuni < 1/10 Aeg-ajalt ≥ 1/1000 kuni < 1/100 Harv ≥ 1/10 000 kuni < 1/1000 Teadmata ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

Kõige sagedasemate kõrvaltoimete (esinemissagedus oli võrreldes platseeboga > 5% vähemalt ühel näidustusel topiramaadi topeltpimedates kontrollitud uuringutes) hulka kuuluvad: anoreksia, söögiisu vähenemine, bradüfreenia, depressioon, ekspressiivne kõnehäire, unetus, koordinatsioonihäired, tähelepanuhäired, pearinglus, düsartria, düsgeusia, hüpoesteesia, letargia, mäluhäired, nüstagmid, paresteesia, unisus, treemor, kahelinägemine, nägemise hägustumine, kõhulahtisus, iiveldus, väsimus, ärrituvus ja kehakaalu vähenemine.

Organsüsteemi Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Teadmata klass Infektsioonid ja nasofarüngiit* infestatsioonid Vere ja aneemia leukopeenia, neutropeenia* lümfisüsteemi trombotsütopeenia, häired lümfadenopaatia, Immuunsüsteemi ülitundlikkus allergiline häired turse* Ainevahetus- ja isutus, vähenenud metaboolne atsidoos, hüperkloreemiline toitumishäired söögiisu hüpokaleemia, atsidoos, Psühhiaatrilised depressioon bradüfreenia, suitsiidimõtted, mania, paanikahäire, häired insomnia, suitsiidikatse, meeleheite tunne*, Närvisüsteemi paresteesia, tähelepanuhäire, teadvustaseme apraksia, häired somnolentsus, mälukahjustus, vähenemine, grand ööpäevarütmi pearinglus amneesia, kognitiivne mal krambid, unehäired,

Silma kahjustused hägune nägemine, nägemisteravuse ühepoolne pimedus, suletudnurga Kõrva ja labürindi peapööritus, tinnitus, kurtus, ühepoolne kahjustused kõrvavalu kurtus, Südame häired bradükardia, Vaskulaarsed hüpotensioon, Raynaud fenomen häired ortostaatiline Respiratoorsed, düspnoe, pingutusest tingitud rindkere ja ninaverejooks, düspnoe, mediastiinumi ninakinnisus, nohu, paranasaalsete häired köha* siinuste Seedetrakti häired iiveldus, oksendamine, pankreatiit, kõhulahtisus kõhukinnisus, valu meteorism,

Maksa ja sapiteede hepatiit, häired maksapuudulikkus Naha ja alopeetsia, lööve, anhidroos, Stevensi-Johnsoni toksiline nahaaluskoe kihelus näopiirkonna sündroom*, epidermise kahjustused hüpoesteesia, multiformne nekrolüüs* Lihaste, luustiku ja liigesvalu, liigeste tursed*, ebamugavustunne sidekoe lihasspasmid, skeletilihaste jäsemetes* kahjustused lihasvalu, kangus, küljevalu, Neerude ja nefrolitiaas, kusekivid, kusejuha kivid, kuseteede häired pollakisuuria, kusepidamatus, neerutuubulite Reproduktiivse erektsioonihäired, süsteemi ja seksuaalfunktsiooni rinnanäärme häired häired Üldised häired ja väsimus püreksia, asteenia, hüpertermia, janu, näoturse manustamiskoha ärritatavus, gripitaoline reaktsioonid kõnnakuhäired, seisund*, uimasus, Uuringud kehakaalu kehakaalu kristallide esinemine bikarbonaatide vähenemine suurenemine* uriinis, häired sisalduse Sotsiaalsed õpivõimetus tingimused * kõrvaltoimed, mida täheldati turuletulekujärgsetes spontaansetes raportites. Nende esinemissagedus arvutati välja kliinilistes uuringutes esinemise alusel või selle põhjal, kui juht ei esinenud kliinilistes uuringutes. Kaasasündinud väärarengud ja loote kasvupeetus (vt lõigud 4.4 ja 4.6). Lapsed Järgmistest kõrvaltoimetest teatati topeltpimedates kontrolluuringutes lastel sagedamini (≥ 2 korda) kui täiskasvanutel.

• Vähenenud söögiisu.
• Suurenenud söögiisu.
• Hüperkloreemiline atsidoos.
• Hüpokaleemia.

• Ebatavaline käitumine.
• Agressiivsus.
• Apaatia.
• Uinumisraskused.
• Suitsiidimõtted.
• Tähelepanuhäire.
• Letargia.
• Ööpäevarütmiga seotud unehäired.
• Halb une kvaliteet.
• Suurenenud pisaravool.
• Siinusbradükardia.
• Halb enesetunne.
• Kõnnakuhäired.

Järgmistest kõrvaltoimetest teatati topeltpimedates kontrolluuringutes lastel, kuid mitte täiskasvanutel.

• Eosinofiilia.
• Psühhomotoorne hüperaktiivsus.
• Peapööritus.
• Oksendamine.
• Hüpertermia.
• Püreksia.
• Õppimisraskused.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Nähud ja sümptomid On kirjeldatud topiramaadi üleannustamise juhte. Üleannustamise nähtudeks ja sümptomiteks olid krambid, uimasus, kõnehäired, hägune nägemine, kahelinägemine, vaimsed häired, letargia, koordinatsioonihäired, stuupor, hüpotensioon, kõhuvalu, agiteeritus, pearinglus ja depressioon. Enamikel juhtudel ei olnud kliinilised tagajärjed rasked, kuid on teatatud surmajuhtudest pärast mitme ravimi, sh topiramaadi, samaaegset üleannustamist.

Topiramaadi üleannustamine võib põhjustada rasket metaboolset atsidoosi (vt lõik 4.4).

Ravi Üleannustamise korral tuleb lõpetada topiramaadi kasutamine ja rakendada üldist toetavat ravi kuni toksilisuse kliiniliste nähtude leevendumise või taandumiseni. Patsiendile tuleb manustada piisavalt vedelikku. On näidatud, et topiramaati saab organismist edukalt eemaldada hemodialüüsiga. Samuti saab rakendada teisi meetmeid arsti äranägemisel.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: epilepsiavastased ained, teised epilepsiavastased ained, ATC-kood: N03AX11.

Topiramaat on klassifitseeritud kui sulfamaat-asendatud monosahhariid. Topiramaadi krambivastase ja migreeni ennetava toime täpne mehhanism ei ole teada. Elektrofüsioloogilistes ja biokeemilistes

uuringutes neuronite rakukultuuridel on kindlaks tehtud kolm omadust, mis võivad olla olulised topiramaadi epilepsiavastases toimes.

Topiramaat vähendab ajast sõltuvalt püsivalt depolariseerivate neuronite aktsioonipotentsiaalide genereerimise sagedust, mis viitab voltaaž-sõltuvate Na+-kanalite blokeerimisele. Lisaks võimendab topiramaat gamma-aminovõihappe (Gamma-AminoButyric Acid, GABA) aktiveerivat toimet GABA - retseptoritesse ja stimuleerib GABA omadust indutseerida klooriioonide sissevoolu neuronitesse, mis lubab arvata, et topiramaat potentseerib selle inhibeeriva neuromediaatori toimet. Flumaseniil (bensodiasepiini antagonist) ei blokeerinud topiramaadi toimet GABA -retseptoritesse, samuti ei suurendanud topiramaat ioonkanalite avatuse kestust, mis eristab topiramaati barbituraatidest, mis moduleerivad GABA -retseptoreid. Kuna topiramaadi epilepsiavastane toime erineb märkimisväärselt bensodiasepiinide toimest, võimaldab see moduleerida bensodiasepiinide suhtes resistentset GABA -retseptori alatüüpi. Lisaks pärsib topiramaat kainaadi toimet aktiveerida stimuleeriva aminohappe (glutamaadi) retseptori alatüüpi kainaat/AMPA (-amino-3-hüdroksü-5-metüülisoksasool-4-propioonhape), kuid samas puudub tal toime N-metüül-D-aspartaat (NMDA) aktiivsusele NMDA retseptori alatüübis. Need topiramaadi toimed olid kontsentratsioonist sõltuvad (vahemikus 1 mikroM...200 mikroM), minimaalset toimet täheldati kontsentratsiooni 1 mikroM...10 mikroM juures. Lisaks inhibeerib topiramaat karboanhüdraasi mõnda isoensüümi. See farmakoloogiline toime on palju nõrgem kui atseetasolamiidil, tuntud karboanhüdraasi inhibiitoril, samuti ei ole see mehhanism topiramaadi epilepsiavastase toime põhikomponent. Loomkatsetes näidati topiramaadil krambivastast toimet rottide ja hiirte maksimaalse elektrišoki krambi (maximal electroshock seizure, MES) testides ja tõhusat toimet näriliste epilepsiamudelitel, mis hõlmavad toonilisi ja absence-tüüpi krambihoogusid spontaanselt epileptilistel rottidel (SER) ning rottidel amygdala stimulatsioonist või aju globaalsest isheemiast indutseeritud toonilisi ja kloonilisi krambihoogusid. Topiramaat omab vaid nõrka toimet kloonilistele krampidele, mis on indutseeritud GABA –retseptori antagonisti pentüleentetrasooli poolt. A Uuringutes hiirtel, kus kasutati topiramaati koos karbamasepiini või fenobarbitaaliga, ilmnes sünergistlik krambivastane toime, samas koos fenütoiiniga avaldus aditiivne krambivastane toime. Hästi kontrollitud täiendavates uuringutes ei leitud seost topiramaadi plasmakontsentratsiooni ja tema kliinilise efektiivsuse vahel. Ei ole näidatud, et inimestel esineks selle ravimi suhtes tolerantsust.

Absaans-tüüpi krambihood 4…11-aastastel lastel viidi läbi kaks väikest ühe haruga uuringut (CAPSS-326 ja TOPAMAT-ABS- 001). Enne uuringute varajast lõpetamist ravitulemuse puudumise tõttu jõudis ühes uuringus osaleda 5 last ja teises 12 last. Uuringutes kasutatud annused olid järgmised: kuni ligikaudu 12 mg/kg uuringus TOPAMAT-ABS-001 ja maksimaalselt kuni annuseni alla 9 mg/kg ööpäevas või 400 mg ööpäevas uuringus CAPSS-326. Need uuringud ei anna piisavat alust teha mingeid järeldusi ravimi ohutuse või efektiivsuse kohta laste vanuserühmas. Monoteraapia 6…15-aastastel esmakordse või hiljutise epilepsia diagnoosiga patsientidel 6…15-aastastel lastel viidi läbi üheaastase kestusega avatud uuring, milles osales 63 isikut, kellel oli hiljuti või esmakordselt diagnoositud epilepsia. Uuringu eesmärgiks oli hinnata topiramaadi (28 isikut) toimeid kasvamisele, arengule ja luude mineralisatsioonile võrreldes levetiratsetaamiga. Mõlemas ravirühmas täheldati jätkuvat kasvamist, kuid topiramaadi rühmas vähenes kehakaalu ja luutiheduse keskmine aastane muutus algtasemest statistiliselt oluliselt võrreldes levetiratsetaami rühmaga. Sarnast suundumust täheldati ka kehapikkuse ja pikkuskasvu kiiruse puhul, kuid need ei olnud statistiliselt olulised. Kasvamisega seotud muutused ei olnud kliiniliselt olulised ega ravi piiravad. Ei saa välistada teisi kaasnevaid tegureid.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Õhukese polümeerikattega tabletid ja kõvakapslid on bioekvivalentsed.

Teiste epilepsiavastaste ravimitega võrreldes iseloomustab topiramaati pikk plasma poolväärtusaeg, lineaarne farmakokineetika, eritumine valdavalt neerude kaudu, vähene seonduvus plasmavalkudega ja kliiniliselt oluliste aktiivsete metaboliitide puudumine.

Topiramaat ei ole tugev ravimeid metaboliseerivate ensüümide indutseerija, seda võib manustada söögiaegadest sõltumatult ning topiramaadi plasmakontsentratsiooni rutiinne jälgimine pole vajalik. Kliinilistes uuringutes pole ilmnenud järjekindlat seost topiramaadi plasmakontsentratsiooni ja efektiivsuse või kõrvaltoimete esinemise vahel.

Imendumine Topiramaat imendub seedetraktist kiiresti ja täielikult. Pärast 100 mg topiramaadi suukaudset manustamist tervetele isikutele saabus keskmine plasmakontsentratsiooni maksimum (C 1,5 mikrogrammi/ml) 2 kuni 3 tunni (T ) jooksul. Vastavalt radioaktiivsuse mõõtmisele uriinis, imendus pärast 100 mg 14C-topiramaadi suukaudset manustamist vähemalt 81% annusest. Toit ei avaldanud topiramaadi biosaadavusele kliiniliselt olulist mõju. Jaotumine Topiramaadi seonduvus plasmavalkudega on üldiselt 13 kuni 17%. On leitud, et topiramaat seondub väikeses ulatuses erütrotsüütide(ga)(le), pärast seda, kui on saavutatud plasmakontsentratsioon 4 mikrogrammi/ml. Jaotusruumala oli pöördvõrdeline annuse suurusega. Keskmine näiv jaotusruumala oli 0,80 kuni 0,55 l/kg pärast ühekordse annuse 100 kuni 1200 mg manustamist. On täheldatud, et jaotusruumala sõltub soost ja on naistel ligikaudu 50% võrra madalam kui meestel. Seda seletati sellega, et naissoost patsientide organismis on rasvkudet rohkem ja kliinilist mõju sellel ei ole.

Biotransformatsioon Uuringus tervete vabatahtlikega metaboliseerus topiramaat vähesel määral (~20%). Patsientidel, kes said samaaegselt maksaensüüme indutseerivaid epilepsiavastaseid ravimeid, metaboliseerus ravim kuni 50% ulatuses. Inimese plasmas, uriinis ja väljaheidetes on isoleeritud, kirjeldatud ja tuvastatud 6 metaboliiti, mis on organismis moodustunud hüdroksüülimise, hüdrolüüsi ja glükuroniseerimise teel. Iga metaboliit esindab vähem kui 3% pärast 14C-topiramaadi manustamist täheldatud radioaktiivsusest. Kahe metaboliidi uurimisel, mis säilitasid kõige enam topiramaadi struktuuri, leiti, et nende krambivastane toime on minimaalne või puudub. Eritumine Inimestel erituvad nii topiramaat (muutumatul kujul) kui tema metaboliidid põhiliselt neerude kaudu (vähemalt 81% annusest). Ligikaudu 66% manustatud 14C-topiramaadist eritus muutumatul kujul uriiniga nelja päeva jooksul. Pärast 50 mg ja 100 mg topiramaadi manustamist kaks korda ööpäevas oli ravimi keskmine kliirens vastavalt 18 ml/min ja 17 ml/min. On andmeid topiramaadi tubulaarse reabsorptsiooni kohta neerudes. Seda kinnitavad uuringud rottidel, kus topiramaadi koosmanustamisel probenetsiidiga täheldati olulist topiramaadi renaalse kliirensi suurenemist. Inimestel on plasmakliirens pärast ravimi suukaudset manustamist ligikaudu 20 kuni 30 ml/min.

Lineaarsus/mittelineaarsus Topiramaadi plasmakontsentratsioonide varieeruvus indiviiditi on väike ja seetõttu on tema farmakokineetika ette ennustatav. Topiramaadi farmakokineetika on lineaarne, kontsentratsioonikõvera alune pindala suurenes tervetel vabatahtlikel annusest sõltuvalt (ühekordse 100 kuni 400 mg suukaudse annuse juures), kusjuures plasma kliirens on konstantne. Normaalse neerufunktsiooni korral saavutatakse ravimi tasakaalukontsentratsioon plasmas 4 kuni 8 päeva jooksul. Tervetel isikutel oli pärast mitmekordset topiramaadi 100 mg suukaudsete annuste manustamist kaks korda ööpäevas keskmine C 6,76 mikrogrammi/ml. Keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg

plasmas pärast mitmekordset 50 mg ja 100 mg topiramaadi manustamist kaks korda ööpäevas oli ligikaudu 21 tundi.

Kasutamine koos teiste epilepsiavastaste ravimitega Samaaegne mitmekordne topiramaadi (100 kuni 400 mg kaks korda ööpäevas) ja fenütoiini või karbamasepiini manustamine viis topiramaadi plasmakontsentratsiooni annusest sõltuva suurenemiseni.

Neerukahjustus Topiramaadi plasma ja renaalne kliirens aeglustub mõõduka ja raske neerufunktsiooni kahjustuse korral (kreatiniini kliirens ≤ 70 ml/min). Selle tulemusena võib neerukahjustusega patsientidel oodata topiramaadi kõrgemaid tasakaalukontsentratsioone kui normaalse neerufunktsiooniga patsientidel. Lisaks kulub neerukahjustusega patsientidel iga annuse puhul püsikontsentratsiooni saabumiseni kauem aega. Mõõduka ja raske neerukahjustusega patsientidel on soovitatavad poole väiksemad alg- ja säilitusannused.

Topiramaat on plasmast efektiivselt hemodialüüsi teel eemaldatav. Pikemaajaline hemodialüüs võib vähendada topiramaadi sisaldust plasmas allapoole taset, mis on vajalik krambivastase toime säilimiseks. Topiramaadi kontsentratsiooni järsu vähenemise vältimiseks plasmas hemodialüüsi ajal võib olla vajalik täiendav topiramaadi annus. Konkreetse annuse kohandamisel tuleb arvestada 1) dialüüsi kestusega, 2) kasutatava dialüüsisüsteemi kliirensi kiirusega ja 3) topiramaadi efektiivse renaalse kliirensiga dialüüsi saaval patsiendil.

Maksakahjustus Topiramaadi plasmakliirens vähenes mõõduka kuni raske maksakahjustuse korral keskmiselt 26%. Seetõttu tuleb maksakahjustusega patsientidele topiramaati manustada ettevaatusega.

Eakad Eakatel patsientidel, kes neeruhaigusi ei põe, topiramaadi kliirens aeglustunud ei ole.

Lapsed (farmakokineetika kuni 12-aastastel lastel) Sarnaselt täiskasvanutega on ka lastel topiramaadi farmakokineetika täiendava ravi puhul lineaarne, tasakaalukontsentratsioonid plasmas suurenevad proportsionaalselt manustatud annustega ning kliirens ei sõltu annusest. Lastel on topiramaadi kliirens aga kiirem ja ravimi poolväärtusaeg lühem kui täiskasvanutel. Seega, topiramaadi plasmakontsentratsioon lastel võib samade mg/kg annuste korral olla madalam kui täiskasvanutel. Sarnaselt täiskasvanutega vähendavad maksaensüüme indutseerivad epilepsiavastased ravimid topiramaadi tasakaalukontsentratsiooni plasmas.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Vaatamata toksilisusele emas- ja isasloomale nii väikeses annuses nagu 8 mg/kg ööpäevas ei täheldatud mittekliinilistes fertiilsuse uuringutes isastel ja emastel rottidel toimet fertiilsusele annustega kuni 100 mg/kg ööpäevas.

Prekliinilistes uuringutes on näidatud topiramaadi teratogeenset toimet uuritud liikidel (hiired, rotid ja küülikud). 500 mg/kg ööpäevas saanud hiirtel vähenes loote kaal ja skeleti luustumine vastavuses toksilisusega emasloomale. Loote väärarengute üldarv hiirtel suurenes kõigis ravimigruppides (20, 100 ja 500 mg/kg ööpäevas).

Annuse 20 mg/kg ööpäevas kasutamisel täheldati rottidel annusest sõltuvat toksilisust emasloomale ja embrüo/fetaalset toksilisust (vähenenud loote kaal ja/või skeleti luustumishäired), millele lisandusid teratogeensed toimed (jäsemete ja varvaste defektid) 400 mg/kg ööpäevas või suurema annuse kasutamisel. Küülikutel täheldati annusest sõltuvat toksilisust emasloomale annuse 10 mg/kg ööpäevas kasutamisel, millele lisandus embrüo/fetaalne toksilisus (suurenenud letaalsus) annuse 35 mg/kg ööpäevas kasutamisel ja teratogeensed toimed (roiete ja lülisamba väärarengud) annuse120 mg/kg ööpäevas kasutamisel.

Rottidel ja küülikutel täheldatud teratogeensed toimed olid sarnased karboanhüdraasi inhibiitorite puhul täheldatutega, mis ei seostu inimeste väärarengutega. Toimet kasvule näitas ka väiksem kaal sündimisel ja laktatsiooni jooksul nendel rotipoegadel, kelle emad said gestatsiooni ja laktatsiooni ajal topiramaati annuses 20 või 100 mg/kg ööpäevas. Rottidel läbib topiramaat platsentaarbarjääri.

Topiramaadi igapäevane suukaudne manustamine imiku-, lapse- ja noorukieale vastaval arenguperioodil annustes kuni 300 mg/kg ööpäevas põhjustas noortel rottidel toksilisust, mis sarnanes täiskasvanud rottidel täheldatuga (vähenenud toidutarbimine koos vähenenud kaaluiibega, tsentrolobulaarne hepatotsellulaarne hüpertroofia). Pikkade toruluude (tibia) kasvule või luu (femur) tihedusele, võõrutuseelsele ja reproduktiivsele arengule, neuroloogilisele arengule (sh mälu ja õpivõime hindamised), paaritumisele ja fertiilsusele või hüsterotoomia näitajatele asjakohast toimet ei avaldunud.

In vitro ja in vivo mutageensuskatsete seerias ei näidanud topiramaat genotoksilist potentsiaali.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu Laktoosmonohüdraat Preželatiniseeritud maisitärklis Mikrokristalliline tselluloos Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A) Magneesiumstearaat

Tableti kate OPADRY® Valge, Kollane, Roosa1, karnaubavaha

1 OPADRY® sisaldab Hüpromelloos Makrogool Polüsorbaat 80 ja värvainetena titaandioksiid E171 (kõik tugevused), kollane raudoksiid E172 (50 ja 100 mg) ja punane raudoksiid E172 (200 mg).

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 ºC. Blistrid. Hoida originaalpakendis, et kaitsta tablette niiskuse eest. Pudelid. Hoida originaalpakendis ja hoida pudel tihedalt suletuna, et kaitsta tablette niiskuse eest.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Läbipaistmatu plastikpudel avamiskindla korgiga, mis sisaldab 20, 28, 30, 50, 56, 60 või 100 tabletti; mitmikpakend (kimp), mis sisaldab 200 (2 x 100) tabletti. Igas pudelis on kuivatusaine pakike, mida ei tohi alla neelata.

Blisterpakend alumiinium/alumiiniumfooliumist ribadena. Pakendis on 10, 20, 28, 30, 50, 56, 60 või 100 tabletti; mitmikpakend (kimp), mis sisaldab 200 (2 x 100) tabletti. Üksikud blisterribad (alu/alu) on pakendatud kartongkarpi.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

UAB "JOHNSON & JOHNSON" Konstitucijos pr. 21C LT-08130 Vilnius Leedu

8. MÜÜGILOA NUMBRID

TOPAMAX, 25 mg õhukese polümeerikattega tabletid - 314500 TOPAMAX, 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid - 314300 TOPAMAX, 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid - 314400 TOPAMAX, 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid - 314100

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 14.06.2000 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 13.12.2011

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Märts 2024