RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

AMISAN 200 mg, tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 200 mg amisulpriidi. Teadaolevat toimet omav abiaine: Üks tablett sisaldab 187,62 mg laktoosi (vastab 197,50 mg laktoosmonohüdraati).

INN. Amisulpridum Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Valge kuni valkjas ümmargune tablett, poolitusjoonega ühel küljel, diameetriga 12,5 mm. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Skisofreenia, mis kulgeb:

• positiivsete sümptomitega, nagu nt meelepetted, hallutsinatsioonid, mõtlemise häired, vaenulikkus ja kahtlustamine;
• peamiselt negatiivsete sümptomitega (defitsiidi sündroom): emotsionaalne tuimenemine ja sotsiaalne isoleerumine.

Amisulpriid pärsib ka nii positiivse seisundi sekundaarseid negatiivseid sümptome kui afektiivseid seisundeid, nagu depressiivne meeleolu või pidurdusseisund.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Positiivsed sümptomid: Positiivsete seisundite raviks soovitatakse manustada suukaudselt 400...800 mg ööpäevas. Üksikjuhtudel võib ööpäevast annust suurendada kuni 1200 mg-ni. Üle 1200 mg ööpäevaste annuste ohutust ei ole ulatuslikult hinnatud ning ei soovitata seetõttu kasutada.

Ravi alustamisel ei ole vaja spetsiifilist annuse tiitrimist läbi viia. Annused kohandatakse sõltuvalt individuaalsest ravivastusest.

Säilitusraviks määratakse minimaalne toimiv annus.

Negatiivsed sümptomid: Patsientidel, kellel on ülekaalus negatiivsed sümptomid (defitsiidi sündroom), soovitatakse kasutada annuseid 50…300 mg ööpäevas. Annused kohandatakse individuaalselt.

Eakad

Amisulpriidi ohutust on hinnatud piiratud arvul eakatel patsientidel. Amisulpriidi kasutamisel peab olema rohkem ettevaatlik hüpotensiooni ja sedatsiooni võimaliku tekkeohu tõttu. Neerupuudulikkuse korral võib samuti olla vajalik annuse vähendamine. Lapsed Amisulpriidi ohutus ja efektiivsus puberteedieast kuni 18. eluaastani ei ole tõestatud. Amisulpriidi kasutamise kohta skisofreeniaga noorukitel on vaid piiratud andmed. Amisulpriidi kasutamine puberteedieast kuni 18. eluaastani ei ole soovitatav. Lastel kuni puberteedi alguseni on amisulpriidi kasutamine vastunäidustatud, sest ohutus ei ole veel tõestatud (vt lõik 4.3).

Neerukahjustus Amisulpriid eritub neerude kaudu. Neerupuudulikkuse (kreatiniini kliirens vahemikus 30...60 ml/min) korral tuleb annust vähendada poole võrra, ja kolmandiku võrra patsientidel, kellel kreatiniini kliirens on vahemikus 10...30 ml/min. Kuna raske neerukahjustusega patsientidega (kreatiniini kliirens < 10 ml/min) ravikogemus puudub, on soovitatav nende patsientide puhul suurem ettevaatus (vt lõik 4.4)

Maksakahjustus Kuna amisulpriid metaboliseerub maksas ainult vähesel määral, ei ole annuse vähendamine vajalik.

Manustamisviis Suukaudseks kasutamiseks. Amisan tablette/õhukese polümeerikattega tablette tuleb neelata alla katki närimata, koos piisava koguse vedelikuga.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Samaaegse prolaktiinsõltuva kasvaja olemasolu (nt hüpofüüsi prolaktinoom või rinnanäärmevähk) (vt lõigud 4.4 ja 4.8).
• Feokromotsütoom.
• Lapsed enne puberteedi algust.
• Kombinatsioon levodopaga (vt lõik 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Sarnaselt teistele neuroleptikumidele, võib tekkida maliigne neuroleptiline sündroom, potentsiaalselt surmaga lõppev tüsistus, mida iseloomustavad hüpertermia, suurenenud lihaste rigiidsus, autonoomne düsfunktsioon, teadvuse hägunemine, rabdomüolüüs ja kreatiinfosfokinaasi tõus. Kui patsiendil tekivad maliigsele neuroleptilisele sündroomile viitavad nähud ja sümptomid või kui tekib seletamatu hüpertermia, eriti suurte ööpäevaste annuste kasutamisel, tuleb kõikide neuroleptiliste ravimite, k.a amisulpriid, kasutamine lõpetada. Rabdomüolüüsi on täheldatud ka maliigse neuroleptilise sündroomita patsientidel. Parkinsoni tõvega patsientidele tuleb amisulpriidi, nagu teisigi antidopamiinergilisi preparaate, määrata ettevaatusega, kuna amisulpriid võib põhjustada haiguse süvenemist. Amisulpriidi võib kasutada ainult siis, kui neuroleptiline ravi on hädavajalik.

Amisulpriidi kasutamisel on teatatud raskest maksatoksilisusest. Patsiente peab juhendama, et nad teataks arstile kohe, kui tekivad sümptomid, nagu asteenia, anoreksia, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu või ikterus. Viivitamatult tuleb teostada uuringud, k.a kliiniline läbivaatus ja maksatalitluse näitajate hindamine (vt lõik 4.8).

QT-intervalli pikenemine Amisulpriid tekitab QT-intervalli pikenemist. See toime on teadaolevalt potentsialne risk ventrikulaarsete arütmiate - torsade de pointes – tekkeks. Ettevaatus on vajalik, kui amisulpriidi määratakse teadaoleva kardiovaskulaarse haiguse või perekonna anamneesis QT-intervalli pikenemisega patsiendile. Tuleb vältida neuroleptikumidega koosmanustamist.

Lisaks on vajalik järgmistes situatsioonides ettevaatus:

• Oluline bradükardia;
• Kaasasündinud QT-intervalli pikenemine;
• Elektrolüütide tasakaalu häired, eriti hüpokaleemia või hüpomagneseemia;
• Kaasuv ravi QT-intervalli pikenemist tekitavate ravimitega.

Insult Dementsusega eakate populatsioonis mõnede atüüpiliste antipsühhootikumidega läbi viidud randomiseeritud, platseebokontrolliga kliinilises uuringus täheldati ligikaudu 3-kordset tserebrovaskulaarsete juhtumite suurenenud riski. Selle suurenenud riski toimemehhanism ei ole teada. Suurenenud riski ei saa välistada teiste antipsühhootikumide või teiste patsientide populatsioonide puhul. Amisulpriidi tuleb insuldi riskifaktoritega patsientidel kasutada ettevaatusega.

Dementsusega eakad patsiendid Antipsühhootikumidega ravitud dementsusega seotud psühhoosiga eakatel patsientidel on suurenenud surmarisk. Platseeboga kontrollitud 17 kliinilise uuringu (keskmine kestvus 10 nädalat) - kus patsiendid võtsid enamasti atüüpilisi antipsühhootikume - analüüs näitas, et ravimiga seotud surmarisk oli vahemikus 1,6 kuni 1,7 korda kõrgem platseeboga ravitud patsientide surmariskist. Kogu tüüpilise 10-nädalase kontrollitud uuringu kestel oli atüüpilise antipsühhootilise ravimiga ravitud patsientide surmade esinemuse määr ligikaudu 4,5%, võrreldes 2,6%-ga platseebogrupis. Kuid surmade põhjus atüüpiliste antipsühhootikumidega ravitute grupis oli erinev, enamus surmasid oli tõenäoliselt põhjustatud kas kardiovaskulaarsetest sündmustest (nt südamepuudulikus, äkksurm) või infektsioonidest (nt kopsupõletik). Jälgimisuuringud kinnitavad, et sarnaselt atüüpilistele antipsühhootikumidele võib ravi ka tavapäraste antipsühhootikumidega suremust suurendada. Kui suurel määral neid vaatlusuuringute põhjal tehtud järeldusi suurenenud suremuse kohta võib omistada antipsühhootikumide, vastandina muudele patsientide omadustele, ei ole selge.

Venoosne trombemboolia Antipsühhootikumidega seoses on teatatud venoosse trombemboolia (VTE) juhtudest. Kuna antipsühhootikumidega ravitavatel patsientidel esinevad sageli VTE omandatud riskifaktorid, tuleb enne ravi Amisan’iga ja ravi ajal kindlaks teha kõik VTE võimalikud riskifaktorid ja rakendada ennetavaid meetmeid.

Mõnedel atüüpiliste antipsühhootikumidega (sh amisulpriid) ravitud patsientidel on täheldatud hüperglükeemiat. Seetõttu peab diagnoositud suhkurtõvega patsientidel, samuti suhkurtõve riskifaktoritega patsientidel amisulpriidiga ravi alustamisel jälgima vereglükoosi väärtusi. Amisulpriid võib alandada krambiläve. Seetõttu tuleb epilepsia anamneesiga patsiente ravi ajal amisulpriidiga hoolikalt jälgida.

Amisulpriid eritub neerude kaudu. Raske neerupuudulikkuse korral tuleb vähendada annust või tuleb rakendada vahelduvat ravi (vt lõik 4.2).

Eakatele patsientidele tuleb amisulpriidi, nagu teisigi antipsühhootilisi preparaate määrata erilise ettevaatusega hüpotensiooni või sedatsiooni tekke ohu tõttu. Neerupuudulikkuse korral võib olla vajalik annuse vähendamine.

Antipsühhootiliste ravimite suurte terapeutiliste annustega ravi järsul ärajätmisel on kirjeldatud ärajätunähte, sh iiveldus, oksendamine ja insomnia. Võivad taastuda ka psühhoosi nähud ja amisulpriidi puhul on teatatud tahtmatute liigutushäirete (nt akatiisia, düstoonia ja düskineesia) esinemisest. Seetõttu on soovitatav amisulpriidi järk-järguline ärajätmine.

Antipsühhootikumide, sh amisulpriidi kasutamisel on teatatud leukopeeniast, neutropeeniast ja agranulotsütoosist. Seletamatud infektsioonid või palavik võivad viidata vere düskraasiale, mis vajab kohest hematoloogilist uuringut.

Rinnanäärme vähk

Amisulpriid võib suurendada prolaktiini taset. Seetõttu on rinnanäärme vähi anamneesiga patsientide või vastava perekonnaanamneesiga patsientide ravi ajal vajalik ettevaatus. Neid patsiente tuleb ravi ajal amisulpriidiga hoolikalt jälgida. Hüpofüüsi healoomuline kasvaja Amisulpriid võib tõsta prolaktiini taset. Ravi ajal amisulpriidiga on täheldatud hüpofüüsi healoomuliste kasvajate juhtusid (vt lõik 4.8). Prolaktiinitaseme suurenemise või hüpofüüsi kasvaja kliiniliste nähtude korral (nagu nt nägemisvälja defekt ja peavalu) tuleb teostada hüpofüüsi radioloogiline uuring. Hüpofüüsi kasvaja diagnoosi kinnitumisel peab ravi amisulpriidiga lõpetama.

Laktoos Amisan sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Vastunäidustatud kombinatsioonid Levodopa: retsiprookne antagonism levodopa ja neuroleptikumide toime vahel. Amisulpriid võib avaldada vastumõju dopamiini agonistide (nt bromokriptiin, ropinirool) toimele.

Mittesoovitavad kombinatsioonid Amisulpriid võib potentseerida alkoholi toimet.

Kombinatsioonid, millega tuleb arvestada Kesknärvisüsteemi pärssijad, sh opioidid, analgeetikumid, sedatiivsed H -antihistamiinikumid, barbituraadid, bensodiasepiinid ja teised anksiolüütilised ravimid, klonidiin ja selle derivaadid. Antihüpertensiivsed ja teised hüpotensiivset toimet avaldavad ravimid.

Amisulpriidi ja klosapiini koosmanustamine võib põhjustada amisulpriidi plasmakontsentratsiooni suurenemist.

Ettevaatus on vajalik, kui amisulpriidi määratakse koos ravimitega, mis teadaolevalt pikendavad QT- intervalli, nt klass IA antiarütmikumid ja klass III antiarütmikumid (nt amiodaroon, sotalool), mõned antihistamiinikumid, mõned teised antipsühhootikumid ja mõned malaariavastased ained (vt lõik 4.4).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Amisulpriidi kasutamise kohta rasedatel on andmed piiratud hulgal. Amisulpriidi ohutus rasedatel ei ole tõestatud. Amisulpriid läbib platsentat. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Amisulpriidi ei ole soovitav kasutada raseduse ajal ja fertiilses eas naistel, kes ei kasuta tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid, v.a juhul, kui oodatav kasu ületab võimalikku riski.

Raseduse kolmanda trimestri ajal antipsühhootikumidele (sh Amisan) eksponeeritud vastsündinutel on risk kõrvaltoimete tekkeks, sh ekstrapüramidaalsed reaktsioonid ja/või ärajätunähud, mis võivad oma raskuselt ja kestvuselt erineda (vt lõik 4.8). On saadud teateid agiteeritusest, hüpertooniast, hüpotooniast, treemorist, unisusest, respiratoorsest distressist või söömishäiretest. Seetõttu tuleb vastsündinuid hoolikalt jälgida.

Imetamine Amisulpriid eritub rinnapiima üsna suures koguses, mis mõnikord ületab aktsepteeritavat ema kehakaalu järgi kohandatud annust 10%. Andmed amisulpriidi toimest vastsündinutele/imikutele on puudulikud. Rinnaga toitmise katkestamine või ravi jätkamine amisulpriidiga tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.

Fertiilsus Loomkatsetes on täheldatud ravimi farmakoloogilistest omadustest sõltuvat (prolaktiini vahendatav toime) fertiilsuse langust.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Isegi soovitatud annustes kasutamisel võib amisulpriid põhjustada unisust ja nägemise ähmastumist niivõrd, et see võib mõjutada autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet (vt lõik 4.8).

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on esitatud organsüsteemi klasside kaupa ja loetletud allpool esinemissageduse järgi, kasutades järgmist konventsiooni: väga sage (1/10), sage (1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (1/1000 kuni <1/100), harv (1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10 000), teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Vere ja lümfisüsteemi häired Aeg-ajalt: leukopeenia, neutropeenia (vt lõik 4.4). Harv: agranulotsütoos (vt lõik 4.4).

Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt: allergilised reaktsioonid.

Endokriinsüsteemi häired Sage: plasma prolaktiinitaseme tõus, mis on pöörduv pärast ravi lõpetamist. Selle tulemuseks võib olla galaktorröa, amenorröa, günekomastia, valu rindades ja erektsioonihäired. Harv: healoomuline hüpofüüsi kasvaja, nagu prolaktinoom (vt lõik 4.4).

Ainevahetus- ja toitumishäired Aeg-ajalt: hüperglükeemia (vt lõik 4.4), hüpertriglütserideemia, hüperkolesteroleemia. Harv: hüponatreemia, ebapiisava antidiureetilise hormooni sekretsiooni sündroom (SIADH).

Psühhiaatrilised häired Sage: unetus, ärevus, agiteeritus, frigiidsus. Aeg-ajalt: segasus.

Närvisüsteemi häired Väga sage: ekstrapüramidaalnähud: treemor, rigiidsus, hüpokineesia, hüpersalivatsioon, akatiisia, düskineesia. Need sümptomid on optimaalsete raviannuste juures enamasti kerged ja osaliselt mööduvad amisulpriidi ravi katkestamata parkinsonismivastase ravimi kasutamisel. Esinemissagedus on annusest sõltuv ja püsib väga madal peamiselt negatiivsete sümptomitega patsientide ravis, kui kasutatakse annuseid 50...300 mg ööpäevas. Sage: võib tekkida äge düstoonia (spastiline kõõrkaelsus, okulogüüriline kriis, trism). See möödub amisulpriidi ravi katkestamata parkinsonismivastase ravimi kasutamisel. Unisus. Aeg-ajalt: on teatatud hilisdüskineesiast, mida iseloomustavad rütmilised, tahtmatud, peamiselt keele ja/või näo liigutused, tavaliselt pärast ravimi pikaajalist manustamist. Parkinsonismivastased ravimid on ebaefektiivsed või võivad põhjustada sümptomite süvenemist. Epileptilised krambihood. Harv: maliigne neuroleptiline sündroom, mis on potentsiaalselt fataalne komplikatsioon (vt lõik 4.4). Teadmata: rahutute jalgade sündroom.

Silma kahjustused Sage: nägemise ähmastumine (vt lõik 4.7).

Südame häired Aeg-ajalt: bradükardia. Harv: QT intervalli pikenemine, ventrikulaarne arütmia, nagu torsade de pointes, ventrikulaarne tahhükardia, ventrikulaarne fibrillatsioon, südame seiskumine, äkksurm (vt lõik 4.4).

Vaskulaarsed häired Sage: hüpotensioon. Aeg-ajalt: vererõhu tõus. Harv: venoosne trombemboolia, sealhulgas kopsuarteri emboolia, mõnikord fataalne, ja süvaveenide tromboos (vt lõik 4.4).

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Aeg-ajalt: ninakinnisus, aspiratsioonipneumoonia (peamiselt seostatakse teiste antipsühhootikumide ja kesknärvisüsteemi pärssiva toimega ainetega).

Seedetrakti häired Sage: kõhukinnisus, iiveldus, oksendamine, suukuivus.

Maksa ja sapiteede häired Aeg-ajalt: hepatotsellulaarne kahjustus.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Harv: angioödeem, urtikaaria. Teadmata: fotosensibiliseeriv reaktsioon.

Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Aeg-ajalt: osteopeenia, osteoporoos. Teadmata: rabdomüolüüs.

Neerude ja kuseteede häired Aeg-ajalt: kusepeetus.

Rasedus, sünnitusjärgsed ja perinataalsed seisundid Teadmata: ravimi ärajätusündroom vastsündinul (vt lõik 4.6). Uuringud Sage: kehakaalu tõus. Aeg-ajalt: maksaensüümide, peamiselt transaminaaside, aktiivsuse tõus. Teadmata: kreatiinfosfokinaasi sisalduse suurenemine veres.

Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused Teadmata: kukkumine tulenevalt kõrvaltoimetest, mille puhul keha tasakaal on häiritud.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Kogemused amisulpriidi üleannustamisega on piiratud. On täheldatud ravimi teadaolevate farmakoloogiliste toimete võimendumist. Siia kuuluvad uimasus, sedatsioon, hüpotensioon,

ekstrapüramidaalsed sümptomid ja kooma. Surmaga lõppenud juhtumeid on teatatud peamiselt kombinatsioonis teiste antipsühhootikumidega.

Ravi Ägeda üleannustamise korral tuleb kaaluda mitmete ravimite manustamise võimalust. Kuna amisulpriid on väga halvasti dialüüsitav, ei ole hemodialüüs ravimi eemaldamiseks efektiivne. Spetsiifiline antidoot amisulpriidile puudub. Seetõttu tuleb rakendada sobivaid toetavaid meetmeid: elutähtsate funktsioonide hoolikas jälgimine ja pidev südamefunktsiooni jälgimine (tulenevalt QT- intervalli pikenemise riskist) kuni patsiendi paranemiseni. Raskete ekstrapüramidaalnähtude korral tuleb manustada antikolinergilisi preparaate.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Antipsühhootilised ained, bensamiidid, ATC-kood: N05AL05.

Toimemehhanism Amisulpriid seondub selektiivselt kõrge afiinsusega inimese dopaminergiliste D /D retseptorite alatüüpidega, kuid afiinsus D , D ja D retseptori alatüüpide suhtes puudub. Erinevalt klassikalistest ja atüüpilistest neuroleptikumidest, ei ole amisulpriid afiinne serotoniini, alfa- adrenergiliste, histamiin H ja kolinergiliste retseptorite suhtes. Samuti ei seondu amisulpriid sigma-1 retseptoritega. Loomkatsetes blokeerib amisulpriid suurtes annustes limbilistes struktuurides, eeskätt striatumis (juttkeha) paiknevad dopamiini retseptorid. Erinevalt tavalistest neuroleptikumidest ei tekita amisulpriid katalepsiat ja ka korduva ravi puhul ei teki D dopamiini retseptorite ülitundlikkust. Väikestes annustes blokeerib ta peamiselt presünaptilised D /D retseptorid, tekitades sellega dopamiini vabanemise, mis vastutab ravimi desinhibeeriva toime eest. Selline atüüpiline farmakoloogiline profiil võib seletada amisulpriidi antipsühhootilist toimet suurte annuste korral postsünaptiliste dopamiiniretseptorite blokaadiga ning tema toimet negatiivsetesse sümptomitesse väikeste annuste korral presünaptiliste dopamiiniretseptorite blokaadiga. Lisaks võib amisulpriidi vähene ekstrapüramidaalseid kõrvaltoimeid põhjustav toime olla seotud tema eelistatud limbilise aktiivsusega. Skisofreeniahaigetega haiguse ägenemise faasis läbi viidud kliinilistes uuringutes leevendas amisulpriidi sisaldav ravim märkimisväärselt sekundaarseid negatiivseid sümptomeid, aga ka afektiivseid sümptomeid, nagu depressiivne meeleolu ja pärsitus.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Inimesel imendub amisulpriid 2-faasiliselt: esimene saabub kiiresti, tund pärast manustamist ja teine 3…4 tunni möödudes. Vastavad plasmakontsentratsioonid pärast 50 mg annuse manustamist on 39±3 nanogrammi/ml ja 54±4 nanogrammi/ml. Jaotumine Jaotusruumala on 5,8 l/kg, seonduvus plasmavalkudega madal (16%) ning selles osas koostoimeid ei ole teada. Ravimi absoluutne biosaadavus on 48%. Biotransformatsioon Amisulpriid metaboliseerub vähesel määral; identifitseeritud on 2 inaktiivset metaboliiti, mille osakaaluks hinnatakse ligikaudu 4% manustatud annusest. Amisulpriid ei kumuleeru ning tema farmakokineetika jääb ka pärast korduvate annuste manustamist muutumatuks. Eritumine Amisulpriidi eliminatsiooni poolväärtusaeg pärast suukaudset annustamist on ligikaudu 12 tundi.

Amisulpriid eritub muutumatul kujul uriiniga. 50% intravenoossest annusest eritub uriniga, millest 90% eritub esimese 24 tunniga. Renaalne kliirens on ligikaudu 20 l/h või 330 ml/min.

Süsivesikuterikas toit (sisaldab 68% vedelikke) vähendab oluliselt amisulpriidi AUC-d, T ja C , kuid rasvarikka toidu puhul ei ole selliseid muutusi täheldatud. Kuid nende leidude tähtsus igapäevases kliinilises praktikas ei ole teada. Maksakahjustus Kuna amisulpriid metaboliseerub maksas ainult vähesel määral, ei ole annuse vähendamine maksapuudulikkusega patsientidel vajalik.

Neerukahjustus Neerupuudulikkusega patsientidel jääb eliminatsiooni poolväärtusaeg muutumatuks, kuid süsteemne kliirens langeb faktori 2,5…3 võrra. Kerge neerupuudulikkuse korral on amisulpriidi AUC kaks korda ja mõõduka neerupuudulikkuse korral peaaegu kümme korda tõusnud. Sellegipoolest on kogemused piiratud ja 50 mg ületavate annuste kohta andmeid ei ole. Amisulpriid on väga halvasti dialüüsitav.

Eakad Piiratud farmakokineetilised andmed eakate kohta (>65-aastased) näitavad, et ühekordse suukaudse 50 mg annuse manustamise järgselt esineb 10…30% C , T ja AUC tõus. Korduva annustamise kohta andmed puuduvad.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Läbiviidud ohutusuuringute ülevaade näitab, et amisulpriidil ei ole üldist, organspetsiifilist, teratogeenset, mutageenset või kartsinogeenset toimet tekitavat riski. Rottidel ja koertel alla maksimaalse talutava annuse kasutamisel täheldatud muutused olid kas farmakoloogilised toimed või puudusid nendel tingimustel suuremad toksikoloogilised näitajad. Võrreldes maksimaalse soovitatava annusega inimesel, on maksimaalsed talutavad annused AUC suhtes rottidel vastavalt 2 korda (200 mg/kg ööpäevas) ja koertel 7 korda (120 mg/kg ööpäevas) suuremad. Kartsinogeensuse ohtu (inimesele olulist) ei täheldatud hiirtel (annuses kuni 120 mg/kg ööpäevas) ja rottidel (annuses kuni 240 mg/kg ööpäevas), rottidel oli see 1,5…4,5 korda suurem kui inimesel eeldatav AUC. Rottidel, küülikutel ja hiirtel läbi viidud reproduktsiooniuuringutes teratogeenset toimet ei täheldatud.

Amisulpriid mõjutas loomkatsetes loote kasvu ja arengut annustes, mis vastavad ekvivalentsele annusele inimesel (Human Equivalent Dose) 2000 mg ööpäevas ja rohkem 50 kilogrammi kaaluval patsiendil. Amisulpriidil ei tuvastatud teratogeenset toimet. Uuringuid amisulpriidi mõju kohta järglaste käitumisele ei ole läbi viidud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Maisitärklis Laktoosmonohüdraat Metüültselluloos 400 Kolloidne veevaba ränidioksiid Magneesiumstearaat

Tableti kate: Aluseline butüülmetakrülaadi kopolümeer (Eudragit E100) Titaandioksiid (E171) Talk Magneesiumstearaat Makrogool 6000

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/Alumiinium blister, karp.

Pakendi suurused: 200 mg: 20, 30, 50, 60, 100, 150 tabletti; haiglapakend 600 (10 x 60) tabletti (10 tabletti blistris)

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

PRO.MED.CS Praha a.s. Telčská 377/1, Michle, 140 00 Praha 4 Tšehhi

8. MÜÜGILOA NUMBER

641809

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 19.08.2009 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 27.06.2014

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

August 2026