Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajaduse korral uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Adixemin ja milleks seda kasutatakse

Mis ravim on Adixemin Adixemin sisaldab toimeainena lisdeksamfetamiindimesülaati, mis toetab ajutegevust. See aitab parandada teie tähelepanu- ja keskendumisvõimet ning vähendab impulsiivsust. Adixemin on pikatoimeline ravim, mille toime avaldub järk-järgult 13 tunni jooksul.

Milleks Adixemini kasutatakse Adixemini kasutatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) ravimiseks kompleksravi ühe osana

• lastel ja noorukitel vanuses 6...18 aastat, kes on varem ATH ravimiseks tagajärjetult kasutanud metüülfenidaati.
• täiskasvanutel, kellel on ATH lapsepõlvest alates. Kui teil ei ole ATH-d varem ravitud, kontrollib arst enne Adixemini määramist, kas teil on olnud lapsepõlves ATH.

Kui ühe kuu pärast teie enesetunne ei parane või tunnete ennast halvemini, peate nõu pidama arstiga.

Adixemini ei soovitata kasutada kõigile ATH-ga patsientidele ja selle ravimi kasutamise otsus põhineb põhjalikul meditsiinilisel hinnangul.

Adixemini ei tohi kasutada ATH raviks alla 6 aasta vanustel lastel, sest ei ole teada, kas see on nii noorte patsientide puhul ohutu või kasulik.

Adixemini toime Adixemin parandab teatud väheaktiivsete aju piirkondade tegevust. Ravim aitab parandada tähelepanu- ja keskendumisvõimet ning vähendab impulsiivset käitumist.

Ravimit manustatakse raviprogrammi osana, mis tavaliselt hõlmab järgmist:

• psühholoogilist ravi;

• haridusteraapiat;
• sotsiaalteraapiat;
• käitumisteraapiat;
• tööteraapiat.

Ravimit kirjutab välja ainult arst, kellel on kogemusi käitumishäiretega inimeste ravis.

Mis on ATH? ATH-ga inimestel on keeruline:

• ühe koha peal paigal istuda;
• keskenduda.

Suutmatus nimetatud asju teha ei ole nende süü. ATH võib põhjustada aga probleeme igapäevaelus. ATH-ga lastel ja noortel võib olla raskem toime tulla õppetegevuse ja kodutöödega. Nende jaoks on keeruline kodus, koolis või mujal hästi käituda.

ATH ei mõjuta inimese intelligentsust.

2. Mida on vaja teada enne Adixemini võtmist

Adixemini ei tohi võtta

• kui olete lisdeksamfetamiini, teiste amfetamiini ühendite või selle ravimi mis tahes koostisosa (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
• kui te kasutate ravimit, mis kuulub monoamiini oksüdaasi inhibiitorite (MAOI) hulka, mida kasutatakse depressiooni ravimiseks, või olete MAOI-d kasutanud viimase 14 päeva jooksul;
• kui teil on kilpnäärme probleeme;
• kui tunnete ennast ebatavaliselt erutatu, üliaktiivse või pidurdamatuna;
• kui teil on kunagi olnud probleeme südamega, näiteks südamerabandus, ebakorrapärane südametegevus, valu ja ebamugavustunne rindkeres, südamepuudulikkus, südamehaigus või kaasasündinud südamehaigus;
• kui teil on kõrge või väga kõrge vererõhk või ahenenud veresooned;
• kui teil on kõrge silma siserõhk (glaukoom);
• teil on seisund, mida nimetatakse feokromotsütoomiks (haruldane kasvaja, mis tavaliselt kasvab neerupealistes, mis asuvad neerude kohal).

Ärge kasutage Adixemini, kui ükski ülaltoodutest kehtib teie kohta. Kahtluse korral pidage enne ravimi võtmist nõu oma arsti või apteekriga. Vastasel korral võib Adixemin nimetatud probleeme süvendada. Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Adixemini kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga

• kui olete olnud sõltuvuses retseptiravimitest või narkootikumidest;
• kui teil on esinenud neeruprobleeme;
• kui teil on olnud tõmblusi (krambihood, krambid, epilepsia) või teil on leitud aju-uuringute käigus (EEG) kõrvalekaldeid;
• kui teil esineb mis tahes kehaosa raskesti kontrollitavaid ja korduvaid tõmblusi või kordate kuuldud helisid ja sõnu;
• kui teil on kõrge vererõhk;
• kui teie pereliikmetel või teil endal on esinenud südame rütmihäireid (mis on tuvastatavad elektrokardiogrammiga) või kui te põete haigust ja/või kasutate ravimeid, mis soodustavad ebaregulaarset südametööd või häirivad soolade tasakaalu organismis;
• kui teil on südamehaigus, mida ei ole nimetatud lõigus „Adixemini ei tohi võtta“;
• kui teil on olnud varasemalt insult;
• kui teil on vaimse tervise probleeme. Nendeks võivad olla: ⸰ meeleolu kõikumine (maniast depressioonini – nimetatakse ka bipolaarseks häireks); ⸰ muutute agressiivseks või ebasõbralikuks (vaenulikuks) või agressiivsus süveneb; ⸰ näete, kuulete või tunnete asju, mida pole olemas (meelepetted);

⸰ usute asju, mida pole olemas (luulumõtted); ⸰ olete ebatavaliselt kahtlustav (paranoia); ⸰ olete erutunud, ärev või pingeseisundis; ⸰ depressioon või süütunne;

• või kui olete rasestumisvõimeline naine, plaanite rasestuda või olete rase (vt lõik „Rasedus ja imetamine“).

Enne ravi algust rääkige oma arstile või apteekrile, kui teil esineb ükskõik millist eelnimetatud seisunditest. Vastasel korral võib Adixemin nimetatud probleeme süvendada. Teie arst võib soovida jälgida ravimi toimet.

Kui Adixemini ei kasutata õigesti, võib see põhjustada ebatavalist käitumist ja võib tekkida ravimist sõltuvus. Rääkige oma arstile, kui teie või teie laps on kunagi kuritarvitanud või olnud sõltuvuses alkoholist, retseptiravimitest või narkootikumidest. Ärge andke seda ravimit kellelegi teisele, isegi kui haigusnähud on sarnased.

Ravim võib osadel patsientidel põhjustada südame rütmihäireid. Kui te kogete raviperioodil südamepekslemist või ebaregulaarset südametegevust, siis teavitage viivitamatult oma arsti. Südameprobleemide risk võib annuse suurendamisega süveneda. Seega tuleb kinni pidada soovituslikust annusest.

Arstlik läbivaatus enne ravi alustamist Adixeminiga Läbivaatuse eesmärk on otsustada, kas Adixemin on teie jaoks õige ravim. Arst võib teilt küsida:

• milliseid muid ravimeid te kasutate;
• kas perekonnas on esinenud teadmata põhjusega äkksurma;
• kas teil või teie pereliikmetel on muid terviseprobleeme (näiteks südamehaigust);
• kuidas te ennast tunnete, näiteks õnnelikult või kurvalt või on tekkinud kummalised mõtted, või kas olete ennast ka varem nii tundnud;
• kas teie pereliikmetel on esinenud tikke (mis tahes kehaosa raskesti kontrollitavaid korduvaid tõmblusi või kuuldud helide ja sõnade kordamist);
• kas teil või teie pereliikmetel on kunagi esinenud mis tahes vaimse tervise või käitumisega seotud probleeme. Arst kontrollib teie varasemaid vaimse tervise häireid ja kas keegi teie pereliikmetest on sooritanud enesetappu, samuti bipolaarse häire (meeleolu kõikumine maniast depressioonini) või depressiooni esinemist.

On oluline, et annate arstile võimalikult palju teavet. See aitab arstil otsustada, kas Adixemin on teie jaoks õige ravim. Arst võib otsustada, et enne ravimi manustamist on vaja teostada teisi meditsiinilisi uuringuid. Mõju kehakaalule

• Adixemin võib mõnedel patsientidel põhjustada kehakaalu langust.
• Samuti võib esineda lastel ja noorukitel kaalutõusu puudumist.
• Kui te olete laps või nooruk, jälgib teie arst hoolikalt teie pikkust ja kehakaalu ning söögiisu.
• Kui te ei kasva ootuspäraselt või kui teie kehakaal langeb, võib arst ravi Adixeminiga lõpetada.
• Täiskasvanute puhul jälgib arst kehakaalu ja söögiisu.

Muud ravimid ja Adixemin Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Adixemini EI tohi võtta

• kui te tarvitate ravimit, mis kuulub monoamiini oksüdaasi inhibiitorite (MAOI) hulka, mida kasutatakse depressiooni ravimiseks, või olete MAOI-d kasutanud viimase 14 päeva jooksul. MAOI kasutamine koos Adixeminiga võib põhjustada järsku vererõhu tõusu. Arst või apteeker oskab öelda, kas teie poolt kasutatav ravim on MAOI.

See ravim ja teatud muud ravimid võivad üksteist mõjutada. Kui te kasutate mõnda nimetatud ravimitest, pidage nõu oma arsti või apteekriga, enne Adixemini kasutamist:

• ravimid tõsiste vaimse tervise häirete vastu;
• vererõhku alandavad või tõstvad ravimid;
• kirurgilise operatsiooni ajal kasutatavad ravimid (näiteks valuvaigistid);
• köha- ja külmetusravimid. Mõned nimetatud ravimitest sisaldavad toimeaineid, mis võivad mõjutada vererõhku, seega on oluline, et peaksite apteekriga nõu enne mis tahes nimetatud toote ostmist;
• ravimid, mis võivad mõjutada uriini happelisust, näiteks C-vitamiin (askorbiinhape) või naatriumvesinikkarbonaat (näiteks seedehäirete vastastes ravimites).

Kui te ei ole kindel, kas teie poolt kasutatavad ravimid kuuluvad eelmainitute hulka, küsige oma arstilt või apteekrilt enne Adixemini kasutamist.

Narkotestid Ravim võib narkotesti puhul anda positiivse tulemuse.

Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga.

Teie keha lagundab lisdeksamfetamiindimesülaadi teisteks aineteks, mis võivad läbida platsentat ja erituda rinnapiima. Olemasolevad andmed lisdeksamfetamiindimesülaadi kasutamise kohta raseduse esimese kolme kuu jooksul ei näita lapse kaasasündinud väärarengute riski suurenemist, kuid võib suureneda preeklampsia (seisund, mis tekib tavaliselt pärast 20. rasedusnädalat ning mida iseloomustab kõrge vererõhk ja valgu leidumine uriinis) ja enneaegse sünnituse risk.

Raseduse ajal amfetamiini toimega kokku puutunud vastsündinutel võivad esineda võõrutusnähud (värisemine, ärrituvus, suurenenud lihastoonus). Adixemini ei tohi raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul, kui teie arst seda selgelt soovitab. Adixemini kasutamise ajal ei tohi imetada.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Adixemini kasutamise ajal võite kogeda pearinglust, keskendumisraskusi või nägemise ähmastumist. Selliste häirete korral on ohtlik autot juhtida, masinatega töötada, jalgrattaga sõita, ratsutada või puu otsa ronida.

Adixemin sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes kapslis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Adixemini võtta

Kui palju võtta Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Adixemin on mõeldud ainult teile. Ärge andke ravimit kellelegi teisele, isegi kui nende sümptomid on sarnased.

Kuidas Adixemini võtta

• Võtke Adixemini hommikul enne hommikusööki. Seda võib võtta koos toiduga või ilma.
• Adixemini saab võtta kahel viisil: ⸰ neelake kapsel alla tervelt koos joogiveega. ⸰ avage kapsel ja tühjendage selle sisu: pehmesse toitu, näiteks jogurtisse; klassi vette või apelsinimahla.

Purustage lusikaga kõik tükid ja segage Adixemin täielikult jogurti, vee või apelsinimahlaga. Sööge jogurt või jooge kogu vesi või apelsinimahl kohe pärast Adixemini segamist. Ärge hoidke seda alles. Ärge muretsege, kui näete klaasi või sööginõu põhjas õhukest läbipaistvat kihti – see ei ole toimeaine.

Annus

• Teie arst ütleb teile, millise annusega kapslit iga päev võtta.
• Ravi alguses on soovituslik annus 30 mg, kuid teie arst võib otsustada ravi alustada 20 milligrammist. Hiljem võib teie arst otsustada annust suurendada. Maksimaalne ööpäevane annus on 70 mg.
• Kui teil on neeruprobleeme, siis võib arst otsustada annust vähendada.
• Kui te olete eakas, uurib teie arst teie vererõhku ja kardiovaskulaarset seisundit enne ravi alustamist ja ravi ajal (vt lõik 2 „Adixemini ei tohi võtta“ ja „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“). Teie arst võib samuti pidada vajalikuks annust vähendada
• Ärge poolitage kapsli annust; võtke korraga terve kapsli sisu. Ärge võtke vähem kui üks kapsel ööpäevas.

Kui teie enesetunne ei parane pärast ühe kuu pikkust ravi Kui teie enesetunne ei parane, pidage nõu oma arstiga. Võite vajada teistsugust ravi.

Kui te ei kasuta Adixemini õigesti Kui te ei kasuta Adixemini õigesti, võib teil tekkida ebanormaalne käitumine või teil võib tekkida ravimist sõltuvus. Seetõttu rääkige palun oma arstiga, kui olete kunagi kuritarvitanud alkoholi, retseptiravimeid või narkootikume või olnud neist sõltuvuses.

Kui te võtate Adixemini rohkem, kui ette nähtud Kui te võtate liiga palju ravimit, võtke ühendust arstiga või kutsuge kohe kiirabi. Selgitage, mida te võtsite.

Üleannustamise nähud võivad olla:

• rahutus, värinad, suurenenud kontrollimatute liigutuste esinemine, lihastõmblused, kiirenenud hingamine, segasus, soov kakelda või tülitseda, ebareaalsete asjade nägemine, tundmine või kuulmine (hallutsinatsioonid), paanika, kõrge palavik või lihaste lagunemine.
• sellele võib järgneda väsimus ja depressioon. Samuti võivad tekkida iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja kõhukrambid.
• Täheldada võib muutusi südame löögisageduses (aeglane, kiire või ebakorrapärane), kõrget või madalat vererõhku, vereringe kollapsit, tõmblusi ja koomat.
• Esineda võib ka peavalu, segasus, krambid ja nägemishäired.

Kui te unustate Adixemini võtta Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Kui te unustate annuse võtmata, oodake järgmise päevani. Vältige ravimi manustamist pärastlõunal võimalike unehäirete (unetuse) vältimiseks.

Kui te lõpetate Adixemini võtmise Kui te lõpetate ravimi tarvitamise, võivad ATH sümptomid naasta. Ärge lõpetage ravimi võtmist enne oma arstiga nõu pidamist. Ravimi kasutamist ei tohi järsku ise lõpetada.

Arsti toimingud, kui te võtate Adixemini Arst viib läbi mõned uuringud:

• enne ravi algust – kontrollimaks, et Adixemin on teie jaoks ohutu ja kasulik.
• pärast ravi algust – arst vaatab teid läbi vähemalt iga 6 kuu järel ja võimalik, et sagedamini. Läbivaatus teostatakse ka annuse muutmisel. Läbivaatus hõlmab järgmist: ⸰ teie söögiisu kontrollimine; ⸰ pikkuse ja kehakaalu mõõtmine;

⸰ vererõhu ja südame löögisageduse mõõtmine; ⸰ kontrollitakse probleeme meeleolu, meeleseisundi või mis tahes muude ebatavaliste tunnetega, või nende võimalikku halvenemist Adixemini võtmise ajal.

Pikaajaline ravi Adixemini ei ole vaja jäädavalt võtta. Kui te võtate Adixemini kauem kui aasta, peab teie arst ravi lühikeseks ajaks lõpetama. Seda võib teha näiteks puhkuse ajal. Nii on võimalik kindlaks teha, kas te vajate endiselt ravimit.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Teie arst räägib teile nendest kõrvaltoimetest.

Mõned kõrvaltoimed võivad olla tõsised. Kui teil tekib ükskõik milline järgmistest kõrvaltoimetest, pöörduge otsekohe arsti poole.

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st)

• ebaühtlased südamelöögid (südamepekslemine);
• valu rindkeres (võib osutada südameprobleemidele).

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st)

• ebatavaliselt erutatud enesetunne, üliaktiivsus või pidurdamatus (mania);
• allergiline reaktsioon (ülitundlikkus).

Teadmata: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

• tõsine allergiline reaktsioon, mida iseloomustab järsk vererõhu langus, hingamisraskused ja lööve/sügelus (anafülaktiline reaktsioon);
• nähakse, tuntakse või kuuldakse asju, mis pole tõelised*, paranoia ja luulumõtted (psühhootilised episoodid);
• Tourette'i häire süvenemine selliste tunnustega, nagu raskesti kontrollitav, korduv tõmblemine mis tahes kehaosades või helide ja sõnade kordamine (tikid);
• tõmblused (krambihood);
• ebanormaalne südamerütm, eluohtlikult ebaregulaarne südamerütm (tuvastatav elektrokardiogrammiga). Vt lõik 2. „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“;
• allergiline maksakahjustus, mis võib avalduda silmade ja/või naha kollasusena (eosinofiilne hepatiit);
• naha turse (angioödeem) või raskekujuline nahalööve, mis avaldub raskekujuliste villidena nahal ja limaskestadel (Stevensi-Johnsoni sündroom);
• hingeldus või jalgade turse (südamelihase haiguse tunnused)*.

*Järgmised rasked kõrvaltoimed esinevad lastel ja/või noorukitel erineva sagedusega kui täiskasvanutel.

• Ebareaalsete asjade nägemist, tunnetamist või kuulmist esineb lastel ja noorukitel aeg-ajalt.
• Hingeldust või jalgade turset (südamelihase haiguse tunnused) esineb noorukitel aeg-ajalt.

Kui teil tekib ükskõik milline ülal loetletud kõrvaltoime, pöörduge kohe arsti poole.

Muude kõrvaltoimete hulka kuuluvad järgmised. Kui need muutuvad tõsiseks, pidage palun nõu oma arsti või apteekriga.

Väga sage (võib esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st)

• söögiisu vähenemine;
• uinumisraskus;

• suukuivus;
• peavalu.

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st)

• erutus, närvilisus, ärevus, depressioon, ärrituvus või meeleolu kõikumine;
• väsimus* või rahutus;
• suutmatus saavutada või säilitada erektsiooni või muutused libiidos;
• pearinglus;
• kontrollimatud tõmblused, nõksatused, vappumine, värisemine või ollakse ebatavaliselt aktiivne;
• mis tahes kehaosa raskesti kontrollitavad korduvad tõmblused või kuuldud helide ja sõnade kordamine (tikid);
• kiire või ebaühtlane südame löögisagedus (tahhükardia);
• kõrge vererõhk*;
• hingamisraskused;
• iiveldus või oksendamine või kõhulahtisus;
• kõhukinnisus;
• kehakaalu langus*;
• liigne higistamine;
• kõhuvalu;
• hammaste krigistamine.

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st)

• palavik*;
• liigne jutukus;
• depressioon, ärevus, kurbus või ebakindlus (düsfooria);
• liigne õnnetunne või erutus (eufooria);
• liigne nahanäppimine;
• keha kontrollimatu tõmblemine või rappumine;
• ebatavaline unisus*;
• sügelus, lööve* või ümbritsevast nahapinnast kõrgem punetav sügelev lööve (nõgestõbi);
• ähmane nägemine;
• metalli maitse või maitsetundlikkuse häired (düsgeusia);
• minestamine;
• ninaverejooks.

Teadmata: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

• pupillide liigne laienemine*;
• agressiivus*;
• halb vereringe, mille tõttu varbad ja sõrmed muutuvad tuimaks ja kahvatuks (Raynaud’ fenomen)*.

*Järgmised kõrvaltoimed esinevad lastel ja/või noorukitel erineva sagedusega kui täiskasvanutel.

• Kehakaalu langust esineb lastel ja noorukitel väga sageli.
• Kõhuvalu esineb lastel väga sageli.
• Kõrget temperatuuri (palavik) esineb lastel ja noorukitel sageli.
• Ebatavalist unisust esineb lastel ja noorukitel sageli.
• Lööve esineb lastel sageli.
• Kõrget vererõhku esineb lastel ja noorukitel aeg-ajalt.
• Halb vereringe, mille tõttu varbad ja sõrmed muutuvad tuimaks ja kahvatuks (Raynaud’ fenomen) esineb lastel aeg-ajalt.
• Silmapupillide liigne laienemine esineb lastel ja noorukitel aeg-ajalt.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Adixemini säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Hoidke seda ravimit turvalises kohas, kus teised inimesed sellele ligi ei pääse. See võib inimestele tõsist kahju tekitada, kui seda ei ole neile välja kirjutatud.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pudelil ja karbil pärast „EXP:“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge kasutage ravimit, kui kapslid näevad kahjustatud välja.

Viige kasutamata ravim apteeki tagasi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Adixemin sisaldab

• Toimeaine on lisdeksamfetamiindimesülaat.

Adixemin 20 mg kõvakapslid Üks kapsel sisaldab 20 mg lisdeksamfetamiindimesülaati, mis vastab 5,9 mg deksamfetamiinile. Adixemin 30 mg kõvakapslid Üks kapsel sisaldab 30 mg lisdeksamfetamiindimesülaati, mis vastab 8,9 mg deksamfetamiinile. Adixemin 40 mg kõvakapslid Üks kapsel sisaldab 40 mg lisdeksamfetamiindimesülaati, mis vastab 11,9 mg deksamfetamiinile. Adixemin 50 mg kõvakapslid Ükskapsel sisaldab 50 mg lisdeksamfetamiindimesülaati, mis vastab 14,8 mg deksamfetamiinile. Adixemin 60 mg kõvakapslid Ükskapsel sisaldab 60 mg lisdeksamfetamiindimesülaati, mis vastab 17,8 mg deksamfetamiinile. Adixemin 70 mg kõvakapslid Üks kapsel sisaldab 70 mg lisdeksamfetamiindimesülaati, mis vastab 20,8 mg deksamfetamiinile.

• Teised koostisosad on ⸰ kapsli sisu: mikrokristalliline tselluloos (E460), naatriumkroskarmelloos (E468), magneesiumstearaat (E470b); ⸰ kapsli kest: želatiin (E441), must tint (šellak, propüleenglükool ja must raudoksiid E172), titaandioksiid (E171). Adixemin 30 mg kõvakapslid Kapsel sisaldab ka erütrosiini (E127) ja kinoliinkollast (E104). Adixemin 40 mg kõvakapslid Kapsel sisaldab ka briljantsinist (E133), patentsinist (E131) ja karmiini (E120). Adixemin 50 mg kõvakapslid Kapsel sisaldab ka briljantsinist (E133). Adixemin 60 mg kõvakapslid Kapsel sisaldab ka briljantsinist (E133) ja erütrosiini (E127). Adixemin 70 mg kõvakapslid Kapsel sisaldab ka briljantsinist (E133), erütrosiini (E127) ja kinoliinkollast (E104).

Kuidas Adixemin välja näeb ja pakendi sisu Adixemin 20 mg kõvakapslid

Valge kapslikaas ja valge kapslikeha, valgele kapslikaanele on teljesuunaliselt trükitud „LSX“, valgele

kapslikehale on teljesuunaliselt trükitud „20“, trükitekst on halli värvi ning kapsel sisaldab valkjas- kahvatukollast pulbrit. Adixemin 30 mg kapsel Oranž kapslikaas ja valge kapslikeha, oranžile kapslikaanele on teljesuunaliselt trükitud „LSX“, valgele kapslikehale on teljesuunaliselt trükitud „30“, trükitekst on halli värvi ning kapsel sisaldab valkjas- kahvatukollast pulbrit. Adixemin 40 mg kapsel Helesinine kapslikaas ja valge kapslikeha, helesinisele kapslikaanele on teljesuunaliselt trükitud „LSX“, valgele kapslikehale on teljesuunaliselt trükitud „40“, trükitekst on halli värvi ning kapsel sisaldab valkjas-kahvatukollast pulbrit. Adixemin 50 mg kapsel Tumesinine kapslikaas ja valge kapslikeha, tumesinisele kapslikaanele on teljesuunaliselt trükitud „LSX“, valgele kapslikehale on teljesuunaliselt trükitud „50“, trükitekst on halli värvi ning kapsel sisaldab valkjas-kahvatukollast pulbrit. Adixemin 60 mg kapsel Sinine kapslikaas ja sinine kapslikeha, sinisele kapslikaanele on teljesuunaliselt trükitud „LSX“, sinisele kapslikehale on teljesuunaliselt trükitud „60“, trükitekst on halli värvi ning kapsel sisaldab valkjas- kahvatukollast pulbrit. Adixemin 70 mg kapsel Oranž kapslikaas ja sinine kapslikeha, oranžile kapslikaanele on teljesuunaliselt trükitud „LSX“, sinisele

kapslikehale on teljesuunaliselt trükitud „70“, trükitekst on halli värvi ning kapsel sisaldab valkjas- kahvatukollast pulbrit.

Kapslid on pakendatud HDPE pudelisse, millel on lapsekindla sulguriga valge (PP) kaas ja milles on silikageeli kuivatusaine pakike. Ärge neelake kuivatusainet alla. Igas pudelis on 30 või 100 kapslit. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja STADA Arzneimittel AG Stadastrasse 2–18 61118 Bad Vilbel Saksamaa Tootjad Pharmadox Healthcare Ltd. KW20A Kordin Industrial Park Paola PLA 3000, Malta

Adalvo Ltd Malta Life Sciences Park, Building 1, Level 4, Sir Temi Zammit Buildings, San Gwann, SGN 3000, Malta

STADA Arzneimittel AG Stadastrasse 2 – 18, 61118 Bad Vilbel, Saksamaa

Centrafarm Services B.V. Van de Reijtstraat 31 E, 4814NE Breda, Holland

KeVaRo GROUP Ltd. 9-23 Tzaritza Elenora

Sofia 1618, Bulgaaria

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

UAB „STADA Baltics“ Goštauto 40A 03163 Vilnius, Leedu Tel: +370 52603956 e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Infolehte on viimati uuendatud juulis 2026.

7. Teave lastele ja noortele

See teave aitab sul mõista kõige olulisemat ravimi kohta, mille nimi on Adixemin.

Kui sulle ei meeldi lugemine, võib keegi, näiteks ema, isa või hooldaja (keda vahel nimetatakse eestkostjaks) sulle selle ette lugeda ja küsimustele vastata.

Abiks võib olla, kui lugeda korraga natukene.

Miks arst mulle selle ravimi määras?

See ravim võib aidata sinu ATH-ga.

ATH võib põhjustada:

• liigset jooksmist;
• tähelepanematust;
• kiiret tegutsemist tagajärgedele mõtlemata (impulsiivsust).

See mõjutab õppimisvõimet, sõprussuhete loomist ja minapilti. See ei ole sinu süü.

Ravimi võtmise ajal

• Lisaks ravimi määramisele korraldab arst sulle võimaluse, kuidas õppida ATH-ga toime tulema. Näiteks saad vestelda inimestega, kes annavad nõu või õpetavad erinevaid viise, kuidas oma toimetusi teha.
• Ravim peaks leevendama ATH-d.
• Pead minema arsti juurde mitu korda arstlikele läbivaatustele. Sedasi saab kontrollida, kas ravim toimib ja kas sa kasvad ja arened eakohaselt.
• Kui sa võtad seda ravimit kauem kui ühe aasta, võib arst lasta sul ravimi võtmise katkestada, et näha, kas sul seda ikka veel vaja on. See juhtub tõenäoliselt koolivaheajal.
• Tüdrukud peavad enne ravimi võtmist arstiga nõu pidama, kui nad arvavad, et võivad olla rasedad või kavatsevad last saada.

Mõned inimesed ei saa seda ravimit tarvitada See ravim ei sobi sulle, kui sul:

• on südameprobleeme;
• tunned ennast ebatavaliselt erutatuna või oled liiga aktiivne.

Mõned inimesed peavad arstiga nõu pidama, enne kui hakkavad seda ravimit võtma Sa pead arstiga nõu pidama, kui:

• sul esinevad tõmblused;
• oled rase või imetad;
• tarvitad muid ravimeid – arstile on vaja rääkida kõikidest ravimitest, mida sa kasutad;
• põed rasket neeruhaigust.

Kuidas rohtu (kapsleid) võtta?

• Neela kapsel veega alla. Võid ka kapsli lahti teha ja lahustada selle sisu klaasitäies vees või apelsinimahlas. Samuti võid sisu segada pehme toiduga, näiteks jogurtiga.
• Söö kogu jogurt või joo kogu vesi või apelsinimahl kohe pärast segamist.
• Võta igal hommikul üks kapsel. Võid seda võtta koos toiduga või ilma.
• Ära lõpeta arstiga nõu pidamata ravimi võtmist.
• Kui unustad ravimit võtta, räägi sellest täiskasvanule. Unustatud annuse korvamiseks EI TOHI võtta kaks kapslit.

Võimalikud kõrvaltoimed Kõrvaltoimed on soovimatud mõjud, mis võivad tekkida ravimi võtmise ajal. Kui ükski järgmistest juhtub, siis räägi sellest kohe täiskasvanule. Sel juhul saavad nad arstiga nõu pidada. Peamine, mis võib sind mõjutada, on järgmine:

• tunned, et süda lööb kiiremini kui tavaliselt või ebaühtlaselt;
• näed, tunned või kuuled asju, mis ei ole tõelised;
• tunned ennast ebatavaliselt erutatuna või oled liiga aktiivne;
• sul on tõsine allergiline reaktsioon. See võib avalduda pearingluse, hingamisraskuste ja sügelusena;
• sul esinevad tõmblused;
• märkad, et silmad ja/või nahk on kollaseks muutunud;
• sul on nahaturse või tõsine nahalööve, näiteks villid nahal või muudes kehapiirkondades.

Kui tunned ravimi võtmise ajal, et sinuga pole kõik korras, räägi sellest palun kohe täiskasvanule.

Meelespidamiseks

• Hoia ravimit kindlasti ohutus kohas, et keegi teine ei saaks seda võtta.
• Ravim on mõeldud ainult sulle – ÄRA lase kellelgi teisel seda võtta. See võib sind aidata, kuid teisele inimesele kahju teha.
• Kui unustad rohtu võtta, ära võta järgmine kord 2 kapslit. Võta järgmisel tavapärasel ravimi võtmise ajal 1 kapsel.
• Ravimit ei tohi liiga palju korraga tarvitada, sest tunneksid ennast siis halvasti.
• Kui võtad liiga palju ravimit, räägi sellest kohe oma emale, isale või eestkostjale.
• Ära lõpeta ravimi võtmist enne, kui arst lubab.

Kellelt ma peaksin küsima, kui ma millestki aru ei saa? Sinu ema, isa, eestkostja, arst, meditsiiniõde või apteeker saavad sind aidata.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Adixemin, 20 mg kõvakapsel Adixemin, 30 mg kõvakapsel Adixemin, 40 mg kõvakapsel Adixemin, 50 mg kõvakapsel Adixemin, 60 mg kõvakapsel Adixemin, 70 mg kõvakapsel

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Adixemin 20 mg kõvakapslid: üks kapsel sisaldab 20 mg lisdeksamfetamiindimesülaati, mis vastab 5,9 mg deksamfetamiinile.

Adixemin 30 mg kõvakapslid: üks kapsel sisaldab 30 mg lisdeksamfetamiindimesülaati, mis vastab 8,9 mg deksamfetamiinile.

Adixemin40 mg kõvakapslid: üks kapsel sisaldab 40 mg lisdeksamfetamiindimesülaati, mis vastab 11,9 mg deksamfetamiinile.

Adixemin 50 mg kõvakapslid: üks kapsel sisaldab 50 mg lisdeksamfetamiindimesülaati, mis vastab 14,8 mg deksamfetamiinile.

Adixemin 60 mg kõvakapslid: üks kapsel sisaldab 60 mg lisdeksamfetamiindimesülaati, mis vastab 17,8 mg deksamfetamiinile.

Adixemin 70 mg kõvakapslid: üks kapsel sisaldab 70 mg lisdeksamfetamiindimesülaati, mis vastab 20,8 mg deksamfetamiinile.

INN. Lisdexamfetamine dimesylate

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Kõvakapsel

Adixemin 20 mg kapsel Valge kapslikaas ja valge kapslikeha, valgele kapslikaanele on teljesuunaliselt trükitud „LSX“, valgele kapslikehale on teljesuunaliselt trükitud „20“, trükitekst on halli värvi ning kapsel sisaldab valkjas-kahvatukollast pulbrit.

Adixemin 30 mg kapsel

Oranž kapslikaas ja valge kapslikeha, oranžile kapslikaanele on teljesuunaliselt trükitud „LSX“, valgele kapslikehale on teljesuunaliselt trükitud „30“, trükitekst on halli värvi ning kapsel sisaldab valkjas-kahvatukollast pulbrit.

Adixemin 40 mg kapsel

Helesinine kapslikaas ja valge kapslikeha, helesinisele kapslikaanele on teljesuunaliselt trükitud

„LSX“, valgele kapslikehale on teljesuunaliselt trükitud „40“, trükitekst on halli värvi ning kapsel sisaldab valkjas-kahvatukollast pulbrit.

Adixemin 50 mg kapsel Tumesinine kapslikaas ja valge kapslikeha, tumesinisele kapslikaanele on teljesuunaliselt trükitud „LSX“, valgele kapslikehale on teljesuunaliselt trükitud „50“, trükitekst on halli värvi ning kapsel sisaldab valkjat-kahvatukollast pulbrit.

Adixemin 60 mg kapsel Sinine kapslikaas ja sinine kapslikeha, sinisele kapslikaanele on teljesuunaliselt trükitud „LSX“, sinisele kapslikehale on teljesuunaliselt trükitud „60“, trükitekst on halli värvi ning kapsel sisaldab valkjat-kahvatukollast pulbrit.

Adixemin 70 mg kapsel Oranž kapslikaas ja sinine kapslikeha, oranžile kapslikaanele on teljesuunaliselt trükitud „LSX“, sinisele kapslikehale on teljesuunaliselt trükitud „70“, trükitekst on halli värvi ning kapsel sisaldab valkjat-kahvatukollast pulbrit.

Kapsli ligikaudsed mõõdud on 16 mm pikkus, läbimõõt 6 mm.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Adixemin on näidustatud aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) raviks 6-aastastel ja vanematel lastel kompleksravi ühe osana, kui eelnev ravi metüülfenidaadiga on olnud kliiniliselt ebapiisav.

Adixemin on samuti näidustatud aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) raviks täiskasvanutel kompleksravi ühe osana, kui lapsepõlves esinesid ATH sümptomid.

Ravi peab toimuma laste ja/või noorukite käitumishäirete spetsialisti (lastel) või käitumishäirete spetsialisti (täiskasvanutel) järelevalve all. Diagnoos peab vastama DSM-i kriteeriumitele või RHK- juhenditele ning tuginema patsiendi haiguskulule ja põhjalikele uuringutele. Diagnoosi ei tohi panna ainult ühe või mitme sümptomi esinemisel. Täiskasvanutel on nõutav lapseea ATH olemasolu ja see tuleb kindlaks teha tagasiulatuvalt (patsientide andmete põhjal või kui see pole kättesaadav asjakohaste ja struktureeritud intervjuude abil). Kliinilise hinnangu põhjal peab patsientidel olema vähemalt mõõduka raskusega ATH, millele viitab vähemalt mõõdukas funktsionaalne kahjustus kahes või enamas olukorras (näiteks sotsiaalne, akadeemiline ja/või tööalane tegevus), mis mõjutab mitmeid konkreetse inimese elu aspekte.

Sündroomi spetsiifiline etioloogia ei ole teada ja ühte kindlat diagnostilist testi ei ole. Adekvaatse diagnoosi eelduseks on meditsiinilised, eripsühholoogilised, pedagoogilised ja sotsiaalsed uuringud.

Adixemini ravi ei ole näidustatud kõigile ATH-ga patsientidele ning otsus ravimi kasutamiseks peab tuginema patsiendi profiilil, sealhulgas patsiendil esinevate sümptomite raskusastmel, kestuses, kuritarvitamises või kõrvaletoimete võimalikkusest ja kliinilise vastuse põhjalikul hindamisel varasemate ATH ravi farmakoteraapiatele.

Kompleksravi hõlmab tavaliselt psühholoogilisi, pedagoogilisi, käitumuslikke, tööalaseid ja sotsiaalseid meetmeid ja vajadusel farmakoteraapiat ning see on suunatud käitumishäirega patsiendi stabiliseerimisele. Käitumishäiret iseloomustavate sümptomite hulka võivad kuuluda krooniline lühike tähelepanuvõime, tähelepanematus, emotsionaalne labiilsus, impulsiivsus, mõõdukas kuni

raske hüperaktiivsus, kerged neuroloogilised nähud ja muutused EEG-s. Õpiraskused võivad, kuid ei pruugi esineda (lastel).

Esmatähtis on asjakohane õppekeskkond (lastel) ning tavaliselt on vaja psühhosotsiaalset tuge. Adixemini tuleb alati kasutada vastavalt ametlikule näidustusele.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravi tuleb alustada asjakohase käitumishäirete spetsialisti järelevalve all.

Ravieelne hindamine Enne ravimi määramist tuleb hinnata patsiendi kardiovaskulaarset seisundit, sealhulgas vererõhku ja südame löögisagedust. Põhjalikus anamneesis tuleb dokumenteerida samal ajal võetavad ravimid, varasemad ja praegused kaasuvad meditsiinilised ning psühhiaatrilised häired või sümptomid, kardiaalse/selgitamata äkksurma esinemine perekonnas ja registreerida ravieelne kehakaal. Lastel tuleb dokumenteerida täpne ravieelne pikkus ja kehakaal kasvukõveral (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Sarnaselt teistele stimulantidele tuleb enne ravimi määramist arvesse võtta ka Adixemini võimalikku kuritarvitust, väärtarvitust või kõrvaletoimetamist (vt lõik 4.4).

Pidev jälgimine Kasvu (lastel), psühhiaatrilist ja kardiovaskulaarset seisundit tuleb pidevalt jälgida (vt ka lõik 4.4).

• Vererõhk ja pulss tuleb dokumenteerida iga annuse muutmise ajal ja vähemalt iga kuue kuu tagant. Lastel tuleb see dokumenteerida tsentiilidega graafikul.

• Lastel: pikkus, kehakaal ja söögiisu tuleb dokumenteerida vähemalt iga kuue kuu järel kasvukõvera täitmise ajal.

• Täiskasvanutel tuleb regulaarselt dokumenteerida kehakaal.

• Uute psühhiaatriliste häirete teket või olemasolevate psühhiaatriliste häirete süvenemist tuleb jälgida iga annuse muutmise ajal ning seejärel vähemalt iga kuue kuu järel ja iga visiidi ajal.

Patsiente tuleb jälgida Adixemini kõrvaletoimetamise, väär- ja kuritarvituse riski suhtes.

Annustamine Annused peavad olema individuaalsed ning vastama patsiendi ravivajadustele ja -vastusele. Adixemini ravi alguses tuleb annust suurendada ettevaatlikult. Algannus on 30 mg ja seda võetakse üks kord ööpäevas hommikul. Kui arsti hinnangul tuleb alustada väiksemast algannusest, võib ravi alustada annusega 20 mg üks kord ööpäevas hommikul.

Annust võib suurendada 10 või 20 mg kaupa ligikaudu nädalase intervalliga. Adixemini tuleb manustada suu kaudu väikseimas toimivas annuses.

Maksimaalne soovituslik annus on 70 mg ööpäevas; suuremaid annuseid ei ole uuritud. Ravi tuleb lõpetada, kui sümptomid ei vähene 1 kuu jooksul pärast sobiva annuse kohandamist. Sümptomite paradoksaalse süvenemise või teiste kõrvaltoimete ilmnemisel tuleb annust vähendada või ravi katkestada.

Manustamisviis Adixemin on mõeldud suukaudseks kasutamiseks. Adixemini võib manustada koos toiduga või ilma. Adixemini võib tervena alla neelata või kapsli võib avada ja kogu sisu tühjendada pehmesse toitu (näiteks jogurt) või klaasitäide vette või apelsinimahla ja segada. Kui kapslis on pulber paakunud, võib pulbritükid lusikaga pehmes toidus või vedelikus purustada. Sisu tuleb segada täieliku segunemiseni. Patsient peab kogu pehme toidu või vedeliku kohe ära tarbima, seda ei tohi säilitada.

Toimeaine lahustub täielikult pärast segamist; samas võib klaasi või toidunõusse pärast segu tarbimist jääda mitteaktiivseid aineid sisaldav kiht.

Patsient ei tohi võtta vähem kui ühe kapsli ööpäevas ja ühte kapslit ei tohi mitmeks annuseks jagada.

Annuse unustamise korral võib Adixemini manustamisega järgmisel päeval jätkata. Ravimi võtmist pärastlõunal tuleb vältida unetuse tekke võimaluse tõttu.

Pikaajaline ravi ATH farmakoloogiline ravi võib olla vajalik pikema perioodi jooksul. Arst, kes otsustab kasutada Adixemini pikema aja jooksul (kauem kui aasta), peab hindama ravimi efektiivsust vähemalt üks kord aastas ja kaaluma ravi katkestamise prooviperioode, mille jooksul hinnata, kui hästi patsient farmakoteraapiata toime tuleb (eelistatult koolivaheajal).

Eakad Andmed eakate patsientide kohta on piiratud; seetõttu on vajalik põhjalik ravieelne hindamine ning vererõhu ja kardiovaskulaarse seisundi pidev jälgimine (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Deksamfetamiini kliirens on eakatel vähenenud, mistõttu võib osutuda vajalikuks annuse kohandamine (vt lõik 5.2).

Neerukahjustusega patsiendid Raske neerupuudulikkusega patsientide vähenenud kliirensi tõttu (GFR 15 kuni < 30 ml/min/1,73 m2 või CrCl < 30 ml/min) ei tohi maksimaalne annus ületada 50 mg ööpäevas. Dialüüsitavate patsientide puhul tuleb kaaluda veelgi väiksemat annust. Lisdeksamfetamiin ja deksamfetamiin ei ole dialüüsitavad.

Maksakahjustusega patsiendid Maksakahjustusega patsientidel ei ole ravimi kasutust uuritud.

Alla 6 aasta vanused lapsed Adixemini ei tohi kasutada alla 6 aasta vanustel lastel, sest selle vanuserühma puhul ei ole uuritud ravimi ohutust ja efektiivsust. Olemasolevad andmed on kirjeldatud lõikudes 4.8, 5.1 ja 5.2, aga soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus sümpatomimeetiliste amiinide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Samaaegne monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitorite kasutamine või kuni 14 päeva pärast ravi lõppu MAO inhibiitoritega (võib põhjustada hüpertensiivset kriisi; vt lõik 4.5).

Hüpertüreoos või türeotoksikoos.

Erutusseisundid.

Sümptomaatiline kardiovaskulaarne haigus.

Kaugelearenenud arterioskleroos.

Mõõdukas kuni raske hüpertensioon.

Glaukoom.

Feokromotsütoom.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kuritarvitamine ja sõltuvus Stimulantide, sealhulgas lisdeksamfetamiindimesülaadi puhul valitseb kuri- või väärtarvitamise oht, sõltuvuse risk või neid võidakse edasi toimetada mitteterapeutiliseks kasutuseks ning arstid peavad selle võimalusega ravimi väljakirjutamisel arvestama. Väärkasutuse oht võib täiskasvanutel (eriti noortel täiskasvanutel) olla suurem kui lastel. Tuleb olla ettevaatlik stimulantide määramisel patsientidele, kes on kuritarvitanud narkootilisi aineid või olnud neist sõltuvuses.

Amfetamiini kuritarvitamine võib põhjustada tolerantsust ja psühholoogilist sõltuvust koos ebanormaalse käitumisega. Amfetamiini kuritarvitamise sümptomiteks võivad olla dermatoosid, unetus, ärrituvus, hüperaktiivsus, emotsionaalne labiilsus ja psühhoos. Teatatud on võõrutusnähtudest, nagu väsimus ja depressioon.

Hooldajaid ja/või patsiente tuleb teavitada kasutamata ravimite õigest säilitamisest ja hävitamisest, et vältida ravimi kõrvaletoimetamist (nt sõprade ja sugulaste poolt).

Kardiovaskulaarsed kõrvaltoimed Äkksurm patsientidel, kellel esineb südame struktuurseid kõrvalekaldeid või muid tõsiseid südameprobleeme Lapsed ja noorukid. On teateid äkksurmadest kesknärvisüsteemi stimulante tarvitavate laste ja noorukite seas, sealhulgas nende hulgas, kellel on südame struktuurseid kõrvalekaldeid või muid tõsiseid südameprobleeme. Kuigi osade tõsiste südameprobleemide puhul on iseenesest äkksurma risk olemas, ei tohi stimulante üldjuhul tarvitada lapsed või noorukid, kellel on teadaolevalt tõsised südame struktuursed kõrvalekalded, kardiomüopaatia, tõsised südame rütmihäired või muud tõsised südameprobleemid, sest see võib tõsta stimulandi sümpatomimeetilise toime riski.

Täiskasvanud. ATH puhul tavapärases annuses stimulante tarvitavatel täiskasvanutel on teateid äkksurmadest, insuldist ja müokardiinfarktist. Kuigi stimulantide roll täiskasvanute puhul on samuti teadmata, esineb täiskasvanutel lastest suurema tõenäosusega tõsiseid südame struktuurseid kõrvalekaldeid, kardiomüopaatiat, tõsiseid südame rütmihäireid, koronaararterite haigust või muid tõsiseid südameprobleeme. Selliste kõrvalekalletega täiskasvanuid ei tohi samuti üldjuhul stimulantidega ravida.

Hüpertensioon ja teised kardiovaskulaarsed haigused Stimulandid põhjustavad keskmise vererõhu mõõdukat tõusu (ligikaudu 2...4 mmHg) ja keskmise südame löögisageduse kiirenemist (ligikaudu 3...6 lööki minutis), kusjuures üksikjuhtudel võib tõus või kiirenemine suurem olla. Kuigi keskmiste näitajate muutus üksi ei põhjusta lühiajalisi tagajärgi, tuleb kõiki patsiente jälgida suuremate muutuste leidmiseks südame löögisageduses ja vererõhus. Ettevaatus on soovitatav patsientide ravimisel, kellel võivad kaasuvad haigusseisundid vererõhu või südame löögisageduse tõusu korral halveneda, nt kaasuv hüpertensioon, südamepuudulikkus, hiljutine müokardiinfarkt või ventrikulaarsed rütmihäired. Lisdeksamfetamiin pikendab mõnede patsientide QTc intervalli. Seda tuleb kasutada ettevaatlikult patsientidel, kelle QTc intervall on pikenenud, keda ravitakse QTc intervalli mõjutavate ravimitega või kes põevad südamehaigust või kellel esineb elektrolüütide tasakaalu häireid. Lisdeksamfetamiindimesülaadi kasutamine on vastunäidustatud patsientidel, kellel on sümptomaatiline kardiovaskulaarhaigus ja samuti patsientidel, kellel on mõõdukas kuni raske hüpertensioon (vt lõik 4.3). Kuna hüpertensiooni esinemissagedus suureneb vanuse kasvades, on ravi ajal vajalik vererõhu ja kardiovaskulaarse seisundi pidev jälgimine (vt lõik 4.2).

Kardiomüopaatia Kroonilise amfetamiinide kasutamise puhul on teatatud kardiomüopaatiast. Seda on teatatud ka lisdeksamfetamiindimesülaadi kohta.

Stimulantidega ravitavate patsientide kardiovaskulaarse seisundi hindamine Kõigi patsientide kohta, kellel kaalutakse stimulantravi, tuleb hoolikalt koguda anamnees (sh pereanamnees äkksurmade või ventrikulaarsete rütmihäirete osas) ja teha füüsiline läbivaatus võimaliku südamehaiguse tuvastamiseks, samuti tuleb nad suunata edasistele südameuuringutele, kui leiud osutavad sellisele haigusele (näiteks elektrokardiograafiasse või ehhokardiograafiasse). Patsientidel, kellel tekivad stimulantravi ajal näiteks sellised sümptomid, nagu valu rindkeres, seletamatu sünkoop või muud südamehaigusele viitavad sümptomid, tuleb kiiresti teostada südameuuringud.

Psühhiaatrilised kõrvaltoimed Varasem psühhoos Stimulantide manustamine võib halvendada käitumis- ja mõtlemishäirete sümptomeid varasemate psühhootiliste häiretega patsientidel.

Bipolaarne häire Eriliselt ettevaatlik tuleb olla siis, kui stimulantidega ravitakse ATH-ga patsiente, kellel on kaasuv bipolaarne häire, sest sellistel patsientidel võivad need esile kutsuda korraga depressiivse ja maniakaalse või ainult maniakaalse seisundi. Enne stimulantravi alustamist tuleb kaasuvate depressiivsete sümptomitega patsiente nõuetekohaselt kontrollida bipolaarse häire riski hindamiseks; kontroll peab hõlmama üksikasjalikku psühhiaatrilist anamneesi, muu hulgas enesetappude, bipolaarse häire ja depressiooni perekondlikku esinemist.

Uute psühhootiliste või maniakaalsete sümptomite teke Eelnevate psühhootiliste haiguste või maniata lastel ja noorukitel võivad tavapärases annuses manustatud stimulandid põhjustada psühhootiliste või maniakaalsete sümptomite tekke, näiteks hallutsinatsioone, luulumõtteid või maniat. Selliste sümptomite tekkimisel tuleb võimaliku põhjusena kaaluda stimulanti ja asjakohaseks võib osutuda ravi katkestamine.

Agressiivsus ATH-ga lastel ja noorukitel on sageli täheldatud agressiivset käitumist või vaenulikkust ning kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgsete kogemuste põhjal on sellest teatatud ka mõnede ravimite puhul, mis on näidustatud ATH raviks, sealhulgas lisdeksamfetamiindimesülaadi kohta. Stimulandid võivad põhjustada agressiivset käitumist või vaenulikkust. ATH ravi alustavaid patsiente tuleb jälgida agressiivse käitumise või vaenulikkuse ilmnemise või süvenemise tuvastamiseks.

Tikid Stimulandid süvendavad teadaolevalt motoorseid ja vokaalseid tikke ning Tourette’i sündroomi. Seega tuleb enne stimulantpreparaatide kasutamist kliiniliselt hinnata tikkide ja Tourette’i sündroomi esinemist lastel ja nende pereliikmetel. Pikaajaline mõju kasvule (pikkus ja kehakaal)

Lapsed ja noorukid vanuses 6...17 aastat Simulante on seostatud kehakaalu suurenemise aeglustumise ja kasvu pidurdamisega. Stimulantravi ajal tuleb jälgida kasvamist ning patsientidel, kes ei kasva või kelle kehakaal ei tõuse ootuspäraselt, võib osutuda vajalikuks ravi katkestamine. Pikkust, kehakaalu ja söögiisu tuleb dokumenteerida vähemalt iga 6 kuu järel.

6...17 aasta vanuste patsientide kontrolliga kliinilises uuringus oli seitsme nädala järel keskmine (standardhälve [SD]) kehakaalu muutus lisdeksamfetamiindimesülaadi puhul -2,35 (2,084) kg, platseebo puhul +0,87 (1,102) kg ja metüülfenidaatvesinikkloriidi puhul -1,36 (1,552) kg.

Täiskasvanud Simulante on seostatud kehakaalu langusega. Stimulantravi ajal tuleb jälgida kehakaalu ning patsientidel, kelle kehakaal langeb, võib osutuda vajalikuks ravi katkestamine.

Krambihood Kliinilised tõendid osutavad, et stimulandid võivad madaldada krambiläve varem krambihooge kogenud patsientidel, EEG kõrvalekalletega patsientidel, kelle ei ole krampe esinenud, ja väga harva patsientidel, kellel ei ole krambihooge esinenud ja kellel puudub varasem krampidele osutav EEG. Krambihoogude tekke või süvenemise korral tuleb ravi katkestada.

Nägemishäired Stimulantravi võib teadaolevalt põhjustada silma akommodatsioonihäireid ja nägemise hägustumist.

Retsepti väljakirjutamine ja väljastamine Lisdeksamfetamiindimesülaadi puhul tuleb välja kirjutada ja väljastada võimalikult väike annus, et vähendada võimalikku üleannustamise riski.

Kasutamine koos teiste sümpatomimeetikumidega Adixemini tuleb kasutada ettevaatlikult patsientidel, kes kasutavad muid sümpatomimeetikume (vt lõik 4.5).

Abiained Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol naatriumi (23 mg) ühes kapslis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

In vitro ensüümide inhibitsioon In vitro ei olnud lisdeksamfetamiindimesülaat inimese peamiste CYP450 isovormide (CYP1A2, CYP2A6, CYP2B6, CYP2C8, CYP2C9, CYP2C19, CYP2D6 ja CYP3A4) inhibiitor inimese maksa mikrosomaalsetes suspensioonides, samuti ei olnud see in vitro CYP1A2, CYP2B6 või CYP3A4/5 indutseerija kultiveeritud värsketes inimese hepatotsüütides. Lisdeksamfetamiindimesülaat ei olnud in vitro P-gp substraat MDCKII rakkudes ega P-gp inhibiitor Caco-2 rakkudes ning seetõttu ei ole tõenäoline, et see osaleb kliinilistes koostoimetes ravimitega, mida transporditakse P-gp pumba kaudu. Lisdeksamfetamiindimesülaadi in vivo uuring inimestel ei näidanud kliiniliselt olulist mõju CYP1A2, CYP2D6, CYP2C19 või CYP3A vahendusel metaboliseeritavate ravimite farmakokineetikale.

Ained, mille sisaldust veres võib lisdeksamfetamiindimesülaat mõjutada Toimeainet prolongeeritult vabastav guanfatsiin. Ravimi koostoime uuringus põhjustas toimeainet prolongeeritult vabastava guanfatsiini manustamine koos lisdeksamfetamiindimesülaadiga 19% tõusu guanfatsiini maksimaalses plasmakontsentratsioonis (C ), kusjuures ravimi ekspositsioon (kontsentratsioonikõvera alune pindala [area under the curve, AUC]) kasvas 7%. Selliseid väikesi muutusi ei peeta kliiniliselt olulisteks. Selles uuringus ei täheldatud mõju deksamfetamiini plasmasisaldusele pärast toimeainet prolongeeritult vabastava guanfatsiini ja lisdeksamfetamiindimesülaadi samaaegset manustamist. Toimeainet prolongeeritult vabastav venlafaksiin. Ravimi koostoime uuringus põhjustas 225 mg toimeainet prolongeeritult vabastava venlafaksiini (CYP2D6 substraat) manustamine koos 70 mg lisdeksamfetamiindimesülaadiga peamise aktiivse metaboliidi O-desmetüülvenlafaksiini C 9% vähenemise ja AUC 17% vähenemise ning venlafaksiini C 10% tõusu ja AUC 13% tõusu. Deksamfetamiin võib olla CYP2D6 nõrk inhibiitor. Lisdeksamfetamiin ei avalda mõju venlafaksiini ja O-desmetüülvenlafaksiini komposiidi AUC-le ning C -ile. Selliseid väikesi muutusi ei peeta kliiniliselt olulisteks. Selles uuringus ei täheldatud, et toimeainet prolongeeritult vabastava venlafaksiini ja lisdeksamfetamiindimesülaadi samaaegne manustamine mõjutaks deksamfetamiini plasmasisaldust. Ained ja tingimused, mis muudavad uriini pH taset ning mõjutavad amfetamiini eritumist uriiniga ja poolväärtusaega Askorbiinhape ning muud ained ja seisundid (tiasiiddiureetikumid, palju loomset valku sisaldav toitumine, diabeet, respiratoorne atsidoos), mis muudavad uriini happeliseks, suurendavad uriini

eritumist ja vähendavad amfetamiini poolväärtusaega. Naatriumvesinikkarbonaat ning muud ained ja seisundid (palju puu- ja köögivilju sisaldav toitumine, kuseteede põletikud ja oksendamine), mis muudavad uriini aluseliseks, vähendavad uriini eritumist ja pikendavad amfetamiini poolväärtusaega.

Monoamiini oksüdaasi inhibiitorid Amfetamiini ei tohi manustada ravi ajal monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitoritega või 14 päeva jooksul pärast seda, sest selline manustamine võib suurendada norepinefriini ja muude monoamiinide vabastamise kiirust. See võib põhjustada tõsiseid peavalusid ja muid hüpertensiivse kriisi tunnuseid. Võivad tekkida erinevad toksilised neuroloogilised nähud ja pahaloomuline hüpertermia, mis mõnikord võivad lõppeda surmaga (vt lõik 4.3).

Serotonergilised ravimid Amfetamiinide (nt lisdeksamfetamiindimesülaat) kasutamisega seoses on harva esinenud serotoniinisündroomi, kui neid on manustatud koos serotonergiliste ravimitega, sealhulgas selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitoritega (selective serotonin reuptake inhibitors, SSRI- d) ning serotoniini ja noradrenaliini tagasihaarde inhibiitoritega (serotonin and noradrenaline reuptake inhibitors, SNRI-d). Samuti võib see tekkida amfetamiinide (sh lisdeksamfetamiindimesülaat) üleannustamise tagajärjel (vt lõik 4.9).

Ained, mille toimet amfetamiinid võivad vähendada Antihüpertensiivsed ained. Amfetamiinid võivad vähendada guanetidiini või muude antihüpertensiivsete preparaatide toimet.

Ained, mille toimet võivad amfetamiinid suurendada Amfetamiinid võimendavad narkootiliste valuvaigistite valuvaigistavat toimet.

Ained, mis võivad vähendada amfetamiinide toimet Kloorpromasiin. Kloorpromasiin blokeerib dopamiini ja norepinefriini retseptoreid, pärssides seeläbi amfetamiinide kesknärvisüsteemi stimuleerivat toimet.

Haloperidool. Haloperidool blokeerib dopamiini retseptoreid, pärssides seeläbi amfetamiinide kesknärvisüsteemi stimuleerivat toimet.

Liitiumkarbonaat. Liitiumkarbonaat võib pärssida amfetamiinide anorektilist ja stimuleerivat toimet.

Kasutamine koos alkoholiga Võimaliku koostoime kohta alkoholiga on vähe andmeid. Toime narkotestidele/laboratoorsetele uuringutele Amfetamiinid võivad põhjustada kortikosteroidide taseme olulist tõusu plasmas. See tõus on kõige suurem õhtul. Amfetamiinid võivad segada steroidide määramist uriinis.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Lisdeksamfetamiini aktiivne metaboliit deksamfetamiin läbib platsentat. Kohortuuringu andmed, kuhu oli kaasatud ligi 5570 rasedat, kes olid tarbinud esimese trimestri jooksul amfetamiini, ei osuta kaasasündinud väärarengute suuremale riskile. Teise kohortuuringu andmed, mis hõlmas ligi 3100 rasedat, kes olid esimese 20 rasedusnädala jooksul tarbinud amfetamiini, osutavad preeklampsia ja enneaegse sünnituse suurenenud riskile. Raseduse ajal amfetamiiniga kokku puutunud vastsündinutel võivad esineda võõrutusnähud.

Loomkatsetes ei avaldanud lisdeksamfetamiindimesülaat mõju embrüo ega loote arengule või elulemusele, kui seda manustati suu kaudu rottidele ja küülikutele (vt lõik 5.3). Lisdeksamfetamiindimesülaadi manustamine noortele rottidele kliiniliselt kasutatavate annuste juures põhjustas kasvu näitajate vähenemise.

Arst peab arutama lisdeksamfetamiindimesülaadiga ravi naissoost rasestumisvõimeliste patsientidega. Lisdeksamfetamiindimesülaati tohib raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui võimalik kasu õigustab võimalikke riske lootele.

Imetamine Amfetamiinid imenduvad inimese rinnapiima. Lisdeksamfetamiindimesülaati ei tohi imetamise ajal kasutada.

Fertiilsus Lisdeksamfetamiindimesülaadi mõju viljakusele ja varasele embrüo arengule ei ole loomade reproduktiivkatsetes uuritud. Amfetamiinid ei ole rottidel tehtud uuringus avaldanud kahjulikku toimet viljakusele (vt lõik 5.3). Lisdeksamfetamiindimesülaadi toimeid inimese viljakusele ei ole uuritud.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Lisdeksamfetamiindimesülaat võib põhjustada pearinglust, unisust ja nägemishäireid, sealhulgas akommodatsioonihäireid ja nägemise hägustumist. See võib avaldada mõõdukat toimet autojuhtimise ja masinatega töötamise võimele. Patsiente tuleb nendest võimalikest toimetest hoiatada ja soovitada, et toimete tekkimisel tuleb vältida potentsiaalselt ohtlikke tegevusi, nagu autojuhtimine või masinatega töötamine.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Lisdeksamfetamiindimesülaadi raviga täheldatud kõrvatoimed on üldiselt samad, mida tavaliselt seostatakse stimulantide kasutamisega. Väga sageli esinevad kõrvaltoimed on muu hulgas söögiisu vähenemine, unetus, suukuivus, peavalu, ülakõhuvalu ja kehakaalu langus.

Kõrvaltoimete kokkuvõte tabelina Alljärgnevas tabelis on esitatud kõik kõrvaltoimed kliiniliste uuringute ja spontaansete teadete põhjal. Järgnevalt loetletud kõrvaltoimete esinemissagedus on määratletud järgnevalt: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Tärn (*) tähendab, et tabeli järel on vastava kõrvaltoime kohta lisateavet.

Organsüsteemi klass Kõrvaltoime Lapsed Noorukid Täiskasvanud Immuunsüsteemi Anafülaktiline Teadmata Teadmata Teadmata häired reaktsioon Ainevahetus- ja Söögiisu vähenemine Väga sage Väga sage Väga sage toitumishäired Psühhiaatrilised *Unetus Väga sage Väga sage Väga sage häired Agiteeritus Aeg-ajalt Aeg-ajalt Sage

Närvisüsteemi häired Peavalu Väga sage Väga sage Väga sage Silma kahjustused Hägustunud nägemine Aeg-ajalt Teadmata Aeg-ajalt Südame häired Tahhükardia Sage Sage Sage Vaskulaarsed häired Raynaud’ fenomen Aeg-ajalt Teadmata Teadmata Respiratoorsed, Düspnoe Aeg-ajalt Sage Sage rindkere ja mediastiinumi häired Seedetrakti häired Suukuivus Sage Sage Väga sage

Organsüsteemi klass Kõrvaltoime Lapsed Noorukid Täiskasvanud Maksa ja sapiteede *Eosinofiilne hepatiit Teadmata Teadmata Teadmata häired Naha ja nahaaluskoe Liighigistamine Aeg-ajalt Aeg-ajalt Sage kahjustused Urtikaaria Aeg-ajalt Aeg-ajalt Aeg-ajalt Reproduktiivse Erektsioonihäire Ei kohaldata Aeg-ajalt Sage süsteemi ja rinnanäärme häired Üldised häired ja Valu rindkeres Aeg-ajalt Aeg-ajalt Sage manustamiskoha Ärrituvus Sage Sage Sage reaktsioonid Väsimus Sage Sage Sage Uuringud Vererõhu tõus Aeg-ajalt Aeg-ajalt Sage

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus Unetus Sealhulgas unetus, uinumisraskused, öine ärkamine ja terminaalne unetus. Kehakaalu langus 4-nädalase kontrollitud uuringu käigus lisdeksamfetamiindimesülaadi kasutamise kohta lastel vanuses 6...12 aastat kaotasid patsiendid, kellele oli määratud 30 mg, 50 mg ja 70 mg lisdeksamfetamiindimesülaati, keskmiselt vastavalt 0,4, 0,9 ja 1,1 kg kehakaalust uuringu algusega võrreldes, samas kui platseebot saavate patsientide kehakaal tõusis 0,5 kg. Suuremad annused seostuvad suurema kehakaalu kaotusega 4 nädala pikkuse ravi jooksul. Põhjaliku kehakaalu jätku- uuringu kohaselt 6 kuni 12 aasta vanuste laste seas, kes kasutasid lisdeksamfetamiindimesülaati ühe aasta jooksul, aeglustab pidev ravi (st igapäevane ravi iga nädal terve aasta vältel) kehakaalu abil mõõdetud kasvamist, mida näitab ka vanuse ja soo alusel normaliseeritud keskmine ühe aasta jooksul toimunud muutus (-13,4 protsentiili) algväärtusega võrreldes. Keskmised protsentiilid uuringu alguses (n = 271) ja 12 kuu pärast (n = 146) olid vastavalt 60,9 ja 47,2.

4-nädalase kontrolliga uuringus lisdeksamfetamiindimesülaadi kasutamise kohta noorukitel vanuses 13...17 aastat kaotasid patsiendid, kellele oli määratud 30 mg, 50 mg ja 70 mg lisdeksamfetamiindimesülaati, keskmiselt vastavalt 1,2, 1,9 ja 2,3 kg kehakaalust uuringu algusega võrreldes, samas kui platseebot saavate patsientide kehakaal tõusis 0,9 kg. Põhjaliku kehakaalu jätku- uuringu kohaselt 13 kuni 17 aasta vanustel noorukitel, kes kasutasid lisdeksamfetamiindimesülaati ühe aasta jooksul, aeglustab pidev ravi (st igapäevane ravi iga nädal terve aasta vältel) kehakaalu abil mõõdetud kasvamist, mida näitab ka vanuse ja soo alusel normaliseeritud keskmine ühe aasta jooksul toimunud muutus (-6,5 protsentiili) algväärtusega võrreldes. Keskmised protsentiilid uuringu alguses (n = 265) ja 12 kuu pärast (n = 156) olid vastavalt 66,0 ja 61,5.

Lisdeksamfetamiindimesülaati kahe aasta jooksul kasutanud laste ja noorukite (6...17 aasta vanused) kehakaalu hoolikas jälgimine näitas, et pidev ravimi tarvitamine (st igapäevane ravi iga nädal kahe aasta jooksul) aeglustas kasvu, mida mõõdeti kehakaalu abil. Lastel ja noorukitel olid keskmised kehakaalu protsentiilid ja standardhälve (SD) algtasemel (n = 314) ja 24 kuu pärast (104. nädal, n = 189) vastavalt 65,4 (SD 27,11) ja 48,2 (SD 29,94). Vanuse ja soo alusel normaliseeritud keskmine protsentiili muutus algväärtusega võrreldes oli kahe aasta jooksul -16,9 (SD 17,33).

Lisdeksamfetamiindimesülaadi kontrollitud kliinilises uuringus 4...5-aastastel lastel, kes said 5…30 mg lisdeksamfetamiindimesülaati, ei ilmnenud pärast 6-nädalast jälgimist kliiniliselt olulisi muutusi kehakaalus, võrreldes algtasemega. Hoolikas kehakaalu jälgimine 4...5-aastastel lastel, kes said avatud jätku-uuringus 12 kuu jooksul lisdeksamfetamiindimesülaati, viitab sellele, et pidev ravi (st ravi 7 päeva nädalas aastaringselt) aeglustab kehakaalu järgi mõõdetavat kasvukiirust, mida näitas vanuse ja soo järgi normaliseeritud keskmine muutus protsentiilis -17,92 (SD = 13,767) algtasemest ühe aasta jooksul. Keskmised protsentiilid algtasemel (n = 113) ja 12 kuu pärast (n = 69) olid vastavalt 66,51 (SD = 25,173) ja 47,45 (SD = 26,144).

Eosinofiilne hepatiit Kliiniliste uuringute käigus ei tuvastatud ühtki juhtumit.

Angioödeem Kliiniliste uuringute käigus ei tuvastatud ühtki juhtumit.

Stevensi-Johnsoni sündroom Kliiniliste uuringute käigus ei tuvastatud ühtki juhtumit.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannusega patsientide ravimisel tuleb arvesse võtta deksamfetamiini prolongeeritud vabanemist pärast lisdeksamfetamiindimesülaadi manustamist.

Amfetamiinide akuutse üleannuse tunnused on muu hulgas rahutus, treemor, hüperrefleksia, kiire hingamine, segasus, agressiivsus, hallutsinatsioonid, paanikaseisund, hüperpüreksia ja rabdomüolüüs. Kesknärvisüsteemi stimuleerimisele järgnevad tavaliselt väsimus ja depressioon. Kardiovaskulaarsete toimete hulka kuuluvad rütmihäired, hüpertensioon või hüpotensioon ning vereringe kollaps. Seedetrakti sümptomid on muu hulgas iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja kõhukrambid. Surmaga lõppevale mürgistusele eelnevad tavaliselt krambid ja kooma.

Amfetamiini üledoosiga seoses on teatatud posterioorse pöörduva entsefalopaatia sündroomist (PRES). PRES-ile viitavad sümptomiteks on peavalu, muutunud vaimne seisund, krambid ja nägemishäired. Diagnoos tuleb kinnitada radioloogilise protseduuriga (nt MRT). PRES-i sümptomid on tavaliselt pöörduvad, kuid võivad areneda isheemilise insuldi või ajuverejooksu tekkeks. Amfetamiini üleannuse vastu puudub konkreetne antidoot. Amfetamiini akuutse intoksikatsiooni ravi on peamiselt sümptomaatiline ja võib hõlmata aktiivsöe manustamist, soolestiku tööd kiirendava aine manustamist ja rahusteid.

Lisdeksamfetamiin ja deksamfetamiin ei ole dialüüsitavad.

Amfetamiini üleannuse puhul tuleb juhiste saamiseks aru pidada mürgistusteabekeskusega või ravida kliiniliste näidustuste põhjal. Üleannusega patsientide ravimisel tuleb arvesse võtta amfetamiini toime prolongeeritud avaldumist.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: psühhostimulaatorid, aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ADHD) raviks kasutatavad ained ja nootroopikumid, tsentraalse toimega sümpatomimeetikumid, ATC-kood: N06BA12.

Toimemehhanism Lisdeksamfetamiindimesülaat on farmakoloogiliselt mitteaktiivne eelravim. Pärast suukaudset manustamist imendub lisdeksamfetamiin kiiresti seedetraktist ja hüdrolüüsitakse peamiselt erütrotsüütide poolt deksamfetamiiniks, mis annab ravimile toime.

Amfetamiinid on kesknärvisüsteemi stimuleerivad sümpatomimeetilised amiinid, mis ei ole katehhoolamiinid. Amfetamiini ravitoime avaldumise viis ei ole ATH puhul täielikult selge, kuid arvatakse, et seda põhjustab aine võime blokeerida norepinefriini ja dopamiini tagasihaaret presünaptiliste neuronite poolt ning suurendada nende monoamiinide vabanemist neuronite välisesse ruumi. Eelravim ehk lisdeksamfetamiin ei seondu norepinefriini ja dopamiini tagasihaarde retseptoritega in vitro.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Lisdeksamfetamiindimesülaadi toimet ATH ravis on näidanud kolm kontrolliga uuringut, kuhu olid kaasatud lapsed vanuses 6...12 aastat, kolm kontrolliga uuringut, kuhu olid kaasatud noorukid vanuses 13...17 aastat, kolm kontrolliga uuringut, kuhu olid kaasatud lapsed ja noorukid (vanuses 6...17 aastat) ja neli kontrolliga uuringut, kuhu olid kaasatud täiskasvanud, kes vastasid ATH DSM-IV-TR kriteeriumidele.

Laste ja täiskasvanute seas tehtud kliinilistes uuringutes avaldus lisdeksamfetamiindimesülaadi toime lastel veel 13 tundi pärast manustamist ja täiskasvanutel 14 tundi pärast preparaadi manustamist, mida võeti kord ööpäevas hommikuti.

Lapsed Pöördelise 3. faasi Euroopa uuringu SPD489-325 käigus hinnati kolmesada kolmekümmend kuut patsienti vanuses 6…17 aastat. Sellel seitse nädalat kestnud randomiseeritud topeltpimeda kohandatud annusega platseebo- ja aktiivse võrdlusravimiga kontrollitud uuringus selgus, et lisdeksamfetamiindimesülaat on märgatavalt efektiivsem kui platseebo. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire hindamisskaalaga (Attention Deficit/Hyperactivity Disorder Rating Scale, ADHD-RS) mõõdetakse ATH olulisemaid sümptomeid. Keskmine platseebokohandatud ATH hindamisskaala (ADHD-RS-IV) kogutulemuse vähenemine, võrreldes keskmise algväärtusega, oli 18,6 (p < 0,001). Igal raviaegsel visiidil ja uuringu lõpus olid eelnevalt määratletud vastuskriteeriumidele (≥ 30% vähenemine algväärtusega võrreldes ADHD-RS-IV kogutulemuses ja CGI-I skaala väärtuses 1 või 2) vastavate patsientide osakaalud platseeboga võrreldes märgatavalt kõrgemad (p < 0,001) lisdeksamfetamiindimesülaati saavatel osalejatel. Uuringu tulemusnäitajad on toodud tabelis 1. Tulemused olid ka märgatavalt kõrgemad lisdeksamfetamiindimesülaadi puhul võrreldes platseeboga, kui hinnati vastuskriteeriumide üksikuid komponente. Lisaks ei ületanud ATH sümptomite keskmised näitajad pärast ravi lõppemist ravieelseid algväärtusi, mis näitas, et puudub tagasilöögiefekt.

Lisaks sümptomite leevenemisele on kliinilised uuringud näidanud, et lisdeksamfetamiindimesülaat parandab oluliselt toimetulekut. Täpsemalt saavutati uuringus SPD489-325 75,0%-l lisdeksamfetamiindimesülaati saanud patsientidest paranenud tulemused (defineeritud kui „väga palju paranenud“ või „palju paranenud“) kliinilise üldmulje paranemise skaalal (Clinical Global Impression-Improvement, CGI-I), võrreldes 14,2% platseebot saanutega (p < 0,001).

Lisdeksamfetamiindimesülaat aitas märgatavalt parandada laste akadeemilist toimetulekut, mida mõõdeti tervisega seotud elukvaliteedi instrumendiga, milleks oli lapsevanematele mõeldud lapse

terviseprofiili vormi saavutuste osa (Parent Report Form of the Child Health and Illness Profile- Child Edition, CHIP-CE:PRF). Lisdeksamfetamiindimesülaat näitas olulist paranemist algväärtusega võrreldes platseeboga (lisdeksamfetamiindimesülaat 9,4 ja platseebo -1,1), kusjuures keskmine vahe kahe ravirühma vahel oli 10,5 (p < 0,001).

Tabel 1. Uuringu SPD489-325 tulemusnäitajad1 (täielik analüüside kogum)

Muutused ADHD-RS-IV kogutulemuses

Vähim ruutkeskmine –24,3 –5,7 –18,7 Toime suurus (vs platseebo) 1,804 1,263 p-väärtus (vs platseebo) < 0,001 < 0,001 ADHD-RS-IV ravivastuse saavutanud patsiendid Ravivastuse saavutanud patsiendid2 83,7% (87/104) 22,6% (24/106) 68,2% (73/107) Ravivastuse erinevus platseeboga andmed võrreldes puuduvad p-väärtus (vs platseebo) < 0,001 < 0,001 CGI-I skaalal ravivastuse saavutanud patsiendid Patsiendid, kelle tulemused paranesid3 75,0% (78/104) 14,2% (15/106) 58,9 % (63/107) Paranemise erinevus platseeboga andmed võrreldes puuduvad p-väärtus (vs platseebo) < 0,001 < 0,001 Muutus CHIP-CE tulemustes: saavutuse alajaotus lapsevanemate vormil Vähim ruutkeskmine 9,4 –1,1 6,4 Toime suurus (vs platseebo) 1,280 0,912 p-väärtus (vs platseebo) < 0,001 < 0,001 1 Tulemusnäitaja = annuse optimeerimise või säilitamise perioodi (visiidid 1…7) viimane ravivisiit pärast algväärtuse võtmist, kus on saadud kehtiv väärtus. 2 Ravivastust määratletakse ADHD-RS-IV kogutulemuse vähenemise protsendina (≥ 30%) algväärtusega võrreldes. 3 Paranemine („väga palju paranenud“ või „palju paranenud“). ADHD-RS-IV ja CGI-I skaalale sarnanevaid tulemusi on saavutatud ka kahes platseebokontrolliga uuringus, millest üks tehti laste (n = 297) ja teine noorukite (n = 314) seas, mõlemad neist Ameerika Ühendriikides. 6 kuni 17 aasta vanuste laste ja noorukitega (n = 267), kes vastasid ATH DSM-IV kriteeriumidele, tehti topeltpime randomiseeritud aktiivse võrdlusravimi kontrolliga optimeeritud annusega uuring. Selles üheksa nädalat kestnud uuringu käigus randomiseeriti patsiendid (1 : 1) iga päev hommikul lisdeksamfetamiindimesülaadi (30, 50 või 70 mg ööpäevas) või atomoksetiini (annustati patsiendi kehakaalu alusel, maksimaalselt 100 mg) manustavasse rühma. 4-nädalase annuse optimeerimise perioodi jooksul suurendati järjest ravimi annust optimaalse annuse saavutamiseni, vastavalt ravist tingitud kõrvaltoimetele (treatment emergent adverse event, TEAE) ja kliinilisele vajadusele. Lisdeksamfetamiindimesülaati manustanud patsiendid saavutasid esimese ravivastuse kiiremini, võrreldes patsientidega, keda raviti atomoksetiiniga (vastavalt keskmiselt 13,0 vs 21,0 päeva; p = 0,003), kusjuures ravivastust määratleti tulemusena 1 (väga palju paranenud) või 2 (palju paranenud) CGI-I skaalal mis tahes topeltpimeda ravivisiidi ajal. Kõikide topeltpimedate ravivisiitide ajal oli lisdeksamfetamiindimesülaadi ravirühmas ravivastuse saavutanud patsientide arv järjepidevalt kõrgem atomoksetiini rühma omast. Erinevus oli 16…24 protsenti. Uuringu lõpus oli vähim ruutkeskmine algväärtusega võrreldes ADHD-RS-IV kogutulemuses

lisdeksamfetamiindimesülaadi ja atomoksetiini puhul vastavalt -26,1 ja -19,7 ning rühmadevaheline erinevus oli -6,4.

ATH-ga noorukitega (vanuses 13…17 aastat) on tehtud kaks topeltpimedat paralleelrühmadega aktiivse võrdlusravimi (OROS-MPH [metüülfenidaat]) kontrolliga uuringut. Mõlemas uuringus oli ka platseeborühm. 8-nädalase optimeeritud annusega uuringus (SPD489-405) oli 5-nädalane annuse optimeerimise periood ja 3-nädalane annuse säilitamise periood. Annuse optimeerimise perioodil suurendati annust üks kord nädalas TEAE-de ja kliinilise ravivastuse alusel, kuni saavutati optimaalne annus ehk 30, 50 või 70 mg ööpäevas (SPD489 patsientidel) või 18, 36, 54 või 72 mg ööpäevas (OROS-MPH patsientidel), mille juurde jäädi kogu 3-nädalase annuse säilitamise perioodi ajal. Keskmised annused uuringu lõpus olid 57,9 mg ja 55,8 mg vastavalt SPD489 ja OROS-MPH puhul. Uuringus ei leitud kaheksandal nädalal, et SPD489 või OROS-MPH oleks statistiliselt teisest preparaadist parem. 6-nädalases kindla annusega uuringus (SPD489-406) oli 4-nädalane kiire annuse suurendamise periood ja 2-nädalane annuse säilitamise periood. Suurimate SPD489 (70 mg) ja OROS-MPH (72 mg) annuste puhul oli SPD489 ravi efektiivsem kui OROS-MPH, mida mõõdeti nii esmase efektiivsuse analüüsiga (muutus kuuendal nädalal algväärtusega võrreldes ADHD-RS kogutulemuses) kui ka olulise teisese efektiivsuse analüüsiga (muutus uuringu lõpus algväärtusega võrreldes CGI-I skaalal) (vt tabel 2).

Tabel 2. Muutus ADHD-RS-IV kogutulemuses ja CGI-I tulemusnäitajas algväärtusega võrreldes (täielik analüüside kogum)

(SPD489-405) Esmane efektiivsuse analüüs ADHD-RS-IV 8. Platseebo SPD489 OROS-MPH nädalal Kogutulemuse N 89 179 184 algväärtus Keskmine (standardviga) 38,2 (0,73) 36,6 (0,48) 37,8 (0,45) Muutus algväärtusega N 67 139 152 võrreldes 8. nädalal Vähim ruutkeskmine –13,4 (1,19) –25,6 (0,82) –23,5 (0,80) Lisdeksamfetamiini ja Vähim ruutkeskmine Andmed –2,1 (1,15) Andmed OROS-MPH erinevus (standardviga)[a] puuduvad puuduvad Toimeaine ja Vähim ruutkeskmine Andmed –12,2 (1,45) –10,1 (1,43) platseebo erinevus (standardviga)[a] puuduvad Oluline teisene tulemusnäitaja, CGI-I Analüüsitud patsientide arv (n) 89 178 184 Paranenud tulemused (%)[c] 31 (34,8) 148 (83,1) 149 (81,0) Tulemused ei paranenud (%)[d] 58 (65,2) 30 (16,9) 35 (19,0) Lisdeksamfetamiin vs OROS-MPH[e] Andmed 0,6165 Andmed Aktiivne ravi vs platseebo[e] Andmed < 0,0001 < 0,0001 SPD489-406 Esmane efektiivsuse analüüs ADHD-RS-IV 6. Platseebo SPD489 OROS-MPH nädalal Kogutulemuse N 106 210 216 algväärtus Keskmine (standardviga) 36,1 (0,58) 37,3 (0,44) 37,0 (0,44) Muutus algväärtusega N 93 175 181 võrreldes 6. nädalal Vähim ruutkeskmine –17,0 (1,03) –25,4 (0,74) –22,1 (0,73) Lisdeksamfetamiini Vähim ruutkeskmine Andmed –3,4 (1,04) Andmed ja OROS-MPH (standardviga)[a] puuduvad puuduvad erinevus (95% usaldusvahemik)[a] –5,4, –1,3

Toimeaine ja Vähim ruutkeskmine Andmed –8,5 (1,27) –5,1 (1,27) platseebo erinevus (standardviga)[a] puuduvad Oluline teisene tulemusnäitaja, CGI-I Analüüsitud patsientide arv (n) 106 210 216 Paranenud tulemused (%)[c] 53 (50,0) 171 (81,4) 154 (71,3) Tulemused ei paranenud (%)[d] 53 (50,0) 39 (18,6) 62 (28,7) Lisdeksamfetamiin vs OROS-MPH[e] Andmed 0,0188 Andmed Aktiivne ravi vs platseebo[e] Andmed < 0,0001 0,0002 [a] Korduvmeetmete segamõju mudeli põhjal, mis hõlmab teguritena ravirühma, plaanilisi visiite, suhtlemist ravirühmaga visiidi ajal ning ühismuutujana ADHD-RS-IV kogutulemuse algväärtust ja ADHD-RS-IV kogutulemuse algväärtuse ja visiidi koostoime kohandamist. Mudel tugineb hindamisel kitsendatud tõepärafunktsioonile ja kasutab struktureerimata kovariatsiooni tüüpi. [b] Ravitoime ulatus on hinnangulise standardhälbega jagatud vähim ruutkeskmise erinevus struktureerimata kovariatsiooni maatriksist. [c] Paranemist näitav kategooria hõlmab hinnanguid „väga palju paranenud“ ja „palju paranenud“. [d] Mitteparanemist näitav kategooria hõlmab hinnanguid „natuke paranenud“, „muutuseta“, „natuke halvem“, „ palju halvem“ ja „väga palju halvem“. [e] Cochrani–Manteli–Haenszeli testist, mis on stratifitseeritud CGI-S algväärtusega. Märkus: N = iga ravirühma patsientide arv, n = analüüsitud patsientide arv. 2-aastane avatud ohutusuuringusse, mis tehti ATH-ga lastel ja noorukitel (vanuses 6…17 aastat), kaasati 314 patsienti. 191 patsienti tegi uuringu lõpuni kaasa. Lisaks näitas ravivastuse säilimist topeltpime platseebokontrolliga randomiseeritud ravimivõõrutuse uuring, mis tehti 6 kuni 17 aasta vanuste laste ja noorukitega (n = 157), kes vastasid ATH diagnostilistele kriteeriumidele (DSM-IV kriteerium). Patsiendid optimeeriti pikemaks perioodiks (vähemalt 26 nädalat) avatud lisdeksamfetamiindimesülaadi rühma, enne kui jätkati 6-nädalase randomiseeritud ravimivõõrutuse perioodiga. Sobivad patsiendid randomiseeriti jätkama optimaalse lisdeksamfetamiindimesülaadi annusega või viidi üle platseebole. Patsiente jälgiti tagasilanguse (ravi ebaõnnestumine) suhtes 6-nädalase topeltpimeda etapi jooksul. Ravi ebaõnnestumist määratleti ADHD-RS kogutulemuse tõusuna ≥ 50% võrra (halvenemine) ja CGI-S skaala tulemuse tõusuna ≥ 2 punkti võrra topeltpimeda randomiseeritud võõrutusetapi alguses dokumenteeritud tulemustega võrreldes. Ravi ebaõnnestumise määr oli lisdeksamfetamiindimesülaadi manustanud patsientidel märgatavalt madalam (p < 0,001) (15,8%) platseeboga võrreldes (67,5%). Enamik patsiente (70,3%), kelle puhul ravi ebaõnnestus ravile vaatamata, halvenesid ATH sümptomid pärast randomiseerimist teise nädala visiidi ajal või enne seda. Fikseeritud annuse ohutuse ja efektiivsuse uuring viidi läbi 4…5-aastastel ATH-ga eelkooliealistel lastel. Isikud randomiseeriti suhtega 5 : 5 : 5 : 5 : 6 lisdeksamfetamiindimesülaadi (5, 10, 20, 30 mg annuse) või platseebo rühma (vt ka lõik 5.2). Topeltpime hindamisperiood kestis 6 nädalat. Selles uuringus olid lisdeksamfetamiindimesülaati saanud isikutel kõige sagedamini teatatud TEAE-d söögiisu vähenemine (13,7% uuritavatest), ärrituvus (9,6% uuritavatest) ning afektlabiilsus ja köha (igaüks 4,8% uuritavatest). 52-nädalases avatud uuringus oli kõige sagedasem TEAE söögiisu vähenemine (15,9%) (vt lõik 4.8). Täiskasvanud Lisdeksamfetamiindimesülaadi efektiivsust täiskasvanute ravis, kes vastasid ATH DSM-IV-TR kriteeriumidele, on tõestatud neljas kontrolliga uuringus, milles osales 846 patsienti.

Uuring 1 oli topeltpime randomiseeritud platseebokontrolliga paralleelrühmadega uuring, mis viidi läbi 420 täiskasvanud patsiendiga. Selles 4-nädalases uuringus randomiseeriti patsiendid fikseeritud annusega ravirühmadesse, kes said lisdeksamfetamiindimesülaati annustes 30, 50 või 70 mg või platseebot. Kõikidel lisdeksamfetamiindimesülaati saanud isikutel alustati ravi esimesel nädalal annusega 30 mg. 50 ja 70 mg annustega rühmadesse määratud isikutel tiitriti ravimi annust 20 mg

võrra nädalas, kuni saavutati määratud annus. Kõigi lisdeksamfetamiindimesülaadi annuste puhul täheldati uuringu lõppedes ATH sümptomite märkimisväärset paranemist platseeboga võrreldes, mis põhines uurija hinnangutel ATH hindamisskaalal (ADHD-RS) koos täiskasvanute hindamisskaala kogutulemusega (vt tabel 3). Ravi lisdeksamfetamiindimesülaadiga vähendas märkimisväärselt igapäevaeluga toimetuleku raskusi, mida mõõdeti kliinilise üldmulje paranemise (CGI-I) hindamisskaala paranemisega platseeboga võrreldes.

Tabel 3. Muutus algväärtusest ATH hindamisskaala tulemusnäitajas1 võrreldes täiskasvanute hindamisskaala kogutulemusega (täielik analüüside kogum)

Kogutulemuse N 62 115 117 120 algväärtus Keskmine standardhälve 39,4 (6,42) 40,5 (6,21) 40,8 (7,30) 41,0 (6,02) Muutus N 62 115 117 120 algväärtusest Vähim ruutkeskmine -8,2 (1,43) -16,2 (1,06) -17,4 (1,05) -18,6 (1,03) võrreldes (standardviga) tulemusnäitajaga Platseeboga Vähim ruutkeskmine Andmed -8,04 -9,16 -10,41 kohandatud (95% usaldusvahemik) puuduvad (-12,14, -3,95) (-13,25, -5,08) (-14,49, -6,33) erinevus p-väärtus < 0,0001 < 0,0001 < 0,0001 1 Tulemusnäitaja on viimane randomiseerimisjärgne ravinädal, mille kohta saadakse ADHS-RS-IV kogutulemus. Märkus: Cis- ja p-väärtuste konstrueerimiseks kasutati Dunnetti testi; p-väärtused on korrigeeritud p- väärtused ja neid tuleks võrrelda kriitilise alfaga 0,05. Täiskasvanute uuring 2 oli 10-nädalane topeltpime platseebokontrolliga uuring, mis viidi läbi, et hinnata muutusi täidesaatva funktsiooni käitumises, elukvaliteedi peamisi tulemusi ja ATH sümptomeid täiskasvanutel, kellel on ATH ja kliiniliselt oluline täidesaatva funktsiooni kahjustus. Uuringusse kaasati täiskasvanud vanuses 18...55 aastat (n = 161), kes vastasid ATH DSM-IV kriteeriumidele, mida hinnati üldskooriga ≥ 65 Behaviour Rating Inventory of Executive Function – täiskasvanute versiooni (BRIEF A) Global Executive Composite (GEC) T-skoor aruande järgi ja skoor ≥ 28, kasutades täiskasvanute ATH RS-iga esimese visiidi ajal. 10. nädalal oli uuritavate keskmine BRIEF-A GEC T-skoor platseeborühmas 68,3 ja SPD489 rühmas 57,2, mis tähistab LS keskmisi muutusi võrreldes algtasemega vastavalt -11,1 ja -22,3. Efekti suurus oli 0,74 SPD489 rühma kasuks. LS keskmise muutuse erinevus algtasemest 10. nädalani (-11,2) oli oluliselt parem lisdeksamfetamiindimesülaadi rühmas võrreldes platseeboga (p < 0,0001). Täiskasvanute ATH mõjumooduli (AIM-A), ADHD-RS koos täiskasvanute viipadega, CGI-I ja Connersi täiskasvanute ATH hindamisskaala ATH indeksi T-skoori sekundaarsed efektiivsuse mõõdikud – vaatleja: lühiversioon (CAARS-O:S) ) olid kõik lisdeksamfetamiindimesülaadi rühmas platseeboga võrreldes oluliselt paremad.

Täiskasvanute uuring 3 oli mitmekeskuseline randomiseeritud topeltpime platseebokontrolliga ristuv uuring. See lisdeksamfetamiindimesülaadi uuring kavandati töökeskkonna simuleerimiseks ja selles osales 142 täiskasvanut. Pärast 4-nädalast avatud annuse optimeerimise faasi lisdeksamfetamiindimesülaadiga (30, 50 või 70 mg ööpäevas hommikul) randomiseeriti isikud ühte kahest ravijärjestusest: 1) lisdeksamfetamiindimesülaat (optimeeritud annus), millele järgneb platseebo, igaüks ühe nädala jooksul, või 2) platseebo, millele järgneb lisdeksamfetamiindimesülaat, igaüks ühe nädala jooksul. Tõhusust hinnati iga nädala lõpus, kasutades Permanent Product Measure of Performance (PERMP). PERMP on oskustega kohandatud matemaatika test, mis mõõdab tähelepanu ATH korral. Lisdeksamfetamiindimesülaadiga ravi parandas platseeboga võrreldes statistiliselt oluliselt tähelepanu paranemist kõigis manustamisjärgsetes ajapunktides, mõõdetuna keskmise PERMP koguskooriga ühe hindamispäeva jooksul ja igal mõõdetud ajahetkel. PERMP- hinnangud tehti enne manustamist (0,5 tundi) ja 2, 4, 8, 10, 12 ja 14 tundi pärast manustamist. Täiskasvanute uuringus 4 uuriti ravivastuse säilimist. See oli topeltpime platseebokontrolliga randomiseeritud ravimivõõrutuse uuring, mis viidi läbi täiskasvanutel vanuses 18...55 aastat (n = 123), kes vastasid DSM-IV ATH kriteeriumidele. Uuringu alguseks pidid uuritavad olema ravitud vähemalt 6 kuud lisdeksamfetamiindimesülaadiga ja pidid näitama ravivastust, nagu on

määratletud CGI-S ≤ 3 ja ATH-RS koguskooriga, kui täiskasvanute juhised < 22. ATH-RS täiskasvanute koguskoor on ATH põhisümptomite mõõduks. Uuritavad, kellel säilis ravivastus avatud ravifaasi 3. nädalal (n = 116), olid sobilikud sisenema topeltpimedasse randomiseeritud ärajätufaasi ja said algannuse lisdeksamfetamiindimesülaati (n = 56) või platseebot (n = 60). Efektiivsuse säilimist lisdeksamfetamiindimesülaadiga ravitud isikutel näitas oluliselt väiksem ravi ebaõnnestumiste osakaal (< 9%), võrreldes platseebot saanud isikutega (75%) topeltpimedas randomiseeritud ärajätufaasis. Ravi ebaõnnestumine määratleti kui ATH hindamisskaala täiskasvanute kogutulemuse ≥ 50% suurenemine (süvenemine) ja CGI-S skoori ≥ 2-punktiline suurenemine, võrreldes skooridega topeltpimeda randomiseeritud võõrutusfaasi alguses.

Kuritarvitusohu uuringud Patsientide kuritarvitusohu uuringus, kus patsientidele, kes olid olnud sõltuvuses ravimitest või narkootikumidest, manustati suu kaudu ekvivalentses annuses 100 mg lisdeksamfetamiindimesülaati ja 40 mg toimeainet kiiresti vabastavat deksamfetamiinsulfaati, andis 100 mg lisdeksamfetamiindimesülaadi annus ravimi meeldimise skaalal (Drug Liking Effect) (esmane tulemusnäitaja) subjektiivsete vastustena palju nõrgema tulemuse kui toimeainet kiiresti vabastav 40 mg deksamfetamiini annus. Samas sai 150 mg lisdeksamfetamiindimesülaadi suukaudne manustamine samal skaalal suurema positiivse subjektiivsetel vastustel tugineva tulemuse, mis oli võrreldav 40 mg toimeainet kiiresti vabastava deksamfetamiini ja 200 mg dietüülpropiooni kohta käivatel positiivsetel subjektiivsetel vastustel põhineva tulemusega.

50 mg lisdeksamfetamiindimesülaadi intravenoosne manustamine patsientidele, kes olid olnud sõltuvuses ravimitest või narkootikumidest, andis positiivse subjektiivse vastuse skaaladel, millega mõõdeti ravimi meeldivust, eufooriat, amfetamiini mõju ja bensedriini mõju, kusjuures tulemus oli platseebo tulemustest parem, kuid intravenoosselt manustatud deksamfetamiini ekvivalentse annuse (20 mg) omast nõrgem.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Suukaudse manustamise järel imendub lisdeksamfetamiindimesülaat kiiresti tervete ATH-ga täiskasvanute ja laste (vanuses 6...12 aastat) seedetraktist, kusjuures arvatakse, et seda vahendab suure võimsusega PEPT1 trasporter.

Toit ei mõjuta tervetel täiskasvanutel mõõdetud deksamfetamiini AUC-d ja C -i pärast 70 mg lisdeksamfetamiindimesülaadi ühekordset suukaudset annust, kuid pikendab T -i ligikaudu ühe tunni võrra (3,8-st tunnist paastunud olekus 4,7 tunnini pärast suure rasvasisaldusega einet). Pärast 8-tunnist paastu oli deksamfetamiini AUC pärast lisdeksamfetamiindimesülaadi suukaudset manustamist lahuses ja tervete kapslitena võrdne. Jaotumine 18 ATH-ga lapse puhul (vanuses 6 kuni 12 aastat) oli deksamfetamiini T ligikaudu 3,5 tundi pärast lisdeksamfetamiindimesülaadi ühekordse suukaudse annuse 30 mg, 50 mg või 70 mg manustamist, mis võeti pärast 8-tunnist öö läbi kestnud paastumist. Lisdeksamfetamiindimesülaadi T oli ligikaudu 1 tund. Deksamfetamiini lineaarne farmakokineetika pärast lisdeksamfetamiindimesülaadi ühekordse annuse suukaudset manustamist tehti kindlaks 30 mg kuni 70 mg annuste puhul lastel vanuses 6 kuni 12 aastat. Kehakaalu/annuse alusel normaliseeritud deksamfetamiini AUC ja C olid vastavalt 22% ja 12% madalamad täiskasvanud naiste puhul meestega võrreldes 7. päeval pärast 70 mg lisdeksamfetamiini annuse võtmist üks kord ööpäevas seitse päeva järjest. Kehakaalu/annuse alusel normaliseeritud AUC ja C olid samad tüdrukutel ja poistel pärast ühekordsete 30…70 mg suuruste annuste max võtmist. Deksamfetamiin ei kumuleeru stabiilses olekus tervetes täiskasvanutes ja lisdeksamfetamiindimesülaat ei kumuleeru pärast manustamist üks kord ööpäevas seitsmel järjestikusel päeval.

Biotransformatsioon Lisdeksamfetamiindimesülaat muudetakse deksamfetamiiniks ja l-lüsiiniks, mis toimub metaboliseerimise teel veres peamiselt erütrotsüütide hüdrolüütilise aktiivsuse tõttu. Erütrotsüütidel on suur lisdeksamfetamiini metaboliseerimise võime, mida on näidanud ka in vitro andmed, mille kohaselt toimub märkimisväärne hüdrolüüs isegi madala hematokriti tasemega. Lisdeksamfetamiini ei metaboliseeri tsütokroom P450 ensüümid.

Amfetamiin oksüdeerub benseeni tsükli neljandas asendis 4-hüdroksüamfetamiini moodustamiseks või α või β süsinike kõrvalahelas vastavalt alfa-hüdroksüamfetamiini või norefedriini moodustamiseks. Norefedriin ja 4-hüdroksüamfetamiin on mõlemad aktiivsed ja kumbki oksüdeerub seejärel 4-hüdroksünorefedriiniks. Alfa-hüdroksüamfetamiin deamineeritakse fenüülatsetooni moodustamiseks, mis lõpuks moodustab bensoehappe ja selle glükuroniidi ning glütsiini konjugaadi hipuurhappe. Kuigi amfetamiini metabolismiga seotud ensüüme ei ole lõpuni kindlaks määratud, on 4-hüdroksüamfetamiini moodustumisega teadaolevalt seotud CYP2D6.

Eritumine Pärast 70 mg annuse radioaktiivselt märgistatud lisdeksamfetamiindimesülaadi annuse manustamist kuuele tervele isikule mõõdeti 120 tunni jooksul uriinis ligi 96% suukaudse annuse radioaktiivsusest ja roojas ainult 0,3%. Uriinis leitud radioaktiivsusest oli 42% annusest seotud amfetamiiniga, 25% hipuurhappega ja 2% lisdeksamfetamiiniga. Muundamata lisdeksamfetamiini kontsentratsioon plasmas on madal ja mööduv ning tavaliselt ei ole seda kaheksa tundi pärast manustamist üldse võimalik määrata. Lisdeksamfetamiini eliminatsiooni poolväärtusaeg plasmas on vabatahtlikel tehtud lisdeksamfetamiindimesülaadi uuringutes tavaliselt keskmiselt alla tunni. Deksamfetamiini poolväärtusaeg on 11 tundi.

Patsientide erirühmad Deksamfetamiini farmakokineetika on kliirensi alusel mõõdetuna ATH-ga lastel (vanuses 6 kuni 12 aastat) ja noorukitel (vanuses 13 kuni 17 aastat) ning tervetel täiskasvanud vabatahtlikel sarnane, kui seda korrigeeritakse kehakaalu põhjal.

Süsteemselt ringleva deksamfetamiini kogus on sarnane meestel ja naistel, kui neile antakse sama mg/kg annus.

Ametlikke rassi hõlmavaid farmakokineetilisi uuringuid ei ole tehtud. Samas ei ole tõendeid, et etniline päritolu mõjutaks lisdeksamfetamiindimesülaadi farmakokineetikat. 40 isikut hõlmanud farmakokineetilises uuringus (8 isikut igas viies neerufunktsiooni rühmas: normaalne, kerge kahjustus, mõõdukas kahjustus, raske kahjustus ja lõppstaadiumi neeruhaigus) oli deksamfetamiini kliirens normaalsetel isikutel 0,7 l/kg/tunnis, mis vähenes raske neerukahjustusega isikutel tasemeni 0,4 l/kg/tunnis (GFR 15 kuni < 30 ml/min 1,73m2 või CrCl < 30 ml/min).

Populatsiooni farmakokineetilise analüüsi põhjal oli deksamfetamiini keskmine tasakaalukontsentratsioon 4…5-aastastel lastel ligikaudu 44% kõrgem, võrreldes 6…11-aastaste lastega, kes said sama annust (30 mg ööpäevas).

Uuring, mis hõlmas 47 isikut vanuses 55 aastat või rohkem, oli deksamfetamiini kliirens ligikaudu 0,7 l/kg/tunnis isikutel, kes olid 55 kuni 74 aastat vanad, ja 0,55 l/kg/tunnis isikutel, kes olid ≥ 75 aastat vanad. See on natuke vähem võrreldes nooremate täiskasvanutega (ligikaudu 1 l/kg/tunnis 18 kuni 45-aastastel isikutel).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Mittekliinilised kuritarvituskalduvuse uuringud näitavad, et lisdeksamfetamiindimesülaat võib avaldada rottidel ja ahvidel subjektiivseid toimeid, mis on sarnased kesknärvisüsteemi stimuleeriva deksamfetamiini toimega, kuid ilmnevad hiljem ja mööduvad, samas kui enesemanustamise uuringutes määratud rahuldust pakkuv toime on väiksem kui metüülfenidaadi või kokaiini omad.

Korduvtoksilisuse uuringutes on olulisemad leiud olnud muutused käitumises, näiteks stimulantide manustamisele iseloomulik aktiivsuse suurenemine, ning kaasuv kehakaalu suurenemise aeglustumine, kasvu indikaatorite ja toidu tarbimise vähenemine, mida peetakse liigse farmakoloogilise reaktsiooni tagajärjeks.

Lisdeksamfetamiindimesülaat ei olnud genotoksiline, kui seda katsetati in vitro Amesi testi ja hiire lümfoomirakkude testiga või in vivo hiire luuüdi mikrotuuma testiga. Lisdeksamfetamiindimesülaadi kantserogeensust ei ole uuritud. Uuringutes, milles manustati söögiga kahe aasta jooksul d-, l-amfetamiini (enantiomeeride suhe 1 : 1) hiirtele ja rottidele annustes kuni 30 mg/kg ööpäevas isastele hiirtele, 19 mg/kg ööpäevas emastele hiirtele ning 5 mg/kg ööpäevas isastele ja emastele rottidele, ei leitud tõendeid kartsinogeensuse kohta.

Lisdeksamfetamiindimesülaadil ei avaldunud toimet embrüofetaalsele arengule ega elulemusele, kui seda manustati suu kaudu tiinetele rottidele annustes kuni 40 mg/kg ööpäevas ja küülikutele annustes kuni 120 mg/kg ööpäevas.

Amfetamiini (d- või d,l-) suurte annuste äge manustamine on põhjustanud närilistel pikaajalisi neurotoksilisi toimeid, sealhulgas pöördumatuid närvikiudude kahjustusi. Lisdeksamfetamiindimesülaadi lõplikes juveniilse toksilisuse uuringutes rottidel ja koertel ei ilmnenud siiski ebasoodsaid kesknärvisüsteemi muutusi. Nende leidude tähtsus inimesele on teadmata.

Amfetamiinil (d- ja l-enantiomeer suhtes 3 : 1) ei avaldunud kahjulikku toimet rottide fertiilsusele või embrüo varasele arengule annustes kuni 20 mg/kg ööpäevas.

Mitmed närilistega läbi viidud uuringud näitavad, et prenataalne või varane postnataalne ekspositsioon amfetamiini (d- või d,l-) annustega, mis sarnanevad kliinilises praktikas kasutatutega, võib põhjustada pikaajalisi neurokeemilisi ja käitumuslikke muutusi. Käitumuslikud toimed on näiteks õpiraskused ja mäluprobleemid, muutused lokomotoorses tegevuses ning seksuaalses funktsioonis. Lisdeksamfetamiindimesülaadi kohta ei ole sarnaseid uuringuid tehtud. Siiski kaasati juveniilsete rottide toksilisuse uuringusse viljakuse hindamine pärast ravi lõpetamist lisdeksamfetamiindimesülaadiga, kusjuures kahjulikku mõju viljakusele ei täheldatud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kapsli sisu Mikrokristalliline tselluloos (E460) Naatriumkroskarmelloos (E468) Magneesiumstearaat (E470b)

Kapsli kest Želatiin (E441) Trükitint (šellak, propüleenglükool ja must raudoksiid E172)

Värvained kapsli kestas 20 mg Titaandioksiid (E171)

30 mg Titaandioksiid (E171) Erütrosiin (E127) Kinoliinkollane (E104)

40 mg Titaandioksiid (E171) Briljantsinine (E133) Patentsinine (E131) Karmiin (E120)

50 mg Titaandioksiid (E171) Briljantsinine (E133)

60 mg Titaandioksiid (E171) Erütrosiin (E127) Briljantsinine (E133)

70 mg Titaandioksiid (E171) Briljantsinine (E133) Erütrosiin (E127) Kinoliinkollane (E104)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Valge HDPE (kõrgtihedusega polüetüleenist) laia avaga ümmargune pudel, millel on lapsekindla sulguriga (PP) kaas ja 1 g silikageelist kuivatusaine pakike. Kuivatusainet ei tohi alla neelata.

Pakendi suurus: 30 või 100 kapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

STADA Arzneimittel AG Stadastrasse 2-18 61118 Bad Vilbel Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBRID

20 mg: 1098723 30 mg: 1098823 40 mg: 1098923 50 mg: 1099023 60 mg: 1099123 70 mg: 1099223

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 03.03.2023

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuli 2026