Cisatracurium hospira - süste-/infusioonilahus (5mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1.RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Cisatracurium Hospira, 5 mg/ml süste- või infusioonilahus

2.KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml süste- või infusioonilahust sisaldab 6,7 mg tsisatrakuurbesilaati, mis vastab 5 mg tsisatrakuurile INN: Cisatracurii besilas

Üks 30 ml viaal sisaldab 200,7 mg tsisatrakuurbesilaati, mis vastab 150 mg tsisatrakuurile.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3.RAVIMVORM

Süste- või infusioonilahus.

Selge värvitu kuni kahavtukollane või rohekaskollane lahus

pH: 3,0…3,7 Osmolaarsus: 17 mOsm/l

4.KLIINILISED ANDMED

4.1Näidustused

Tsisatrakuur on näidustatud kasutamiseks kirurgiliste ja teiste protseduuride ajal ning intensiivravis täiskasvanutel ja vähemalt 1 kuu vanustel lastel. Tsisatrakuuri võib kasutada täiendavalt üldanesteesiale või sedatsiooniks intensiivraviosakonnas (IRO), et lõõgastada skeletilihaseid ning kergendada endotrahheaalset intubeerimist ja mehhaanilist ventileerimist.

4.2Annustamine ja manustamisviis

Tsisatrakuuri tohib manustada ainult anestesisti või teiste klinitsistide poolt või järelevalve all, kes tunnevad neuromuskulaarsete blokaatorite toimet ja kasutamist. Käepärast peavad olema vahendid trahhea intubeerimiseks ja pulmonaarse ventileerimise säilitamiseks ning piisavaks arteriaalseks oksügeniseerimiseks.

Cisatracurium Hospira’t ei tohi segada samas süstlas ega manustada samaaegselt sama nõela kaudu koos propofooli süsteemusliooniga ega koos aluseliste lahustega, nt naatriumtiopentaan (vt lõik 6.2).

See ravim ei sisalda antimikroobset säilitusainet ning on ette nähtud ühekordseks kasutamiseks patsiendil.

Soovitused jälgimiseks

Sarnaselt teistele neuromuskulaarse blokeeriva toimega ainetele on ka tsisatrakuuri manustamise ajal soovitatav jälgida neuromuskulaarset funktsiooni, et individualiseerida annust.

Kasutamine intravenoosse boolussüstena

Annustamine täiskasvanutel

Lapspatsiendid vanuses 1 kuni 11 kuud

Kui tsisatrakuuri ei kasutata intubeerimise eesmärgil: võib kasutada annust, mis on väiksem kui 0,15 mg/kg. Annuste 0,08 mg/kg ja 0,1 mg/kg farmakodünaamilised andmed 2…12-aastastel lapspatsientidel on esitatud alljärgnevas tablis:

Tsisatrakuuri manustamist pärast suksametooni manustamist ei ole lapspatsientidel uuritud (vt lõik 4.5).

Halotaan võib pikendada tsisatrakuuri annuse kliinilise toime kestust kuni 20% võrra. Puudub informatsioon tsisatrakuuri kasutamise kohta lastel anesteesia ajal koos teiste halogeenitud fluorokarboonanesteetikumidega. Sellegipoolest võib ka nende ainete puhul oodata, et need pikendavad tsisatrakuuri annuse kliinilise toime kestust.

Toime säilitamine (2…12-aastased lapspatsiendid): Tsisatrakuuri säilitusannused võimaldavad pikendada neuromuskulaarset blokaadi. Halotaananesteesia ajal annus 0,02 mg/kg (kehakaalu kohta) pikendab kliiniliselt efektiivset neuromuskulaarset blokaadi 2…12-aastastel lapspatsientidel täiendavalt ligikaudu 9 minuti võrra. Pidev ravimi täiendav annustamine ei põhjusta neuromuskulaarse blokeeriva toime pikenemist.

Puuduvad piisavad andmed soovitatavate säilitusannuste kohta alla 2-aastastel lapspatsientidel. Siiski näitavad kliinilistest uuringutest alla 2-aastastel lapspatsientidel saadud väga piiratud andmed, et säilitusannus 0,03 mg/kg võib pikendada kliiniliselt efektiivset neuromuskulaarset blokaadi opioidanesteesia ajal kuni 25 minutit.

Spontaanne taastumine: Kui on tekkinud neuromuskulaarsest blokaadist spontaanse taastumise nähud, siis aeg täieliku taastumiseni on sõltumatu manustatud tsisatrakuuri annusest. Opioid- või propofoolanesteesia ajal on keskmine taastumisaeg 25%-lt 75%-ni ligikaudu 11 minutit ja 5%-lt 95%-ni ligikaudu 28 minutit.

Pöörduvus: Tsisatrakuuri manustamisele järgnev neuromuskulaarne blokaad on kergesti tagasipööratav antikoliinesteraaside standardannuste kasutamisega. Pärast antagonistliku aine manustamist keskmiselt 13% T1 taastumisfaasis on keskmine taastumisaeg 25%-lt 75%-ni ligikaudu 2 minutit ja 25%-lt täieliku kliinilise taastumiseni (T:T1 suhe ≥ 0,7) ligikaudu 5 minutit.

Kasutamine intravenoosse infusioonina

Annustamine täiskasvanutel ja 2…12-aastastel lastel

Neuromuskulaarse blokaadi säilitamine saavutatakse tsisatrakuuri infusiooniga. Pärast spontaanse taastumise tekkimist on soovitatav infusiooni algne manustamiskiirus 3 mikrogrammi/kg (kehakaalu kohta)/min (0,18 mg/kg/h), et taastada 89% kuni 99% T1 supressioon. Pärast neuromuskulaarse blokaadi esmast stabiliseerimisperioodi peaks infusioonikiirus 1...2 mikrogrammi/kg (kehakaalu kohta)/min (0,06...0,12 mg/kg/h) olema piisav enamikul patsientidest blokaadi hoidmiseks sellel tasemel.

Tsisatrakuuri manustamisel isofluraan- või enfluraananesteesia ajal võib vajalik olla infusioonikiiruse vähendamine kuni 40% (vt lõik 4.5).

Infusioonikiirus sõltub tsisatrakuuri kontsentratsioonist infusioonilahuses, neuromuskulaarse blokaadi soovitud astmest ja patsiendi kehakaalust. Järgnevas tabelis on antud juhised lahjendamata tsisatrakuuri infusiooniks.

Cisatracurium Hospira 2 mg/ml infusiooni manustamiskiirus

Püsiva kiirusega pideva infusiooniga ei kaasne neuromuskulaarse blokeeriva toime progresseeruvat suurenemist või vähenemist.

Pärast infusiooni lõpetamist toimub spontaanne taastumine neuromuskulaarsest blokaadist kiirusel, mis on võrreldav kiirusega pärast ühekordse boolussüste manustamist.

Annustamine vastsündinutel (alla 1 kuu vanused)

Tsisatrakuuri ei ole soovitatav kasutada vastsündinutel, sest seda ravimit ei ole selles patsiendirühmas uuritud.

Annustamine eakatele patsientidele

Eakatel patsientidel ei ole vaja annustamist muuta. Neil patsientidel on farmakodünaamiline profiil samasugune noortel täiskasvanud patsientidel täheldatuga, ehkki sarnaselt teiste neuromuskulaarsete blokaatoritega võib toime algus olla aeglasem.

Annustamine neerukahjustusega patsientidele

Neerupuudulikkusega patsientidel ei ole vaja annust muuta.

Neil patsientidel on farmakodünaamiline profiil sarnane normaalse neerufunktsiooniga patsientidel täheldatuga, ent toime algus võib olla aeglasem.

Annustamine maksakahjustusega patsientidele

Lõppstaadiumis maksahaigusega patsientidel ei ole vaja annust muuta. Neil patsientidel on farmakodünaamiline profiil sarnane normaalse maksafunktsiooniga patsientidel täheldatuga, ent toime algus võib olla veidi kiirenenud.

Annustamine kardiovaskulaarse haigusega patsientidele

Kiire boolussüstena (5…10 sekundi jooksul) kardiovaskulaarse raske haigusega (New York Heart Association klass I…III) täiskasvanud patsientidele koronaararteri šunteerimisoperatsiooni (CABG) ajal manustamisel ei ole tsisatrakuuri seostatud kliiniliselt oluliste kardiovaskulaarsete toimetega ühegi uuritud annuse puhul (maksimaalselt 0,4 mg/kg (8x ED)). Siiski on piiratud andmed selles patsiendirühmas suuremate annustega kui 0,3 mg/kg kehakaalu kohta.

Tsisatrakuuri ei ole uuritud südame kirurgilise operatsiooni läbiteinud lapspatsientidel.

Annustamine patsientidele intensiivraviosakonnas (IRO)

Tsisatrakuuri võib manustada täiskasvanud IRO patsientidele boolusannusena ja/või infusioonina.

Täiskasvanud IRO patsientidele on soovitatav infusiooni algkiirus 3 mikrogrammi/kg (kehakaalu kohta)/min (0,18 mg/kg/h). Erinevatel patsientidel võib vajalik annus olla väga varieeruv ja see võib aja jooksul suureneda või väheneda. Kliinilistes uuringutes oli keskmine infusioonikiirus

3 mikrogrammi/kg/min [vahemikus 0,5...10,2 mikrogrammi/kg (kehakaalu kohta)/min

(0,03...0,6 mg/kg/h)].

IRO patsientidel oli täieliku spontaanse taastumise kestus pärast pikaajalist (kuni 6 ööpäeva) tsisatrakuuri infusiooni keskmiselt ligikaudu 50 minutit.

Tsisatrakuuri 5 mg/ml süstelahuse infusioonikiirus

IRO patsientidel oli taastumisprofiil pärast tsisatrakuuri infusioone sõltumatu infusiooni kestusest.

4.3Vastunäidustused

See ravim on vastunäidustatud patsientidele, kellel esineb teadaolevalt ülitundlikkus tsisatrakuuri, atrakuuri või benseensulfoonhappe suhtes.

4.4Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Tsisatrakuur paralüseerib hingamislihaseid ja ka teisi skeletilihaseid, kuid sellel puudub teadaolevalt toime teadvusele ja valulävele. Tsisatrakuuri tohib manustada ainult anestesisti või teiste klinitsistide poolt või järelevalve all, kes tunnevad neuromuskulaarsete blokaatorite toimet ja kasutamist.

Käepärast peavad olema vahendid trahhea intubeerimiseks ja pulmonaarse ventileerimise säilitamiseks ning piisavaks arteriaalseks oksügeniseerimiseks.

Tuleb rakendada ettevaatust tsisatrakuuri manustamisel patsientidele, kellel on esinenud ülitundlikkus teiste neuromuskulatoorsete blokaatorite suhtes, kuna ristuva tundlikkuse esinemissagedus teiste neuromuskulatoorsete blokaatoritega on teadete alusel suur (üle 50%) (vt lõik 4.3).

Tsisatrakuur ei oma olulisi vagolüütilisi või ganglioniblokeerivaid omadusi. Seetõttu ei oma tsisatrakuur kliiniliselt olulist toimet südame löögisagedusele ja ei takista paljude anesteetikumide toimel või operatsiooni ajal tekkiva vagaalse stimulatsiooni tõttu tekkivat bradükardiat.

Myasthenia gravis’e ja teiste neuromuskulaarsete haigusvormidega patsientidel on täheldatud oluliselt suuremat tundlikkust mittedepolariseerivate ainete suhtes. Nendel patsientidel on soovitatav algannus mitte suurem kui 0,02 mg/kg.

Happe-aluse ja/või seerumi elektrolüütide tõsised kõrvalekalded võivad suurendada või vähendada patsientide tundlikkust neuromuskulaarsete blokaatorite suhtes.

Puudub info tsisatrakuuri kasutamise kohta alla ühe kuu vanustel vastsündinutel, sest seda ei ole antud patsiendirühmas uuritud.

Tsisatrakuuri ei ole uuritud patsientidel, kellel on anamneesis maliigne hüpertermia. Uuringud maliigsele hüpertermiale tundlikel sigadel näitasid, et tsisatrakuur ei vallanda seda sündroomi.

Tsisatrakuuri ei ole uuritud patsientidel, kellel teostatakse operatsiooni indutseeritud hüpotermia tingimustes (25°C…28°C). Nagu teiste müorelaksantide puhul sellistel tingimustel, piisava kirurgilise relaksatsiooni säilitamiseks, tuleb vajalikku infusioonikiirust oluliselt vähendada.

Tsisatrakuuri ei ole uuritud põletustega patsientidel, kuigi nagu teiste mittedepolariseerivate müorelaksantide puhul, tsisatrakuuri manustamisel nendele patsientidele tuleb arvestada võimalusega, et kui tsisatrakuuri manustatakse nendele patsientidele, on vajaminevad annused suuremad ja toimeaeg on lühem.

Tsisatrakuur on hüpotooniline lahus ja seda ei tohi manustada sama infusioonitee kaudu koos vereülekandega.

Intensiivraviosakonna (IRO) patsiendid:

Pärast suurte annuste manustamist labori katseloomadele tsisatrakuuri ja atrakuuri metaboliiti laudanosiin põhjustas see mööduvat hüpotensiooni ning mõnedel loomaliikidel tserebraalseid ärritusnähtusid. Kõige sensitiivsematel loomaliikidel esinesid need toimed samasuguste laudanosiini kontsentratsioonide puhul mida on täheldatud mõnedel IRO patsientidel pärast atrakuuri pikaajalist infusiooni.

Vaatamata sellele, et tsisatrakuuri puhul on vajalik väiksem infusioonikiirus, on laudanosiini kontsentratsioon plasmas ligikaudu üks kolmandik sellest, mis esineb pärast atrakuuri infusiooni.

Harvadel juhtudel on IRO patsientidel teatatud krampide esinemist pärast atrakuuri ja teiste ravimite manustamist. Nendel patsientidel oli tavaliselt üks või mitu krampidele predisponeerivat haigusseisundit (nt koljutrauma, hüpoksiline entsefalopaatia, ajuturse, viirusentsefaliit, ureemia). Põhjuslikku seost laudanosiiniga ei ole tuvastatud.

4.5Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Paljude ravimite puhul on näidatud, et need mõjutavad mittedepolariseerivate neuromuskulaarsete blokaatorite toime ulatust ja/või kestust; nende hulka kuuluvad muuhulgas:

Toimet tugevdavad:

-Anesteetikumid, nt enfluraan, isofluraan, halotaan (vt lõik 4.2) ja ketamiin;

-Teised mittedepolariseerivad neuromuskulaarsed blokaatorid,

-Teised ravimid, nt antibiootikumid (sh aminoglükosiidid, polümüksiinid, spektinomütsiin, tetratsükliinid, linkomütsiin ja klindamütsiin);

-Antiarütmikumid (sh propranolool, kaltsiumikanaliblokaatorid, lidokaiin, prokainamiid ja kinidiin);

-Diureetikumid (sh furosemiid ja võimalik, et tiasiidid, mannitool ja atsetasoolamiid);

-Magneesiumi- ja liitiumisoolad,

-Ganglioniblokaatorid (trimetafaan, heksametoonium).

Toime vähenemist on täheldatud pärast varasemat pikaajalist fenütoiini või karbamasepiini manustamist.

Suksametooni eelnev manustamine ei mõjuta tsisatrakuuri boolusannusele järgneva neuromuskulaarse blokaadi kestust ega nõutavat infusioonikiirust.

Suksametooni manustamine mittedepolariseerivate neuromuskulaarsete blokaatorite toime pikendamiseks võib põhjustada pikenenud ja kompleksset blokaadi, mida on raske kupeerida antikoliinesteraasidega.

Harvadel juhtudel võivad teatud ravimid süvendada või varjata latentset myasthenia gravis’t või isegi põhjustada müasteenilist sündroomi; tulemuseks võib olla suurenenud tundlikkus mitte- depolariseerivate neuromuskulaarsete blokaatorite suhtes. Selliste ravimite hulka kuuluvad mitmesugused antibiootikumid, beetablokaatorid (propranolool, oksprenolool), antiarütmikumid

(prokainamiid, kinidiin), reumavastased ravimid (klorokviin, D-penitsillamiin), trimetafaan, kloorpromasiin, steroidid, fenütoiin ja liitium.

Ravi antikoliinesteraasidega, mida kasutatakse tavaliselt Alzheimeri tõve ravis, nt donepesiil, võib lühendada tsisatrakuuriga saavutatud neuromuskulaarse blokaadi kestust ja vähendada selle ulatust.

4.6Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Puuduvad piisavad andmed tsisatrakuuri kasutamise kohta rasedatel. Loomkatsed ei ole piisavad, et hinnata toimet tiinusele, embrüo/loote arengule, poegimisele ja sünnijärgsele arengule (vt lõik 5.3). Potentsiaalne risk inimesele on teadmata.

Tsisatrakuuri ei tohi raseduse ajal kasutada.

On teadmata, kas tsisatrakuur või selle metaboliidid erituvad inimese rinnapiima.

Riski imetatavale lapsele ei saa välistada. Lühikese poolväärtusaja tõttu ei ole toimet rinnaga toidetavale imikule oodata, kui ema alustab rinnaga toitmist uuesti pärast seda, kui ravimi toime on möödunud. Ettevaatusabinõuna tuleb imetamine katkestada ravi ajaks ja vähemalt 12-ks tunniks pärast selle ravimi manustamist.

4.7Toime reaktsioonikiirusele

See ettevaatusabinõu ei ole asjakohane tsisatrakuuri suhtes. Seda ravimit kasutatakse alati kombinatsioonis üldanesteetikumidega ja seetõttu kehtivad keerukate ülesannete täitmisel tavapärased üldanesteesia järgsed ettevaatusabinõud.

4.8Kõrvaltoimed

Väga sageli kuni aeg-ajalt esinevate kõrvaltoimete esinemissageduste määramisel on kasutatud kliiniliste uuringute koondandmeid.

Igas organsüsteemi klassis on kõrvaltoimed liigitatud teatatud esinemissageduste järgi järgmise konventsiooni alusel:

Väga sage (1/10)

Sage (1/100 kuni <1/10) Aeg-ajalt (1/1000 kuni <1/100) Harv (1/10 000 kuni <1/1000) Väga harv (<1/10 000)

Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

Pärast neuromuskulaarsete blokaatorite manustamist on täheldatud erineva raskusastmega anafülaktilisi reaktsioone. Väga harva on teatatud rasketest anafülaktilistest reaktsioonidest patsientidel, kes said tsisatrakuuri koos ühe või mitme anesteetikumiga.

Populatsiooni farmakokineetika modelleerimine kinnitab ja laiendab neid leide kuni annuseni

0,4 mg/kg (8 x ED). Farmakokineetilised parameetrid pärast tsisatrakuuri annuste 0,1 ja 0,2 mg/kg manustamist tervetele täiskasvanud kriurgilistele patsientidele on kokku võetud alljärgnevas tabelis:

Farmakokineetika eakatel patsientidel

Tsisatrakuuri farmakokineetikas puuduvad kliiniliselt olulised erinevused eakatel ja noortel täiskasvanud patsientidel. Samuti jääb muutumatuks taastumisprofiil.

Farmakokineetika neeru-/maksakahjustusega patsientidel

Tsisatrakuuri farmakokineetikas puuduvad kliiniliselt olulised erinevused lõppstaadiumis neerupuudulikkusega patsientide või lõppstaadiumis maksahaigusega patsientide ning tervete täiskasvanud patsientide vahel. Samuti jäävad muutumatuks nende taastumisprofiilid.

Farmakokineetika infusioonide ajal

Pärast tsisatrakuuri infusioone on tsisatrakuuri farmakokineetika samasugune nagu pärast ühekordset boolussüstet. Tsisatrakuuri infusioonile järgnev taastumisprofiil ei sõltu infusiooni kestusest ja on samasugune nagu pärast ühekordset boolussüstet.

Farmakokineetika intensiivraviosakonna (IRO) patsientidel

Tsisatrakuuri farmakokineetika IRO patsientidel, kes saavad pikaajalisi infusioone, on samasugune kui tervetel täiskasvanud kirurgilistel patsientidel, kes saavad infusioone või üksikuid boolussüsteid. Pärast tsisatrakuuri infusioone IRO patsientidele ei sõltu taastumisprofiil infusiooni kestusest.

Neeru- ja /või maksafunktsiooni häiretega IRO patsientidel on metaboliitide kontsentratsioonid suuremad (vt lõik 4.4). Need metaboliidid ei soodusta neuromuskulaarset blokaadi.

5.3Prekliinilised ohutusandmed

Akuutne toksilisus

Olulise tähendusega akuutse toksilisuse uuringuid ei ole tsisatrakuuriga läbi viidud.

Toksilisuse sümptomite kohta vt lõik „Üleannustamine“.

Subakuutne toksilisus

Uuringutes koertega ja ahvidega ei ilmnenud toimeainespetsiifilisi toksilisuse nähte pärast korduvat manustamist kolme nädala jooksul.

Mutageensus

Tsisatrakuur ei olnud mutageenne in vitro mikrobiaalse mutageensuse testides kontsentratsioonide puhul kuni 5000 mikrogrammi/plaat.

In vivo tsütogeneetilises uuringus rottidega ei täheldatud olulisi kromosomaalseid kõrvalekaldeid subkutaansete annustega kuni 4 mg/kg.

Tsisatrakuur osutus mutageenseks in vitro hiire lümfoomiraku mutageensusuuringus kontsentratsioonides 40 mikrogrammi/ml ja enam.

Üksik positiivne mutageenne vastus ravimi suhtes, mida kasutatakse harva ja/või lühiaegselt, on küsitava kliinilise tähtsusega.

Kantserogeensus

Kantserogeensuse uuringuid ei ole läbi viidud.

Reproduktsioonitoksilisus

Fertiilsusuuringuid ei ole läbi viidud. Reproduktsiooniuuringutes rottidega ei ole avaldunud tsisatrakuuri kõrvaltoimeid loote arengule.

Lokaalne tolerantsus

Intraarteriaalse uuringu tulemused küülikutega on näidanud, et tsisatrakuuri süste on hästi talutav ja ravimist tingitud muutusi ei täheldatud.

6.FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1Abiainete loetelu

Benseensulfoonhape (pH kohandamiseks)

Süstevesi

6.2Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

Kuna tsisatrakuur on stabiilne ainult happelistes lahustes, ei tohi seda segada samas süstlas ega manustada samaaegselt sama nõela kaudu koos aluseliste lahustega, nt naatriumtiopentooniga. See ravim ei sobi kokku ketorolaki, trometamooli või propofooli süsteemulsiooniga.

6.3Kõlblikkusaeg

Avamata viaal: 2 aastat. Kõlblikkusaeg pärast lahjendamist:

Kasutamisaegne füüsikaline ja keemiline stabiilsus on tõestatud 24 tunni vältel säilitamisel temperatuuril 5°C... 25°C kontsentratsioonivahemikus 0,1...0,2 mg/ml, PVC infusioonikotis.

Mikrobioloogilisest seisukohast tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui seda ei kasutata koheselt, vastutab säilitusaja ja säilitamistingimuste eest enne kasutamist kasutaja ning seea aeg ei tohiks temperatuuril 2°C …8ºC olla pikem kui 24 tundi, välja arvatud juhul kui lahjendamine toimus kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

6.4Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2°C…8°C).

Mitte lasta külmuda.

Hoida viaalid välispakendis, valguse eest kaitstult.

Lahjendatud ravimpreparaadi säilitamistingimusi vt lõik 6.3.

6.5Pakendi iseloomustus ja sisu

Läbipaistvad I tüüpi klaasist ja kummikorgiga viaalid.

Pakendis on 1 või 5 viaali.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

See ravim on ainult ühekordseks kasutamiseks.

Kasutage ainult lahust, mis on selge ja peaaegu värvitu kuni kahvatukollast/rohekaskollast värvi. Seda ravimit peab enne kasutamist visuaalselt kontrollima ning juhul kui visuaalne välimus erineb ülalkirjeldatust või pakend on rikutud, tuleb ravim hävitada.

Seda ravimit saab lahjendada kontsentratsioonini vahemikus 0,1…0,2 mg/ml järgmiste i/v infusioonilahustega:

naatriumkloriidilahus (0,9 massi/mahu %) glükoosilahus (5 massi/mahu %)

naatriumkloriidilahus (0,18 massi/mahu %) ja glükoosilahus (4 massi/mahu %) naatriumkloriidilahus (0,45 massi/mahu %) ja glükoosilahus (2,5 massi/mahu %)

Kuna see ravimpreparaat ei sisalda antimikroobset säilitusainet, peab lahjendamine toimuma vahetult enne manustamist või kui see ebaõnnestub, tuleb lahjendatud lahust hoida nii nagu on juhendatud lõigus 6.3.

Tsisatrakuuri kokkusobivus on tõestatud perioperatiivsel perioodil sagedasti kasutatavate järgmiste ravimitega, kui kokku segada neid tingimustes, mis simuleerivad ravimi manustamist intravenoosse infusioonisüsteemi Y-süstepordi kaudu: alfentanüülvesinikkloriid, droperidool, fentanüültsitraat, midasolaamvesinikkloriid ja sufentanüültsitraat. Teiste toimeainete manustamisel läbi sama kateetrinõela või kanüüli koos tsisatrakuuriga on soovitatav, et pärast iga ravimi manustamist loputatakse süsteem läbi piisava koguse sobiva intravenoosse vedelikuga, nt naatriumkloriidi (0,9 massi/mahu %) intravenoosse infusioonilahusega.

Sarnaselt teistele intravenoosselt manustatavatele ravimitele tuleb juhul kui süstekohaks on valitud väike veen, loputada tsisatrakuur veenist välja sobiva intravenoosse vedelikuga, nt naatriumkloriidi intravenoosse infusioonilahusega (0,9 massi/mahu %).

7.MÜÜGILOA HOIDJA

Hospira UK Limited Queensway

Royal Leamington Spa Warwickshire

CV31 3RW Ühendkuningriik

8.MÜÜGILOA NUMBER

9.ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

19.10.2011

10.TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud juulis 2012