Dacepton 5 mgml - infusioonilahus (5mg 1ml) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Dacepton 5 mg/ml infusioonilahus

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml sisaldab 5 mg apomorfiinvesinikkloriidhemihüdraati.

20 ml sisaldab 100 mg apomorfiinvesinikkloriidhemihüdraati.

Teadaolevat toimet omavad abiained:

1 ml sisaldab 1 mg naatriummetabisulfitit (E223).

1 ml sisaldab 8 mg naatriumkloriidi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Infusioonilahus.

Läbipaistev ja värvitu kuni kergelt kollakas lahus, milles ei ole silmaga nähtavaid osakesi. pH 3,3…4,0.

Osmolaalsus: 290 mOsm/kg.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Motoorsete fluktuatsioonide (on/off-fenomen) ravi Parkinsoni tõvega patsientidel, mille raviks ei piisa Parkinsoni tõve suukaudsest ravimist.

Annustamine ja manustamisviis

Dacepton 5 mg/ml süsteraviks sobivate patsientide valimine

Dacepton 5 mg/ml raviks valitud patsiendid peavad olema võimelised märkama off-sümptomite algust ning olema suutelised ennast ise süstima, või on neil selle eest vastutav hooldaja, kes saab neid vajadusel süstida.

Patsiendid, keda ravitakse apomorfiiniga, peavad samal ajal tavaliselt võtma domperidooni vähemalt kahe päeva jooksul enne ravi alustamist. Domperidooni tuleb kasutada väikseimas efektiivses annuses ja ravimi võtmine peab lõppema nii vara kui võimalik. Enne kui otsustate alustada ravi domperidooni ja apomorfiiniga, tuleb iga patsiendi puhul eraldi hoolikalt hinnata QT–intervalli pikenemise riskifaktoreid, et olla kindel, et kasu ületab riski (vt lõik 4.4).

Apomorfiinravi tuleb alustada kontrollitud keskkonnas spetsiaalses raviasutuses. Patsient peab olema Parkinsoni tõve ravis kogenud spetsialisti (nt neuroloogi) järelevalve all. Patsiendi ravi levodopaga, koos dopamiini agonistidega või ilma, tuleb optimeerida enne ravi alustamist Dacepton 5 mg/ml-ga.

Täiskasvanud

Manustamisviis

Dacepton 5 mg/ml on viaalis, eellahjendatud, kasutamiseks ilma lahjendamata subkutaanselt ja manustatakse subkutaanse püsiinfusioonina minipumba ja/või süstlapumbaga (vt lõik 6.6). See ei ole ette nähtud vahelduvaks süstimiseks.

Apomorfiini ei tohi manustada intravenoosselt.

Mitte kasutada, kui lahus on muutunud roheliseks. Enne kasutamist tuleb lahust visuaalselt kontrollida. Kasutada tohib ainult läbipaistvat, värvitut kuni veidi kollakat ja osakestevaba lahust.

Annustamine

Püsiinfusioon

Patsiendid, kellel on esinenud apomorfiinravi algstaadiumis hea on-perioodi ravivastus, aga kelle üldine motoorne kontroll jääb perioodiliste süstetega mitterahuldavaks või kes vajavad sagedast süstimist (enam kui 10 korda ööpäevas), võib üle viia püsivale subkutaansele infusioonravile minipumba ja/või süstlapumbaga (vt lõik 6.6) järgnevalt:

Valiku, millist minipumpa ja/või süstlapumpa kasutada ja milline on vajalik annus, teeb arst patsiendi konkreetsete vajaduste põhjal.

Piirannuse määramine

Piirannus määratakse püsiinfusiooni jaoks järgmiselt: püsiinfusiooni alustatakse kiirusega 1 mg apomorfiinvesinikkloriidhemihüdraati (0,2 ml) tunnis, seejärel suurendatakse seda iga päev vastavalt individuaalsele ravivastusele. Infusioonikiirust ei tohi suurendada rohkem kui 0,5 mg võrra tunnis ja infusioonikiiruse muutuste vahelised intervallid peavad olema vähemalt 4 tundi. Infusioonikiirused võivad olla vahemikus 1 mg kuni 4 mg (0,2 ml kuni 0,8 ml) tunnis, mis vastab

0,014…0,06 mg/kg/tunnis. Infusiooni tohib manustada ainult ärkveloleku ajal. 24-tunnist infusiooni ei soovitata, välja arvatud juhtudel, kui patsiendil esinevad rasked öised probleemid. Tolerantsust ravi suhtes ei näi esinevat, kui patsiendil on vähemalt 4-tunnine öine ilma ravita periood. Igal juhul tuleb infusioonikohta muuta iga 12 tunni järel.

Patsiendid võivad vajada püsiinfusiooni toetamist perioodiliste boolussüstetega, vastavalt vajadusele ja arsti juhistele.

Püsiinfusiooni ajal võib kaaluda teiste dopamiini agonistide annuste vähendamist.

Ravi määramine

Annuse muudatusi võib teha vastavalt patsiendi ravivastusele.

Apomorfiinvesinikkloriidhemihüdraadi optimaalne annus varieerub patsientide vahel, kuid pärast kindlaksmääramist jääb see iga patsiendi jaoks suhteliselt konstantseks.

Ettevaatusabinõud ravi jätkamisel

Dacepton 5 mg/ml ööpäevane annus varieerub patsienditi palju, tavaliselt on see vahemikus 3…30 mg.

Soovitatav on, et apomorfiinvesinikkloriidhemihüdraadi ööpäevane koguannus ei ületa 100 mg.

Kliinilistes uuringutes on tavaliselt olnud võimalik vähendada teatud määral levodopa annust; see toime varieerub tugevalt patsientide vahel ja seda peab hoolikalt juhtima kogenud arst.

Pärast ravi kindlaksmääramist võib mõnedel patsientidel domperidoonravi järk-järgult vähendada, kuid edukalt saab seda lõpetada ilma oksendamise ja hüpotensioonita ainult vähestel.

Lapsed

Dacepton 5 mg/ml on vastunäidustatud lastel ja alla 18-aastastel noorukitel (vt lõik 4.3).

Eakad patsiendid

Eakad patsiendid on Parkinsoni tõvega patsientide populatsioonis esindatud olulisel määral ja moodustavad suure osa isikutest, keda on uuritud apomorfiini kliinilistes uuringutes. Eakate patsientide apomorfiinravi ei erine nooremate patsientide omast. Siiski soovitatakse eakatel patsientidel olla ravi alustamisel ettevaatlik posturaalse hüpotensiooni riski tõttu.

Neerukahjustus

Neerukahjustusega patsientide puhul võib järgida sama annustamisskeemi, nagu on soovitatud täiskasvanutele ja eakatele patsientidele (vt lõik 4.4).

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Patsiendid, kellel esinevad hingamisdepressioon, dementsus, psühhootilised häired või maksapuudulikkus.

Apomorfiinvesinikkloriidhemihüdraat-ravi ei tohi manustada patsientidele, kellel esineb on-vastus levodopale (raske düskineesia või düstoonia).

Dacepton 5 mg/ml on vastunäidustatud lastel ja alla 18-aastastel noorukitel.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Apomorfiinvesinikkloriidhemihüdraati tuleb manustada ettevaatusega neeru-, kopsu- või kardiovaskulaarse haigusega patsientidele ja isikutele, kellel on soodumus iivelduse ja oksendamise tekkeks.

Eriline ettevaatus on soovitatav ravi alustamisel eakatel ja/või nõrgestatud patsientidel.

Kuna apomorfiin võib põhjustada hüpotensiooni isegi manustamisel koos eelravimi domperidooniga, tuleb olla ettevaatlik olemasoleva südamehaigusega patsientidega ja patsientidega, kes võtavad vasoaktiivseid ravimeid, nt hüpertensioonivastased ravimid, ning eriti eelneva posturaalse hüpotensiooniga patsientidega.

Kuna apomorfiin, eriti suurtes annustes, võib põhjustada QT-intervalli pikenemist, tuleb olla ettevaatlik nende patsientide ravimisel, kellel esineb torsade de pointes’i arütmia risk.

Kui kasutatakse apomorfiini kombinatsioonis koos domperidooniga, tuleb iga patsiendi puhul hoolikalt hinnata riskifaktoreid. Seda tuleb teha enne ravi algust kui ka ravi ajal. Olulised riskifaktorid on rasked südamehäired nagu kongestiivne südamepuudulikkus, raske maksakahjustus või märkimisväärsed häired elektrolüütide tasakaalus. Ravim võib mõjutada elektrolüütide tasakaalu, CYP3A4 metabolismi või hindama peab QT intervalli. Soovitatav on jälgida ravimi toimet QTc intervallile. EKG uuring on vajalik:

• enne ravi domperidooniga;
• ravi algusfaasis;
• kliiniliste näidustuste tõttu.

Patsient peab olema teadlik arsti teavitamiskohustusest, kui tekivad kardioloogilised sümptomid, sealhulgas südamepekslemine, minestamine või minestamislähedane seisund. Samuti peavad patsiendid teatama kliinilistest muutustest, mis võivad viia hüpokaleemia tekkeni, nagu gastroenteriit või ravi alustamine diureetikumidega.

Riskifaktoreid tuleb uuesti hinnata igal visiidil arsti juurde.

Apomorfiini on seostatud paiksete subkutaansete toimetega. Neid saab mõnikord vähendada süstekohtade vahetamisega või ultraheli kasutamisega (võimaluse korral), et vältida nodulaarseid ja induratiivseid alasid.

Apomorfiiniga ravitud patsientidel on teatatud hemolüütilisest aneemiast ja trombotsütopeeniast. Kui levodopat manustatakse koos apomorfiiniga, tuleb regulaarsete intervallidega teha hematoloogilisi analüüse.

Soovitatav on ettevaatus apomorfiini kombineerimisel teiste ravimitega, eriti kui need on kitsa terapeutilise vahemikuga (vt lõik 4.5).

Paljudel kaugelearenenud Parkinsoni tõvega patsientidel kaasuvad neuropsüühilised häired. On tõendeid selle kohta, et mõnel patsiendil võib apomorfiin neuropsüühilisi häireid ägestada. Neil patsientidel tuleb apomorfiini kasutada erilise ettevaatusega.

Apomorfiini kasutamist on seostatud unisuse ja äkiliste uinumisepisoodidega, eriti Parkinsoni tõvega patsientidel. Patsiendid peavad olema sellest teadlikud ja neid peab hoiatama olema ettevaatlik autojuhtimisel või masinatega töötamisel apomorfiinravi ajal. Patsiendid, kellel on esinenud somnolentsus ja/või äkilise uinumise episoodid, peavad hoiduma autojuhtimisest või masinatega töötamisest. Lisaks võib kaaluda ka annuse vähendamist või ravi lõpetamist.

Impulsi kontrolli häired

Patsiente tuleb regulaarselt jälgida impulsi kontrolli häirete tekkimise suhtes. Patsiendid ja hooldajad peavad olema teadlikud, et dopamiini agonistidega, sealhulgas apomorfiiniga ravitud patsientidel võivad esineda impulsi kontrolli häirete käitumuslikud sümptomid, sealhulgas patoloogiline hasartmängurlus, libiido suurenemine, hüperseksuaalsus, sundkulutamine või -ostlemine, õgimishood ja kompulsiivne söömine. Sümptomite tekkimisel peab kaaluma annuse vähendamist /ravi järk- järgulist lõpetamist.

Dopamiini regulatsioonihäire sündroom on sõltuvushäire, mida põhjustab mõnedel apomorfiinravi saavatel patsientidel ravimi liigkasutamine. Enne ravi alustamist tuleb patsiente ja hooldajaid hoiatada dopamiini regulatsioonihäire võimalikust tekkeriskist.

Dacepton 5 mg/ml sisaldab naatriummetabisulfitit, mis võib harva põhjustada raskeid ülitundlikkusreaktsioone ja bronhospasmi.

Dacepton 5 mg/ml sisaldab 3,4 mg naatriumi ühes milliliitris. Sellega peavad arvestama kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevad patsiendid.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Apomorfiinvesinikkloriidhemihüdraadiga ravimiseks valitud patsiendid saavad suure tõenäosusega samaaegset ravi teiste Parkinsoni tõve vastaste preparaatidega. Ravi algstaadiumis apomorfiinvesinikkloriidhemihüdraadiga tuleb patsienti jälgida ebatavaliste kõrvaltoimete või toime tugevnemise nähtude suhtes.

Neuroleptilistel ravimitel võib olla antagonistlik toime kasutamisel koos apomorfiiniga. Klosapiinil ja apomorfiinil esineb võimalik koostoime, siiski võib klosapiini kasutada ka neuropsüühiliste tüsistuste sümptomite vähendamiseks.

Kui Parkinsoni tõvega patsientidel, keda ravitakse dopamiini agonistidega, tuleb kasutada ka neuroleptilisi ravimeid, võib kaaluda apomorfiini annuse järk-järgulist vähendamist, kui kasutatakse minipumpa ja/või süstlapumpa (dopamiinergilise ravi järsul ärajätmisel on harva teatatud pahaloomulisele neuroleptilisele sündroomile viitavatest sümptomitest).

Apomorfiini võimalikke toimeid teiste ravimite plasmakontsentratsioonidele ei ole uuritud. Seetõttu on soovitatav ettevaatus apomorfiini kombineerimisel teiste ravimitega, eeskätt nendega, millel on kitsas terapeutiline vahemik.

Antihüpertensiivsed ja südametegevust mõjutavad ravimid

Manustades koos domperidooniga võib apomorfiin tugevdada nende ravimite antihüpertensiivset toimet (vt lõik 4.4).

Soovitatav on vältida apomorfiini manustamist koos teiste ravimitega, mis teadaolevalt pikendavad QT intervalli.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

RASEDUS

Apomorfiini kasutamise kohta rasedatel kogemus puudub.

Reproduktsiooni loomkatsed ei näita teratogeenset toimet, kuid rottidega tehtud katsetes leiti, et emasloomale toksilised annused võivad põhjustada vastsündinul hingamispuudulikkust. Võimalik risk inimesele ei ole teada. Vt lõik 5.3.

Dacepton 5 mg/ml-i ei tohi kasutada raseduse ajal, väljaarvatud juhul, kui see on selgelt hädavajalik.

IMETAMINE

Ei ole teada, kas apomorfiin eritub rinnapiima. Rinnaga toitmise katkestamine või ravi katkestamine/jätkamine Dacepton 5 mg/ml-ga tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.

Toime reaktsioonikiirusele

Apomorfiinvesinikkloriidhemihüdraadil on kerge või mõõdukas toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Patsiente, keda ravitakse apomorfiiniga ja kellel esineb somnolentsust ja/või äkilise uinumise episoode, tuleb teavitada vajadusest hoiduda autojuhtimisest ja muudest toimingutest (näiteks masinatega töötamine), kus nõrgenenud tähelepanu võib patsiendile endale või teistele põhjustada vigastuste või surma riski, kuni sellised korduvad episoodid ja somnolentsus pole lahenenud (vt ka lõik 4.4).

Kõrvaltoimed

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Kliiniline kogemus apomorfiini üleannustamise kohta sel viisil manustamisel on vähene. Üleannustamise sümptomeid saab ravida empiiriliselt, järgmiste soovituste kohaselt.

Ülemäärast iiveldust saab ravida domperidooniga.

Hingamisdepressiooni saab ravida naloksooniga.

Hüpotensioon: kasutada sobivaid meetmeid, nt tõsta voodi jalutsit.

Bradükardiat saab ravida atropiiniga.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: parkinsonismivastased ained, dopamiini agonistid, ATC-kood: N04BC07.

Toimemehhanism

1. Apomorfiin on dopamiini retseptorite otsene stimuleerija ja kuigi sel on nii D1 - kui D2 -retseptori agonistlikud omadused, ei osale see levodopaga samades transpordi- ega metaboolsetes radades.

Kuigi tervetel katseloomadel on apomorfiini manustamine nigrostriaalsete rakkude signaalide sagedust vähendanud ning väikeste annuste kasutamisel on täheldatud motoorse aktiivsuse vähenemist (mille põhjuseks arvatakse olevat endogeense dopamiini vabastamise presünaptiline inhibeerimine), on selle toimed Parkinsoni tõve motoorsele häirele tõenäoliselt vahendatud postsünaptiliste retseptorite kaudu. Seda bifaasilist toimet on täheldatud ka inimestel.

Farmakokineetilised omadused

Apomorfiini subkutaansel süstimisel saab selle metabolismi kirjeldada kahekambrilise mudeliga, kus jaotumise poolväärtusaeg on 5 (±1,1) minutit ja eliminatsiooni poolväärtusaeg on 33 (±3,9) minutit. Kliiniline vastus korreleerub hästi apomorfiini sisaldusega tserebrospinaalvedelikus, toimeaine jaotumist kirjeldab kõige paremini kahekambriline mudel. Subkutaansest koest imendub apomorfiin kiiresti ja täielikult, korreleerudes kliinilise toime kiire algusega (4…12 minutit) ja toimeaine kliinilise toime lühike kestus (ligikaudu 1 tund) on seletatav selle suure kliirensiga. Apomorfiini metabolism toimub vähemalt 10% ulatuses glükuronisatsiooni ja sulfoneerimise kaudu, teisi metabolismiradu ei ole kirjeldatud.

Prekliinilised ohutusandmed

Korduvannuste subkutaanse toksilisuse uuringud ei ole näidanud muid kahjulikke toimeid inimesele, mida on kirjeldatud ravimi omaduste kokkuvõtte teistes osades.

IN VITRO genotoksilisuse uuringud näitasid mutageenseid ja klastogeenseid toimeid, mis on tõenäoliselt tingitud apomorfiini oksüdeerimisel tekkivatest ühenditest. Siiski ei olnud apomorfiin IN VIVO uuringutes genotoksiline.

Apomorfiini toimet reproduktsioonile on uuritud rottidel. Apomorfiin ei olnud sellel liigil teratogeenne, kuid leiti, et emasloomale toksilised annused võivad põhjustada emahoole vähenemist ja vastsündinul hingamispuudulikkust.

Kartsinogeensuse uuringuid ei ole läbi viidud.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Naatriummetabisulfit (E223)

Naatriumkloriid

Vesinikkloriidhape (pH korrigeerimiseks)

Süstevesi

Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati segada teiste ravimitega.

Kõlblikkusaeg

Avamata: 30 kuud

Pärast avamist ja infusioonikomplektide külge kinnitatud süstalde täitmist ravimiga: ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 7 päeva jooksul temperatuuril kuni 25 °C. Kui pakendi avamise ja edasise käsitsemise meetodid ei välista mikrobioloogilise saastatuse ohu, tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja.

Ainult ühekordseks kasutamiseks.

Kogu kasutamata ravim tuleb ära visata.

Säilitamise eritingimused

Hoida viaal välispakendis valguse eest kaitstult.

Mitte hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda.

Säilitamistingimusi pärast ravimpreparaadi esmast avamist vt lõik 6.3.

Pakendi iseloomustus ja sisu

I tüüpi läbipaistvast klaasist viaalid, bromobutüülkummist korgi ja äratõmmatava kattega, sisaldavad 20 ml infusioonilahust. Pakendis on 1, 5 või 30 viaali.

Hulgipakendid: 5 × 1, 10 × 1, 30 × 1, 2 × 5 ja 6 × 5.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Mitte kasutada, kui lahus on muutunud roheliseks.

Enne kasutamist tuleb lahust visuaalselt kontrollida. Kasutada tohib ainult läbipaistvat ja värvitut kuni kergelt kollakat ja osakestevaba lahust, mis on kahjustamata viaalis.

Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Püsiinfusioon ja minipumba ja/või süstlapumba kasutamine

Valiku, millist minipumpa ja/või süstlapumpa kasutada ja milline on vajalik annus, teeb arst patsiendi konkreetsete vajaduste põhjal.

MÜÜGILOA HOIDJA

EVER Neuro Pharma GmbH

Oberburgau 3

A-4866 Unterach

Austria

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

02.2014

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Aprill 2018