Elantan - Ravimi Omaduste Kokkuvõte
Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPAAADI NIMETUS
Elantan 20 mg tabletid
Elantan 40 mg tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks Elantan, 20 mg tablett sisaldab 20 mg isosorbiitmononitraati
Üks Elantan, 40 mg tablett sisaldab 40 mg isosorbiitmononitraati
INN. Isosorbidi mononitras
Abiained vt lõik 6.1
3. RAVIMVORM
Elantan, 20 mg tabletid sälguga tabletid, märge E20
Elantan, 40 mg tabletid sälguga tabletid, märge E40
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Stenokardia profülaktika ja pikaajaline ravi.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Elantan, 20/40 mg tabletid tuleb tervelt alla neelata, juues peale vett.
Patsiendid, kes võtavad Elantan"i 2 korda päevas, peavad teise tableti võtma 8 tundi pärast esimest
tabletti.
Patsiendid, kes võtavad Elantan"i 3 korda päevas, peavad tablette võtma 6 tunnise vahega. See
võimaldab saavutada 6...8 tunnise nitraatidevaba perioodi ööpäevas.
Elantan, 20 mg tabletid
1 tablett 2 või 3 korda päevas.
Elantan, 40 mg tabletid
1 tablett 1 kord päevas või 1 tablett 2 korda päevas.
Eakatel patsientidel ei pea kohandama Elantan´i annust.
Ei ole andmeid Elantan´i kasutamise efektiivsuse ja ohutuse kohta lastel.
4.3 Vastunäidustused
· Ülitundlikkus isosorbiitmononitraadi, teiste nitraatide või Elantan´i mõne koostisosa
suhtes.
· Kardiogeenne sokk, kui ei ole tagatud vasaku vatsakese piisavalt kõrge lõppdiastoolne
rõhk
· Äge vereringe puudulikkus (sokk, tsirkulatoorne kollaps)
· Madal vererõhk (süstoolne vererõhk alla 90 mmHg)
· Hüpertroofiline obstruktiivne kardiomüopaatia, konstriktiivne perikardiit, perikardi
tamponaad.
· Elantan´i ei tohi kasutada samaaegselt fosfodiesteraasi inhibiitoritega (sildenafiil,
vardenafiil, tadalafiil)
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Erilist ettevaatust nõuavad:
· Madal täitumisrõhk (müokardiinfarkt, vasaku vatsakese puudulikkus). Tuleb vältida
süstoolse vererõhu langemist alla 90 mm Hg;
· Aordi- ja/või mitraalstenoos
· Kalduvus ortostaatilistele vereringehäiretele
· Koljusisese rõhu tõusuga seotud haigused (siiani on koljusisese rõhu tõusu täheldatud
vaid pärast suure annuse glütserüültrinitraadi veeni manustamist).
Elantan 20/40 mg tablettide toime ei alga piisavalt kiiresti, seetõttu ei sobi need stenokardiahoo
raviks.
Isosorbiitmononitraadi või teiste nitraatide kestval kasutamisel on kirjeldatud toime vähenemist
või kadu (tolerantsuse teket). Et ära hoida ravimi toime nõrgenemist või kadumist, tuleb vältida
suurte annuste pidevat kasutamist.
Patsiendid, kes saavad raviks Elantan´i, ei tohi samaaegselt kasutada fosfodiesteraasi inhibiitoreid
(sildenafiil, tadalafiil, vardenafiil) sisaldavaid ravimeid, sest isosorbiitmononitraadi vererõhku
langetav toime võib sellisel juhul tugevneda.
Ravi Elantan´iga ei tohi katkestada selleks, et kasutada fosfodiesteraasi inhibiitoreid (sildenafiil,
tadalafiil, vardenafiil) sisaldavaid ravimeid. Selline tegevus suurendab märgatavalt stenokardiahoo
tekke riski.
See ravimpreparaat sisaldab laktoosi. Patsiendid, kellel on harva esinev pärilik galaktoosi
talumatus, Lapp"i laktaasi vaegus või glükoosi-galaktoosi imendumishäire ei tohiks seda ravimit
võtta.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Hüpotensiivne toime võib tugevneda, kui samaaegselt manustatakse:
· Teised vasodilataatorid
· Antihüpertensiivsed ravimid (-adrenoblokaatorid, diureetikumid, kaltsiumkanali
blokaatorid, AKE inhibiitorid)
· Antidepressandid ja neuroleptikumid
· Alkohol
· Fosfodiesteraasi inhibiitorid (sildenafiil, vardenafiil, tadalafiil) (vt lõik 4.3).
Elantan´i manustamine koos dihüdroergotamiiniga (DHE) võib suurendada DHE taset ja
tugevdada viimase vererõhku tõstvat toimet.
4.6 Rasedus ja imetamine
Reproduktsiooni uuringutes rottidel ja küülikutel ei täheldatud isosorbiitmononitraadi kahjulikku
toimet lootele isegi annuste juures, mis olid toksilised emasloomale. Kuna puuduvad piisavad
kogemused ravimi kasutamisest rasedatel naistel, tohib ravimit kasutada ettevaatlikult ja ainult
arsti järelevalve all, kui ravist oodatav kasu ületab võimaliku riski lootele.
Ei ole teada, kas isosorbiitmononitraat eritub rinnapiima. Imetavatel emadel tuleb ravimit kasutada
ettevaatusega. Kui ravimit kasutatakse imetamise ajal, tuleb tähelepanu pöörata ravimi
võimalikele toimetele vastsündinule.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Elantan võib muuta patsiendi reaktsioonivõimet sel määral, et halveneb võime juhtida autot,
töötada masinatega või töötada ilma ohutusmeetmeteta. See võib eriti esineda ravimi
koosmanustamisel alkoholiga.
4.8 Kõrvaltoimed
Kõrvaltoimete hindamise aluseks on nende järgmised esinemissagedused.
Väga sage: 10%.
Sage: 1% - < 10%.
Aeg-ajalt: 0, 1% - < 1%.
Harva: 0, 01% - < 0, 1%.
Väga harva: < 0, 01%, sealhulgas üksikjuhtumid.
Sagedamini kui 10%-l patsientidest esineb ravi alguses peavalu ("nitraadipeavalu"). Ravi
jätkamisel see tavaliselt mõne päeva pärast nõrgeneb.
Ravimi esmakordsel võtmisel või annuse suurendamisel võivad sageli tekkida vererõhu langus
ja/või ortostaatiline hüpotensioon, millega võib kaasneda reflektoorne tahhükardia ja nõrkustunne.
Aeg-ajalt võivad esineda iiveldus, oksendamine, naha punetus, allergiline nahareaktsioon.
Väga harva võib tekkida eksfoliatiivne dermatiit, Stevens-Johnsoni sündroom, angioödeem.
Orgaaniliste nitraatide kasutamisel on esinenud tõsist vererõhu langust, millega kaasnes iiveldus,
oksendamine, rahutus, kahvatus ja liighigistamine.
Harva võib tekkida kollaps (mis vahel võib olla seotud bradüarütmia ja teadvusekaotusega) või
vererõhu langusest tingituna võivad ägeneda stenokardia sümptomid.
Mõnedel juhtudel on tekkinud kõrvetised, mis tõenäoliselt olid põhjustatud nitraatide sfinktereid
lõõgastavast toimest.
Elantan´i kasutamine võib ajutiselt põhjustada hüpokseemiat seoses vere relatiivse
ümberjaotumisega kopsude hüpoventileeritud alveolaarpiirkonda. See võib koronaarhaigust
põdeval patsiendil põhjustada müokardi isheemiat.
4.9 Üleannustamine
Üleannustamise sümptomid:
Vererõhu langus alla 90 mmHg
Kahvatus
Higistamine
Nõrk pulss
Tahhükardia
Ortostaatilise regulatsiooni häire
Peavalu
Nõrkustunne
Pearinglus
Iiveldus
Oksendamine
Kõhulahtisus
Orgaaniliste nitraatide üleannustamisel on esinenud methemoglobineemiat. Isosorbiitmononitraadi
biotransformatsiooni käigus vabanevad nitriti ioonid, mis võivad põhjustada
methemoglobineemiat ja tsüanoosi koos tahhüpnoe, ärevuse, teadvusekaotuse ja südame
seiskusega. Ei saa välistada võimalust, et üleannustamisel tekivad samasugused reaktsioonid.
Väga suured annused võivad põhjustada koljusisese rõhu tõusu koos tserebraalsete sümptomitega.
Ravi üleannustamise korral
Üldised meetmed:
· Ravimi manustamine katkestada, vajadusel maoloputus
· Käituda nagu nitraatidest põhjustatud hüpotensiooni korral
-
patsient panna lamama, jalad tõsta kõrgemale
-
manustada hapnikku
-
taastada vere maht (i.v vedelikku)
-
soki ravi (patsient viia intensiivravisse!)
Spetsiaalsed meetmed:
· Vererõhu tõstmine. Manustada norepinefriini (noradrenaliini) või teisi vasokonstriktoreid.
Epinefriini (adrenaliini) ei kasutata.
· Methemoglobineemia ravi.
-
Kasutatakse C-vitamiini, metüleensinist või tolooniumkloriidi.
-
Hapnikravi (vajadusel)
-
Kunstlik ventilatsioon
-
Hemodialüüs (vajadusel)
Elustamisvõtted.
Hingamise või vereringe seiskumise korral alustada koheselt elustamist.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: isheemiavastased ained, vasodilataatorid
ATC-kood: C01DA14
Isosorbiitmononitraat lõõgastab veresoonte silelihaseid, mis põhjustab vasodilatatsiooni.
Isosorbiitmononitraadi mõjul lõõgastuvad nii veenid kui perifeersed arterid. Suureneb venoosse
süsteemi mahtuvus ja väheneb venoosne naas südamesse, mis viib omakorda vasaku vatsakese
lõppdiastoolse mahu ning eelkoormuse vähenemisele.
Toime arteritele, suurtes annustes ka arterioolidele, vähendab süsteemset vastupanu
(järelkoormust). See omakorda kergendab südame tööd. Eel ja järelkoormuse langetamine
vähendab südame hapnikutarbimist.
Isosorbiitmononitraat põhjustab verevoolu ümberjaotumist südame subendokardiaalsetes kihtides,
kus südame verevarustus on osaliselt häiritud ateroskleroosi tõttu. See efekt tuleneb selektiivsest
suurte koronaararterite lõõgastumisest.
Nitraatide poolt põhjustatud kollateraalarterite dilatatsiooni tulemusel paraneb müokardi
perfusioon. Nitraadid laiendavad ka ekstsentrilisi stenoose, kuna nad toimivad vastupidiselt
võimalikele ahendavatele faktoritele koronaaride ahenemiskohas. Nitraadid lõõgastavad
koronaarspasme.
Isosorbiitmononitraat toimib lõõgastavalt bronhide silelihastele, gastrointestinaaltraktile,
sapiteedele ja kuseteedele. Samuti on kirjeldatud emaka silelihaste lõõgastumist.
Toimemehhanism:
Nagu kõik orgaanilised nitraadid, toimib ka isosorbiitmononitraat lämmastikoksiidi (NO)
doonorina. NO lõõgastab veresoonte silelihaseid, stimuleerides guanülaadi tsüklaasi ja
suurendades intratsellulaarse tsüklilise guanosiinmonofosfaadi (cGMP) kontsentratsiooni. Sellega
stimuleeritakse cGMP-sõluvat valku kinaasi, millest tulenevalt muutub mitmete valkude
fosforülisatsioon silelihasrakkudes. See omakorda viib müosiini ahela defosforülisatsioonile, mis
vähendab kontraktiilsust.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Isosorbiitmononitraat imendub suu kaudu manustatult kiiresti ja täielikult. Elantan´i biosaadavus
on 90...100%. Toit ei mõjuta oluliselt imendumist.
Eliminatsiooni poolväärtusaeg on vahemikus 4...5 tundi.
Isosorbiitmononitraat metaboliseerub ulatuslikult NO ja isosorbiidiks, neist esimene on aktiivne,
teine inaktiivne. Isosorbiitmononitraadi ja isosorbiidi jäägid erituvad neerude kaudu. Umbes 2%
elimineerub neerude kaudu muutumatul kujul.
Maksimaalne kontsentratsioon saabub 1 tund pärast manustamist.
Uuringud on kinnitanud, et plasma profiil tervetel vabatahtlikel ja kroonilist stabiilset stenokardiat
põdevatel patsientidel on sarnased.
Isosorbiitmononitraat on dialüüsitav.
Tolerantsus
Olenemata pidevast annustamisest ja püsivast nitraatide tasemest, on täheldatud ravimi toime
vähenemist. Toime taastub, kui ravi katkestatakse 24 tunniks. Perioodilise manustamise korral
tolerantsuse teket ei täheldatud.
5.3 Prekliinilised ohutuse andmed
Äge toksilisus
Uuringud hiirtel ja rottidel, kus kasutati erinevaid manustamisviise, näitasid madalat ägeda
toksilisuse taset (DL50 ligikaudu 2000...5000 mg/kg).
Krooniline toksilisus
Pikaajalised toksilisuse uuringud vältasid rottidel 78 nädalat ja koertel 52 nädalat. Esimesed
toksilised reaktsioonid ilmnesid koertel doosi juures 90 mg/kg ja rottidel 405 mg/kg. Võttes
arvesse, et soovitatud annused inimesel on 20 kuni 30 mg/d, on terapeutiline indeks kõrge.
Reproduktiivne toksilisus
Fertiilsuse ja sigivuse uuringud teostati kahel generatsioonil rottidel; teratoloogilised uuringud
rottidel ja küülikutel; peri- ja postnataalsed uuringud rottidel. Kasutatud doosid olid küllalt kõrged
ja kõrgemad neist olid emasloomale toksilised. Loomkatsetes ei ole isosorbiitmononitraadil
teratogeenset toimet leitud.
Mutageensus
Isosorbiitmononitraadi võimalikku mutageenset toimet on uuritud in vivo ja in vitro (Ames test,
inimese perifeersed lümfotsüüdid, luuüdi rottidel ja hamstritel, V 79 test, SCE). Kõik testid on
osutunud negatiivseks, seetõttu peetakse mutageensuse riski madalaks.
Kartsinogeensus
Pikaajalised uuringud rottidel ja koertel ega spetsiaalsed kartsinogeneesi uuringud rottidel (isastel
üle 125 nädala, emastel üle 138 nädala) ei ole kartsinogeensust kinnitanud. Seega võib arvata, et
kartsinogeensuse risk inimesel on madal.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1. Abiainete loetelu
Laktoosmonohüdraat, mikrokristalne tselluloos, kartulitärklis, talk, kolloidne ränidioksiid,
alumiiniumstearaat
6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.
6.3 Kõlblikkusaeg
5 aastat.
6.4 Säilitamise eritingimused
See ravim ei vaja säilitamiseks eritingimusi.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Polüpropüleen/alumiinium blister või polüpropüleen monoblister.
50 tabletti blisterpakendis.
6.6. Kasutamis- ja käsitsemisjuhend
Erijuhised puuduvad.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
SCHWARZ PHARMA AG
Alfred-Nobel Str. 10
D-40789 Monheim
SAKSAMAA
8. MÜÜGILOA NUMBRID
Elantan, 20 mg tabletid - 322800
Elantan, 40 mg tabletid 322900
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
23.08.2000/18.05.2006
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Ravimiametis kinnitatud septembris 2009