RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Fentanyl Basi 50 mikrogrammi/ml süste-/infusioonilahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml lahust sisaldab 50 mikrogrammi fentanüüli (fentanüültsitraadina). Üks ampull (5 ml) sisaldab 250 mikrogrammi fentanüüli (fentanüültsitraadina). Üks ampull (10 ml) sisaldab 500 mikrogrammi fentanüüli (fentanüültsitraadina).

INN: Fentanylum

Teadaolevat toimet omav abiaine: Naatrium 3,54 mg/ml.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süste-/infusioonilahus. Selge värvitu lahus, mis ei sisalda nähtavaid osakesi, lahuse pH on 3,7...5,0. Osmolaalsus: 257...315 mOsmol/kg..

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Ravim on näidustatud täiskasvanutele, noorukitele ja lastele alates 2 aasta vanusest.

• Opioidanalgeetikum üld- või lokaalanesteesia korral;
• neuroleptanalgeesia kombinatsioonis neuroleptikumiga (nt droperidool);
• anesteesia induktsioon ning täiendava ravimina üld- ja regionaalanesteesia säilitamisel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Seda ravimit võib kasutada ainult tingimustes, kus on tagatud hingamisteede toimivuse jälgimine ja personal on võimeline jälgima hingamist (vt lõik 4.4). Annustamine

Ravimi annus tuleb individuaalselt määrata vanuse, kehakaalu, füüsilise seisundi, kaasnevate patoloogiliste seisundite, samaaegselt kasutatavate ravimite ja kirurgilise protseduuri ning anesteesia tüübi alusel.

Täiskasvanud Induktsioonil süstitakse intravenoosselt tavaliselt 200 kuni 600 mikrogrammi (2,8...8,5 mikrogrammi/kg), mis vastab 4...12 ml-le. Üle 200-mikrogrammised annused tuleb manustada ainult koos ventileerimisega. Analgeesia säilitamiseks võib 30 kuni 45 minuti pärast manustada täiendavalt intravenoosselt 50 kuni 200 mikrogrammi (0,7..2,8 mikrogrammi/kg), mis vastab 1...4 ml-le.

• Analgeetilise lisavahendina üldanesteesia korral.

Väikeste kirurgiliste protseduuride korral väikestes annustes: 2 mikrogrammi/kg kehakaalu kohta fentanüüli. Mõõdukas annus: 2...20 mikrogrammi/kg kehakaalu kohta fentanüüli. Suurte operatsioonide korral suurtes annustes 20...50 mikrogrammi/kg kehakaalu kohta fentanüüli. Toime kestus sõltub annusest. Suuremate operatsioonide ajal on 20....50 mikrogrammi/kg kehakaalu kohta fentanüüli manustamisel koos dilämmastikoksiidi/hapniku manustamisega ilmnenud toime nõrgenemist. Kui neid annuseid kasutatakse operatsiooni ajal, on vajalik operatsioonijärgne ventilatsioon ja patsiendi jälgimine, kuna operatsioonijärgsel perioodil esineb pikaajaline hingamisdepressioon. Vastavalt patsiendi vajadustele ja operatsiooni kestusele võib manustada täiendavalt 25...250 mikrogrammi (0,5...5 ml) fentanüüli.

• Anesteetikumina.

Kui kirurgilisele stressile reageerimise vähenemine on eriti oluline, võib manustada fentanüüli annuseid 50...100 mikrogrammi/kg kehakaalu kohta koos hapniku ja lihaslõõgastiga. See meetod tagab anesteesia ilma täiendavate anesteetikumide kasutamiseta. Teatud juhtudel võib anesteetilise toime saavutamiseks olla vaja kasutada kuni 150 mikrogrammi fentanüüli kilogrammi kehakaalu kohta. Sel viisil kasutatakse fentanüüli avatud südameoperatsioonide ja teatavate teiste suurte kirurgiliste protseduuride puhul patsientidel, kellel on eriti vajalik südamelihase kaitsmine liigse hapnikuvajaduse eest.

• Täiendava ravimina üld- ja regionaalanesteesia säilitamisel

Fentanüüli ja selle analooge eelistatakse kasutada täiendavalt anesteesia ajal inhaleeritavate või intravenoossete ravimitega. Premedikatsiooniks kasutatavate annustega sarnaseid annuseid võib manustada ka intramuskulaarse süstena pärast operatsiooni ja intravenoosselt või aeglase intravenoosse süstena täiendava ravimina regionaalanesteesia korral. Täiendava ravimina regionaalanesteesia korral võib manustada 50...100 μg fentanüüli intramuskulaarse süstena või aeglase intravenoosse süstena 1...2 minuti jooksul, kui on vaja täiendavat analgeesiat.

Kasutamine eakatel või nõrgestatud organismiga patsientidel Selles patsiendirühmas tuleb algannust vähendada. Täiendavate annuste määramisel tuleb arvesse võtta algannuse toimet. Bradükardia vältimiseks on soovitatav vahetult enne induktsiooni manustada väike intravenoosne annus antikolinergilist ainet. Iivelduse ja oksendamise vältimiseks võib manustada droperidooli.

Maksakahjustusega patsiendid Maksakahjustusega patsientidel on soovitatav fentanüüli annust hoolikalt tiitrida (vt lõik 4.4).

Neerukahjustusega patsiendid Neerukahjustusega patsientidel on soovitatav fentanüüli annust hoolikalt tiitrida (vt lõik 4.4).

Lapsed Alla 2-aastased lapsed Puuduvad kogemused fentanüüli kasutamisega alla 2-aastastel lastel. 2...11-aastased lapsed

Tavaline annustamisskeem Vanus Algannus Täiendav annus lastel on järgmine: Spontaanne hingamine 2…11 aastat 1…3 mikrogrammi /kg 1…1,25 mikrogrammi Toetatud ventilatsioon 2…11 aastat 1…3 mikrogrammi /kg 1…1,25 mikrogrammi

12...17-aastased noorukid Järgida täiskasvanute annustamist. Manustamisviis Seda ravimit võib manustada intravenoosselt kas boolusena või infusioonina, samuti intramuskulaarselt.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Ülitundlikkus teiste morfinomimeetiliste ainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Nagu ka teised tugevad opioidid, võib fentanüül pärssida hingamist ja see on annusest sõltuv ning seda saab neutraliseerida opioidi antagonisti (naloksooni) manustamisega; vajalik võib olla opioidi antagonisti annuse korduv manustamine, sest hingamise pärssimine võib kesta kauem kui opioidantagonisti toime. Sügava analgeesiaga kaasneb väljendunud hingamise pärssimine ja see võib püsida või taastekkida operatsioonijärgsel ajal. Seega on oluline, et patsiente jälgitakse hoolikalt. Fentanüüli tuleb manustada keskkonnas, kus hingamisteid saab kontrollida ja elustamisvahendid ja opioidi antagonistid peavad olema kättesaadavad, samuti peab olema olemas personal, kes suudab hingamisteid kontrollida. Hüperventilatsioon anesteesia ajal võib muuta patsiendi vastust CO -le ja mõjutada seega hingamist pärast operatsiooni. Tekkida võib lihasrigiidsus, mis võib haarata ka rindkerelihaseid, kuid selle esinemist saab vältida järgmiste meetmetega:

• aeglane intravenoosne süstimine (tavaliselt piisav väiksemate annuste korral);
• premedikatsioon bensodiasepiinidega;
• lihaslõõgastite kasutamine.

Võivad tekkida mitteepileptilised (müo)kloonsed reaktsioonid. Tekkida võivad bradükardia ja võimalik, et ka südameseiskus, kui patsiendile manustati liiga vähe antikolinergilist ainet või kui fentanüüli manustati koos mittevagolüütilise lihaslõõgastiga. Bradükardiat saab ravida atropiiniga. Opioidid võivad põhjustada hüpotensiooni, eriti hüpovoleemilistel patsientidel. Stabiilse arteriaalse rõhu säilitamiseks tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid. Vältida tuleb opioidide kiireid boolussüste patsientidel, kellel on ajusisese rõhu langus; sellistel patsientidel kaasneb keskmise arteriaalse rõhu ajutise langusega mõnikord lühiajaline perfusioonirõhu langus. Kroonilist opioidravi saavatel või opioidsõltuvuse anamneesiga patsientidel võib olla vajalik suurem annus.

Eakatel ja nõrgestatud organismiga patsientidel on soovitatav annust vähendada. Opioide tuleb hoolikalt tiitrida patsientidel, kellel on anamneesis üks või enam järgmistest seisunditest: ravile allumatu hüpotüreoos, kopsuhaigus, nõrgenenud kopsufunktsioon, alkoholism või neeru- või maksafunktsiooni häire (vt lõik 4.4). Neid patsiente tuleb postoperatiivselt kauem jälgida.

Kui fentanüüli manustatakse koos neuroleptikumidega (nt droperidool), peab arst teadma mõlema ravimi spetsiifilisi omadusi, eriti erinevusi toime kestuses. Selle kombinatsiooni manustamisel on suurem risk hüpotensiooni tekkeks. Neuroleptikumid võivad põhjustada ekstrapüramidaalseid sümptomeid, mida saab ravida parkinsonismivastaste ravimitega.

Nagu ka teiste opioididega, võib fentanüüli manustamisel antikolinergilise toime tõttu suureneda rõhk sapiteedes ja üksikjuhtudel võib täheldada Oddi sfinkteri spasme. Myasthenia gravis’ega patsientidel tuleb hoolikalt kaaluda teatud antikolinergiliste ja neuromuskulaarsete blokaatorite kasutamist enne üldanesteesiat ja selle ajal, kui fentanüüli manustatakse intravenoosselt.

Serotoniinisündroom Võimalik eluohtlik serotoniinisündroom võib tekkida, kui samal ajal kasutatakse teisi serotonergilisi aineid, nagu selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d) ja serotoniini-noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid (SNRI-d) ning ravimeid, mis inhibeerivad serotoniini lagundamist [sh monoamiini oksüdaasi inhibiitorid (MAOI-d)]. See võib tekkida soovitatava annuse korral. Serotoniinisündroom võib hõlmata muutusi psühholoogilises seisundis (nt agiteeritus, hallutsinatsioonid, kooma), autonoomset ebastabiilsust (nt tahhükardia, labiilne vererõhk, hüpertermia), neuromuskulaarseid häireid (nt hüperrefleksia, halb koordinatsioon, rigiidsus) ja/või seedetrakti sümptomeid (nt iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus).

Serotoniinisündroomi kahtluse korral tuleb kiiresti kaaluda fentanüüli kasutamise lõpetamist.

Rahustite, nagu bensodiasepiinid või sarnased ravimid, samaaegse kasutamise risk: fentanüüli ja rahustite, nagu bensodiasepiinid või sarnased ravimid, samaaegne kasutamine võib põhjustada sedatsiooni, hingamisdepressiooni, koomat ja surma. Nende riskide tõttu tuleb nende sedatiivsete ravimite samaaegne määramine jätta patsientidele, kelle jaoks ei ole alternatiivsed ravivõimalused võimalikud. Kui otsustatakse määrata samaaegne ravi sedatiivsete ravimitega, tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust ja ravi kestus peab olema võimalikult lühike. Patsiente tuleb hoolikalt jälgida hingamisdepressiooni ja sedatsiooni nähtude ja sümptomite suhtes. Sellega seoses on tungivalt soovitatav teavitada patsiente ja nende hooldajaid, et nad oleksid nendest sümptomitest teadlikud (vt lõik 4.5).

Tolerantsus ja opioidikasutamise häire (kuritarvitamine ja sõltuvus) Opioidide korduval manustamisel võib tekkida tolerantsus, füüsiline ja psühholoogiline sõltuvus.

Opioidide korduval kasutamisel võib kujuneda opioidikasutamise häire (opioid use disorder, OUD). Opioidide kuritarvitamine või tahtlik väärtarvitamine võib põhjustada üleannustamist ja/või surma. Risk OUD tekkeks on suurem neil patsientidel, kellel on isiklikus või perekondlikus anamneesis (vanemad või õed-vennad) ainete kasutamise häire (sh alkoholitarvitamise häire), kes on käesolevalt tubaka kasutajad või patsientidel, kellel on isiklikus anamneesis teisi vaimse tervise häireid (nt depressioon, ärevus ja isiksusehäired). Ärajätusündroom Korduv manustamine lühikeste ajavahemike järel ja pikema aja vältel võib põhjustada ärajätusündroomi teket pärast ravi lõpetamist ning selle nähud võivad olla iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, ärevus, külmavärinad, treemor ja higistamine.

Lapsed Spontaanselt hingavatel lastel võib analgeesia meetodit kasutada ainult anesteesia meetodi või sedatsiooni/analgeesia meetodina väljaõppinud personal tingimustes, kus äkki tekkinud lihasrigiidsust (mis vajab intubatsiooni) või apnoed (mis vajab ventileerimist) saab ravida.

Ravim sisaldab 3,54 mg naatriumi 1 ml lahuses, mis on võrdne 0,18%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2g. Seda tuleb arvestada kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil olevate patsientide puhul.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Teiste ravimite toime fentanüülile

Ained, nagu barbituraadid, bensodiasepiinid, neuroleptikumid, üldanesteetikumid, gabapentinoidid (gabapentiin ja pregabaliin) või muud mitteselektiivsed KNS-i depressandid (sh alkohol), võivad suurendada opioidide põhjustatud respiratoorset depressiooni. Kui patsiendile on neid aineid manustatud, võib fentanüüli vajaminev annus olla väiksem kui tavaliselt. Fentanüül on kiire kliirensiga aine ning metaboliseerub kiiresti ja ulatuslikult CYP3A4 kaudu. 200 mg itrakonasooli (tugev CYP3A4 inhibiitor) suukaudne manustamine iga päev 4 päeva jooksul ei mõjutanud märkimisväärselt intravenoosselt manustatava fentanüüli farmakokineetikat. Ritonaviiri (üks tugevamaid CYP3A4 inhibiitoreid) suukaudne manustamine vähendas intravenoosselt manustatava fentanüüli kliirensit 2/3 võrra, kuid suurimat plasmakontsentratsiooni ei mõjutanud ühekordne intravenoosne fentanüüli annus. Kui fentanüüli manustatakse ühekordse annusena, tuleb patsiente eriti hoolikalt jälgida, kui neile manustatakse samal ajal tugevaid CYP3A4 inhibiitoreid, nagu ritonaviir.

Fentanüüli süstimine koos tugevate CYP3A4 indutseerijatega (nt karbamasepiin, fenütoiin) võib vähendada fentanüüli plasmakontsentratsiooni ja seega ka selle toimet. Patsiente tuleb hoolikalt jälgida vähenenud valuvastase toime suhtes, kui fentanüüli kasutatakse koos tugevate CYP3A4 indutseerijatega. Vajadusel tuleb kaaluda fentanüüli annuse suurendamist.

Flukonasooli või vorikonasooli koosmanustamine fentanüüliga võib suurendada ekspositsiooni fentanüülile.

Pideval manustamisel võib olla vajalik fentanüüli annuse vähendamine, et ennetada fentanüüli kuhjumist, mis võib põhjustada pikemaajalist või hiljem väljendunud respiratoorset depressiooni.

Monoamiini oksüdaasi inhibiitorid (MAOI-d) Tavaliselt soovitatakse monoamiini oksüdaasi inhibiitorite (MAOI-d) manustamine katkestada kaks nädalat enne mis tahes kirurgilist või anesteetilist protseduuri. Siiski kirjeldatakse mitmes raportis fentanüüli kasutamist kirurgiliste või anesteesiaprotseduuride ajal MAOI-ga ravi saavatel patsientidel ilma koostoimeta.

Serotoniinergilised ained Fentanüüli samaaegne manustamine koos serotoniinergilise ainega, nagu selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d) ja serotoniini-noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid (SNRI-d) või MAO inhibiitoriga võib suurendada potentsiaalselt eluohtliku seisundi serotoniinisündroomi riski.

Fentanüüli toime teistele ainetele Pärast fentanüüli manustamist tuleb teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ravimite annust vähendada. Samaaegsel manustamisel vähenes etomidaadi plasmakliirens ja jaotusruumala 2...3 korda, ilma poolväärtusaja muutuseta, mille tulemuseks oli etomidaadi plasmakontsentratsiooni märkimisväärne suurenemine. Fentanüüli ja intravenoosse midasolaami koosmanustamine suurendab midasolaami terminaalset plasma poolväärtusaega ja vähendab selle plasmakliirensit. Kui neid ravimeid manustatakse koos fentanüüliga, võib osutuda vajalikuks nende annust vähendada.

Sedatiivsed ravimid, nt bensodiasepiinid või nende sarnased ravimid

Opioidide samaaegne kasutamine sedatiivsete ravimitega, nagu bensodiasepiinid või sarnased ravimid, suurendab sedatsiooni, hingamisdepressiooni, kooma ja surma riski täiendava kesknärvisüsteemi pärssiva toime tõttu. Annust ja samaaegse kasutamise kestust tuleb piirata (vt lõik 4.4).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Fentanüüli kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Fentanüül võib raseduse varases järgus läbida platsentat. Loomkatsed on näidanud mõningast reproduktsioonitoksilisust (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada.

Manustamine (intravenoosne või intramuskulaarne) sünnituse ajal (sh keisrilõige) ei ole soovitatav, sest fentanüül läbib platsentaarbarjääri ja mõjutab loote hingamiskeskust, mis on opioidide suhtes eriti tundlik. Kui aga fentanüüli manustatakse, peab vastsündinu jaoks olema kogu aeg kättesaadav opioidi antagonist.

Imetamine Fentanüül eritub rinnapiima, seega ei ole soovitatav imetada 24 tundi pärast fentanüüli manustamist. Seotud riske tuleb kaaluda võimaliku kahjuliku toime suhtes. Arvestada tuleb rinnaga toitmise riski/kasu suhtega pärast fentanüüli manustamist.

Fertiilsus Fentanüüli mõju kohta meeste või naiste fertiilsusele andmeid ei ole. Loomkatsetes on mõned uuringud näidanud väiksemat emasloomade fertiilsust annustes, mis olid emasloomale toksilised (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Patsiendid tohivad autot juhtida või masinaid käsitseda ainult siis, kui fentanüüli manustamisest on möödunud piisavalt aega (vähemalt 24 tundi).

4.8 Kõrvaltoimed

Tabelis 1 on toodud ravimi kõrvaltoimed, millest on teatatud fentanüüli kasutamisel kas kliinilistes uuringutes või turuletulekujärgselt. Järgnevad kõrvaltoimed on esitatud vastavalt MedDRA organsüsteemide klassidele ja MedDRA esinemissageduse konventsioonile: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1 000 kuni <1/ 100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000), teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Tabel 1. Kõrvaltoimed

MedDRA Väga sage Sage Aeg-ajalt Teadmata (ei saa organsüsteemi (≥1/10) (≥1/100 kuni (≥1/1 000 hinnata klass <1/10) kuni Immuunsüsteemi Ülitundlikkus (sh häired anafülaktiline šokk, Psühhiaatrilised Eufooria Deliirium häired

Närvisüsteemi Düskineesia Peavalu Krambid häired Sedatsioon Teadvuse Silma kahjustused Nägemishäired

Südame häired Bradükardia Südameseiskus Vaskulaarsed Hüpotensioon Flebiit häired Hüpertensioon Vererõhu Respiratoorsed, Larüngospasm Hüperventilatsioon Respiratoorne rindkere ja Bronhospasm Luksumine depressioon mediastiinumi Apnoe häired Seedetrakti häired Iiveldus Naha- ja Allergiline Sügelus nahaaluskoe dermatiit kahjustused Lihaste, luustiku Lihas- ja sidekoe rigiidsus kahjustused Üldised häired ja Külmavärinad Ärajätusündroom manustamiskoha Hüpotermia (vt lõik 4.4) reaktsioonid

Vigastus, Postoperatiivne Anesteesiast mürgistus ja segasus tingitud protseduuri hingamisteede tüsistused tüsistus Neuroleptikumi kasutamisel koos fentanüüliga võivad ilmneda järgmised kõrvaltoimed: külmavärinad ja/või värisemine, rahutus, operatsioonijärgsed hallutsinatsiooni episoodid ja ekstrapüramidaalsümptomid (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Fentanüüli üleannustamise ilminguteks on üldiselt selle farmakoloogilise toime pikenemine. Olenevalt individuaalsest tundlikkusest määrab kliinilise pildi eelkõige respiratoorse depressiooni aste, mis varieerub bradüpnoest apnoeni.

Ravi Hüpoventilatsiooni või apnoe korral tuleb manustada hapnikku ja vajadusel rakendada ventileerimist.

Respiratoorse depressiooni korral tuleb manustada opioidi antagonisti (nt naloksoon). See ei väldi otsesemate vastumeetmete rakendamist. Respiratoorse depressiooni kestus võib olla pikem kui opioidi antagonisti toime kestus; vajalik võib olla opioidi antagonisti korduv manustamine. Lihasrigiidsus: abistava või ventileeritud hingamise hõlbustamiseks tuleb manustada intravenoosselt neuromuskulaarset blokaatorit. Patsienti tuleb hoolikalt jälgida. Säilitada tuleb kehatemperatuur ja piisav vedeliku tarbimine. Kui esineb raske või püsiv hüpotensioon, tuleb arvestada hüpovoleemiaga ja sellisel juhul tuleb manustada sobivaid parenteraalseid vedelikke.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: anesteetikumid, opioidanesteetikumid, ATC-kood: N01AH01.

Fentanüül on tugev opioidanalgeetikum, sünteetiline opioid μ-agonistliku farmakoloogilise toimega. Seda võib kasutada analgeetilise lisavahendina üldanesteesias või ainult anesteetikumina. Fentanüül säilitab suuremate annuste korral südame stabiilsuse ja neutraliseerib stressiga seotud hormonaalseid muutusi. 100 mikrogrammisel annusel (2,0 ml) on sarnane valuvaigistav toime kui 10 mg morfiinil. Fentanüülil on kiire toime algus. Maksimaalse analgeetilise toime ja hingamise depressiooni võib kuluda mitu minutit. Valuvaigistava toime keskmine kestus pärast kuni 100 mikrogrammist ühekordset annust on ligikaudu 30 minutit. Analgeesia sügavus on annusest sõltuv ja seda saab kohandada operatsiooni valutaseme järgi. Fentanüülil on lai terapeutiline indeks. Rottidel on madalaima analgeesia taseme LD50/ED50 suhe 277, morfiini ja petidiini puhul vastavalt 69,5 ja 4,6. Nagu teised narkootilised analgeetikumid, võib fentanüül sõltuvalt annusest ja manustamiskiirusest põhjustada lihasrigiidsust, samuti eufoorilist meeleolu, mioosi ja bradükardiat. Histamiini testid ja nahakoe testid inimestel, samuti in vivo testid koertel on näidanud, et fentanüüli kasutamise korral on kliiniliselt oluline histamiini vabanemine haruldane. Kõik fentanüüli toimed antagoniseeritakse täielikult opioidi antagonisti, näiteks naloksooni manustamisega.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine ja jaotumine Pärast intravenoosset manustamist vähenevad fentanüüli plasmakontsentratsioonid kiiresti, mille plasmaprofiile iseloomustab kahefaasiline jaotumine poolväärtusaegadega vastavalt 1 min ja 18 min ning terminaalne eliminatsiooni poolväärtusaeg on 475 minutit. Fentanüüli V (keskne jaotusruumala) on ligikaudu 13 l ja totaalne V (tasakaalukontsentratsiooni jaotusruumala) on ligikaudu 339 l. Fentanüül seondub plasmavalkudega ligikaudu 84% ulatuses. Biotransformatsioon Fentanüül metaboliseerub kiiresti, peamiselt maksas CYP3A4 kaudu. Peamine metaboliit on norfentanüül. Fentanüüli kliirens on 574 ml/min. Eritumine Ligikaudu 75% manustatud annusest eritub 24 tunni jooksul uriiniga ja ainult 10% uriiniga erituvast annusest on muutumatul kujul. Patsientide erirühmad

Lapsed

Fentanüüli seonduvus plasmavalkudega vastsündinutel on ligikaudu 62%, mis on madalam kui täiskasvanutel. Imikutel ja lastel on kliirens ja jaotusruumala suurem. Selle tulemusena võib tekkida vajadus fentanüüli annust suurendada.

Põletushaavadega täiskasvanud Pärast fentanüüli boolussüsti või lühiajalist intravenoosset infusiooni suurenes kliirens maksimaalselt 44% koos suurema jaotusruumalaga. Sellega kaasneb väiksem fentanüüli plasmakontsentratsioon. Seetõttu võib olla vajalik fentanüüli annuse suurendamine. Neerukahjustus Andmed uuringust, milles fentanüüli manustati intravenoosselt neerusiirdamist saavatele patsientidele, näitavad, et selles patsientide rühmas võib fentanüüli kliirens olla vähenenud. Kui neerukahjustusega patsiendid saavad fentanüüli, tuleb neid hoolikalt jälgida ja vajadusel annust vähendada (vt lõik 4.2).

Rasvunud patsiendid Suurema kehamassi korral on täheldatud suuremat totaalset fentanüüli kliirensit. Patsientidel KMI-ga > 30 kg/m2 suureneb kliirens ligikaudu 10% 10 kg lihasmassi kohta.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvannuse toksilisuse ja genotoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Kaheaastases kantserogeensuse uuringus rottidel ei seostatud fentanüüli kasvajate esinemissageduse suurenemisega subkutaansete annuste puhul kuni 33 mikrogrammi/kg/ööpäevas isas- ja 100 mikrogrammi/kg/ööpäevas emasloomadel, mis olid isas- ja emasloomadel maksimaalsed talutavad annused.

Mõned uuringud emastel rottidel näitasid fertiilsuse vähenemist ja embrüosuremuse suurenemist. Need leiud olid seotud emaslooma toksilisusega, mitte ravimi otsese toimega arenevale embrüole. Pre- ja postnataalse arengu uuringus vähenes järglaste elulemus oluliselt annuste puhul, mis vähendasid veidi ema kehakaalu. See mõju võis olla tingitud kas vähenenud emapoolsest hoolitsusest järglaste eest või fentanüüli otsesest mõjust järglastele. Mõju järglaste somaatilisele arengule ja käitumisele ei täheldatud. Puudusid tõendid teratogeense toime kohta.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Naatriumkloriid Kontsentreeritud vesinikkloriidhape (pH kohandamiseks) Naatriumhüdroksiid (pH kohandamiseks) Süstevesi

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Pärast esmast avamist: Pärast ampulli avamist tuleb ravim kohe ära kasutada.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoida ampullid välispakendis, valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Murdmiskohaga (OPC) värvusetud klaasampullid, mahuga 5 ml või 10 ml. Pakendi suurused: 10 või 50 ampulli.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Süstelahust ei tohi kasutada, kui see sisaldab nähtavaid osakesi. Kui kasutatakse ainult osa süstelahusest, visake allesjäänud lahus ära.

Vajadusel võib fentanüüli intravenoosseks infusiooniks segada 9 mg/ml naatriumkloriidiga (0,9%) või 50 mg/ml glükoosiga (5%).

Juhised OPC (murdmiskohaga) ampullide avamiseks 1. Hoidke ampulli pöidla ja nimetissõrme vahel, ots ülespoole; 2. Toetage teise käe nimetissõrm vastu ampulli ülemist osa. Pange pöial punkti kohale; 3. Kui nimetissõrmed on üksteise lähedal, murdke ampulli ots ära.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Laboratórios Basi - Indústria Farmacêutica S.A. Parque Industrial Manuel Lourenço Ferreira, Lote 15 3450-232 Mortágua Portugal

8. MÜÜGILOA NUMBER

1138724

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 31.01.2024.

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Aprill 2024