Puudub Eestis kehtiv müügiluba või meil ei ole andmeid veel

Fildlata

Artikli sisukord

Fildlata

Fildlata kuulub fosfodiesteraasi 5. tüüpi (PDE5) inhibiitoriteks nimetatavate ravimite rühma.

Fildlata


PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE


Fildlata, 25 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Fildlata, 50mg õhukese polümeerikattega tabletid
Fildlata, 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Sildenafiil

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte.
-    Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
-    Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
-    Ravim on välja kirjutatud teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigussümptomid on sarnased.
-    Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile või apteekrile.

Infolehes antakse ülevaade:
1.     Mis ravim on Fildlata ja milleks seda kasutatakse

2.     Mida on vaja teada enne Fildlata võtmist

3.     Kuidas Fildlatat võtta

4.     Võimalikud kõrvaltoimed

5.     Kuidas Fildlatat säilitada

6.     Lisainfo



1.     MIS RAVIM ON FILDLATA JA MILLEKS SEDA KASUTATAKSE

Fildlata kuulub fosfodiesteraasi 5. tüüpi (PDE5) inhibiitoriteks nimetatavate ravimite rühma. See toimib suguti veresooni lõdvestavalt, võimaldades seksuaalse erutuse korral verevoolu peenisesse. Fildlata aitab teil saavutada erektsiooni ainult seksuaalse stimuleerimise korral. Ärge võtke Fildlata’t, kui teil ei ole erektiilset düsfunktsiooni. Ärge võtke Fildlata’t, kui te olete naine. 
Fildlata on mõeldud raviks meestel, kellel on erektiilne düsfunktsioon, mida mõnikord nimetatakse impotentsuseks. See on, kui mees ei suuda saavutada või hoida seksuaalseks tegevuseks piisavalt kõvastunud sugutit.


2.     MIDA ON VAJA TEADA ENNE FILDLATA VÕTMIST

Ärge võtke Fildlata
-kui te olete allergiline (ülitundlik) sildenafiili või Fildlata mõne koostisosa suhtes. − kui te võtate ravimeid, mida nimetatakse nitraatideks, kuna selline kombinatsioon võib põhjustada ohtliku vererõhu languse. Öelge oma arstile, kui te võtate mingeid ravimeid, mida määratakse sageli stenokardia (või „valud rinnus“) leevenduseks. Kui te pole kindel, rääkige oma arsti või apteekriga.
kui te võtate ravimeid, mida nimetatakse lämmastikoksiidi doonoriteks, nagu nt amüülnitrit, kuna ka see kombinatsioon võib põhjustada ohtlikku vererõhu langust.
kui teil on raske südame- või maksaprobleem
kui teil on hiljuti olnud insult või südamelihaseinfarkt või kui teil on madal vererõhk
kui teil on teatud harvaesinevad pärilikud silmahaigused (nt retinitis pigmentosa)
kui teil on kunagi esinenud nägemise kadu mittearteriitilise eesmise isheemilise optilise
neuropaatia (NAION) tõttu.

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Fildlata
Öelge oma arstile:
-kui teil on sirprakuline aneemia (punaste vereliblede häire), leukeemia (verevähk), hulgimüeloom (luuüdivähk),
− kui teil on peenise deformatsioon või Peyronie’ tõbi,
− kui teil on probleeme südamega. Teie arst peab sellisel juhul hoolikalt kontrollima, kas teie
süda tuleb toime seksuaalse tegevusega kaasneva lisakoormusega.
− kui teil on maohaavand või veritsushäired (nt hemofiilia),
− kui teil tekib ootamatu nägemisteravuse vähenemine või nägemise kadu, lõpetage Fildlata
võtmine ja pöörduge koheselt oma arsti poole. 

Ärge kasutage Fildlata’t koos teiste erektiilse düsfunktsiooni raviks mõeldud suukaudsete või paiksete
ravimitega. 

Eritingimused laste ja noorukite puhul
Fildlata’t ei tohi anda alla 18-aastastele isikutele. 
Eritingimused neeru- või maksaprobleemidega patsientide puhul
Öelge oma arstile, kui teil on neeru- või maksaprobleeme. Teie arst võib määrata teile väiksema annuse.

Võtmine koos teiste ravimitega
Palun informeerige oma arsti või apteekrit, kui te kasutate või olete hiljuti kasutanud mingeid muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.
Fildlata tabletid võivad toimida koos mõnede teiste ravimitega, eriti sellistega, mida kasutatakse stenokardia raviks. Meditsiinilise hädaolukorra puhul öelge teid ravivale tervishoiutöötajale, et te võtate Fildlata’t ja millal te seda viimati tegite. Ärge võtke Fildlata’t koos teiste ravimitega, välja arvatud juhul, kui teie arst on teile öelnud, et te seda tohite. 
Ärge võtke Fildlata’t kui te võtate ravimeid, mida nimetatakse nitraatideks, kuna selline kombinatsioon võib põhjustada ohtliku vererõhu languse. Öelge oma arstile, kui te võtate mingeid ravimeid, mida määratakse sageli stenokardia (või „valud rinnus“) leevenduseks. 
Ärge võtke Fildlata’t kui te võtate ravimeid, mida nimetatakse lämmastikoksiidi doonoriteks, nagu nt amüülnitrit, kuna ka see kombinatsioon võib põhjustada ohtlikku vererõhu langust.
Kui te võtate ravimeid, mida nimetatakse proteaasi inhibiitoriteks, nagu nt HIV-ravimid, võib teie arst alustada ravi Fildlata väikseima annusega (25 mg).
Mõned patsiendid, kes saavad kõrge vererõhu või eesnäärme suurenemise vastast alfablokaator-ravi, võivad kogeda pearinglust või minestustunnet, mis võib olla põhjustatud vererõhu langusest liiga kiiresti istumisel või püstitõusmisel. Teatud kindlatel patsientidel on tekkinud need sümptomid, kui sildenafiili on võetud koos alfa-blokaatoritega. Selline toime ilmneb kõige sagedamini 4 tunni jooksul pärast Fildlata võtmist. Et vähendada nende sümptomite ilmnemise võimalikkust, peate te olema regulaarsel määraytud päeva-annusega alfa-blokaatorravil enne Fildlata võtmist. Teie arst võib alustada teie ravi Fildlata väikseima annusega (25 mg). 

Fildlata võtmine koos toidu ja joogiga
Fildlata’t võib võtta koos toiduga või ilma. Siiski võite te avastada, et Fildlata’l kulub toimima hakkamiseks kauem aega, kui te võtate seda koos tugeva einega. 
Alkoholi manustamine võib ajutiselt häirida teie võimet erektsiooni saavutada. Et saada oma ravimist maksimaalset kasu, ei ole teil soovitatav enne Fildlata võtmist juua suures koguses alkoholi. 
Rasedus ja imetamine
Fildlata ei ole mõeldud kasutamiseks naistel. 

Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Fildlata võib põhjustada pearinglust ja mõjutada nägemist. Te peate enne auto juhtimist või masinate käsitsemist veenduma, kuidas te reageerite Fildlata’le.

Oluline teave mõningate Fildlata koostisainete suhtes
Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, nt laktoosi, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima arstiga.


3. KUIDAS FILDLATA’T VÕTTA

Võtke Fildlata’t alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Tavaline annus on 50 mg. 
Ärge võtke Fildlata’t rohkem, kui üks kord päevas. 
Võtke Fildlata’t ligikaudu üks tund enne plaanitud seksuaalvahekorda. Neelake tablett tervena alla koos klaasitäie veega.
Kui teil on tunne, et Fildlata toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Fildlata aitab teil erektsiooni saavutada ainult seksuaalse stimuleerimise korral. Aeg, mis Fildlata’l kulub toimima hakkamiseks, varieerub inimeseti, aga tavaliselt kulub selleks pool tundi kuni tund. Te võite avastada, et Fildlata’l kulub toimima hakkamiseks kauem aega, kui te võtate seda koos „tugeva“ einega.
Kui Fildlata ei aita teil erektsiooni saavutada või kui erektsioon ei kesta piisavalt kaua seksuaaltoimingu sooritamiseks, rääkige oma arstiga.
Kui te võtate Fildlata’t rohkem kui ette nähtud
Te võite kogeda kõrvaltoimete esinemissageduse ja nende raskusastme suurenemist. Rohkem kui 100
mg annused ei suurenda efektiivsust. 

Ärge võtke rohkem tablette, kui teie arst teile ütleb. 
Kui te võtate rohkem tablette, kui te tohite, pöörduge oma arsti poole. 

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.


4. VÕIMALIKUD KÕRVALTOIMED

Nagu kõik ravimid, võib ka Fildlata põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Kõrvaltoimed, millest on teatatud seoses sildenafiili kasutamisega, on tavaliselt kerged kuni mõõdukad ja lühikese kestvusega.
Kui teil tekib vahekorra ajal või pärast seda valu rinnus: − olge poolistuvas asendis ja püüdke rahuneda, − ärge võtke stenokardiahoo raviks nitraate, − pöörduge koheselt oma arsti poole. 
Kõik ravimid, nagu ka Fildlata, võivad põhjustada allergilisi reaktsioone. Kui teil tekib peale Fildlata võtmist mõni järgnevatest sümptomitest, pöörduge koheselt oma arsti poole: ootamatu hingeldus, hingamisraskused või pearinglus, silmalaugude, näo, huulte või kõri turse. 
Fildlata võtmise järgselt on teatatud pikenenud ja mõnikord valulikust erektsioonist. Kui teil on erektsioon, mis kestab kauem, kui 4 tundi, pöörduge koheselt oma arsti poole. 
Kui teil tekib ootamatu nägemisteravuse vähenemine või nägemise kadu, lõpetage Fildlata võtmine ja pöörduge koheselt oma arsti poole. 
Väga sageli esinevad kõrvaltoime (võib ilmneda rohkem kui 1 patsiendil 10st) on peavalu.
Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad ilmneda1...10 patsiendil 100st): näoõhetus, seedehäired, nägemishäired (sh värvilised täpid silme ees, valgustundlikkus, ähmane nägemine või nägemisteravuse langus), ninakinnisus ja pearinglus. 
Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad ilmneda1...10 patsiendil 1000st): oksendamine, nahalööve, veritsus silma tagaosas, silmaärritus, silmade punasus, silmavalu, topeltnägemine, ebaloomulik tunne silmas, korrapäratu või kiire südamerütm, lihasvalu, unisus, puutetundlikkuse langus, tasakaaluhäired, helin kõrvus, iiveldus, suukuivus, valu rinnus ja väsimus. 
Harvad kõrvaltoimed (võivad ilmneda 1...10 patsiendil 10000st): kõrge vererõhk, madal vererõhk, minestamine, insult, ninaverejooks ja ootamatu kuulmise või nägemisteravuse kadumine. 
Teised kõrvaltoimed, millest on teatatud turustamisjärgselt, on: südamepekslemine, valu rinnus, äkksurm, südamelihaseinfarkt või ajutine verevoolu vähenemine ajuosadesse. Enamusel, kuid mitte kõigil neil meestest olid enne selle ravimi võtmist südameprobleemid. Ei ole võimalik määrata, kas need juhtumid olid otseselt seotud Fildlata’ga. Samuti on teatatud krampidest ja krambihoogudest. 
Kui ükskõik milline kõrvaltoimetest muutub tõsiseks või kui te märkate mõnda kõrvaltoimet, mida selles infolehes ei ole nimetatud, palun rääkige sellest oma arstile.


5. KUIDAS FILDLATA’T SÄILITADA

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Hoida temperatuuril kuni 30°C.
Ärge kasutage Fildlata’t pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blistril. Kõlblikkusaeg viitab kuu viimasele päevale.
Ravimeid ei tohi ära visata kanalisatsiooni kaudu ega koos majapidamisprügiga. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitatakse ravimeid, mida enam ei vajata. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.


6. LISAINFO

Mida Fildlata sisaldab
-Toimeaine on sildenafiil. Üks tablett sisaldab 25 mg, 50 mg või 100 mg sildenafiili
(tsitraatsoolana).

-Abiained on:
Tableti sisu: laktoosmonohüdraat, mikrokristalne tselluloos (E 460), povidoon K29-32 (E 1201),
kroskarmelloosnaatrium (E 468), magneesiumstearaat (E 572).
Tableti kate: hüpromelloos (E464), titaandioksiid (E171), makrogool 6000, indigokarmiin (E132).


Kuidas Fildlata välja näeb ja pakendi sisu
Õhukese polümeerikattega tablett.

Fildlata 25 mg õhukese polümeerikattega tabletid on sinised, elliptilised, kaksikkumerad ja ühel küljel
on märge „SL25“.
Fildlata 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid on sinised, elliptilised, kaksikkumerad ja ühel küljel
on märge „SL50“.
Fildlata 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid on sinised, elliptilised, kaksikkumerad ja ühel
küljel on märge „SL100“.

Tabletid on saadaval 1, 4, 8 või 12 tabletti sisaldavates blisterpakendites. 
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil. 

Müügiloa hoidja ja tootja
Müügiloa hoidja
Sigillata Limited,
Suite 23, Park Royal House,
23 Park Royal Road,
London NW10 7JH, 
Ühendkuningriik

Tootja Actavis Ltd. BLB 016 Bulebel Industrial Estate Zejtun ZTN 3000 Malta
Infoleht viimati kooskõlastatud oktoobris 2010.


RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Fildlata, 25 mg õhukese polümeerikattega tabletid Fildlata, 50mg õhukese polümeerikattega tabletid Fildlata, 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid


2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

25 mg:
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 25 mg sildenafiili (tsitraadina).
Abiaine: 62,38 mg laktoosmonohüdraati tabletis. 
50 mg:
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 50 mg sildenafiili (tsitraadina).
Abiaine: 124,76 mg laktoosmonohüdraati tabletis. 
100 mg:
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 100 mg sildenafiili (tsitraadina).
Abiaine: 249,52mg laktoosmonohüdraati tableti kohta.
INN: Sildenafilum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

25 mg: sinised, elliptilised, kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on kiri
“SL25”.
50 mg: sinised, elliptilised, kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on kiri
“SL50”.
100 mg: sinised, elliptilised, kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, mille ühel küljel on kiri
“SL100”.


4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused
Erektsioonihäirete ravi meestel.
Erektsioonihäirete all mõistetakse võimetust saavutada või säilitada piisavat suguti kõvastumist
seksuaalvahekorra rahuldavaks läbiviimiseks.

Sildenafiili efektiivseks toimeks on vajalik seksuaalne stimulatsioon.


4.2 Annustamine ja manustamisviis
Suukaudne
Kasutamine täiskasvanutel
Soovitatav annus on 50 mg, mis võetakse vastavalt vajadusele, umbes üks tund enne seksuaalvahekorda. Sõltuvalt toimest ja taluvusest võib annust suurendada kuni 100 mg-ni või vähendada 25 mg-ni. Maksimaalne soovitatav ööpäevane annus on 100 mg ja maksimaalne soovitatav manustamissagedus on üks kord ööpäevas. Kui Fildlata’t võetakse koos toiduga, võib preparaadi toime algus võrreldes tühja kõhuga manustamisega hilineda (vt lõik 5.2).
Kasutamine eakatel
Eakatel patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.
Kasutamine neerufunktsiooni häirega patsientidel
Kerge või mõõduka neerufunktsiooni häirega patsientidel (kreatiniini kliirens vahemikus 30…80 ml/min) juhindutakse soovitustest, mis on toodud alalõigus „Kasutamine täiskasvanutel“. Et raske neerufunktsiooni häire (kreatiniini kliirens <30 ml/min) korral on sildenafiili kliirens vähenenud, tuleb ravi alustada 25 mg-se annusega. Sõltuvalt toimest ja taluvusest võib annust suurendada 50 mg-ni ja 100 mg-ni.
Kasutamine maksafunktsiooni häirega patsientidel
Et maksafunktsiooni häirega patsientidel (näiteks maksatsirroosi korral) on sildenafiili kliirens vähenenud, tuleb ravi alustada sildenafiili 25 mg-se annusega. Sõltuvalt toimest ja taluvusest võib annust suurendada 50 mg-ni ja 100 mg-ni.
Kasutamine lastel ja noorukitel:
Fildlata kasutamine alla 18-aastastel isikutel ei ole näidustatud.
Kasutamine koos teiste ravimitega:
Välja arvatud ritonaviiri korral, mille kasutamine koos sildenafiiliga ei ole soovitatav (vt lõik 4.4), on sildenafiili samaaegselt koos CYP3A4 inhibiitoritega kasutavatel patsientidel soovitatavaks algannuseks 25 mg (vt lõik 4.5). Posturaalse hüpotensiooni võimaliku tekkimise minimeerimiseks peavad patsiendid enne sildenafiilravi alustamist olema stabiilsel alfa-blokaatorravil. Lisaks sellele tuleks kaaluda sildenafiilravi alustamist annusega 25 mg (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
Kooskõlas sildenafiili teadaolevate toimetega lämmastikoksiidi/tsüklilise guanosiinmonofosfaadi (cGMP) metabolismiradadele (vt lõik 5.1) on leitud, et sildenafiil tugevdab nitraatide hüpotensiivset toimet. Seetõttu on sildenafiil vastunäidustatud patsientidele, kes kasutavad lämmastikoksiidi doonoreid (näiteks amüülnitrit) või mis tahes vormis nitraate.
Erektsioonihäirete raviks mõeldud preparaate (sealhulgas sildenafiili) ei tohi manustada meestele, kellele seksuaalne tegevus ei ole soovitatav (näiteks raskete südame-veresoonkonna haigustega patsientidele, nt ebastabiilne stenokardia või raske südamepuudulikkus).
Sildenafiil on vastunäidustatud patsientidel, kellel esineb nägemise kaotus ühes silmas mittearteriitilise eesmise isheemilise optilise neuropaatia (NAION) tõttu sõltumata sellest, kas see episood oli seotud eelneva kokkupuutega PDE5 inhibiitoritega või mitte (vt lõik 4.4).
Sildenafiili ohutust ei ole uuritud järgmistes patsientide gruppides, mistõttu selle kasutamine nimetatud patsientidel on vastunäidustatud: raske maksafunktsiooni häire, hüpotensioon (vererõhk <90/50 mmHg), anamneesis hiljutine insult või südameinfarkt ja teadaolevad pärilikud degeneratiivsed silma võrkkesta haigused (näiteks retinitis pigmentosa (vähestel patsientidel võib olla tegemist silma võrkkesta fosfodiesteraaside geneetilise häirega).

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Erektsioonihäire diagnoosimiseks ja selle võimalike põhjuste kindlakstegemiseks tuleb võtta meditsiiniline anamnees ja teha arstlik läbivaatus, enne kui saab otsustada farmakoloogilise ravi otstarbekuse üle.
Enne mistahes ravi määramist erektsioonihäire puhul peab arst eelnevalt hindama patsiendi südameveresoonkonna seisundit, sest seksuaaltegevusega on alati seotud teatud kardiaalne risk. Sildenafiilil on vasodilatoorne toime, mille tulemusena tekib kerge ja mööduv vererõhu langus (vt lõik 5.1). Enne sildenafiili väljakirjutamist peab arst hindama, kas selline vasodilatoorne toime, eriti kombinatsioonis seksuaalse tegevusega, võib teatud haiguste või haigusseisunditega patsientidel kujutada endast mingit ohtu. Vasodilatoorse toime suhtes on üldiselt tundlikumad patsiendid, kellel esineb vere väljavoolu takistus südame vasakust vatsakesest (aordi stenoos, hüpertroofiline obstruktiivne kardiomüopaatia) ja patsiendid, kellel on tegemist sellise harvaesineva sündroomiga nagu mitme organsüsteemi atroofia, mis väljendub vererõhu autonoomse kontrollsüsteemi tõsise häirena.
Fildlata tugevdab nitraatide hüpotensiivset toimet (vt lõik 4.3).
Ajalises seoses sildenafiili kasutamisega on turustamisjärgselt teatatud tõsistest kardiovaskulaarsetest juhtudest, sealhulgas müokardi infarktist, ebastabiilsest stenokardiast, kardiaalsest äkksurmast, ventrikulaarsest arütmiast, tserebrovaskulaarsest hemorraagiast, transitoorsest isheemilisest atakist, hüper- ja hüpotensioonist. Enamikul, aga mitte kõigil neist patsientidest olid juba eelnevalt olemas kardiovaskulaarsed riskifaktorid. Paljud nimetatud sündmused leidsid aset kas seksuaalvahekorra ajal või lühikese aja vältel pärast seda; vaid üksikud juhud leidsid aset lühikese aja vältel pärast sildenafiili sissevõtmist ja ilma seksuaalse tegevuseta. Ei ole võimalik otsustada, kas nimetatud nähud on seotud siin mainitud või mõnede muude teguritega.
Erektsioonihäirete raviks mõeldud ravimeid, kaasa arvatud sildenafiili, tuleks ettevaatlikult manustada patsientidele, kellel on tegemist peenise anatoomilise deformatsiooniga (nt angulatsioon, kavernoosne fibroos või Peyronie’ tõbi) või patsientidele, kellel esinevad haigused, mis võivad luua eelsoodumuse priapismi tekkeks (nt sirprakuline aneemia, hulgimüeloom või leukeemia).
Sildenafiili ohutust ja efektiivsust kasutamisel kombinatsioonis teiste erektsioonihäirete ravimitega ei ole uuritud, mistõttu säärased kombinatsioonid ei ole soovitatavad.
Sildenafiili ja teiste PDE5 inhibiitorite kasutamisega seoses on teatatud nägemishäiretest ja mittearteriitilise isheemilise optilise neuropaatia juhtudest. Patsiendile tuleb soovitada äkki tekkiva nägemishäire korral lõpetada Fildlata manustamine ja pöörduda kohe arsti poole (vt lõik 4.3). Sildenafiili ei ole soovitatav kasutada samaaegselt koos ritonaviiriga (vt lõik 4.5).
Ettevaatusega tuleb sildenafiili manustada patsientidele, kes kasutavad alfa-blokaatoreid, sest koosmanustamine võib põhjustada mõnedel eelsoodumusega isikutel sümptomaatilist hüpotensiooni (vt lõik 4.5). See esineb kõige tõenäolisemalt 4 tunni jooksul pärast sildenafiili manustamist. Posturaalse hüpotensiooni tekkimise võimaluse minimeerimiseks peab patsiente enne sildenafiilravi alustamist alfablokaatorraviga hemodünaamiliselt stabiliseerima. Tuleb kaaluda sildenafiilravi alustamist annusega 25 mg (vt lõik 4.2). Lisaks peavad arstid ütlema patsiendile, mida teha posturaalse hüpotensiooni sümptomite tekkimise korral.  Inimese trombotsüütide uuringud on näidanud, et sildenafiil võimendab in vitro naatriumnitroprussiidi (üks lämmastikoksiidi doonoreid) antiagregatoorset toimet. Sildenafiili manustamise ohutuse kohta veritsushäiretega või aktiivse peptilise haavandiga patsientidele puuduvad andmed, seetõttu peaks sildenafiili ordineerima sellistele patsientidele ainult pärast oodatava kasu-riski suhte hoolikat kaalumist.
Fildlata sisaldab laktoosmonohüdraati. Fildlata ei tohi manustada meestele, kellel on harvaesinev pärilik galaktoositalumatus, laktaasitalumatus või glükoosi-galaktoosi imendumishäire. 
Fildlata ei ole näidustatud kasutamiseks naistel.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed 
Teiste ravimite mõju sildenafiilile In vitro uuringud:
Sildenafiili metabolismi vahendavad peamiselt tsütokroom P450 (CYP) isovormid 3A4 (peamine metabolismirada) ja 2C9 (kõrvalrada). Seetõttu võivad mainitud isoensüümide inhibiitorid vähendada sildenafiili kliirensit.
In vivo uuringud:
Kliiniliste uuringute andmete populatsioonifarmakokineetiline analüüs näitas sildenafiili kliirensi vähenemist manustamisel koos CYP3A4 inhibiitoritega (näiteks ketokonasool, erütromütsiin, tsimetidiin). Kuigi nimetatud patsientide grupis ei täheldatud kõrvaltoimete esinemissageduse suurenemist, on sildenafiili manustamisel koos CYP3A4 inhibiitoritega siiski soovitatav alustada ravi sildenafiili 25 mg-se annusega.  Sildenafiili (100 mg ühekordse annusena) manustamisel koos HIV proteaasi inhibiitori ritonaviiriga (äärmiselt tugeva toimega P450 inhibiitor) selle plasma tasakaalukontsentratsiooni staadiumis (ritonaviiri manustati 500 mg kaks korda päevas) täheldati sildenafiili Cmax-i 300%-list (4-kordset) ja AUC 1000%-list (11-kordset) suurenemist. 24 tunni möödudes pärast manustamist oli sildenafiili plasmakontsentratsioon jätkuvalt umbes 200 ng/ml võrrelduna 5 ng/ml-ga, kui sildenafiili manustati üksinda. Saadud tulemus on kooskõlas ritonaviiri väljendunud koostoimega paljude P450 substraatidega. Sildenafiil ritonaviiri farmakokineetikat ei mõjustanud. Farmakokineetilise uuringu tulemustest lähtuvalt ei ole sildenafiili ja ritonaviiri samaaegne kasutamine soovitatav (vt lõik 4.4), kui seda aga mingil põhjusel on vaja teha, siis ei tohi sildenafiili maksimaalne annus 48 tunni vältel mitte mingil juhul ületada 25 mg. Sildenafiili (100 mg ühekordse annusena) manustamisel koos CYP3A4 inhibiitori sakvinaviiriga selle plasma tasakaalukontsentratsiooni staadiumis (sakvinaviiri manustati 1200 mg kolm korda päevas) täheldati sildenafiili Cmax-i 140%-list ja AUC 210%-list suurenemist. Sildenafiil sakvinaviiri farmakokineetikat ei mõjutanud (vt lõik 4.2). Tugevama toimega tsütokroom CYP3A4 inhibiitorid (näiteks ketokonasool ja itrakonasool) suurendavad sildenafiili plasmakontsentratsiooni veelgi suuremal määral. Kui sildenafiili ühekordne 100 mg annus manustati koos spetsiifilise CYP3A4 inhibiitori erütromütsiiniga viimase plasma tasakaalukontsentratsiooni staadiumis (mis saavutati, manustades erütromütsiini 5 päeva vältel 500 mg kaks korda ööpäevas), suurenes sildenafiili süsteemne ekspositsioon (AUC) 182% võrra. Tervetel meessoost vabatahtlikel ei leitud asitromütsiinil (annuses 500 mg kolm korda ööpäevas) olevat mõju sildenafiili või selle peamise tsirkuleeriva metaboliidi AUC-le, Cmax-le, Tmax-le, eliminatsioonimäära konstandile ega poolväärtusajale. Tsütokroom P450 inhibiitori ja mittespetsiifilise CYP3A4 inhibiitori tsimetidiini (annuses 800 mg) ja sildenafiili (annuses 50 mg) samaaegsel manustamisel tervetele vabatahtlikele täheldati sildenafiili plasmakontsentratsiooni 56%-list suurenemist.
Greipfruudimahl, kui nõrga toimega CYP3A4 sooleseina metabolismi inhibiitor, võib põhjustada sildenafiili mõõduka plasmakontsentratsiooni tõusu.
Antatsiidi (magneesiumhüdroksiid/alumiinimhüdroksiid) ühekordne annus ei mõjutanud sildenafiili biosaadavust.
Ehkki spetsiifilisi koostoimeuuringuid ei ole läbi viidud kõigi allpool nimetatud ravimitega, ei leitud populatsioonifarmakokineetiliste andmete analüüsimisel mõju sildenafiili farmakokineetikale selle manustamisel koos CYP2C9 inhibiitoritega (näieks tolbutamiid, varfariin, fenütoiin), CYP2D6 inhibiitoritega (näiteks selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid, tritsüklilised antidepressandid), tiasiidide ja sarnaste diureetikumidega, lingudiureetikumide ja kaaliumisäästvate diureetikumidega, AKEinhibiitoritega, kaltsiumikanali blokaatoritega, beeta-adrenoretseptorite antagonistidega ja CYP450 metabolismi indutseerijatega (nagu näiteks rifampitsiin, barbituraadid).
Nicorandil sisaldab kaaliumikanali aktivaatorit ja nitraati. Nitraadi sisaldusest tingituna on võimalik ohtlik koostoime sildenafiiliga.
Sildenafiili mõju teistele ravimitele
In vitro uuringud:
Sildenafiil on tsütokroom P450 isovormide 1A2, 2C9, 2C19, 2D6, 2E1 ja 3A4 nõrk inhibiitor (IC50>150 μM). Arvestades asjaolu, et sildenafiili maksimaalsed kontsentratsioonid vereplasmas on soovitatavate annuste kasutamisel umbes 1 μM, on ebatõenäoline, et sildenafiil mõjutaks nimetatud isoensüümide substraatide kliirensit.  Puuduvad andmed sildenafiili ja mittespetsiifiliste fosfodiesteraasi inhibiitorite (näiteks teofülliin ja dipüridamool) koostoime kohta.
In vivo uuringud:
Seoses selle ravimi teadaolevate toimetega lämmastikoksiidi/cGMP radadele (vt lõik 5.1) tuvastati, et sildenafiil võimendab nitraatide hüpotensiivset toimet ja selle koosmanustamine ükskõik millises vormis lämmastikoksiidi doonorite või nitraatidega on seetõttu vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Sildenafiili samaaegne manustamine patsientidele, kes saavad alfa-adrenoblokaatorravi, võib mõnedel eelsoodumusega isikutel põhjustada sümptomaatilist hüpotensiooni. See esineb kõige tõenäolisemalt 4 tunni jooksul pärast sildenafiili manustamist (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Kolmes spetsiifilises ravim-ravim koostoime uuringus manustati alfa-blokaatorit doksasosiini (4 mg ja 8 mg) ja sildenafiili (25 mg, 50 mg või 100 mg) samaaegselt patsientidele, kellel oli eesnäärme healoomuline hüperplaasia (BPH), mida stabiliseeriti doksasosiinraviga. Nendes uuringugruppides täheldati lamavas asendis vererõhu täiendavat langust keskmiselt vastavalt 7/7 mm Hg, 9/5 mm Hg ja 8/4 mm Hg ning püstiasendis täheldati vererõhu täiendavat langust keskmiselt vastavalt 6/6 mm Hg, 11/4 mm Hg ja 4/5 mmHg. Kui sildenafiili ja doksasosiini manustati samaaegselt stabiilsel doksasosiinravil olevatele patsientidele, teatati harva patsientidest, kellel esines sümptomaatiline posturaalne hüpotensioon. Selle sümptomid hõlmasid uimasust ja pearinglust, kuid mitte minestust.
Sildenafiili (annuses 50 mg) manustamisel koos tolbutamiidiga (annuses 250 mg) või varfariiniga (annuses 40 mg), mida mõlemaid metaboliseerib CYP2C9, ei täheldatud märkimisväärset koostoimet.
Sildenafiil (annuses 50 mg) ei potentseerinud atsetüülsalitsüülhappe (annuses 150 mg) veritsusaega pikendavat toimet.
Järgmiste antihüpertensiivsete ravimite klasside andmete summeerimisel, kuhu kuuluvad diureetikumid, beeta-adrenoblokaatorid, AKE-inhibiitorid, angiotensiin II antagonistid, vasodilataatorid ja tsentraalse toimega antihüpertensiivsed ravimid, adrenergiliste neuronite blokaatorid, kaltsiumikanali blokaatorid ja alfa-adrenoretseptorite blokaatorid, ei leitud kõrvaltoimete profiilis erinevust patsientide vahel, kes said sildenafiili või platseebot. Spetsiifilise koostoime uuringus, milles sildenafiili (annuses 100 mg) manustati hüpertensiivsetele patsientidele koos amlodipiiniga, täheldati lamavas asendis süstoolse vererõhu täiendavat langust 8 mmHg võrra ja diastoolse vererõhu täiendavat langust 7 mmHg võrra. Nimetatud täiendavad süstoolse ja diastoolse vererõhu langused olid samas suurusjärgus kui vererõhu langused, mida täheldati tervetel vabatahtlikel, kellele manustati ainult sildenafiili (vt lõik 5.1).
Sildenafiil (annuses 100 mg) ei mõjutanud HIV proteaasi inhibiitorite sakvinaviiri ja ritonaviiri (CYP3A4 substraadid) tasakaalukontsentratsiooni staadiumi farmakokineetikat.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Fildlata ei ole mõeldud kasutamiseks naistel.
Rottidel ja küülikutel läbi viidud sigivusuuringutes sildenafiili suukaudse manustamisega ei täheldatud
mingeid märkimisväärselt kahjulikke toimeid.


4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.
Et sildenafiiliga läbi viidud kliinilistes uuringutes on täheldatud pearinglust ja nägemishäireid, tuleb
patsiente hoiatada, et enne autojuhtimist või masinate käsitsemist peavad nad eelnevalt veenduma, kuidas
nad reageerivad ravile Fildlata’ga. 


4.8 Kõrvaltoimed
Sildenafiili ohutusprofiil põhineb 8691 patsiendi andmetel, kes said 67-s platseebokontrolliga kliinilises uuringus ravimit soovitatava annustamisrežiimi kohaselt. Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed kliinilistes uuringutes sildenafiili saanud patsientidel olid peavalu, punetus, düspepsia, nägemishäired, ninakinnisus, pearinglus ja värvinägemise häired.
Turustamisjärgselt on kõrvaltoimeid kogutud hinnanguliselt > 9-aastase perioodi kohta. Et kõigist kõrvaltoimetest ei ole müügiloa hoidjale teatatud ja neid ei ole märgitud ohutusandmebaasi, siis ei saa nende esinemissagedust usaldusväärselt määratleda.
Allolevas tabelis on organsüsteemi klasside ja esinemissageduse kaupa (väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni 1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni<1/1000)) ära toodud kõik meditsiiniliselt olulised kõrvaltoimed, mida kliinilistes uuringutes täheldati sildenafiilirühmas sagedamini kui platseeborühmas. Juurde lisatud turustamisjärgselt teatatud meditsiiniliselt oluliste kõrvaltoimete esinemissagedus, mis on esitatud kui “Teadmata”. Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Turustamisjärgselt registreeritud meditsiiniliselt olulised kõrvaltoimed mille esinemissagedus on suurem kui platseebokontrollitud kliinilistes uuringutes ja turustamisjärgselt meditsiiniliselt olulised kõrvaltoimed.
MedDRA organsüsteemi klass  Kõrvaltoime 
Immuunsüsteemi häired  Harv: Ülitundlikkusreaktsioonid 
Närvisüsteemi häired  Väga sage: Peavalu Sage: Pearinglus Aeg-ajalt: Unisus, hüpoesteesia Harv: Tserebrovaskulaarne atakk, minestus Teadmata: Transitoorne ajuisheemia, krambid, korduvad krambid 
Silma kahjustused  Sage: Nägemishäired, värvinägemise häired Aeg-ajalt: Konjunktiivi kahjustused, silma kahjustused, pisaravoolu häired, muud silmakahjustused Teadmata: Mittearteriitiline eesmine isheemiline optiline neuropaatia (NAION), reetina vaskulaarne oklusioon, nägemisvälja defekt 
Kõrva ja labürindi kahjustused  Aeg-ajalt: Vertiigo, tinnitus Harv: Kurtus 

Vaskulaarsed häired  Sage: Õhetus Harv: Hüpertensioon, hüpotensioon 
Südame häired  Aeg-ajalt: Palpitatsioonid, tahhükardia Harv: Müokardiinfarkt, kodade virvendus Teadmata: Ventrikulaarne arütmia, ebastabiilne stenokardia, kardiaalne äkksurm 
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired  Sage: Ninakinnisus Harv: Ninaverejooks 
Seedetrakti häired  Sage: Düspepsia Aeg-ajalt: Oksendamine, iiveldus, suukuivus 
Naha, nahaaluskoe ja pehmete kudede kahjustused  Aeg-ajalt: Nahalööve 
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused  Aeg-ajalt: Müalgia 
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired  Teadmata: Priapism, kestev erektsioon 
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid  Aeg-ajalt: Valu rinnus, väsimus 
Uuringud  Aeg-ajalt: Südame löögisageduse kiirenemine 

* Kõrva ja labürindi kahjustus: äkiline kurtus. Üksikjuhtudel on turustamisjärgselt ja kliinilistes uuringutes PDE5 inhibiitorite, sealhulgas sildenafiili kasutamisel täheldatud äkilist kurtust või kuulmise kaotust.

4.9 Üleannustamine
Uuringutes, milles tervetele vabatahtlikele manustati ühekordse annusena kuni 800 mg sildenafiili,
täheldati samu kõrvaltoimeid kui väiksemate annuste kasutamisel, üksnes kõrvaltoimete esinemissagedus
ja raskusaste olid suuremad. Sildenafiili annus 200 mg ei suurendanud preparaadi tõhusust, küll aga tõi
endaga kaasa kõrvaltoimete (peavalu, kuumahood, pearinglus, düspepsia, ninakinnisus, nägemishäire)
esinemissageduse tõusu.
Üleannustamise korral rakendatakse vastavalt vajadusele standardseid üldtoetavaid ravivõtteid.
Hemodialüüs ei kiirenda sildenafiili eritumist organismist, sest suur osa sildenafiilist on seondunud
vereplasma valkudega ja ei eritu uriiniga.



5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline grupp: Erektsioonihäirete korral kasutatavad ained. ATC kood: G04BE03

Sildenafiil on suukaudne preparaat erektsioonihäirete raviks, mis koostoimes seksuaalse stimulatsiooniga
taastab häirunud erektiilse funktsiooni suguti verevoolu suurendamise teel.
Erektsiooni esilekutsuvasse füsioloogilisse mehhanismi kuulub lämmastikoksiidi (NO) vabanemine
kavernooskehasse seksuaalse erutuse ajal. Seejärel aktiveerib lämmastikoksiid ensüüm guanülaattsüklaasi,
mis põhjustab tsüklilise guanosiinmonofosfaadi (cGMP) taseme tõusu, tekitades kavernooskeha silelihaste
lõõgastuse ja võimaldades vere sissevoolu kavernooskehasse.

Sildenafiil on cGMP spetsiifilise 5. tüübi fosfodiesteraasi (PDE5) tugevatoimeline ja spetsiifiline
inhibiitor. PDE5 on vastutav cGMP lagundamise eest kavernooskehas. Sildenafiilil on erektsiooni tekkes
perifeerne toimekoht. Sildenafiilil puudub otsene lõõgastav toime inimese isoleeritud kavernooskehale,
samas suurendab ta oluliselt lämmastikoksiidi kavernooskeha lõõgastavat toimet. Kui NO/cGMP

metabolismirada aktiveerub (näiteks seksuaalse stimulatsiooni korral), suurendab sildenafiil PDE5 inhibeerimise teel olulisel määral cGMP sisaldust kavernooskehas. Seetõttu on sildenafiili soovitavate farmakoloogiliste toimete ilmnemiseks vajalik eelnev seksuaalne stimulatsioon.
In vitro uuringud on näidanud, et sildenafiil on erektsiooni tekke protsessis osaleva PDE5 selektiivne inhibiitor. Sildenafiili toime PDE5 suhtes on oluliselt tugevam kui teiste teadaolevate fosfodiesteraaside suhtes. Näiteks on sildenafiil PDE5 suhtes 10 korda selektiivsem kui PDE6 suhtes, mis osaleb silma võrkkesta fototransduktsiooni protsessis. Maksimaalses soovitatavas annuses on sildenafiil PDE5 suhtes 80 korda selektiivsem kui PDE1 ja enam kui 700 korda selektiivsem kui PDE2, 3, 4, 7, 8, 9, 10 ja 11 suhtes. Peale selle on sildenafiilil enam kui 4000-kordne selektiivsus PDE5 suhtes võrreldes PDE3-ga (cAMP-spetsiifilise fosfodiesteraasi isovorm, mis on seotud südame kontraktiilsuse kontrollimisega).
Et hinnata ajalisi piire, mille vältel sildenafiil pärast sissevõtmist vastusena seksuaalsele stimulatsioonile esile kutsub erektsiooni, viidi läbi kaks spetsiaalselt kavandatud kliinilist uuringut. Suguti pletüsmograafilises uuringus (RigiScan) oli keskmine aeg, mille vältel saavutati tühja kõhuga uurimisalustel vähemalt 60%-lise suguti kõvastumise astmega erektsioon (piisav seksuaalvahekorraks) 25 minutit (kõikumine 12...37 minutit). Paralleelses RigiScani uuringus oli sildenafiil võimeline vastusena seksuaalsele stimulatsioonile erektsiooni esile kutsuma ka veel 4...5 tundi pärast manustamist.
Sildenafiil kutsub esile mõõduka ja mööduva vererõhu languse, millel enamikul juhtudest puudub kliiniline tähendus. Pärast 100 mg sildenafiili suukaudset manustamist täheldati lamavas asendis keskmise maksimaalse süstoolse vererõhu langust 8,4 mmHg võrra ning keskmise maksimaalse diastoolse vererõhu langust 5,5 mmHg võrra. Sildenafiili vererõhku langetav toime on kooskõlas sildenafiili vasodilatatoorse toimega, tõenäoliselt veresoonte silelihaste cGMP sisalduse suurendamise tõttu. Sildenafiili ühekordsel suukaudsel manustamisel tervetele vabatahtlikele (annuses kuni 100 mg) ei täheldatud EKG-s kliiniliselt olulisi muutusi.
Sildenafiili ühekordse annuse 100 mg hemodünaamiliste toimete uuringus 14-l väljendunud südame isheemiatõvega haigel (vähemalt ühe koronaararteri >70%-line stenoos) täheldati vastavalt 7%-list ja 6%list rahuoleku süstoolse ja diastoolse vererõhu langust võrreldes lähtetasemega. Keskmine pulmonaalne süstoolne rõhk vähenes 9% võrra. Sildenafiil ei mõjutanud südame väljutusfraktsiooni suurust ega halvendanud verevoolu läbi ahenenud koronaararterite.
Topeltpimedas platseebokontrolliga füüsilise koormuse taluvuse uuringus 144-l stabiilse stenokardia ja erektsioonihäirega patsiendil, kes said raviks üldkasutatavaid südame isheemiatõve ravis kasutatavaid preparaate (välja arvatud nitraadid), ei leitud sildenafiili ja platseebot saanud patsientide gruppide vahel kliiniliselt olulisi erinevust ajavahemikus, mis kulus stenokardiahoo vallandumiseni vastusena füüsilisele koormusele.
Mõnedel katsealustel esines üks tund pärast sildenafiili annuse 100 mg manustamist Farnsworth-Munselli 100 värvitooni testis kergekujulisi ja mööduvaid muutusi värvuste (sinine/roheline) eristamisvõimes, 2 tundi pärast manustamist taolist toimet ei ilmnenud. Värvuste eristamisvõime niisuguse muutuse mehhanism on ilmselt seotud PDE6 pärssimisega, mis kuulub silma võrkkesta fototransduktiivsesse kaskaadi. Sildenafiil ei avalda mõju nägemisteravusele ega kontrastitundlikkusele. Väikesemahulises (n=9) platseebokontrolliga uuringus talusid patsiendid, kellel oli tegemist dokumenteeritud algava ealise kollatähni degeneratsiooniga, sildenafiili ühekordset annust 100 mg hästi ja neil ei täheldatud olulisi muutusi läbi viidud nägemise testides (nägemisteravus, Amsleri võrgustik, värvuste eristamisvõime, simuleeritud foorituled, Humphrey perimeetria ja fotostress). Pärast 100 mg sildenafiili suukaudset manustamist tervetele vabatahtlikele ei täheldatud muutusi spermatosoidide liikuvuses ega morfoloogias.
Täiendav informatsioon kliiniliste uuringute kohta
Kliinilistes uuringutes on sildenafiili manustatud enam kui 8000 patsiendile vanuses 19...87 aastat. Neis uuringutes olid esindatud järgmised patsientide grupid: eakad patsiendid (19,9%), hüpertensiooniga patsiendid (30,9%), diabeetikud (20,3%), südame isheemiatõvega patsiendid (5,8%), hüperlipideemiga patsiendid (19,8%), seljaajuvigastustega haiged (0,6%), depressiooniga patsiendid (5,2%) ning patsiendid, kellel oli teostatud transuretraalne eesnäärme resektsioon (3,7%) või eesnäärme radikaalne eemaldamine (3,3%). Allpool mainitud patsientide grupid ei olnud piisaval määral esindatud või neid ei lülitatud üldse uuringutesse: patsiendid, kellel oli anamneesis vaagnaõõne operatsioon või kiiritusravi, tõsise neeru- või maksafunktsiooni häirega patsiendid ning teatud südameveresoonkonna haigustega või haigusseisunditega patsiendid (vt lõik 4.3).
Fikseeritud annusega uuringutes oli patsientide osakaal, kelle hinnangul sildenafiil parandas nende erektsiooni, vastavalt 62% (25 mg), 74% (50 mg) ja 82% (100 mg) võrreldes 25%-ga platseebogrupis. Kontrollitud uuringutes katkestas ravi sildenafiili kõrvaltoimete tõttu väike arv patsientidest, ravi katkestamise määr sildenafiili- ja platseebogrupis olulisel määral ei erinenud. Kõigi uuringute summaarsetel andmetel teatas sildenafiili kasutamisel paranenud erektsioonist 84% psühhogeense erektsioonihäirega patsientidest, 77% segatüüpi erektsioonihäirega patsientidest, 68% orgaanililise erektsioonihäirega patsientidest, 67% eakatest patsientidest, 59% diabeedihaigetest, 69% südame isheemiatõvega haigetest, 68% hüpertensiooniga patsientidest, 61% transuretraalse prostata resektsiooniga patsientidest, 43% radikaalse prostatektoomiaga patsientidest, 83% seljaaju vigastusega haigetest ja 75% depressiooniga patsientidest. Sildenafiili efektiivsus ja ohutus leidis kinnitust ka pikaaegsetes uuringutes.

5.2 Farmakokineetilised omadused
Imendumine:
Sildenafiil imendub kiiresti. Tühja kõhu korral saabub sildenafiili maksimaalne plasmakontsentratsioon 30...120 minuti (mediaan 60 minutit) jooksul. Keskmine absoluutne biosaadavus on 41% (kõikumine 25...63%). Soovitatavas annustevahemikus (25...100 mg) suurenevad sildenafiili AUC ja Cmax proportsionaalselt annuse suurenemisega. Kui sildenafiili võetakse koos toiduga, väheneb tema imendumise kiirus: Tmax-i saabumise aeg hilineb keskmiselt 60 minutit ja Cmax väheneb keskmiselt 29%.
Jaotumine:
Sildenafiili keskmine jaotusruumala (Vd) plasma püsikontsentratsiooni staadiumis on 105 l, mis viitab jaotumisele kudedesse. Pärast ühekordset sildenafiili 100 mg-se annuse suukaudset manustamist on keskmine maksimaalne summaarne sildenafiili plasmakontsentratsioon umbes 440 ng/ml (CV 40%). Et nii sildenafiil kui ka tema peamine veres tsirkuleeriv N-demetüleeritud metaboliit seonduvad umbes 96%liselt plasmavalkudega, on vaba sildenafiili keskmine maksimaalne plasmakontsentratsioon 18 ng/ml (38 nM). Valkudega seonduvus ei sõltu ravimi üldkontsentratsioonist plasmas. Sildenafiili (100 mg ühekordse annusena) saanud tervetel vabatahtlikel meestel sedastati 90 minutit pärast manustamist seemnevedelikus vähem kui 0,0002% (keskmiselt 188 ng) manustatud sildenafiili annusest.
Metabolism:
Sildenafiili metaboliseerivad peamiselt maksa mikrosomaalsed isoensüümid CYP3A4 (“peatee”) ja CYP2C9 (“kõrvaltee”). Peamine veres tsirkuleeriv metaboliit tekib sildenafiili N-demetüleerimisel. Nimetatud metaboliidil on sildenafiiliga sarnane fosfodiesteraaside selektiivsuse profiil ning toime PDE5le in vitro on umbes 50% võrra nõrgem kui sildenafiilil. Metaboliidi kontsentratsioon plasmas on umbes 40% sildenafiili puhul täheldatust. Metaboliit N-demetüül metaboliseerub ka ise terminaalse poolväärtusajaga umbes 4 tundi.
Eliminatsioon:
Sildenafiili kogukeha kliirens on 41 l/h, mis annab terminaalse faasi poolväärtusajaks 3...5 tundi. Nii suukaudse kui intravenoosse manustamise järgselt eritub sildenafiil metaboliitidena peamiselt väljaheitega (ligikaudu 80% suukaudselt manustatud annusest) ning vähemal määral uriiniga (ligikaudu 13% suukaudselt manustatud annusest).
Farmakokineetika erinevates patsientide gruppides
Eakad:
Tervetel vabatahtlikel eakatel (65-aastased või vanemad) täheldati sildenafiili kliirensi vähenemist, mille väljenduseks oli sildenafiili ja tema aktiivse N-demetüleeritud metaboliidi umbkaudu 90% võrra kõrgem plasmakontsentratsioon kui noorematel tervetel vabatahtlikel (18...45-aastased). Tulenevalt verevalkudega seondumise ealistest iseärasustest oli vaba sildenafiili plasmakontsentratsiooni tõus eakatel patsientidel ligikaudu 40%.
Neerupuudulikkusega patsiendid:
Kerge ja mõõduka (kreatiniini kliirens vahemikus 30...80 ml/min) neerufunktsiooni häirega vabatahtlikel ei täheldatud sildenafiili ühekordse suukaudse annuse (50 mg) manustamisel muutusi selle farmakokineetikas. Nimetatud patsientide grupis täheldati küll N-demetüleeritud metaboliidi AUC ja Cmax-i suurenemist vastavalt 126% ja 73%, võrreldes sama vanade normaalse neerutalitlusega vabatahtlikega, kuid tingituna uurimisaluste andmete suurest kõikuvusest ei olnud need erinevused statistiliselt olulised. Raske neerufunktsiooni häirega (kreatiniini kliirens < 30 ml/min) vabatahtlikel sildenafiili kliirens vähenes, mille tulemuseks oli AUC ja Cmax-i keskmine suurenemine vastavalt 100% ja 88% võrreldes samaealiste neerufunktsiooni häireta vabatahtlikega. Samuti täheldati raske neerufunktsiooni häirega patsientidel N-demetüleeritud metaboliidi AUC ja Cmax-i suurenemist vastavalt 79% ja 200%.
Maksapuudulikkusega patsiendid:
Maksatsirroosiga vabatahtlikel (A- ja B-klass Child-Pugh klassifikatsiooni järgi) täheldati sildenafiili kliirensi vähenemist, mille tulemusel samaealiste maksafunktsiooni häireta vabatahtlikega võrreldes tõusis AUC 84% ja Cmax 47%. Raske maksafunktsiooni puudulikkusega patsientidel ei ole sildenafiili farmakokineetikat uuritud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Konventsionaalsetes farmakoloogilise ohutuse, korduva manustamise toksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilistes uuringutes katseloomadel ei ole näidatud kahjulikku toimet inimesele.


6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu
Tableti sisu
Laktoosmonohüdraat
Mikrokristalliline tselluloos (E 460)
Povidoon K29-32 (E 1201)
Kroskarmelloosnaatrium (E 468)
Magneesiumstearaat (E 572)

Tableti kate Hüpromelloos (E464) Titaandioksiid (E171) Makrogool 6000 Indigokarmiin (E132)

6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg
3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 30°C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
PVC-PVDC/Alumiinium blistrid pappkarbis, mis sisaldab 1, 4, 8 või 12 tabletti.  Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA HOIDJA

Sigillata Limited,
Suite 23, Park Royal House,
23 Park Royal Road,
London NW10 7JH,
Ühendkuningriik


8. MÜÜGILOA NUMBRID

Fildlata 25 mg: 713010 Fildlata 50 mg: 713110 Fildlata 100 mg: 712910


9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

22.10.2010


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud oktoobris 2010.