Gabagamma 100mg - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Gabagamma 100 mg, kõvakapslid
Gabagamma 300 mg, kõvakapslid
Gabagamma 400 mg, kõvakapslid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Gabagamma 100 mg, kõvakapslid:
Üks kõvakapsel sisaldab 100 mg gabapentiini.
Gabagamma 300 mg, kõvakapslid:
Üks kõvakapsel sisaldab 300 mg gabapentiini.
Gabagamma 400 mg, kõvakapslid:
Üks kõvakapsel sisaldab 400 mg gabapentiini.

INN. Gabapentinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Kõvakapsel

Gabagamma 100 mg kõvakapslid:
valged läbipaistmatud zelatiinist kõvakapslid (suurus 3).
Gabagamma 300 mg kõvakapslid:
kollased läbipaistmatud zelatiinist kõvakapslid (suurus 1).
Gabagamma 400 mg kõvakapslid:
oranzid läbipaistmatud zelatiinist kõvakapslid (suurus 0).


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Partsiaalsete epilepsiahoogude (sekundaarse generalisatsiooniga või ilma) monoteraapia ja täiendav
ravi täiskasvanutel ja üle 12-aastastel noorukitel. Neuropaatilise valu ravi täiskasvanutel diabeetilise
polüneuropaatia ja postherpeetilise valu korral.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annuse määrab raviarst sõltuvalt patsiendi individuaalsest taluvusest ja toimest. Individuaalseks
annuse kohandamiseks on saadaval 100 mg, 300 mg ja 400 mg suurused annused.

Epilepsia
Gabapentiini toimiv annus on 900...3600 mg ööpäevas.

Täiskasvanud ja noorukid:
Ravi alustatakse Gabagamma 300 mg kõvakapslitega. Toimiva annuseni tiitrimine võib toimuda
kiiresti ning saavutatakse paari päevaga, manustades esimesel päeval 300 mg üks kord ööpäevas, teisel
päeval 300 mg kaks korda ööpäevas ning kolmandal päeval 300 mg kolm korda ööpäevas, lähtudes
järgnevast raviskeemist:



Hommikune annus Keskpäevane annus
Õhtune annus
1. päev
1 Gabagamma
(300 mg gabapentiini
­ ­
300 mg kõvakapsel
ööpäevas)
2. päev
1 Gabagamma
1 Gabagamma
(600 mg gabapentiini
­
300 mg kõvakapsel
300 mg kõvakapsel
ööpäevas)
3. päev
1 Gabagamma
1 Gabagamma
1 Gabagamma
(900 mg gabapentiini
300 mg kõvakapsel 300 mg kõvakapsel 300 mg kõvakapsel
ööpäevas)

Teise võimalusena on soovitatav algannus 300 mg gabapentiini kolm korda ööpäevas (vastab 900 mg
gabapentiinile ööpäevas).

Seejärel võib annust suurendada 1200 mg-ni päevas, jagatuna kolmeks üksikannuseks. Vajadusel võib
edasine tiitrimine toimuda annuse suurendamisel 300 mg kaupa päevas, jagatuna kolmeks
üksikannuseks, kuni maksimaalselt 3600 mg-ni ööpäevas.

Suurte annuste ja kiire tiitrimise korral suureneb ravi reguleerimise ajal pearingluse esinemise risk.
Ravi optimeerimiseks ei ole vaja jälgida gabapentiini plasmakontsentratsiooni.
Uute krambihoogude vältimiseks ei tohi õhtuse annustamise ning järgmise hommikuse annustamise
vahele jääda rohkem kui 12 tundi.

Lapsed (alla 12-aastased)
Puuduvad piisavad andmed gabapentiini ohutuse ja efektiivsuse kohta alla 12-aastastel lastel.

Neuropaatilise valu ravi täiskasvanutel diabeetilise polüneuropaatia ja postherpeetilise valu korral.
Ravitoime saavutatakse tavaliselt annustevahemikus 1800...2400 mg ööpäevas, kuid üksikutel juhtudel
võib olla vajalik suurendada annust maksimaalselt 3600 mg-ni ööpäevas.

Täiskasvanud:
Ravi alustatakse Gabagamma 300 mg kõvakapslitega. Toimiva annuseni tiitrimine võib toimuda
kiiresti ning saavutatakse mõne päevaga, manustades esimesel päeval 300 mg üks kord ööpäevas,
teisel päeval 300 mg kaks korda ööpäevas ning kolmandal päeval 300 mg kolm korda ööpäevas,
lähtudes järgnevast raviskeemist:


Hommikune annus Keskpäevane annus
Õhtune annus
1. päev
1 Gabagamma
(300 mg gabapentiini
­ ­
300 mg kõvakapsel
ööpäevas)
2. päev
1 Gabagamma
1 Gabagamma
(600 mg gabapentiini
­
300 mg kõvakapsel
300 mg kõvakapsel
ööpäevas)
3. päev
1 Gabagamma
1 Gabagamma
1 Gabagamma
(900 mg gabapentiini
300 mg kõvakapsel 300 mg kõvakapsel 300 mg kõvakapsel
ööpäevas)

Seejärel võib ühe nädala jooksul suurendada annust 1800 mg-ni ööpäevas, jagatuna kolmeks
üksikannuseks. Vajadusel võib järgneval nädalal suurendada annust 2400 mg-ni ööpäevas, jagatuna
kolmeks üksikannuseks. Vajadusel võib edasine tiitrimine toimuda annuse suurendamisel 300 mg
kaupa ööpäevas, jagatuna kolmeks üksikannuseks, kuni maksimaalselt 3600 mg-ni ööpäevas.

Tiitrimine säilitusannuseni tuleb teostada aeglaselt, vähendamaks kõrvaltoimete tekkeriski. Õhtuse
annuse ning järgneva hommikuse annuse vahe ei tohi olla pikem kui 12 tundi.

Selle diagnoosiga patsientidel ei ole üle 5 kuu kestva ravi tõhusust ja ohutust tõendatud.

Soovitused kõigi näidustuste puhul:
Eakad ja neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid:
Neerukahjustusega patsientidel on soovitatav annust vähendada. Kuna eakatel patsientidel võib
neerufunktsioon olla halvenenud, võivad ka need patsiendid vajada annuse kohandamist (vt lõik 5.2
Farmakokineetilised omadused).

Soovitatavad on järgnevad annused:

kreatiniini kliirens
Gabapentiini ööpäevane
(ml/min)
koguannus (mg)1

> 80
900...3600
50...79 600...1800
30...49 300...900
15...29 1502...600
< 15
1502...300

1 ööpäevane koguannus tuleb jagada kolmeks üksikannuseks.
2 300 mg ülepäeviti.

Hemodialüüsi saavad patsiendid:
Algannus on 300...400 mg, seejärel manustatakse säilitusannus 200...300 mg gabapentiini
hemodialüüsi iga 4 tunni järel. Dialüüsivabadel päevadel ravi Gabagamma"ga ei toimu.

Kõrge riskiga patsiendid:
Halvas üldseisundis, väikese kehakaaluga patsientidel, pärast organtransplantatsiooni jne tuleb annust
suurendada ainult järk-järgult, kasutades Gabagamma 100 mg kõvakapsleid.

Kasutamise kestus sõltub kliinilistest vajadustest. Tavaliselt on epilepsia korral vajalik pikaajaline
ravi. Kui on unustatud üks gabapentiini raviannus (näiteks viimane ravimi võtmine oli rohkem kui 12
tundi tagasi), otsustab hilisema lisaannuse vajalikkuse raviarst.
Gabapentiini võetakse sisse suu kaudu koos piisava koguse vedelikuga, toidukordadest sõltumatult.
Kapsleid ei tohi närida.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus gabapentiini või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes (vt lõik 6.1 Abiainete loetelu).
Äge pankreatiit.
Gabapentiin ei oma toimet primaarsete generaliseerunud hoogude korral, nagu absaansid.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Gabapentiini ei peeta tavaliselt efektiivseks absaansihoogude ravimisel, mõnedel patsientidel võib ravi
selliseid krampe süvendada. Seetõttu tuleb segatüüpi krampidega, kaasaarvatud absaansidega
patsientidel gabapentiini kasutada ettevaatusega.

Kontrollitud kliinilistes uuringutes leiti 16%-l patsientidest kliiniliselt olulised veresuhkru
kõikumised <3,3 mmol/l või >7,8 mmol/l (normvahemik 3,5...5,5 mmol/l). Seetõttu on
diabeedihaigetel vajalik sagedane veresuhkru kontroll koos antidiabeetiliste ravimite annuste
vastava korrigeerimisega.
Krambirisk võib gabapentiiniga väheneda mõnedel varem ravi-resistentsetel patsientidel. Kui soovitud
ravitoimet ei saavutata, tuleb ravi järk-järgult lõpetada.
Järsul ravi katkestamisel võivad esineda võõrutusnähud (vt ka lõik 4.8), krambihoogude hulga
suurenemise risk või võib isegi viia status epilepticus"e tekkeni. Annuse vähendamine, katkestamine,
teise antiepileptikumi lisamine või sellega asendamine peab toimuma järk-järgult, minimaalselt ühe
nädala jooksul.

Neerukahjustuse korral on vajalik gabapentiini annuse kohandamine (vt lõik 4.2 ja lõik 5.2).

Gabapentiini kasutamise tõhususe ja ohutuse kohta on kogemusi ebapiisavalt. Seetõttu ei soovitata
gabapentiini kasutada epilepsiaga alla 12-aastastel lastel ning diabeetilise neropaatilise valu ja
postherpeetilise neuralgia ravis lastel ja alla 18-aastastel noorukitel (vt lõik 4.2).

Süstemaatilisi uuringuid üle 65-aastastel patsientidel ei ole gabapentiiniga läbi viidud. Kliinilistes
uuringutes ei ole täheldatud erinevusi kõrvaltoimetes üle 65-aastastel patsientidel võrreldes nooremate
patsientidega.

Gabapentiin-ravi järgselt on kirjeldatud hemorraagilise pankreatiidi esinemist. Seetõttu tuleb
pankreatiidi sümptomite ilmnemisel (püsiv kõhuvalu, iiveldus ja korduv oksendamine) ravi
katkestada. Lisaks põhjalikele kliinilistele uuringutele tuleb pankreatiidi varajaseks diagnoosimiseks
teostada ka vastavad laboratoorsed uuringud.
Andmed Gabagamma kasutamise kohta kroonilise pankreatiidiga patsientidel on puudulikud.

Ettevaatus on soovitatav patsientide puhul, kellel on anamneesis psühhootilisi haigusi. Gabapentiin-
ravi alguses on mõnedel psühhootilise anamneesiga patsientidel, harva ilma eelneva haiguseta
patsientidel, esinenud psühhootilisi episoode. Gabagamma-ravi katkestamisel või annuse
vähendamisel enamik nendest sümptomitest taandus.

Ravimit ei tohi manustada patsientidele, kellel on harvaesinev pärilik galaktoositalumatus,
laktaasidefitsiit või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon.

Enesetapumõtted ja suitsidaalne käitumine: Antiepileptilisi ravimeid erinevate näidustuste puhul
kasutanud patsientidel on teatatud enesetapumõtetest ja suitsidaalsest käitumisest. Randomiseeritud
platseebokontrolliga uuringute meta-analüüs näitas, et et antiepileptikume kasutavate patsientide
hulgas on suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise risk vähesel määral suurenenud.
Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise tekkemehhanism gapapentiini saavatel patsientidel ei ole
teada, kuid olemasolevate andmete põhjal ei saa seda riski ka välistada.

Seega peaks patsiente suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise osas jälgima ja vajadusel
rakendama vastavat ravi. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada, et suitsiidimõtete või
suitsidaalse käitumise tekke korral peavad nad pöörduma arsti poole.

4.5 Koostoimed
teiste
ravimitega ja muud koostoimed

Antatsiidid vähendavad gabapentiini biosaadavust kuni 24%. Gabapentiini on soovitatav võtta
vähemalt 2 tundi pärast antatsiidide manustamist.

Teadaolevalt ei indutseeri gabapentiin tsütokroom P450 ensüüme. Gabapentiinil ei ole täheldatud
farmakokineetilisi koostoimeid fenütoiini, valproehappe, karbamasepiini ega fenobarbitaaliga.

Gabapentiin ei mõjuta noretisteroonil ja/või etinüülöstradioolil põhinevate kontratseptiivide toimet.
Kombineerides seda teiste epilepsiavastaste ravimitega, mis teadaolevalt vähendavad kontratseptiivide
toimet, tuleb arvestada rasestumisvastase toime vähenemisega.

Samaaegsel manustamisel probenetsiidiga ei muutu gabapentiini renaalne eritumine.
Tsimetidiini samaaegsel manustamisel väheneb kergelt gabapentiini eritumine neerude kaudu, kuid
see ei oma kliinilist tähtsust.

Gabapentiini lisamisel teistele antikonvulsantidele võivad testribaga uriini valgusisalduse määramisel
esineda valepositiivsed tulemused. Seetõttu on uriinist valgu määramiseks soovitatav kasutada
spetsiifilisemaid sulfosalitsüülhappe pretsipitatsiooni meetodeid.

Alkohol ja uimastid võivad tugevdada mõningaid gabapentiini kesknärvisüsteemi kõrvaltoimeid, nt
unisust, ataksiat.

Samaaegne manustamine koos toiduga ei mõjuta gabapentiini farmakokineetikat.

4.6
Rasedus ja imetamine

Rasedus
Gabapentiini kasutamise ohutuse kohta raseduse ajal ei ole piisavalt tõendeid, kuna kasutamise
kogemus rasedatel naistel on piiratud. Loomkatsetes ei ole gabapentiinil esinenud teratogeenseid
toimeid, siiski on täheldatud on embrüotoksilisi toimeid (vt lõik 5.3).

Üldiselt esineb raseduse ajal antiepileptiliste ravimite kasutamise korral 2...3 korda suurem
väärarengute tekke risk, võrreldes tervete emade lastega. Kõige sagedamini on esinenud huulelõhe,
kardiovaskulaarsed väärarengud ja neuraaltoru defektid. Lastel võib esineda vaimne alaareng või
hilinenud psüühiline ja motoorne areng.

Naised, kes soovivad rasestuda või võivad rasedaks jääda, peaksid konsulteerima spetsialistiga. Kui
naine planeerib rasedust, tuleb tema antiepileptilise ravi vajadus üle vaadata.

Üldiselt on risk embrüo/loote kahjustuse tekkeks vähim juhul, kui kasutatakse monoteraapiat,
valitakse väikseim võimalik annus ning manustades enne rasedust ja raseduse ajal foolhapet.
Võimalike ohtudega tuleb arvestada kombineeritud antiepileptilise ravi korral. Raseduse ajal võib
gabapentiini kasutada vaid juhul, kui saadav kasu ületab võimaliku riski. Riski-kasu analüüs peab
olema individuaalne, lähtudes ravimi kasutamise kindlast näidustusest.

Antiepileptilist ravi ei tohi katkestada järsult, kuna see võib vallandada krambihoo, mis võib olla
ohtlike tagajärgedega nii emale kui ka lapsele.

Imetamine
Gabapentiin eritub rinnapiima, keskmine piima/plasma suhe on 0,73. Lapse poolt saadav arvestuslik
annus on 1,2 mg/kg ööpäevas. Toime rinnaga toidetavale imikule ei ole teada, välistada ei saa
kahjulikku toimet. Gabapentiini võib manustada rinnaga toitvale naisele vaid juhul, kui saadav kasu
ületab võimalikud ohud imikule.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Gabapentiin omab kerget või mõõdukat toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.
Gabapentiin avaldab toimet kesknärvisüsteemile ja võib esile kutsuda unisust, uimasust, pearinglust
või teisi sarnaseid sümptomeid, mis võivad osutuda ohtlikuks autojuhtimisel võitöötamisel
masinatega. Nimetatud toime võib avalduda eelkõige ravi alguses või annuse suurendamisel.

4.8 Kõrvaltoimed

Üldiselt kirjeldatakse kõrvaltoimeid kergetest kuni mõõdukateni. Kõige sagedasemad võimalikud
kõrvaltoimed on kesknärvisüsteemi häired, vähenenud erksus ja kontsentreerumisvõime,
somnolentsus, väsimus, ataksia, pearinglus, peavalu, iiveldus, oksendamine, kehakaalu tõus,
närvilisus, unetus, nüstagmid, paresteesiad, isu langus. Samaaegsel kasutamisel koos teiste
antiepileptikumidega on kõrvaltoimetest teatatud umbes 50%-l patsientidest.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:
Sage (>1/100, <1/10):
uimasus, väsimus, unisus, somnolentsus, kurnatus, pearinglus, peavalu, unetus, kehakaalu tõus, isutus,
perifeerne turse või kogu keha turse, jõuetus, suurenenud isu.
Aeg-ajalt (>1/1000, <1/100):
juhuslikud vigastused, pearinglus.
Harv (>1/10000, <1/1000):
võõrutusnähud (valu, higistamine, rindkere valu)

Närvisüsteemi häired:
Sage (>1/100, <1/10):
ataksia, nüstagmid, treemor, amneesia, tundehäired nagu paresteesiad, tõmblused, elavnenud,
nõrgenenud või puuduvad refleksid, vähenenud erksus, kontsentreerumisvõime vähenemine,
mõttetegevuse häired, kõnehäired, mäluhäired, düsartria, ebakindel kõnnak.
Aeg-ajalt (>1/1000, <1/100):
segasus, hüpesteesia.
Harv (>1/10000, <1/1000):
liikumishäired (näiteks korea-atetoos, düskineesia, düstoonia)

Seedetrakti häired:
Sage (>1/100, <1/10):
oksendamine, iiveldus, kõhulahtisus, suukuivus, düspepsia, kõhukinnisus, kõhuvalu, hambumuse
häired, igemepõletik, haiguse tunne
Aeg-ajalt (>1/1000, <1/100):
kõhupuhitus

Psühhiaatrilised häired:
Sage (>1/100, <1/10):
närvilisus, depressiivne meeleolu, desorientatsioon, segasus ja emotsionaalne labiilsus, ärevus.
Lisaks on kliinilistes uuringutes alla 12-aastastel lastel esinenud agressiivset käitumist ja
hüperkineesiat.
Aeg-ajalt (>1/1000, <1/100):
depressioon, psühhoosid/hallutsinatsioonid, vaenulikkus

Silma kahjustused:
Sage (>1/100, <1/10):
nägemishäired nagu amblüoopia, kahelinägemine, nägemise halvenemine

Kõrva ja labürindi kahjustused:
Harv (>1/10000, <1/1000):
tinnitus

Lihas-skeleti ja sidekoe haigused:
Sage (>1/100, <1/10):
liigesevalud, lihasvalud, alaselja valud, luumurrud

Vere ja lümfisüsteemi häired:
Sage (>1/100, <1/10):
leukopeenia
Aeg-ajalt (>1/1000, <1/100):
veresuhkru väärtuste kõikumised
Harv (>1/10000, <1/1000):
trombotsütopeenia, diabeetikute veresuhkru taseme kõikumised

Südame häired:
Sage (>1/100, <1/10):
vasodilatatsioon, hüpertensioon
Harv (>1/10000, <1/1000):
südamepekslemine

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired:
Sage (>1/100, <1/10):
riniit, farüngiit, köha
Aeg-ajalt (>1/1000, <1/100):
düspnoe
Harv (>1/10000, <1/1000):
ülemiste hingamisteede infektsioonid

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:
Sage (>1/100, <1/10):
sügelus, purpur, lööve
Harv (>1/10000, <1/1000):
urtikaaria, alopeetsia, angioödeem

Neeru ja kuseteede häired:
Sage (>1/100, <1/10):
uriinipidamatus, kuseteede infektsioonid
Harv (>1/10000, <1/1000):
äge neerupuudulikkus

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired:
Sage (>1/100, <1/10):
impotentsus

Gabapentiin-ravi ajal on väga harva (<1/10000) teatatud allergilistest reaktsioonidest (Stevensi-
Johnsoni sündroom ja multiformne erüteem).

Gabapentiini saavatel hemorraagilise pankreatiidiga patsientidel (vt lõik 4.4) on teatatud
hüpotensioonist, bradükardiast, minestusest, kodade virvendusest, muutustest elektrokardiogrammis
ning makulopapuloossest lööbest.

Uuringud
Kasutades kombinatsioonis teiste antiepileptikumidega on teatatud maksaensüümide aktiivsuse
suurenemisest.

Vähestel patsientidel on leitud võimalikku annusest sõltuvat krambihoogude sagenemist. Samuti on
teatatud annusest sõltuvatest ebatüüpilistest korduvatest krambihoogudest.

Üksikjuhtudel on teatatud hepatiidi esinemisest.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise sümptomiteks on pearinglus, ataksia, diploopia, arusaamatu kõne, düsartria,
somnolentsus, letargia, apaatsus ja kerge kõhulahtisus. Gabapentiini üleannustamisel kuni 49
g/ööpäevas ei ole täheldatud ägedat eluohtlikku toksilisust. Gabapentiini saab vereringest eemaldada
hemodialüüsi abil. Varasem kogemus näitab, et see ei ole siiski tavaliselt vajalik.
Neerupuudulikkusega patsientidel võib hemodialüüs siiski näidustatud olla.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: teised epilepsiavastased ained,
ATC-kood: N03AX12

Gabapentiini toimemehhanism ei ole täpselt teada. Struktuurilt sarnaneb gabapentiin neuromediaator
GABA-ga (gammaaminovõihape), kuid toimemehhanism erineb teistest GABA-ergilise
neuromediatoorse ülekandega seotud ravimite omast, sealhulgas valproaat, barbituraadid,
bensodiasepiinid, GABA-transaminaasi inhibiitorid, GABA-tagasihaarde inhibiitorid, GABA-
agonistid ja GABA-eelravimid. Kliiniliselt olulistes kontsentratsioonides ei seondu gabapentiin teiste
aktiivsete ainete neuronaalsete retseptorite või neurotransmitteritega, kaasaarvatud GABAA ja
GABAB, bensodiasepiini, glutamaadi, glütsiini või N-metüül-d-aspartaadi retseptoritega. Gabapentiin
ei oma in vitro toimet naatriumikanalitesse, erinedes seetõttu fenütoiinist ja karbamasepiinist.
Gabapentiin põhjustab in vitro monoamiini neurotransmitterite vabanemise kerget vähenemist.
Rottidele manustatud gabapentiin põhjustab mitmes aju piirkonnas GABA metabolismi
intensiivistumist, sarnaselt naatrium-valproaadile , mis toimib küll teistes ajupiirkondades.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Imendumine:
Gabapentiini plasmakontsentratsioonid on annusevahemikus 300 mg ja 400 mg manustatuna iga 8
tunni järelannusest sõltuvad. Gabapentiini imendumine on küllastuv ning annusega mitte-lineaarselt
seotud. Gabapentiini biosaadavus väheneb suuremate annuste juures, 300 mg annuse juures on see
60% ning 800 mg annuse juures 42%. Toit ei mõjuta gabapentiini farmakokineetikat. Korduv
manustamine ei muuda gabapentiini farmakokineetikat ning plasmakontsentratsiooni tasakaalu-
väärtusi saab prognoosida üksikannuse järgi.

Jaotumine:
Raviannustes saavutab gabapentiin maksimaalse plasmakontsentratsiooni (nt korduvate suukaudsete
900...1200 mg ööpäevaste annuste juures 4...5,5 µg/ml) 2..3 tunniga. Gabapentiinist seondub
plasmavalkudega vähem kui 3%. Jaotusruumala on 57,7 liitrit. Epilepsiaga patsientidel on gabapentiini
kontsentratsioon kesknärvisüsteemis u 20% vastavast madalaimast püsitasakaalu
plasmakontsentratsioonist.

Biotransformatsioon:
Inimesel gabapentiin ei metaboliseeru ega indutseeri ravimeid metaboliseerivaid tsütokroom P450
ensüüme.

Eliminatsioon:
Gabapentiini eliminatsiooni plasmast saab kirjeldada lineaarse farmakokineetika kaudu. Gabapentiini
eliminatsiooni poolväärtusaeg on annusest sõltumatu ja ulatub 5...7 tunnini.
Eakatel patsientidel põhjustavad vanusest tingitud neerude funktsionaalsed muutused gabapentiini
plasmakliirensi vähenemise ja eliminatsiooni poolväärtusaja pikenemise. Nõrgenenud
neerufunktsiooni korral on renaalne ekskretsioon otseses sõltuvuses kreatiniini kliirensiga.
Gabapentiini saab plasmast eemaldada hemodialüüsil (vt lõik 4.2 Annustamine ja manustamisviis).

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Äge toksilisus:
Hiirtele ja rottidele suu kaudu maksimaalselt 8000 mg/kg suuruste annuste manustamise järgselt ei
saanud hinnata suukaudset letaalset annust.

Korduva annustamise toksilisus:
Uuringud närilistel ja mitte-närilistel on näidanud, et toksilisuse sihtorganid on neerud ja maks.

Fertiilsus ja reproduktsioon:
Gabapentiin annuses kuni 2000 mg/kg ööpäevas ei omanud toimet rottide fertiilsusele ega
reproduktsioonivõimele. Hiirtel oli toimevabaks piiriks 500 mg/kg/ööpäevas. Üle 500 mg/kg
ööpäevaste annuste manustamisel tiinetele rottidele esines järglastel enam vesikusejuha,
vesineeruvaagnat ja hilinenud luustumist. Teratogeensuse uuringutes küülikutel suurenes
implantatsioonijärgse loote huku sagedus juhul, kui emasloomadele manustati rohkem kui 60
mg/kg/ööpäevas.

Mutagenees:
Gabapentiinil puudub genotoksiline toime. Gabapentiin ei olnud mutageenne koos metaboolse
aktivatsiooniga või ilma selleta nii Ames"i bakteriaalsete plaatide ühistestis kui ka HGPRT lookuses
imetajate rakukultuurides. Gabapentiin ei indutseerinud in vitro ja in vivo kromosoomi
struktuurimuutusi imetajate rakkudes ega põhjustanud mikronukleuse moodustumist hamstri luuüdis.

Kartsinogenees:
2 aasta pikkustes uuringutes manustati gabapentiini suu kaudu hiirtele ja rottidele annustes kuni 2000
mg/kg/ööpäevas. Isastel rottidel võis täheldada suurima annusega grupis statistiliselt olulist
üksikrakulise pankrease tuumori sageduse tõusu. Maksimaalne toimeaine plasmakontsentratsioon ja
kontsentratsioonikõvera alune pindala oli rottidel, kes said gabapentiini 2000 mg/kg ööpäevas, 10
korda kõrgem kui plasmakontsentratsioon inimestel, kelle ööpäevane annus oli 3600 mg. Pankrease
üksikrakuline kasvaja isastel rottidel omas kerget kartsinogeenset riski, kuid ei muutnud eluiga, ei
andnud metastaase ega olnud invasiivne ümbritsevate kudede suhtes, sarnaselt kontrollgrupiga.
Seetõttu on isaste rottide pankrease üksikrakulise kasvaja esinemise tähtsus kartsinogeense toime riski
kohta inimesele ebakindel.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Kapsli sisu:
Veevaba laktoos
Maisitärklis
Talk

Kapsli kest:
Zelatiin
Lisaks Gabagamma 100 mg kõvakapslis:
Titaandioksiid (E171)
Lisaks Gabagamma 300 mg kõvakapslis:
Titaandioksiid (E171)
Kollane raudoksiid (E 172)
Lisaks Gabagamma 400 mg kõvakapslis:
Titaandioksiid (E171)
Kollane raudoksiid (E 172)
Punane raudoksiid (E 172)

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

PVC/Alu blisterpakend: 2 aastat
Kõrge tihedusega polüetüleenpurk: 3 aastat

Avatud pakendi kõlblikkusaeg:
Kõrge tihedusega polüetüleenpurk: 12 nädalat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25ºC.
Kõrge tihedusega polüetüleenpurk: Hoida purk tihedalt suletuna.
PVC/Alu blisterpakend: Hoida blister originaalpakendis.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/Alu blisterpakend või kõrge tihedusega polüetüleenpurk polüpropüleenist korgiga. Sisemine kate
on tehtud polüstüreen-vahust, mis on ühelt poolt kaetud EvaWax rõhutundliku kleepainega.

Pakendi suurused:
Blisterpakendid:
10, 20, 30, 50, 90, 100, 200 (2x100), 250 kõvakapslit
Haiglapakend: 500 (5x100), 1000 (10x100) kõvakapslit
Ühiku annus: 20x1, 60x1, 100x1 kõvakapslit

Purgid:
50, 100, 250 kõvakapslit

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitsemiseks

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Wörwag Pharma GmBH & Co.KG
Calwer Str. 7
D-71034 Böblingen
Saksamaa


8.
MÜÜGILOA NUMBRID

Gabagamma 100 mg: 528706
Gabagamma 300 mg: 528606
Gabagamma 400 mg: 528506


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

15.12.2006


10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud jaanuaris 2009