RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

Sellele ravimile kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teatada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest. Kõrvaltoimetest teatamise kohta vt lõik 4.8.

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

HEPCLUDEX 2 mg süstelahuse pulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks viaal sisaldab bulevirtiidatsetaati koguses, mis vastab 2 mg bulevirtiidile.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahuse pulber.

Valge kuni valkjas pulber. Pärast manustamiskõlblikuks muutmist on lahuse pH ligikaudu 9,0 ja osmolaalsus ligikaudu 300 mOsm/kg.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Hepcludex on näidustatud plasmas (või seerumis) HDV-RNA-positiivse kroonilise D-viirushepatiidi (HDV) infektsiooni raviks kompenseeritud maksahaigusega täiskasvanud patsientidel ning 3-aastastel ja vanematel lastel kehakaaluga vähemalt 10 kg.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravi peab alustama HDV-infektsiooniga patsientide ravis kogenud arst.

Annustamine

Bulevirtiidi tuleb manustada üks kord ööpäevas (iga 24 tunni ±4 tunni tagant) subkutaanse süstena ainuravimina või koos kaasuva B-hepatiidi viiruse (HBV) infektsiooni raviks määratud nukleosiidi/nukleotiidi analoogiga.

Bulevirtiidi soovitatav annus täiskasvanud patsientidel on 2 mg üks kord ööpäevas.

Bulevirtiidi soovitatav annus lastel põhineb kehakaalul, nagu esitatud alljärgnevas tabelis.

Bulevirtiidi 2 mg süstelahuse pulbri annustamine lastel

Kehakaal (kg) Manustamiskõlblikuks Bulevirtiidi ööpäevane annus 10 kg kuni < 25 kg 0,5 ml 1 mg 25 kg kuni < 35 kg 0,75 ml 1,5 mg 35 kg ja rohkem 1 ml 2 mg

HBV-infektsiooni raviks nukleosiidi/nukleotiidi analoogide samaaegse manustamise teave: vt lõik 4.4. Ravi kestus Optimaalne ravi kestus ei ole teada. Ravi tuleb jätkata, kuni see on kliiniliselt kasulik.

Ravi katkestamist tuleb kaalutleda püsiva (6 kuud) HBsAg serokonversiooni või viroloogilise ja biokeemilise vastuse kadumise korral.

Vahelejäänud annus Kui süste on vahele jäänud ja kavandatud ajast on möödunud alla 4 tunni, tuleb süste teha niipea kui võimalik. Järgmise süste aja arvutamine ei alga hilinenud süstest, vaid varem kindlaksmääratud süstimise ajakava kohaselt. Seega tuleb järgmisel päeval jätkata tavapärase manustamisega ettenähtud ajal.

Kui süste on vahele jäänud ja kavandatud ajast on möödunud üle 4 tunni, ei tohi vahelejäänud annust manustada.

Järgmine süste tehakse tavalise ajakava kohaselt (ettenähtud annust ei kahekordistata) järgmisel päeval ettenähtud ajal.

Kui süste on tehtud ekslikult rohkem kui 4 tundi pärast ettenähtud aega, peab järgmise süste manustama tavaliselt (st esialgse ajakava järgi).

Patsientide erirühmad

Eakad Üle 65-aastaste patsientide kohta andmed puuduvad.

Neerukahjustus Uuringud bulevirtiidi kasutamise kohta neerukahjustusega patsientidel puuduvad. Neerufunktsiooni tuleb hoolikalt jälgida. Ravi ajal võib esineda sapisoolade sisalduse suurenemist. Neerukahjustusega patsientidel võib sapisoolade renaalse eritumise tõttu olla suurem sapisoolade sisaldus.

Maksakahjustus Kerge maksakahjustusega (Childi-Pugh’-Turcotte’i klass A) patsientidel ei ole vaja annust kohandada. Bulevirtiidi ohutus ja efektiivsus kompenseerimata tsirroosiga patsientidel ei ole tõestatud (vt lõigud 4.4 ja 5.2). Lapsed Bulevirtiidi ohutus ja efektiivsus patsientidel vanuses alla 18 aasta ei ole kliinilistes uuringutes tõestatud. Bulevirtiidi soovitatav annus 3-aastastel ja vanematel vähemalt 10 kg kaaluvatel kompenseeritud maksahaigusega lastel põhineb populatsiooni farmakokineetika/farmakodünaamika modelleerimisel ja simulatsioonil (vt lõik 5.2).

Manustamisviis

Ainult subkutaanseks kasutamiseks. Bulevirtiidi võib süstida reie ülaossa või kõhtu.

Süstekoha reaktsioonide riski minimeerimiseks peavad ravimpreparaati ise manustavad patsiendid või ravimpreparaati manustavad hooldajad saama asjakohase väljaõppe.

Patsient või tema hooldaja peab hoolikalt järgima karbis sisalduvat üksikasjalikku süstimisjuhendit.

Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

HDV ja HBV genotüüp

Kliiniliste uuringute populatsioonis domineeris HDV genotüüp 1. Ei ole teada, kas HDV või HBV genotüüp mõjutab bulevirtiidi kliinilist efektiivsust.

Kompenseerimata maksahaigus

Bulevirtiidi farmakokineetika, ohutus ja efektiivsus kompenseerimata tsirroosiga patsientidel ei ole tõestatud. Ravimi kasutamine kompenseerimata maksahaigusega patsientidel ei ole soovitatav.

Koinfektsioon HBV-ga

Kaasuvat HBV infektsiooni tuleb ravida kehtivate ravisuuniste järgi. Bulevirtiidi kliinilisse uuringusse MYR202 kaasati ainult patsiendid, kellel vaatamata ravile nukleosiidi/nukleotiidi analoogiga olid aktiivse hepatiidi nähud; koos bulevirtiidiga manustati tenofoviirdisoproksiilfumaraati. Soovitatav on HBV DNA sisalduse hoolikas jälgimine.

Hepatiidi ägenemine pärast ravi lõpetamist

Bulevirtiidiga ravi lõpetamine võib põhjustada HDV ja HBV infektsiooni reaktiveerumist ning hepatiidi raskeid ägenemisi, eriti tsirroosiga patsientidel, kellel võib esineda suurem risk raskemate ägenemiste tekkeks või haiguse progresseerumiseks maksa dekompensatsioonini. Ravi lõpetamisel tuleb hoolikalt jälgida maksafunktsiooni nii kliiniliste kui ka laboratoorsete järelkontrollidega vähemalt 6 kuud pärast ravi lõpetamist, sealhulgas jälgida transaminaaside aktiivsust ning HBV DNA ja HDV RNA viiruskoormust. Mõningatel juhtudel võib olla vajalik alustada viirusvastast ravi uuesti.

Koinfektsioon inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV) ja C-hepatiidi viirusega (HCV)

HIV või HCV koinfektsiooniga patsientide kohta andmed puuduvad.

Abiained

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi milliliitris, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

In vitro on tõendatud, et teatud ravimid võivad inhibeerida bulevirtiidi sihtmärki naatriumtaurokolaadi kotransporteri polüpeptiidi (NTCP). Selliste ravimite (nt sulfasalasiin, irbesartaan, esetimiib, ritonaviir ja tsüklosporiin A) samaaegne manustamine ei ole soovitatav.

Ettevaatusmeetmena on NTCP substraatide (nt östroon-3-sulfaat, fluvastatiin, atorvastatiin, pitavastatiin, pravastatiin, rosuvastatiin ja kilpnäärmehormoonid) koos bulevirtiidiga samaaegsel manustamisel vaja hoolikat kliinilist jälgimist. Võimaluse korral tuleb nende substraatide samaaegset manustamist vältida.

In vitro on täheldatud, et bulevirtiid inhibeerib OATP1B1/3 transportereid, kuigi ainult kontsentratsioonis ≥ 0,5 µM, mis saavutatakse in vivo ainult bulevirtiidi suurte annuste manustamisel (subkutaanne 10 mg). Nende leidude kliiniline asjakohasus ei ole teada. Ettevaatusmeetmena on OATP1B1/3 substraatide (nt atorvastatiin, bosentaan, dotsetakseel, feksofenadiin, glekapreviir, glüburiid (glibenklamiid), grasopreviir, nategliniid, paklitakseel, paritapreviir, pitavastatiin,

pravastatiin, repagliniid, rosuvastatiin, simepreviir, simvastatiin, olmesartaan, telmisartaan, valsartaan, voksilapreviir) samaaegsel manustamisel vaja hoolikat kliinilist jälgimist. Võimaluse korral tuleb nende substraatide samaaegset manustamist vältida. Tervete isikute kliinilises uuringus ei leitud, et tenofoviiri ja bulevirtiidi samaaegne manustamine mõjutaks tenofoviiri farmakokineetikat.

In vitro ei täheldatud, et bulevirtiid inhibeeriks kliiniliselt asjakohastes kontsentratsioonides CYP-d. Kliinilises uuringus täheldati suures annuses bulevirtiidi (10 mg) ja tenofoviiri (245 mg) kombinatsiooniga koos manustatud midasolaami (CYP3A4 substraat) osalise AUC väärtuse geomeetrilise keskmise ligikaudu 40% suurenemist, kuid tenofoviir ainuravimina ei mõjutanud oluliselt midasolaami AUC -d. Ettevaatusmeetmena on CYP3A4 substraatide suhtes tundlike kitsa terapeutilise vahemikuga ravimite (nt tsüklosporiin, karbamasepiin, simvastatiin, siroliimus ja takroliimus) samaaegsel manustamisel vaja hoolikat kliinilist jälgimist.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Bulevirtiidi kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud.

Loomkatsed ei näita otsest ega kaudset reproduktiivtoksilist toimet.

Ettevaatusmeetmena on soovitatav vältida bulevirtiidi kasutamist raseduse ajal ja rasestumisvõimelistel naistel, kes ei kasuta rasestumisvastaseid vahendeid.

Imetamine

Ei ole teada, kas bulevirtiid eritub inimesel piima. Sel põhjusel tuleb otsustada, kas lõpetada imetamine või lõpetada ravi bulevirtiidiga / seda mitte alustada, arvestades imetamise kasulikkust lapsele ja ravi kasulikkust naisele.

Fertiilsus

Andmed bulevirtiidi toime kohta inimese fertiilsusele puuduvad. Loomkatsetes ei leitud, et bulevirtiid mõjutaks isaste või emaste loomade paaritumist ja fertiilsust.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravim mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Patsiente tuleb teavitada, et bulevirtiidiga ravimise ajal on teatatud peapööritusest (vt lõik 4.8).

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed on sapisoolade sisalduse suurenemine (väga sage), peavalu (väga sage), sügelus (väga sage) ning süstekoha reaktsioonid (väga sage). Sapisoolade sisalduse suurenemine oli tavaliselt asümptomaatiline ja pärast ravi katkestamist pöörduv.

Kõige sagedamini teatatud raske kõrvaltoime on hepatiidi ägenemine pärast bulevirtiidiga ravi lõpetamist, mis võib olla seotud viroloogilise tagasilöögiga pärast ravi lõpetamist (vt lõik 4.4).

Kõrvaltoimete loetelu tabelina

Järgmised kõrvaltoimed põhinevad kliinilistest uuringutest täiskasvanutel ja turuletulekujärgselt kogutud andmete koondandmetest.

Kõrvaltoimed on loetletud allpool organsüsteemide ja esinemissageduse järgi. Esinemissagedused on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100). Esinemissagedus Kõrvaltoime Vere ja lümfisüsteemi häired Sage Eosinofiilia Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt Ülitundlikkus, sh anafülaktiline reaktsioona Närvisüsteemi häired Väga sage Peavalu Sage Pearinglus Seedetrakti häired Sage Iiveldus Maksa ja sapiteede häired Väga sage Sapisoolade üldise sisalduse suurenemine Naha ja nahaaluskoe häired Väga sage Sügelus Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Sage Artralgia Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Väga sage Süstekoha reaktsioonidb Sage Väsimus Sage Gripilaadne haigus a Turuletulekujärgselt tuvastatud kõrvaltoime b Hõlmab süstekoha erüteemi, süstekoha reaktsiooni, valu süstekohas, kõvastumust süstekohas, paistetust süstekohas, löövet süstekohas, hematoomi süstekohas, sügelust süstekohas ja dermatiiti süstekohas Valitud kõrvaltoimete kirjeldus Sapisoolade üldise sisalduse suurenemine Bulevirtiidi kliinilistes uuringutes täheldati väga sageli asümptomaatilist sapisoolade sisalduse suurenemist, mida seostatakse bulevirtiidi toimemehhanismiga; sapisoolade sisalduse suurenemine oli pärast ravi katkestamist bulevirtiidiga pöörduv.

Sapisoolade renaalse eritumise tõttu võib sapisoolade sisalduse tõus olla neerukahjustusega patsientidel suurem.

Süstekoha reaktsioonid Bulevirtiid on ette nähtud subkutaanseks süstimiseks, mida seostatakse süstekoha reaktsioonide tekkeriskiga, näiteks turse, punetus, ärritus, sügelus, infektsioon, hematoom, lööve, kõvastumine ja paikne valu. Need paiksed reaktsioonid tekivad sagedamini, kui kogemata süstitakse valesse kohta või lahus satub kogemata pehmesse koesse.

Eosinofiilia Bulevirtiidiga ravitud patsientidel tuvastati sageli eosinofiilide arvu suurenemist; puudusid sellega seostuvad kliinilised tagajärjed, maksaga seotud kõrvaltoimed või olulised maksaga seotud kõrvalekalded laboratoorsetes näitajates.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9 Üleannustamine

Andmed bulevirtiidi üleannustamise kohta inimesel puuduvad. Üleannustamise korral tuleb patsienti jälgida toksilisusnähtude suhtes ja vajaduse korral anda standardset toetavat ravi.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: viirusvastased ained süsteemseks kasutamiseks, teised viirusvastased ained. ATC-kood: J05AX28

Toimemehhanism

Bulevirtiid blokeerib HBV ja HDV sisenemise hepatotsüütidesse, seondudes ja inaktiveerides NTCP, mis on HBV/HDV peamise sisenemise retseptorina toimiv maksa sapisoolade transporter.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Bulevirtiidi kliinilist efektiivsust ja ohutust uuriti ühes III faasi ja kahes II faasi uuringus. Uuringutes osalesid kroonilise HDV infektsiooni ja aktiivse hepatiidiga patsiendid. Nende kolme uuringu populatsioon oli peamiselt europiidne ja domineeris HDV genotüüp 1.

Uuring MYR301 Uuringus 301 randomiseeriti 100 kroonilise HDV infektsiooniga patsienti 150-st kas saama kohest ravi bulevirtiidiga 2 mg üks kord ööpäevas (N = 49) või lükkama ravi edasi 48 nädalat (N = 51). Randomiseerimine stratifitseeriti kompenseeritud tsirroosi olemasolul või puudumisel.

Kohese ravi rühma 49 patsiendi keskmine vanus oli 44 aastat, 61% olid mehed, 84% olid europiidsed ja 16% olid asiaadid. Edasi lükatud ravi rühma 51 patsiendi keskmine vanus oli 41 aastat, 51% olid mehed, 78% olid europiidsed ja 22% olid asiaadid. Kõigil 100 patsiendil oli HDV infektsiooni genotüüp 1.

Ravieelsed omadused olid kohese ja edasi lükatud ravi rühmades tasakaalus. Patsientidel, kes said ravieelselt 2 mg bulevirtiidi, oli keskmine plasma HDV RNA 5,1 log RÜ/ml, keskmine ALAT oli 108 Ü/l, 47%-l patsientidest oli varem olnud tsirroos ning 53% olid varem saanud interferooni. Uuringu ajal (kuni 48. nädalani) said 63% neist patsientidest ravijuhistele vastavat kaasuvat ravi olemasoleva HBV infektsiooni vastu: kõige sagedasemad kaasuvad ravimid olid tenofoviirdisoproksiilfumaraati või tenofoviiralafenamiidi sisaldavad preparaadid (49%) ja entekaviir (14%). Allolev tabel esitab kohese ravi viroloogilised ja biokeemilised tulemused bulevirtiidi 2 mg üks kord ööpäevas annusega ja edasi lükatud raviga 48. nädalal.

Mittetuvastatavb HDV RNA või HDV RNA vähenemine ≥ 2 log10 RÜ/ml võrra ja ALAT normaliseeruminec Mittetuvastatavb HDV RNA või HDV RNA vähenemine ≥ 2 log10 RÜ/ml võrra ALAT normaliseeruminec 51%e 12% a. Esimeses tulemusnäitajas kasutati puuduvate väärtuste puhul viimast edasikantud vaatlust (LOCF), kui see oli COVID- 19-ga seotud; muul juhul tähendas puudumine = ravi ebaõnnestumine; teise ja kolmanda tulemusnäitaja puhul puudumine = ravi ebaõnnestumine. b. < alumine kvantifitseerimispiir LLOQ (sihtväärtust ei tuvastatud) c. Määratletud kui ALAT väärtus normivahemikus: Venemaa uuringukeskused, ≤ 31 Ü/l naistel ja ≤ 41 Ü/l meestel; kõik muud uuringukeskused ≤ 34 Ü/l naistel ja ≤ 49 Ü/l meestel. d. p-väärtus < 0,0001. e. Mitmekordsuskontrollita.

Uuring MYR202 Uuringus MYR202 randomiseeriti 56 patsienti 118-st, kellel oli krooniline HDV infektsioon ja kestev viiruse replikatsioon, kes olid varem saanud interferooni, kellele interferoon oli vastunäidustatud või kellel oli tsirroos, saama bulevirtiidi 2 mg + TDF-i (N = 28) või ainult TDF-i (N = 28) 24 nädala vältel. 24. nädalaks saavutasid 21% bulevirtiid 2 mg + TDF-i rühmast kombineeritud ravivastuse, 54% saavutasid mittetuvastatava HDV RNA (määratletud kui < tuvastamispiiri [LOD], kus LOD oli 14 RÜ/ml) või selle vähenemise ≥ 2 log RÜ/ml võrra ja 43% saavutasid ALAT normaliseerumise. 24. nädalal ei saavutanud ükski TDF-i rühma patsient kombineeritud ravivastust, 4% saavutasid tuvastamatu HDV RNA või HDV RNA vähenemise ≥ 2 log RÜ/ml võrra ja 7% saavutasid ALAT normaliseerumise (normaalne ALAT oli määratletud kui ≤ 31 Ü/l naistel ja ≤ 41 Ü/l meestel). Uuring MYR203 Uuringus MYR203 raviti kokku 15 patsienti bulevirtiidi annusega 2 mg ööpäevas 48 nädala jooksul. Selles piiratud andmestikus ei erinenud efektiivsus- ja ohutusprofiilid oluliselt 24 nädalat ravitud patsientide omadest. Kahel patsiendil tekkis viroloogiline läbimurre, võib-olla seoses raviskeemi eiramisega. Immunogeensus Bulevirtiid suudab tekitada ravimivastaseid antikehi (antidrug antibodies, ADA), nagu tehti kindlaks immunoensüümmeetodit (ELISA) kasutavas uuringus. Uuringutes MYR203 ja MYR301 sobis ADA prevaleerumise hindamisse kokku 64 patsienti, keda oli 48 nädalat ravitud 2 mg bulevirtiidi monoteraapiaga; 18 neist patsientidest (28,1%) olid ADA prevaleerumise suhtes positiivsed, ja neist 3 patsienti (4,7%) olid ravieelselt ADA-positiivsed.

Puuduvad tõendid, et bulevirtiidi farmakokineetika, ohutus või efektiivsus nendel patsientidel oleks muutunud.

Lapsed

Teavet lastel kasutamise kohta vt lõigud 4.2 ja 5.2.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Bulevirtiidi farmakokineetilisi omadusi kirjeldati pärast intravenoosset ja subkutaanset manustamist. Kokkupuude bulevirtiidiga suurenes ebaproportsionaalselt ning näilik kliirens ja näilik jaotusruumala vähenesid suuremate annuste kasutamisel.

Jaotumine

Hinnanguline jaotusruumala on väiksem kui organismi kogu veesisaldus. In vitro plasmavalkudega seonduvus on suur ja > 99% bulevirtiidist seondub plasmavalkudega.

Biotransformatsioon

Bulevirtiidiga ei ole tehtud biotransformatsiooni uuringut. Bulevirtiid on lineaarne peptiid, mis koosneb L-aminohapetest ning eeldatakse, et see laguneb väiksemateks peptiideks ja üksikuteks aminohapeteks. Ei eeldata aktiivsete metaboliitide teket. In vitro koostoime uuringute tulemuste põhjal ei inhibeeri bulevirtiid ensüüme CYP1A2, CYP2A6, CYP2B6, CYP2C9, CYP2C19, CYP2D6 ega CYP3A4.

Ei täheldatud, et bulevirtiid indutseeriks in vitro ensüüme CYP1A2, CYP2B6 või CYP3A4.

In vitro uuringute põhjal ei eeldata kliiniliselt olulist koostoimet kõige tavalisemate väljavoolu transporterite (MDR1, BCRP, BSEP, MATE1 ja MATE2K) ja üleshaarde transporteritega (OATP2B1, OAT1, OAT3, OCT1 ja OCT2). Tuvastati spetsiifiline in vitro koostoime anioone transportivate

orgaaniliste polüpeptiididega OATP1B1 ja OATP1B2, mille IC väärtused olid vastavalt 0,5 ja 8,7 µM. Eritumine Tervetel vabatahtlikel ei tuvastatud, et bulevirtiid erituks uriini. Arvatakse, et eritumise põhitee toimub sihtmärgiga (NTCP) seondumise kaudu. Nii jaotumine kui ka eritumine vähenesid pärast korduvat manustamist võrreldes esimese annuse järel hinnatud väärtustega. 2 mg annuse C ja AUC kuhjumise suhe oli ligikaudu 2-kordne. Arvatakse, et tasakaaluseisund saavutatakse manustamise esimeste nädalate jooksul. Pärast maksimaalse kontsentratsiooni saavutamist plasmasisaldus vähenes (t 4…7 h). 1/2 Teised erirühmad Neerukahjustus Uuringud bulevirtiidi kasutamise kohta neerukahjustusega patsientidel puuduvad.

Maksakahjustus Uuringud bulevirtiidi kasutamise kohta mõõduka ja raske maksakahjustusega patsientidel puuduvad.

Eakad Üle 65-aastaste patsientide kohta andmed puuduvad.

Lapsed Bulevirtiidi farmakokineetikat lastel ei ole kliinilises uuringus hinnatud. Annustamissoovitused 3-aastastele ja vanematele lastele kehakaaluga vähemalt 10 kg põhinevad ekspositsioonil, mis vastab laste bulevirtiidi kontsentratsiooni vastendamisel kontsentratsiooniga, mida on täheldatud HDV-infektsiooniga täiskasvanutel, keda ravitakse bulevirtiidiga 2 mg üks kord ööpäevas. Bulevirtiidi kehakaalupõhise annuse (vt lõik 4.2) simuleeritud tasakaalukontsentratsioonid plasmas laste annusel üks kord ööpäevas subkutaanse süstina jäävad prognooside kohaselt täiskasvanute 2 mg bulevirtiidi üks kord ööpäevas subkutaanse süsti annusega seotud ohutu ja efektiivse ekspositsiooni piiridesse.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, ägeda toksilisuse ja korduvtoksilisuse, reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilistel uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Ravimpreparaadi liigi ja toimemehhanismi tõttu ei ole tehtud genotoksilisuse ja kartsinogeensuse uuringuid. Pre- ja postnataalse arengu uuringus rottidel ei ilmnenud bulevirtiidiga seotud toksilisust.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Veevaba naatriumkarbonaat Naatriumvesinikkarbonaat Mannitool Vesinikkloriidhape (pH-regulaator) Naatriumhüdroksiid (pH-regulaator)

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Manustamiskõlblikuks muutmise järel on kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus tõendatud 2 tunni jooksul toatemperatuuril (kuni 25 °C). Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks on soovitatav ravim kohe ära kasutada.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2°C…8°C). Hoida viaalid välispakendis valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Bromobutüül- või klorobutüülkummist korgiga värvitu klaasviaal, mis on suletud eemaldatava korgiga (plastkettaga alumiinium).

Pakendis on 30 viaali.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitsemiseks

Üks viaal on ette nähtud ainult ühekordseks kasutamiseks ja kasutamata jäänud liigne ravim tuleb nõuetekohaselt ära visata. Patsient tuleb varustada steriilse süstevee, süstalde (millel on vajalikud gradueeringud vastavalt manustatavale annusele), nõelte ja puhastuslappidega.

Kasutusjuhendid

Bulevirtiidi viaal tuleb võtta külmkapist vahetult enne süstimist ja sinine eemaldatav kork tuleb eemaldada. Võetakse ühekorrasüstal, kinnitatakse sellele nõel ja võetakse süstlasse 1 ml steriilset süstevett. Seejärel torgatakse steriilset süstevett sisaldava süstla nõel läbi kummikorgi bulevirtiidi viaali. Süstlas olev steriilne süstevesi süstitakse bulevirtiidi viaali, mida loksutatakse ettevaatlikult edasi-tagasi, kuni tekib läbipaistev lahus. Manustatavaks annuseks vajaliku bulevirtiidi viaali sisu tõmmatakse tagasi samasse süstlasse, millel on nõel (vt allolevat tabelit).

Bulevirtiidi manustamiseks vajalikud väljatõmmatavad annusemahud

Bulevirtiidi annus Manustamiskõlblikuks muudetud bulevirtiidi 1 mg 0,5 ml 1,5 mg 0,75 ml 2 mg 1 ml

Seejärel eemaldatakse süstlalt nõel. Samale süstlale kinnitatakse subkutaanse süstimise nõel ja enne süstimist eemaldatakse süstlast õhumullid. Seejärel manustatakse bulevirtiidi viaali sisu subkutaanselt.

Ravimpreparaadi ja lisakomponentide kõrvaldamine Kõiki kasutatud komponente/jäätmeid tuleb käsitseda kehtivate seaduste kohaselt.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Gilead Sciences Ireland UC Carrigtohill County Cork, T45 DP77 Iirimaa

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/20/1446/001

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 31. juuli 2020 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 17. juuli 2023

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu.

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D)

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D) Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava(te) tootja(te) nimi ja aadress

Gilead Sciences Ireland UC IDA Business and Technology Park Carrigtohill Co. Cork Iirimaa

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

Piiratud tingimustel väljastatav retseptiravim (vt I lisa: Ravimi omaduste kokkuvõte, lõik 4.2).

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

• Perioodilised ohutusaruanded

Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud määruse (EÜ) nr 507/2006 artiklis 9, mille kohaselt peab müügiloa hoidja esitama ohutusaruanded iga 6 kuu järel.

Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.

Müügiloa hoidja peab esitama asjaomase ravimi esimese perioodilise ohutusaruande 6 kuu jooksul pärast müügiloa saamist.

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

• Riskijuhtimiskava

Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.

Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada: 1. Euroopa Ravimiameti nõudel; 2. kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

VÄLISKARP

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

HEPCLUDEX 2 mg süstelahuse pulber bulevirtiid

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks viaal sisaldab 2 mg bulevirtiidi (atsetaadina).

3. ABIAINED

Abiained: veevaba naatriumkarbonaat, naatriumvesinikkarbonaat, mannitool, vesinikkloriidhape ja naatriumhüdroksiid.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Süstelahuse pulber 30 ühekordset viaali

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Subkutaanne, pärast manustamiskõlblikuks muutmist. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida külmkapis. Hoida viaalid välispakendis valguse eest kaitstult.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Gilead Sciences Ireland UC Carrigtohill County Cork, T45 DP77 Iirimaa

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/20/1446/001

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

HEPCLUDEX

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

VIAALI ETIKETT

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)

HEPCLUDEX 2 mg süstepulber bulevirtiid Subkutaanne, pärast manustamiskõlblikuks muutmist.

2. MANUSTAMISVIIS

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

6. MUU

Hoida külmkapis.