ATC Kood: N02BE70

Toimeaine: paratsetamool +ibuprofeen

Tootja: Sandoz Pharmaceuticals d.d.

Artikli sisukord

Näidustus: Nõrga kuni mõõduka valu lühiajaline sümptomaatiline leevendamine täiskasvanutel alates 18 aasta vanusest. Ravim sobib eelkõige valu korral, mis ei allu ainult ibuprofeenile või paratsetamoolile.

õhukese polümeerikattega tablett (500mg +200mg)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Ibravix 500 mg/200 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu on kirjeldatud selles infolehes või nagu arst või apteeker on teile selgitanud.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
Kui pärast 3 päeva möödumist te ei tunne end paremini või tunnete halvemini, peate võtma ühendust arstiga. Ärge võtke seda ravimit kauem kui 3 päeva.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Ibravix ja milleks seda kasutatakse

Ibravix sisaldab kahte toimeainet (ained, mis panevad ravimi mõjuma). Need on ibuprofeen ja paratsetamool.

Ibuprofeen kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse mittesteroidseteks põletikuvastasteks ravimiteks (MSPVA-d). Paratsetamool toimib teisiti kui ibuprofeen kuid mõlemad toimeained mõjuvad valu vaigistavalt.

Ibravixi kasutatakse lühiajaliseks kerge kuni keskmise valu vaigistamiseks. Ibravix sobib eelkõige juhul, kui valu ei leevene iburofeeni või paratsetamooli eraldi kasutades.

Ibravixi võivad kasutada 18-aastased ja vanemad täiskasvanud.

2. Mida on vaja teada enne Ibravixi võtmist

Ibravixi ei tohi võtta,

kui olete ibuprofeeni, paratsetamooli või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
kui te juba kasutate mistahes teisi paratsetamooli sisaldavaid ravimeid;
kui teil on pärast atsetüülsalitsüülhappe või teiste MSPVA-de võtmist esinenud allergilisi reaktsioone (sh bronhospasm, angioödeem, astma, nohu, urtikaaria;
teil on aktiivne või korduv peptiline haavand (st mao- või kaksteistsõrmiksoole haavand) või verejooks (kaks või enam erinevat tõestatud haavandi või verejooksu episoodi);
kui teil on varem esinenud MSPVA-raviga seotud seedetrakti verejooks või perforatsioon;
teil on aju-veresoonkonna või muu aktiivne verejooks;
teil on vereloomehäire;
teil on raske südame-, maksa või neerupuudulikkus;
olete tugevalt dehüdreeritud, mille põhjuseks on nt. oksendamine, kõhulahtisus või ebapiisav vedeliku tarbimine;
viimasel kolmel raseduskuul;

kui olete alla 18-aastane.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Ibravixi võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga järgmistel juhtudel:

kui olete eakas;
kui teil on astma või teil on olnud astma minevikus;
teil on neeru-, südame-, maksa- või sooleprobleemid, hepatiit või urineerimisraskused;
teid ravitakse samaaegselt maksafunktsiooni mõjutavate ravimitega;
kui teil on allergia teiste ainete suhtes;
kui teil on kõrvetised, seedehäired, maohaavandid või muud maoprobleemid;
teil on kalduvus veritsustele;
teil on Gilberti sündroom (haruldane pärilik ainevahetushaigus, mille võimalikud nähud nagu naha või silmavalgete kollasus);
teil on süsteemne erütematoosluupus (SLE) – immuunsüsteemi seisund, mis mõjutab sidekudet, mille tagajärjeks on liigesevalu, nahamuutused ja muude organite häired või muu segatüüpi sidekoehaigus;
teil on seedetrakti häired või krooniline põletikuline soolehaigus (nt haavandiline koliit, Crohni tõbi);
kui teil on mingi nakkus, vt lõik „Infektsioonid“ allpool;
teil on teatud ensüümi glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi pärilik puudulikkus;
teil on teatud ensüümide pärilik või omandatud häire, mis avaldub kas neuroloogiliste tüsistuste või nahaprobleemidega või mõnikord mõlemaga, nt porfüüria;
kui teil on hemolüütiline aneemia;
kui teil on heinapalavik, ninapolüübid või kroonilised obstruktiivsed hingamishäired, kuna võib olla suurem risk allergiliste reaktsioonide tekkeks;
põete kroonilist alkoholismi;
kui olete alakaaluline või teil on krooniline alatoitumus;
teil on kogu keha veepuudus (dehüdratsioon);
teil on hiljuti olnud suur operatsioon;
olete raseduse esimesel 6 kuul või toidate last rinnaga;
kavatsete rasestuda.

Konsulteerige oma arstiga, kui mõni ülaltoodud hoiatustest kehtib teie kohta või on kehtinud varem. Võimalik, et peate selle ravimi kasutamist vältima või selle annust vähendama.

Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades minimaalset efektiivset annust lühima aja jooksul, mis on vajalik sümptomite kontrolli all hoidmiseks. Ärge võtke Ibravixi kauem kui 3 päeva.

Samaaegne kasutamine mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega, sealhulgas tsüklooksügenaas-2 spetsiifiliste inhibiitoritega, suurendab kõrvaltoimete riski (vt lõik allpool „Muud ravimid ja Kivenul”) ning seda tuleks vältida.

Ravi ajal Ibravixiga teatage kohe arstile, kui: Kui teil on rasked haigused, sealhulgas raske neerukahjustus või sepsis (bakterid ja nende toksiinid vereringes, mis põhjustab elundikahjustusi), või kui teil on alatoitumus, krooniline alkoholism või kui kasutate ka flukloksatsilliini (teatud antibiootikum). Olukordades, kus paratsetamooli kasutatakse tavapärases annuses pikka aega või kui paratsetamooli võetakse koos flukloksatsilliiniga, on teatatud raskest seisundist, mida nimetatakse metaboolseks atsidoosiks (teatud vere- ja vedelikuhäire). Metaboolse atsidoosi sümptomid võivad olla näiteks tõsised hingamisraskused koos sügava ja kiire hingamisega, unisus, iiveldus ja oksendamine.

Hoiatus: Soovitatavatest annustest suuremate annuste võtmine ei leevenda valu paremini, kuid suurendab tõsise maksakahjustuse riski. Seetõttu ei tohi paratsetamooli maksimaalset ööpäevast annust ületada. Ärge võtke teisi paratsetamooli sisaldavaid ravimeid (vt ka ülalpool lõiku „Ärge võtke Ibravixi”). Maksakahjustuse sümptomid ilmnevad tavaliselt paari päeva pärast. Seetõttu on oluline

pöörduda viivitamatult arsti poole, kui olete ravimit võtnud soovitatust rohkem. Vt ka lõik 3 „Kui te

võtate Ibravixi rohkem ,kui ette nähtud”. Põletikuvastased ravimid/valuvaigistid, nagu ibuprofeen, võivad olla seotud südameataki või insuldi

riski vähese suurenemisega, eriti kui neid kasutatakse suurtes annustes. Ärge ületage soovitatud annust ega ravi kestust.

Enne Ibravixi võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga järgmistel juhtudel:

kui teil on südameprobleemid, nagu südamepuudulikkus või rinnaangiin (valu rinnus), või kui

teil on olnud südameinfarkt, šunteerimine, perifeersete arterite haigus (halb verevarustus jalgades või jalalabades ahenenud või ummistunud arterite tõttu) või mis tahes tüüpi insult (sh miniinsult või transitoorne isheemiline atakk (TIA));

kui teil on kõrge vererõhk, diabeet, kõrge kolesteroolitase, kui teie perekondlikus anamneesis

esineb südamehaigusi või insulti või kui te suitsetate. Nahareaktsioonid

Seoses Ibravixi raviga on teatud tõsistest nahareaktsioonidest. Lõpetage Ibravixi võtmine ja võtke kohe ühendust oma arstiga või pöörduge raviasutusse, kui teil on tekkinud nahalööve, limaskestade kahjustused, villid või muud allergianähud, sest need võivad olla väga tõsise nahareaktsiooni esimesed nähud. Vt lõik 4. Infektsioonid

Ibravix võib varjata infektsiooninähte, nt palavikku ja valu. Seepärast on võimalik, et Ibravixi tõttu võib infektsiooni asjakohane ravi hilineda, mis võib suurendada tüsistuste riski. Seda on täheldatud bakterite põhjustatud kopsupõletike ja tuulerõugetega seotud bakteriaalsete nahainfektsioonide korral. Kui kasutate seda ravimit infektsiooni ajal ja infektsiooni sümptomid püsivad või süvenevad, pidage viivitamata nõu oma arstiga.

Seedetrakti sümptomid MSPVA-de, sealhulgas ibuprofeeni kasutamisel on teatatud tõsistest seedetrakti kõrvaltoimetest (mõjutavad magu ja soolestikku). Need võivad ilmneda hoiatavate sümptomitega või ilma. Nende kõrvaltoimete risk on suurem patsientidel, kellel on anamneesis mao- või soolehaavand, eriti kui sellega kaasneb ka verejooks või perforatsioon. Eakatel patsientidel on suurem risk seedetrakti kõrvaltoimete tekkeks. Peaksite oma arstiga arutama kõiki seedetrakti probleeme ja jääma valvsaks ebaharilike kõhusümptomite suhtes, sealhulgas iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhukinnisus, seedehäired, kõhuvalu, tõrvalaadne väljaheide või verine oksendamine.

Valuvaigistite pikaajaline kasutamine Valuvaigistite pikaajaline kasutamine peavalude korral võib neid süvendada. Kui selline olukord esineb või seda kahtlustate, rääkige sellest oma arstile ja lõpetage ravi. Valuvaigistite regulaarne kasutamine, eriti kombinatsioonis mitme valuvaigistava ravimiga, võib põhjustada püsivat neerukahjustust, millega kaasneb neerupuudulikkuse oht, mida nimetatakse analgeetiliseks nefropaatiaks. See risk võib suureneda füüsilise koormuse korral, mis on seotud soolakaotuse ja dehüdratsiooniga. Seetõttu tuleks seda vältida.

Nägemisprobleemid Kui märkate pärast Ibravixi kasutamist nägemisprobleeme, lõpetage ravimi kasutamine ja pöörduge arsti poole.

Muud märkused Üldiselt võib valuvaigistite harjumuspärane tarbimine, eriti mitme valuvaigistava toimeaine kombinatsiooni korral, põhjustada püsivat neerukahjustust koos neerupuudulikkuse ohuga. Seetõttu tuleb seda vältida.

Lapsed ja noorukid Ravim on vastunäidustatud kasutamiseks alla 18 aasta vanustel lastel ja noorukitel.

Muud ravimid ja Ibravix Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid. Ärge võtke Ibravixi koos

teisteravimitega mis sisaldavad paratsetamooli, nt mõned preparaadid, mida kasutatakse

külmetuse, gripi või valu korral. Ibravix võib mõjutada teiste ravimite toimet ja vastupidi. Nende ravimite hulka kuuluvad näiteks:

kortikosteroidide tabletid;
antibiootikumid (sh klooramfenikool või kinoloonid);
iiveldusevastased ravimid (metoklopramiid, propanteliin);
atsetüülsalitsüülhape, salitsülaadid või muud MSPVA-d (sh COX-2 inhibiitorid nagu tselekoksiib või etorikoksiib);
antikoagulandid (st vedeldavad verd/takistavad verehüüvete tekkimist, nt aspiriin/ atsetüülsalitsüülhape, varfariin, tiklopidiin);
südame tegevust tugevdavad ravimid, nt digoksiin;
kõrge kolesteroolitaseme ravimid (nt kolestüramiin);
diureetikumid (vee eritumist soodustavad);
vererõhku alandavad ravimid (AKE inhibiitorid, nt kaptopriil, beetablokaatorid, nt atenolool; angiotensiin II retseptorite antagonistid, nt losartaan);
ravimid, mis suruvad alla teie immuunsüsteemi (nt metotreksaat, tsüklosporiin või takroliimus);
maania või depressiooni ravimid (nt liitium või SSRI-d);
mifepristoon (kasutatakse raseduse katkestamiseks);
fenütoiin, epilepsiahooge ennetav ravim;
zidovudiin, mida kasutatakse HIV-i korral (viirus, mis põhjusrab omandatud immuunpuudulikkust);
ravimid, mis aeglustavad seedetrakti tühjenemist;
mõned infektsioonide raviks kasutatavad ravimid, nagu aminoglükosiidid;
podagra ja podagra artriidi ravimid, mida nimetatakse probenetsiidiks ja sulfiinpürasooniks;
seenevastased ravimid, mis inhibeerivad maksaensüümi CYP2C9 (nt vorikonasool, flukonasool);
muud ravimid, mis teadaolevalt mõjutavad maksa või indutseerivad maksa mikrosomaalseid ensüüme, nagu alkohol ja epilepsiavastased ravimid (nt karbamasepiin, fenobarbitaal, lorasepaam);
diabeediravimid (nn sulfonüüluuread);
hõlmikpuu (Ginkgo biloba, taimne ravim), mis võib suurendada MSPVA-de veritsusriski;
tuberkuloosiravimid (nt isoniasiid);
flukloksatsilliin (teatud antibiootikum), vere- ja vedelikuhäirete raske riski tõttu (mida nimetatakse metaboolseks atsidoosiks), mida tuleb ravida kiiresti (vt lõik 2).

Mõned teised ravimid võivad samuti mõjutada või olla mõjutatud Kivenuli ravist. Seetõttu peate enne Kivenuli kasutamist koos teiste ravimitega alati nõu pidama oma arsti või apteekriga.

Ibravix koos toidu ja alkoholiga Kõrvaltoimete tõenäosuse vähendamiseks võtke Ibravixi koos toiduga. Ärge jooge ravi ajal selle ravimiga alkoholi. Alkohol võib suurendada paratsetamooli maksatoksilisust.

Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase või imetate, arvate end olevat rase või plaanite rasestuda, pidage enne selle ravimi võtmist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus

Ärge võtke Ibravixi raseduse viimase 3 kuu jooksul, sest see võib kahjustada teie sündimata last või põhjustada probleeme sünnitusel. See võib põhjustada teie sündimata lapsel neeru- ja südameprobleeme. See võib tekitada teil ja teie lapsel veritsust ning põhjustada oodatust hilisemat või pikemaajalist sünnitust. Te ei tohi Ibravixi võtta raseduse esimese 6 kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik ja teie arst on seda soovitanud. Kui te vajate ravi sel perioodil või ajal, mil püüate rasestuda, tuleb kasutada väikseimat annust võimalikult lühikese aja jooksul. Kasutades rohkem kui paar päeva alates 20. rasedusnädalast, võib Ibravix tekitada teie sündimata lapsele neeruprobleeme, mis võib põhjustada last ümbritseva lootevee madalat taset (oligohüdramnion), või südame veresoone (ductus arteriosus ehk arterioosjuha) ahenemist. Kui te vajate ravi kauem kui paar päeva, võib arst soovitada täiendavat jälgimist.

Imetamine Ainult väikesed kogused ibuprofeeni ja selle metaboliite erituvad rinnapiima. Seda ravimit võib imetamise ajal võtta, kui seda kasutatakse soovitatud annuses ja võimalikult lühikese aja jooksul.

Viljakus Ibuprofeen kuulub ravimite rühma, mis võivad kahjustada naiste viljakust. Ibravix võib rasestumist raskendada. See on ravimi katkestamisel pöörduv.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine See ravim võib teil põhjustada pearinglust või unisust. Ärge juhtige autot ega kasutage mingeid tööriistu ega masinaid, kui see juhtub.

3. Kuidas Ibravixi võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu on kirjeldatud selles infolehes või nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Täiskasvanud: Soovitatav annus on 1 tablett veega, kuni 3 korda päevas. Jätke annuste vahele vähemalt 6 tundi.

Kui üks tablett ei aita sümptomeid kontrolli all hoida, võib võtta maksimaalselt 2 tabletti kuni kolm korda ööpäevas. Jätke annuste vahele vähemalt 6 tundi.

Ärge võtke 24 tunni jooksul rohkem kui kuus tabletti (vastab 1200 mg ibuprofeenile ja 3000 mg paratsetamoolile päevas).

Kõrvaltoimete tõenäosuse vähendamiseks on soovitatav Ibravixi võtta koos toiduga.

Eakad Spetsiaalne annuse muutmine ei ole vajalik. Suureneb kõrvaltoimete tõsiste tagajärgede oht. Kasutada tuleb väikseimat võimalikku annust võimalikult lühikese aja jooksul.

Lapsed ja noorukid Ravimit ei tohi kasutada alla 18 aasta vanustel lastel.

Teie annust võib olla vaja vähendada maksimaalselt 4 tabletini päevas, kui:

teil on probleeme neerudega
teil on probleeme maksaga
kaalute alla 50 kg
põevad kroonilist alatoitumust
tarvitate regulaarselt alkoholi (krooniline alkoholism)
ei ole piisavalt hüdreeritud

Kui midagi eeltoodust kehtib teie kohta, pidage enne Ibravixi võtmist nõu oma arstiga (vt ka lõik 2 „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“).

Ainult suukaudseks ja lühiajaliseks kasutamiseks. Ärge võtke seda ravimit kauem kui 3 päeva. Kui teie sümptomid süvenevad või püsivad, pidage nõu oma arstiga. Sümptomite leevendamiseks tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul.

Kui teil on infektsioon, pöörduge viivitamatult arsti poole, kui sümptomid (nagu palavik ja valu) püsivad või süvenevad (vt lõik 2).

Kui te võtate Ibravixi rohkem, kui ette nähtud Kui võtsite Ibravixi ettenähtust rohkem või kui laps on kogemata seda ravimit võtnud, võtke alati ühendust oma arstiga või pöörduge lähimasse haiglasse, et saada teavet võimalike ohtude ja vajalike ravimeetmete kohta. Sümptomiteks võivad olla iiveldus, kõhuvalu, oksendamine (võib olla veresegune), seedetrakti

verejooks, peavalu, kohin kõrvus, meeltesegadus ja rahutu silmade värelus (nüstagmus), harvadel juhtudel kõhulahtisus. Suurte annuste korral on teatatud peapööritusest, ähmasest nägemisest, madalast vererõhust, erutusest, desorientatsioonist, koomast, hüperkaleemiast (vere kaaliumisisalduse tõus), protrombiiniaja/INR suurenemisest, ägedast neerupuudulikkusest, maksakahjustusest, hingamisdepressioonist, tsüanoosist ja astma ägenemisest astmaatikutel, unisusest, valust rinnus, südamepekslemisest, teadvusekaotusest, krampidest (peamiselt lastel), nõrkusest ja pearinglusest, verest uriinis, külmatundest ja hingamisprobleemidest. Rääkige kohe arstiga, kui olete seda ravimit liiga palju võtnud, isegi kui tunnete end hästi.

Seda seetõttu, et liiga palju paratsetamooli võib põhjustada hilist tõsist maksakahjustust, mis võib lõppeda surmaga. Isegi kui ebamugavustunde või mürgistuse märke pole, võite vajada kiiret arstiabi. Maksakahjustus võib hilinenud sekkumise korral muutuda pöördumatuks. Maksakahjustuse vältimiseks on hädavajalik saada võimalikult varakult arstiabi. Kui te unustate Ibravixi võtta Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Kui unustate annuse võtmata, võtke see niipea, kui see teile meenub, ja seejärel võtke järgmine annus vähemalt 6 tundi hiljem.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Seoses järgmiste kõrvaltoimetega tuleb arvestada, et need sõltuvad suuresti annusest ja on patsienditi erinevad. Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed on seotud seedetraktiga. Võib tekkida peptilised haavandid, perforatsioon või seedetrakti verejooks, mis võivad mõnikord lõppeda surmaga, eriti eakatel inimestel. Pärast manustamist on kirjeldatud iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust, kõhupuhitus, kõhukinnisust, seedehäireid, kõhuvalu, tõrva väljaheidet, vereoksendamist, haavandilist stomatiiti, koliidi ja Crohni tõve ägenemist. Harvem on täheldatud gastriiti. Seedetrakti verejooksu tekkimise oht sõltub eriti annusevahemikust ja kasutamise kestusest. Seoses MSPVA-raviga on teatatud turse, kõrge vererõhu ja südamepuudulikkuse esinemisest.

LÕPETAGE RAVIMI VÕTMINE ja rääkige sellest kohe oma arstile kui teil tekivad:

Aeg-ajalt (võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st):

sooleverejooksu nähud (tugev kõhuvalu, vere või kohvigraanulitega sarnaneva vedeliku oksendamine, veri väljaheites, must tõrvjas väljaheide)

Väga harv (võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st):

aseptilise meningiidi sümptomid, aju limaskesta põletik, näiteks: kaelakangus, peavalu, iiveldus või oksendamine, palavik või teadvuse hägustumine;
rasked allergilised reaktsioonid. Sümptomiteks võivad olla: näo, keele või kõri turse, hingamisraskused, kiired südamelöögid, madal vererõhk (anafülaksia, angioödeem või tugev šokk);
hingamisteede reaktiivsus, sh astma, astma süvenemine, vilistav hingamine, hingamisraskus;
nahareaktsioonide rasked vormid nagu bulloossed reaktsioonid, sealhulgas multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs;
olemasolevate raskete nahainfektsioonide süvenemine (võite märgata löövet, villide teket ja naha värvuse muutust, palavikku, uimasust, kõhulahtisust ja iiveldust) või muude infektsioonide, sealhulgas tuulerõugete või vöötohatise süvenemine või raske infektsioon koos nahaaluse koe ja lihaste hävinemisega (nekroosiga), villide teke ja naha koorumine.

Teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

tõsine nahareaktsioon, mida tuntakse DRESS sündroomi nime all (esinemissagedus teadmata). DRESS sündroomi sümptomid on nahalööve, palavik, lümfisõlmede suurenemine ja eosinofiilide (teatud tüüpi valged verelibled) arvu tõus.
punane, ketendav laiaulatuslik lööve koos nahaaluste punnidega ja villidega, mis paiknevad peamiselt nahavoltidel, kehatüvel ja ülajäsemetel, millega kaasneb ravi alguses palavik (äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos). Lõpetage Ibravixi kasutamine, kui teil tekivad need sümptomid ja pöörduge viivitamatult arsti poole. Vaata ka lõik 2.
tõsine seisund, mis võib suurendada vere happesust (metaboolne atsidoos) raske haigusega

patsientidel, kes kasutavad paratsetamooli (vt lõik 2).

Muud kõrvaltoimed Sage (võib mõjutada kuni 1 inimest 10-st):

seedetrakti vaevused, nagu kõhuvalu, kõrvetised, seedehäired, iiveldus, oksendamine, tuul ja

kõhukinnisus, kõhulahtisus, kerge seedetrakti verekaotus, mis võib erandjuhtudel põhjustada aneemiat

alaniinaminotransferaasi aktiivsuse suurenemine, gamma-glutamüültransferaasi aktiivsuse tõus ja

maksafunktsiooni analüüside häired paratsetamooli kasutamisel

turse ja vedelikupeetus, pahkluude või säärte turse (ödeem); vedelikupeetus reageerib tavaliselt

kombinatsiooni kasutamise katkestamisele kiiresti

kreatiniini ja uurea taseme tõus veres
suurenenud higistamine

Aeg-ajalt (võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st):

kesknärvisüsteemi häired, nagu peavalu, pearinglus, unetus, agiteeritus, ärrituvus või väsimus
nõgestõbi, sügelus
võimetus põit täielikult tühjendada (kusepeetus)
paksenenud hingamisteede lima
erinevat tüüpi lööve
seedetrakti haavandid, mis võivad koos verejooksu ja perforatsiooniga või seedetrakti

verejooksuga, käärsoole (koliit) ja seedetrakti põletiku süvenemine (Crohni tõbi), haavandiline stomatiit, gastriit

hemoglobiini ja hematokriti langus, aspartaataminotransferaasi aktiivsuse tõus, vere aluselise

fosfataasi aktiivsuse tõus, vere kreatiinfosfokinaasi taseme tõus, trombotsüütide (verehüübimisrakkude) arvu suurenemine

Harv (võib mõjutada kuni 1 inimest 1000-st):

ebanormaalsed unenäod
neerukoe kahjustus (eriti pikaajalisel kasutamisel)

kõrge kusihappe sisaldus veres (hüperurikeemia)
ebanormaalsed tunded nahal (nt kipitus, surin või torketunne)

Väga harv (võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st):

vereloome häired (agranulotsütoos, aneemia, aplastikse aneemia, hemolüütiline aneemia,

leukopeenia, neutropeenia, pantsütopeenia ja trombotsütopeenia). Esimesed nähud on: palavik, kurguvalu, pindmised suuhaavandid, gripilaadsed sümptomid, tugev kurnatus, seletamatu verejooks, verevalumid ja ninaverejooksneerukoe kahjustus (eriti pikaajalisel kasutamisel)

nägemisnärvi neuriit ja unisus, aseptiline meningiit olemasolevate häiretega patsientidel (nagu

süsteemne erütematoosluupus ja segatüüpi sidekoehaigus), sümptomiteks on kaela jäikus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik või teadvuse hägusus

nägemishäired; sel juhul peate lõpetama Ibravixi kasutamise ja pöörduma arsti poole
kuulmislangus, kohin kõrvades, pöörlemistunne (vertiigo), segasus, psühhootilised

reaktsioonid, hallutsinatsioonid, depressioon

väsimus, üldine halb enesetunne
valgustundlikkus, eksfoliatiivsed dermatoosid
punane täpiline lööve nahal (purpur)
juuste väljalangemine
kõrge vererõhk, vaskuliit
söögitoru põletik, kõhunäärmepõletik, soole diafragmalaadsete struktuuride moodustumine
maksaprobleemid, düsfunktsioon, maksakahjustus (eriti pikaajalisel kasutamisel),

maksapuudulikkus, äge hepatiit, naha ja/või silmavalgete kollasus, mida nimetatakse ka kollatõveks; üleannustamise korral võib paratsetamool põhjustada ägedat maksapuudulikkust, maksakahjustust, maksanekroosi ja maksakahjustust

nefrotoksilisuse mitmesugused vormid, sealhulgas interstitsiaalne nefriit, nefrootiline sündroom

ning äge ja krooniline neerupuudulikkus kiired või ebaregulaarsed südamelöögid, mida nimetatakse ka südamepekslemiseks, tahhükardiaks, arütmiaks ja muudeks südame rütmihäireteks, südamepuudulikkus (põhjustab õhupuudust, turset), müokardiinfarkt

Teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

Nahk muutub valgustundlikuks

Selliseid ravimeid nagu Ibravix võib seostada südameataki ("müokardiinfarkti") või insuldi riski vähese suurenemisega (vt lõik 2).

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Ibravixi säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast EXP. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Ibravix sisaldab

Toimeained on ibuprofeen ja paratsetamool. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 200 mg ibuprofeeni ja 500 mg paratsetamooli.
Teised abiained on:

Tableti sisu: maisitärklis, krospovidoon (tüüp A) (E1202), kolloidne veevaba ränidioksiid (E511), povidoon K30, eelželatiniseeritud maisitärklis, talk (E553b), steariinhape (50). Õhuke polümeerikate: polüvinüülalkohol (E1203), talk (E553b), makrogool 3350 (E1521), titaandioksiid (E171).

Kuidas Ibravix välja näeb ja pakendi sisu Ibravix on valge või valkjas, ovaalne õhukese polümeerikattega tablett, mille mõõdud on 19,7 x 9,2 mm.

Õhukese polümeerikattega tabletid on pakendatud alumiinium-PVC/PVDC blistritesse.

Pakendi suurused: Blisterpakendid: 10, 16 või 20 õhukese polümeerikattega tabletti. Üksikannuselised blisterpakendid: 10x1, 16x1 või 20x1 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja Sandoz d.d. Verovškova 57 SI-1000 Ljubljana Sloveenia

Tootjad Rontis Hellas Medical and Pharmaceutical Products S.A. P.O. Box 3012 Larisa Industrial Area 41004 Larisa Kreeka

Lek Pharmaceuticals d.d Verovškova 57 Ljubljana, 1526 Sloveenia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. Sandoz d.d. Eesti filiaal Tel: +372 6652 400

Infoleht on viimati uuendatud novembris 2025

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ibravix 500 mg/200 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 500 mg paratsetamooli ja 200 mg ibuprofeeni.

INN. Paracetamolum, ibuprofenum.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett (tablett).

Valged kuni valkjad ovaalsed õhukese polümeerikattega tabletid mõõtudega 19,7 mm x 9,2 mm.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Nõrga kuni mõõduka valu lühiajaline sümptomaatiline leevendamine täiskasvanutel alates 18 aasta vanusest. Ravim sobib eelkõige valu korral, mis ei allu ainult ibuprofeenile või paratsetamoolile.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Ainult lühiajaliseks kasutamiseks (mitte üle 3 ööpäeva). Kui sümptomid püsivad või süvenevad või kui ravimit on vaja kasutada kauem kui 3 päeva, peab patsient arstiga nõu pidama. Ravim on lühiajaliseks kasutamiseks ja kasutamine üle 3 päeva ei ole soovitatav.

Sümptomite leevendamiseks tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul (vt lõik 4.4).

Täiskasvanud Võtta üks tablett kuni kolm korda ööpäevas. Annuste võtmise vahele peab jääma vähemalt kuus tundi.

Kui ühest tabletist sümptomite kontrollimiseks ei piisa, siis võib võtta maksimaalselt kaks tabletti kuni kolm korda ööpäevas. Annuste võtmise vahele peab jääma vähemalt kuus tundi.

24-tunnisel perioodil ei tohi võtta rohkem kui kuus tabletti (1200 mg ibuprofeeni, 3000 mg paratsetamooli).

Eakad Annuse kohandamine ei ole vajalik (vt lõik 4.4).

Eakatel patsientidel on kõrvaltoimete raskete tagajärgede tekkerisk suurem. Kui MSPVA-sid peetakse vajalikuks, tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul. Ravi ajal MSPVA-dega tuleb patsienti regulaarselt jälgida seedetrakti veritsuse suhtes.

Lapsed Ravim ei ole ette nähtud kasutamiseks alla 18-aastastel lastel ja noorukitel.

Neerukahjustus Neerukahjustusega patsientidel (glomerulaarfiltratsiooni kiirus 10…50 ml/min) ei tohi ühekordne annus sisaldada rohkem kui 500 mg paratsetamooli (üks tablett) ja manustamise vahemik peab olema vähemalt 6 tundi. Raske neerupuudulikkusega patsiendid, vt lõik 4.3.

Maksakahjustus Maksafunktsiooni kahjustusega või Gilberti sündroomiga patsientidel peab annust vähendama või manustamiste vahelist aega pikendama. Ööpäevane annus ei tohi ületada 2 g paratsetamooli (4 tabletti). Raske maksapuudulikkusega patsientidele on ravim vastunäidustatud, vt lõik 4.3.

2 g paratsetamooli ööpäevast annust (4 tabletti) ei tohi ületada ka järgmistel kliinilistel juhtudel:

alla 50 kg kehakaaluga täiskasvanud;
kroonilise alkoholismi korral;
dehüdratsiooni korral;
kroonilise alatoitumise korral.

Manustamisviis Suukaudne. Tabletid tuleb võtta koos veega. Kõrvaltoimete vähendamiseks on soovitatav Ibravixi võtta koos toiduga.

4.3 Vastunäidustused

See ravim on vastunäidustatud järgmistel juhtudel:

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Patsientidele, kellel on pärast atsetüülsalitsüülhappe või teiste MSPVA-de võtmist esinenud

ülitundlikkusreaktsioone (nt bronhospasm, angioödeem, astma, riniit või urtikaaria).

Anamneesis või hetkel aktiivne peptiline haavand / seedetrakti verejooks (kaks või enam erinevat

haavandi või veritsuse kinnitatud episoodi).

Anamneesis seedetrakti veritsus või perforatsioon, mis on seotud eelneva MSPVA-de raviga.
Patsientidele, kellel on tserebrovaskulaarne või muu aktiivne verejooks.
Patsientidele, kellel on raske maksapuudulikkus, raske neerupuudulikkus või raske

südamepuudulikkus (NYHA IV klass) (vt lõik 4.4).

Patsientidele, kellel on vereloomehäired.
Raske dehüdratatsiooniga (oksendamise, kõhulahtisuse või ebapiisavast vedeliku tarbimise tõttu)

patsientidele.

Kooskasutamine teiste paratsetamooli sisaldavate ravimitega – risk raskete kõrvaltoimete tekkeks

(vt lõik 4.5).

Kasutamine raseduse viimasel trimestril loote arterioosjuha enneaegse sulgumise ja võimaliku

pulmonaarse hüpertensiooni riski tõttu (vt lõik 4.6).

Alla 18-aastastele lastele ja noorukitele.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ibuprofeen Kõrvaltoimete esinemise riski on võimalik vähendada, kasutades ravimit väikseimas efektiivses annuses lühima võimaliku aja jooksul, mis on vajalik sümptomite kontrolli alla saamiseks (vt lõik 4.2 ja allpool seedetrakti ja südame-veresoonkonna riskid).

See ravim on lühiajaliseks kasutamiseks ning seda ei ole soovitav kasutada kauem kui 3 päeva.

Samaaegset kasutamist koos teiste MSPVA-de, sh tsüklooksügenaas-2 selektiivsete inhibiitoritega tuleb vältida, sest see suurendab kõrvaltoimete tekkeriski (vt lõik 4.5).

Eakad Eakatel esineb MSPVA-dest põhjustatud kõrvaltoimeid sagedamini, eriti seedetrakti veritsust ja perforatsiooni, mis võib lõppeda surmaga (vt lõik 4.2).

Teatud haigusseisundite korral tuleb antud ravimi manustamisel olla ettevaatlik:

porfüriini metabolismi kaasasündinud häire (nt äge vahelduv porfüüria)
dehüdratsioon
vahetult pärast suuremat operatsiooni

Väga harva on täheldatud raskeid ägedaid ülitundlikkusreaktsioone (näiteks anafülaktiline šokk). Pärast ibuprofeeni võtmist/manustamist tekkinud ülitundlikkusreaktsiooni esimeste nähtude ilmnemisel tuleb ravi lõpetada. Meditsiinipersonalil tuleb alustada sümptomitele vastavat ravi.

Astma, heinapalaviku, nina limaskesta tursega (ninapolüüpidega), krooniliste obstruktiivsete hingamisteede haigustega või seedetrakti kroonilise põletikuga (eriti kui kaasuvad allergilise nohu taolised nähud) patsientidel on reaktsioonid MSPVA-de suhtes sagedasemad kui teistel patsientidel. Need reaktsioonid võivad avalduda astmahoogude (nn valuvaigisti talumatus / analgeetiline astma), Quincke ödeemi või urtikaariana. Selliste patsientidega tuleb olla eriti ettevaatlik. Ettevaatlik tuleb olla ka patsientidega, kes on ülitundlikud teiste ainete suhtes, millega kaasnevad mh nahareaktsioonid, sügelemine või urikaaria.

Alkohol võib tugevdada MSPVA-de kõrvaltoimeid, eriti toimeid seedetraktile või kesknärvisüsteemile.

Respiratoorsed häired Patsientidel, kellel on anamneesis bronhiaalastma või allergilised haigused, on MSPVA-de kasutamisel teatatud bronhospasmi tekkest.

Kardiovaskulaarsed, neeru- ja maksafunktsiooni häired MSPVA-de manustamine võib põhjustada annusest sõltuvat prostaglandiinide moodustumise vähenemist ja põhjustada neerukahjustust. Suurim risk selle reaktsiooni tekkeks on patsientidel, kelle on neerufunktsiooni kahjustus, maksafunktsiooni häired, diureetikume kasutavad patsiendid ja eakad. Nendel patsientidel tuleb jälgida neerufunktsiooni (vt lõik 4.3). Ravi tuleb katkestada patsientidel, kelle tekib raske neerupuudulikkus (vt lõik 4.3). Kardiovaskulaarsed ja tserebrovaskulaarsed toimed Patsientidel, kellel on anamneesis hüpertensioon või kerge kuni mõõdukas südame paispuudulikkus, tuleb ravi asjakohaselt jälgida ning vajaduse korral kohandada, sest MSPVA-dega seoses on teatatud vedelikupeetuse ja tursete tekkimisest.

Kliinilised uuringud näitavad, et ibuprofeeni kasutamist, eelkõige suurtes annustes (2400 mg ööpäevas), võib seostada arteriaalse trombemboolia (nt müokardiinfarkt või insult) tekkeriski vähese suurenemisega. Epidemioloogilised uuringud ei ole üldiselt näidanud, et ibuprofeeni kasutamine väikestes annustes (nt ≤ 1200 mg ööpäevas) suurendab arteriaalse trombemboolia tekkeriski.

Ravile allumatu hüpertensiooni, südame paispuudulikkuse (NYHA II...III klass), isheemilise südamehaiguse kinnitatud diagnoosi, perifeersete arterite haiguse ja/või tserebrovaskulaarse haigusega patsiente tohib ibuprofeeniga ravida üksnes pärast hoolikat kaalumist ja suurte annuste (2400 mg ööpäevas) manustamist tuleb vältida.

Hoolikalt tuleb kaaluda ka pikaajalise ravi alustamist kardiovaskulaarsete haiguste riskifaktoritega (nt hüpertensioon, hüperlipideemia, diabeet, suitsetamine) patsientidel, eriti kui ibuprofeeni on vaja manustada suurtes annustes (2400 mg ööpäevas).

Seedetrakti veritsus, haavandid ja perforatsioon Kõikide MSPVA-de kasutamise korral on ravi mis tahes ajahetkel teatatud seedetrakti veritsusest, haavanditest või perforatsioonidest, mis võivad lõppeda surmaga; need kõrvaltoimed võivad tekkida hoiatavate sümptomitega või ilma ning need ei olene seedetrakti raskete kõrvaltoimete anamneesist.

Seedetrakti veritsuse, haavandumise või perforatsiooni risk suureneb peptilise haavandi anamneesiga patsientidel koos MSPVA annuse suurenemisega, eriti kui selle tüsistus on veritsus või perforatsioon (vt lõik 4.3), ja eakatel. Need patsiendid peavad alustama ravi väikseima saadaoleva annusega. Neil patsientidel ja ka neil, kes peavad samaaegselt võtma väikeses annuses atsetüülsalitsüülhapet või muid seedetrakti kahjustuste riski suurendavaid ravimeid, tuleb kaaluda kombinatsioonravi kaitsvate ravimitega (nt misoprostool või prootonpumba inhibiitorid) (vt allpool ja lõik 4.5).

Patsiendid, kellel on anamneesis seedetrakti toksilisus (eriti eakad), peavad teatama mis tahes ebatavalistest kõhupiirkonna sümptomitest (eriti seedetrakti veritsusest), seda eriti ravi alguses.

Ettevaatlik tuleb olla patsientidega, kes saavad samaaegselt ravimeid, mis võivad haavandite või veritsuse tekkeriski suurendada, nt suukaudsed kortikosteroidid, antikoagulandid, nagu varfariin, selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid või antiagregandid, nagu atsetüülsalitsüülhape (vt lõik 4.5).

Kui ibuprofeeni saaval patsiendil tekib seedetraktis veritsus või haavand, siis tuleb ravi katkestada.

Seedetrakti haiguste (haavandiline koliit, Crohni tõbi) anamneesiga patsientidel tuleb MSPVA-sid kasutada ettevaatusega, sest need haigused võivad ägeneda (vt lõik 4.8).

SLE ja segatüüpi sidekoehaigus Süsteemse erütematoosse luupusega (SEL) ja segatüüpi sidekoehaigusega patsientidel võib olla suurenenud risk aseptilise meningiidi tekkeks (vt lõik 4.8).

Rasked nahareaktsioonid MSPVA-de kasutamisega seoses on harva teatatud rasketest, mõnikord surmaga lõppenud nahareaktsioonidest, nagu eksfoliatiivne dermatiit, Stevensi-Johnsoni sündroom ja epidermise toksiline nekrolüüs (vt lõik 4.8). Suurim risk nende reaktsioonide tekkeks näib olevat ravi algusperioodil, valdav osa juhtudest on tekkinud ravi esimesel kuul. Ibuprofeeni sisaldavate ravimitega seoses on teatatud ägedast generaliseerunud eksantematoossest pustuloosist. Nahalööbe, limaskesta haavandite või mis tahes muude ülitundlikkuse nähtude esmasel tekkimisel tuleb ravimi kasutamine lõpetada. Tuulerõugetest võivad erandjuhtudel alguse saada tõsised naha ja pehmete kudede infektsioossed tüsistused. Praeguseks ei ole välistatud MSPVA-de soodustav roll nende infektsioonide süvenemisel. Seetõttu on tuulerõugete korral soovitatav vältida ibuprofeeni kasutamist.

Mõju naiste viljakusele Vt lõik 4.6. Infektsiooni sümptomite varjamine Ibuprofeen võib varjata infektsiooni sümptomeid, mistõttu asjakohane ravi võib hilineda ja infektsiooni kulg seeläbi halveneda. Seda on täheldatud bakteriaalse keskkonnatekkese kopsupõletiku ja tuulerõugete bakteriaalsete tüsistuste korral. Kui ibuprofeeni manustatakse infektsiooniga seotud palaviku või valu leevendamiseks, on soovitatav jälgida infektsiooni kulgu. Haiglavälistes tingimustes peab patsient sümptomite püsimisel või süvenemisel arstiga nõu pidama.

Koagulatsiooni häired Ibuprofeen võib inhibeerida trombotsüütide agregatsiooni. Koagulatsioonihäiretega patsiente tuleb seetõttu hoolikalt jälgida.

Mis tahes tüüpi analgeetikumide pikaajaline kasutamine peavalu leevendamiseks võib peavalu halvendada. Kui selline olukord on tekkinud või kui seda kahtlustatakse, tuleb pöörduda arsti poole ja ravi tuleb katkestada. Analgeetikumide liigsest kasutamisest põhjustatud peavalu (medication-overuse headache, MOH) tuleb kahtlustada patsientidel, kel on sagedased või igapäevased peavalud vaatamata (või sellest tingituna) peavaluravimite regulaarsele kasutamisele.

Lisainfo Üldiselt võib valuvaigistite, eriti mitme valuvaigistava toimeaine kombinatsiooni kasutamine, põhjustada püsivat neerukahjustust, millega kaasneb neerupuudulikkuse oht (analgeetiline nefropaatia). See risk võib suureneda füüsilise koormuse korral, mis on seotud soola kaotuse ja dehüdratatsiooniga. Seetõttu tuleb seda vältida.

Paratsetamool Ettevaatlik peab olema patsientidega, kellel on:

neerukahjustus
maksakahjustus
Gilberti sündroom
äge hepatiit
glükoos-6-fosfaat dehüdrogenaasi puudulikkus
hemolüütiline aneemia
kalduvus alkoholi kuritarvitada/krooniline alkoholism
krooniline alatoitumus, madal kehamassi indeks, anoreksia
dehüdratsioon
samaaegne ravi maksafunktsiooni mõjutavate ravimitega (vt lõik 4.5).

Üleannustamise korral on risk raske maksakahjustuse tekkeks. Paratsetamooli üleannustamise risk on suurem mittetsirrootilise alkohoolse maksahaigusega patsientidel. Üleannustamise korral tuleb viivitamatult pöörduda arsti poole, isegi kui patsiendi enesetunne on hea, kuna on oht, et tekib hilinenud ja raske maksakahjustus. Kroonilise alkoholismi korral on soovitatav olla ettevaatlik (vt ka lõik 4.2). Ravi ajal paratsetamooliga ei tohiks alkoholi kasutada.

Patsiente tuleb hoiatada, et nad ei võtaks samaaegselt teisi paratsetamooli sisaldavaid ravimeid, kuna üleannustamise korral tekib raske maksakahjustuse oht (vt lõigud 4.3 ja 4.9).

Paratsetamooli maksimaalse ööpäevase annuse mitmekordne ületamine võib põhjustada raske maksakahjustuse. Sellistel juhtudel teadvusekadu ei teki. Siiski tuleb üleannustamise korral koheselt arsti poole pöörduda, isegi kui patsient tunneb end hästi, kuna on risk raske, hilinenud ja pöördumatu maksakahjustuse tekkeks (vt lõik 4.9). Varjatud maksahaigused suurendavad paratsetamooliga seotud maksakahjustuste riski. Patsientid, kellel on esinenud maksa- või neerufunktsiooni häireid, peavad enne selle ravimi kasutamist konsulteerima arstiga. Kui patsiendil tekib raske maksapuudulikkus, tuleb ravi katkestada (vt lõik 4.3).

Glutatiooni väheste varude korral võib paratsetamooli kasutamine suurendada metaboolse atsidoosi tekke riski (vt lõik 4.9).

Teatatud on püroglutaamatsidoosi põhjustatud suure anioonide vahega metaboolse atsidoosi (HAGMA) juhtudest patsientidel, kellel on raske haigus, näiteks raske neerukahjustus ja sepsis, või alatoitumus või muud glutatioonipuudulikkuse põhjused (nt krooniline alkoholism), keda on ravitud paratsetamooli terapeutilise annusega pikemat aega või paratsetamooli ja flukloksatsilliini kombinatsiooniga. Kui oletatakse, et püroglutaamatsidoosi tõttu on tekkinud HAGMA, on soovitatav paratsetamooli manustamine kohe katkestada ja patsienti hoolikalt jälgida Uriini 5-oksoproliini määramine võib olla kasulik, et tuvastada püroglutaamatsidoos kui HAGMA aluspõhjus mitme riskiteguriga patsientidel.

Võimalikud häired laboratoorsetes testides

Paratsetamool võib mõjutada kusihappe määramist volfram-fosforhappe meetodil ja veresuhkru määramist peroküdaasi meetodil.

Uriinianalüüsid Raviannustes paratsetamool võib häirida 5-hüdroksüindooläädikhappe (5HIAA) määramist, põhjustades valepositiivseid tulemusi. Valede analüüsitulemuste välistamiseks tuleb paratsetamooli manustamist vältida mitu tundi enne ja uriinianalüüsi kogumise ajal.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Selle ravimi (nagu ka muude paratsetamooli sisaldavate ravimite) kasutamine koos teiste paratsetamooli sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud – suureneb raskete kõrvaltoimete tekkerisk (vt lõik 4.3).

Seda ravimit ravimit ei tohi kasutada koos teiste ravimitega, mis sisaldavad ibuprofeeni, atsetüülsalitsüülhapet, salitsülaate või mis tahes teisi põletikuvastaseid aineid (MSPVAd), välja arvatud juhul, kui arsti on seda määranud, kuna need ravimid suurendavad kõrvaltoimete riski.

Seda ravimit (nagu ka teisi ibuprofeeni sisaldavaid ravimeid ja MSPVAsid) tuleb kasutada ettevaatusega koos järgmiste ravimitega:

Antikoagulandid: MSPVA-d võivad tugevdada antikoagulantide, nt varfariini toimet (vt lõik 4.4).
Antihüpertensiivsed ravimid (AKE inhibiitorid, beetablokaatorid ja angiotensin II antagonistid) ja

diureetikumid: MSPVA-d võivad nõrgendada nende ravimite toimet. Mõnedel neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (nt dehüdreeritud patsiendid või eakad neerufunktsiooni langusega patsiendid) võib AKE inhibiitori, beetablokaatori või angiotensiin II antagonisti ja tsüklooksügenaasi inhibeerivate ainete koosmanustamine põhjustada neerufunktsiooni edasise halvenemise, sh võimaliku ägeda neerupuudulikkuse, mis on tavaliselt pöörduv. Neid koostoimeid tuleks arvestada patsientidel, kes võtavad AKE-inhibiitorite või angiotensiin II antagonistidega samaaegselt koksiibi. Seetõttu tuleb selliste kombinatsioonide kasutamisel olla ettevaatlik, eriti eakate puhul. Patsiendid peavad olema piisavalt hüdreeritud ja tuleb kaaluda neerufunktsiooni kontrollimist pärast kombinatsioonravi alustamist ning edaspidi perioodiliselt. Diureetikumid võivad suurendada MSPVA-de nefrotoksilisust. Samaaegne ibuprofeeni ja kaaliumi säästvate diureetikumide kasutamine võib põhjustada hüperkaleemia (soovitatav on kontrollida seerumi kaaliumitaset).

Antiagregandid ja selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d): seedetrakti

veritsusrisk suureneb (vt lõik 4.4).

Atsetüülsalitsüülhape: ibuprofeeni manustamine koos atsetüülsalitsüülhappega ei ole üldiselt

soovitatav, kuna kõrvaltoimete tekkerisk võib suureneda. Eksperimentaalsed andmed näitavad, et kui ibuprofeeni ja atsetüülsalitsüülhapet manustatakse samaaegselt, võib ibuprofeen konkureerivalt inhibeerida väikeses annuses atsetüülsalitsüülhappe toimet trombotsüütide agregatsioonile. Ehkki ei ole teada, kas need andmed kohalduvad ka kliinilistes olukordades, ei saa välistada võimalust, et ibuprofeeni regulaarne pikaajaline kasutamine võib vähendada väikeses annuses manustatava atsetüülsalitsüülhappe kaitsvat toimet südamele. Ibuprofeeni ajutise kasutamisega ei kaasne tõenäoliselt kliiniliselt olulist toimet (vt lõik 5.1).

Südameglükosiidid: MSPVA-d võivad süvendada südamepuudulikkust, vähendada GFR-i ja

suurendada glükosiidide sisaldust plasmas. Ibuprofeeni ja dogoksiini samaaegne kasutamine võib suurendada seerumi digoksiini taset. Õige kasutamise korral (maksimaalselt 3 päeva) ei ole seerumi digoksiini taseme kontrollimine reeglina vajalik.

Kolestüramiin: ibuprofeeni ja kolestüramiini samaaegsel kasutamise vähendab kolestüramiin

ibuprofeeni imendumise kiirust seedetraktist. Siiski, kliiniline tähtsus on teadmata.

Tsüklosporiin: nefrotoksilisuse tekkerisk suureneb.
Kortikosteroidid: seedetrakti haavandite või veritsuse tekkerisk suureneb (vt lõik 4.4).
Diureetikumid: diureetikumide toime nõrgeneb. Diureetikumid võivad suurendada MSPVA-de

põhjustatud nefrotoksilisuse riski.

Liitium: liitiumi eritumine väheneb.

Metotreksaat: on andmeid, mille kohaselt võib metotreksaadi plasmakontsentratsioon suureneda.

Ibuprofeeni manustamisel 24 tundi enne või pärast metotreksaadi manustamist võib metotreksaadi kontsentratsioon tõusta ja selle toksiline toime suureneda.

Mifepristoon: MSPVA-sid ei tohi kasutada 8...12 päeva pärast mifepristooni manustamist, sest

MSPVA-d võivad nõrgendada mifepristooni toimet.

Fenütoiin: ibuprofeeni ja fenütoiini samaagsel kasutamisel võib fenütoiini kontsentratsioon

seerumis suureneda. Õige kasutamise korral (maksimaalselt 3 päeva) ei ole seerumi fenütoiini taseme kontrollimine reeglina vajalik.

Kinoloon-antibiootikumid: loomkatsete andmed näitavad, et MSPVA-d võivad suurendada

kinoloon-antibiootikumidega seotud krambihoogude tekkeriski. MSPVA-sid ja kinoloone võtvatel patsientidel võib suureneda krampide tekkerisk.

Sulfonüüluuread: kliinilised uuringud on näidanud MSPVAde ja diabeediravimite

(sulfonüüluureate) koostoimeid. Harva on teatatud hüpoglükeemia esinemisest patsientidel, kes võtavad sulfonüüluurea ravimeid koos ibuprofeeniga. Samaaegsel kasutamisel tuleks ettevaatusabinõuna kontrollida vere glükoositaset.

Takroliimus: kui MSPVA-sid manustatakse koos takroliimusega, võib nefrotoksilisuse tekkerisk

suureneda.

Zidovudiin: manustamisel koos MSPVA-dega suureneb hematoloogilise toksilisuse tekkerisk.

HIV(+) hemofiiliaga patsientidel, kes saavad samaaegselt ravi zidovudiini ja ibuprofeeniga, on tõendeid hemartroosi ja hematoomide tekkeriski suurenemise kohta.

Aminoglükosiidid: MSPVA-d võivad vähendada aminoglükosiidide eritumist.
Probenetsiid ja sulfiinpürasoon: probenetsiidi või sulfiinpürasooni sisaldavad ravimid võivad

vähendada ibuprofeeni eritumist.

CYP2C9 inhibiitorid: ibuprofeeni samaaegne manustamine CYP2C9 inhibiitoritega võib

suurendada ibuprofeeni (CYP2C9 substraat) ekspositsiooni. Uuringus vorikonasooli ja flukonasooliga (CYP2C9 inhibiitorid) esines S(+)-ibuprofeeni ekspositsiooni ligikaudu 80...100%- line suurenemine. Kui kaasuvalt manustatakse tugevaid CYP2C9 inhibiitoreid, tuleb kaaluda ibuprofeeni annuse vähendamist, eriti kui ibuprofeeni suurt annust manustatakse koos vorikonasooli või flukonasooliga.

Taimsed ekstraktid: hõlmikpuu võib suurendada MSPVA-dest tingitud veritsusriski.

Seda ravimit (nagu muid paratsetamooli sisaldavaid ravimeid) tuleb kasutada ettevaatusega koos järgmiste ravimitega:

Klooramfenikool: klooramfenikooli plasmakontsentratsioon suureneb.
Kolestüramiin: kolestüramiin vähendab paratsetamooli imendumise kiirust. Seega, kui soovitakse

maksimaalset valuvaigistavat toimet, ei tohi kolestüramiini võtta enne ühe tunni möödumist.

Seedetrakti tühjenemist soodustavad ravimit nagu metoklopramiid ja domperidoon: paratsetamooli

imendumine kiireneb. Samas ei tule samaaegset manustamist vältida.

Seedetrakti tühjenemist aeglustavad ravimid: seedetrakti tühjenemist aeglustavad ravimid nagu

propanteliin, antikoliinergilised antidepressandid ja narkootilised valuvaigistid võivad paratsetamooli imendumist aeglustada.

Varfariin/antikogulandid: paratsetamooli pikaajaline regulaarne kasutamine võib suurendada

varfariini ja teiste kumariinide hüübimisvastast toimet ning suurendada veritsusriski; aeg-ajalt manustades olulist toimet ei esine.

Zidovudiin: suureneb neutropeenia esinemissagedus.Seetõttu tohib seda ravimit samaaegselt

zidovudiiniga kasutada ainult arsti soovitusel.

Probenetsiid: paratsetamooli seondumine glükoroonhappega on pärsitud, mille tulemusel väheneb

paratsetamooli kliirens ligikaudu 50%. Probenetsiidi samaaegsel manustamisel tuleb paratsetamooli annust vähendada.

Hepatotoksilised ravimid (vt lõik 4.4) või maksa mikrosomaalseid ensüüme indutseerivad ravimid

(vt lõik 4): paratsetamooli hepatotoksilisust võib tugevdada maksa mõjutavate ravimite, nt barbituraatide, tritsükliliste antidepressantide ja alkoholi samamaegne manustamine.

Patsientidel, kes saavad isoniasiidi moniteraapiana või koos teiste tuberkuloosiravimitega, on

teatatud paratsetamooli terapeutiliste annuste kasutamisel või mõõduka üleannustamise korral raskest hepatotoksilisusest.

Flukloksatsilliin: samaaegset kasutamist on seostatud kõrge anioonide vahedega metaboolse

atsidoosiga, eriti riskiteguritega patsientidel (vt lõik 4.4).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Paratsetamool/ibuprofeen 500 mg/200 mg õhukeste polümeerikattega tablettide kasutamise kohta raseduse ajal kogemused puuduvad.

Ibuprofeeni sisaldus Prostaglandiinide sünteesi pärssimine võib avaldada kahjulikku toimet rasedusele ja/või embrüo/loote arengule. Epidemioloogiliste uuringute andmed on näidanud suuremat nurisünnituse ja südame väärarengute ning gastroskiisi ohtu pärast prostaglandiini sünteesi inhibiitorite kasutamist raseduse varajases staadiumis. Kardiovaskulaarsete väärarengute absoluutne risk suurenes vähem kui 1%-lt ligikaudu 1,5%-ni. Arvatakse, et risk suureneb koos annuse ja ravi kestusega. Loomuuringutes on näidatud, et prostaglandiini sünteesi inhibiitorite manustamine tekitab pre- ja postimplantatsiooni kaotuse ja embrüofetaalsete surmade sagenemist. Lisaks on loomadel, kellele manustati prostaglandiini sünteesi inhibiitoreid organogeneesi perioodil, täheldatud sagedamini erinevaid väärarenguid, k.a kardiovaskulaarseid.

Alates 20. rasedusnädalast võib ibuprofeeni manustamine põhjustada loote neerufunktsiooni häiretest tingitud oligohüdramnioni. See võib tekkida kohe pärast ravi alustamist ja on ravi lõpetamisel tavaliselt pöörduv. Lisaks on teatatud arterioosjuha ahenemisest pärast ravimi kasutamist raseduse teisel trimestril, mis oli enamasti pöörduv ravi lõpetamisel. Seetõttu ei tohi esimesel ja teisel raseduse trimestril ibuprofeeni kasutada, välja arvatud juhul, kui see on absoluutselt hädavajalik. Kui ibuprofeenii võetakse naise poolt, kes püüab rasestuda, või raseduse esimese ja teise trimestri jooksul, peab annus olema nii väike ja ravi kestus nii lühike kui võimalik. Pärast mitmepäevast kokkupuudet ibuprofeeniga alates 20. rasedusnädalast tuleb kaaluda raseda sünnituseelset jälgimist oligohüdramnioni ja arterioosjuha ahenemise suhtes. Oligohüdramnioni või arterioosjuha ahenemise ilmnemisel tuleb ibuprofeeni kasutamine lõpetada.

Kolmandal trimestril võivad kõik prostaglandiini sünteesi inhibiitorid põhjustada lootel:

kardiopulmonaarset toksilisust (arterioosjuha enneaegne ahenemine/sulgumine ja pulmonaalne

hüpertensioon),

neerufunktsiooni kahjustust (vt ülal).

Emal ja vastsündinul, raseduse lõpul:

veritsusaja pikenemist, agregatsioonivastane toime mis võib tesineda ka väga väikeste annuste korral,
emaka kontraktsioonide pärssimist, põhjustades sünnituse hilinemist või pikaajalist sünnitust.

Seega on ibuprofeen raseduse viimasel trimestril vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Paratsetamooli sisalduse tõttu: Rasedatelt saadud arvukad andmed näitavad, et ei esine väärarengute teket loote ega vastsündinu toksilisust. Üsasiseselt paratsetamooliga kokkupuutunud laste närvisüsteemi arengu epidemioloogiliste uuringute tulemused on vastuolulised. Kliinilise näidustuse korral võib paratsetamooli kasutada raseduse ajal, kuid väikseimas efektiivses annuses, lühima võimaliku aja jooksul ja väikseima võimaliku sagedusega.

Imetamine Ibuprofeen ja selle metaboliidid võivad erituda rinnapiima väga väikestes kogustes (0,0008% emale antavast annusest). Teadaolev kahjulik toime imikutele puudub, seega ei pea imetamist katkestama kui ravimit kasutatakse võimalikult lühikese aja jooksul ja võimalikult väikestes annustes.

Suukaudsel manustamisel eritub paratsetamool rinnapiima kliiniliselt ebaolulistes kogustes. Olemasolevad avaldatud andmed ei vastunäidusta imetamist. Seega, manustamise soovitusi järgides võib paratsetamooli imetamise ajal kasutada.

Fertiilsus

On mõningaid andmeid selle kohta, et tsüklooksügenaasi/prostaglandiinide sünteesi pärssivad ravimid, nagu ibuprofeen, võivad ovulatsiooni mõjutamise kaudu vähendada naiste fertiilsust. Ravi lõpetamisel on see toime pöörduv. Naistel, kellel on raskusi rasestumisega või kellele tehakse viljatusuuringuid, tuleb kaaluda ravi lõpetamist.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ibravix ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Pärast MSPVA-de võtmist võivad tekkida kõrvaltoimed, nagu pearinglus, uimasus, väsimus ja nägemishäired. Sellistel juhtudel ei tohi patsiendid autot juhtida ega masinaid käsitseda.

4.8 Kõrvaltoimed

Kliinilised uuringud selle ravimiga ei ole näidanud muid kõrvaltoimeid kui need, mida on täheldatud paratsetamooli või ibuprofeeni ainuravi korral.

Loetletud kõrvaltoimete osas peab arvestama, et need on peamiselt annusest sõltuvad ja individuaalselt varieeruvad. Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed on gastrointestinaalsed. Esineda võivad peptilised haavandid, perforatsioon või seedetraksti verejooks, mis võivad mõnikord lõppeda surmaga, eriti eakatel (vt lõik 4.4). Pärast manustamist on kirjeldatud iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust, kõhupuhitust, kõhukinnisust, düspepsiat, kõhuvalu, meleeniat, verejooksu, haavandilist stomatiiti, koliidi ja Crohni tõve ägenemist (vt lõik 4.4). Harvem on täheldatud gastriiti. Seedetrakti verejooksu tekkimise oht sõltub eelkõige annustamisvahemikust ja kasutamise kestusest. MSPVA-raviga seoses on teatatud tursetest, hüpertensioonist ja südamepuudulikkusest.

Kliinilised uuringud näitavad, et ibuprofeeni kasutamine, eriti suurtes annustes (2400 mg ööpäevas), võib olla seotud arteriaalsete trombootiliste sündmuste (nt müokardiinfarkt või insult) vähese suurenenud riskiga (vt lõik 4.4).

Kõrvaltoimete kokkuvõte tabelina Järgmises tabelis on organsüsteemi klasside ja esinemissagedusna toodud kõrvaltoimed, mida on seostatud ibuprofeeni või paratsetamooli ainuraviga. Kõrvaltoimete esinemissagedused on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv ( ≥1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed toodud raskusastme vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi klass Esinemis- Kõrvaltoime Infektsioonid ja Väga harv infestatsioonid Vere ja lümfisüsteemi Väga harv Vereloome häired1 häired Immuunsüsteemi häired Teatatud on ülitundlikkusreaktsioonidest2 . Need võivad

Organsüsteemi klass Esinemis- Kõrvaltoime

Ainevahetus- ja toitumishäired Teadmata Suure anioonide vahega metaboolne atsidood

Psühhiaatrilised häired Väga harv Segasus, depressioon, psühhootilised reaktsioonid,

Närvisüsteemi häired Aeg-ajalt Peavalu, pearinglus, unetus, ärevus, ärrituvus, väsimus

Silma kahjustused Väga harv Nägemishäire. Silmakaebustega patsientidele tuleb teha Kõrva ja labürindi kahjustused Väga harv Tinnitus, peapööritus, kuulmiskahjustus

Südame häired Sage Turse

Vaskulaarsed häired

Respiratoorsed, rindkere ja Väga harv Hingamisteede reaktsioonid, sh astma, astmahoog, mediastiinumi häired bronhospasm või düspnoe2 Seedetrakti häired Sage Seedetrakti kaebused nagu kõhuvalu, oksendamine,

Maksa ja sapiteede häired Väga harv Maksafunktsiooni häired, maksakahjustus, eriti

Naha ja nahaaluskoe Sage Hüperhidroos kahjustused

Organsüsteemi klass Esinemis- Kõrvaltoime

Neerude ja kuseteede häired Harv Neerukoe kahjustus (papillaarne nekroos)

Üldised häired ja Väga harv Väsimus, halb enesetunne manustamiskoha reaktsioonid

Uuringud Sage

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus 1 Näideteks on agranulotsütoos, anaeemia, aplastiline anaeemia, hemolüütiline aneemia, leukopeenia, neutropeenia, pantsütopeenia ja trombotsütopeenia. Esimesed sümptomid on palavik, kurguvalu, pindmised suuhaavandid, gripilaadsed sümptomid, tugev kurnatus, seletamatu veritsus ja hematoomid ning ninaverejooks. 2 Teatatud on ülitundlikkusreaktsioonidest. Nendeks võivad olla (a) mittespetsiifilised allergilised reaktsioonid ja anafülaktiline reaktsioon, (b) hingamisteede nähus, sh astma, astma ägenemine, bronhospasm või düspnoe, või (c) mitmesugused nahareaktsioonid, sh sügelus, urtikaaria, angioödeem ja harvem, eksfoliatiivsed ja bulloossed dermatoosid (sh toksiline epidermaalne nekrolüüs, Stevensi- Johnsoni sündroom ja multiformne erüteem). 3 Ravimitest põhjustatud aseptilise meningiidi patogeenne mehhanism ei ole täielikult teada. MSPVAdega seotud aseptilise meningiidi kohta saadud andmed osutavad siiski ülitundlikkusreaktsioonile (ajalise seose tõttu ravimi tarbimisega ja sümptomite kadumisega pärast ravimi kasutamise lõpetamist). Märkimisväärne on, et olemasolevate autoimmuunhaigustega (nt süsteemne erütematoosne luupus ja segatüüpi sidekoehaigus) patsientidel on ravi ajal ibuprofeeniga täheldatud üksikuid aseptilise meningiidi sümptomeid nagu kaela jäikus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik või desorientatsioon (vt lõik 4.4). 4 Mõnikord surmaga lõppenud, eriti eakatel. 5 Vt lõik 4.4. 6 Paratsetamooli üleannustamisel võib tekkida äge maksapuudulikkus, maksafunktsiooni häire, hepaatiline nekroos ja maksakahjustus (vt lõik 4.9). Suure anioonide vahega metaboolne atsidoos

Paratsetamooli kasutavatel riskiteguritega patsientidel on täheldatud püroglutaamatsidoosi tõttu suure anioonide vahega metaboolse atsidoosi juhtumeid (vt lõik 4.4). Nendel patsientidel võib madala glutatioonisisalduse tõttu esineda püroglutaamatsidoosi.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Ibuprofeen Lastel võib sümptomeid põhjustada ibuprofeeni annus, mis ületab 400 mg/kg. Täiskasvanutel on see piir ebaselgem.

Üleannuse poolväärtusaeg on 1,5…3 tundi.

Sümptomid Üleannustamise nähtudeks võivad olla iiveldus, oksendamine, kõhuvalud, harvem kõhulahtisus. Võimalikud on ka nüstagmid, nägemise hägustumine, tinnitus, peavalu ja seedetrakti veritsus. Raskema mürgistuse korral võib tekkida kesknärvisüsteemi toksilisus, mis avaldub uimasuse, aeg-ajalt ärrituvuse ning orientatsioonihäirete või koomana. Patsientidel võivad aeg-ajalt tekkida krambid. Raske mürgistuse korral võib tekkida metaboolne atsidoos ja protrombiini aeg/INR võib pikeneda; seda põhjustab tõenäoliselt toime vere hüübimisfaktoritele. Kui üleannustamisega kaasneb vedelikupuudus, võib tekkida äge neerupuudulikkus ja maksakahjustus. Astmahaigetel võib astma ägeneda.

Ravi Ravi peab olema sümptomaatiline ja toetav ning hõlmama vabade hingamisteede tagamist, südame ja eluliste näitajate jälgimist, kuni seisundi stabiliseerumiseni. Kui patsient on manustanud viimase 1 tunni jooksul potentsiaalselt toksilise annuse, tuleb kaaluda aktiivsöe suukaudset manustamist. Sagedaste või pikenenud krampide korral võib manustada intravenoosselt diasepaami või lorasepaami. Astma korral manustada bronhodilataatoreid.

Paratsetamool Täiskasvanutel, kes on võtnud paratsetamooli annuses 10 mg (vastab 20 tabletile) või rohkem, võib tekkida maksakahjustus. Patsiendil, kes on võtnud paratsetamooli annuses 5 mg (vastab 10 tabletile) või rohkem, võib tekkida maksakahjustus juhul, kui tal on üks või mitu järgmistest riskiteguritest: a) saab pikaajalist ravi karbamasepiini, fenobarbitooni, fenütoiini, primidooni, rifampitsiini, naistepuna või muude maksaensüüme indutseerivate ravimitega; b) tarbib regulaarselt soovitatust suuremates kogustes alkoholi; c) tõenäoliselt esineb glutatiooni defitsiit, nt toitumishäired, tsüstiline fibroos, HIV-viirusinfektsioon, nälgimine, kahheksia.

Sümptomid Paratsetamooli üleannustamise sümptomid esimese 24 tunni jooksul on kahvatus, iiveldus, oksendamine, isutus ja kõhuvalu. Maksakahjustus võib avalduda 12…48 tunni jooksul pärast manustamist, mil tekivad kõrvalekalded maksafunktsiooni analüüsides. Võivad tekkida glükoosi metabolismi häired ja metaboolne atsidoos. Raske mürgistuse korral võib maksapuudulikkus progresseeruda entsefalopaatia, hemorraagia, hüpoglükeemia, peaaju turse ja surmani. Äge neerupuudulikkus koos ägeda tubulaarse nekroosiga, millele viitavad nimmevalu, hematuuria ja proteinuuria, võib tekkida ka neerukahjustuse puudumise korral. Teatatud on südame rütmihäiretest ja pankreatiidist.

Paratsetamooli üleannustamise korral on oluline kohene ravi. Patsient tuleb suunata erakorralise meditsiini osakonda isegi juhul, kui tal ei esine olulisi varajaseid sümptomeid. Sümptomid võivad piirduda vaid iivelduse või oksendamisega ega pruugi kajastada üleannustamise raskusastet või elundikahjustuse riski. Ravi peab olema kooskõlas kehtestatud ravijuhistega.

Kui üleannustamine toimus viimase 1 tunni jooksul, tuleb kaaluda ravi aktiivsöega. Paratsetamooli sisaldust plasmas tuleb hinnata 4 tundi pärast manustamist või hiljem (varasemad kontsentratsioonid ei ole usaldusväärsed).

N-atsetüültsüsteiiniga võib ravida kuni 24 tunni jooksul alates paratsetamooli üleannustamisest, kuid kaitsetoime on kõige efektiivsem, kui ravimit manustatakse esimese 8 tunni jooksul pärast üleannustamist. Pärast seda antidoodi efektiivsus väheneb oluliselt.

Vajaduse korral tuleb patsiendile manustada intravenoosselt N-atsetüültsüsteiini kooskõlas kehtestatud ravijuhenditega. Kui patsient ei oksenda, siis võib väljaspool haiglat olla sobivaks alternatiiviks suukaudne metioniin.

Raske maksafunktsiooni häire korral, mis püsib üle 24 tunni pärast üleannustamist, tuleb patsiente ravida kooskõlas kehtestatud ravijuhenditega.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised analgeetikumid ja antipüreetikumid; paratsetamooli kombinatsioonid, v.a psühholeptikumidega; ATC-kood: N02BBE51.

Toimemehhanism Ibuprofeeni ja paratsetamooli farmakoloogilised toimed erinevad toimekoha ja toimemehhanismi poolest. Need komplementaarsed toimemehhanismid on ka sünergilised, mis tähendab, et ravimil on tugevam antinotsitseptiivne ja antipüreetiline toime kui toimeainetel eraldi.

Kuigi paratsetamooli valuvaigistava toime täpne koht ja mehhanism ei ole täpselt teada, näib, et see kutsub analgeesia esile valuläve tõusu tõttu. Võimalik mehhanism võib hõlmata lämmastikoksiidi raja pärssimist, mida vahendavad mitmesugused neurotransmitteri retseptorid, sh N-metüül-D-aspartaat ja aine P. Ibuprofeen on propioonhappe derivaat, millel on valuvaigistav, põletiku- ja palavikuvastane toime. Ravimi terapeutiline toime MSPVA-na põhineb ensüüm tsüklooksügenaasi inhibeerimisel, mis viib prostaglandiinide sünteesi vähenemiseni. Farmakodünaamilised toimed Ibuprofeeni antipüreetiline toime tuleneb prostaglandiini sünteesi tsentraalsest inhibeerimisest hüpotaalamuses. Ibuprofeen inhibeerib trombotsüütide agregatsiooni pöörduvalt. Inimestel vähendab ibuprofeen põletikust tingitud valu, turset ja palavikku. Uuringute käigus kogutud andmed näitavad, et ibuprofeen võib konkureerivalt takistada väikeses annuses manustatud atsetüülsalitsüülhappe toimet trombotsüütide agregatsioonile, kui neid ravimeid manustatakse samaaegselt. Mõned farmakodünaamika uuringud on näidanud, et 400 mg ibuprofeeni ühekordse annuse manustamisel kuni 8 tundi enne või kuni 30 minutit pärast toimeainet kiiresti vabastava atsetüülsalitsüülhappe (81 mg) manustamist võib täheldada atsetüülsalitsüülhappe toime vähenemist tromboksaani moodustumisele või trombotsüütide agregatsioonile. Ehkki ei ole teada, kas need andmed kohalduvad ka kliinilistes olukordades, ei saa välistada võimalust, et ibuprofeeni regulaarne pikaajaline kasutamine võib vähendada väikeses annuses manustatava atsetüülsalitsüülhappe kaitsvat toimet südamele. Ibuprofeeni ajutise kasutamisega ei kaasne tõenäoliselt kliiniliselt olulist toimet (vt lõik 4.5).

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Ibuprofeen 200 mg/ paratsetamool 500 mg kombinatsioonravimi kliinilist efektiivsus uuriti ägeda ja kroonilise valu uuringutes. Randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrollitud uuringus raviti 735 operatsioonijärgse hambavaluga patsienti ½, 1 või 2 kombineeritud ravimi tabletiga; paratsetamooli või ibuprofeeni ainuraviga või platseeboga.

Ühekordse annuse efektiivsust hinnati SPRID 0-8 (erinevus valuvaigistuse ja valu intensiivsuse

summas 0…8 tunni jooksul). Tulemused näitavad, et kombinatsiooni ühekordne 1 tableti annus oli efektiivsem kui platseebo, 500 mg ja 1000 mg paratsetamooli (p<0,0001) ja 200 mg ibuprofeeni (p<0,0001). Sarnaselt oli kombinatsiooni ühekordne 2 tableti annus efektiivsem kui platseebo, 1000 mg paratsetamooli (p<0,0001) ja 400 mg ibuprofeeni (p<0,0221). Üks kombineeritud ravimi tablett oli efektiivsem kui ½ tabletti (p<0,0189), kuid ei erinenud oluliselt kombineeritud ravimi kahest tabletist.

Kombineeritud ravimi mitmekordsete annuste (vähemalt 8-tunniste vahedega) efektiivsust hinnati

kui “24-tunniste intervallide arv ≤ 1 päästeravimiga” (0,1,2,3 perioodi) 72 tundi pärast operatsiooni, kusjuures patsientide heaolu on vähemalt “hea”. Tulemused näitavad, et kombineeritud ravimi korduvad annused (1/2, 1 ja 2 tabletti) olid efektiivsemad kui platseebo (kõik (p<0,0001).

Randomiseeritud topeltpimedas aktiivse kontrolliga kliinilises uuringus raviti 892 kroonilise põlvevaluga patsienti 1 või 2 kombineeritud ravimi tabletiga või 1000 mg paratsetamooli või 400 mg ibuprofeeni ainuravimiga 13 nädala jooksul (TID).

Lühiajalist efektiivsust hinnati valu (0...100 mm VAS) WOMAC-i alamskaalaga 10. päeval. Tulemused näitavad, et kombinatsiooni kaks tabletti (mitte 1 tablett) olid efektiivsemad kui 1000 mg paratsetamooli (-5,3 [-8,5, - 2,1]; p=0,0012), kuid kaks tabletti ei erinenud oluliselt 400 mg ibuprofeenist.
Pikaajalist efektiivsust hinnati 13. nädalal patsientide rahuloluna uuritava ravimiga (5- punktiline Likert; 1 = suurepärane, 5 = vastuvõetamatu).

Tulemused näitavad, et pikaajaliselt olid patsiendid kombinatsiooniga (1 ja 2 tabletti) rohkem rahul kui 1000 mg paratsetamooliga (-0,28 [-0,51, -0,05], p=0,0152 ja -0,43 [-0,66, -0,20], p=0,0002, vastavalt), kuid mitte võrreldes 400 mg ibuprofeeniga.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Ibuprofeen Imendumine Ibuprofeen imendub seedetraktist hästi ja seondub ulatuslikult plasmavalkudega. Ibuprofeen difundeerub sünoviaalvedelikku. Pärast paratsetamooli/ibuprofeeni 500 mg/200 mg tablettide ühekordset suukaudset manustamist saavutati ibuprofeeni üldsisaldus plasmas (C ) 75 minuti jooksul pärast allaneelamist, tühja kõhu tingimustes. Üldise ibuprofeeni (R- ja S-ibuprofeen) keskmine plasma AUC ja C väärtused olid vastavalt 61,467 µg h/ml ja 17,537 µg/ml. Kui paratsetamooli/ibuprofeeni max 500 mg/200 mg tablette võeti koos toiduga, oli S-ibuprofeeni maksimaalne plasmakontsentratsioon 8,934 µg/ml ja see saavutati 80 minuti pärast. AUC väärtus oli 33,985 µg h/ml. Biotransformatsioon ja eritumine Ibuprofeen metaboliseerub maksas kaheks peamiseks metaboliidiks ning eritub eeskätt neerude kaudu, kas algkujul või peamiste konjugaatidena koos ebaolulises koguses muutumatu ibuprofeeniga. Ravim eritub neerude kaudu kiirelt ja täielikult. Eritumise poolväärtusaeg on ligikaudu 2 tundi. Piiratud uuringutes tuvastati rinnapiimas väga väikestes kontsentratsioonides ibuprofeeni. Eakatel ei ole täheldatud olulisi erinevusi ibuprofeeni farmakokineetika profiilis.

Paratsetamool Imendumine Paratsetamool imendub seedetraktist kiiresti. Plasmavalkudega seondumine on tavapäraste terapeutiliste kontsentratsioonide korral ebaoluline, kuid samas on see annusest sõltuv. Paratsetamooli/ibuprofeeni 500 mg/200 mg tablettide maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse 30 minutit pärast allneelamist, tühja kõhu tingimustes.

Paratsetamooli keskmine plasma AUC ja C väärtused olid vastavalt 27,157 µg h/ml ja 8,969 µg/ml. Kui paratsetamooli/ibuprofeeni 500 mg/200 mg tablette võeti koos toiduga, oli paratsetamooli maksimaalne tase plasmas 5,762 µg/ml ja see saabus 1,0 tunni pärast. AUC väärtus oli 23,555 µg h/ml. Biotransformatsioon ja eritumine Paratsetamool metaboliseeritakse maksas ja eritatakse uriini kaudu peamiselt glükuroniid- ja sulfaatkonjugaatidena; ligikaudu 10% eritub glutatiooni konjugaatidena. Vähem kui 5% paratsetamoolist eritub muutumatul kujul. Eritumise poolväärtusaeg on ligikaudu 3 tundi.

Ebaoluline hüdroksüülitud vahemetaboliit, mida tavaliselt toodetakse väga väikeses koguses segatüüpi funktsiooniga oksüdaaside poolt maksas ja detoksifitseeritakse konjugeerides maksa glutatiooniga, võib pärast paratsetamooli üleannustamist kuhjuda ja põhjustada maksakahjustust.

Eakatel ei ole täheldatud olulisi erinevusi paratsetamooli farmakokineetika profiilis.

Ibuprofeeni ja paratsetamooli kombinatsioon Ravimi koostisesse kuuluva ibuprofeeni ja paratsetamooli biosaadavus ja farmakokineetika profiilid ei muutu, kui neid võetakse kombinatsioonravimi kujul, kas üksikannusena või korduvalt.

See ravim on toodetud tehnoloogiaga, mis vabastab samaaegselt nii ibuprofeeni kui ka paratsetamooli, nii et toimeainetel on kombineeritud toime.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Ibuprofeeni ja paratsetamooli toksikoloogilised ohutusprofiilid on tõestatud loomkatsetega ja inimeste ulatusliku kliinilise kogemuse põhjal. Puuduvad uued asjakohased prekliinilised andmed lisaks nendele, mida selles ravimi omaduste kokkuvõttes on juba kirjeldatud.

Ibuprofeen kujutab endast ohtu veekeskkonnale (vt lõik 6.6).

Paratsetamool: tavapäraseid uuringuid, mis kasutavad praegu aktsepteeritud reproduktiivtoksilisuse ja arengutoksilisuse hindamise standardeid, ei ole saadaval.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu: Maisitärklis Krospovidoon (tüüp A) (E1202) Kolloidne veevaba ränidioksiid (E511) Povidoon K30 Eelželatiniseeritud maisitärklis Talk (E553b) Steariinhape (50) Õhuke polümeerikate Polüvinüülalkohol (E1203) Talk (E553b) Makrogool 3350 (E1521) Titaandioksiid (E171)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused