RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Iohexol ICG farma 647 mg/ml süstelahus Iohexol ICG farma 755 mg/ml süstelahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml lahust sisaldab 647 mg joheksooli, mis vastab 300 mg joodile. 1 ml lahust sisaldab 755 mg joheksooli, mis vastab 350 mg joodile.

Joheksool on mitteioonne monomeerne trijodeeritud vesilahustuv röntgenkontrastaine.

INN. Iohexolum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus. Selge, värvitu kuni kahvatukollane lahus, mis ei sisalda nähtavaid osakesi. pH = 8,8…7,7 Osmolaalsus: 60…150 mOsm

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Ravim on ainult diagnostiliseks kasutamiseks.

Röntgenkontrastaine kasutamiseks täiskasvanutel ja lastel kardioangiograafias, arteriograafias, urograafias, flebograafias ja kompuutertomograafias. Nimme-, rinna- ja kaelaosa müelograafia ning basaaltsisternide kompuutertomograafia kontrastaine subarahnoidaalse manustamise järgselt. Artrograafia, endoskoopiline retrograadne pankreatograafia, endoskoopiline retrograadne kolangiopankreatograafia, herniograafia, hüsterosalpingograafia, sialograafia ja seedetrakti uuringud.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Annustamine sõltub uuringu iseloomust, patsiendi vanusest, kehakaalust, südame väljutusmahust, patsiendi üldseisundist ja uuringu tehnikast. Harilikult kasutatakse samasugust joodi kontsentratsiooni ja kogust nagu teistegi joodi sisaldavate röntgenkontrastainete manustamisel. Nagu teistegi kontrastainete puhul, peab enne ja pärast manustamist olema tagatud patsiendi adekvaatne hüdratatsioon.

Annustamisel lähtuda järgmisest juhendist.

Juhised intravenoosseks kasutamiseks

Näidustus Joodi Joheksooli Kogus Kommentaarid kontsentratsioon kontsentratsioon Urograafia

täiskasvanud 300 mg I/ml 647 mg/ml 40…80 ml teatud juhtudel lapsed < 7 kg 240 mg I/ml * 518 mg/ml* 4 ml/kg kehakaalu lapsed > 7 kg 240 mg I/ml * 518 mg/ml*

Flebograafia 240 mg I/ml* 518 mg/ml* 20…100 ml/jalg (jalg) või 300 mg I/ml või 647 mg/ml

Digitaalne 300 mg I/ml 647 mg/ml 20…60 ml/süste subtraktsioon- või 350 mg I/ml või 755 mg/ml 20…60 ml/süste angiograafia

Kompuuter- tomograafia

Täiskasvanud 240 mg I/ml* 518 mg/ml* 100…250 ml Tavaline joodi

Lapsed 240 mg I/ml* 518 mg/ml* 2…3 ml/kg kk, Üksikjuhtudel

Juhised intraarteriaalseks kasutamiseks

Näidustus Joodi Joheksooli Kogus Kommentaarid Arteriograafiad

aordikaar 300 mg I/ml 647 mg/ml 30…40 ml/süste Kogus süste selektiivne peaaju 300 mg I/ml 647 mg/ml 5…10 ml/süste süstekohast

aortograafia 350 mg I/ml 755 mg/ml 40…60 ml/süste

reiearter 300 mg I/ml 647 mg/ml 30…50 ml/süste

muud 300 mg I/ml 647 mg/ml olenevalt uuringu

Kardioangiograafia Täiskasvanud Vasak vatsake ja 350 mg I/ml 755 mg/ml 30…60 ml/süste aordisuistik

selektiivne koronaarne 350 mg I/ml 755 mg/ml 4…8 ml/süste arteriograafia

Lapsed 300 mg I/ml 647 mg/ml vanusest, Digitaalne süstekohast subtraktsioon- 240 mg I/ml* 518 mg/ml* 1…15 ml/süste võidakse angiograafia või 300 mg I/ml või 647 mg/ml 1…15 ml/süste mõnikord

Juhised intratekaalseks kasutamiseks

Näidustus Joodi Joheksooli Kogus Kommentaarid Nimme- ja rinnaosa müelograafia 240 mg I/ml* 518 mg/ml* 8…12 ml (lumbaalne süste)

Kaelaosa müelograafia 240 mg I/ml* 518 mg/ml* 10…12 ml (lumbaalne või 300 mg I/ml või 647 mg/ml 7…10 ml süste)

Kaelaosa müelograafia 240 mg I/ml* 518 mg/ml* 6…10 ml (lateraalne või 300 mg I/ml või 647 mg/ml 6…8 ml tservikaalne süste) KT- tsisternograafia 240 mg I/ml* 518 mg/ml* 4…12 ml (lumbaalne süste)

Võimalike kõrvalnähtude vähendamiseks ei soovitata ületada joodikogust 3 g.

Juhised kehaõõntes kasutamiseks

Näidustus Joodi Joheksooli Kogus Kommentaarid Artrograafia 240 mg I/ml* 518 mg/ml* 5…20 ml

ERP/ERCP 240 mg I/ml* 518 mg/ml* 20…50 ml

Herniograafia 240 mg I/ml* 518 mg/ml* 50 ml Annus sõltub Hüsterosalpingograafia 240 mg I/ml* 518 mg/ml* 15…50 ml

Sialograafia 240 mg I/ml* 518 mg/ml* 0,5…2 ml

Seedetrakti uuringud Suukaudne manustamine Täiskasvanud

Lapsed

• söögitoru 300 mg I/ml 647 mg/ml 2…4 ml/kg kk Mitte üle

• enneaegsed: 350 mg I/ml 755 mg/ml 2…4 ml/kg kk

Rektaalne manustamine Lapsed lahjendada 5…10 ml/kg Näiteks:

Kompuuter- tomograafia Suukaudne manustamine Täiskasvanud Lahjendada 800…2000 ml Näiteks:

Lapsed Lahjendada 15…20 ml/kg

Rektaalne manustamine Lapsed Lahjendada

* Kui vajalik annus on 240 mg I/ml, tuleb kasutada ravimpreparaadi teist turulolevat ravimvormi: joheksool 518 mg/ml (240 mg I/ml). ** Juhul kui lapse kehakaal vastab täiskasvanu omale.

Patsientide erirühmad Puuduvad annustamise erisoovitused eakatele patsientidele, maksa- ja/või neerukahjustusega patsientidele.

Manustamisviis

Intravenoosne, intraarteriaalne ja intratekaalne, kehaõõntesse. Ravimpreparaadi lahjendamise juhised enne manustamist vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine, joodi sisaldavate röntgenkontrastainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Väljendunud türeotoksikoos.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Üldised ettevaatusabinõud mitteioonsete monomeersete kontrastainete kasutamisel

Ülitundlikkus Eriline ettevaatus on vajalik, kui anamneesis esineb allergiat, bronhiaalastmat või kõrvaltoimeid joodi sisaldavatele kontrastainetele. Kontrastaine kasutamisele peab eelnema täpne meditsiiniline anamnees allergilise diateesiga patsientidel ning nendel patsientidel, kellel on teadaolevalt esinenud ülitundlikkusreaktsioone, tuleb näidustust väga hoolikalt kaaluda. Ülitundlikkuse riskiga patsientidel tuleks kaaluda premedikatsiooni kortikosteroidide või histamiin H1 ja H2 antagonistidega, kuigi need ei pruugi ära hoida anafülaktilise šoki teket, vaid võivad hoopis esmaseid sümptomeid varjata. Bronhiaalastmaga patisentidel on eriti suurenenud risk bronhospasmi tekkeks.

Risk tõsiste reaktsioonide tekkeks Iohexol ICG farma kasutamisel on minimaalne. Siiski võib joodi sisaldav kontrastaine põhjustada tõsiseid, eluohtlikke, surmaga lõppevaid anafülaktilisi/anafülaktoidseid reaktsioone või muid ülitundlikkuse ilminguid. Olenemata annusest ja manustamisviisist võivad sümptomid, nagu angioödeem, konjunktiviit, köha, kihelus, riniit,

aevastamine ja urtikaaria olla tõsise ning ravi vajava anafülaktoidse reaktsiooni tunnusteks. Seepärast peab tõsise reaktsiooni puhune tegutsemine olema eelnevalt läbi mõeldud ning reaktsiooni raviks vajalikud ravimid ja varustus koos kogenud ning kvalifitseeritud personaliga peavad olema koheseks kasutamiseks valmis. Šokiseisundi ilmnemisel tuleb kontrastaine manustamine viivitamatult lõpetada ning vajadusel alustada spetsiifilist intravenoosset ravi. Soovitav on kasutada veenikanüüli või kateetrit, et oleks võimalik kiiresti intravenoosselt ravimeid manustada kogu röntgenoloogilise protseduuri jooksul.

Beetablokaatoreid kasutavatel patsientidel, eriti astmahaigetel, võib bronhospasmi lävi olla madalam ja nad reageerivad halvemini ravile beeta-agonistide ja adrenaliiniga, mistõttu võib olla vajalik kasutada suuremaid annuseid. Nendel patsientidel võivad ka allergilise reaktsiooni sümptomid olla ebatüüpilised ja sarnaneda vagaalse reaktsiooni sümptomitele.

Enamasti avalduvad ülitundlikkusreaktsioonid kergete respiratoorsete või nahasümptomitena, nagu kerged hingamisraskused, nahapunetus (erüteem), urtikaaria, kihelus või näoturse. Tõsiseid reaktsioone, nagu angioödeemi, kõriturset, bronhospasmi ja šokki esineb harva. Need reaktsioonid ilmnevad tavaliselt ühe tunni jooksul pärast kontrastaine manustamist. Harvadel juhtudel võivad ülitundlikkusreaktsioonid tekkida hiljem (tundide või päevade möödumisel), kuid seda tüüpi reaktsioonid on harva eluohtlikud ning mõjutavad enamasti nahka.

Jälgimisaeg Peale kontrastaine kasutamist tuleb patsienti jälgida vähemalt pool tundi, sest enamik raskeid reaktsioone tekib selle aja jooksul. Pärast viimast süstet peab patsient jääma haiglasse (mitte tingimata radioloogia osakonda) üheks tunniks ning pöörduma mis tahes sümptomite ilmnemisel tagasi radioloogia osakonda.

Koagulopaatia Nii ioonse kui ka mitteioonse kontrastainega teostatud angiokardiograafiliste protseduuride käigus on teatatud tõsistest, harva surmaga lõppevatest müokardiinfarkti ja insulti põhjustavatest trombemboolia juhtudest. Veresoonte kateetreid kasutades tuleb angiograafia tehnikast täpselt kinni pidada ning protseduuriga seotud tromboosi ja emboolia riski vähendamiseks kateeter tihti läbi loputada (nt hepariniseeritud füsioloogilise lahusega).

Kateteriseerimise ajal tuleb arvestada, et lisaks kontrastainele võivad mitmed teised tegurid mõjutada trombemboolia teket. Nendeks on uuringu kestus, süstete arv, kateetri tüüp ning süstla materjal, kaasuvad haigused ja samaaegsed ravimid. Uuring peab olema nii lühiajaline kui võimalik. Ettevaatus on vajalik homotsüstinuuriaga patsientide puhul (trombemboolia tekkerisk).

In vitro on mitteioonsetel kontrastainetel väiksem koagulatsiooni inhibeeriv toime kui ioonsetel kontrastainetel.

Hüdratatsioon Enne ja pärast kontrastaine manustamist tuleb kindlustada adekvaatne hüdratatsioon. Vajadusel tuleb patsienti intravenoosselt hüdreerida, kuni kontrastaine on täielikult eritunud. See kehtib eriti nende patsientide puhul, kes põevad düs- ja paraproteineemiaid, nagu hulgimüeloom, suhkurdiabeet, neerufunktsiooni häired, hüperurikeemia, samuti imikute, väikelaste ja eakate patsientide ning halva üldseisundiga patsientide puhul. Riskipatsientidel tuleb kontrollida vee ja elektrolüütide metabolismi ning ravida seerumi kaltsiumisisalduse vähenemise sümptomeid. Diureetikumidest indutseeritud dehüdratatsiooni riski tõttu tuleb tagada vee ja elektrolüütide rehüdratatsioon, et vähendada ägeda neerukahjustuse tekkeriski.

Südame-veresoonkonna reaktsioonid Ettevaatusabinõud on vajalikud ka tõsise südamehaigusega või südame-veresoonkonna haiguse ja kopsuhüpertensiooniga patsientide puhul, sest neil võivad tekkida hemodünaamika häired või arütmiad.

See on eriti oluline pärast kontrastaine intrakoronaarset ning vasakusse ja paremasse vatsakesse manustamist (vt ka lõik 4.8). Südamepuudulikkuse, raske südamehaigusega, ebastabiilse stenokardiaga, südameklapi riketega, varasema müokardiinfarktiga, koronaaršuntidega ja kopsu hüpertensiooniga patsientidel on eriti suur eelsoodumus südamega seotud reaktsioonide tekkeks. Eakatel patsientidel ning olemasoleva südamehaigusega patsientidel esineb sagedamini isheemilisi muutusi EKG-s ning arütmiat. Südamepuudulikkusega patisentidel võib kontrastaine intravasaalne süstimine põhjustada kopsuturset.

KNS-i häired Kontrastainete, nt joheksooli kasutamisel on teatatud entsefalopaatiast (vt lõik 4.8). Kontrastaine põhjustatud entsefalopaatia võib avalduda neuroloogiliste häirete sümptomite ja nähtudena, nagu peavalu, nägemishäired, kortikaalne pimedus, segasusseisund, krambihood, koordinatsioonikadu, hemiparees, afaasia, teadvusetus, kooma ja ajuturse. Sümptomid ilmnevad harilikult mõne minuti või tunni jooksul pärast joheksooli manustamist ja mööduvad tavaliselt mõne päeva jooksul. Hematoentsefaalbarjääri permeaablust suurendavad tegurid võivad hõlbustada kontrastaine imendumist ajukoesse ja põhjustada KNS-i häireid, nt entsefalopaatiat. Ettevaatus on vajalik intravaskulaarsel manustamisel patsientidele, kellel on äge ajuinfarkt või äge intrakraniaalne verejooks, nagu ka patsientidel, kellel esineb hematoentsefaalbarjääri häireid põhjustav haigus ning ajutursega, ägeda demüelinistatsiooni või kaugelearenenud tserebraalse ateroskleroosiga patsientidel.

Kontrastaine poolt põhjustatud entsefalopaatia kahtluse korral tuleb joheksooli manustamine lõpetada ja alustada sobivat ravi; joheksooli ei tohi uuesti manustada.

Kontrastaine manustamisel võivad ägeneda metastaaside, degeneratiivsete või põletikuliste protsesside poolt põhjustatud neuroloogilised sümptomid.

Sümpomaatiliste tserebrovaskulaarsete haiguste, varasema insuldiga või sagedaste transitoorsete isheemiliste atakkidega patsientidel on suurem risk kontrastainest indutseeritud neuroloogiliste tüsistuste tekkeks pärast intraarteriaalset süstimist. Kontrastaine intraarteriaalne süstimine võib indutseerida vasospasmi, mille tulemusena tekivad tserebraalse isheemia ilmingud.

Ägedate ajuhaigustega, kasvajatega ja epilepsia anamneesiga patsiendid on disponeeritud krambihoogudele ja vajavad hoolikat jälgimist. Ka alkohoolikutel ja narkomaanidel on suurem risk krambihoogude ja neuroloogiliste reaktsioonide tekkeks. Mõnedel patsientidel on müelograafia järgselt esinenud ajutine kuulmislangus või isegi kuulmise kadu, mille põhjuseks peetakse lumbaalpunktsioonist tingitud seljaajuvedeliku rõhu langust. Mõju neerudele Joodi sisaldava kontrastaine kasutamine võib põhjustada seerumi kreatiniinisisalduse suurenemist ja ägedat neerukahjustust. Et ennetada nende seisundite teket kontrastaine manustamise järgselt, tuleb hoolikalt jälgida patsiente, kellel on eelnev neerukahjustus või suhkurdiabeet, kuna neil esineb suurem risk. Teised suurenenud riski põhjustavad tegurid on varasem kontrastaine manustamise järgselt tekkinud neerupuudulikkus, neeruhaigus anamneesis, vanus üle 60 aasta, dehüdratatsioon, kaugelearenenud arterioskleroos, dekompenseeritud südamepuudulikkus, kontrastaine suured annused ja korduvad süstimised, kontrastaine manustamine otse neeruarterisse, kokkupuude teiste nefrotoksiliste ainetega, raske ja krooniline hüpertensioon, hüperurikeemia, paraproteineemiaid (müelomatoos ja Waldenströmi makroglobulineemia, plasmotsütoom) või düsproteineemiad.

Ettevaatusabinõud on järgmised:

• suure riskiga patsientide tuvastamine;
• adekvaatse hüdratatsiooni tagamine. Vajadusel intravenoosne tilkinfusioon enne kontrastaine manustamist, mis kestab, kuni kogu kontrastaine on neerude kaudu eritunud;

• neerude lisakoormuse vältimine: nefrotoksiliste ravimite, suukaudsete koletsüstograafiliste kontrastainete, arterite klemmimise, neeruarteri angioplastika või muu suurema kirurgilise operatsiooni vältimine, kuni kogu kontrastaine on eritunud;
• annuse vähendamine miinimumini;
• kontrastainega kordusuuringu edasilükkamine, kuni neerufunktsioon taastub uuringueelse tasemeni.

Hemodialüüsravil olevatele patsientidele võib kontrastainet manustada radioloogilisteks protseduurideks. Hemodialüüsi ja kontrastaine süstimise ajaline korrelatsioon ei ole vajalik.

Metformiini saavad diabeetikud Metformiini saavatel diabeetikutel, eriti juhul kui neil on ka neerufunktsiooni kahjustus, võib olla risk laktatsidoosi tekkeks joodi sisaldava kontrastaine manustamisel. Laktatsidoosi tekkeriski vähendamiseks peab metformiini saavatel diabeetikutel enne joodi sisaldava kontrastaine intravaskulaarset manustamist määrama seerumi kreatiniini kontsentratsiooni ning rakendama järgmisi ettevaatusabinõusid:

(1) Patsiendid, kellel eGFR on ≥ 60 ml/min/1,73m2 (CKD 1 ja 2), võivad jätkata metformiini tavapärast kasutamist. (2) Patsiendid, kellel eGFR on 30…59 ml/min/1,73m2 (CKD 3):

• Patsiendid, kes saavad kontrastainet intravenoosselt ning kelle eGRF on ≥ 45 ml/min/1,73m2, võivad jätkata metformiini tavapärast kasutamist. Patsiendid, kes saavad kontrastainet intraarteriaalselt, ning samuti need patsiendid, kes saavad kontrastainet intravenoosselt ja kellel eGFR on vahemikus 30…44 ml/min/1,73m2, peavad katkestama metformiini kasutamise 48 tundi enne kontrastaine manustamist ja võivad metformiini võtmist uuesti alustada 48 tundi pärast kontrastaine manustamist vaid juhul, kui neerufunktsioon ei ole langenud.

(3) Patsientidel, kellel eGFR on < 30 ml/min/1,73m2 (CKD 4 ja 5) või kellel on kaasuv maksafunktsiooni halvenemist põhjustav haigus või hüpoksia, on metformiin vastunäidustatud ning joodi sisaldavate kontrastainete kasutamist tuleb vältida. (4) Erakorralistel juhtudel, kui neerufunktsioon on kahjustunud või neerude olukord ei ole teada, peab arst hindama kontrastaine uuringu riski ja kasu suhet. Metformiini kasutamine tuleb lõpetada kontrastaine manustamisel. Pärast protseduuri tuleb patsienti jälgida laktatsidoosi nähtude suhtes. Metformiini võib uuesti kasutada 48 tundi pärast kontrastaine manustamist juhul, kui seerumi kreatiniin/eGFR on samal tasemel kui enne uuringut.

Patsiendid, kellel on nii maksa- kui ka neerukahjustus Erilist tähelepanu vajavad raske maksa- ja neeruhäirega haiged, kuna nendel võib kontrastaine eritumine olla märgatavalt aeglustunud. Hemodialüüsravil olevatele patsientidele võib kontrastainet manustada radioloogilisteks protseduurideks. Raskekujuline müasteenia Joodi sisaldava kontrastaine manustamine võib süvendada raskekujulise müasteenia sümptomeid.

Feokromotsütoom Feokromotsütoomiga patsientidele, kellele tehakse sekkuv uuring, on soovitatav anda profülaktiliselt alfablokaatoreid, et vältida hüpertensiivset kriisi.

Kilpnäärme funktsiooni häired Joodi sisaldav kontrastaine mõjutab kilpnäärme funktsiooni vaba joodi sisalduse tõttu lahuses ning täiendava joodi vabanemise tõttu dejodeerumisel. Eelsoodumusega patsientidel võib see indutseerida hüpertüreoidismi või isegi türeotoksilist kriisi. Riskigruppi kuuluvad olemasoleva, kuid diagnoosimata hüpertüreoidismiga patsiendid, latentse hüpertüreoidismiga patsiendid (nt sõlmeline struuma) ning funktsionaalse autonoomiaga patsiendid (sageli nt eakad patsiendid, eriti joodipuudusega piirkondades), mistõttu nende seisundite kahtlustamisel tuleb enne uuringu teostamist kontrollida kilpnäärme funktsiooni. Enne joodi sisaldava kontrastaine manustamist tuleb veenduda, et patsiendile ei plaanita teha kilpnäärme skaneerimist või kilpnäärme funktsiooni teste või ravi radioaktiivse joodiga, kuna joodi

sisaldavad kontrastained mõjutavad olenemata manustamisviisist hormoonide määramist ja joodi omastamist kilpnäärmes või kilpnäärmevähi metastaasides kuni joodi eritumise normaalse taseme saavutamiseni. Vt ka lõik 4.5. Pärast joodi sisaldava kontrastaine manustamist täiskasvanutele ja lastele, sh imikutele, on teatatud kilpnäärme funktsiooni testides ilmnenud hüpotüreoidismist või mööduvast kilpnäärme supressioonist. Mõned patsiendid on saanud hüpotüreoidismi ravi. Vt ka lõik „Lapsed“.

Ärevusseisund Väljendunud ärevuse puhul võib manustada rahustit.

Sirprakuline aneemia Kontrastaine võib intravenoossel või intraarteriaalsel süstimisel soodustada erütrotsüütide kuju muutusi isikutel, kes on sirprakulise aneemia suhtes homosügootsed.

Täiendavad riskitegurid Autoimmuunhaigustega patsientidel on esinenud raskekujulist vaskuliiti või Stevensi-Johnsoni laadseid sündroome. Tõsised vaskulaarsed ja neuroloogilised haigused, eriti eakatel patsientidel, on kontrastainetest põhjustatud reaktsioonide riskiteguriteks.

Ekstravasatsioon Kontrastaine ekstravasatsioon tekitab harvadel juhtudel lokaalselt valu, turset ja punetust, mis harilikult mööduvad tagajärgedeta. Siiski on esinenud põletikku ja isegi koenekroosi. Rutiinse meetodina on soovitatav kahjustatud kohta jahutada ja kõrgemal hoida. Kompartmentsündroomi puhul võib osutuda vajalikuks kirurgiline dekompressioon.

Intratekaalne manustamine Pärast müelograafiat peab patsient lamama tund aega, pea ja rindkere tõstetud 20° nurga alla. Seejärel võib ta ettevaatlikult liikuda, kuid peab vältima kummardumist. Kui patsient jääb voodisse, peavad pea ja rindkere olema tõstetud kuus tundi. Kui patsiendil on risk krambihoogude tekkeks, tuleb teda kogu selle perioodi jooksul jälgida. Ambulatoorsed patsiendid ei tohi jääda üksi 24 tunni jooksul.

Lapsed Erilist tähelepanu tuleb pöörata alla 3-aastastele lastele, sest kilpnäärme alatalitlus varases eas võib avaldada kahjulikku mõju motoorsele, kuulmise ja kognitiivsele arengule ning vajada ajutist T4 asendusravi. Alla 3-aastastel lastel esineva hüpotüreoidismi esinemissagedus pärast kontrastainega kokkupuudet on vahemikus 1,3% kuni 15%, sõltudes vanusest ja joodi sisaldava kontrastaine annusest, ja seda esineb sagedamini vastsündinutel ning enneaegsetel imikutel. Vastsündinutel võis kokkupuude toimuda ka ema raseduse ajal. Kilpnäärme funktsiooni tuleb jälgida kõigil alla 3-aastastel lastel pärast kontrastainega kokkupuudet. Hüpotüreoidismi tuvastamisel tuleb kaaluda ravi vajadust ja jälgida kilpnäärme funktsiooni kuni normaliseerumiseni. Imikutel ja väikelastel on eriti vajalik piisav hüdratatsioon enne ja pärast kontrastaine manustamist. Nefrotoksiline ravi tuleb katkestada. Imikutel võib vanusest tingitud väiksem glomerulaarfiltratsioon viia kontrastaine vähenenud eritumiseni.

Imikutel (< 1-aastased) ja eriti vastsündinutel võib kergesti tekkida elektrolüütide tasakaalu või hemodünaamika häire.

Aju arteriograafia Kaugelearenenud arterioskleroosiga, raske hüpertensiooniga, südame dekompensatsiooniga, kõrges vanuses ja varasema ajutromboosi või -emboliga ja migreeniga patsientidel võib sagedamini esineda kardiovaskulaarseid reaktsioone, nagu bradükardia ja vererõhu tõus või langus.

Arteriograafia Olenevalt läbiviidud protseduurist võivad tekkida arteri, veeni, aordi ja lähedalasuvate organite vigastused, pleurotsentees, retroperitoneaalne verejooks, seljaajuvigastus ja parapleegia sümptomid.

Naatrium Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Joodi sisaldava kontrastaine kasutamine võib tekitada mööduvat neerukahjustust, mis võib metformiini võtvatel diabeetikutel tekitada laktatsidoosi (vt lõik 4.4).

Patsientidel, kes on tarvitanud interleukiin-2 ja interferoone vähem kui kahe nädala jooksul enne protseduuri, on suurenenud risk hilisreaktsioonide (erüteem, gripisarnased sümptomid või nahareaktsioonid) tekkeks.

Teatud neuroleptikumide või tritsükliliste antidepressantide samaaegne kasutamine võib alandada krambiläve ja seega suurendada kontrastainest indutseeritud krambihoogude tekkeriski.

Ravi β-blokaatoritega võib vähendada ülitundlikkusreaktsioonide tekkeläve ning samuti põhjustada suuremate β-agonistide annuste vajadust ülitundlikkusreaktsioonide ravimisel.

Beetablokaatorid, vasoaktiivsed ained, angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid, angiotensiini retseptori antagonistid võivad vähendada kardiovaskulaarsete kompensatsioonimehhanismide efektiivsust vererõhumuutuste reguleerimisel.

Kõik joodi sisaldavad kontrastained võivad muuta kilpnäärme funktsiooni analüüside tulemusi, kilpnäärme joodisidumisvõime võib olla langenud mitme nädala jooksul.

Suured kontrastaine kontsentratsioonid seerumis ja uriinis võivad muuta bilirubiini, proteiine või anorgaanilisi aineid (nt raud, vask, kaltsium ja fosfor) määravate analüüside tulemusi. Uuringupäeval ei ole soovitatav neid analüüse teha.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Joheksooli kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal (vähem kui 300 raseda andmed). Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele, embrüo või loote arengule, raseduse kulule, peri- ja postnataalsele arengule. Kui vähegi võimalik, tuleb raseduse ajal vältida kokkupuudet kiiritusega, kaaludes hoolikalt röntgenuuringu (nii kontrastainega kui ka ilma) vajadust võrreldes võimaliku riskiga. Iohexol ICG farma’t ei tohi kasutada raseduse ajal, välja arvatud juhul, kui naise kliiniline seisund vajab joheksooli kasutamist.

Kasu ja riski hindamisel tuleb lisaks kiirituse vältimisele eraldi arvesse võtta loote kilpnäärme tundlikkust joodi suhtes. Vastsündinutel, kes on looteeas kokku puutunud joodi sisaldava kontrastainega, on soovitatav jälgida kilpnäärme funktsiooni (vt lõik4.4).

Imetamine Kontrastaine eritub halvasti rinnapiima ja minimaalne hulk eritub soole kaudu. Kahjulik toime rinnaga toidetavale lapsele on seega ebatõenäoline. Kui emale antakse joodi sisaldavat kontrastainet, võib rinnaga toitmist jätkata tavapäraselt. Pärast süstimist 24 tunni jooksul eritunud joheksooli kogus rinnapiimas oli uuringus 0,5% kaalust lähtunud annusest. 24 tunni jooksul imiku poolt allaneelatud joheksooli kogus vastab vaid 0,2%-le laste annusest.

Fertiilsus Joheksooli mõju kohta fertiilsusele andmed puuduvad või on piiratud hulgal.

Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ühe tunni jooksul pärast viimast süstimist või 24 tunni jooksul pärast intratekaalset manustamist ei ole soovitav juhtida autot ega kasutada masinaid (vt lõik 4.4). Postmüelograafiliste sümptomite esinemisel tuleb patsiendi seisundit hinnata individuaalselt.

4.8 Kõrvaltoimed

Üldised (kehtib kõigi joodi sisaldavate kontrastainete kohta) Allpool on loetletud võimalikud üldised kõrvaltoimed, mis on seotud mitteioonsete monomeersete kontrastainete kasutamisega radioloogilistes protseduurides. Manustamisviisist sõltuvaid kõrvaltoimeid vaadeldakse vastavates lõikudes.

Ülitundlikkusreaktsioonid võivad esineda sõltumata annusest ja manustamisviisist ning kerged ülitundlikkusnähud võivad olla tõsise anafülaktilise reaktsiooni/šoki esimesteks tunnusteks. Kontrastaine manustamine tuleb viivitamatult katkestada ja vajadusel alustada spetsiifilise intravaskulaarse raviga.

S-kreatiniini sisalduse ajutine suurenemine pärast joodi sisaldava kontrastaine manustamist on tavaline, esineda võib ka kontrastainest tingitud nefropaatiat.

Jodism ehk joodimumps on joodi sisaldava kontrastaine manustamise harvaesinev tüsistus, mil ligikaudu 10 päeva jooksul pärast uuringut esineb süljenäärmete turset ja valulikkust.

Loetletud esinemissagedused põhinevad kliinilisel dokumentatsioonil ja avaldatud laiaulatuslikel uuringutel, millesse on kaasatud rohkem kui 200 000 patsienti.

Kõrvaltoimete esinemissagedused on defineeritud järgmiselt: Väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Immuunsüsteemi häired Harv: ülitundlikkusreaktsioonid (võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga) (sh hingeldus, nahalööve, erüteem, urtikaaria, kihelus, nahareaktsioonid, konjunktiviit, köha, riniit, aevastamine, vaskuliit, angioödeem, kõriturse, larüngospasm, bronhospasm või mittekardiogeenne kopsuturse). Nähud võivad tekkida kohe pärast süstimist või paari päeva jooksul ja võivad viidata algavale šokiseisundile. Ülitundlikkusega seotud nahareaktsioonid võivad ilmneda kuni mõni päev pärast süstimist. Väga harv: anafülaktiline/anafülaktoidne reaktsioon (võib olla eluohtlik või lõppeda surmaga) Teadmata: anafülaktiline/anafülaktoidne šokk (võib olla eluohtlik või lõppeda surmaga) Närvisüsteemi häired Aeg-ajalt: peavalu Väga harv: düsgeusia (mööduv metallimaitse suus), vasovagaalne sünkoop

Südame häired Harv: bradükardia

Vaskulaarsed häired Väga harv: hüpertensioon, hüpotensioon

Seedetrakti häired Aeg-ajalt: iiveldus Harv: oksendamine, kõhuvalu Väga harv: diarröa

Teadmata: süljenäärme suurenemine

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage: kuumatunne Aeg-ajalt: hüperhidroos, külmatunne, vasovagaalsed reaktsioonid Harv: püreksia Väga harv: külmatunne (külmavärinad)

Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused Teadmata: jodism

Intravaskulaarne (intraarteriaalne ja intravenoosne) manustamine Palun tutvuge esmalt lõiguga „Üldised“. Allpool kirjeldatakse koos esinemissagedustega ainult neid kõrvaltoimeid, mis on seotud mitteioonse monomeerse kontrastaine intravaskulaarse manustamisega.

Kõrvaltoimete iseloom intraarteriaalsel manustamisel sõltub manustamise kohast ja annusest. Selektiivsetele arteriograafiatele ja teistele protseduuridele, kus mingi organini jõuab suur kontrastaine kogus, võivad kaasuda vastava organi kahjustuse sümptomid.

Vere ja lümfisüsteemi häired Teadmata: trombotsütopeenia

Endokriinsüsteemi häired Teadmata: türeotoksikoos, mööduv hüpotüreodism

Psühhiaatrilised häired Teadmata: segasusseisund, erutatus, rahutus, ärevus

Närvisüsteemi häired Harv: pearinglus, parees, paralüüs, fotofoobia, unisus Väga harv: krambihood, teadvusehäired, tserebrovaskulaarne sündmus, stuupor, sensoorsed häired (sh hüpesteesia), paresteesia, treemor Teadmata: mööduv motoorikahäire (sh kõnehäire, afaasia ja düsartria), kontrastainest põhjustatud mööduv entsefalopaatia (sh mööduv mälukaotus, desorientatsioon, kooma, retrograadne amneesia, ajuturse)

Silma kahjustused Harv: mööduv nägemiskahjustus (sh diploopia, hägune nägemine) Teadmata: mööduv kortikaalne pimedus Kõrva ja labürindi kahjustused Teadmata: mööduv kuulmiskaotus

Südame häired Harv: arütmia (sh bradükardia, tahhükardia) Väga harv: müokardiinfarkt, valu rinnus Teadmata: rasked südamekomplikatsioonid (sh südameseiskus, südame- ja hingamisseiskus), südamepuudulikkus, koronaararterite spasm, tsüanoos

Vaskulaarsed häired Väga harv: õhetus Teadmata: šokk, arterite spasm, tromboflebiit, veenitromboos

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Sage: hingamissageduse mööduv muutus, hingamishäired Harv: köha, hingamisseiskus Väga harv: düspnoe

Teadmata: rasked respiratoorsed sümptomid ja nähud, kopsuturse, äge respiratoorse distressi sündroom, bronhospasm, larüngospasm, apnoe, aspiratsioon, astmahoog

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Harv: lööve, kihelus, urtikaaria Teadmata: bulloosne dermatiit, Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs, äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos, eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimilööve, psoriaasi ägenemine, erüteem, ravimilööve, naha eksfoliatsioon

Seedetrakti häired Harv: diarröa Teadmata: pankreatiidi süvenemine

Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Teadmata: artralgia, lihasnõrkus, lihas-skeleti spasmid, seljavalu

Neerude ja kuseteede häired Aeg-ajalt: äge neerukahjustus Teadmata: vere kreatiniinisisalduse suurenemine

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Aeg-ajalt: valu ja ebamugavustunne Harv: asteenilised seisundid (sh haiglane olek, kurnatus) Teadmata: manustamiskoha reaktsioonid, sh ekstravasatsioon

Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused Teadmata: jodism

Intratekaalne manustamine Palun tutvuge esmalt lõiguga „Üldised“. Allpool kirjeldatakse koos esinemissagedustega ainult neid kõrvaltoimeid, mis on seotud mitteioonse monomeerse kontrastaine intratekaalse manustamisega.

Intratekaalse manustamise järgsed kõrvaltoimed võivad väljenduda hilisreaktsioonidena ja tekkida mõni tund või isegi mõni päev pärast kontrastaine manustamist. Esinemissagedus on sarnane lumbaalpunktsiooniga. Peavalu, iiveldust, oksendamist ja pearinglust võib sageli seostada punkteerimisel tekkinud liikvorilekkest põhjustatud rõhu langusega subarahnoidaalruumis. Et vältida rõhu langust, tuleb vältida seljaajuvedeliku suurte koguste eemaldamist. Psühhiaatrilised häired Teadmata: segasus, erutatus, ärevus

Närvisüsteemi häired Väga sage: peavalu (võib olla raske ja pikaajaline) Aeg-ajalt: aseptiline meningiit (sh keemiline meningiit) Harv: krambihood, pearinglus Teadmata: muutused EEG-s, meningism, epileptiline staatus, kontrastainest põhjustatud mööduv entsefalopaatia (kaasa arvatud mööduv mälukaotus, kooma, stuupor, retrograadne amneesia, parees, paralüüs ja desorientatsioon), motoorsed häired (sh kõnehäire, afaasia, düsartria), paresteesia, hüpoesteesia ja tundlikkuse häired

Silma kahjustused Teadmata: mööduv kortikaalne pimedus, fotofoobia

Kõrva ja labürindi kahjustused Teadmata: mööduv kuulmiskaotus

Seedetrakti häired Sage: iiveldus, oksendamine

Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Harv: kaelavalu, seljavalu Teadmata: lihasspasm

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Harv: valu jäsemetes Teadmata: manustamiskoha reaktsioonid

Manustamine kehaõõntesse Palun tutvuge esmalt lõiguga „Üldised“. Allpool kirjeldatakse koos esinemissagedustega ainult neid kõrvaltoimeid, mis on seotud mitteioonse monomeerse kontrastaine kehaõõntesse manustamisega.

Endoskoopiline retrograadne kolangiopankreatograafia (ERCP)

Seedetrakti häired Sage: pankreatiit, vere amülaasisisalduse suurenemine

Suukaudne manustamine

Seedetrakti häired Väga sage: diarröa Sage: iiveldus, oksendamine Aeg-ajalt: kõhuvalu

Hüsterosalpingograafia (HSG)

Seedetrakti häired Väga sage: valu alakõhus

Artrograafia

Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Teadmata: artriit Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Väga sage: valu

Herniograafia

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Teadmata: protseduurijärgne valu

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Trombemboolilistest tüsistustest on teatatud koronaar-, tserebraal-, neeru- ja perifeersete arterite angiograafiaga seoses. Kontrastaine võib soodustada tüsistusi (vt lõik 4.4).

Südame tüsistustest (sh äge müokardiinfarkt) on teatatud kontrastainega koronaarangiograafia ajal või hiljem. Suurem risk on eakatel ja patsientidel, kellel on raske koronaarhaigus, mittestabiilne stenokardia või vasaku vatsakese düsfunktsioon (vt lõik 4.4).

Väga harva võib kontrastaine läbida hematoentsefaalbarjääri, mis viib kontrastaine kontsentratsiooni suurenemiseni ajukoores ning seega võib põhjustada neuroloogilisi reaktsioone. Nende hulka võivad

kuuluda krambihood, mööduv motoorne või sensoorne häire, mööduv segasus, mööduv mälukaotus ja entsefalopaatia (vt lõik 4.4).

Anafülaktoidne reaktsioon ja anafülaktoidne šokk võivad põhjustada tugevat hüpotensiooni ja sellega seotud sümptomeid ja nähtusid, nagu hüpoksiline entsefalopaatia, neeru- ja maksapuudulikkus (vt lõik 4.4).

Mõningatel juhtudel on kontrastaine ekstravasatsioon põhjustanud lokaalset valu ja turset, mis tavaliselt paraneb ilma tagajärgedeta. On esinenud põletikku, kudede nekroosi ja kompartmentsündroomi (vt lõik 4.4).

Lapsed

Enneaegsetel imikutel, vastsündinutel ja teistel lastel on esinenud mööduvat hüpotüreodismi pärast joodi sisaldava kontrastaine manustamist. Enneaegsed imikud on eriti tundlikud joodi toime suhtes. Rinnaga toidetud enneaegsetel imikutel on teatatud mööduvast hüpotüreodismist juhtudel, kui imetavale emale manustati korduvalt Iohexol ICG farma’t (vt lõik 4.4). Imikutel ja väikelastel on eriti vajalik piisav hüdratatsioon enne ja pärast kontrastaine manustamist. Nefrotoksiline ravi tuleb katkestada. Vanusest sõltuv glomerulaarfiltratsioon imikutel võib viia kontrastaine vähenenud eritumiseni.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Prekliinilistel andmetel on Iohexol ICG farma ohutuspiirid suured ja tavalise intravaskulaarse kasutamise korral ei ole kindlat maksimaalset annust määratud. Normaalse neerufunktsiooniga patsientide puhul on sümptomaatiline üleannustamine ebatõenäoline, välja arvatud patsiendid, kellele on manustatud üle 2000 mg I/kg kk lühikese aja jooksul. Protseduuri kestus on oluline kontrastaine suurte annuste renaalse taluvuse seisukohast (t½ on ca 2 tundi). Juhuslik üleannustamine on tõenäolisem laste keeruliste angiograafiliste protseduuride puhul, eriti kui manustatakse korduvalt suure kontsentratsiooniga kontrastaine süsteid.

Üleannustamise korral tuleb korrigeerida vee ja elektrolüütide tasakaalu. Järgneval 3 päeval tuleb jälgida neerufunktsiooni. Vajadusel võib suure koguse kontrastaine organismist eemaldamiseks kasutada hemodialüüsi. Spetsiifilist antidooti ei ole.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: vesilahustuvad nefrotroopsed madalosmolaarsed röntgenkontrastained, ATC-kood: V08AB02.

Joheksooli intravenoosse manustamise järel ei leitud tervetel vabatahtlikel enamiku hemodünaamiliste, kliinilis-keemiliste ega koagulatsiooniparameetrite kõikumisi võrreldes süstimiseelsete väärtustega.

Vähesed täheldatud laboratoorsete analüüside kõikumised olid tagasihoidlikud ega omanud kliinilist tähendust.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Normaalse neerufunktsiooniga patsientidel eritub ligikaudu 100% intravenoosselt manustatud joheksoolist muutumatult neerude kaudu 24 tunni jooksul. Eliminatsiooni poolväärtusaeg on normaalse neerufunktsiooniga patsientidel ligikaudu 2 tundi.

Metaboliite pole leitud.

Iohexol ICG farma valgusiduvus on nii väike (alla 2%), et see ei oma kliinilist tähendust ja sellega ei ole vaja arvestada.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse, reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Joheksooli äge intravenoosne toksilisus rottidele ja hiirtele on väga väike. Loomkatsed näitavad, et joheksooli valgusiduvus on väga väike ja neerude joheksoolitaluvus on hea. Kardiovaskulaarne ja neurotoksilisus on väikesed. Histamiini vabastav toime ja antikoagulatiivne aktiivsus on väiksemad kui ioonsetel kontrastainetel.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Trometamool Naatriumkaltsiumedetaat Vesinikkloriidhape (pH reguleerimiseks) Süstevesi

6.2 Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada. Kasutada eraldi süstalt.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi. Mitte lasta külmuda.

Ravimpreparaat tuleb ära kasutada kohe pärast esmast avamist.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Iohexol ICG farma 647 mg/ml süstelahus Läbipaistev klaasviaal, mis sisaldab 50 ml ja 100 ml lahust, pakendis on 1 viaal.

Iohexol ICG farma 755 mg/ml süstelahus Läbipaistev klaasviaal, mis sisaldab 50 ml, 100 ml ja 200 ml lahust, pakendis on 1 viaal.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Ravimit tuleb enne kasutamist visuaalselt kontrollida tahkete osakeste, värvimuutuste ja mahuti terviklikkuse suhtes. Kuna ravim ei sisalda säilitusainet, tuleb see süstlasse tõmmata vahetult enne kasutamist. Viaalid on ainult ühekordseks kasutamiseks, kogu kasutamata jäänud osa tuleb hävitada.

Lahjendamine. Vahetult enne kasutamist tuleb vajaliku tugevusega Iohexol ICG farma viaali sisu lahjendada kraaniveega vastavalt lõigus 4.2 kirjeldatud suhtele.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

UAB ICG farma Ukmerges str. 369A LT-12142, Vilnius Leedu

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

647 mg/ml: 1127023 755 mg/ml: 1127223

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 11.09.2023

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

september 2023