Näidustus: Ägeda mõõduka valu kliiniliselt põhjendatud veenisisene lühiajaline sümptomaatiline ravi täiskasvanutel, kui teised manustamisteed ei ole võimalikud.

infusioonilahus (6mg 1ml)

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Ibuprofen B. Braun ja milleks seda kasutatakse

Ibuprofeen kuulub mittesteroidsete põletikuvastaste ainete ehk MSPVA-de hulka.

Seda ravimit kasutatakse täiskasvanutel ägeda mõõduka valu lühiajaliseks sümptomaatiliseks raviks, kui veenisisene manustamine on kliiniliselt õigustatud ning teisi manustamisteid ei ole võimalik kasutada.

2. Mida on vaja teada enne Ibuprofen B. Brauni kasutamist

Ibuprofen B. Brauni ei tohi kasutada

• kui olete ibuprofeeni või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
• kui teil on tekkinud varem ibuprofeeni, atsetüülsalitsüülhappe (aspiriin) või teiste sarnaste valuvaigistite (MSPVA-d) manustamise järel õhupuudus või esinenud astmat, nahalöövet, nohu koos nina sügelemisega või näoturset;
• kui te põete mõnda haigust, mis suurendab kalduvust verejooksu tekkeks või põhjustab verejookse;
• kui teil on või on varem korduvalt olnud mao/soole haavand (peptiline haavand) või verejooks (vähemalt kaks erinevat diagnoositud haavandit või veritsust);
• kui teil on kunagi varem esinenud MSPVA-de manustamise korral mao või soolestiku verejooksu või rebendeid;
• kui teil on ajuverejooks (tserebrovaskulaarne verejooks) või muud tüüpi verejooks;
• kui te põete rasket neeru-, maksa- või südamehaigust;
• kui teil on oksendamise, kõhulahtisuse või ebapiisava vedelikutarbimise tõttu tugev vedelikupuudus;
• raseduse viimasel kolmel kuul.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega.

Põletikuvastased/valuvaigistavad ravimid, nagu ibuprofeen, võivad olla seotud südameinfarkti või insuldi riski mõningase suurenemisega, eriti suurtes annustes kasutamise korral. Soovitatavat annust või ravi kestust ei tohi ületada.

Nahareaktsioonid

Seoses ibuprofeeni raviga on teatud rasketest nahareaktsioonidest, sh eksfoliatiivne dermatiit, multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs, ravimireaktsioon eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS) ning äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos (AGEP). Lõpetage Ibuprofen B. Brauni kasutamine ja pöörduge viivitamatult arsti poole, kui märkate mõnda lõigus 4 kirjeldatud raske nahareaktsiooni sümptomit.

Ibuprofeeni kasutamisel on teatatud allergilise reaktsiooni nähtudest, sealhulgas hingamisprobleemidest, näo- ja kaelapiirkonna tursetest (angioödeem) ja valust rindkeres. Kui märkate mõnda neist nähtudest, lõpetage kohe Ibuprofen B. Brauni kasutamine ja võtke viivitamatult ühendust oma arstiga või pöörduge erakorralise meditsiini osakonda.

Enne Ibuprofen B. Brauni kasutamist rääkige oma arstiga ravist järgmistel juhtudel.

• Kui teil on südameprobleemid, sh südamepuudulikkus, valu rindkeres (stenokardia) või kui teil on olnud südameinfarkt, šuntimisoperatsioon, halb verevarustus jalgades ahenenud või blokeeritud arterite tõttu (perifeersete arterite haigus) või mis tahes insult (sh miniinsult või transitoorne isheemiline atakk).
• Kui teil on kõrge vererõhk, suhkurtõbi, suur vere kolesteroolisisaldus, teie peres on esinenud südamehaigusi või insulti või olete suitsetaja.
• Kui teil on äsja olnud suur operatsioon.
• Kui teil on või on varem olnud mao- või kaksteistsõrmikuhaavand, -verejooks või perforatsioon. Sellisel juhul kaalub teie arst magu kaitsva ravimi väljakirjutamist.
• Kui teil on astma või muu hingamishäire.
• Kui teil on infektsioon – vt lõik „Infektsioonid“ allpool.
• Kui teil on neeru- või maksahaigus, olete üle 60 aasta vana või kasutate ibuprofeeni pikka aega, võib olla arstil vaja regulaarselt teie tervist kontrollida. Teie arst teavitab teid kontrollide sagedusest.
• Kui teil on näiteks kõhulahtisuse tõttu vedelikupuudus, jooge palju vedelikku ja pöörduge kohe oma arsti poole, kuna ibuprofeen võib sellisel juhul põhjustada vedelikupuuduse tagajärjel neerupuudulikkust.
• Kui teil on Crohni tõbi või haavandiline koliit, kuna need haigused võivad ibuprofeeni tõttu ägeneda.
• Kui täheldate nahavigastusi, -turset või -punetust või hingamisraskusi (lämbumist), lõpetage kohe ravimi kasutamine ja pöörduge oma arsti või meditsiiniõe poole.
• Kui te põete tuulerõugeid (varicella), kuna võivad tekkida tüsistused.
• Kui teil on kaasasündinud porfüriini ainevahetushäire (nt äge vahelduv porfüüria).
• Kui te tarbite selle ravimi manustamise ajal alkoholi, võib mao, soolte ja närvisüsteemiga seotud kõrvaltoimete esinemissagedus suureneda.
• Kui teil on heinapalavik, ninapolüübid või kroonilised obstruktiivsed hingamisteede haigused, võib teil olla suurem allergiliste reaktsioonide tekkimise risk. Allergilised reaktsioonid võivad väljenduda astmahoogude (nn analgeetiline astma), kiiresti tekkiva turse (Quincke ödeem) või lööbena.
• Tähtis on manustada võimalikult väike ravimiannus, mis leevendab valu ja hoiab selle kontrolli all ning vältida selle ravimi kasutamist kauem, kui sümptomite kontrollimiseks on vaja.
• Ravimi kasutamisega seoses on esinenud mõni aseptilise meningiidi juhtum. Risk on suurem, kui teil on süsteemne erütematoosne luupus ja sellega seotud sidekoehaigus.
• Vältida tuleb MSPVA-de, sh selektiivsete tsüklooksügenaas-2 inhibiitorite samaaegset kasutamist.

Infektsioonid Ibuprofeen võib varjata infektsiooninähte, nt palavikku ja valu. Seepärast on võimalik, et selle ravimi tõttu võib infektsiooni asjakohane ravi hilineda, mis võib suurendada tüsistuste riski. Seda on täheldatud bakterite põhjustatud kopsupõletike ja tuulerõugetega seotud bakteriaalsete nahainfektsioonide korral. Kui kasutate seda ravimit infektsiooni ajal ja infektsiooni sümptomid püsivad või süvenevad, pidage viivitamata nõu oma arstiga.

Üldiselt võib (mitut tüüpi) valuvaigistite pidev kasutamine põhjustada kestvaid raskeid neeruprobleeme.

Valuvaigistite pikaajalise kasutamise korral võib tekkida peavalu, mille raviks ei tohi manustada suuremat ravimiannust.

Ibuprofeeni pikaajalise manustamise korral tuleb regulaarselt kontrollida maksanäitajaid, neerutalitlust ja anda vereanalüüse.

Ibuprofeen võib mõjutada järgmisi laboratoorseid analüüse:

• veritsusaeg (võib olla pikem 1 päeva jooksul pärast ravi lõpetamist);
• vere glükoosisisalduse väärtused (võivad olla väiksemad);
• kreatiniini kliirens (väärtus võib olla väiksem);
• hematokrit või hemoglobiin (väärtus võib olla väiksem);
• vere jääklämmastik, kreatiniin seerumis ja kaalium seerumis (väärtused võivad olla suuremad);
• maksafunktsiooni analüüs (transaminaaside aktiivsuse tõus).

Teavitage oma arsti eesseisvatest kliinilistest analüüsidest ja sellest, kas kasutate või olete hiljuti kasutanud ibuprofeeni.

Lapsed ja noorukid Ibuprofen B. Brauni ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel ei ole tõestatud. Ravimit ei tohi kasutada lastel ja noorukitel (alla 18-aastased).

Muud ravimid ja Ibuprofen B. Braun Teatage oma arstile või meditsiiniõele, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Ibuprofen B. Braun võib mõjutada teiste ravimite toimet või vastupidi. Näiteks:

teised mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d), sh COX-2 inhibiitorid (nt tselekoksiib), võivad täiendava mõju tõttu suurendada seedeelundkonna haavandite ja veritsuse tekkeriski; verd vedeldavad või verehüübeid ära hoidvad ravimid (antikoagulandid, nt atsetüülsalitsüülhape, varfariin, tiklopidiin); ravimid, mida kasutataks südamepuudulikkuse raviks (südameglükosiidid, nt digoksiin) või epilepsia raviks (fenütoiin) või depressiooni raviks (liitium), võivad tõsta nende taset veres koos ibuprofeeniga manustades; ravim, mida kasutatakse teatud tüüpi vähi või reuma raviks (metotreksaat), võib ibuprofeeniga samaaegse manustamise korral (24 tunni jooksul) suurendada metotreksaadi taset veres ja selle toksilisust; ravim, mida kasutatakse raseduse katkestamiseks (mifepristoon); ravimite rühm, mida kasutatakse antidepressantidena (SSRI-antidepressandid, nt fluoksetiin), võivad samuti suurendada mao ja soolestiku verejooksu riski; kõrge vererõhu alandamiseks mõeldud ravimid (AKE-inhibiitorid, nt kaptopriil, beetablokaatorid, nt atenolool, angiotensiin-II retseptorite antagonistid, nt losartaan); ravimid, mida kasutatakse põletike raviks (kortikosteroidid (nt hüdrokortisoon)), kuna need suurendavad mao ja soolestiku haavandite või verejooksu riski; urineerimist soodustavad ravimid (diureetikumid, nt bendroflumetiasiid), kuna MSPVA-d võivad vähendada nende toimet ja võib suureneda neeruprobleemide risk (kaaliumi säästvate diureetikumide ja ibuprofeeni samaaegse kasutamise tõttu võib kaaliumi tase veres tõusta); probenetsiidi ja sulfiinpürasooni sisaldavad ravimid võivad aeglustada ibuprofeeni eritumist; ravimid, mida kasutatakse siiratud elundite äratõuke vältimiseks (tsüklosporiin ja takroliimus), võivad suurendada neerukahjustuse riski; ravimid, mida kasutatakse suhkurtõve ravimiseks (sulfonüüluurea, nt glibenklamiid). Ibuprofeeniga samaaegse kasutamise korral on soovitatav jälgida vere glükoositaset;

kinoloonide rühma kuuluvad antibiootikumid, nt tsiprofloksatsiin, kuna suureneb risk krambihoogude (tõmbluste) tekkeks; ravimid, mida kasutatakse seeninfektsioonide raviks (CYP2C9 inhibiitorid, nt vorikonasool, flukonasool), võivad tõsta ibuprofeeni taset veres; ravimid, mida kasutatakse HIV-infektsiooni raviks (zidovudiin), kuna suureneb vere liigestesse kogunemise ja verevalumite tekkimise risk; teatud tüüpi antibiootikumid (aminoglükosiidid). MSPVA-d võivad vähendada aminoglükosiidide eritumist ja suurendada nende toksilisust; hõlmikpuu ekstrakt (taimne ravim, mida kasutatakse sageli dementsuse raviks) võib suurendada verejooksu riski.

Mõned teised ravimid võivad samuti mõjutada ravi ibuprofeeniga või vastupidi. Seetõttu küsige alati nõu oma arstilt või meditsiiniõelt, enne kui kasutate ibuprofeeni koos teiste ravimitega.

Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või meditsiiniõega.

Rasedus Kui te olete rase, manustatakse teile ibuprofeeni ainult juhul, kui arst peab seda vältimatult vajalikuks. Seda ravimit ei tohi kasutada raseduse viimasel 3 kuul, sest see võib kahjustada teie sündimata last või põhjustada probleeme sünnitusel. See võib põhjustada teie sündimata lapsel neeru- ja südameprobleeme. See võib soodustada teil ja teie lapsel veritsuste teket ning põhjustada sünnituse hilinemist või selle pikenemist.

Teile ei tohi manustada ibuprofeeni raseduse esimese 6 kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik ja teie arst on seda soovitanud. Kui te vajate ravi sel perioodil või ajal, mil püüate rasestuda, tuleb kasutada väikseimat annust võimalikult lühikese aja jooksul.

Veenisisene ravi ibuprofeeniga ei tohi kesta kauem kui 3 päeva. Kasutades kauem kui paar päeva alates 20. rasedusnädalast võib ibuprofeen põhjustada teie sündimata lapsel neeruprobleeme, mille tõttu võib tekkida last ümbritseva lootevee madal tase (oligohüdramnion) või südame veresoone (ductus arteriosus ehk arterioosjuha) ahenemine. Kui te vajate ravi kauem kui paar päeva, võib arst soovitada täiendavat jälgimist.

Imetamine Kuigi ravim eritub rinnapiima, võib seda imetamise ajal soovitatavas annuses ja võimalikult lühikest aega kasutada. Samas võib arst soovitada teil rinnaga toitmine katkestada, kui kasutate ravimit suuremas annuses kui 1200 mg ööpäevas või pikema aja jooksul. Viljakus Ibuprofeen võib rasestumist raskendada. Teavitage oma arsti, kui kavatsete rasestuda või kui teil on rasestumisega probleeme.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Ühekordsel või lühiajalisel kasutamisel ibuprofeen ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Siiski võivad tekkida teatud kõrvaltoimed, nagu väsimus ja peapööritus, mis võivad halvendada autojuhtimise ja/või masinatega töötamise võimet. See kehtib eriti koos alkoholiga manustamise puhul.

Ibuprofen B. Braun sisaldab naatriumi. Ravim sisaldab 360 mg naatriumi (söögisoola peamine koostisosa) ühes pudelis. See on võrdne 18,0%-ga naatriumi maksimaalsest soovitatud ööpäevasest toiduga saadavast kogusest täiskasvanutel.

3. Kuidas Ibuprofen B. Brauni kasutada

Seda ravimit määrab teile ainult arst ja seda manustab teile ainult arst või meditsiiniõde vajalike seadmetega keskkonnas.

Täiskasvanute soovitatav annus on 600 mg intravenoosselt (tilgana veeni), järgmise 600 mg annuse võib manustada 6...8 tunni järel, olenevalt seisundi raskusest ja ravivastusest. Maksimaalset ööpäevast annust, 1200 mg, ei tohi ületada.

Tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust lühima aja jooksul, mida on vaja sümptomite leevendamiseks. Kui teil on infektsioon, pidage sümptomite (nt palavik ja valu) püsimisel või süvenemisel viivitamata nõu arstiga (vt lõik 2). Samuti tagab arst, et teile on manustatud piisavalt vedelikku minimeerimaks neerudega seotud kõrvaltoimete esinemise riski.

Seda ravimit kasutatakse ainult siis, kui suukaudne ravi ei ole võimalik. Patsiendid peavad üle minema suukaudsele ravile niipea kui võimalik.

See ravim on ette nähtud ainult lühiajaliseks raviks ja seda ei tohi kasutada üle 3 päeva.

Manustamisviis Veenisisene (intravenoosne) kasutamine. Lahust tuleb manustada intravenoosselt infusioonina 30 minuti vältel. Ravim on ettenähtud kasutamiseks ühekordse annusena. Kontrollige lahust enne kasutamist. Võõrosakeste või värvimuutuse täheldamise korral tuleb lahus minema visata.

Kui teile manustatakse Ibuprofen B. Brauni rohkem, kui ette nähtud Kui te arvate, et teile on manustatud ettenähtust suurem kogus ibuprofeeni, pidage kohe nõu oma arsti või meditsiiniõega.

Üleannustamise sümptomite hulka võivad kuuluda iiveldus, kõhuvalu, oksendamine (võib olla veresegune), peavalu, kohin kõrvus, meeltesegadus ja värelev silmade liikumine. Eriti suurte annuste korral on teatatud unisusest, valust rindkeres, südamepekslemisest, teadvuse kaotusest, krampidest (peamiselt lastel), suutmatusest koordineerida lihaste liigutusi, nõrkusest ja pearinglusest, verest uriinis, madalast kaaliumisisaldusest veres, külmatundest kehas ja hingamisprobleemidest.

Samuti võib teil esineda madal vererõhk, naha või limaskestade sinakaks muutumine (tsüanoos), verejooks maos või soolestikus ning maksa ja neerude funktsioonihäired.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kõrvaltoimeid saab minimeerida, kasutades väikseimat efektiivset annust lühima aja jooksul, mis on vajalik sümptomite ravimiseks. Teil võib esineda üks või mitu teadaolevat, MSPVA-dega seotud kõrvaltoimet (vt allpool). Kui teil esineb mõni allolevatest kõrvaltoimetest, lõpetage ravimi kasutamine ja pöörduge võimalikult kiiresti arsti poole. Eakatel patsientidel, kes seda ravimit kasutavad, on kõrvaltoimetega seotud probleemide tekkerisk suurem.

Kõige sagedamini on täheldatud seedetrakti (mao ja soolestikuga seotud) kõrvaltoimeid. Esineda võivad mao- või soolehaavandid (peptilised haavandid), ava mao- või sooleseinas (perforatsioon) või mao- või sooleverejooks, mis võib eelkõige eakate patsientide puhul lõppeda surmaga. Teatatud on iiveldusest, oksendamisest, kõhupuhitusest, kõhukinnisusest, seedehäiretest, kõhuvalust, tõrvataolisest väljaheitest, verioksest, suuõõne limaskesta haavandilisest põletikust (haavandiline stomatiit), jämesoolepõletiku (koliit) ja Crohni tõve ägenemisest. Harvem on täheldatud mao limaskesta põletikku (gastriit). Mao- ja sooleverejooksu tekkimise risk oleneb iseäranis ravimi annusest ja kasutamise kestusest.

Seoses MSPVA-raviga on teatatud vedeliku kogunemisest kudedesse (turse), kõrgest vererõhust ja südamepuudulikkusest. Selliseid ravimeid, nagu ibuprofeen, võib seostada südameinfarkti (müokardiinfarkt) või insuldi riski vähese suurenemisega.

Väga harva on teatatud tõsistest allergilistest reaktsioonidest (sh infusioonikoha reaktsioonid, anafülaktiline šokk) ning tõsistest naha kõrvaltoimetest, alopeetsiast (juuste väljalangemine), naha muutumisest valgusele tundlikuks ja allergilisest vaskuliidist (veresoonte põletik).

Lõpetage ibuprofeeni kasutamine ja pöörduge viivitamatult arsti poole, kui märkate mõnda järgmistest sümptomitest:

• kehatüvel naha tasapinnas olevad punakad märklauataolised või ringikujulised laigud, mille keskel on sageli vill, naha koorumine, haavandid suus, kurgus, ninas, suguelunditel ja silmades. Neile rasketele nahalöövetele (eksfoliatiivne dermatiit, multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs) võivad eelneda palavik ja gripilaadsed sümptomid;

• ulatuslik lööve, kõrge kehatemperatuur ja suurenenud lümfisõlmed (DRESS-sündroom);

• ulatuslik punane ketendav lööve koos nahaaluste mügarike ja villidega, millega kaasneb palavik. Sümptomid avalduvad harilikult ravi alguses (äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos).

Seoses MSPVA-de kasutamisega on väga harva kirjeldatud infektsioonidega seotud põletiku ägenemist (nt nekrotiseeruva fastsiidi (haigus, mis hävitab kudesid) tekkimine).

Erandjuhtudel võivad tuulerõugete korral esineda rasked nahainfektsioonid ja pehmete kudedega seotud tüsistused.

Väga sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st):

• väsimus või unetus, peavalu ja pearinglus;
• kõrvetised, kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, puhitus, kõhulahtisus, kõhukinnisus ning maost ja soolestikust vähene verekaotus, mis võib erandjuhtudel põhjustada aneemiat.

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 10-st):

• peapööritus;
• nahalööve;
• valu ja põletustunne ravimi manustamiskohas;
• seedekulgla haavand, võimaliku verejooksu ja perforatsiooniga; haavandiline stomatiit, koliidi ja Crohni tõve ägenemine.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 100-st):

• probleemid magamisega (unetus), erutuvus, ärrituvus või väsimus, ärevus ja rahutus;
• nägemishäired;
• vilin või kohin kõrvus (tinnitus);
• mao limaskesta põletik;
• vähenenud uriiniteke ja tursete tekkimine, eelkõige kõrge vererõhu või neeruprobleemidega patsientidel, sümptomid neerukahjustuse tõttu (nefrootiline sündroom), interstitsiaalne nefriit, millega võib kaasneda äge neerupuudulikkus;
• nõgestõbi, sügelus, purpur (sh allergiline purpur), nahalööve;
• allergilised reaktsioonid, millega kaasnevad nahalööve ja sügelus, samuti astmahood (koos vererõhu võimaliku langusega).

Harva esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 1000-st):

• pöörduv topeltnägemine (toksiline amblüoopia);
• kuulmisraskus;

• söögitoru (söögitoru veresoonte) ahenemine, jämesoole divertiikulitega seotud tüsistused, mittespetsiifiline hemorraagiline koliit. Kui esineb mao- või sooleverejooks, võib see põhjustada aneemiat;
• neerukoe kahjustus (papillaarnekroos), iseäranis pikaajalise ravi korral, kusihappe kontsentratsiooni suurenemine vereseerumis;
• naha või silmavalgete kollaseks muutumine, maksa talitlushäired, maksakahjustus, iseäranis pikaajalise ravi korral, äge maksapõletik (hepatiit);
• psühhootilised reaktsioonid, närvilisus, ärrituvus, segasus või desorienteeritus ja depressioon;
• kaela jäikus.

Väga harva esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 10 000-st):

• vererakkude loomehäired (aneemia, leukopeenia, trombotsütopeenia, pantsütopeenia, agranulotsütoos). Esmased sümptomid on palavik, kurguvalu, pindmised suuhaavandid, gripilaadsed sümptomid, tugev väsimus, nina- ja nahaverejooks;
• südame kiire löögisagedus (südamepekslemine), südamepuudulikkus, müokardiinfarkt;
• arteriaalne hüpertensioon;
• aseptiline meningiit (kaela jäikus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik või segasus). Autoimmuunhaigustega (süsteemne erütematoosne luupus, sidekoehaiguse segavorm) patsientidel näib olevat eelsoodumus;
• söögitoru- või kõhunäärmepõletik, soole ahenemine;
• astma, hingamisraskused (bronhospasm), õhupuudus ja vilistav hingamine;
• autoimmuunhaigus, mida nimetatakse süsteemseks erütematoosseks luupuseks, raskekujulised allergilised reaktsioonid (näoturse, keeleturse, hingamisteid blokeeriv kõriturse, hingamisraskused, südame kiire löögisagedus ja vererõhu langus ning eluohtlik šokk).

Teadmata kõrvaltoimed (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

• valu rindkeres, mis võib olla potentsiaalselt raske allergilise reaktsiooni, mida nimetatakse Kounise sündroomiks, sümptom;
• maksapuudulikkus;
• süstekoha reaktsioonid, nagu turse, verevalum või veritsus;
• võib esineda raskekujuline nahareaktsioon, mida nimetatakse DRESS-sündroomiks. DRESS’i sümptomid on nahalööve, palavik, lümfisõlmede turse ja eosinofiilide (teatud tüüpi valgete vererakkude) arvu suurenemine;
• punane, ketendav ulatuslik lööve nahaaluste muhkude ja villidega, mis peamiselt esinevad nahavoltides, kehatüvel ja ülajäsemetel ning millega kaasneb palavik ravi alustamisel (äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos). Nende sümptomite tekkimisel tuleb Ibuprofen B. Brauni kasutamine lõpetada ja otsida kohe arstiabi. Vt ka lõik 2.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arstiga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Ibuprofen B. Brauni säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ravim tuleb kohe pärast avamist ära kasutada. Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata jäänud lahus tuleb ära visata.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil pärast märget „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge kasutage seda ravimit, kui täheldate selles mingeid osakesi või värvimuutust.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Ibuprofen B. Braun sisaldab

• Toimeaine on ibuprofeen. 100 ml pudel sisaldab 600 mg ibuprofeeni.
• Teised koostisosad on L-arginiin, naatriumkloriid, vesinikkloriidhape, naatriumhüdroksiid, süstevesi.

Kuidas Ibuprofen B. Braun välja näeb ja pakendi sisu Selge ja värvitu kuni kahvatukollane infusioonilahus, mis ei sisalda osakesi.

Lahus on pakendatud kahe korgiga suletud 100 ml LDPE-pudelitesse. Pakendis on 10 või 20 pudelit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja B. Braun Melsungen AG Carl-Braun-Straße 1 34212 Melsungen Saksamaa

Tootja B. Braun Medical, S.A. Ctra. Terrasa, 121 Rubí 08191 Barcelona Hispaania

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. B.Braun Medical OÜ Pilvetee 8 12618 Tallinn Tel: +372 677 1200

See ravim on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides ja Ühendkuningriigis (Põhja-Iirimaal) järgmiste nimetustega

Austria Ibuprofen B. Braun 600 mg Infusionslösung Belgia Ibuprofen B. Braun 600 mg oplossing voor infusie Bulgaaria Ибупрофен Б. Браун 600 mg/100 ml инфузионен разтвор Tšehhi Ibuprofen B. Braun Saksamaa Ibuprofen B. Braun 600 mg Infusionslösung Taani Ibuprofen B. Braun 600 mg infusionsvæske, opløsning Eesti Ibuprofen B. Braun ,600 mg infusioonilahus Hispaania Ibuprofeno B. Braun 600 mg solución para perfusión Soome Ibuprofen B. Braun 600 mg infuusioneste, liuos Ungari Ibuprofen B. Braun 600 mg oldatos infúzió Horvaatia Ibuprofen B. Braun 600 mg otopina za infuziju

Iirimaa Ibuprofen B. Braun 600 mg solution for infusion Itaalia Ibuprofene B. Braun Melsungen 600 mg Soluzione per infusione

Luksemburg Ibuprofen B. Braun Läti Ibuprofen B. Braun 600 mg šķīdums infūzijām Leedu Ibuprofen B. Braun 600 mg infuzinis tirpalas Holland Ibuprofen B.Braun 600 mg oplossing voor infusie Norra Ibuprofen B. Braun 600 mg infusjonsvæske, oppløsning Poola Ibuprofen B. Braun Portugal Ibuprofeno B. Braun 600 mg solução para perfusão Rumeenia Ibuprofen B. Braun 600 mg soluţie perfuzabilă Rootsi Ibuprofen B. Braun 600 mg infusionsvätska, lösning Sloveenia Ibuprofen B. Braun 600 mg raztopina za infundiranje Slovakkia Ibuprofen B. Braun

Ühendkuningriik (Põhja-Iirimaa) Ibuprofen 600 mg Solution for Infusion

Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2025.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ibuprofen B. Braun, 600 mg infusioonilahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks ml lahust sisaldab 6 mg ibuprofeeni. 100 ml pudel sisaldab 600 mg ibuprofeeni.

INN. Ibuprofenum

Teadaolevat toimet omav abiaine Üks ml lahust sisaldab 9,15 mg naatriumkloriidi (3,60 mg naatriumi). 100 ml pudel sisaldab 915 mg naatriumkloriidi (360 mg naatriumi).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Infusioonilahus.

Selge ja värvitu kuni kahvatukollane infusioonilahus ilma nähtavate osakesteta.

pH: 6,8...7,8

Osmolaarsus: 310...360 mOsm/l

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Ägeda mõõduka valu kliiniliselt põhjendatud veenisisene lühiajaline sümptomaatiline ravi täiskasvanutel, kui teised manustamisteed ei ole võimalikud.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust lühima aja jooksul, mis on vajalik sümptomite leevendamiseks (vt lõik 4.4). See võib vähendada soovimatuid kõrvatoimeid.

Kasutada tohib ainult olukordades, kus suukaudne manustamine pole sobiv. Patsiendid tuleb üle viia suukaudsele ravile niipea kui võimalik.

Ravi ei tohi kesta üle 3 päeva. Vajalik on säilitada patsiendi piisav hüdratsioon, et vähendada võimalikke kõrvaltoimeid neerudele.

Täiskasvanud Üksikannus on 600 mg. Kui kliiniliselt on põhjendatud, tohib järgmise 600 mg annuse manustada 6 kuni 8 tunni järel, sõltudes seisundi raskusest ja ravivastusest. Maksimaalne ööpäevane koguannus on 1200 mg.

Eakad patsiendid Nagu kõikide mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA-d) korral, tuleb eakate patsientide ravimisel tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, kuna neil tekivad sagedamini kõrvaltoimed (vt lõigud 4.4 ja 4.8) ning neil on tõenäolisem neeru-, maksa- ja südamekahjustus ja nad kasutavad samal ajal teisi ravimeid. Eeskätt on selles populatsioonis soovitatav manustada madalaim efektiivne annus lühima aja jooksul, mis on vajalik sümptomite ohjamiseks. Ravi tuleb korrapäraselt üle vaadata ja katkestada, kui soodsat toimet ei täheldata või tekib talumatus.

Neerupuudulikkus MSPVA-de kasutamisel neerupuudulikkusega patsientidel tuleb rakendada ettevaatusabinõusid. Kerge või mõõduka neerukahjustusega patsientidel tuleb algannust vähendada ja hoida seda võimalikult madalana lühima aja jooksul, mis on vajalik sümptomite ohjamiseks ning jälgida neerufunktsiooni. Ravimpreparaat on vastunäidustatud raske neerupuudulikkusega patsientidele (vt lõik 4.3).

Maksapuudulikkus Selles populatsioonis MSPVA-de kasutamisel tuleb rakendada ettevaatusabinõusid, kuigi erinevusi farmakokineetilises profiilis ei ole täheldatud. Kerge või mõõduka maksapuudulikkusega patsientidel tuleb ravi alustada vähendatud annusega, annust tuleb hoida võimalikult madalana lühima aja jooksul, mis on vajalik ning patsiente hoolikalt jälgida. Ravimpreparaat on vastunäidustatud raske maksapuudulikkusega patsientidele (vt lõik 4.3).

Lapsed Seda ravimit ei tohi kasutada lastel ja noorukitel. Ibuprofen B. Brauni kasutamist lastel ja noorukitel ei ole uuritud. Seetõttu ei ole ravimi ohutus ja tõhusus tõestatud.

Manustamisviis Intravenoosne. Ibuprofeen B. Brauni kirjutavad välja arstid ja seda tohivad manustada ainult kvalifitseeritud tervishoiutöötajad keskkonnas, kus on olemas sobivad seadmed (ravi ajal). Lahus tuleb manustada veenisisese infusioonina 30 minuti jooksul.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine, teiste MSPVA-de või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Anamneesis on bronhospasm, astma, riniit, angioödeem või nõgestõbi, mille tekkimine on seotud atsetüülsalitsüülhappe (ASA) või teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA-d) võtmisega.
• Kalduvus veritsusele või aktiivset veritsust hõlmavad seisundid, nagu rasked koagulatsioonihäired (nt trombotsütopeenia).
• Äge või anamneesis korduv seedetrakti haavand/verejooks (kaks või enam kindlat haavandumise või verejooksu juhtu).
• Anamneesis on MSPVA-de raviga seotud seedetrakti verejooks või perforatsioon.
• Tserebrovaskulaarne või muu aktiivne verejooks.
• Raske maksa- või neerupuudulikkus.
• Raske südamepuudulikkus (NYHA IV klass).
• Raske dehüdratsioon (põhjustatud oksendamisest, kõhulahtisusest või vedelike ebapiisavast manustamisest).
• Raseduse viimane trimester (vt lõik 4.6).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kõrvaltoimeid saab minimeerida, kasutades väikseimat efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul, mis on vajalik sümptomite kontrolli alla saamiseks (vt lõik 4.8).

Ibuprofeeni samaaegset kasutamist MSPVA-dega, sh selektiivsete tsüklooksügenaas-2 inhibiitoritega (koksiib) tuleb vältida (vt lõik 4.5).

MSPVA-de kasutamisest tingitud kõrvaltoimete, eriti surmaga lõppeda võivate seedetrakti verejooksude ja perforatsioonide esinemissagedus on suurem eakatel (vt lõik 4.8).

Seedetraktiga seotud ohud Igat tüüpi MSPVA-de kasutamisel on teatatud surmaga lõppeda võivatest seedetrakti verejooksudest, haavanditest või perforatsioonidest, mis võivad tekkida ravi ajal nii koos hoiatavate sümptomitega või anamneesis olevate tõsiste seedetrakti sümptomitega, kui ka ilma nendeta.

Seedetrakti verejooksu, haavandi või perforatsiooni risk on suurem MSPVA annuse suurendamisel, haavandi anamneesiga patsientidel, eriti kui haavand on tüsistunud verejooksu või perforatsiooniga (vt lõik 4.3), samuti eakatel. Need patsiendid peavad alustama ravi väikseima võimaliku annusega. Sellistel patsientidel ja samuti patsientidel, kes vajavad samal ajal raviks väikeses annuses atsetüülsalitsüülhapet või muid ravimeid, mis tõenäoliselt suurendavad seedetrakti kahjustuste tekkeriski (vt alljärgnev ja lõik 4.5), tuleb kaaluda kombinatsioonravi koos protektiivsete ravimitega (nt misoprostool või prootonpumba inhibiitorid).

Seedetrakti toksilisuse anamneesiga patsiendid, eriti eakad, peavad teatama mis tahes ebatavalistest seedetrakti sümptomitest (eriti seedetrakti verejooksust), eriti kui need ilmnevad ravi algul.

Ettevaatus on vajalik patsientidel, kes kasutavad samal ajal seedetrakti haavandi või verejooksu riski suurendavaid ravimeid, näiteks suukaudseid kortikosteroide, antikoagulante (nt varfariin), trombotsüütide agregatsiooni inhibiitoreid (nt atsetüülsalitsüülhape) või selektiivseid serotoniini tagasihaarde inhibiitoreid (vt lõik 4.5).

Kui ravimit Ibuprofen B. Braun saavatel patsientidel tekib seedetrakti verejooks või haavand, tuleb ravi katkestada (vt lõik 4.3).

MSPVA-sid tuleb manustada ettevaatusega patsientidele, kellel on anamneesis seedetrakti haigus (haavandiline koliit, Crohni tõbi), sest need haigused võivad ägeneda (vt lõik 4.8).

Kardiovaskulaarsed ja tserebrovaskulaarsed toimed Kliinilised uuringud osutavad, et ibuprofeeni kasutamine, eriti suurtes annustes (2400 mg ööpäevas), võib olla seotud arteriaalse tromboosi juhtude (nt müokardiinfarkt või insult) riski vähese suurenemisega. Kokkuvõttes ei nähtu epidemioloogilistest uuringutest, et ibuprofeeni väikesed annused (nt ≤ 1200 mg ööpäevas) oleksid seotud müokardiinfarkti suurenenud riskiga.

Kontrollimatu hüpertensiooni, südame paispuudulikkuse (NYHA II...III klass), väljakujunenud isheemilise südamehaiguse, perifeerse arterite haiguse ja/või tserebrovaskulaarse haigusega patsiente tohib ibuprofeeniga ravida ainult pärast hoolikat kaalumist ja vältida tuleb suuri annuseid (2400 mg ööpäevas). Ibuprofen B. Brauniga ravitud patsientidel on teatatud Kounise sündroomi juhtudest. Kounise sündroom on määratletud kui allergilise või ülitundlikkusreaktsiooni põhjustatud kardiovaskulaarsed sümptomid, mis on seotud pärgarterite ahenemisega ja võivad viia müokardiinfarkti tekkeni.

Hoolikalt tuleb kaaluda ka enne pikaajalise ravi alustamist patsientidel, kellel on kardiovaskulaarsete juhtude (nt hüpertensioon, hüperlipideemia, diabetes mellitus, suitsetamine) riskitegurid, eriti kui vajatakse ibuprofeeni suuri annuseid (2400 mg ööpäevas).

Rasked naha kõrvaltoimed Seoses ibuprofeeni kasutamisega on teatatud rasketest naha kõrvaltoimetest (severe cutaneous adverse reactions, SCAR), sh eksfoliatiivne dermatiit, multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN), ravimireaktsioon eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (Drug Reaction with Eosinophilia and Systemic Symptoms, DRESS-sündroom) ning äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos (acute generalized exanthematous pustulosis, AGEP), mis võivad olla eluohtlikud või surmavad (vt lõik 4.8).

Enamik nendest reaktsioonidest tekkis esimese kuu jooksul. Kui tekivad neile reaktsioonidele viitavad nähud ja sümptomid, tuleb ibuprofeeni kasutamine kohe lõpetada ja kaaluda (vajaduse korral) alternatiivset ravi.

Maksa- või neerupuudulikkus või dehüdratsioon Ibuprofeeni tuleb ettevaatlikult kasutada patsientidel, kelle anamneesis on maksa- või neeruhaigus, eriti samaaegse diureetikumide ravi ajal, kuna prostaglandiinide pärssimine võib põhjustada vedeliku retensiooni ja neerutalitluse kahjustumist. Nendele patsientidele tuleb ibuprofeeni manustada väikseima võimaliku annusena ja pidevalt tuleb jälgida patsiendi neerufunktsiooni.

Dehüdratatsiooni korral tagada piisav vedelike manustamine. Eriline ettevaatus on vajalik dehüdratsiooniga patsientidel, näiteks kõhulahtisusest tingitud dehüdratsioon, kuna dehüdratsioon võib olla aluseks neerupuudulikkuse tekkimisele.

Valuvaigistite harjumuslik kasutamine (eriti kui võetakse kombineeritult mitut valuvaigistavat ainet) võib viia neerukahjustuse tekkeni koos neerupuudulikkuse riskiga (analgeetiline nefropaatia). Risk on suurem eakatel ning neerupuudulikkuse, südamepuudlikkuse ja maksakahjustusega patsientidel ning neil, kes võtavad diureetikume või AKE-inhibiitoreid. Pärast MSPVA-ravi katkestamist taastub tavaliselt patsiendi ravieelne seisund.

Nagu kõik MSPVA-d, võib ka ibuprofeen põhjustada mõne maksafunktsiooni näitaja kerget mööduvat suurenemist ja oluliselt kõrgemaid transaminaaside tasemeid. Kui need näitajad suurenevad oluliselt, tuleb ravi katkestada (vt lõik 4.3).

Anafülaktoidsed reaktsioonid Veenisisese infusiooni standardpraktikas on soovitatav patsiendi hoolikas jälgimine, eriti infusiooni alguses, et tuvastada toimeaine või mõne abiaine põhjustatud anafülaktoidseid reaktsioone.

Raskeid ägedaid ülitundlikkusreaktsioone (nt anafülaktiline šokk) on täheldatud väga harva. Esimeste ülitundlikkusreaktsiooni sümptomite ilmnemisel pärast Ibuprofen B. Brauni manustamist tuleb ravi lõpetada ja alustada sümptomaatilise raviga. Sümptomite ilmnemisel peab väljaõppinud personal võtma kasutusele meditsiiniliselt vajalikud meetmed.

Hingamisteede häired Ravimpreparaadi manustamisel patsientidele, kellel on praegu või on varem esinenud bronhiaalastma, krooniline riniit või allergiline haigus, tuleb olla ettevaatlik, sest on kirjeldatud, et MSPVA-d põhjustavad nendel patsientidel bronhospasmi, nõgestõbe või angioödeemi. Hematoloogilised toimed Ibuprofeen võib ajutiselt pärssida vereliistakute funktsiooni (trombotsüütide agregatsioon), pikendades veritsusaega ja suurendades verejooksu riski.

Patsientidel, kes saavad trombotsüütide agregatsiooni pärssimiseks atsetüülsalitsüülhapet, tuleb ibuprofeeni kasutada eriti ettevaatlikult (vt lõigud 4.5 ja 5.1).

Koagulatsioonihäiretega või suurenenud veritsusriskiga patsiente (nt operatsioonile minevad patsiendid) tuleb seetõttu jälgida koagulatsiooniparameetrite suhtes. Eriti hoolsalt tuleb jälgida patsiente kohe pärast ulatuslikku operatsiooni.

Pikaajalise ibuprofeeni manustamise ajal tuleb korrapäraselt kontrollida maksanäitajaid, neerufunktsiooni ja teha vereanalüüse.

Kaasasündinud porfüüriaga (nt äge vahelduv porfüüria) patsientidel tohib ibuprofeeni kasutada ainult pärast kasu/riski hoolikat hindamist.

Alkoholi ja MSPVA-de samaaegsel tarvitamisel võib toimeainega seotud kõrvaltoimete, eriti seedetrakti või kesknärvisüsteemiga seotud kõrvaltoimete esinemine sageneda.

Ettevaatlik tuleb olla teatud seisunditega patsientide puhul, kuna nende seisund võib halveneda.

• Patsiendid, kellel tekivad allergilised reaktsioonid muude ainete suhtes, kuna ka selle ravimpreparaadi kasutamisega kaasneb neil suurem ülitundlikkusreaktsioonide risk.
• Patsiendid, kellel on heinapalavik, ninapolüübid või hingamisteede krooniline obstruktiivne haigus, kuna neil on suurem risk allergiliste reaktsioonide tekkimiseks. Need võivad esineda astmahoogude (nn analgeetiline astma), Quincke ödeemi või nõgestõvena.

Aseptiline meningiit Süsteemse erütematoosse luupusega (SLE) patsientidel on mõnel juhul teatatud ibuprofeeni kasutamisega seotud aseptilisest meningiidist. Kuigi suurema tõenäosusega tekib see SLE-ga ja sellega seotud sidekoehaigustega patsientidel, on seda täheldatud ka mõnel patsiendil, kellel ei ole ühtegi kroonilist haigust. Seega tuleb seda selle ravimi manustamisel arvesse võtta (vt lõik 4.8).

Oftalmoloogilised toimed Suukaudsel ibuprofeeni manustamisel on teatatud nägemise hägustumisest või halvenemisest, skotoomist ja muutustest värvide nägemises. Kui patsiendil tekivad niisugused kaebused, tuleb ravi ibuprofeeniga katkestada ja patsient suunata oftalmoloogilisele läbivaatusele, mis hõlmab tsentraalse nägemisvälja ning värvide nägemise kontrollimist.

Teised Valuvaigistite pikaajaline kasutamine võib põhjustada peavalu, mida ei tohi ravida ravimpreparaadi suuremate annustega.

Erandjuhul võib tuulerõugeviirus olla tõsiste naha ja pehmete kudede nakkuslike tüsistuste allikas. Praeguseks ei saa välistada, et MSPVA-d võivad halvendada selliseid infektsioone. Seetõttu on soovitatav tuulerõugete korral hoiduda Ibuprofen B. Brauni kasutamisest.

Infektsiooni sümptomite varjamine Ibuprofeen võib varjata infektsiooni sümptomeid, mistõttu võib hilineda asjakohane ravi ja seeläbi halveneda infektsiooni kulg. Seda on täheldatud bakteriaalse keskkonnatekkese kopsupõletiku ja tuulerõugete bakteriaalsete tüsistuste korral. Kui ibuprofeeni manustatakse palaviku või valu leevendamiseks seoses infektsiooniga, on soovitav jälgida infektsiooni kulgu. Sümptomite püsimisel või süvenemisel haiglaväliselt peab patsient pidama nõu arstiga.

Mõju laboratoorsetele analüüsidele Veritsusaeg (võib pärast ravi katkestamist päeva võrra pikeneda). Vere glükoosisisaldus (võib väheneda). Kreatiniini kliirens (võib langeda). Hematokrit või hemoglobiin (võib langeda). Vere uurea, seerumi kreatiniini ja kaaliumisisaldus (võivad tõusta). Maksafunktsiooni analüüsid: transaminaasi kõrgemad tasemed. Abiainetega seotud hoiatused Ravim sisaldab 360 mg naatriumi ühe pudeli kohta, mis on võrdne 18,0%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Teised MSPVA-d, sh COX-2 inhibiitorid ja salitsülaadid Kahe või enama MSPVA koosmanustamine võib sünergilise toime tõttu suurendada seedetrakti haavandite ja verejooksu tekkeriski. Seetõttu tuleb hoiduda ibuprofeeni kasutamisest koos teiste MSPVA-dega (vt lõik 4.4).

Ibuprofeeni ja atsetüülsalitsüülhappe samaaegne manustamine ei ole üldiselt soovitatav, kuna kõrvaltoimete risk suureneb.

Eksperimentaalsetest andmetest nähtub, et samaaegsel manustamisel võib ibuprofeen pärssida atsetüülsalitsüülhappe väikeste annuste toimet vereliistakute agregatsioonile. Kuigi seoses nende andmete ekstrapoleerimisega kliinilisele olukorrale on kahtlusi, ei saa välistada võimalust, et ibuprofeeni regulaarne pikaajaline kasutamine võib vähendada atsetüülsalitsüülhappe väikeste annuste südant kaitsvat toimet. Ibuprofeeni juhuslikul kasutamisel peetakse kliiniliselt olulist toimet ebatõenäoliseks (vt lõik 5.1).

Liitium Ibuprofeeni manustamine koos liitiumi sisaldavate ravimitega võib suurendada liitiumisisaldust seerumis. Vajalik on seerumi liitumitaseme kontrollimine.

Südameglükosiidid (digoksiin) MSPVA-d võivad süvendada südamepuudulikkust, vähendada glomerulaarfiltratsiooni ja suurendada südameglükosiidide taset plasmas. Soovitatav on jälgida digoksiini taset seerumis.

Fenütoiin Ibuprofeeni samaaegne manustamine võib tõsta fenütoiini taset plasmas ja seetõttu võib suureneda toksilisuse risk.

Antihüpertensiivsed ravimid (diureetikumid, AKE-inhibiitorid, beetaretseptoreid blokeerivad ravimid ja angiotensiin-II antagonistid) Diureetikumid ja AKE-inhibiitorid võivad suurendada MSPVA-de nefrotoksilisust. MSPVA-d võivad vähendada diureetikumide ja teiste antihüpertensiivsete ravimite, sh AKE-inhibiitorite ja beetablokaatorite toimet. Halvenenud neerufunktsiooniga patsientidel (nt dehüdreeritud patsiendid või eakad neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid) võib AKE-inhibiitorite ja angiotensiin-II antagonistide samaaegne kasutamine tsüklooksügenaasi pärssivate ravimitega põhjustada neerufunktsiooni edasist halvenemist kuni võimaliku ägeda neerupuudulikkuseni. See on harilikult pöörduv. Seetõttu tuleb sellist kombinatsiooni manustada ainult ettevaatlikult, eriti eakatele patsientidele. Patsiente tuleb juhendada, et nad tarbiksid piisavalt vedelikku. Neerufunktsiooni tuleb jälgida pärast samaaegse ravi alustamist ja perioodiliselt hiljem.

Ibuprofeeni ja AKE-inhibiitorite samaaegne manustamine võib põhjustada hüperkaleemia.

Kaaliumi säästvad diureetikumid Samaaegne kasutamine võib põhjustada hüperkaleemiat (soovitatav on kontrollida seerumi kaaliumisisaldust). Kaptopriil Eksperimentaaluuringud osutavad, et ibuprofeen takistab kaptopriili toimet suurendada naatriumi ekskretsiooni.

Kortikosteroidid Seedetrakti haavandite või veritsuse tekkimise suurem risk (vt lõik 4.4).

Trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid (nt klopidogreel ja tiklopidiin) ja selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d) Suurenenud risk seedetrakti verejooksu tekkeks (vt lõik 4.4). MSPVA-sid ei tohi võtta koos tiklopidiiniga, kuna sellega kaasneb vereliistakute funktsiooni pärssimise aditiivse toime risk.

Metotreksaat MSPVA-d pärsivad metotreksaadi tubulaarset sekretsiooni ja metotreksaadi vähenenud kliirensi tõttu võivad tekkida teatud metaboolsed koostoimed. Ibuprofeeni manustamine 24 tunni jooksul enne või pärast metotreksaadi manustamist võib põhjustada metotreksaadi kõrgemat kontsentratsiooni ja selle toksilise toime suurenemist. Seetõttu tuleb vältida MSPVA-de ja metotreksaadi suurte annuste samaaegset kasutamist. Samuti tuleb arvestada koostoimete potentsiaalse riskiga metotreksaadi

väikese annusega ravi korral, eriti neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel. Kombinatsioonravi korral tuleb jälgida neerufunktsiooni.

Tsüklosporiin Teatud mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite samaaegsel manustamisel suureneb tsüklosporiinist tingitud neere kahjustav toime. Sellist toimet ei saa välistada ka tsüklosporiini ja ibuprofeeni kombineerimisel.

Antikoagulandid MSPVA-d võivad suurendada antikoagulantide, nt varfariini toimet (vt lõik 4.4). Samaaegse ravi korral on soovitatav jälgida koagulatsiooni seisundit.

Sulfonüüluuread MSPVA-d võivad suurendada sulfonüüluureate hüpoglükeemilist toimet. Samaaegse ravi korral on soovitatav jälgida vere glükoosisisaldust.

Takroliimus Nefrotoksilisuse kõrgenenud risk.

Zidovudiin HIV-positiivsetel hemofiiliaga patsientidel, kes kasutavad samaaegselt zidovudiini ja ibuprofeeni, on täheldatud suurenenud riski hemartroosi ning verevalumite tekkeks. Zidovudiini ja MSPVA-de samaaegsel kasutamisel võib olla suurem hematotoksilisuse oht.

Probenetsiid ja sulfiinpürasoon Probenetsiidi või sulfiinpürasooni sisaldavad ravimpreparaadid võivad aeglustada ibuprofeeni eritumist.

Kinoloonantibiootikumid Loomuuringutest saadud andmed näitavad, et MSPVA-d võivad suurendada kinoloonantibiootikumide kasutamisega seostatavat krampide tekkeriski. MSPVA-sid ja kinoloone võtvatel patsientidel võib olla suurem risk krampide tekkeks.

CYP2C9 inhibiitorid Ibuprofeeni ja CYP2C9 inhibiitorite samaaegne manustamine võib suurendada ibuprofeeni (CYP2C9 substraat) ekspositsiooni. Uuring vorikonasooli ja flukonasooliga (CYP2C9 inhibiitorid) näitas S(+)- ibuprofeeni ekspositsiooni suurenemist ligikaudu 80...100%. Kui samal ajal manustatakse tugevaid CYP2C9 inhibiitoreid, tuleb kaaluda ibuprofeeni annuse vähendamist, eriti kui ibuprofeeni suuri annuseid manustatakse koos vorikonasooli või flukonasooliga. Mifepristoon Kui MSPVA-sid kasutatakse 8...12 päeva jooksul pärast mifepristooni manustamist, võivad need vähendada mifepristooni toimet.

Alkohol Alkoholi kroonilise tarbimisega (14...20 jooki nädalas või rohkem) inimestel tuleb ibuprofeeni kasutamist vältida, kuna sellega suureneb tõsiste seedetrakti kõrvaltoimete risk, sh veritsus.

Aminoglükosiidid MSPVA-d võivad vähendada aminoglükosiidide eritumist ja suurendada nende toksilisust. Samaaegsel manustamisel koos ibuprofeeniga on soovitatav väga täpselt jälgida aminoglükosiidide sisaldust seerumis.

Taimsed ekstraktid Hõlmikpuu võib MSPVA-dega koos suurendada veritsuse riski.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Prostaglandiini sünteesi pärssimine võib mõjuda rasedusele ja/või embrüo/loote arengule kahjulikult. Epidemioloogiliste uuringute andmed näitavad, et prostaglandiinide sünteesi inhibiitorite kasutamisel raseduse varajases staadiumis suureneb risk nurisünnituse ning südame väärarengute ja gastroskiisi tekkeks. Kardiovaskulaarsete väärarengute absoluutne risk suurenes vähem kui 1%-lt kuni ligikaudu 1,5%-le. Arvatakse, et risk kasvab annuse suurenemise ja ravi kestuse pikenemisega.

Loomkatsed on näidanud, et prostaglandiinide sünteesi inhibiitorite manustamine suurendab loodete pre- ja postimplantatsioonilist hukkumist ning embrüote ja loodete suremust. Peale selle on teatatud erinevate väärarendite, sealhulgas südame-veresoonkonna väärarendite suurenenud esinemissagedusest loomadel, kellele on organogeneesi ajal manustatud prostaglandiini sünteesi inhibiitoreid (vt lõik 5.3).

Alates 20. rasedusnädalast võib ibuprofeeni kasutamine põhjustada loote neerufunktsiooni häirest tingitud oligohüdramnioni. See võib tekkida kohe pärast ravi alustamist ja on ravi lõpetamisel tavaliselt pöörduv. Lisaks on teatatud arterioosjuha ahenemisest pärast ravimi kasutamist raseduse teisel trimestril, mis enamasti pärast ravi lõpetamist taandus. Seetõttu ei tohi raseduse esimesel ja teisel trimestril ibuprofeeni anda, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik. Kui ibuprofeeni kasutab naine, kes proovib rasestuda, või kasutab seda raseduse esimesel ja teisel trimestril, peab annus olema võimalikult väike ja ravi kestus võimalikult lühike. Ehkki intravenoosne ravi ibuprofeeniga on näidustatud ainult kuni 3 päevaks, tuleb pärast mitmepäevast kokkupuudet ibuprofeeniga alates 20. rasedusnädalast kaaluda raseda sünnituseelset jälgimist oligohüdramnioni ja arterioosjuha ahenemise suhtes. Oligohüdramnioni või arterioosjuha ahenemise ilmnemisel tuleb ibuprofeeni kasutamine lõpetada.

Kõigi prostaglandiini sünteesi inhibiitorite toimel võivad raseduse kolmandal trimestril

• avalduda lootel: kardiopulmonaalne toksilisus (arterioosjuha enneaegne ahenemine/sulgumine ja pulmonaalne hüpertensioon); neerufunktsiooni häire (vt eespool);
• raseduse lõpus emal ja vastsündinul: võimalik veritsusaja pikenemine, hüübimisvastane toime, mis võib esineda isegi väga väikeste annuste korral; emaka kontraktsioonide pärssumine, mille tulemusel võib sünnitus hilineda või pikale venida.

Seega on ibuprofeen raseduse kolmandal trimestril vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Imetamine Ibuprofeen ja selle metaboliidid võivad erituda väikestes kogustes rinnapiima. Kuna praeguseks ei ole teada kahjulikke toimeid imikutele, ei ole ibuprofeeni soovituslike annustega lühiajalise ravimise kestel imetamise katkestamine tavaliselt vajalik, kuid imetamine on soovitatav katkestada, kui kasutatakse suuremaid annuseid kui 1200 mg ööpäevas, kuna sellega kaasneb prostaglandiini sünteesi pärssimise risk vastsündinutel.

Fertiilsus On mõningaid andmeid selle kohta, et tsüklooksügenaasi/prostaglandiinide sünteesi pärssivad ravimid võivad ovulatsiooni mõjutamise kaudu vähendada naiste fertiilsust. Ravi lõpetamisel on see toime pöörduv.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ühekordsel või lühiajalisel kasutamisel ibuprofeen ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Kuid olulised kõrvaltoimed, näiteks väsimus ja peapööritus, võivad reageerimisvõimet kahjustada ning vähendada võimet juhtida sõidukeid ja/või töötada masinatega. Eriti kehtib see juhtudel, kui samal ajal tarvitatakse alkoholi.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete hindamisel on võetud aluseks järgmised esinemissagedused. Väga sage: ≥ 1/10. Sage: ≥ 1/100 kuni < 1/10. Aeg-ajalt: ≥ 1/1000 kuni < 1/100. Harv: ≥ 1/10 000 kuni < 1/1000. Väga harv: < 1/10 000. Teadmata: sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel.

Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed on seotud seedetraktiga. Esineda võivad peptilised haavandid, seedetrakti perforatsioon või veritsus, mis eeskätt eakatel patsientidel võivad lõppeda surmaga (vt lõik 4.4). Kirjeldatud on ka manustamisjärgset iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust, kõhupuhitust, kõhukinnisust, düspepsiat, kõhuvalu, verirooja, veriokset, haavandilist stomatiiti, Crohni tõve ja koliidi ägenemist (vt lõik 4.4). Harvem on täheldatud gastriiti. Seedetrakti verejooksude oht on eriti tugevas sõltuvuses kasutatud annuste suurusest ja ravikuuri kestusest.

Rasketest ülitundlikkusreaktsioonidest (sh infusioonikoha reaktsioonid, anafülaktiline šokk) ja tõsistest naha kõrvaltoimetest, nt bulloossetest reaktsioonidest, sh Stevensi-Johnsoni sündroom ning toksiline epidermaalne nekrolüüs (Lyelli sündroom), multiformne erüteem ja alopeetsia, on teatatud väga harva.

Kirjeldatud on infektsioossete põletike ägenemist (nt nekrotiseeruva fastsiidi tekkimine) mittesteroidsete põletikuvastaste ainete süsteemse kasutamise ajal. See võib olla seotud mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite toimemehhanismiga.

Tuulerõugenakkuse ajal võivad esineda valgustundlikkus, allergiline vaskuliit ning erandjuhul rasked nahainfektsioonid ja pehmete kudede tüsistused (vt lõik 4.4).

MSPVA-raviga seoses on teatatud ödeemist, hüpertensioonist ja südamepuudulikkusest.

Kliinilised uuringud osutavad, et ibuprofeeni kasutamine, eriti suurtes annustes (2400 mg ööpäevas), võib olla seotud arteriaalsete tromboosi juhtude (nt müokardiinfarkt või insult) riski vähese suurenemisega (vt lõik 4.4).

Infektsioonid ja Väga harv Infektsioossete põletike ägenemine (nt nekrotiseeruva fastsiidi infestatsioonid tekkimine) mittesteroidsete põletikuvastaste ainete süsteemse Vere ja Väga harv Vereloomehäired (aneemia, agranulotsütoos, leukopeenia, lümfisüsteemi häired trombotsütopeenia ja pantsütopeenia). Esimesed sümptomid on Immuunsüsteemi Aeg-ajalt Ülitundlikkusreaktsioonid koos nahalöövete ja sügelusega, häired samuti astmahood (võimalik ka vererõhu langus) Psühhiaatrilised Aeg-ajalt Ärevus, rahutus häired Harv Psühhootilised reaktsioonid, närvilisus, ärrituvus, segasus või Närvisüsteemi häired Väga sage Väsimus või unetus, peavalu, pearinglus

Silma kahjustused Aeg-ajalt Nägemishäired Kõrva ja labürindi Sage Peapööritus kahjustused Aeg-ajalt Tinnitus Südame häired Väga harv Südamepekslemine, südamepuudulikkus, müokardiinfarkt Vaskulaarsed häired Väga harv Arteriaalne hüpertensioon Respiratoorsed, Väga harv Astma, bronhospasm, düspnoe ja kähisev hingamine rindkere ja mediastiinumi häired Seedetrakti häired Väga sage Püroos, kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, kõhupuhitus, Maksa ja sapiteede Harv Kollatõbi, maksafunktsiooni häire, maksakahjustus, äge häired hepatiit Naha ja nahaaluskoe Sage Nahalööve kahjustused Aeg-ajalt Nõgestõbi, kihelemine, purpur (sh allergiline purpur), Lihaste, luustiku ja Harv Jäik kael sidekoe kahjustused Neerude ja kuseteede Aeg-ajalt Uriiniga eritumise vähenemine ja tursete teke, eriti arteriaalse häired hüpertensiooni või neerupuudulikkusega patsientidel, Üldised häired ja Sage Valu ja põletustunne manustamiskohas manustamiskoha Teadmata Süstekoha reaktsioonid, nt paistetus, hematoom või veritsus reaktsioonid Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Üleannustamise sümptomid võivad olla kesknärvisüsteemi häired, nagu peavalu, segasus, nüstagm, tinnitus, pearinglus, uimasus, teadvusetus, krambid (peamiselt lastel) ja ataksia, samuti kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine. Peale selle võivad esineda seedetrakti verejooksud ning maksa- ja neerufunktsiooni häired. Veel võivad tekkida hüpotensioon, hüperkaleemia, hüpotermia, hingamise pärssumine ja tsüanoos.

Soovitatust suuremate annuste pikaajaline kasutamine või üleannustamine võib põhjustada renaalset tubulaarset atsidoosi ja hüpokaleemiat.

Tõsise mürgistuse korral võib esineda metaboolne atsidoos.

Ravi Ravi on sümptomaatiline ja spetsiifiline antidoot puudub. Intoksikatsiooni ravivõimalused sõltuvad ulatusest, tasemest ja kliinilistest sümptomitest intensiivravi tavameetmete järgi.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained, propioonhappe derivaadid, ATC-kood: M01AE01

Ibuprofeen on mittesteroidne põletikuvastane aine, mille puhul on tavapärastes loomkatsete põletikumudelites tõestatud, et see toimib prostaglandiini sünteesi pärssimise teel. Ibuprofeenil on inimestele antipüreetiline toime ning see vähendab põletikust tingitud valu ja turset. Peale selle inhibeerib ibuprofeen pöörduvalt ka ADP ja kollageeni indutseeritud trombotsüütide agregatsiooni.

Eksperimentaalsetest andmetest nähtub, et samaaegsel manustamisel võib ibuprofeen pärssida atsetüülsalitsüülhappe väikeste annuste toimet vereliistakute agregatsioonile. Mõnedes farmakodünaamilistes uuringutes, kus manustati 400 mg ibuprofeeni üksikannus 8 tundi enne või 30 minuti jooksul pärast atsetüülsalitsüülhappe kiirelt vabastava ravimvormi annuse (81 mg) võtmist, täheldati atsetüülsalitsüülhappe toime vähenemist tromboksaani moodustumisele või trombotsüütide agregatsioonile. Kuigi seoses nende andmete ekstrapoleerimisega kliinilisele olukorrale on kahtlusi, ei saa välistada võimalust, et ibuprofeeni regulaarne pikaajaline tarvitamine võib vähendada atsetüülsalitsüülhappe väikeste annuste südant kaitsvat toimet. Ibuprofeeni juhuslikul kasutamisel peetakse kliiniliselt olulist toimet ebatõenäoliseks (vt lõik 4.5).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Ibuprofen B. Brauni manustatakse veenisiseselt, seetõttu imendusmisprotsess puudub ja ibuprofeeni biosaadavus on 100%. Pärast ibuprofeeni veenisisest manustamist inimestele saavutatakse S-enantiomeeri (aktiivne) ja R- enantiomeeri maksimaalne kontsentratsioon (C ) ligikaudu 40. minutil ja infusioonikiirus on 30 minutit. Jaotumine Hinnanguline jaotusruumala on 0,11 kuni 0,21 l/kg.

Ibuprofeen seondub suurel määral plasmavalkudega, peamiselt albumiiniga.

Biotransformatsioon Ibuprofeen metaboliseeritakse maksas kaheks passiivseks metaboliidiks ja need erituvad koos metaboliseerimata ibuprofeeniga neerude kaudu sellisel kujul või konjugaatidena.

Suukaudsel manustamisel imendub ibuprofeen osaliselt juba maos ja lõplikult peensooles. Pärast metabolismi maksas (hüdroksülatsioon, karboksülatsioon) elimineeritakse farmakoloogiliselt passiivsed metaboliidid täielikult, peamiselt neerude kaudu (90%), aga ka sapi abil.

Eritumine Eritumine neerude kaudu on kiire ja täielik. Eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu kaks tundi.

Lineaarsus/mittelineaarsus Ibuprofeeni ühe manustamiskorra (annus vahemikus 200…800 mg) järgselt on plasma kontsentratsiooni-aja kõver lineaarne.

Farmakokineetilised/farmakodünaamilised toimed Ibuprofeeni plasmatasemete, farmakodünaamiliste omaduste ja üldise ohutusprofiili vahel on korrelatsioon. Ibuprofeeni farmakokineetika on pärast veenisisest ja suukaudset manustamist stereoselektiivne.

Veenisisese ibuprofeen toimemehhanism ja farmakoloogia ei erine suukaudselt manustatava ibuprofeeni omast.

Neerukahjustus Kerge neerukahjustusega patsientidel on kirjeldatud sidumata (S)-ibuprofeeni hulga suurenemist, (S)- ibuprofeeni AUC väärtuste suurenemist ja suuremaid enantiomeeride AUC (S/R) suhteid võrreldes vastavate näitajatega tervetel inimestel.

Lõppstaadiumis neeruhaigusega dialüüsravi saavatel patsientidel oli sidumata ibuprofeeni osakaal ligikaudu 3% ja tervetel vabatahtlikel ligikaudu 1%. Neerufunktsiooni raske häirumise tagajärjel võivad ibuprofeeni metaboliidid kuhjuda. Selle toime olulisus ei ole teada. Metaboliite saab kõrvaldada hemodialüüsiga (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Maksakahjustus Ratseemilise ibuprofeeniga ravitavatel tsirroosiga patsientidel, kellel esines mõõdukas maksakahjustus (Child-Pugh’ skoor 6...10), täheldati poolväärtusaja keskmiselt kahekordset pikenemist ja enantiomeeride AUC suhe (S/R) oli oluliselt väiksem, võrreldes tervete kontrollisikutega, mis viitab, et on halvenenud (R)-ibuprofeeni metaboolne inversioon aktiivseks (S)-enantiomeeriks (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Loomkatsetes avaldus ibuprofeeni subkrooniline ja korduvtoksilisus peamiselt seedetrakti kahjustuste ning haavanditena. In vitro ja in vivo uuringutest ei ole saadud kliinilist tähtsust omavaid tõendeid ibuprofeeni mutageense toime kohta. Rottide ja hiirtega tehtud uuringutes ei leitud tõendeid ibuprofeeni kartsinogeense toime kohta.

Ibuprofeen pärssis ovulatsiooni küülikutel ja kahjustas eri loomaliikidel (küülik, rott, hiir) implantatsiooni. Rottide ja küülikutega tehtud eksperimentaalsed uuringud on näidanud, et ibuprofeen läbib platsentat. Pärast emasloomale toksiliste annuste manustamist täheldati rottide järglastel väärarendite (vatsakeste vaheseina defektid) esinemuse suurenemist.

Toimeaine ibuprofeen on keskkonnas ohtlik veekeskkonnale, eelkõige kaladele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

L-arginiin Naatriumkloriid Vesinikkloriidhape (pH reguleerimiseks) Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks) Süstevesi

6.2 Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati segada teiste ravimitega.

6.3 Kõlblikkusaeg

36 kuud

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim pärast avamist kohe ära kasutada.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi esmast avamist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Pakend on 100 ml kahe korgiga madala tihedusega polüetüleenist (LDPE) konteiner, pakendis 10 ja 20 pudelit, iga pudel 100 ml.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Ravimpreparaat on ettenähtud kasutamiseks ühekordse annusena; kasutamata lahus tuleb hävitada. Enne manustamist tuleb lahust visuaalselt kontrollida ja veenduda, et see oleks selge ja värvitu kuni kahvatukollane. Lahust ei tohi kasutada, kui selles täheldatakse osakesi. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

B. Braun Melsungen AG Carl-Braun-Straße 1 34212 Melsungen Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBER

937417

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 09.05.2017 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 03.11.2021

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Jaanuar 2025