RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Loperamid-ratiopharm 2 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 2 mg loperamiidvesinikkloriidi. INN: Loperamidum

Teadaolevat toimet omav abiaine: Üks tablett sisaldab 42,8 mg laktoosmonohüdraati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett

Valged, ümmargused, kaksikkumerad, õhukese polümeerikattega tabletid., mille ühele küljele on graveeritud "L". Tableti läbimõõt on 7,1 mm ja kõrgus 3,1 mm.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Ägeda mittespetsiifilise kõhulahtisuse sümptomaatiline ravi täiskasvanutel ja üle 12-aastastel lastel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud ja üle 12-aastased lapsed Äge kõhulahtisus: ravi algul manustada 4 mg loperamiidvesinikkloriidi, vastavalt 2 tabletti ja seejärel pärast iga väljaheidet 2 mg loperamiidvesinikkloriidi, vastavalt 1 tablett.

Ööpäevast annust 16 mg loperamiidvesinikkloriidi, vastavalt 8 tabletti, ei tohi ületada; lastel peab see olema vastavuses kehakaaluga (3 tabletti/20 kg kohta), kuid ei tohi ületada maksimaalset ööpäevast annust, vastavalt 8 tabletti.

Eakad Vanemaealistel ei ole annuse kohandamine vajalik. Neerufunktsiooni häired Neerufunktsiooni häiretega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 4.4).

Maksafunktsiooni häired Kuigi maksafunktsiooni häiretega patsientide kohta puuduvad farmakokineetilised andmed, tuleks loperamiidi nendel patsientidel kasutada ettevaatusega aeglustunud esmase metabolismi tõttu (vt lõik 4.4). Manustamisviis Suukaudne. Tablett tuleb neelata tervena, mitte närida, peale juua piisav kogus vett.

4.3 Vastunäidustused

Loperamiidi ei tohi kasutada järgmistel juhtudel:

• ülitundlikkus toimeaine loperamiidvesinikkloriidi või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;
• esmase ravina ei tohi loperamiidvesinikkloriidi kasutada: patsientidel, kellel esineb äge düsenteeria (mille tunnuseks on veriroe ja kõrge palavik), patsientidel, kellel esineb äge haavandiline koliit, patsientidel, kellel esineb invasiivsete organismide, sh Salmonella, Shigella ja Campylo bakteri poolt põhjustatud bakteriaalne enterokoliit, patsientidel, kellel esineb pseudomembraanne koliit pärast laia toimespektriga antibiootikumravi;
• alla 12-aastastel lastel.

Loperamiidi ei tohi kasutada seisundite puhul, mille korral tuleb vältida sooleperistaltika aeglustumist oluliste tagajärgede, sh soolesulguse, megakooloni ja toksilise megakooloni võimaliku riski tõttu. Loperamiidi kasutamise peab koheselt lõpetama kõhukinnisuse, kõhupuhituse või soolesulguse esinemise korral.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kõhulahtisuse ravi loperamiidiga on ainult sümptomaatiline. Kui on võimalik määrata kõhulahtisuse etioloogia, tuleks kasutada spetsiifilist ravi, kui see on asjakohane.

Kõhulahtisuse korral võib (eriti lastel ja eakatel) tekkida vedeliku ja elektrolüütide kaotus, neil juhtudel on eeskätt näidustatud vee ja elektrolüütide tasakaalu taastamine. 8...12-aastastele lastele ei tohi loperamiidi anda ilma arsti ettekirjutuseta ja meditsiinilise järelevalveta. Alla 8-aastastel lastel ei tohi loperamiidi kasutada.

Kui raske kõhulahtisuse korral ei ole kliinilist paranemist märgata 48 tunni jooksul, tuleb loperamiidi manustamine lõpetada ning patsiendil on soovitatav küsida nõu oma arstilt.

AIDS-i põdevatel patsientidel, kellel on ravitud kõhulahtisust loperamiidiga, tuleb ravi koheselt katkestada esimeste kõhupuhituse tundemärkide tekkimisel. AIDS-iga patsientidel, kellel on ravitud nii viiruslikku kui bakteriaalset põletikulist koliiti loperamiidvesinikkloriidiga, on teatatud üksikutest kõhukinnisuse juhtudest koos suurenenud riskiga toksilise megakooloni tekkeks. Kuigi farmakokineetilised andmed puuduvad maksakahjustusega patsientide kohta, tuleb neil loperamiidi kasutada ettevaatusega vähenenud esmase metabolismi tõttu. Maksafunktsiooni häirega patsientidel tuleb hoolikalt jälgida kesknärvisüsteemi toksilisust.

Kuna enamus ravimist metaboliseerub ning metaboliidid ja metaboliseerumata jäänud ravim eritatakse koos roojaga, ei ole annuse kohandamine neerutalitluse häirega patsientidel vajalik.

On kirjeldatud loperamiidi kuritarvitamist ja väärkasutamist opioidiasendajana opioidsõltlaste hulgas. Üleannustamisega seoses on teatatud kardiaalsetest tüsistustest, sealhulgas QT-intervalli

pikenemisest, QRS-kompleksi laienemist, pöörduvate tippude tahhükardiast (torsade de pointes). Mõnel neist juhtudest patsient suri (vt lõik 4.9). Üleannustamisel võib avalduda olemasolev Brugada sündroom. Patsiendid ei tohi ületada soovitatavat annust ega ravi kestust. Abiained Harvaesineva päriliku galaktoositalumatuse, täieliku laktoosipuudulikkuse või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Mittekliinilised andmed näitavad, et loperamiid on P-glükoproteiini substraat. Loperamiidi (16 mg üksikannusena) koosmanustamine kinidiini või ritonaviiriga (mõlemad on P-glükoproteiini inhibiitorid) suurenes loperamiidi plasmakontsentratsioon 2..3 korda. Loperamiidi soovitatud annuste manustamise puhul ei ole teada, milline on kirjeldatud farmakokineetiliste koostoimete kliiniline tähendus.

Loperamiidi (4 mg üksikannusena) kooskasutamisel itrakonasooliga (CYP3A4 ja P- glükoproteiini inhibiitor) suurenes loperamiidi plasmakontsentratsioon 3...4 korda. Samas uuringus suurendas CYP2C8 inhibiitor gemfibrosiil loperamiidi plasmasisaldust ligikaudu 2 korda. Itrakonasooli ja gemfibrosiili kombinatsioon suurendas loperamiidi maksimaalset plasmataset 4 korda tõusus ning plasma koguekspositsiooni 13 korda. Neid tõuse ei seostatud kesknärvisüsteemi (KNS) toimetega, mõõdetuna psühhomotoorsete testidega (st subjektiivne unisus ja numbrite/sümbolite DSST test). Loperamiidi (16 mg üksikannusena) kooskasutamisel ketakonasooliga (CYP3A4 ja P- glükoproteiini inhibiitor) suurenes loperamiidi plasmakontsentratsioon 5 korda. Seda tõusu ei seostatud farmakoloogilise toime suurenemisega, mõõdetuna pupillomeetriga.

Kooskasutamine suukaudse desmopressiiniga suurendas desmopressiini plasmakontsentratsiooni 3 korda, arvatavasti seedetrakti motoorika aeglustumise tõttu.

Kooskasutamisel kolestüramiiniga võib loperamiidi imendumine väheneda. Antikolinergilised ravimid aeglustavad mao- ja sooletühjenemist ning loperamiidi mõju võib olla tugevam.

Võib eeldada, et sarnaste farmakoloogiliste omadustega ravimid võivad loperamiidi toimet suurendada ning ravimid, mis kiirendavad seedetrakti läbimist, võivad selle toimet vähendada.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Kuigi puuduvad viited, et loperamiidvesinikkloriidil oleks teratogeenseid või embrüotoksilisi omadusi, tuleb ravist oodatavat kasu kaaluda võimalike riskide suhtes enne, kui loperamiidvesinikkloriidi hakatakse kasutama raseduse ajal ning eelkõige esimesel trimestril.

Imetamine Loperamiid võib väikeses koguses imenduda rinnapiima. Seetõttu ei soovitata loperamiidvesinikkloriidi rinnaga toitmise ajal kasutada.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Kõrvaltoimetena võivad tekkida väsimus, segasus ja unisus, mis vähendavad reaktsioonikiirust. Autojuhtimisel ja mehhanismidega töötamisel on vajalik ettevaatus.

4.8 Kõrvaltoimed

Täiskasvanud ja üle 12-aastased lapsed Loperamiidi ohutust hinnati 3076 täiskasvanul ja üle 12-aastasel lapsel, kes osalesid 31 kontrollitud ja kontrollimata kliinilises uuringus, kus raviti kõhulahtisust. Neist 26 uuringut oli ägeda kõhulahtisuse (N=2755) ning 5 kroonilise kõhulahtisuse (N=321) ravi uuringut.

Loperamiidi ägeda kõhulahtisuse uuringutes kõige sagedamini (st ≥ 1% juhtudest) teatatud kõrvaltoimed olid: kõhukinnisus (2,7%), kõhupuhitus (1,7%), peavalu (1,2 %) ja iiveldus (1,1%). Kroonilise kõhulahtisuse uuringutes olid kõige sagedamini (st ≥ 1% juhtudest) teatatud kõrvaltoimed: kõhupuhitus (2,8%), kõhukinnisus (2,2%), iiveldus (1,2%) ja pearinglus (1,2%).

Kõrvaltoimete esinemine Kõrvaltoimete esinemisel kasutatakse järgnevaid sagedusi: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Tabel 1 Kõrvaltoimed

Organsüsteem Äge diarröa Krooniline diarröa Äge+krooniline Immuunsüsteemi häired Ülitundlikkusreaktsioonid Anafülaktiline reaktsioon (sh anafülaktiline šokk) , anafülaktoidne a reaktsioon Närvisüsteemi häired Peavalu Sage Aeg-ajalt Sage Pearinglus Aeg-ajalt Sage Sage a Unisus Aeg-ajalt a a Teadvuse kadu , stuupor , teadvuse Harv a hägustumine , lihastoonuse a a suurenemine , koordinatsioonihäired Silma kahjustused a Mioos Harv

Seedetrakti häired Kõhukinnisus, iiveldus, kõhupuhitus Sage Sage Sage Kõhuvalu, ebamugavustunne kõhus, Aeg-ajalt Aeg-ajalt Aeg-ajalt suukuivus Ülakõhuvalu, iiveldus Aeg-ajalt Aeg-ajalt Düspepsia Aeg-ajalt Aeg-ajalt Iileus a (sh paralüütiline iileus) a Megakoolon (sh toksiline b a,c megakoolon ), glossodüünia Kõhupuhitus Harv Harv Äge pankreatiit Naha ja nahaaluskoe häired Lööve Aeg-ajalt Aeg-ajalt a Bulloosne lööve (sh Stevensi- Johnsoni sündroom, toksiline Harv epidermaalne nekrolüüs ning multiformne erüteem), angioödeem , a a nõgestõbi ja sügelus Neerude ja kuseteede häired a Uriini retentsioon Harv Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid a Väsimus Harv a: Põhineb loperamiidvesinikkloriidi turuletulekujärgsel kogemusel. Kuna turuletulekujärgselt ei eristata ägedat ja kroonilist diarröad, täiskasvanuid või lapsi, siis on andmed esitatud hinnanguliselt, põhinedes kõigil kombineeritud loperamiidvesinikkloriidi kliinilistel uuringutel, kaasa arvatud kliinilised uuringud alla 12-aastastel lastel (N=3683). b: Vaata lõik 4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel. c: Kõrvaltoimetest on teatud ainult suus lahustuva tableti puhul. Kliiniliste uuringute puhul tuleb silmas pidada, et kui tabelis puudub vastava kõrvaltoime kohal sagedus, siis sellest kõrvaltoimest ei teatatud või ei peetud kõrvaltoimeks antud näidustuse osas. Lapsed Loperamiidvesinikkloriidi ohutust hinnati 607 patsiendil vanuses 10 päeva kuni 13 eluaastat, kes osalesid 13 kontrollitud ja kontrollimata kliinilises uuringus, kus raviti ägedat kõhulahtisust. Üldiselt oli kõrvaltoimete profiil sellel patsientide rühmal sarnane kliinilistes uuringutes täiskasvanute ja üle 12-aastaste laste puhul nähtuga. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Üleannustamise korral (sh suhteline üleannustamine maksafunktsioonihäire tõttu) võivad ilmneda kesknärvisüsteemi häired (stuupor, koordinaatsioonihäired, somnolentsus, pupillide ahenemine,

lihaste hüpertoonia, respiratoorne depressioon), uriinipeetus ja iileus. Lapsed võivad kesknärvisüsteemi häiretele olla tundlikumad kui täiskasvanud.

Loperamiidi üleannuseid võtnud patsientidel on täheldatud kardiaalseid tüsistusi, näiteks QT- intervalli pikenemist, QRS-kompleksi laienemist, pöörduvate tippude tahhükardiat (torsade de pointes), muid raskeid ventrikulaarseid arütmiaid, südameseiskust ja sünkoopi (vt lõik 4.4). Teatatud on ka surmajuhtumitest. Üleannustamisel võib avalduda olemasolev Brugada sündroom.

Ravi Üleannustamise korral tuleb alustada EKG-monitooringut võimaliku QT-intervalli pikenemise tuvastamiseks. Kui ilmnevad üleannustamise sümptomid, võib antidoodina anda naloksooni. Kuna loperamiid on pikema toime kestusega kui naloksoon (1…3 tundi), võib näidustatud olla naloksooni korduvmanustamine. Seejärel tuleb patsienti vähemalt 48 tunni jooksul hoolikalt jälgida, avastamaks võimalikku KNS-i depressiooni. Ravi lõpetamisel on täheldatud ravimi ärajätusündroomi juhtumeid inimestel, kes kuritarvitavad, väärkasutavad või tahtlikult üleannustavad liiga suuri loperamiidi annuseid.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: soole motoorikat pärssivad ained. ATC-kood: A07DA03

Loperamiid on piperidiini sünteetiline derivaat, mis seondub sooles opioidretseptoritega. Ravim pärsib atsetüülkoliini ning prostaglandiinide vabanemist, sellega väheneb soole peristaltika. Loperamiid suurendab anaalsfinkteri toonust, vähendab roojapakitsust ja -pidamatust. Randomiseeritud topeltpimedas kliinilises uuringus täheldati loperamiidiga ravi saanud 56-l ägeda kõhulahtisusega patsiendil loperamiidi kõhulahtisuse vastast toimet ühe tunni jooksul pärast ühekordse 4 mg annuse manustamist.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Loperamiid metaboliseerub kiiresti esmase maksapassaaži ajal, mistõttu süsteemne toime praktiliselt puudub. Loperamiid imendub soolest kiiresti ja hästi, metaboliseerub täielikult konjugatsiooni teel ning eritub sapiga. Poolväärtusaeg on keskmiselt 10,8 tundi (9...14 tundi).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Toksikoloogilised uuringud koertel kuni 12 kuud ja rottidel kuni 18 kuud ei näidanud mingeid toksilisi toimeid, välja arvatud mõningane kehakaalu langus ja söögiisu langus, kui ööpäevased annused olid vastavalt 5 mg/kg/ööpäevas (30 korda kõrgem maksimaalsest ööpäevasest annusest inimesel) ja 40 mg/kg/ööpäevas (240 korda kõrgem maksimaalsest ööpäevast annusest inimesel). Mittetoksiline annus neis uuringutes oli koeral 1,25 mg/kg/ööpäevas ja rotil 10 mg/kg/ööpäevas. In vivo ja in vitro uuringutes ei leitud genotoksilisust. Kartsinogeenset ohtu ei leitud. Reproduktsiooni uuringutes kahjustas väga suur loperamiidi annus (40 mg/kg/ööpäevas) fertiilsust ja loote elulemust. Väiksemad annused ei avaldanud mõju rasedusele ega loote arengule ning ei mõjutanud peri- ja postnataalset arengut.

Prekliinilisi toimeid vaadeldi ainult soovitatavate annuste ületamise võimaliku mõju hindamiseks.

Loperamiidi prekliinilisel in vitro ja in vivo hindamisel ei leitud loperamiidi kasutamisel terapeutilises kontsentratsioonivahemikus ja sellest oluliselt suuremates (kuni 47 korda) kontsentratsioonides olulisi toimeid südame elektrofüsioloogilistele omadustele. Loperamiidi üleannustamisel äärmiselt suurtes kontsentratsioonides (vt lõik 4.4) mõjutab loperamiid südame elektrofüsioloogilisi omadusi, inhibeerides kaaliumi- (hERG) ja naatriumikanaleid ning põhjustades arütmiad.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Maisitärklis Laktoosmonohüdraat Mikrokristalliline tselluloos Kopovidoon Magneesiumstearaat Kolloidne ränidioksiid, veevaba Hüpromelloos Makrogool 6000 Simetikooni emulsioon SE4 (simetikoon, ränidioksiid, sorbiinhape, puhastatud vesi)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

5 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

2 mg tabletid, 10 tk PVC/Al blisterpakendis.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

ratiopharm GmbH Graf-Acro-Str. 3 89079 Ulm Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBER

063894

9. ESMASE MÜÜGILOA/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 26.04.2000 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 22.10.2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

November 2024