RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Lasca, 2 mg/0,03 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Toimeained: etünüülöstradiool, dienogest 1 õhukese polümeerikattega tablett sisaldab: etünüülöstradiool 0,03 mg dienogest 2,0 mg

INN. Dienogestum, ethinylestradiolum.

Teadaolevat toimet omav abiaine: laktoosmonohüdraat (60,90 mg). Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Valged ümmargused õhukese polümeerikattega tabletid, läbimõõduga ligikaudu 5,0 mm.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

• Raseduse vältimine.

• Mõõduka akne ravi pärast sobiva paikse ravi või suukaudse antibiootikumravi ebaõnnestumist naistel, kes soovivad kasutada suukaudset kontratseptiivi.

Lasca väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse naisel käesoleval hetkel esinevaid individuaalseid riskifaktoreid, eriti venoosse trombemboolia (VTE) riskifaktoreid ning VTE riski selle ravimiga, võrreldes teiste kombineeritud hormonaalsete kontratseptiividega (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Manustamisviis Suukaudne.

Annustamine

Kuidas Lasca’t võtta Lasca't tuleb võtta nii hormonaalse kontratseptsiooni kui ka naiste mõõduka akne raviks vastavalt järgmistele juhistele.

Üks Lasca tablett üks kord ööpäevas 21 järjestikusel päeval. Tabletid võetakse iga päev ligikaudu samal kellaajal, vajadusel koos vähese vedelikuga. Esimesena tuleb võtta tablett, mille juurde on blistril kirjutatud nädalapäev, mil tabletivõtmist alustatakse (nt esmaspäeval „E“).

Edasi jätkatakse tablettide võtmist vastavalt noolte suunale blistril, kuni pakendist on ära võetud kõik tabletid. Kui kõik 21 tabletti on võetud, tehakse 7-päevane vaheaeg. Menstruatsioonilaadne vereeritus algab tavaliselt kaks kuni neli päeva pärast viimase tableti võtmist. Ükskõik kas veritsus tekib või mitte, pärast 7 tabletivaba päeva möödumist alustatakse uue blisterpakendiga. Rasestumisvastane kaitse on olemas ka 7-päevase tabletivaba perioodi jooksul. Akne märgatavaks paranemiseks kulub tavaliselt vähemalt kolm kuud, edasisest paranemisest on teatatud ka pärast 6-kuulist ravi. Naisi tuleb kontrollida 3...6 kuu möödudes ravi alustamisest ja seejärel perioodiliselt, hindamaks ravi jätkamise vajadust.

Kuidas alustada Lasca võtmist

• Eelmisel kuul hormonaalset kontratseptiivi ei kasutatud Tablettide võtmist tuleb alustada menstruaaltsükli esimesel päeval (st menstruaalverejooksu esimesel päeval).

Kui ravimi võtmine algab 2...5. päeval, tuleb tableti võtmise esimese 7 päeva jooksul lisaks kasutada mittehormonaalset rasestumisvastast meetodit (barjäärimeetodid).

• Üleminek kombineeritud suukaudselt kontratseptiivilt (KSK) Eelistatult tuleb Lasca kasutamist alustada varem kasutatud KSK viimase aktiivse tableti (viimase toimeainet sisaldava tableti) võtmisele järgneval päeval, kuid hiljemalt eelneva KSK tavapärasele tabletivaba perioodile või platseebotablettide perioodile järgneval päeval.

• Üleminek tuperõngalt või transdermaalselt plaastrilt Tuperõngalt või transdermaalselt plaastrilt üleminekul tuleb Lasca’ga alustada eelistatult tuperõnga või plaastri eemaldamise päeval, kuid hiljemalt päeval, mil pidi toimuma järgmine paigaldamine.

• Üleminek ainult progestageenmeetodilt (minipill, süst, implantaat) või progestageeni vabastavalt emakasiseselt vahendilt (intrauterine system, IUD) Naine võib ainult progestageeni sisaldavalt pillilt ümber lülituda vabalt valitud päeval (implantaadi või emakasisese vahendi kasutamisel - selle eemaldamise päeval; süstitava vahendi kasutamisel - päeval, mil peaks tehtama järgmine süst). Kõigil neil juhtudel tuleb naisele täiendavalt soovitada barjäärimeetodi kasutamist esimese 7 tableti võtmise päeval.
• Esimese trimestri abordi järgselt Lasca kasutamisega võib alustada kohe. Sel juhul ei ole vajadust täiendavate rasestumisvastaste meetmete kasutamiseks.

• Sünnituse või teise trimestri abordi järgselt Tablettide võtmisega tuleks alustada 21...28. päeval pärast sünnitust või teise trimestri aborti. Kui alustatakse hiljem, peab naine esimese 7 tableti võtmise päeval soovitavalt kasutama lisaks barjäärimeetodit. Kui eelnevalt on toimunud suguline vahekord, tuleb enne KSK-de kasutamise alustamist välistada rasedus või oodata ära esimene menstruatsioon. Rinnaga toitvate naiste kohta vt lõik 4.6.

• Mida teha, kui annus jäi võtmata Kui tableti võtmise ajast on möödunud vähem kui 12 tundi, tuleb tablett võtta otsekohe. Kõik järgnevad tabletid tuleb võtta tavapärastel aegadel. Sellisel juhul ei ole rasestumisvastane toime nõrgenenud. Kui tableti võtmise ajast on möödunud rohkem kui 12 tundi, ei ole võimalik tagada täielikku rasestumisvastast kaitset. Vahelejäänud tablettide korral on vaja järgida kahte järgmist põhireeglit: 1. Tablettide võtmist ei tohi kunagi katkestada kauemaks kui 7 päevaks.

2. 7-päevane järjepidev tabletivõtmine on vajalik selleks, et saavutada piisav

rasestumisvastane toime ehk hüpotaalamuse-hüpofüüsi-munasarja telje piisav supressioon.

Sellest lähtudes võib anda järgnevaid soovitusi:

1. nädal

Vahelejäänud tablett tuleb võtta niipea, kui võimalik, isegi kui see tähendab, et samal ajal tuleb võtta kaks tabletti. Seejärel peab tablettide võtmine jätkuma tavapärasel ajal. Järgneva 7 päeva jooksul tuleb kasutada täiendavat barjäärimeetodit (nt kondoom). Kui eelnenud 7 päeva jooksul on aset leidnud seksuaalvahekord, tuleb arvestada võimaliku rasedusega. Mida rohkem tablette on võtmata jäänud ja mida lähemale jääb see regulaarsele tabletivabale perioodile, seda suurem on rasestumise risk.

2. nädal

Vahelejäänud tablett tuleb võtta niipea, kui võimalik, isegi kui see tähendab, et samal ajal tuleb võtta kaks tabletti. Seejärel peab tablettide võtmine jätkuma tavapärasel ajal. Eeldusel, et enne esimest võtmata jäänud tabletti on 7 päeva jooksul tablette korralikult võetud, puudub vajadus täiendava rasestumisvastase meetodi järele. Juhul, kui see ei ole nii või võtmata on jäänud rohkem kui 1 tablett, tuleb soovitada järgneva 7 päeva jooksul kasutada täiendavaid kaitsevahendeid.

3. nädal

Läheneva 7-päevase tabletivaba perioodi tõttu ei ole enam võimalik tagada täielikku rasestumisvastast kaitset. Reguleerides manustamise graafikut, saab aga rasestumisvastase toime nõrgenemist vältida. Kui kasutada ühte kahest alljärgnevast nõuandest, ei teki vajadust täiendavate rasestumisvastaste meetmete järele, eeldades, et eelnevad 7 päeva on tablette korralikult võetud. Kui see aga nii ei ole, tuleb järgida alljärgnevatest nõuannetest esimest ja kasutada lisaks täiendavaid kaitsevahendeid järgneva 7 päeva jooksul. 1. Naine peab võtma viimase unustatud tableti niipea, kui see talle meenub, isegi kui sel juhul tuleb võtta kaks tabletti korraga. Edasi tuleb jätkata tablettide võtmist tavapärasel ajal. Järgmise pakendiga tuleb alustada kohe pärast eelmise lõpetamist, st ilma tabletivaba perioodita kahe pakendi vahel. Menstruatsioonisarnast vereeritust ei teki tõenäoliselt enne, kui teine pakend on ära kasutatud, kuid ka tablettide võtmise ajal võib esineda määrimist või läbimurdeveritsust.

2. Naisele võib ka soovitada lõpetada tablettide võtmine kasutusel olevast pakendist. Seejärel tuleb teha kuni 7-päevane tabletivaba paus, arvestades sinna sisse ka tableti võtmata jätmise päevad, ja edasi alustada uue pakendiga.

Kui naisel jäi tablett võtmata ning sellele järgneval tabletivabal perioodil ei esinenud menstruatsioonilaadset vereeritust, tuleb arvestada võimaliku rasedusega.

Nõuanded seedetrakti häirete puhul Raskete seedetrakti häirete korral ei pruugi toimeainete imendumine olla täielik ja seetõttu tuleb võtta kasutusele täiendavad rasestumisvastased meetmed. Kui oksendamine toimub 3...4 tunni jooksul pärast tableti sissevõtmist, tuleb uus tablett võtta niipea kui võimalik. Kui möödunud on rohkem kui 12 tundi, tuleb kasutada ununenud tablettide puhuks antud soovitusi, nagu kirjeldatud eespool. Kui naine ei soovi oma senist tabletivõtmise graafikut muuta, peab ta võtma lisatableti(d) teisest pakendist.

Menstruatsioonilaadse vereerituse edasi lükkamine Menstruatsiooni edasilükkamiseks tuleb ära jätta tabletivaba periood ning alustada uue Lasca pakendiga kohe pärast eelmise lõpetamist. Tsüklit võib pikendada vastavalt soovile, kuid maksimaalselt kuni teine pakend otsa saab. Tsükli pikendamise ajal võib naisel esineda läbimurdeveritsust või määrimist. Lasca regulaarset võtmist soovitatakse seejärel jätkata pärast tavalist 7-päevast tabletivaba perioodi.

Menstruatsiooni alguse nihutamiseks mõnele teisele nädalapäevale, kui naine on harjunud oma senise skeemi puhul, võib naisele soovitada eelseisva tabletivaba perioodi lühendamist nii mitme päeva võrra

kui ta soovib. Mida lühem on intervall, seda suurem on võimalus, et tal ei teki menstruatsioonilaadset verejooksu ja et tal esineb läbimurdeveritsust ning määrimist teise pakendi kasutamise ajal (täpselt nagu menstruatsiooni edasilükkamise puhul).

Lisainfo patsientide erirühmade kohta

Lapsed ja noorukid Lasca on näidustatud ainult kasutamiseks pärast menarhet.

Eakad Ei kohaldata. Lasca ei ole näidustatud pärast menopausi.

Maksakahjustusega patsiendid Lasca on vastunäidustatud raske maksahaigusega naistele (vt lõik 4.3).

Neerukahjustusega patsiendid Neerukahjustusega patsientidel ei ole Lasca kasutamist spetsiaalselt uuritud. Olemasolevate andmete alusel ei ole selles patsientide populatsioonis ravi vaja muuta.

4.3 Vastunäidustused

Kombineeritud hormonaalseid kontratseptiive (KHK-d) ei tohi kasutada järgmiste seisundite esinemisel. Kui mõni neist seisunditest ilmneb esimest korda KHK-de võtmise ajal, tuleb ravimi võtmine otsekohe katkestada.

− Venoosne trombemboolia (VTE) või selle tekkerisk o Venoosne trombemboolia - käesolev VTE (antikoagulant-ravil) või anamneesis (nt süvaveenitromboos või kopsuemboolia). o Teadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus venoosse trombemboolia tekkeks, nt aktiveeritud C-valgu (APC) resistentsus (sh V faktori Leideni mutatsioon), antitrombiin- III vaegus, C-valgu vaegus, S-valgu vaegus. o Suurem kirurgiline protseduur koos pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4). o Mitme riskifaktori esinemisest tingitud venoosse trombemboolia kõrge risk (vt lõik 4.4).

− Arteriaalne trombemboolia (ATE) või selle tekkerisk o Arteriaalne trombemboolia - käesolev ATE või anamneesis (nt müokardiinfarkt) või selle eelne seisund (nt stenokardia). o Tserebrovaskulaarne haigus – insult praegu või anamneesis või selle eelne seisund (nt mööduv isheemiline atakk). o Teadaolev pärilik või omandatud eelsoodumus arteriaalse trombemboolia tekkeks, nt hüperhomotsüsteineemia ja fosfolipiidivastased antikehad (kardiolipiinivastased antikehad, luupusantikoagulant). o Varem esinenud koldeliste neuroloogiliste sümptomitega migreen. o Suur risk arteriaalse trombemboolia tekkeks mitme riskifaktori esinemise tõttu (vt lõik 4.4) või kui esineb üks tõsine riskifaktor, näiteks:

• vaskulaarsete sümptomitega suhkurtõbi; raske hüpertensioon; raske düslipoproteineemia.
• Suitsetaja (vt lõik 4.4).

• Pankreatiit praegu või anamneesis, kui sellega kaasnes raske hüpertriglütserideemia.

• Maksahaigus praegu või anamneesis, kuni maksafunktsiooni väärtused ei ole normaliseerunud (ka Dubini-Johnsoni ja Rotori sündroom).

• Maksakasvaja (hea- või pahaloomuline) praegu või anamneesis.

• Teadaolev või kahtlustatav maliigne seisund suguelundites (nt rinnanäärmes või endomeetriumis).

• Diagnoosimata põhjusega veritsus tupest.

• Diagnoosimata põhjusega amenorröa.

• Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

• Lasca on vastunäidustatud samaaegse ravi korral ombitasviiri/paritapreviiri/ritonaviiri ja dasabuviiri, glekapreviiri/pibrentasviiri või sofosbuviiri/velpatasviiri/voksilapreviiri sisaldavate ravimitega (vt lõik 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Hoiatused Mis tahes allpool nimetatud seisundi või riskifaktori esinemisel tuleb Lasca sobivust arutada koos naisega. Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktorite ägenemisel või esmakordsel ilmnemisel tuleb pöörduda oma arsti poole, et teha kindlaks, kas Lasca kasutamine tuleb katkestada.

Teadaoleva või kahtlustatava VTE või ATE korral tuleb KHK-de kasutamine lõpetada. Antikoagulantravi (kumariinid) teratogeense toime tõttu tuleb antikoagulantravi alustamisel kasutada mõnda teist usaldusväärset rasestumisvastast meetodit.

• Vereringe häired

Venoosse trombemboolia (VTE) risk Mis tahes kombineeritud hormonaalse kontratseptiivi (KHK) kasutamine suurendab venoosse trombemboolia (VTE) tekkeriski võrreldes mittekasutamisega. Levonorgestreeli, norgestimaati või noretisterooni sisaldavad ravimid on madalaima VTE tekkeriskiga. Teistel ravimitel, nagu Lasca, võib VTE risk olla kuni 1,6-korda suurem. Otsus mis tahes ravimi kasutamise kohta, mis ei ole teadaolevalt madalaima VTE tekkeriskiga, tuleb teha alles pärast naisega nõu pidamist, veendumaks, et ta mõistab KHK-de kasutamisega seotud VTE tekkeriski; seda, kuidas tema olemasolevad riskifaktorid seda riski mõjutavad ja et tema VTE tekkerisk on kõige kõrgem esimesel kasutamisaastal. On olemas ka mõned tõendid selle kohta, et VTE risk suureneb ka KHK-de uuesti võtma hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat pausi.

Naistel, kes ei kasuta KHK-d ja ei ole rasedad, tekib VTE ühe aasta jooksul ligikaudu kahel naisel 10 000-st. Sõltuvalt olemasolevatest riskifaktoritest (vt allpool), võib see risk olla individuaalselt ka palju kõrgem. Epidemioloogilistes uuringutes naistega, kes kasutasid väikeseannuselisi kombineeritud suukaudseid kontratseptiive (< 50 mikrogrammi etünüülöstradiooli), ilmnes, et VTE tekkis ühe aasta jooksul ligikaudu 6…12 naisel 10 000-st.

• Hinnanguliselt tekib 10 000-st naisest, kes kasutavad levonorgestreeli sisaldavat KHK-d ligikaudu kuuel1 VTE ühe aasta jooksul.
• Hinnanguliselt tekib 10 000-st naisest, kes kasutavad dienogesti ja etünüülöstradiooli sisaldavat KHK-d ligikaudu 8…11 naisel2 VTE ühe aasta jooksul.

1 Levonorgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate suhteline risk 10 000 naiseaasta kohta on vahemikus 5...7, võrrelduna näitajaga ligikaudu 2,3…3,6 mittekasutajatel. 2 Meta-analüüsi andmete põhjal on Lasca kasutajate VTE risk veidi suurem, kui levonorgestreeli sisaldavate KSK-de kasutajatel (riskisuhe 1,57, vahemik 1,07…2,30).

Selline VTE juhtude arv aastas on väiksem, kui VTE eeldatav esinemissagedus raseduse ajal või sünnitusjärgsel perioodil.

VTE võib 1…2% juhtudest lõppeda surmaga.

VTE juhtude arv 10 000 naise kohta ühes aastas

VTE juhtude arv

KHK-de mittekasutajad Levonorgestreeli sisaldavad KHK-d Dienogesti/etünüülöstradiooli (2 juhtu) (5…7 juhtu) sisaldavad KHK-d

• Väga harva on KHK-de kasutajatel teatatud tromboosi esinemisest teistes veresoontes, nt maksa, mesenteeriumi, neeru või silma võrkkesta veenides ja arterites.

VTE riskifaktorid KHK-de kasutajatel võib venoosse trombemboolia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel, kellel esinevad täiendavad riskifaktorid, eriti kui neid on mitu (vt tabel). Lasca on vastunäidustatud, kui naisel on mitu riskifaktorit, mille tõttu on risk venoosse tromboosi tekkeks kõrge (vt lõik 4.3). Kui naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla suurem kui üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise VTE koguriskiga. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

Tabel: VTE riskifaktorid Riskifaktor Märkus

Rasvumine (kehamassiindeks üle KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. 30 kg/m²) Eriti oluline on seda arvestada juhul, kui esineb ka teisi Pikaajaline liikumatus, suurem Nendel juhtudel on soovitatav plaastri/pilli/rõnga kirurgiline protseduur, mis tahes jalgade kasutamine katkestada (plaanilise kirurgilise protseduuri või vaagnapiirkonna operatsioon, korral vähemalt neli nädalat varem) ja mitte taasalustada neurokirurgia või ulatuslik trauma enne, kui täielikust liikumisvõime taastumisest on

Märkus: ajutine liikumatus, sh lennureis Kui Lasca kasutamist ei ole eelnevalt katkestatud, tuleb kestusega üle 4 tunni, võib samuti olla kaaluda tromboosivastast ravi. VTE riskifaktoriks, eriti naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktoreid Esinemine perekonnas (venoosne Päriliku eelsoodumuse kahtlusel tuleb enne mis tahes trombemboolia õdedel/vendadel või KHK määramise otsust saata naine eriarsti vanematel, eriti just suhteliselt noores konsultatsioonile. eas, nt enne 50. eluaastat) Teised VTE-ga seotud haigusseisundid Vähkkasvaja, süsteemne erütematoosluupus, Vanuse tõus Eriti üle 35 aasta. Puudub üksmeel varikoossete veenide ja pindmise tromboflebiidi võimaliku rolli kohta venoosse tromboosi tekkimisel või progresseerumisel. Arvestada tuleb trombemboolia tekkeriski suurenemist raseduse ajal ja eriti 6 nädala vältel pärast sünnitust (teavet raseduse ja imetamise kohta vt lõigust 4.6). VTE sümptomid (süvaveenitromboos ja kopsuemboolia) Sümptomite ilmnemisel tuleb soovitada naistele kohest arsti poole pöördumist ning tervishoiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d.

Süvaveenitromboosi sümptomid võivad olla:

• ühepoolne jala ja/või jalalaba paistetus või paistetus piki jalaveeni;
• valu või tundlikkus jalas, mis võib tunda anda ainult seistes või kõndides;
• haige jala kõrgem temperatuur, jalanaha punetus või värvimuutus.

Kopsuemboolia sümptomid võivad olla:

• äkki tekkinud ebaselge põhjusega õhupuudus või kiire hingamine;
• äkki tekkinud köha, millega võib kaasneda veriköha;
• terav valu rindkeres;
• tugev peapööritus või pearinglus;
• kiire või ebakorrapärane südamerütm.

Mõned nendest sümptomitest (nt õhupuudus, köha) on mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult tõlgendada tavalisemate või vähemtõsiste haigustena (nt hingamisteede nakkused). Veresoone sulgusele viitavad teised nähud võivad olla jäseme äkiline valu, paistetus ja kergelt sinine värvus. Kui veresoone sulgus tekib silmas, võivad sümptomid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni nägemiskaotuseni. Mõnikord võib nägemiskaotus tekkida peaaegu kohe.

Arteriaalse trombemboolia (ATE) risk Epidemioloogilised uuringud on seostanud KHK-de kasutamist arteriaalse trombemboolia (müokardiinfarkt) või tserebrovaskulaarse haiguse (nt mööduv isheemiline atakk, insult) suurema tekkeriskiga. Arteriaalne trombemboolia võib lõppeda surmaga. ATE riskifaktorid Riskifaktoritega KHK-de kasutajatel suureneb arteriaalse trombemboolia tüsistuste või tserebrovaskulaarse haiguse risk veelgi (vt tabel). Lasca on vastunäidustatud, kui naisel on üks tõsine või mitu ATE riskifaktorit, mille tõttu on tal kõrge risk arteriaalse tromboosi tekkeks (vt lõik 4.3). Kui naisel on riskifaktoreid rohkem kui üks, võib riski suurenemine olla suurem, kui üksikute riskifaktorite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada ATE koguriski naisele. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei tohi KHK-d määrata (vt lõik 4.3).

Tabel: ATE riskifaktorid Riskifaktor Märkus

Vanuse tõus Eriti üle 35 aasta Suitsetamine Naistel tuleb soovitada mitte suitsetada, kui nad soovivad Hüpertensioon Rasvumine (kehamassiindeks üle KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. 30 kg/m²) Eriti oluline naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktoreid. Esinemine perekonnas (arteriaalne Päriliku eelsoodumuse kahtluse korral tuleb enne mis tahes trombemboolia õdedel/vendadel või KHK määramise otsust saata naine eriarsti konsultatsioonile. vanematel, eriti just suhteliselt noores eas, nt enne 50. eluaastat) Migreen Migreeni esinemissageduse või raskusastme suurenemine Teised vaskulaarsete häiretega Suhkurtõbi, hüperhomotsüsteineemia, südameklapi kahjustus seotud haigusseisundid ja kodade virvendus, düslipoproteineemia ja süsteemne ATE sümptomid Sümptomite ilmnemisel tuleb naistele soovitada kohest arsti poole pöördumist ning tervishoiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d.

Tserebrovaskulaarse haiguse sümptomid võivad olla:

• äkki tekkinud tuimus või nõrkus näos, käsivarres või jalas, eriti ühel kehapoolel;
• äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või koordinatsioonihäired;
• äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus;
• äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas;
• äkki tekkinud tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu;
• teadvusekaotus või minestamine krampidega või ilma.

Ajutised sümptomid viitavad mööduvale isheemilisele atakile (transient ischaemic attack, TIA).

Müokardiinfarkti sümptomid võivad olla:

• valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all;
• ebamugavustunne, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirkonda, käsivarde, kõhtu;
• täistunne, seedehäired või lämbumistunne;
• higistamine, iiveldus, oksendamine või pearinglus;
• äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus;
• kiire või ebakorrapärane südamerütm.

• Kasvajad

Emakakaelavähk Mõnede epidemioloogiliste uuringute käigus on leitud, et KSK-de pikaajalisel kasutamisel suureneb emakakaelavähi tekkerisk, kuid siiani säilivad lahkarvamused nende leidude seostamisel seksuaalkäitumise ja muudest faktoritest tulenevate segavate mõjudega, nagu nt inimese papilloomiviiruse (human papilloma virus, HPV) esinemine. Rinnanäärmevähk 54 epidemioloogilise uuringu metaanalüüs näitas, et KSK-de kasutajate hulgas oli diagnoositud rinnanäärmevähi suhteline risk veidi suurenenud (RR = 1,24). Risk väheneb järk-järgult 10 aasta jooksul pärast KSK-de kasutamise lõpetamist vanusele vastavaks riskiks. Kuna rinnavähki esineb alla 40-aastastel naistel harva, on diagnoositud rinnavähi juhtude hulk praeguste ja endiste KSK-de kasutajate hulgas väike, võrreldes rinnavähi üldise riskiga.

Maksakasvajad Harvadel juhtudel on KSK-de kasutajatel teatatud maksa healoomuliste kasvajate tekkest ja veelgi harvem pahaloomuliste kasvajate tekkest. Üksikjuhtudel on need kasvajad põhjustanud eluohtlikke intraabdominaalseid verejookse. Kui KSK-sid kasutaval naisel tekivad tugev ülakõhuvalu, maksa suurenemine või intraabdominaalse verejooksu sümptomid, tuleb diferentsiaaldiagnostiliselt arvestada ka maksakasvajaga.

Pahaloomulised kasvajad võivad olla eluohtlikud või fataalsed.

Muud seisundid Naised, kellel on hüpertriglütserideemia või kellel on see haigus perekonna anamneesis, võivad KSK- de kasutamise ajal olla rohkem ohustatud pankreatiidi tekkest.

Kuigi paljudel KSK-sid kasutavatel naistel on täheldatud kerget vererõhu tõusu, on kliiniliselt märkimisväärset vererõhu tõusu esinenud harva. Sellele vaatamata tuleb silmas pidada, et kui KSK kasutamise ajal ilmneb naisel püsiv kliiniliselt oluline hüpertensioon, peab arst kaaluma KSK-de kasutamise lõpetamist ning hüpertensiooni ravima. Kui antihüpertensiivse raviga on saavutatud normaalsed vererõhu väärtused, võib vajadusel KSK-de kasutamist jätkata. Kui KSK kasutamisega eelnevalt esinenud hüpertensiooni taustal tekivad kestvalt tõusnud vererõhu näitajad või oluliselt tõusnud vererõhk ei allu hüpertensioonivastasele ravile, tuleb KSK kasutamine lõpetada.

Järgnevad seisundid võivad ilmneda või ägeneda nii raseduse kui ka KSK-de kasutamise ajal, kuid tõendus seose kohta KSK-de kasutamisega ei ole lõplik: kolestaasiga seotud ikterus ja/või sügelemine; sapikivide teke; porfüüria; dissemineerunud erütematoosluupus; hemolüütilis-ureemiline sündroom; Sydenham’i korea; gestatsiooniherpes; otoskleroosiga seotud keskkõrva kuulmise halvenemine.

Eksogeensed östrogeenid võivad esile kutsuda või ägestada päriliku ja omandatud angioödeemi sümptomeid.

Ägeda või kroonilise maksafunktsiooni häire ilmnemisel võib olla vajalik KSK kasutamine lõpetada, kuni maksafunktsiooni näitajate normaliseerumiseni. Raseduse või suguhormoonide varasema kasutamise ajal esinenud kolestaatilise ikteruse ja/või sügeluse taastekkimisel tuleb KSK-de kasutamine lõpetada.

Kuigi KSK-d võivad mõjutada perifeerset insuliini resistentsust ja glükoositolerantsust, ei ole madalaannuselisi KSK-sid (< 0,05 mg etünüülöstradiooli) kasutavatel diabeetikutel vajadust muuta insuliinravi režiimi. Diabeeti põdevaid naisi tuleb KSK-de kasutamise ajal siiski hoolikalt jälgida, eriti KSK-ravi varajases staadiumis. KSK-de kasutamise ajal on teatatud endogeense depressiooni, epilepsia, Crohn’i tõve ja haavandilise koliidi ägenemisest.

Psühhiaatrilised häired Hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite teadaolevad kõrvaltoimed on meeleolulangus ja depressioon (vt lõik 4.8). Depressioon võib olla raske ning see on suitsiidikäitumise ja suitsiidi teadaolev riskitegur. Meeleolumuutuste ja depressioonisümptomite tekkimisel, sealhulgas kohe pärast ravi alustamist, tuleb naistel soovitada pöörduda oma arsti poole.

Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi Lasca’t kasutada.

Kloasmid Aeg-ajalt võivad ilmneda kloasmid, iseäranis neil naistel, kellel on kloasme esinenud raseduse ajal. Naised, kellel on kalduvus kloasmide tekkeks, peavad KSK-de kasutamise ajal hoiduma otsese päikesevalguse või ultraviolettkiirguse eest.

Meditsiiniline läbivaatus/konsultatsioon Enne kombineeritud suukaudse kontratseptiivi kasutamise alustamist või taasalustamist tuleb patsiendilt võtta täielik meditsiiniline anamnees (sh perekonna anamnees). Vastunäidustustest (lõik 4.3) ja hoiatustest (lõik 4.4) lähtuvalt tuleb mõõta vererõhku ja teostada füüsiline läbivaatus. Oluline on juhtida naise tähelepanu venoosse ja arteriaalse tromboosiga seotud teabele, sh Lasca riskile võrreldes teiste KHK-dega, VTE ja ATE sümptomitele, teadaolevatele riskifaktoritele ja sellele, mida teha tromboosikahtluse korral.

Naisele tuleb rõhutada ravimi pakendi infolehe tähelepaneliku lugemise vajadust ja seal antud soovituste järgimist. Uuringute sagedus ja olemus peavad põhinema kehtivatel ravijuhistel ning neid tuleb kohandada igale naisele eraldi.

Naistele tuleb selgitada, et hormonaalsed rasestumisvastased vahendid ei kaitse HIV-nakkuste (AIDS) ega teiste sugulisel teel levivate haiguste eest.

Vähenenud efektiivsus KSK-de efektiivsus võib väheneda nt võtmata jäänud tablettide korral (vt lõik 4.2), seedetrakti häirete esinemisel (vt lõik 4.2) või teiste samaaegselt kasutatavate ravimite toimel (vt lõik 4.5).

Muutused tsüklis Kõigi KSK-de kasutamise ajal, eriti esimeste kasutamiskuude jooksul, võib esineda ebaregulaarset vereeritust (määrimine või läbimurdeveritsus). Seetõttu saab ebaregulaarse vereerituse tõsidust hinnata alles pärast ravimiga kohanemist - ligikaudu kolme tsükli möödumisel.

Kui ebaregulaarsed vereeritused püsivad või tekivad pärast eelnenud regulaarseid tsükleid, tuleb arvestada mittehormonaalsete põhjustega ning rakendada adekvaatseid diagnostilisi meetmeid pahaloomuliste kasvajate ja raseduse välistamiseks. Vajadusel tuleb teostada emakaõõne puhastus.

Mõnel naisel ei pruugi tabletivaba perioodi ajal esineda menstruatsioonilaadset vereeritust. Kui naine on kasutanud KSK-sid vastavalt lõigus 4.2 toodud juhendile, siis on rasedus vähetõenäoline. Kui aga KSK-sid ei ole võetud vastavalt juhendile enne ärajäänud menstruatsioonilaadset vereeritust või kui vahele jääb kaks menstruatsioonilaadset vereeritust, tuleb enne KSK kasutamise jätkamist välistada rasedus.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Märkus: Võimalike koostoimete kindlakstegemiseks tuleb lugeda samaaegselt kasutatavate ravimite omaduste kokkuvõtteid.

Teiste ravimite toimed Lasca’le Koostoimed võivad tekkida ravimitega, mis indutseerivad mikrosomaalseid ensüüme, mille tulemusena võib kiireneda suguhormoonide kliirens ja seetõttu tekkida tsükliväline verejooks ja/või väheneda rasestumisvastane toime. Kuidas toimida Ensüümide induktsioon on märgatav juba mõnepäevase ravi järel. Maksimaalne ensüümide induktsioon ilmneb tavaliselt mõne nädala jooksul. Pärast ravikuuri lõppu võib ensüümide induktsioon püsida kuni 4 nädalat.

Lühiajaline ravi Naised, kes võtavad samaaegselt ensüüme indutseerivaid ravimeid, peavad lisaks KSK-le kasutama ajutiselt ka barjäärimeetodit või mõnda muud rasestumisvastast meetodit. Barjäärimeetodit tuleb kasutada kogu ravimite koosmanustamise vältel ning 28 päeva pärast ravi lõpetamist. Kui ravimi võtmise aeg kestab ka pärast tablettide lõppemist KSK pakendist, tuleb kohe alustada uue KSK pakendiga, ilma tavapärase tabletivaba perioodita.

Pikaajaline ravi

Kui naine saab pikaajalist ravi ensüüme indutseerivate ainetega, on soovitatav kasutada mõnda teist usaldusväärset, mittehormonaalset kontratseptsiooni meetodit.

KSK-de kliirensit suurendavad ained (ensüümide induktsiooni tagajärjel väheneb KSK-de efektiivsus), nt: Barbituraadid, bosentaan, karbamasepiin, fenütoiin, primidoon, rifampitsiin ning võimalik, et ka felbamaat, griseofulviin, okskarbasepiin, topiramaat ning naistepuna (Hypericum perforatum) sisaldavad ravimid.

Ained, millel on erinevad toimed KSK-de kliirensile KSK-dega koosmanustamisel võivad mitmed HIV-proteaasi inhibiitorid ja mittenukleosiidsed pöördtranskriptaasi inhibiitorid, sh kombinatsioonid HCV-inhibitoritega suurendada või vähendada östrogeeni või progestiini plasmakontsentratsiooni. Need muutused võivad mõnel juhul olla kliiniliselt olulised. Seega tuleb tutvuda samaaegselt kasutatavate HIV/HCV ravimite ravimiinfodega, et tuvastada võimalikud koostoimed ja vastavad soovitused. Kahtluse korral tuleb naistel ravi ajal proteaasi inhibiitoritega või mittenukleosiidsete pöördtranskriptaasi inhibiitoritega kasutada lisaks rasestumisvastast barjäärimeetodit.

Ained, mis vähendavad KSK-de kliirensit (ensüümi inhibiitorid) Potentsiaalsete koostoimete kliiniline olulisus ensüümi inhibiitoritega ei ole selge. Samaaegne kasutamine koos tugevate CYP3A4 ensüümi inhibiitoritega võib suurendada östrogeeni või progestiini või mõlema plasmakontsentratsiooni. Etorikoksiib annuses 60 kuni 120 mg ööpäevas suurendas samaaegsel manustamisel 35 mikrogrammi etünüülöstradiooli sisaldava KSK-ga etünüülöstradiooli plasmakontsentratsiooni 1,4 või 1,6-kordselt.

Lasca toimed teistele ravimitele KSK-d võivad mõjutada teiste toimeainete metabolismi. Kontsentratsioonid vereplasmas ja kudedes võivad vastavalt kas suureneda (nt tsüklosporiin) või väheneda (nt lamotrigiin). Põhinedes in vitro andmetele, ei inhibeeri dienogest terapeutilistes annustes tõenäoliselt CYP ensüüme. Kliinilised andmed viitavad, et etünüülöstradiool inhibeerib CYP1A2 substraatide kliirensit ja põhjustab seega vähest (nt teofülliin) või mõõdukat (nt tisanidiin) plasmakontsentratsiooni suurenemist.

Farmakodünaamilised koostoimed Kliinilistes uuringutes C-hepatiiti (HCV) põdevate patsientidega, keda raviti ombitasviiri/ paritapreviiri/ritonaviiri ja dasabuviiri või sofosbuviiri/velpatasviiri/voksilapreviiri sisaldavate ravimitega, koos ribaviriiniga või ilma, esines transaminaaside (ALAT) taseme suurenemist 5 korda üle normvahemiku ülempiiri (upper limit of normal, ULN) märkimisväärselt sagedamini naistel, kes kasutasid etünüülöstradiooli sisaldavaid ravimeid, nt kombineeritud hormonaalsed kontratseptiivid (KHK-d) (vt lõik 4.3). Seetõttu tuleb Lasca kasutajad enne ravi alustamist nimetatud ravimite kombinatsioonidega üle viia alternatiivsele kontratseptsiooni meetodile (nt ainult progesterooni sisaldav kontratseptiiv või mittehormonaalne meetod). Lasca võtmist tohib uuesti alustada 2 nädalat pärast kombinatsioonravi lõpetamist eelnimetatud ravimitega.

Muud koostoimed

Laboratoorsed analüüsid Kombineeritud suukaudsete kontratseptiivide kasutamine võib mõjutada teatud laboratoorsete analüüside tulemusi, sh maksa, kilpnäärme, neerupealiste ja neerufunktsiooni biokeemilisi parameetreid, (kandja)valkude tasemeid plasmas (nt kortikosteroide siduv globuliin) ning lipiidide/liporoteiinide fraktsioone, süsivesikute ainevahetuse parameetreid ja hüübimise ning fibrinolüüsi näitajaid. Muutused jäävad üldiselt analüüside normi piiridesse.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Lasca ei ole näidustatud raseduse ajal kasutamiseks.

Kui rasestumine toimub Lasca kasutamise ajal, tuleb ravimi võtmine kohe katkestada.

Siiski ei ole ulatuslikud epidemioloogilised uuringud näidanud ei sünnidefektide riski kasvu neil lastel, kelle emad kasutasid KSK-sid enne rasedust, ega teratogeenset toimet, kui kombineeritud suukaudseid kontratseptiive kasutati tahtmatult raseduse varases staadiumis.

Loomkatsetes on tiinuse ja imetamise ajal esinenud kõrvaltoimeid (vt lõik 5.3). Vastavalt nendele uuringutulemustele loomadel ei saa välistada nende toimeainete soovimatut hormonaalset toimet. Siiski, üldine kogemus KSK-de kasutamisest raseduse ajal ei ole andnud tõendeid kahjulikust toimest inimesele.

Sünnitusjärgsel perioodil tuleb arvesse võtta suurenenud VTE riski, kui pärast pausi alustatakse taas Lasca kasutamist (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Imetamine KSK-d võivad imetamist mõjutada, sest nende toimel võib väheneda rinnapiima hulk ja muutuda selle koostis. Väike kogus kontratseptiivseid steroidhormoone ja/või nende metaboliite võib KSK-de kasutamise ajal jõuda rinnapiima ja omada mõju lapsele.

Seetõttu ei tohi Lasca’t kasutada kuni lapse täieliku rinnast võõrutamiseni.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Lasca ei mõjuta autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Kliinilistes uuringutes (N = 4942), milles Lasca’t kasutati suukaudse kontratseptiivina ja mõõduka akne raviks, tekkinud kõrvaltoimete esinemissagedused on kokku võetud järgnevas tabelis.

Allpool loetletud võimalike kõrvaltoimete esinemissagedused on defineeritud järgnevalt: Väga sage (≥1/10) Sage (≥1/100 kuni <1/10) Aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100) Harv (≥1/10 000 kuni <1/1000) Väga harv (<1/10 000) Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel) Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi klass Sage Aeg-ajalt Harv Teadmata (MedDRA v. 12.0) Infektsioonid ja Vaginiit/vulvovaginiit, Salpingo-ooforiit, kuseteede infestatsioonid vaginaalne kandidiaas infektsioonid, tsüstiit, Hea-, pahaloomulised Emaka leiomüoom, ja täpsustamata rinnanäärme lipoom

kasvajad (sealhulgas tsüstid ja polüübid) Vere ja Aneemia lümfisüsteemi häired Immuunsüsteemi Ülitundlikkus Päriliku ja häired omandatud Endokriinsüsteemi Virilism häired Ainevahetus- ja Söögiisu suurenemine Isutus toitumishäired Psühhiaatrilised Depressiivne meeleolu Depressioon, vaimse tervise Meeleolu häired häired, unetus, unehäired, muutused, Närvisüsteemi häired Peavalud Migreen, pearinglus Isheemiline insult ja Silma kahjustused Kuivsilmsus, silma ärritus, Kontaktläätsede Kõrva ja labürindi Äkki tekkinud kuulmiskadu, kahjustused tinnitus, peapööritus, Südame häired Kardiovaskulaarsed häired, Vaskulaarsed häired Hüpotensioon, Tromboflebiit, VTE või Respiratoorsed, Astma, hüperventilatsioon rindkere ja mediastiinumi häired Seedetrakti häired Kõhuvalu2, iiveldus, Gastriit, enteriit, düspepsia Naha ja nahaaluskoe Akne, alopeetsia, Allergiline dermatiit, Urtikaaria, kahjustused lööve3, kihelus4 atoopiline nodoosne Lihaste, luustiku ja Seljavalu, lihaste ja luustiku sidekoe kahjustused vaevused, müalgia, valu Reproduktiivse Rindade Ebaregulaarne Emakakaela düsplaasia, Eritis süsteemi ja valu5 menstruaalveritsus6, emakamanuste tsüstid, rinnanäärmest rinnanäärme häired metrorraagia7, rindade emakamanuste valu,

Üldised häired ja Väsimus9 Valu rinnus, perifeersed Vedelikupeetus manustamiskoha tursed, gripilaadsed reaktsioonid haigused, põletik, püreksia, Uuringud Kehakaalu tõus Veres triglütseriidide Kaasasündinud, Asümptomaatiline perekondlikud ja lisarinnanääre geneetilised häired 1 Sh südame löögisageduse kiirenemine 2 Sh üla- ja alakõhuvalu, ebamugavustunne kõhus, kõhupuhitus 3 Sh makulaarne lööve 4 Sh generaliseerunud pruritus 5 Sh rinnanäärme sümptomid ja rindade hellus 6 Sh menorraagia, hüpomenorröa, oligomenorröa ja amenorröa 7 Hõlmab vaginaalset hemorraagiat ja metrorraagiat 8 Sh rindade suurenemine/turse 9 Sh asteenia ja halb enesetunne Tabelis on toodud sobivaim MedDRA termin kindla kõrvaltoime kirjeldamiseks. Sünonüüme ega seotud reaktsioone ei ole tabelisse kantud, kuid ka neid tuleks arvesse võtta. Valitud kõrvaltoimete kirjeldus KSK-de kasutajatel on teatatud järgmistest tõsistest kõrvaltoimetest, mida on põhjalikumalt kirjeldatud lõigus 4.4 „Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel“. Kasvajad

• KSK-de kasutajate hulgas on rinnanäärmevähi diagnoosimise sagedus vähesel määral suurenenud.

Kuna rinnanäärmevähki esineb alla 40-aastaste naiste seas harva, siis on lisarisk väike, võrreldes rinnanäärmevähi tekkimise üldise riskiga. Põhjuslik seos KSK-de kasutamisega on ebaselge.

• Maksakasvajad.
• Emakakaela kartsinoom.

Muud seisundid

• Naised, kellel on hüpertriglütserideemia (KSK-de kasutamisel suureneb pankreatiidi tekkerisk).
• Hüpertensioon.
• Teatud seisundite ilmnemine või süvenemine, mille seost KSK-de kasutamisega ei ole lõplikult

tõestatud: kolestaatiline ikterus, sapikivide teke, porfüüria, süsteemne erütematoosne luupus, hemolüütilis-ureemiline sündroom, Sydenham’i korea, gestatsiooniherpes, otoskleroosiga seotud kuulmiskadu.

• Eksogeensed östrogeenid võivad indutseerida või ägestada päriliku ja omandatud angioödeemi

sümptomeid.

• Maksafunktsiooni häired.
• Muutused glükoositaluvuses või toimed perifeersele insuliiniresistentsusele.
• Crohn’i tõbi, haavandiline koliit.
• Kloasmid.

Koostoimed Teiste ravimite (ensüümi indutseerijad) ja suukaudsete kontratseptiivide koostoimel võib tekkida läbimurdeverejooks ja/või rasestumisvastase vahendi ebaõnnestumine (vt lõik 4.5).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Dienogesti ja etünüülöstradiooli suukaudne äge toksilisus on väga väike. Kui näiteks laps võtab korraga mitu Lasca tabletti, on toksiliste sümptomite tekkevõimalus ebatõenäoline. Sümptomid, mis võivad sellisel juhul ilmneda on iiveldus, oksendamine ja ootamatu veritsus. Menstruatsioonilaadset verejooksu võib esineda ka tütarlastel enne menarhet, kui nad on kogemata seda ravimit võtnud. Tavaliselt ei ole vajadust spetsiaalse ravi järele. Kui vajadus tekib, peab ravi olema sümptomaatiline.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: gestageenide ja östrogeenide fikseeritud kombinatsioonid, ATC-kood: G03AA16

Kui hormonaalseid kontratseptiive võetakse vastavalt juhendile, on ebaõnnestumise määr väga väike. Ebaõnnestumise määr võib suureneda, kui neid ei võeta vastavalt juhendile (nt vahelejäänud tablett).

Lasca kliiniliste uuringute käigus oli arvutatud Pearl’i indeks järgmine: Kohandamata Pearl’i indeks: 0,454 (95% usaldusintervalli ülempiir: 0,701) Kohandatud Pearl’i indeks: 0,182 (95% usaldusintervalli ülempiir: 0,358).

Lasca on antiandrogeense toimega kombineeritud suukaudne kontratseptiiv, mis sisaldab etünüülöstradiooli ja gestageen dienogesti.

Lasca kontratseptiivne toime põhineb mitmete faktorite koostoimel, millest olulisemad on ovulatsiooni pärssiv ja emakakaela sekreeti muutev toime. Etünüülöstradiooli ja dienogesti antiandrogeenne toime väljendub muuhulgas ka androgeeni kontsentratsiooni vähenemises plasmas. Lasca’ga läbiviidud mitmekeskuselises uuringus näidati ka selle soodsat toimet kerge kuni mõõduka akne sümptomite märkimisväärsele paranemisele ja samuti seborröale. Dienogest on 19-nortestosterooni derivaat, millel on in vitro progesterooni retseptorite suhtes 10...30 korda väiksem afiinsus, võrreldes teiste sünteetiliste progestageenidega. In vivo andmed loomadel näitasid tugevat progestogeenset ja antiandrogeenset toimet. Dienogestil ei ole olulist androgeenset, mineralokortikoidset ega glükokortikoidset aktiivsust in vivo.

Dienogesti ovulatsiooni pärssiv annus üksi manustatuna on 1 mg ööpäevas.

Suurema annusega KSK-de (50 µg etünüülöstradiooli) kasutamisel väheneb endomeetriumi ja munasarjakartsinoomi risk. Kas sama kehtib ka väiksema annusega KSK-de kohta, vajab veel kinnitamist.

5.2 Farmakokineetilised omadused

• Etünüülöstradiool

Imendumine Pärast suukaudset manustamist imendub etünüülöstradiool kiiresti ja täielikult. Maksimaalne kontsentratsioon seerumis, ligikaudu 67 pikogrammi/ml, saabub ligikaudu 1,5 kuni 4 tundi pärast Lasca tableti võtmist.

Imendumise ja esmase maksapassaaži metabolismi ajal toimub etünüülöstradiooli ulatuslik metabolism, mille tulemusena keskmine suukaudne biosaadavus on ligikaudu 44%.

Jaotumine Etünüülöstradiooli seondumine seerumi valkudele on väljendunud (ligikaudu 98%), ent mittespetsiifiline ning indutseerib seerumis suguhormoone siduva globuliini (sexual hormone binding globulin, SHBG) sisalduse suurenemist. Etünüülöstradiooli absoluutne jaotusmaht on 2,8 kuni 8,6 l/kg.

Biotransformatsioon Etünüülöstradiool läbib presüsteemse konjugatsiooni nii peensoole limaskestas kui ka maksas. See metaboliseeritakse peamiselt aromaatse hüdroksülatsiooni teel, kuid moodustub mitmeid hüdroksüleeritud ja metüleeritud metaboliite. Need esinevad vabade metaboliitidena kui ka glükuroniidi ja sulfaadi konjugaatidena. Kliirensi määr on ligikaudu 2,3...7 ml/min/kg.

Eritumine Etünüülöstradiooli seerumitase alaneb kahefaasiliselt, mida iseloomustavad poolväärtusajad on ligikaudu 1 tund ja 10...20 tundi. Etünüülöstradiool ei eritu muutumatul kujul. Metaboliidid erituvad uriini ja sapiga vahekorras 4:6. Metaboliitide eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 1 päev.

Tasakaalukontsentratsiooni seisundid Püsiv plasmakontsentratsioon saavutatakse ravitsükli teises pooles, kui etünüülöstradiooli seerumitase on võrreldes ühekordse annusega suurenenud ligikaudu kahekordseks.

• Dienogest

Imendumine Suukaudsel manustamisel imendub dienogest kiiresti ja peaaegu täielikult. Maksimaalne kontsentratsioon seerumis, mis on 51 nanogrammi/ml, saavutatakse ligikaudu 2,5 tundi pärast ühe Lasca tableti ühekordset manustamist. Kombinatsioonis etünüülöstradiooliga on dienogesti biosaadavuseks määratud ligikaudu 96%.

Jaotumine Dienogest seondub seerumi albumiinile, kuid see ei seondu SHBG-le ega kortikoide siduvale globuliinile (corticosteroid-binding globulin, CBG). Ligikaudu 10% kogu seerumi kontsentratsioonist esineb vaba steroidina. 90% on mittespetsiifiliselt seondunud albumiinile. Etünüülöstradiooli indutseeritud SHBG suurenemine ei mõjuta dienogesti seondumist plasmavalkudega. Dienogesti näiv jaotusmaht on 37...45 liitrit. Biotransformatsioon Dienogest degradeerub peamiselt hüdroksüülimise ja konjugeerimise teel ning selle tulemusena moodustuvad endokrinoloogiliselt suuresti mitteaktiivsed metaboliidid. Need metaboliidid erituvad plasmast kiiresti, nii et plasmas ei ole leitud ühtki olulist metaboliiti peale muutumatul kujul dienogesti. Totaalne kliirens (Cl/F) pärast ühekordse annuse manustamist on 3,6 l/h.

Eritumine Dienogesti tase seerumis alaneb poolväärtusajaga, mis on ligikaudu 9 tundi. Ainult ebaoluline kogus dienogesti eritub neerude kaudu muutumatul kujul. Pärast dienogesti suukaudset manustamist annuses 0,1 mg/kg kehakaalu kohta on renaalse vs fekaalse eritumise suhe 3,2. 6 päeva jooksul eritub ligikaudu 86% manustatud annusest, millest enamus ehk 42% eritub esimese 24 tunni jooksul uriiniga.

Tasakaalukontsentratsioon SHBG tase ei mõjuta dienogesti farmakokineetikat. Igapäevase manustamise korral suureneb dienogesti tase seerumis ligikaudu 1,5 korda, saavutades püsikontsentratsiooni 4-päevase manustamise

järel.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Etünüülöstradiooli ja dienogesti prekliinilistes uuringutes leidsid kinnitust oodatavad östrogeensed ja progestogeensed toimed.

Korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktsioonitoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Siiski tuleb meeles pidada, et suguhormoonid võivad soodustada teatud hormoonsõltuvate kudede kasvu ja tuumorite teket.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu Laktoosmonohüdraat Magneesiumstearaat Maisitärklis Povidoon K-30

Tableti kate Hüpromelloos 2910 Makrogool 400 Titaandioksiid (E171)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30°C. Hoida blister välispakendis, valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/PVDC/alumiinium blister, pakendi suurused: 21 ja 3x21, 6x21 ja 13x21 õhukese polümeerikattega tabletti.

Blisterpakendid võivad olla blistrihoidjas. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

UAB Exeltis Baltics Antano Tumėno g. 4, Vilnius, LT-01110 Leedu

8. MÜÜGILOA NUMBER

840414

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 31.03.2014 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 05.12.2018

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Detsember 2024