Näidustus: Täiskasvanud Raske südame paispuudulikkuse lühiajaline ravi (48 tundi), kui tavapärase säilitusraviga (glükosiidid, diureetikumid, vasodilataatorid ja/või angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorid) ei ole saadud ravivastust. Lapsed Raske südame paispuudulikkuse lühiajaline ravi (kuni 35 tundi), kui tavapärase säilitusraviga (glükosiidid, diureetikumid, vasodilataatorid ja/või angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorid) ei ole saadud ravivastust. Ägeda südamepuudulikkuse lühiajaline ravi (kuni 35 tundi), sh südameoperatsiooni järgsel perioodil südame madala väljutusmahu korral.

süste-/infusioonilahus (1mg 1ml)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile

kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.

• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega. Kõrvaltoime

võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Milrinone Auxilia ja milleks seda kasutatakse

Milronone Auxilia toimeaine on milrinoon, mis kuulub fosfodiesteraasi inhibiitoriteks nimetatavate ravimite klassi. Seda kasutatakse teatud südamehaiguste raviks.

Milrinoon on näidustatud järgmiste seisundite korral:

• lühiajaline (48 tundi) raske südame paispuudulikkuse ravi (kui süda ei suuda piisavalt verd

kehasse pumbata), kui tavapärane ravi ei anna tulemusi täiskasvanutel.

Milrinooni võib kasutada lastel järgmiste seisundite korral:

• lühiajaline (kuni 35 tundi) raske südame paispuudulikkuse (kui süda ei suuda piisavalt verd

ülejäänud kehasse pumbata) ravi, kui teised ravimid ei ole toiminud.

• lühiajaline (kuni 35 tundi) ägeda südamepuudulikkuse ravi pärast südameoperatsiooni, nt kui

südamel on raskusi vere edasipumpamisega.

2. Mida on vaja teada enne kui teile manustatakse Milrinone Auxilia’t

Milrinone Auxilia’t ei tohi kasutada

• kui olete milrinooni või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes

allergiline;

• kui tekivad allergilise reaktsiooni sümptomid: lööve, neelamis- või hingamisraskused, huulte,

näo, kurgu või keele turse;

• kui te olete kaotanud kehavedelikke ja olete tugevalt dehüdreeritud;
• kui on tõsine verevoolu takistus vasakust vatsakestest aorti ja/või paremast vatsakestest

kopsuarterisse (aordi- ja/või kopsuarteri stenoos);

• kui teie südamepuudulikkus on tingitud südamelihase rakkude ebanormaalsest suurenemisest

(hüpertroofiline obstruktiivne kardiomüopaatia);

• kui teil on südamepuudulikkuse tüüp, mida nimetatakse amüloidseks kardiomüopaatiaks;
• kui teil on olnud äge südamelihase infarkt (müokardiinfarkt);
• ägeda müokardiidi korral;
• kui teil on diagnoositud südame kambrite seina lokaalne laienemine (ventrikulaarne

aneurüsm);

• esineb tõsine hüpovoleemia (ebanormaalselt madal vereplasmamaht);
• kui teil on teatud südame rütmihäired (supraventrikulaarsed rütmihäired), mis ei allu ravile.

Tuleb järgida infusioonravi üldisi vastunäidustusi (kopsu- ja ajuturse, hüperhüdratsioon, neerufunktsiooni häire ja dekompenseeritud südamepuudulikkus). Milrinooni ja furosemiidi või bumetaniidi ei tohi manustada sama infusioonisüsteemi kaudu. Milrinooni ei tohi lahjendada naatriumbikarbonaadiga.

Ärge kasutage seda ravimit, kui mõni ülaltoodud asjaoludest kehtib teie kohta. Kui te ei ole kindel, pidage enne milrinooni kasutamist nõu oma arsti, meditsiiniõe või apteekriga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Milrinooni tohib kasutada ainult nendes haiglaosakondades, kus on selle ravimi kasutamisega piisavad kogemused. Ravi ajal tuleb tagada patsiendi piisav kliiniline jälgimine (vererõhk, südame löögisagedus, üldseisund, EKG, tsentraalne veenirõhk või pulmonaalne kapillaarõhk, vedeliku maht, elektrolüütide tasakaal, neerufunktsioon (nt seerumi kreatiniinisisaldus)).

Enne Milrinone Auxilia kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga, kui

• teil on või on hiljuti olnud südamelihase infarkt;
• teil on tõsised südameklapi probleemid, nt ahenemine, paksenemine või klapi ummistus;
• kui teil on diagnoositud või eeldatavalt on teil teatud tüüpi südame rütmihäired (nt kodade

laperdus, kodade virvendus või teatud teist tüüpi südame rütmihäired, mis lähtuvad vatsakestest). Milrinoon võib soodustada teatud rütmihäireid.

• kui teil esinevad ventrikulaarsed arütmiad. Arst jälgib teie EKG-d ravi ajal milrinooniga ning

kohandab vajadusel annust;

• teil on ebaühtlane või kontrollimatu kiire südamerütm, teil võib esineda ka pigistustunnet rinnus,

pearinglust, minestust ja õhupuudust;

• teil on madal vererõhk, mis võib põhjustada unisust, pearinglust või kurnatust;
• kui teil kahtlustakse südame madalat täitumisrõhku (nt varasema diureetikumiga ravi tõttu). Arst

kontrollib enne kasutamist täitumisrõhku ja vajadusel korrigeerib seda.

• kui teil on diagnoositud vereliistakute (trombotsüüdid) arvu või hemoglobiini (vere

punaliblede pigment) taseme vähenemine, sealhulgas aneemia. Teie arst jätkab milrinooni kasutamist ainult vereliistakute hoolika jälgimise tingimustes, kuna nende verekomponentide arv võib veelgi langeda,

• kui teie vere kaaliumisisaldus on madal. Teie arst kontrollib seda hoolikalt enne ravi algust

milrinooniga;

• kui teil on neeruprobleemid.

Milrinooniga ravi ajal jälgib arst hoolikalt vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu ning seerumi kreatiniini sisaldust. On teatatud infusioonikoha reaktsioonidest. Seetõttu tuleb milrinooni kasutamise ajal süstekohta hoolikalt jälgida, et vältida infusiooni juhuslikku manustamist veeni väliselt (ekstravaskulaarselt). Pöörduge arsti poole, kui mõni neist hoiatustest kehtib teie kohta, isegi kui see on juhtunud varem.

Eakad Eakatel patsientidel ei ole vaja rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid. Vanusega seotud kõrvaltoimeid ei tuvastatud.

Neerukahjustusega patsiendid Raske neerukahjustusega patsientidel tuleb annust kohandada (vt lõik 3 „Kuidas Milrinone Auxilia’t kasutada“).

Lapsed Enne milrinooni kasutamist kontrollib arst paljusid parameetreid, näiteks südamerütmi ja vererõhku. Samuti palub ta teil teha vereanalüüse. Kui teie lapse südamerütm või vererõhk ei ole stabiliseerunud, siis milrinooniga infusiooni ei alustata.

Palun rääkige oma arstile, kui:

• teie lapsel on neeruprobleemid. Milrinooni kasutamine ei ole selles patsientide rühmas

soovitatav (vt ka lõik 3 „Kuidas Milrinone Auxilia’t kasutada?“).

• teie laps on enneaegne või tal on väike sünnikaal;
• teie lapsel on südamehaigus (mida nimetatakse avatud arterioosjuhaks, see on seisund, mille

korral veresoon, mis ühendab aorti ja kopsuarterit, ei sulgu pärast sündi). Teie arst kaalub hoolikalt ravi vajalikkust ja võimalikku riski.

• milrinooni tuleb kasutada ettevaatusega intraventrikulaarse hemorraagia riskiteguritega

vastsündinutel, kuna võib tekkida trombotsüütide arvu vähenemine.

Sellistel juhtudel otsustab arst, kas teie last ravitakse milrinooniga.

Muud ravimid ja Milrinone Auxilia Teatage oma arstile või meditsiiniõele, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid. Milrinoon võib mõjutada mõnede teiste ravimite toimet ja samal ajal võivad teised ravimid mõjutada milrinooni toimet.

Rääkige oma arstile, kui te kasutate mõnda järgmistest ravimitest.

• Furosemiid on keemiliselt kokkusobimatu milrinooniga. Seetõttu ei tohi milrinooni ja furosemiidi

ega bumetaniidi manustada sama infusioonisüsteemi kaudu.

• Milrinooni ei tohi lahjendada naatriumvesinikkarbonaadi infusioonilahustega.
• Milrinooni ja diureetikumide samaaegsel kasutamisel võivad nende diureetilised ja

kaaliumisisaldust langetavad toimed tugevneda.

• Kui te võtate südameprobleemide raviks digoksiini - kaaliumisisalduse vähenemine võib

soodustada südame rütmihäirete teket. Milrinooni toime võib samuti tugevneda.

• Kõrge vererõhu või stenokardia (valu rinnus) raviks kasutatavad ravimid, näiteks amlodipiin,

nifedipiin või felodipiin. Teie arst jälgib hoolikalt vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu ning seerumi kreatiniini sisalduse muutusi.

Milrinooni kasutamisel koos ravimitega, mis panevad südame tugevamalt lööma (nt dobutamiin), võib milrinoon tugevdada nende ravimite südant ergutavat (positiivset inotroopset) toimet ja ka milrinooni toime võib tugevneda.

Doping Milriooni kasutamine võib anda positiivse vastuse dopinguproovis. Milrinone Auxilia koos toidu ja joogiga Manustamisviisi tõttu ei ole koostoimeid toidu ja jookidega.

Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus Andmed puuduvad milrinooni kasutamisest rasedatel. Loomkatsed ei ole näidanud otseseid ega kaudseid kahjulikke toimeid rasedusele, sünnieelsele arengule (st enne sündi), sünnitusele ega sünnijärgsele arengule (st pärast sündi).

Raseduse ajal kasutamisel tuleb olla ettevaatlik. Kasutada ainult juhul, kui võimalik kasu emale kaalub üles võimalikku riski lootele. Kui te märkate, et olete ravi ajal rasestunud, pidage viivitamatult nõu oma arsti või apteekriga.

Imetamine Andmed puuduvad milrinooni eritumise kohta rinnapiima. Otsus imetamise või milrinooniga ravi lõpetamise kohta tuleb teha, arvestades imetamisest saadavat kasu lapsele ja ravist saadavat kasu naisele.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Uuringuid ravimi toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole läbi viidud.

Milrinone Auxilia sisaldab glükoosi ja naatriumi Ravim sisaldab 0,5 g glükoosi ühes 10 ml annuses. Sellega tuleb arvestada suhkurtõbe põdevatel patsientidel.

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba”.

3. Kuidas Milrinone Auxilia’t kasutada

Milrinone Auxilia’t manustatakse teile ainult haigla tingimustes. Teie arst määrab manustatava annuse ja meetodi, kuidas seda teile manustatakse.

Manustamisviis ja meetod Intravenoosseks (veeni) manustamiseks süstimise ja infusiooni teel. Milrinone Auxilia’t manustab teile arst või meditsiiniõde. Kuna seda ravimit tuleb manustada süstimise ja infusiooni teel, võib patsiendi vedelikuvajadusest olenevalt kasutada erineva kontsentratsiooniga lahuseid. Ravim tuleb ära kasutada 24 tunni jooksul pärast lahjendamist kas 0,45% naatriumkloriidi, 0,9% naatriumkloriidi või 5% glükoosilahusega. Värvimuutuse, helbelise sademe või osakeste tekkimise korral viskab arst ampulli ära. Süstekoha lokaalse ärrituse vältimiseks süstib arst võimalikult suurde veeni. Vältida tuleb ekstravaskulaarset (väljapoole veeni) süstimist.

Manustamise kestus Ravi kestus sõltub patsiendi ravivastusest. Ravi ei tohi siiski ületada 48 tundi, kuna kogemused puuduvad milrinooniga infusioonide kohta kestusega üle 48 tunni. Südame paispuudulikkuse korral on patsiente infusiooniga ravitud kuni 5 ööpäeva, kuigi tavaline periood on 48…72 tundi. Südameoperatsiooni järgsete ägedate seisundite korral ei ole tõenäoliselt vaja ravi jätkata kauem kui 12 tundi.

Ravi alustamiseks on soovitatav algannus manustada aeglase intravenoosse (veenisisene) süstiga, millele järgneb säilitusannus pideva infusioonina. Arst lähtub järgmistest annustamissoovitustest. Kasutamine täiskasvanutel ja eakatel Algannus: Esimene annus on 50 mikrogrammi (mcg) milrinooni/kg kehakaalu kohta 10 minuti jooksul. Tavaliselt järgneb sellele pidev infusioon säilitusannusega (tabel 1).

Säilitusannus: Sõltuvalt südameveresoonkonnale avaldatavast toimest on säilitusannus vahemikus 0,375…0,75 mikrogrammi (μg) milrinooni/kg kehakaalu kohta minutis. (tabel 2)

Maksimaalset ööpäevast annust 1,13 mg milrinooni/kg kehakaalu kohta ei tohi ületada. Ravimit manustatakse tavaliselt 2 kuni 3 ööpäeva, kuid seda võib manustada kuni 5 ööpäeva. Kui te saate seda ravimit pärast südameoperatsiooni, manustatakse seda tavaliselt ainult kuni 12 tunni jooksul.

Tabel 1. Algannus (kontsentratsioon 1 mg/ml) Milrinooni algannus (ml) vastavalt patsiendi kehakaalule (kg) kg 30 40 50 60 70 80 90 100 110 ml 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0 4,5 5,5 6,5

Tabel 2. Säilitusannus (pidevaks kasutamiseks) Väikseim annus 0,375 0,59 Standardannus 0,50 0,77 Maksimaalne annus 0,75 1,13 *Ööpäevane annus (24 tundi) (mg/kg kehakaalu kohta) arvutatakse vastava annuse (väikseim, standardne, maksimaalne annus) ja algannuse (0,05 mg/kg kehakaalu kohta) liitmisel. Sõltuvalt vajalikust säilitusannusest (mikrogrammi kehakaalu kilogrammi kohta minutis) saadakse valmistatud infusioonilahuse kontsentratsioonidele 100, 150 ja 200 mikrogrammi/ml järgmised infusioonikiirused (ml/kg/h) (vt tabel 3). Tabel 3. Säilitusannuse teisendamine vastavaks infusioonikiiruseks Säilitusannus Infusioonikiirus Infusioonikiirus Infusioonikiirus (mikrogrammi/kg (ml/kg/h) lahuse (ml/kg/h) lahuse (ml/kg/h) lahuse kehakaalu kohta kontsentratsioonile 1 kontsentratsioonile 2 kontsentratsioonile 3 minutis) (100 µg/ml) (150 µg/ml) (200 µg/ml) 0,375 0,22 0,15 0,11 0,400 0,24 0,16 0,12 0,500 0,30 0,20 0,15 0,600 0,36 0,24 0,18 0,700 0,42 0,28 0,21 0,750 0,45 0,30 0,22

Lahuse kontsentratsioon 1: 50 ml milrinooni lahust lahjendatakse 450 ml lahustiga või 20 ml milrinooni lahjendatakse 180 ml lahustiga.

Lahuse kontsentratsioon 2: 75 ml milrinooni lahust lahjendatakse 425 ml lahustiga või 20 ml milrinooni lahjendatakse 113 ml lahustiga.

Lahuse kontsentratsioon 3: 100 ml milrinooni lahust lahjendatakse 400 ml lahustiga või 20 ml milrinooni lahjendatakse 80 ml lahustiga.

Eakad Tuginedes praegustele teadmistele, võib eeldada, et normaalse neerufunktsiooni korral ei ole selles patsientide rühmas spetsiaalseid annustamissoovitusi.

Neerukahjustusega patsiendid Kogemused raske neerufunktsiooni kahjustusega patsientidega, kellel ei ole kaasuvalt südamehäireid, on näidanud milrinooni vähenenud eritumist. Kui teil on probleeme neerudega, manustatakse väiksem annus. Algannust see ei mõjuta; siiski võib olla vajalik säilitusannuse vähendamine vastavalt järgmisele tabelile:

Tabel 4. Vähendatud säilitusannuse ümberarvestamine vastavaks infusioonikiiruseks neerukahjustusega patsientidel

Kreatiniini kliirens* Algannus Säilitusannus Infusioonikiirus (ml/min/1,73 m2) (μg/kg/min) (µg/kg/h) (ml/kg/h)

5 0,20 12,0 0,06

10 0,23 13,8 0,07 20 0,28 16,8 0,08 30 0,33 19,8 0,10 40 0,38 22,8 0,11 50 0,43 25,8 0,13 * näitab, kui hästi neerud täötavad ** arvutatud infusioonilahuse jaoks, mis sisaldab 200 mikrogrammi milrinooni milliliitris.

Kasutamine lastel ja noorukitel Arst annab teie lapsele esimese annuse vahemikus 50…75 mikrogrammi kehakaalu kilogrammi kohta 30…60 minuti jooksul. Olenevalt teie lapse ravivastusest ja kõrvaltoimete esinemisest, jätkab arst manustamist annusega 0,25…0,75 mikrogrammi kehakaalu kilogrammi kohta minutis. Milrinoine Auxilia’t tohib manustada kuni 35 tunni jooksul.

Kliinilistes uuringutes südame madala väljutusmahu sündroomiga imikutel ja alla 6-aastastel lastel pärast kaasasündinud südamehaiguse korrigeerivat operatsiooni vähendas 75 µg/kg küllastusannus 60 minuti jooksul, millele järgnes 0,75 µg/kg/min infusioon 35 tunni jooksul, oluliselt madala südame väljutusmahu sündroomi tekkeriski. Arvesse tuleb võtta farmakokineetiliste uuringute tulemusi.

Neerukahjustusega lapsed ja noorukid Andmete puudumise tõttu ei ole milrinooni kasutamine neerukahjustusega lastel ja noorukitel soovitatav (lisateavet vt lõik 2 „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“). Avatud arterioosjuha Kui milrinooni kasutamine on vajalik enneaegsetel või ajalistel imikutel, kellel on avatud arterioosjuha oht/risk, tuleb terapeutilist vajadust kaaluda võimalike riskide suhtes.

Kui teile manustatakse rohkem Milrinone Auxilia’t kui ette nähtud Kuna seda ravimit manustavad kvalifitseeritud tervishoiutöötajad, on ebatõenäoline, et nad annavad teile liiga palju või liiga vähe seda ravimit. Kui aga teile manustatakse liiga palju Milrinone Auxilia’t, võivad esineda järgmised kõrvaltoimed: pearinglus, unisus ja minestamine (madala vererõhu tõttu) ning ebaregulaarne südamerütm. Spetsiifilist vastumürki ei ole teada. Sellisel juhul peatab arst milrinooni manustamise, kuni teie vereringe on stabiliseerunud. Milrinone Auxilia intravenoosne üleannustamine võib põhjustada hüpotensiooni (selle vasodilatatoorse toime tõttu) ja südame rütmihäireid. Sellisel juhul tuleb Milrinone Auxilia manustamist vähendada või see ajutiselt katkestada, kuni patsiendi seisund stabiliseerub. Spetsiifilist vastumürki ei ole teada, kuid kasutusele tuleb võtta üldised vereringe toetamise meetmed.

Kui teile on manustatud Milrinone Auxilia’t rohkem kui ette nähtud, pidage nõu arsti või apteekriga.

Kui te unustate Milrinone Auxilia’t kasutada On ebatõenäoline, et te saate annuse vahele jätta, sest seda ravimit manustab kvalifitseeritud tervishoiutöötaja ja see lõik ei kehti teie kohta. Kahekordset annust ei manustata, et kompenseerida unustatud annust.

Toimed, mis tekivad ravi lõpetamisel Milronone Auxilia’ga

Niikauaks, kui ravi on määratud, manustatakse seda teile ja arst annab teile teada, millal selle manustamine lõpetatakse. Isegi kui te tunnete end paremini, ei tohi ravi katkestada. Milrinone Auxila’ga ravi lõpetamine võib teie haigust süvendada.

Teie arst või meditsiiniõde kasutab elektrokardiogrammi (EKG), et kontrollida teie südame tööd. Samuti tehakse teile vereanalüüsid, kontrollitakse vererõhku ja südame tööd.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kõrvaltoimed on, kasutades järgmist liigitust: Väga sage (võib esineda enam kui 1 inimesel 10-st) Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10-st) Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st) Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000st) Väga harv (võib esineda vähem kui 1 inimesel 10 000-st) Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Peate Milrinone Auxilia kasutamise kohe lõpetama ja viivitamatult arsti informeerima, kui teil tekivad järgmised kõrvaltoimed, te võite vajada erakorralist esmaabi:

• allergilised reaktsioonid (vereringehäired, lööve, neelamis- või hingamisraskused, huulte, näo, kõri ja

keele turse, minestamine või teadvusekaotus);

• naha turse ja punetus.

Need kõik on väga tõsised kõrvaltoimed. Kui teil esineb üks neist, on teil milrinooni suhtes tõsine allergia. Teil te võite kiiresti vajada arstiabi või haiglaravi.

Kõik need väga tõsised kõrvaltoimed esinevad väga harva.

Kui märkate midagi järgnevast, rääkige sellest kohe oma arstile või võtke ühendust lähima haigla erakorralise meditsiini osakonnaga: Sage

• kerge kuni mõõdukas peavalu;
• ebaregulaarne südamerütm, mis on tingitud lisalöökidest;
• tahhükardia;
• südame rütmihäired;
• madal vererõhk (hüpotensioon).

Aeg-ajalt

• trombotsüütide arvu vähenemine*;
• kaaliumitaseme langus;
• värisemine/tõmblused;
• vatsakeste virvendus;
• tugev valu rinnus, sageli koos pigistustunde ja õhupuudusega (stenokardia);
• muutused maksafunktsiooni testides.

*Imikutel ja lastel esineb trombotsüütide arvu vähenemist rohkem võrreldes täiskasvanutega. Risk suureneb milrinooni kasutamise kestusega.

Väga harv

• allergiline (anafülaktiline) šokk;
• tahhükardia (torsade de pointes) eriti ohtlik vorm;
• bronhide spastiline ahenemine (bronhospasm);
• nahareaktsioonid, nt lööve.

Teadmata

• vere punaliblede arvu ja/või verepigmendi kontsentratsiooni vähenemine;
• turse (veepeetus koes);
• neerupuudulikkus samaaegse madala vererõhu (hüpotensiooni) tagajärjel;
• süstekoha reaktsioonid.

Kõik need on tõsised kõrvaltoimed. Vajalikuks võib osutuda kohene arstiabi. Tõsised kõrvaltoimed on väga harvad.

Lisaks täiskasvanutel täheldatud kõrvaltoimetele on lastel teatatud järgmistest kõrvaltoimetest:

Teadmata

• intraventrikulaarne hemorraagia (verejooks aju ümbritsevatesse vedelikuga täidetud

piirkondadesse (vatsakestesse));

• südameprobleem, mida tuntakse avatud arterioosjuha nime all: arterioosjuha on veresoon, mis

ühendab kopsuarterit aordiga, millel on sünnieelses vereringes väga oluline funktsioon. Selle haiguse korral voolab veri kõrgema rõhuga aordist kopsuarterisse.

• lisaks näib, et võrreldes täiskasvanutega esineb lastel sagedamini trombotsüütide arvu

vähenemist veres ja selle kõrvaltoime tekkerisk suureneb milrinooni infusiooni kestusega. Südamerütmihäired näivad lastel esinevat harvemini kui täiskasvanutel.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Milrinone Auxilia’t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

See ravim ei vaja säilitamisel eritingimusi. Mitte hoida külmkapis ega lasta külmuda. Ärge kasutage ravimit, kui märkate mingeid riknemise märke või pakendi kahjustusi. Pärast manustamiskõlblikuks muutmist/ lahjendamist intravenoosseks infusiooniks: Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 0,45% naatriumkloriidi-, 0,9% naatriumkloriidi- või 5% glükoosilahusega lahjendatud infusioonilahusel 24 tunni jooksul temperatuuril kuni 25°C. Kui pakendi avamise/preparaadi manustamiskõlblikuks muutmise/ lahjendamise meetodid ei välista mikrobioloogilise saastatuse ohtu, tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil või ampullil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Milrinone Auxilia sisaldab

• Toimeaine on milrinoon. 1 milliliiter sisaldab 1 mg milrinooni.

Üks 10 ml ampull sisaldab 10 mg milrinooni.

• Teised koostiained on (S)-piimhape, veevaba glükoos, naatriumhüdroksiid ja süstevesi.

Kuidas Milrinone Auxilia välja näeb ja pakendi sisu Selge, kahvatukollane, värvitu steriilne lahus värvitus klaasampullis.

Milrinone Auxilia on saadaval pakendites, mis sisaldavad 1, 5 või 10 klaasampulli, üks ampull sisaldab 10 ml lahust.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja Auxilia Pharma OÜ Tartu mnt 44 10115 Tallinn Eesti

Tootjad Makpharm d.o.o. Ulica Petra Hektorovića 2 10000 Zagreb Horvaatia

Medika d.d. Capraska Ulica 1 10000 Zagreb Horvaatia

Infoleht on viimati uuendatud septembris 2026.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Milrinone Auxilia 1 mg/ml süste-/infusioonilahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks ml lahust sisaldab toimeainenena 1 mg milrinooni. INN. Milrinonum

Teadaolevat toimet omava abiaine: Üks ml lahust sisaldab 51,71 mg veevaba glükoosi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Steriilne süste-/infusioonilahus ampullis. Selge, värvitu kuni kahvatukollane, osakestevaba lahus. Osmolaalsus: 260…340 mOsm/kg

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Täiskasvanud Raske südame paispuudulikkuse lühiajaline ravi (48 tundi), kui tavapärase säilitusraviga (glükosiidid, diureetikumid, vasodilataatorid ja/või angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorid) ei ole saadud ravivastust.

Lapsed Raske südame paispuudulikkuse lühiajaline ravi (kuni 35 tundi), kui tavapärase säilitusraviga (glükosiidid, diureetikumid, vasodilataatorid ja/või angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitorid) ei ole saadud ravivastust. Ägeda südamepuudulikkuse lühiajaline ravi (kuni 35 tundi), sh südameoperatsiooni järgsel perioodil südame madala väljutusmahu korral.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud

Täiskasvanutele manustatakse milrinooni algannuses 50 µg/kg 10 minuti jooksul, millele tavaliselt järgneb püsiinfusioon annuses, mida tiitritakse vahemikus 0,375…0,750 µg/kg/min vastavalt hemodünaamikale ja ravivastusele. Ööpäevane koguannus ei tohi ületada 1,13 mg/kg. 200 µg/ml milrinooni valmistamiseks tuleb kasutada 40 ml lahustit 10 ml ampulli kohta (400 ml lahustit 100 ml ampulli kohta). Lahustite hulka kuuluvad 0,45% naatriumkloriidi-, 0,9% naatriumkloriidi- või 5% glükoosilahus. Manustamise ajal tuleb järgida järgmist tabelit.

Milrinooni algannus (ml), vastavalt patsiendi kehakaalule (kg) kg 30 40 50 60 70 80 90 100 110 ml 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0 4,5 5,5 6,5 Algannust võib manustada lahjendamata kujul, kuid voolukiiruse vähendamiseks on soovitatav lahjendada see lõppmahuni 10 või 20 ml.

Väikseim annus 0,375 0,59 Standardannus 0,50 0,77 Maksimaalne annus 0,75 1,13 *Ööpäevane annus (24 tundi) (mg/kg kehakaalu kohta) arvutatakse vastava annuse (väikseim, standardne, maksimaalne annus) ja algannuse (0,05 mg/kg kehakaalu kohta) liitmisel.

Säilitusannus (ml/kg/h) lahuse (ml/kg/h) lahuse (ml/kg/h) lahuse (μg/kg/min) kontsentratsioonile 1 kontsentratsioonile 2 kontsentratsioonile 3 0,375 0,22 0,15 0,11 0,400 0,24 0,16 0,12 0,500 0,30 0,20 0,15 0,600 0,36 0,24 0,18 0,700 0,42 0,28 0,21 0,750 0,45 0,30 0,22

Lahuse kontsentratsioon 1: 50 ml milrinooni lahust lahjendatakse 450 ml lahustiga või 20 ml milrinooni lahjendatakse 180 ml lahustiga. Lahuse kontsentratsioon 2: 75 ml milrinooni lahust lahjendatakse 425 ml lahustiga või 20 ml milrinooni lahjendatakse 113 ml lahustiga.

Lahuse kontsentratsioon 3: 100 ml milrinooni lahust lahjendatakse 400 ml lahustiga või 20 ml milrinooni lahjendatakse 80 ml lahustiga.

Lahuste erinevaid kontsentratsioone tuleb kasutada vastavalt patsiendi vedelikuvajadusele. Ravi kestus sõltub patsiendi ravivastusest. Südame paispuudulikkusega patsientide ravi kestab tavaliselt 48...72 tundi, kuigi ravi on kestnud ka kuni 5 päeva. Südameoperatsiooni järgsete ägedate seisundite korral ei ole tõenäoliselt vaja ravi jätkata kauem kui 12 tundi.

Lapsed Avaldatud uuringutes on imikutele ja lastele soovitatavad annused:

• Intravenoosne algannus: 50...75 μg/kg 30...60 minuti jooksul.
• Intravenoosne püsiinfusioon: sõltuvalt hemodünaamilisest vastusest ja võimalike kõrvaltoimete

ilmnemisest on see vahemikus 0,25…0,75 µg/kg/min kuni 35 tunni jooksul.

Kliinilistes uuringutes südame madala väljutusmahu sündroomiga imikutel ja alla 6-aastastel lastel pärast kaasasündinud südamehaiguse korrigeerivat operatsiooni vähendas 75 µg/kg algannus 60

minuti jooksul, millele järgnes 0,75 µg/kg/min infusioon 35 tunni jooksul, oluliselt madala südame väljutusmahu sündroomi tekkeriski.

Arvesse tuleb võtta farmakokineetiliste uuringute tulemusi (vt lõik 5.2).

Neerukahjustus: Andmete puudumise tõttu ei ole milrinooni kasutamine neerukahjustusega lastel soovitatav (vt lõik 4.4). Avatud arterioosjuha: Kui milrinooni kasutamine on soovitav enneaegsetel või ajalistel imikutel, kellel on avatud arterioosjuha risk/võimalik risk, tuleb terapeutilist vajadust kaaluda võimalike riskide suhtes (vt lõigud 4.4, 4.8, 5.2 ja 5.3).

Eakad Tuginedes praegustele teadmistele, võib eeldada, et normaalse neerufunktsiooni korral ei ole selles patsientide rühmas spetsiaalseid annustamissoovitusi.

Neerukahjustus Vajalik on annuse kohandamine. Andmed raske neerufunktsiooni kahjustusega patsientidelt, kellel ei ole kaasuvalt südamepuudulikkust, on näidanud milrinooni oluliselt pikenenud terminaalset eliminatsiooni poolväärtusaega. Neerukahjustuse kliiniliste sümptomitega patsientidel ei ole algannus efektiivne, kuid soovitatakse kasutada milrinooni algannuse kohandamist vastavalt tabelile:

Kreatiniini kliirens Algannus Säilitusinfusiooni kiirus (ml/min/1,73 m2) (µg/kg/min) (ml/kg/h) 5 0,20 0,06 10 0,23 0,07 20 0,28 0,08 30 0,33 0,10 40 0,38 0,11 50 0,43 0,13

Infusioonikiirust tuleb kohandada vastavalt hemodünaamilisele vastusele.

Manustamisviis Intravenoosseks manustamiseks (süste ja infusioon). Ravi alustamiseks on soovitatav algannus manustada aeglase intravenoosse süstega, millele järgneb säilitusannus püsiinfusioonina. Milrinooni võib segada ainult 0,45% või 0,9% naatriumkloriidi lahuse või 5% glükoosilahusega. Sõltuvalt patsiendi vedelikuvajadusest võib kasutada erineva kontsentratsiooniga lahuseid. Milrinooni ei tohi lahjendada naatriumvesinikkarbonaadiga. Lahjendatud lahus tuleb ära kasutada 24 tunni jooksul (vt lõik 6.3). Värvimuutuse, helbelise sademe või osakeste tekkimisel tuleb ampull ära visata (vt lõik 6.6). Lokaalse ärrituse vältimiseks tuleb süstimiseks punkteerida võimalikult suur veen. Vältida tuleb ekstravaskulaarset süstimist. Ravi kestus sõltub patsiendi ravivastusest. Ravi ei tohi siiski ületada 48 tundi, kuna kogemused puuduvad milrinooniga infusioonide kohta kestusega üle 48 tunni. Lastel on ravi kestus kuni 35 tundi. Seni on tulemused südamepuudulikkuse ravis milrinooniga saadavad ainult koos diureetikumi samaaegse manustamisega.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Raske obstruktiivne aordi- või kopsuklapihaigus.
• Hüpertroofiline obstruktiivne kardiomüopaatia.
• Ventrikulaarne aneurüsm.
• Raske eelnevalt ravimata hüpovoleemia.
• Äge müokardiinfarkt.
• Supraventrikulaarsed arütmiad, mis ei allu ravile.

Ebapiisavate ravikogemuste tõttu ei tohi milrinooni kasutada patsientidel, kellel on hüpertüreoosi, ägeda müokardiidi või amüloidse kardiomüopaatia tõttu tekkinud südamepuudulikkus.

Üldised infusioonravi vastunäidustused (kopsu- ja ajuturse, hüperhüdratsioon, neerufunktsiooni häire ja dekompenseeritud südamepuudulikkus) tuleb eelnevalt kindlaks teha.

Milrinooni ja furosemiidi või bumetaniidi ei tohi manustada sama intravenoosse infusioonisüsteemi kaudu (vt lõigud 4.5 ja 6.2).

Milrinooni ei tohi lahjendada naatriumvesinikkarbonaadiga.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Milrinooni tohib kasutada ainult nendes haiglaosakondades, kus on selle ravimi kasutamisega piisavad kogemused.

Milrinooniga ravi ajal tuleb hoolikalt jälgida vererõhku, pulssi, kliinilist seisundit, elektrokardiogrammi, vedeliku tasakaalu, elektrolüüte ja neerufunktsiooni (st seerumi kreatiniinisisaldust).

Raske obstruktiivse aordi- või kopsuklapihaiguse või hüpertroofilise subaortaalse stenoosiga patsientidel ei tohi milrinooni kasutada obstruktsiooni kirurgilise leevendamise asemel. Nendel juhtudel võivad inotroopsed/vasodilataatori laadsed ravimid, näiteks milrinoon, suurendada verevoolu takistust.

Inotroopsete ainete, näiteks milrinooni, kasutamine müokardiinfarkti ägedas faasis võib põhjustada müokardi hapnikutarbimise (MVO ) soovimatut suurenemist. Milrinooni süstimist ei soovitata kohe pärast ägedat müokardiinfarkti, kuni on kindlaks tehtud selle ohutus ja efektiivsus sellises olukorras. Milrinooniga ravitud kõrge riskiga patsientide rühmas on täheldatud supraventrikulaarseid ja ventrikulaarseid arütmiaid. Raske südamepuudulikkusega patsientidel esineb sageli eluohtlikke supraventrikulaarseid/ventrikulaarseid arütmiaid või on nad eriti vastuvõtlikud nende tekkeks. Mõnedel patsientidel on milrinoon suurendanud ventrikulaarset ektoopiat, sh mööduvat tahhükardiat (vt lõik 4.8). Sel põhjusel tuleb patsiente, kellel esinevad komplekssed ventrikulaarsed südamearütmiad, milrinooniga ravi ajal pidevalt elektrokardiograafiliselt jälgida ja annust hoolikalt kohandada.

Kuna milrinoon põhjustab AV sõlme juhtivuse kerget suurenemist, on kontrollimatu kodade laperduse/virvendusega patsientidel võimalik ventrikulaarse ravivastuse suurenemine. Sel põhjusel tuleb enne milrinooniga ravi alustamist AV sõlme juhtivuse aja pikendamiseks kaaluda digitaliseerimist või ravi teiste ravimitega ning arütmia tekkimisel ravi katkestada.

Südamepuudulikkusega kaasneva arütmia riski võivad suurendada paljud ravimid või ravimite kombinatsioonid. Milrinooni saavaid patsiente tuleb infusiooni ajal hoolikalt jälgida ja arütmia tekkimisel infusioon peatada.

Milrinoon võib vasodilateeriva toime tõttu põhjustada hüpotensiooni; seetõttu tuleb hüpotensiooniga patsiente, kellele manustatakse milrinooni, enne ravi hoolikalt jälgida. Liigse vererõhu langusega patsientidel tuleb infusioonikiirust aeglustada või infusioon peatada. Hüpotensiooniga patsientidel tuleb ravi milrinooniga alustada väiksema annusega. Kui ravi ajal tekib milrinooni vasodilateeriva toime tõttu liigne hüpotensioon, tuleb infusioon kuni vereringe stabiliseerumiseni peatada ja seejärel alustada väiksema annusega, kui ravi jätkamine on vajalik.

Kui intensiivse diureetikumidega eelravi tulemusel on kahtlus südame täitumisrõhu olulisele vähenemisele, võib milrinooni manustada alles pärast vatsakeste täitumisrõhu mõõtmist ja korrigeerimist ning vererõhu, pulsisageduse ja teiste kliiniliselt oluliste parameetrite hoolikat jälgimist.

Diureetikumidega ravimisel tuleb südame minutimahu paranemisel diureetikumi annust vähendada. Liigse diureetikumide kasutamise tõttu tekkiv kaaliumikaotus võib vajada diureetikumi annuse vähendamist. Liigse diureetikumide annuse tõttu tekkiv kaaliumikaotus võib digitaliseeritud patsientidel soodustada arütmiate teket. Seetõttu tuleb enne milrinooni kasutamist või selle ajal hüpokaleemiat korrigeerida kaaliumilisanditega.

Milrinooni süstimisel on teatatud infusioonikoha reaktsioonidest (vt lõik 4.8). Seetõttu tuleb võimaliku ekstravasatsiooni vältimiseks infusioonikohta hoolikalt jälgida.

Hemoglobiinitaseme langus, sh aneemia, tekib sageli südamepuudulikkuse alguses. Patsientidel, kellel on vähenenud trombotsüütide arv (< 100 000/mikroliitri kohta) või vähenenud hemoglobiini kontsentratsioon (< 10 g/l), võib milrinooni kasutada ainult hoolika laboratoorse kontrolli tingimustes, kuna üksikjuhtudel võib trombotsüütide arv või hemoglobiini kontsentratsioon (ja erütrotsüütide arv) veelgi langeda (vt lõik 4.8).

Puuduvad kontrolliga uuringud milrinooni infusioonidega kestusega kauem kui 48 tundi.

Eakad Erisoovitused puuduvad. Vanusega seotud toimet kõrvaltoimete esinemissagedusele ei ole täheldatud. Kontrolliga farmakokineetilised uuringud ei ole näidanud muutusi milrinooni farmakokineetilises profiilis eakatel.

Neerukahjustus Raske neerukahjustusega patsientidel tuleb annust kohandada (vt lõik 4.2).

Lapsed Lisaks täiskasvanutel kirjeldatud hoiatustele ja ettevaatusabinõudele tuleb arvestada järgnevaga. Vastsündinutel tuleb pärast avatud südameoperatsiooni ravi ajal milrinooniga jälgida südame löögisagedust ja rütmi, süsteemset arteriaalset vererõhku nabaarteri kateetri või perifeerse kateetri kaudu, tsentraalset venoosset rõhku, südameindeksit, südame väljutusmahtu, süsteemset veresoonte resistentsust, kopsuarteri rõhku ja kodade rõhku. Jälgitavad laboratoorsed väärtused on trombotsüütide arv, seerumi kaaliumisisaldus, maksafunktsioon ja neerufunktsioon. Nõutav on vastsündinute ravimuutuste sageduse ja ravivastuste hindamine algväärtuste alusel. Kirjanduse andmetel esines neerufunktsiooni kahjustusega lastel milrinooni kliirensi märkimisväärne halvenemine ja kliiniliselt olulised kõrvaltoimed. Kuid ei ole veel selge, millise spetsiifilise kreatiniini kliirensi korral tuleb lastel annust kohandada. Seetõttu ei ole milrinooni kasutamine selles populatsioonis soovitatav (vt lõik 4.2).

Lastel tuleb milrinooni manustamist alustada ainult siis, kui patsient on hemodünaamiliselt stabiilne.

Vastsündinute puhul, kellel esinevad intraventrikulaarse hemorraagia riskitegurid (nt enneaegne imik, väike sünnikaal), tuleb olla ettevaatlik, kuna milrinoon võib esile kutsuda trombotsütopeeniat. Laste kliinilistes uuringutes suurenes trombotsütopeenia risk infusiooni kestusega märkimisväärselt. Kliinilised andmed näitavad, et milrinooniga seotud trombotsütopeenia on lastel sagedasem kui täiskasvanutel (vt lõik 4.8). Kliinilistes uuringutes ilmnes, et milrinoon aeglustab arterioosjuha sulgumist lastel. Seega, kui milrinooni kasutamine on soovitav enneaegsetel või ajalistel imikutel, kellel on oht, et esineb avatud arterioosijuha tuleb ravivajadust kaaluda võimalike riskide suhtes (vt lõigud 4.2, 4.8, 5.2 ja 5.3).

Ravim sisaldab 0,5 g glükoosi annuses (10 ml). Sellega tuleb arvestada suhkurtõbe põdevate patsientide puhul.

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

Ravimi kasutamine võib anda dopingukontrollis positiivseid tulemusi.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Sademe tekke vältimiseks ei tohi furosemiidi ja bumetaniidi manustada milrinooniga samas intravenoosses infusioonisüsteemis (vt lõik 6.2).

Milrinooni ei tohi lahjendada naatriumvesinikkarbonaadi intravenoosse infusiooniga.

Kuigi teoreetiliselt on võimalik koostoime kaltsiumikanali blokaatoritega, ei ole tänaseni tõendeid kliiniliselt olulise koostoime kohta.

Milrinoon sobib oma inotroopse toime tõttu patsientidele, kes vajavad glükosiidide mittetoksilise annuse kasutamise foonil kardiostimulatsiooni.

Teisi ravimeid, sealhulgas kokkusobivaid ravimeid, ei tohi koos milrinooni süstega koos manustada.

Vedeliku ja elektrolüütide taskaalu muutusi, samuti seerumi kreatiniini sisaldust tuleb milrinooniga ravi ajal hoolikalt jälgida. Südame väljutusmahu ja sellest tulenevalt diureesi paranemisel võib diureetikumi annust vähendada. Liigse diureesi tõttu tekkiv kaaliumikaotus võib digitaliseeritud patsientidel soodustada arütmiate teket. Seetõttu tuleb enne milrinooni kasutamist või selle ajal hüpokaleemiat korrigeerida kaaliumilisanditega.

Milrinooni ja diureetikumide samaaegsel kasutamisel on täheldatud aditiivset diureetilist ja hüpokaleemilist toimet. Kui milrinoon parandab neeruperfusiooni, võib diureetikumide toime tugevneda. Inotroopselt aktiivsete ainete (nt dobutamiini) samaaegsel manustamisel võib positiivne inotroopne toime tugevneda.

Patsientide erirühmad Andmed puuduvad.

Lapsed Andmed puuduvad.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasestumisealised naised/kontratseptsioon Milrinooniga ei ole uuringuid läbi viidud fertiilses eas naistel. Milrinooni toime fertiilses eas naistele või rasestumisvastaseid ravimeid kasutavatele naistele ei ole teada. Rasedus Kasutamise kohta raseduse ajal ei ole piisavalt kliinilisi andmeid. Loomkatsed ei ole näidanud otsest ega kaudset kahjulikku toimet rasedusele/embrüonaalsele/loote arengule/sünnitusele ega postnataalsele arengule (vt lõik 5.3).

Raseduse ajal tohib ravimit kasutada ainult vastavalt riski/kasu hindamisele.

Imetamine Milrinooni eritumise kohta rinnapiima ei ole piisavalt teavet. Otsus imetamise või milrinooniga ravi katkestamise kohta tuleb langetada, arvestades imetamisest saadavat kasu lapsele ja ravist saadavat kasu naisele.

Fertiilsus Kasutamise kohta raseduse ajal ei ole piisavalt kliinilisi andmeid.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

4.8 Kõrvaltoimed

Ravi ajal milrinooniga võivad esineda järgmised kõrvaltoimed.

Kõrvaltoimete esinemissageduse klassifitseerimisel on kasutatud järgmisi kriteeriume: väge sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Väga Organsüsteem Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata sage Vere ja Trombotsüto- Punaste vereliblede lümfisüsteemi peenia* arvu ja/või häired hemoglobiini Immuunsüsteemi häired Ainevahetus- ja Hüpokaleemia toitumishäired Närvisüsteemi Kerge kuni Treemor häired mõõdukalt tugev

Südame häired Vatsakeste Vatsakeste Torsades de Respiratoorsed, Bronhospasm rindkere ja meiastiinumi häired Maksa ja Kõrvalekalded sapiteede häired maksafunktsioo- Naha ja Nahareaktsioonid nahaaluskoe nagu eksanteem kahjustused Neerude ja Turse, kuseteede häired neerupuudulikkus Üldised häired ja Anafülaktiline Süstekoha manustamiskoha šokk reaktsioonid reaktsioonid *Imikutel ja lastel suurenes trombotsütopeenia risk infusiooni kestusega märkimisväärselt. Kliinilised andmed näitavad, et milrinooniga seotud trombotsütopeeniat esineb lastel sagedamini kui täiskasvanutel (vt lõik 4.4). ** Arütmiate esinemissagedus ei ole olnud seotud milrinooni annuse ega plasmakontsentratsiooniga. Need arütmiad on harva eluohtlikud. Arütmia esinemise korral on see sageli seotud teatud alusteguritega, nagu olemasolevad arütmiad, ainevahetushäired (nt hüpokaleemia), digoksiini ebanormaalne tase ja kateetri sisestamine. Kliinilised andmed näitavad, et milrinooniga seotud arütmiat esineb lastel vähem kui täiskasvanutel.

Milrinoon põhjustab AV-ülejuhteaja kerget lühenemist. See võib kodade laperduse/virvendusega patsientidel põhjustada vatsakeste löögisageduse suurenemist.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Juhusliku paravenoosse manustamise korral võivad esineda süstekoha reaktsioonid.

Lapsed

Närvisüsteemi häired Teadmata: intraventrikulaarne hemorraagia (vt lõik 4.4).

Kaasasündinud, perekondlikud ja geneetilised häired Teadmata: avatud arterioosjuha*** (vt lõigud 4.2, 4.4, 5.2 ja 5.3) ***Avatud arterioosjuhal on kriitilised tagajärjed, mis on seotud kopsuringluse ülekoormusega ja sellele järgneva kopsuödeemi ja hemorraagia kombinatsiooniga ning organite vähenenud

perfusiooniga koos sellele järgneva intraventrikulaarse hemorraagia ja nekrotiseeriva enterokoliidiga, mis võib kirjanduse andmetel lõppeda surmaga. Pikaajalised ohutusandmed laste kohta ei ole veel saadaval.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Milrinooni intravenoosne üleannustamine võib põhjustada hüpotensiooni (vasodilateeriva toime tõttu) ja südame rütmihäireid. Sellisel juhul tuleb milrinooni manustamist vähendada või see ajutiselt katkestada, kuni patsiendi seisund stabiliseerub. Spetsiifilist antidooti ei ole teada, kuid tuleb rakendada üldiseid vereringet toetavaid meetmeid.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: fosfodiesteraasi inhibiitorid, ATC-kood: C01CE02

Toimemehhanism Milrinoon on positiivse inotroopse toimega vasodilataator, millel on vähene kronotroopne aktiivsus. See parandab ka vasaku vatsakese diastoolset lõõgastust. See erineb struktuuri ja toimemehhanismi poolest digitaalise glükosiididest, katehhoolamiinidest või angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoritest. Milrinoon on südame- ja veresoonte lihastes inotroopsete ja veresoonte lõõgastavate kontsentratsioonide juures III-cAMP-fosfodiesteraasi isoensüümi selektiivne inhibiitor. Südamelihase rakus viib see inhibeeriv toime cAMP-vahendatud rakusisese kaltsiumi ja müokardi kontraktiilse jõu suurenemiseni, samuti kontraktiilsete valkude cAMP-sõltuva fosforüülimiseni. Veresoonte lihasrakus toimub cAMP-vahendatud rakusisese ioniseeritud kaltsiumi sisalduse vähenemine ja seega veresoonte lihaskonna lõõgastumine. Edasised eksperimentaalsed leiud näitavad, et milrinoon ei ole beeta- retseptori agonist ega inhibeeri Na/Ka-ATPaasi aktiivsust nagu digitaalise glükosiidid. Milrinoon põhjustab AV-sõlme juhtivuse kerget paranemist, kuid teisi olulisi elektrofüsioloogilisi toimeid ei ole.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Kliinilised uuringud südamepuudulikkusega patsientidel on näidanud, et milrinoon suurendab vasaku vatsakese maksimaalse rõhu tõusu kiirust sõltuvalt annusest ja plasmakontsentratsioonist. Tervete vabatahtlikega läbi viidud uuringud on näidanud vasaku vatsakese rõhu ja mahu suhte suurenemist milrinooniga ravi ajal. See viitab aine otsesele inotroopsele toimele. Milrinoon põhjustas ka annusest ja plasmakontsentratsioonist sõltuvat käsivarre verevoolu suurenemist südamepuudulikkusega patsientidel, mis viitab otsesele vasodilatatoorsele toimele arteritele. Lisaks müokardi kontraktiilsuse suurendamisele parandab milrinoon diastoolset funktsiooni, mida näitas vasaku vatsakese diastoolse lõõgastumise paranemine.

Milrinooni süstimine terapeutilises annusvahemikus suurendas müokardi funktsioonihäirega patsientidel südameindeksit ning vähendas kopsukapillaaride rõhku ja veresoonte resistentsust. Südame löögisagedus suurenes 3...10%, olenevalt annusest. Keskmine arteriaalne vererõhk langes 5...17%, annusest sõltuvalt. Hemodünaamika paranemine korreleerus annuse ja milrinooni plasmakontsentratsiooniga ning sellega kaasnes kliiniliste sümptomite paranemine. Valdaval enamusel patsientidest täheldati hemodünaamiliste parameetrite paranemist viie kuni viieteistkümne minuti jooksul pärast ravi alustamist.

Milrinoon avaldab ka digitaliseeritud patsientidel positiivset inotroopset toimet. Puuduvad tõendid selle kohta, et milrinoon suurendaks südameglükosiidide toksilisust. Milrinooni ligikaudne maksimaalne toime südame väljutusmahule ja kopsukapillaarrõhule saavutatakse milrinooni plasmakontsentratsioonide vahemikus 150 ng/ml kuni 250 ng/ml. Kliinilistes uuringutes on näidatud, et milrinoon parandab kiiresti kongestiivse südamepuudulikkuse hemodünaamilisi näitajaid, sealhulgas südame väljutusmahtu, kopsukapillaaride kiilurõhku ja vaskulaarset resistentsust, ilma kliiniliselt olulise mõjuta südame löögisagedusele või müokardi hapnikutarbimisele. Intravenoosse milrinooniga ravi ajal kaasneb kliiniliste sümptomite paranemisega südame paispuudulikkuse hemodünaamika paranemine, mida mõõdetakse New Yorgi Südameassotsiatsiooni (NYHA) klassifikatsiooni muutusega.

Lapsed Kirjanduse ülevaatest leiti kliinilisi uuringuid patsientide kohta, kellel oli pärast südame madala väljutusmahuga südameoperatsiooni septiline šokk või pulmonaalhüpertensiooni sündroom. Manustatud annused olid: löökannus 50...75 μg/kg, mis manustati 30...60 minuti jooksul, millele järgnes pidev intravenoosne infusioon kiirusega 0,25...0,75 μg/kg/min kuni 35 tunni jooksul. Nendes uuringutes täheldati milrinooni toimel südame väljutusmahu suurenemist, südame täitumisrõhu langust, süsteemse ja kopsuveresoonte resistentsuse vähenemist ning minimaalseid muutusi südame löögisageduses ja müokardi hapnikutarbimises.

Milrinooni pikaajalise kasutamise uuringud ei ole piisavad, et soovitada milrinooni manustamist kauem kui 35 tunni jooksul.

Mõnedes uuringutes vaadeldi milrinooni kasutamist mittehüperdünaamilise septilise šokiga lastel (Barton et al., 1996; Lindsay et al., 1998); milrinooni mõju šunteerimisjärgsele pulmonaalhüpertensioonile pärast Fallot’ tetraadi korrigeerimist (Chu et al., 2000); lämmastikoksiidi ja milrinooni kombineeritud toimet kopsuvereringele pärast Fontani tüüpi protseduuri (Cai et al., 2008).

Nende uuringute tulemused ei olnud lõplikud. Seetõttu ei saa milrinooni kasutamist nendel näidustustel soovitada.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine ja jaotumine In vitro valkudega seondumise uuringud näitasid, et olenevalt määramismeetodist, on milrinooni seonduvus valkudega terapeutiliselt oluliste plasmakontsentratsioonide juures 70...91%. Milrinooni tasakaalukontsentratsioon plasmas on ligikaudu 200 ng/ml, mis saavutatakse kuus kuni kaksteist tundi pärast püsiinfusiooni säilitusannusega 0,50 mikrogrammi/kg/min.

Pärast intravenoosset süstimist südame paispuudulikkusega patsientidele annuses 12,5...125 µg/kg on milrinooni jaotusruumala 0,38 l/kg/h, keskmine terminaalne eliminatsiooni poolväärtusaeg 2,3 tundi ja kliirens 0,13 l/kg/h. Pärast intravenoosset infusiooni südame paispuudulikkusega patsientidele annuses 0,2...0,7 µg/kg/min oli ravimi jaotusruumala ligikaudu 0,45 l/kg, keskmine terminaalne eliminatsiooni poolväärtusaeg 2,4 tundi ja kliirens 0,14 l/kg/h. Need farmakokineetilised parameetrid ei olnud annusest sõltuvad ja pärast süstimist oli plasmakontsentratsiooni-aja kõvera alune pindala oluliselt annusest sõltuv. Ultratsentrifuugimise abil on näidatud, et milrinooni plasmakontsentratsioon on vahemikus 70...400 nanogrammi/ml ja kuni 70% seondub inimese plasmavalkudega.

On näidatud, et 70% milrinoonist (enesedialüüsil) seondub inimese plasmavalkudega.

Biotransformatsioon ja eritumine Milrinoolil on 5 metaboliiti; ainult O-glükuroniidil on biotransformatsioonis oluline roll.

Inimestel eritub milrinoon peamiselt uriiniga. Väljaheites leidub seda vaid väikestes kogustes. Suukaudselt manustatud milrinooni peamine eritumistee on uriiniga (83%) ja see toimub metaboliit O-glükuroniidi kaudu (12%). Tervetel inimestel on eritumine uriiniga kiire, ligikaudu 60% eritub esimese kahe tunni jooksul pärast manustamist ja ligikaudu 90% esimese kaheksa tunni jooksul pärast manustamist. Milrinooni keskmine renaalne kliirens on ligikaudu 0,3 l/min, mis näitab aktiivset sekretsiooni. Lineaarsus/mittelineaarsus Andmed puuduvad.

Neerukahjustus Südamepuudulikkusega patsientidel olid nii kliirens kui ka poolväärtusaeg pikenenud vastavalt nende neerufunktsiooni langusele võrreldes tervete vabatahtlikega.

Raske neerukahjustusega (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min) patsientidelt saadud andmed näitasid, et neerukahjustuse korral on terminaalne eliminatsiooni poolväärtusaeg pikenenud.

Lapsed Milrinoon eritub lastel kiiremini kui täiskasvanutel. Imikutel on kliirens siiski oluliselt madalam kui lastel ja enneaegsetel imikutel on kliirens veelgi madalam. Täiskasvanutega võrreldes kiirema kliirensi tulemusena olid lastel milrinooni tasakaalukontsentratsioonid plasmas madalamad kui täiskasvanutel. Normaalse neerufunktsiooniga lastel oli milrinooni tasakaalukontsentratsioon plasmas pärast 6...12-tunnist pidevat infusiooni kiirusega 0,5...0,75 µg/kg/min ligikaudu 100...300 ng/ml.

Pärast intravenoosset infusiooni kiirusel 0,5...0,75 µg/kg/min vastsündinutele, imikutele ja lastele avatud südameoperatsiooni järgselt, on milrinooni jaotusruumala vahemikus 0,35...0,9 l/kg, kusjuures vanuserühmade vahel olulisi erinevusi ei esine. Pärast intravenoosset infusiooni kiirusel 0,5 µg/kg/min väga enneaegsetele imikutele madala süsteemse väljavoolu vältimiseks pärast sündi on milrinooni jaotusruumala umbes 0,5 l/kg.

Mitmed farmakokineetilised uuringud on näidanud, et lastel suureneb kliirens vanuse kasvades. Imikutel on kliirens oluliselt madalam kui lastel (3,4...3,8 ml/kg/min vs 5,9...6,7 ml/kg/min). Vastsündinutel oli milrinooni kliirens ligikaudu 1,64 ml/kg/min ja enneaegsetel imikutel on kliirens veelgi madalam (0,64 ml/kg/min).

Milrinooni keskmine terminaalne poolväärtusaeg imikutel ja lastel on 2...4 tundi ning enneaegsetel imikutel 10 tundi.

Järeldati, et milrinooni optimaalne annus lastel farmakodünaamilise efektiivsuse lävest kõrgema plasmataseme saavutamiseks tundus olevat suurem kui täiskasvanutel, kuid enneaegsetel lastel farmakodünaamilise efektiivsuse lävest kõrgema plasmataseme saavutamiseks vajalik optimaalne annus tundus olevat madalam kui lastel. Arterioosjuha Milrinoon eritub neerude kaudu ja selle jaotusruumala piirdub rakuvälise ruumiga, mis viitab sellele, et avatud arterioosjuhaga seotud vedeliku ülekoormus ja hemodünaamilised muutused võivad mõjutada milrinooni jaotumist ja eritumist (vt lõigud 4.2, 4.4, 4.8 ja 5.3).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Korduvtoksilisus

Milrinooni suukaudne ja intravenoosne manustamine rottidele, koertele ja ahvidele terapeutilistes annustes või veidi üle terapeutilise annuse põhjustas müokardi degeneratsiooni, fibroosi ja subendokardiaalset hemorraagiat, eriti vasaku vatsakese papillaarlihaste piirkonnas. Koronaararteri kahjustusi täheldati ainult koertel.

Genotoksilisus ja kartsinogeensus Pikaajalistes uuringutes ei täheldatud rottidel ja hiirtel kartsinogeensust. Rottidel esines endokardiaalset hemorraagiat ning müokardi nekroosi ja fibroosi. Hiirtel tuvastati müokardi degeneratsioon ja fibroos suurima annuse korral. Hiirte maos leiti nekroosi ja haavandeid. Genotoksilisuse in vitro ja in vivo uuringud olid negatiivsed.

Reproduktsioonioksilisus Milrinoonil ei ole mõju isaste ja emaste rottide viljakusele suukaudsete annuste korral, mis on kuni 40 korda suuremad inimestel kasutatavatest terapeutilistest annustest. Rottide ja küülikute reproduktsioonitoksilisuse uuringutes ei täheldatud teratogeenset toimet annuste korral kuni 10 korda (suukaudne) ja 2,5 korda (i.v) suuremate annuste korral inimestel kasutatavatest terapeutilistest annustest. Kolme põlvkonna uuringus rottidega, kellele manustati suu kaudu milrinooni, ei täheldatud loomade ega nende järglaste arengule toimet isegi suurima annuse korral (40 korda suuremad annused inimestel kasutatavatest terapeutilistest annustest).

Ahvidel, kellele manustati inimese terapeutilisi annuseid intravenoosselt, on tõestatud milrinooni diaplatsentaarset ülekandumist lootele. Ema ja loote seerumi tasemete suhe oli 4:1.

Noorloomad Prekliiniline uuring viidi läbi, et selgitada PDE 3 inhibiitorite arterioosjuha laiendava toime peaaegu ajalistel rotipoegadel ning nende erinevaid mõjusid peaaegu ajalistel ja enneaegsetel rotiloodetel. Milrinooni postnataalset arterioosjuha laiendavat toimet uuriti kolme annusega (10, 1 ja 0,1 mg/kg). Milrinooni dilatiivset toimet indometatsiini poolt ahenenud loote arterioosjuhas uuriti milrinooni (10, 1 ja 0,1 mg/kg) ja indometatsiini (10 mg/kg) samaaegse manustamisega emasrotile 21. päeval (peaaegu ajaline) ja 19. päeval (enneaegne). See in vivo uuring näitas, et milrinoon kutsub esile nii loote kui sünnijärgselt ahenenud arterioosjuha annusest sõltuva laienemise. Dilatiivne toime oli tugevam süstimisel vahetult pärast sündi võrreldes süstimisega 1 tund pärast sündi. Lisaks näitas uuring, et enneaegsetel on arterioosjuha milrinooni suhtes tundlikum kui ajaliselt sündinutel (vt lõigud 4.2, 4.4, 4.8 ja 5.2).

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

(S)-piimhape (pH reguleerimiseks) Veevaba glükoos Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks) Süstevesi

6.2 Sobimatus

Furosemiidi ja bumetaniidi ei tohi manustada milrinooni sisaldavatesse intravenoossetesse infusioonisüsteemidesse, et vältida sadestumise teket. Naatriumvesinikkarbonaati ei tohi intravenoosse infusiooni manustamisel lahjendamiseks kasutada. Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

24 kuud.

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist/ lahjendamist intravenoosseks infusiooniks: Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 0,45% naatriumkloriidi-, 0,9% naatriumkloriidi- või 5% glükoosilahusega lahjendatud infusioonilahusel 24 tunni jooksul temperatuuril kuni 25°C. Kui pakendi avamise/preparaadi manustamiskõlblikuks muutmise/ lahjendamise meetodid ei välista mikrobioloogilise saastatuse ohtu, tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi. Mitte hoida külmkapis ega lasta külmuda.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi lahjendamist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

10 ml lahust 10 ml I tüüpi värvitutes klaasampullides. Karbis 1, 5 või 10 ampulli.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Ravimit tuleb enne kasutamist visuaalselt kontrollida. Tahkete osakeste või värvuse muutusega lahuseid ei tohi kasutada.Ravimit võib lahjendada 0,45% naatriumkloriidi-, 0,9% naatriumkloriidi- või 5% glükoosilahusega, lahjendatud infusioonilahused tuleb ära kasutada 24 tunni jooksul. Lahuse stabiilsus pärast valmistamist: vt lõik 6.3. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Auxilia Pharma OÜ Tartu mnt 44 10115 Tallinn Eesti

8. MÜÜGILOA NUMBER

1270126

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 15.09.2026

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

september 2026