RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Nefomed 20 mg/2 ml süste-/infusioonilahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks ml süste-/infusioonilahust sisaldab 10 mg nefopaamvesinikkloriidi. Üks 2 ml ampull sisaldab 20 mg nefopaamvesinikkloriidi. INN: Nefopamum

Teadaolevat toimet omav abiaine: naatrium Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süste-/infusioonilahus Selge, värvitu kuni kollakas lahus, mis ei sisalda nähtavaid osakesi, mille pH on 4,9...5,9 ja ligikaudne osmolaalsus 255...285 mOsm/kg.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Ägeda mõõduka kuni tugeva valu, eriti postoperatiivse valu ravi täiskasvanutel multimodaalse valuravi osana.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Nagu kõigi valuvaigistite puhul, tuleb annust kohandada vastavalt valu intensiivsusele ja iga patsiendi kliinilisele vastusele. Nefopaami kasutamine piirdub tervishoiuasutustega, kus patsiente saab hoolikalt jälgida (vt lõik 4.8).

Täiskasvanud Intramuskulaarne manustamine: nefopaami tuleb manustada sügava intramuskulaarse süstena. Tavaline soovitatav annus on 20 mg süste kohta ja seda võib vajadusel korrata iga 6 tunni järel, mitte ületada koguannust 120 mg 24 tunni jooksul.

Sügavad intramuskulaarsed süstid võivad olla valulikud. Kui on vaja mitut intramuskulaarset süsti, tuleb kaaluda intravenoosset manustamist.

Intravenoosne manustamine: nefopaami tuleb manustada aeglase intravenoosse infusioonina 15 minuti jooksul, kui patsient on lamavas asendis, et vältida kõrvaltoimete (iiveldus, pearinglus, higistamine) tekkimist. Tavaline soovitatav ühekordne annus on 20 mg süste kohta, vajadusel korratakse iga 4 tunni järel, mitte ületada koguannust 120 mg 24 tunni jooksul.

Lapsed Nefopaami ohutus ja efektiivsus ei ole tõestatud lastel ja alla 18-aastastel noorukitel.

Eakad Nefopaami antikolinergilise toime tõttu ei soovitata seda ravimit eakatel inimestel kasutada.

Neerupuudulikkus Lõppstaadiumis neeruhaigusega patsientidel tuleb ööpäevast annust vähendada 50% -ni.

Maksapuudulikkus Maksapuudulikkus võib häirida nefopaami metabolismi. Maksakahjustusega patsientidel on soovitatav ettevaatus.

Manustamisviis Nefopaami võib manustada tavaliste infusioonilahustega (0,9% naatriumkloriid ja 5% glükoos). Enne intravenoosset infusiooni tuleb lahus lahjendada. Soovitatav on vältida nefopaami ja teiste süstepreparaatide segamist samas süstlas.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Krambihood või krambihood anamneesis. Uriinipeetuse oht, mis on seotud uretro-prostaatiliste häiretega. Suletudnurga glaukoomi tekke risk.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ravimisõltuvus Nefopaami kasutamine võib põhjustada ravimisõltuvust, mis omakorda võib põhjustada ravimi kuritarvitamist, eriti patsientidel, kellel on anamneesis ainete tarvitamine ja/või vaimse tervise häired. Nendele patsientidele tuleb nefopaami määrata ettevaatusega ning jälgida sõltuvuse nähtude teket.

Nefopaam ei ole näidustatud krooniliste valulike seisundite raviks.

Eriti ettevaatlik tuleb olla järgmistel juhtudel:

• maksapuudulikkus (vt lõik 4.2).
• neerupuudulikkus (vt lõik 4.2), ravimi kuhjumise ja seega ka kõrvaltoimete suurenenud risk.
• kõigil südame-veresoonkonna haigustega patsientidel nefopaami tahhükardiat tekitava toime tõttu (vt

lõigud 4.5 ja 4.8).

• ravimi antikolinergiliste toimete tõttu ei ole ravi nefopaamiga eakatel soovitatav (vt lõik 4.2).

Serotonergilise toimega antidepressantide kasutamisel on harva teatatud veritsushäiretest, nagu ekhümoosid, purpur ja teised hemorraagilised juhud, nt gastrointestinaalne või günekoloogiline veritsus. Ettevaatus on soovitatav patsientidel, kes võtavad antikoagulante ja/või ravimeid, mis teadaolevalt mõjutavad trombotsüütide funktsiooni (vt lõik 4.5) ja patsientidel, kellel on teadaolevalt kalduvus veritsusele/veritsushäiretele.

See ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes ampullis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Tuleb arvestada, et paljud ravimpreparaadid või toimeained võivad põhjustada täiendavat kesknärvisüsteemi pärssivat toimet ja soodustada tähelepanuvõime vähenemist. Nendeks on morfiini derivaadid (valuvaigistid, köhapärssijad ja asendusravi preparaadid), neuroleptikumid, barbituraadid, bensodiasepiinid, anksiolüütikumid, mis ei kuulu bensodiasepiinide klassi (nt meprobamaat), uinutid, sedatiivse toimega antidepressandid (amitriptüliin, doksepiin, mianseriin, mirtasapiin, trimipramiin), sedatiivse toimega H1-antihistamiinid, tsentraalse toimega hüpertensioonivastased ained, baklofeen ja talidomiid.

Mittesoovitatavad kombinatsioonid

• Alkoholi tarbimine

Alkohol suurendab nende ainete rahustavat toimet. Halvenenud tähelepanuvõime võib muuta ohtlikuks auto juhtimise ja masinate käsitsemise.

Vältida alkohoolsete jookide ja alkoholi sisaldavate ravimite võtmist.

Järgmiste kombinatsioonide korral on vajalik ettevaatus

• Teised rahustavad ravimid suurenenud tsentraalse depressiooni riski tõttu

Morfiini derivaadid (valuvaigistid, köhapärssijad ja asendusravi preparaadid), neuroleptikumid, barbituraadid, bensodiasepiinid, anksiolüütikumid, mis ei kuulu bensodiasepiinide klassi (nt meprobamaat), uinutid, sedatiivse toimega antidepressandid (amitriptüliin, doksepiin, mianseriin, mirtasapiin, trimipramiin), sedatiivse toimega H1-antihistamiinid, tsentraalse toimega hüpertensioonivastased ained, baklofeen ja talidomiid.

Ettevaatus on soovitatav teiste antikolinergiliste ainetega kooskasutamisel.

Ettevaatus on soovitatav patsientidel, kes võtavad antikoagulante ja/või ravimeid, mis teadaolevalt mõjutavad trombotsüütide funktsiooni [nt atüüpilised antipsühhootikumid ja fenotiasiinid, enamik tritsüklilisi antidepressante, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (MSPVA-d), atsetüülsalitsüülhape (ASA)] (vt lõik 4.4). ).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Puuduvad kliinilised andmed nefopaamvesinikkloriidi kasutamise kohta raseduse ajal. Loomkatsed ei ole piisavad, et teha lõplikku järeldust reproduktsioonitoksilisuse kohta. Nefomed’i ei tohi raseduse ajal kasutada. Imetamine Nefopaam eritub rinnapiima. Kontsentratsioonid on ligikaudu samad kui ema vereplasmas, varieerudes rinnapiimas vahemikus 6…299 mikrogramm/l, mis annaks imiku annuseks ligikaudu 50 mikrogramm/kg päevas ehk vähem kui 3% ema kehakaalule kohandatud annusest. Mõjust imetamisele ei ole teatatud, sest rinnaga toidetavale imikule on väike risk kõrvaltoimeteks, nagu toitmisprobleemid, unehäired, ärrituvus, higistamine, oliguuria. Seega tuleb rinnaga toitmist jätkata nefopaamiga ravi ajal ainult siis, kui see on kliiniliselt vajalik.

Fertiilsus Loomkatsetes ei täheldatud kahjulikku mõju viljakusele. Nefopaami mõju inimese viljakusele ei ole teada.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Võimaliku unisuse riski tõttu võib tähelepanuvõime olla vähenenud ning muuta autojuhtimise ja masinate käsitsemise ohtlikuks.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõik kõrvaltoimed on loetletud organsüsteemi klassi ja esinemissageduse järgi: väga sage (> 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi Väga sage Sage Harv Teadmata klass Psühhiaatrilised erutuvus*, segasusseisund häired ärrituvus*, Närvisüsteemi somnolentsus vertiigo* krambid* kooma häired Südame häired tahhükardia*, Seedetrakti iiveldus koos suukuivus* häired oksendamisega Neerude ja kusepeetus kuseteede häire Üldised häired ja hüperhidroos* üldine halb enesetunne süstekoha valu manustamiskoha reaktsioonid Immuunsüsteemi ülitundlikkusreaktsioon häired (urtikaaria, *Kuigi neist ei ole kunagi teatatud, võib lisaks kirjeldatud kõrvaltoimetele esineda ka teisi atropiinilaadseid toimeid.

Ravimisõltuvus Nefomedi kasutamine võib põhjustada ravimisõltuvust. Ravimisõltuvuse risk on varieeruv sõltuvalt patsiendi individuaalsetest riskiteguritest (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Antikolinergilist-tüüpi sümptomid: tahhükardia, segasusseisund, kooma, krambid ja hallutsinatsioonid (vt lõik 4.4).

Ravi Sümptomaatiline ravi koos südametöö ja hingamise jälgimisega haiglatingimustes.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: analgeetikumid, teised analgeetikumid ja antipüreetikumid, ATC-kood: N02BG06

Tentraalse toimega mittemorfiinsel mitteopioidsel analgeetikumil nefopaamil on keemiline struktuur, mis on täiesti erinev teistest teadaolevatest valuvaigistitest. In vitro inhibeeritakse roti sünaptosoomides katehhoolamiinide ja serotoniini tagasihaaret. In vivo on nefopaami kasutamisel loomadel ilmnenud notsitseptiivsed omadused. Antihüperalgeetilist toimet on demonstreeritud ka mehhanismiga, mis ei ole täielikult välja selgitatud. Kliinilistes uuringutes on näidatud, et nefopaam mõjutab operatsioonijärgseid külmavärinaid. Nefopaamil puudub põletikuvastane ja antipüreetiline toime. Vastupidiselt opioididele ei põhjusta nefopaam hingamisdepressiooni ega aeglusta soolestiku motoorikat. Nefopaamil on antikolinergiline toime, mis võib põhjustada südame löögisageduse ja vererõhu tõusu, uriinipeetust, müdriaasi ja glaukoomi, suukuivust ning segasust. Hemodünaamiliselt täheldati mõõdukat ja mööduvat südame löögisageduse ja vererõhu tõusu.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast 20 mg annuse intramuskulaarset manustamist on maksimaalne plasmakontsentratsioon (T ) vahemikus 0,5 kuni 1 tund ja maksimaalne kontsentratsioon (C ) keskmiselt 25 ng/ml. Keskmine plasma poolväärtusaeg on 5 tundi. Intravenoossel manustamisel samas annuses on keskmine plasma poolväärtusaeg 4 tundi. Jaotumine 71…76 % nefopaamist seondub plasmavalkudega. Biotransformatsioon Nefopaam läbib maksas ulatusliku biotransformatsiooni desmetüülnefopaamiks (mis näib olevat bioloogiliselt aktiivne) ja N-oksiidnefopaamiks hüdroksüülimise, glükuronisatsiooni ja N-oksüdatsiooni teel. Nefopaami biotransformatsioon on väga oluline ja on tuvastatud 3 peamist metaboliiti: demetüülnefopaam, N-oksiidnefopaam ja N-glükuroniidnefopaam. Esimesel kahel konjugeerimata metaboliidil ei ilmnenud loomadel valuvaigistavat toimet.

Eritumine Eritumine toimub peamiselt uriiniga: 87% manustatud annusest esineb uriinis. Vähem kui 5% annusest eritub muutumatul kujul; uriinis tuvastatud metaboliidid moodustavad vastavalt 6%, 3% ja 36% intravenoosselt manustatud annusest.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Mittekliinilised uuringud ei näidanud inimestele erilisi ohte, lähtudes tavapärastest farmakoloogilistest ohutusuuringutest, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kantserogeensuse ja reproduktiivtoksilisuse uuringutest.

Nefopaamvesinikkloriidi akuutne toksilisus näitab head ohutuspiiri kõrge terapeutilise indeksiga, mida määratletakse kui LD50/annuse suhe inimestel: teatatud uuringutes näitas intravenoosse manustamise suhe 9 vs. 22. Koerte ja paavianidega läbiviidud taluvustestid näitasid, et minimaalsed surmavad annused on suuremad kui 25 mg/kg, mis on 12 korda suuremad kui inimestel lubatud maksimaalsed annused.

Teoreetilisest terapeutilisest annusest üle 2,5-korda suuremate annuste kasutamisel koertel oli intravenoosselt manustatud nefopaami ainus kõrvaltoime kerge lokaalne ärritus süstekohas ilma histomorfoloogiliste muutusteta. Ainus toime, mida täheldati pärast annuste kuni 3 mg/kg manustamist koertele ja kuni 2,25 mg/kg rottidel, oli kerge lihase ärritus ilma koeliste muutusteta.

Andmed pikaajalise toksilisuse (6 ja 12 kuud) kohta rottidel ja koertel on piiratud. Seda esineb äärmiselt suurte annuste korral, mis on palju suuremad kui inimeste ravimisel kasutatavad annused. Ainult koertel täheldati pärast nefopaami 40 või 80 mg/kg/päevas manustamist kesknärvisüsteemile avalduvat toimet, mis avaldusid erutuse ja krampidena. In vitro genotoksilisuse testide tulemused ei näidanud mutageenset ega genotoksilist toimet. Nefopaamvesinikkloriidi manustamisel rottidele, hiirtele ja küülikutele ei teatatud reproduktiiv- ega arenguhäiretest. Pärast nefopaamvesinikkloriidi (terapeutiline annus) intravenoosset manustamist annuses 1 mg/kg 90 päeva jooksul ahvidel sõltuvuse märke ei täheldatud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Naatriumdivesinikfosfaatdihüdraat Dinaatriumvesinikfosfaatdodekahüdraat Kontsentreeritud fosforhape (pH reguleerimiseks) Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks) Süstevesi

6.2 Sobimatus

Ei ole teada.

6.3 Kõlblikkusaeg

Kõlblikkusaeg enne esmast avamist: 3 aastat

Kõlblikkusaeg pärast esmast avamist: Pärast esmast avamist tuleb ravim kohe ära kasutada.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi lahjendamist Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril 2…8 °C ja 25 °C. Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja. Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril 2°C kuni 8°C, välja arvatud juhul, kui lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoida ampullide alusel ja alus välispakendis, valguse eest kaitstult.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi lahjendamist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

I tüüpi (Ph.Eur.) läbipaistvast klaasist (Ph.Eur.) ampullid, mis on täidetud lahusega mahuni 2 ml. Ampullid on pakendatud koos pakendi infolehega pappkarpidesse. Pakendi suurused: 5 või 10 ampulli pakendis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Ravim on ainult ühekordseks kasutamiseks.

Enne manustamist tuleb ravimit visuaalselt kontrollida tahkete osakeste ja värvimuutuste suhtes. Ravimit ei tohi kasutada, kui sellel on nähtavaid riknemise märke (nt osakesed või värvimuutus).

Pärast ampulli avamist tuleb ravim kohe ära kasutada. Pärast kasutamist järelejäänud sisu tuleb ära visata.

Soovitatav on vältida ravimi segamist samas süstlas teiste süstitavate ravimitega.

Nefopaamvesinikkloriidi lahjendamiseks sobivad järgmised lahused: 9 mg/ml (0,9 %) naatriumkloriidi infusioonilahus ja 50 mg/ml (5 %) glükoosi infusioonilahus.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Medochemie Iberia S.A. Rua Jose Maria Nicolau, nº 6, 7ºB, São Domingos de Benifica 1500 662 Lisboa Portugal

8. MÜÜGILOA NUMBER

1106723

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 03.04.2023

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Aprill 2026