Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Paracetamol Fresenius 10 mg/ml infusioonilahus
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks ml lahust sisaldab 10 mg paratsetamooli. Üks 100 ml pudel sisaldab 1000 mg paratsetamooli. INN. Paracetamolum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Infusioonilahus Lahus on selge, värvitu ega sisalda nähtavaid osakesi. pH on vahemikus 5,2…6,0. Osmolaalsus on 250…330 mOsm/kg.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Mõõduka valu lühiajaline ravi, eriti pärast kirurgilist operatsiooni. Palaviku lühiajaline ravi, kui intravenoosne manustamine on kliiniliselt põhjendatud valu või palaviku kiire ravivajaduse tõttu ja/või kui teised manustamisviisid ei ole võimalikud. Ravimpreparaat on kasutamiseks täiskasvanutel, noorukitel ja lastel kehakaaluga üle 33 kg.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Intravenoosne. Ravimpreparaat on kasutamiseks täiskasvanutel, noorukitel ja lastel kehakaaluga üle 33 kg.
Annustamine
Annustamine põhineb patsiendi kehakaalul (vt alljärgnev annustamise tabel):
Patsiendi kehakaal Annus Manustamis- Paracetamol Maksimaalne > 33 kg kuni 15 mg/kg 1,5 ml/kg 75 ml 60 mg/kg, mitte ≤ 50 kg ületada 3 g > 50 kg ja patsiendil 1 g 100 ml 100 ml 3 g on täiendavaid maksatoksilisuse (maksakahjustuse) riskitegureid > 50 kg ja patsiendil 1 g 100 ml 100 ml 4 g ei ole täiendavaid maksatoksilisuse (maksakahjustuse) riskitegureid *Maksimaalne ööpäevane annus: käesolevas tabelis esitatud maksimaalne ööpäevane annus on mõeldud patsientidele, kes ei saa teisi paratsetamooli sisaldavaid ravimpreparaate, ning seda tuleb vastavalt kohandada, võttes arvesse selliste ravimpreparaatide kasutamist. **Väiksema kehakaaluga patsiendid vajavad väiksemaid koguseid.
- Minimaalne intervall manustamiskordade vahel peab olema vähemalt 4 tundi.
- 24 tunni jooksul ei tohi manustada rohkem kui 4 annust.
Neerukahjustus Neerupuudulikkusega patsientidel peab minimaalset manustamiskordade vahelist aega muutma vastavalt järgmisele skeemile:
Maksakahjustus Täiskasvanud patsientidel, kellel on krooniline maksapuudulikkus või kompenseeritud aktiivne maksahaigus, hepatotsellulaarne puudulikkus, krooniline alkoholism, krooniline alatoitumus (maksa glutatiooni väike reserv), dehüdratsioon, Gilberti haigus või kehakaal vähem kui 50 kg, ei tohi maksimaalne ööpäevane annus ületada 3 g (vt lõik 4.4). Eakad Eakatel ei ole vaja annust kohandada, kuid tuleb arvestada, et neeru- ja/või maksapuudulikkust esineb üle 65-aastastel patsientidel sagedamini (vt lõik 5.2).
Manustamisviis
Paracetamol Fresenius 10 mg/ml infusioonilahuse määramisel ja manustamisel tuleb olla hoolikas, et vältida milligrammi (mg) ja milliliitri (ml) segiajamisest tuleneda võivaid vigu annustamisel, mis võivad viia tahtmatu üleannustamise ja surmani. Tuleb veenduda, et välja kirjutatakse ja väljastatakse õige annus. Ravimi väljakirjutamisel tuleb kirjutada nii koguannus milligrammides kui ka koguannuse mahuline kogus. Tuleb veenduda, et mõõdetakse ja manustatakse õige annus.
Ainult ühekordseks manustamiseks. Kogu kasutamata jäänud lahus tuleb hävitada.
Enne manustamist tuleb ravimpreparaati visuaalselt kontrollida tahkete osakeste ja värvimuutuste suhtes.
Paratsetamooli lahus manustatakse 15 minutit kestva intravenoosse infusioonina.
Ravimpreparaadi lahjendamise juhised enne manustamist vt lõik 6.6.
4.3 Vastunäidustused
- Ülitundlikkus toimeaine, propatsetamoolvesinikkloriidi (paratsetamooli eelravim) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes
- Raske hepatotsellulaarne puudulikkus (Childi-Pugh’ > 9)
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Hoiatused
RAVIMIVIGADE RISK
Olge hoolikas, vältimaks milligrammi (mg) ja milliliitri (ml) segiajamisest tuleneda võivaid vigu annustamisel, mis võivad põhjustada tahtmatut üleannustamist ja surma (vt lõik 4.2).
Sobivat suukaudset analgeetilist ravi on soovitatav kasutada niipea, kui selline manustamisviis on võimalik.
Üleannustamise riski vältimiseks kontrollida, et teised manustatavad ravimid ei sisalda paratsetamooli ega propatsetamoolvesinikkloriidi.
Soovitatust suuremate annustega kaasneb risk väga tõsise maksakahjustuse tekkeks. Maksakahjustuse (sealhulgas fulminantne hepatiit, maksapuudulikkus, kolestaatiline hepatiit, tsütolüütiline hepatiit) kliinilised nähud ja sümptomid avalduvad tavaliselt mitte varem kui 2 ööpäeva ning maksimaalselt 4...6 ööpäeva pärast manustamist. Ravi antidoodiga tuleb rakendada niipea kui võimalik (vt lõik 4.9).
Paratsetamool võib põhjustada tõsiseid nahareaktsioone. Patsiente tuleb teavitada tõsiste nahareaktsioonide varajastest nähtudest, ning nahalööbe või teiste ülitundlikkuse nähtude esmasel avaldumisel tuleb ravimi kasutamine lõpetada.
Teatatud on püroglutaamatsidoosi põhjustatud suure anioonide vahega metaboolse atsidoosi (high anion gap metabolic acidosis, HAGMA) juhtudest patsientidel, kellel on raske haigus, näiteks raske neerukahjustus ja sepsis, või alatoitumus või teised glutatiooni vaeguse põhjused (nt krooniline alkoholism), keda on ravitud paratsetamooli raviannusega pikemat aega või paratsetamooli ja flukloksatsilliini kombinatsiooniga. Kui esineb kahtlus, et püroglutaamatsidoosi tõttu on tekkinud HAGMA, on soovitatav paratsetamooli manustamine kohe katkestada ja patsienti hoolikalt jälgida. Uriini 5-oksoproliini määramine võib olla kasulik, et tuvastada püroglutaamatsidoos kui HAGMA aluspõhjus mitme riskiteguriga patsientidel. Kui pärast paratsetamooli manustamise lõpetamist jätkatakse ravi flukloksatsilliiniga, on soovitav veenduda, et patsiendil ei ole HAGMA tunnuseid, sest flukloksatsilliin võib säilitada HAGMA kliinilist pilti (vt lõik 4.5).
Sarnaselt kõigi infusioonilahustega on vajalik hoolikas jälgimine, eriti infusiooni lõpus, et vältida õhkembooliat (vt lõik 6.6).
Paratsetamooli tuleb kasutada erilise ettevaatusega järgmistel juhtudel:
- Maksafunktsiooni häire ja hepatotsellulaarne puudulikkus (Childi-Pugh’ ≤ 9)
- Maksa ja sapiteede häired
- Meulengrachti-Gilberti sündroom (perekondlik mittehemolüütiline ikterus)
- Raske neerupuudulikkus (kreatiniini kliirens 10…30 ml/min), vt lõigud 4.2 ja 5.2
- Krooniline alkoholi kuritarvitamine
- Krooniline alatoitumus (glutatiooni väike reserv maksas)
- Totaalne parenteraalne toitmine
- Ensüümide indutseerijate kasutamine
- Hepatotoksiliste ravimite kasutamine
- Geneetilise etioloogiaga G-6-PD defitsiidiga patsientidel (favism) on võimalik hemolüütilise aneemia teke glutatiooni vähenenud sisalduse tõttu pärast paratsetamooli manustamist
- Dehüdratsioon
Mõju laboratoorsetele analüüsidele Paratsetamool võib mõjutada fosfovolframhappel põhinevate kusihappe analüüside ja glükoosoksüdaas-peroksüdaasi meetodil põhinevate veresuhkru analüüside tulemusi.
Teadaolevat toimet omavad abiained Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
- Probenetsiid põhjustab paratsetamooli kliirensi peaaegu kahekordset vähenemist, inhibeerides ravimi konjugeerimist glükuroonhappega. Kui paratsetamooli on vaja kasutada koos probenetsiidiga, tuleb kaaluda paratsetamooli annuse vähendamist.
- Salitsüülamiid võib pikendada paratsetamooli eliminatsiooni poolväärtusaega.
- Ettevaatus on soovitav ensüüme indutseerivate ravimite samaaegsel kasutamisel. Selliste ravimite hulka kuuluvad näiteks rifampitsiin ja barbituraadid. Samuti tuleb ettevaatusega manustada teisi ravimpreparaate, millel on koostoimeid maksa tsütokroomi ensüümidega või mis on nende substraadid, näiteks tritsüklilised antidepressandid, isoniasiid ja teatud epilepsiavastased ravimid (sh karbamasepiin, fenütoiin, fenobarbitaal ja primidoon).
- Üksikjuhtudel on kirjeldatud ootamatut maksatoksilisust patsientidel, kes tarbivad alkoholi või kasutavad ensüüme indutseerivaid ravimpreparaate (vt lõik 4.9).
- Paratsetamooli ja klooramfenikooli samaaegne manustamine võib pikendada klooramfenikooli toimet.
- Paratsetamooli ja zidovudiini (AZT) samaaegne manustamine suurendab kalduvust neutropeenia tekkeks.
- Paratsetamooli ja suukaudsete rasestumisvastaste vahendite samaaegne manustamine võib vähendada paratsetamooli eliminatsiooni poolväärtusaega.
- Paratsetamooli (4 g ööpäevas vähemalt 4 päeva jooksul) ja suukaudsete antikoagulantide samaaegne manustamine võib viia INR-i väärtuste kerge muutuseni. Sel juhul tuleb samaaegse kasutamise kestel ja samuti 1 nädala jooksul pärast paratsetamooliga ravi lõpetamist INR-i väärtusi sagedamini jälgida.
- Ettevaatust tuleb rakendada, kui paratsetamooli kasutatakse samaaegselt flukloksatsilliiniga, sest samaaegset võtmist on seostatud suure anioonide vahega metaboolse atsidoosiga, mis on tingitud püroglutaamatsidoosist, eriti patsientidel, kellel on riskitegureid (vt lõik 4.4.).
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus Kliiniline kogemus intravenoosselt manustatud paratsetamooliga on piiratud, kuid suur hulk rasedatelt saadud andmeid paratsetamooli suukaudsete annuste kasutamise kohta näitavad, et väärarenguid tekitavat ega loote-/neonataalset toksilisust ei esine.
Üsasiseselt paratsetamooliga kokku puutunud laste närvisüsteemi arengu epidemioloogiliste uuringute tulemused on vastuolulised. Kliinilise vajaduse korral võib paratsetamooli raseduse ajal kasutada, kuid kasutama peab väikseimat efektiivset annust lühima võimaliku aja jooksul ja vähima võimaliku sagedusega.
Imetamine Suukaudse manustamise järel eritub paratsetamool väikestes kogustes rinnapiima. Rinnapiimatoidul imikutel ei ole kõrvaltoimetest teatatud. Seega võib imetavatel emadel Paracetamol Fresenius’t kasutada.
Fertiilsus Reproduktsioonitoksilisust ei ole täielikult hinnatud (vt lõik 5.3).
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Paracetamol Fresenius ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.
4.8 Kõrvaltoimed
Kõrvaltoimete hindamisel on aluseks järgmised esinemissageduse määratlused:
Väga sage ≥ 1/10 Sage ≥ 1/100 kuni < 1/10 Aeg-ajalt ≥ 1/1000 kuni < 1/100 Harv ≥ 1/10 000 kuni < 1/1000 Väga harv < 1/10 000 Teadmata esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel
Nagu kõigi paratsetamooli sisaldavate ravimite puhul, esineb kõrvaltoimeid harva või väga harva. Kõrvaltoimeid on kirjeldatud järgmises tabelis:
Organsüsteemi Sage Harv Väga harv Teadmata klass Vere ja Trombotsütopeenia, lümfisüsteemi leukopeenia, häired neutropeenia, Immuunsüsteemi Anafülaktiline šokk*, häired ülitundlikkusreaktsioon*, Ainevahetus- ja Suure toitumishäired anioonide Südame häired Tahhükardia Vaskulaarsed Hüpotensioon häired Naha ja Tõsised Erüteem, nahaaluskoe nahareaktsioonid***, õhetus, kahjustused lööve*, urtikaaria* kihelus Üldised häired ja Manustamiskoha Haiguse tunne manustamiskoha reaktsioon (valu reaktsioonid ja põletustunne)
Organsüsteemi Sage Harv Väga harv Teadmata klass Uuringud Transaminaaside * Väga harvadel juhtudel on teatatud ülitundlikkusreaktsioonide juhtudest, mis avaldusid anafülaktilise šoki, urtikaaria, nahalööbena ning mille korral oli tarvis ravi lõpetada. ** Suure anioonide vahega metaboolne atsidoos: patsientidel, kellel on paratsetamooli kasutamise riskitegureid, on täheldatud suure anioonide vahega metaboolse atsidoosi juhtusid, mis on tingitud püroglutaamatsidoosist (vt lõik 4.4). Püroglutaamatsidoos võib neil patsientidel tekkida glutatiooni väikese sisalduse tagajärjel. *** Väga harvadel juhtudel on teatatud tõsistest nahareaktsioonidest, mille tõttu on tarvis ravi lõpetada. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Üleannustamine
Eriti suur risk maksakahjustuse (sh fulminantne hepatiit, maksapuudulikkus, kolestaatiline hepatiit, tsütolüütiline hepatiit) tekkeks on eakatel patsientidel, väikelastel, maksahaigusega patsientidel, kroonilise alkoholismi korral, kroonilise alatoitumusega patsientidel ja ensüümide indutseerijaid sisaldavaid ravimeid kasutavatel patsientidel. Neil juhtudel võib üleannustamine lõppeda surmaga.
Üleannustamise sümptomid Sümptomid ilmnevad tavaliselt esimese 24 tunni jooksul ja nendeks on iiveldus, oksendamine, isutus, kahvatus ja kõhuvalu.
Ühekordne üleannustamine täiskasvanutel 7,5 g paratsetamooliga või rohkem, või ühekordne üleannustamine lastel annusega 140 mg/kg kohta põhjustab maksarakkude nekroosi, mis kutsub esile täieliku ja pöördumatu nekroosi, põhjustades hepatotsellulaarset puudulikkust, metaboolset atsidoosi ja entsefalopaatiat. See omakorda võib põhjustada koomat, mis mõnikord lõppeb surmaga. Samaaegselt on täheldatud maksa transaminaaside (ASAT, ALAT), laktaadi dehüdrogenaasi aktiivsuse ja bilirubiinisisalduse suurenemist ning protrombiini aktiivsuse vähenemist, mis võib esineda 12…48 tundi pärast manustamist. Maksakahjustuse kliinilised sümptomid ilmnevad tavaliselt kahe päeva pärast ja saavutavad maksimumi 4…6 päeva pärast.
Tekkida võib ka äge neerupuudulikkus koos ägeda tubulaarse nekroosiga. Teatatud on ka südame rütmihäiretest ja pankreatiidist. Üleannustamise ravi
- Kohene hospitaliseerimine
- Enne ravi algust ja niipea kui võimalik pärast üleannustamist tuleb võtta vereanalüüs paratsetamooli sisalduse määramiseks plasmas.
- Ravi hõlmab antidoodi N-atsetüültsüsteiini (NAC) intravenoosset või suukaudset manustamist võimalusel 10 tunni jooksul alates üleannustamisest. N-atsetüültsüsteiin võib pakkuda mõningast kaitset ka pärast 10 tunni möödumist, kuid sel juhul on vajalik rakendada pikaajalist ravi.
- Sümptomaatiline ravi
- Maksafunktsiooni analüüsid tuleb teha ravi alguses ja neid tuleb korrata iga 24 tunni järel. Tavaliselt normaliseeruvad maksa transaminaaside väärtused ühe kuni kahe nädala jooksul ning taastub täielikult normaalne maksafunktsioon, kuid väga rasketel juhtudel võib vajalik olla maksasiirdamine.
- Hemodialüüs võib vähendada paratsetamooli sisaldust plasmas, kuid selle mõju on piiratud.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: teised analgeetikumid ja antipüreetikumid, aniliidid, ATC-kood: N02BE01
Toimemehhanism Paratsetamooli analgeetilise ja antipüreetilise toime täpne mehhanism ei ole veel teada, kuid tõenäoliselt hõlmab see tsentraalseid ja perifeerseid toimeid.
Farmakodünaamilised toimed Paracetamol Fresenius’e valu leevendav toime algab 5…10 minuti jooksul pärast manustamist. Maksimaalne valuvaigistav toime saabub 1 tunni jooksul ja toime kestus on tavaliselt 4…6 tundi.
Paracetamol Fresenius’e palavikku langetav toime algab 30 minuti jooksul pärast manustamist. Antipüreetiline toime püsib vähemalt 6 tundi.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Täiskasvanud
Imendumine Pärast ühekordset ja korduvat manustamist 24 tunni jooksul on paratsetamooli farmakokineetika lineaarne kuni annuseni 2 g.
Paratsetamooli biosaadavus on pärast 500 mg ja 1 g paratsetamooli infusiooni samasugune, kui on täheldatud pärast 1 g ja 2 g propatsetamooli (vastab vastavalt 500 mg ja 1 g paratsetamoolile) infusiooni. Paratsetamooli maksimaalne plasmakontsentratsioon (C ) saavutatakse 15-minutilise intravenoosse infusiooni lõpus ja see on 500 mg ja 1 g paratsetamooli manustamisel vastavalt ligikaudu 15 μg/ml ja 30 μg/ml. Jaotumine Paratsetamooli jaotusruumala on ligikaudu 1 l/kg. Paratsetamool ei seondu ulatuslikult plasmavalkudega (ligikaudu 10%). 20 minutit pärast 1 g paratsetamooli infusiooni täheldati paratsetamooli märkimisväärset kontsentratsiooni tserebrospinaalvedelikus (ligikaudu 1,5 mikrogrammi/ml). Biotransformatsioon Paratsetamool metaboliseerub peamiselt maksas kahe olulise maksa metaboolse raja kaudu: konjugeerudes glükuroonhappe ja väävelhappega. Viimati nimetatud rada küllastub kiiresti, kui ravimit on manustatud raviannuseid ületavates annustes. Väike osa (vähem kui 4%) metaboliseerub tsütokroomi P450 süsteemi kaudu reaktiivseks vaheaineks (N-atsetüülbensokinoonimiin), mis tavapärase annustamise korral kahjutustatakse kiiresti redutseeritud glutatiooni abil ja eritub uriiniga pärast tsüsteiini ja merkaptopuriinhappega konjugeerimist. Massiivse üleannustamise korral suureneb siiski selle toksilise metaboliidi kogus.
Eritumine Paratsetamooli metaboliidid erituvad peamiselt uriiniga. 90% manustatud annusest eritub 24 tunni jooksul peamiselt glükuroniidi (60...80%) ja sulfaadi (20...30%) konjugaatidena. Muutumatuna eritub vähem kui 5%. Plasma poolväärtusaeg on 2,7 tundi ja organismi üldkliirens on 18 l/h.
Patsientide erirühmad
Neerupuudulikkus Raske neerukahjustuse korral (kreatiniini kliirens 10...30 ml/min) on paratsetamooli eritumine veidi aeglasem ning eliminatsiooni poolväärtusaeg on vahemikus 2…5,3 tundi. Raske neerukahjustusega patsientidel on glükuroniidi ja sulfaadi konjugaatide eliminatsioonikiirus 3 korda väiksem kui tervetel isikutel. Seetõttu tuleb paratsetamooli manustamisel raske neerukahjustusega patsientidele (kreatiniini kliirens 10…30 ml/min) pikendada minimaalset intervalli kahe manustamiskorra vahel 6 tunnini (vt lõik 4.2).
Eakad Eakatel paratsetamooli farmakokineetika ja metabolism ei muutu. Selles patsiendirühmas ei ole vaja annust kohandada.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Prekliinilised uuringud ei ole näidanud mingit erilist riski inimestele peale nende, mida on kirjeldatud ravimi omaduste kokkuvõtte teistes lõikudes. Paratsetamooli paikse taluvuse uuringud rottidel ja küülikutel näitasid ravimi head taluvust. Hilist tüüpi kontaktülitundlikkuse puudumist on uuritud merisigadel.
Puuduvad tavapärased reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse hindamise praegu aktsepteeritavatele standarditele vastavad uuringud.
Leiti, et paratsetamool ei olnud kantserogeenne isastele rottidele, samuti isastele ja emastele hiirtele. Mononukleaarsete rakkudega leukeemia suurenenud esinemissageduse põhjal täheldati emastel rottidel ebamääraseid tõendeid kartsinogeense toime kohta.
Paratsetamooli genotoksilisust ja kartsinogeensust käsitleva kirjanduse võrdlev ülevaade näitas, et paratsetamooli genotoksiline toime ilmneb ainult soovitatavast annusevahemikust suuremate annuste juures, põhjustades raskeid toksilisi toimeid, sealhulgas tugevat maksa- ja luuüditoksilisust. Genotoksilisuse lävendit ei saavutata paratsetamooli terapeutiliste annuste kasutamisel.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Mannitool (E421) Naatriumtsitraatdihüdraat Monotioglütserool Äädikhape (pH reguleerimiseks) Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks) Süstevesi
6.2 Sobimatus
Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.
6.3 Kõlblikkusaeg
Avamata pudel 2 aastat
Pärast esmast avamist Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril 25 °C.
Kui pakendi avamise meetodid ei välista mikrobioloogilise saastatuse ohtu, tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja.
Pärast lahjendamist Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus pärast lahjendamist 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi lahusega või 50 mg/ml (5%) glükoosi lahusega või mõlema lahuse kombinatsiooniga on tõestatud 48 tunni jooksul temperatuuril kuni 30 °C. Kui pakendi avamise meetodid ei välista mikrobioloogilise saastatuse ohtu, tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida pudelid välispakendis, valguse eest kaitstult.
Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi lahjendamist vt lõik 6.3.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
LDPE pudelid on suletud korgiga, millel on manustamisport ja lisamisport, mis on kaks eraldiseisvat selgelt tuvastatavat porti infusiooni ja süste jaoks. Nõela sisestamist võimaldab kummiketas.
Pakendi suurused: 10 x 100 ml 40 x 100 ml
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Kasutamine Sarnaselt kõigi pudelites olevate infusioonilahustega, tuleb meeles pidada, et hoolikas jälgimine on vajalik eriti infusiooni lõpus, sõltumata infusiooniteest. Jälgimine infusiooni lõpus on eriti tähtis tsentraalse manustamistee korral, et vältida õhkembooliat.
Kokkusobivus Paracetamol Fresenius 10 mg/ml infusioonilahust võib lahjendada 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi lahusega või 50 mg/ml (5%) glükoosi lahusega või mõlema lahuse kombinatsiooniga kuni suhteni üks kümnele (üks mahuosa Paracetamol Fresenius 10 mg/ml infusioonilahust ja üheksa mahuosa lahjendit). Lahjendatud lahust tuleb visuaalselt kontrollida ja seda ei tohi kasutada, kui lahus on läbipaistmatu, esineb nähtavaid tahkeid osakesi või sadet.
Hävitamine Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Fresenius Kabi Polska Sp. z o.o. Al. Jerozolimskie 134 02-305 Warszawa Poola
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
1251626
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 06.05.2026
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Mai 2026