RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Paracetamol Zentiva 500 mg, tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 500 mg paratsetamooli.

INN: Paracetamolum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Tablett. Valged, kapslikujulised, kaldservadega tabletid, mõõtmetega ligikaudu 17 x 7 mm, poolitusjoonega küljel S poolitusjoon 1 (S|1). Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Nõrga kuni mõõduka valu ja/või palaviku lühiajaline sümptomaatiline ravi täiskasvanutel, noorukitel ja lastel kehakaaluga üle 21 kg (6-aastased ja vanemad).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Kasutada tuleb väikseimat toime saavutamiseks vajaminevat annust võimalikult lühikese aja jooksul. Ööpäevast maksimaalset annust ei tohi ületada.

Paratsetamooli annus sõltub kehakaalust ja vanusest, tavaliselt 10...15 mg/kg kehakaalu kohta ühekordse annusena, kuni maksimaalse ööpäevase annuseni 60 mg/kg kehakaalu kohta. Annustamine vastavalt kehakaalule ja vanusele on toodud tabelis.

Paracetamol Zentiva ei sobi kasutamiseks alla 6 aasta vanustele lastele kehakaaluga alla 21 kg.

Ligikaudne Kehakaal Ühekordne annus Maksimaalne annus vanus ööpäevas 6…8 aastat 21…24 kg 250 mg (½ tabletti) 1 g (2 tabletti) 9…10 aastat 25…33 kg 250 mg (½ tabletti) 1,5 g (3 tabletti) 10…12 aastat 34…41 kg 500 mg (1 tablett) 2 g (4 tabletti) 12…15 aastat 42…49 kg 500 mg (1 tablett) 2,5 g (5 tabletti) > 15 aastat 50…60 kg 500 mg (1 tablett) 3 g (6 tabletti) > 60 kg 500…1000 mg (1…2 tabletti) 3 g (6 tabletti)*

* Ainult pärast arstiga konsulteerimist võib üle 60 kg kehakaaluga patsientide maksimaalset ööpäevast annust suurendada kuni 4 g paratsetamoolini.

Vajadusel võib ühekordset annust korrata, annustevaheline intervall peab olema vähemalt 4…6 tundi.

Neerukahjustus Neerukahjustusega patsientidel tuleb paratsetamooli kasutada ettevaatusega, vajalik on annuse vähendamine ja/või manustamisintervalli pikendamine (vt lõik 4.4). Maksimaalne ühekordne annus ei tohi ületada 500 mg.

• Glomerulaarfiltratsiooni kiirusel 50…10 ml/min on soovitatav manustamisintervall 6 tundi.
• Glomerulaarfiltratsiooni kiirusel alla 10 ml/min on soovitatav manustamisintervall 8 tundi.

Maksakahjustus Kerge kuni mõõduka maksakahjustuse või Gilberti sündroomiga patsientidel tuleb paratsetamooli kasutada ettevaatusega, annust tuleb vähendada või annustamisintervalli pikendada (vt lõik 4.4). Nendel patsientidel ei tohi ööpäevane annus ületada 60 mg/kg (maksimaalselt 2 g ööpäevas). Selle ravimi kasutamine on raske maksapuudulikkusega patsientidele vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Eakad Kogemused on näidanud, et tavaline täiskasvanutel kasutatav paratsetamooli annus on neile sobiv. Siiski võib habrastel, liikumatutel eakatel või eakatel neeru- või maksakahjustusega patsientidel olla asjakohane annuste või annustamise sageduse vähendamine (vt lõik 4.4).

Manustamisviis Suukaudne. Tabletid tuleb tervelt alla neelata piisava koguse vedelikuga.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Raske maksapuudulikkus.
• Äge hepatiit.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Patsiente tuleb hoiatada, et samaaegselt ei tohi kasutada teisi paratsetamooli sisaldavaid ravimeid.

Patsientidel, kes võtsid paratsetamooli terapeutilistes annustes, on teatatud paratsetamoolist põhjustatud hepatotoksilisuse, sealhulgas surmaga lõppenud juhtudest. Nendest juhtumitest teatati patsientidel, kellel oli üks või mitu hepatotoksilisuse riskifaktorit, sealhulgas madal kehakaal (< 50 kg), neeru- ja maksakahjustus, krooniline alkoholism, samaaegne hepatotoksiliste ravimite tarbimine ning äge ja krooniline alatoitumus (madalad maksa glutatiooni varud).

Paratsetamooli tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkus, hemolüütiline aneemia, glutatiooni puudulikkus, krooniline alatoitumus, krooniline alkoholism, dehüdratsioon, eakatel ja kerge kuni mõõduka maksakahjustuse ja/või neerukahjustusega patsientidel (vt lõik 4.2).

Maksafunktsiooni häiretega patsientidel ja patsientidel, kes võtavad paratsetamooli suuri annuseid pika aja jooksul, on soovitatav regulaarselt jälgida maksafunktsiooni teste. Tõsiste hepatotoksiliste toimete risk suureneb oluliselt annuse ja ravi kestuse suurenemisega. Kaasuv maksahaigus suurendab riski või paratsetamooliga seotud maksakahjustusi. Üleannustamise risk on suurem alkoholist põhjustatud mittetsirrootilise maksakahjustusega patsientidel.

Alkoholi tarbimisest tuleb ravi ajal hoiduda. Pikaajaline alkoholi tarbimine suurendab paratsetamooli hepatotoksilisuse riski märgatavalt.

Ravi ajal suukaudsete antikoagulantidega ja paratsetamooli pikaaegsel kasutamisel on vajalik protrombiini aja kontrollimine.

Pikaajalise ravi korral on võimalik neerukahjustus.

Teatatud on püroglutaamatsidoosi põhjustatud suure anioonide vahega metaboolse atsidoosi (high anion gap metabolic acidosis, HAGMA) juhtudest patsientidel, kellel on raske haigus, näiteks raske neerukahjustus ja sepsis, või alatoitumus või muud glutatiooni vaeguse põhjused (nt krooniline alkoholism), keda on ravitud paratsetamooli terapeutilise annusega pikemat aega või paratsetamooli ja flukloksatsilliini kombinatsiooniga. Püroglutaamatsidoosi tõttu tekkinud HAGMA kahtlusel on soovitatav paratsetamooli manustamine kohe katkestada ja patsienti hoolikalt jälgida. Uriini 5-oksoproliini määramine võib olla kasulik, et tuvastada püroglutaamatsidoos kui HAGMA aluspõhjus mitme riskiteguriga patsientidel.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Metoklopramiid või domperidoon võivad kiirendada paratsetamooli imendumist. Samas ei ole vaja vältida nende samaaegset kasutamist.

Kolestüramiin vähendab paratsetamooli imendumist. Paratsetamooli tuleb manustada vähemalt 1 tund enne või 4...6 tundi pärast kolestüramiini.

Pikaajaline koosmanustamine atsetüülsalitsüülhappe või teiste MSPVA-dega võib põhjustada neerukahjustusi.

Paratsetamooli pikaajaline regulaarne igapäevane kasutamine võib suurendada varfariini või teiste kumariini tüüpi preparaatide antikoagulantset toimet ja suurendada verejooksu riski. Juhuslikul kasutamisel ei ole märkimisväärset toimet.

Hepatotoksilised ained võivad suurendada paratsetamooli võimalikku akumuleerumist ja üleannustamist.

Paratsetamool võib mõjutada klooramfenikooli farmakokineetikat. Kombineerides ravi klooramfenikooli süstelahusega, on seetõttu soovitatav määrata klooramfenikooli sisaldus plasmas.

Probenetsiid vähendab paratsetamooli kliirensit ligikaudu 50%. Seega võib samaaegse ravi ajal paratsetamooli annust poole võrra vähendada.

Maksa mikrosomaalsete ensüümide indutseerijad (nt rifampitsiin, fenobarbitaal, fenütoiin, karbamasepiin, naistepuna ürt) vähendavad paratsetamooli biosaadavust tänu suurenenud glükuronisatsioonile ja suureneb maksatoksilisuse risk. Selliseid kombinatsioone tuleb vältida.

Zidovudiini ja paratsetamooli samaaegsel kasutamisel suureneb neutropeenia tekkerisk.

Isoniasiidi ja paratsetamooli samaaegsel kasutamisel suureneb hepatotoksilisuse risk.

Kui paratsetamooli kasutatakse samaaegselt koos flukloksatsilliiniga, tuleb rakendada ettevaatust, sest samaaegset kasutamist on seostatud suure anioonide vahedega metaboolse atsidoosiga, mis tekib püroglutaamatsidoosist, eriti riskiteguritega patsientidel (vt lõik 4.4).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Rasedatelt saadud arvukad andmed näitavad malformatsioone tekitava ja feto-/neonataalse toksilisuse puudumist. Üsasiseselt paratsetamooliga kokku puutunud laste närvisüsteemi arengu epidemioloogiliste uuringute tulemused on vastuolulised. Kliinilise näidustuse korral võib paratsetamooli kasutada raseduse ajal, kuid vähimas efektiivses annuses, lühima võimaliku aja jooksul ja vähima võimaliku sagedusega.

Imetamine Paratsetamool eritub rinnapiima, kuid soovitatud annustes ei avalda see tõenäoliselt lapsele mingit mõju. Lühiajalise ravi ja selle ravimi soovitatavate annuste korral ei ole imetamist vaja katkestada.

Fertiilsus Kliinilised andmed puuduvad.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Paracetamol Zentiva ei mõjuta autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Paratsetamooli manustamine võib põhjustada järgmisi kõrvaltoimeid [jagatuna MedDRA esinemissageduste järgi: väga sage (≥ 1/10); sage ( 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt ( 1/1000 kuni < 1/100); harv ( 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)].

MedDRA organsüsteemi Esinemissagedus Kõrvaltoime klass Vere ja lümfisüsteemi häired Väga harv Trombotsütopeenia

Immuunsüsteemi häired Harv Naha ülitundlikkusrektsioonid, sh lööve ja angioödeem Ainevahetus- ja Teadmata Suure anioonide vahega metaboolne atsidoos toitumishäired Respiratoorsed, rindkere ja Väga harv Bronhospasm* mediastiinumi häired Maksa ja sapiteede häired Väga harv Ebanormaalne maksafunktsioon

Naha ja nahaaluskoe Väga harv Tõsised nahareaktsioonid, nagu toksiline epidermaalne kahjustused nekrolüüs (TEN), Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS),

* Atsetüülsalitsüülhappele ja teistele MSPVA-dele tundlikel patsientidel. Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Suure anioonide vahega metaboolne atsidoos Paratsetamooli kasutavatel riskiteguritega patsientidel on täheldatud püroglutaamatsidoosi tõttu suure anioonide vahega metaboolse atsidoosi juhtumeid (vt lõik 4.4). Nendel patsientidel võib madala glutatioonisisalduse tõttu esineda püroglutaamatsidoosi.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Paratsetamooli üleannustamise korral on vajalik viivitamatu arstiabi, isegi kui üleannustamise sümptomeid ei esine.

Sümptomid Üleannustamine, isegi suhteliselt väikeste paratsetamooli annustega, võib põhjustada tõsist maksakahjustust ja mõnikord ägedat neerutuubulite nekroosi.

Esimese 24 tunni jooksul võivad ilmneda iiveldus, oksendamine, letargia, anoreksia, kahvatus ja higistamine või patsient võib olla ka asümptomaatiline. Kõhuvalu võib olla maksakahjustusele viitav esimene sümptom, see võib ilmneda 1...2 päeva pärast. Paratsetamooli üleannus võib põhjustada maksarakkude nekroosi, mis võib tekitada täieliku ja pöördumatu nekroosi, mille tagajärjel tekib hepatotsellulaarne puudulikkus, metaboolne atsidoos ja entsefalopaatia, mis võib lõppeda kooma ja surmaga. Samaaegselt täheldatakse maksa transaminaaside (ASAT, ALAT), laktaatdehüdrogenaasi ja bilirubiini aktiivsuse tõusu koos protrombiini aja pikenemisega, mis võivad ilmneda 12...48 tundi pärast manustamist. Protrombiiniaja pikenemine on üks maksafunktsiooni kahjustuse näitajaid ja seetõttu on soovitatav seda jälgida. Maksapuudulikkuse tüsistuste hulka kuuluvad ajuturse, verejooks, hüpoglükeemia, hüpotensioon, infektsioonid ja neerupuudulikkus.

Maksakahjustuse teke on tõenäoline patsientidel, kes on võtnud soovitatust rohkem paratsetamooli. Arvatakse, et toksilise metaboliidi liigne kogus seondub pöördumatult maksakoega. Mõnedel patsientidel võib paratsetamooli toksilisusest tingitud maksakahjustuse risk olla suurem. Riskitegurid on järgmised.

• Maksahaigusega patsiendid.
• Eakad patsiendid.
• Väikelapsed.
• Patsiendid, kes saavad pikaajalist ravi karbamasepiini, fenobarbitooni, fenütoiini, primidooni, rifampitsiini, naistepuna või teiste maksaensüüme indutseerivate ravimitega.
• Patsiendid, kes tarbivad regulaarselt alkoholi suuremas koguses.
• Glutatioonipuudusega patsiendid, nt söömishäired, tsüstiline fibroos, HIV-infektsioon, nälgimine, kahheksia.

Äge neerupuudulikkus võib tekkida ilma raske maksakahjustuseta. Teised mürgistuse ilmingud on müokardi kahjustus, südame rütmihäired ja pankreatiit.

Ravi Vajalik on patsiendi hospitaliseerimine. Paratsetamooli esialgse plasmakontsentratsiooni määramiseks tuleb võtta vereproovid. Ühekordse ägeda üleannustamise korral tuleb paratsetamooli plasmakontsentratsiooni mõõta 4 tundi pärast ravimi võtmist. Oksendamise esilekutsumine, maoloputus, eriti kui paratsetamooli võtmisest on möödunud vähem kui 4 tundi, seejärel peab andma metioniini (2,5 g suu kaudu), lisaks on asjakohased toetavad meetmed. Aktiivsöe manustamine seedetraktist imendumise vähendamiseks on vastuoluline. Spetsiifilist antidooti N-atsetüültsüsteiini tuleb manustada võimalikult kiiresti, 8…15 tunni jooksul pärast mürgistust, kuid kasulikku toimet on täheldatud ka atsetüültsüsteiini hilisemal manustamisel. Atsetüültsüsteiini tuleb manustada vastavalt riiklikele ravijuhistele, tavaliselt manustatakse seda täiskasvanutele, noorukitele ja lastele intravenoosselt 5% glükoosi lahusega, algannus peaks olema 150 mg/kg kehakaalu kohta 15 minuti jooksul. Lisaks infusioonina 50 mg/kg 5% glükoosi lahusega 4 tunni jooksul ja seejärel 100 mg/kg 16…20 tunnini alates ravi algusest. Atsetüültsüsteiini võib manustada ka suukaudselt annuses 70…140 mg/kg 3 korda ööpäevas 10 tunni jooksul pärast

paratsetamooli toksilise annuse allaneelamist. Väga raske mürgistuse korral tehakse hemodialüüs või hemoperfusioon. Tuleb rakendada sümptomaatilist ravi.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised analgeetikumid ja antipüreetikumid, aniliidid. ATC-kood: N02BE01

Paratsetamoolil on analgeetiline ja antipüreetiline toime, põletikuvastane toime puudub. Toimemehhanism on tõenäoliselt sarnane atsetüülsalitsüülhappele ja on seotud prostaglandiinide sünteesi pärssimisega kesknärvisüsteemis.

Paratsetamooli valuvaigistav toime pärast ühekordset annust 0,5…1 g kestab 3…6 tundi, palavikku langetav toime kestab 3…4 tundi.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Paratsetamool imendub seedetraktist kiiresti ja peaaegu täielikult. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse 30…60 minuti jooksul pärast suukaudset manustamist.

Jaotumine Paratsetamool jaotub kogu kehavedelikus suhteliselt ühtlaselt. Seondumine plasmavalkudega on erinev; ägeda mürgistuse korral võib seonduda 20…30%, mis tekitab juba mürgistava kontsentratsiooni. Paratsetamool läbib platsentaarbarjääri ja eritub rinnapiima.

Biotransformatsioon ja eritumine Eritumine toimub praktiliselt eranditult neerude kaudu konjugeeritud metaboliitide kujul. Ligikaudu 5% paratsetamoolist eritub muutumatul kujul. Eliminatsiooni poolväärtusaeg on pärast terapeutiliste annuste manustamist 1…4 tundi. Raske maksapuudulikkuse korral pikeneb see kuni 5 tunnini. Neerupuudulikkuse korral poolväärtusaeg ei pikene, kuid aeglustunud eritumise tõttu neerude kaudu on vaja paratsetamooli annust vähendada.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Puuduvad tavapärased reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse hindamise praegu aktsepteeritavatele standarditele vastavad uuringud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Eelželatiniseeritud maisitärklis Maisitärklis Talk (E553) Steariinhape (E570) Povidoon (E1201)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/Alumiinium blister. Pakendi suurused: 10, 12, 16, 20, 24, 30, 50, 100, 120, 300 tabletti. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

ZENTIVA, k.s., U Kabelovny 130, Dolní Měcholupy 102 37 Praha 10 Tšehhi

8. MÜÜGILOA NUMBER

1059322

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 05.04.2022 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 15.09.2026

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

September 2026