Plenadren

I LISA

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Plenadren 5 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks toimeainet modifitseeritult vabastav tablett sisaldab 5 mg hüdrokortisooni.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Toimeainet modifitseeritult vabastav tablett.

Tabletid on ümmargused (läbimõõt 8 mm), kumerad ja roosat värvi.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Neerupealiste puudulikkuse ravi täiskasvanutel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Plenadreni võetakse säilitusravina. Suukaudsed asendusannused peab määrama individuaalselt

kliinilise ravivastuse alusel. Tavaline säilitusannus on 20–30 mg Plenadreni ööpäevas. Plenadreni

võetakse üks kord päevas hommikuti. Patsientidele, kellel on endogeenne kortisooli teke teatud

määral säilinud, võib piisata väiksemast annusest. Plenadreni suurim uuritud säilitusannus on 40 mg.

Kasutada tuleb väikseimat võimalikku säilitusannust. Olukordades, kui organism on suures kehalises

ja/või vaimses stressis, võivad patsiendid vajada täiendavat asendusravi toimeainet kiiresti

vabastavate hüdrokortisoonitablettidega, eriti pealelõunasel/õhtusel ajal. Vt ka lõik „Kasutamine

samaaegse haiguse korral”, kus kirjeldatakse hüdrokortisooni annuse ajutise suurendamise muid viise.

Üleviimine tavapäraselt suukaudselt glükokortikoidravilt Plenadrenile

Kui patsiendid viiakse 3 korda ööpäevas võetavalt tavapäraselt suukaudselt hüdrokortisooni

asendusravilt üle Plenadrenile, võib ööpäevase koguannuse jätta samaks. Et Plenadreni ööpäevase

annuse biosaadavus on väiksem kui 3 korda ööpäevas võetavate tavapäraste hüdrokortisoonitablettide

biosaadavus (vt lõik 5.2), tuleb kliinilist vastust jälgida ja annust võib olla vaja individuaalselt veelgi

kohandada. Ei ole uuritud patsientide üleviimist 2 korda ööpäevas võetavatelt hüdrokortisoonitablettidelt,

kortisoonatsetaadilt või sünteetilistelt glükokortikoididelt Plenadrenile, kuid sellistel juhtudel on

soovitatav üleviimine Plenadreni hüdrokortisooni osas ekvivalentsele ööpäevasele annusele; annust võib

olla vaja individuaalselt veelgi kohandada.

Kasutamine samaaegse haiguse korral

Samaaegse haiguse ajal tuleb pöörata suurt tähelepanu neerupealiste ägeda puudulikkuse tekkimise

riskile.

Rasketes olukordades tuleb annust kohe suurendada ja hüdrokortisooni suukaudne manustamine tuleb

asendada parenteraalse raviga. Hüdrokortisooni parenteraalne manustamine on põhjendatud lühiajaliste

haigusjuhtude, näiteks raskete infektsioonide, eriti gastroenteriidi korral, millega kaasneb oksendamine

ja/või kõhulahtisus, mis tahes etioloogiaga kõrge palavik või suure füüsilise stressi, näiteks raskete

õnnetuste ja üldanesteesias toimuvate kirurgiliste lõikuste ajal, vt lõik 4.4.

Vähem rasketes olukordades, kui hüdrokortisooni parenteraalne manustamine ei ole nõutav, näiteks

kergete infektsioonide korral, mis tahes etioloogiaga palaviku ja stressirohkete olukordade, näiteks

kergete kirurgiliste protseduuride korral, peab harilikku suukaudset ööpäevast asendusannust ajutiselt

suurendama. Plenadreni ööpäevast koguannust tuleb suurendada, manustades säilitusannust 2 või

3 korda ööpäevas 8-tunniste (±2 tundi) vahedega (suurendades manustamiskordade arvu, aga mitte

hommikust annust). Kliinilises uurimisprogrammis on sellist raviskeemi dokumenteeritud rohkem kui

300 samaaegse haigusjuhu korral. Raviarsti äranägemisel tohib Plenadreni asemel või sellele lisaks

anda toimeainet kiiresti vabastavaid hüdrokortisoonitablette. Hüdrokortisooni ühe annuse

suurendamisel on kogu kortisooli ekspositsiooni suurenemine plasmas ebaproportsionaalselt väike, vt

lõik 5.2. Kui samaaegne haigusepisood on möödunud, võivad patsiendid naasta Plenadreni hariliku

säilitusannuse juurde.

Patsientide erirühmad

Eakad

Vanusega seotud väikese kehakaalu korral on soovitatav kliinilise vastuse jälgimine ja annust võib

olla vaja kohandada väiksemaks, vt ka lõik 5.2.

Neerupuudulikkus

Kerge kuni mõõduka neerupuudulikkusega patsientidel ei ole annust kohandada vaja. Raske

neerupuudulikkusega patsientidel on soovitatav jälgida kliinilist vastust ja annust võib olla vaja

kohandada, vt ka lõik 5.2.

Maksapuudulikkus

Kerge kuni mõõduka maksapuudulikkusega patsientidel ei ole annust kohandada vaja. Raske

maksapuudulikkuse korral väheneb maksa funktsionaalne mass ja sellega ka võime metaboliseerida

hüdrokortisooni. Seetõttu on soovitatav jälgida kliinilist vastust ja annust võib olla vaja kohandada, vt

ka lõik 5.2.

Lapsed

Plenadreni efektiivsust ja ohutust alla 12-aastastel lastel ei ole veel kindlaks tehtud. Andmed puuduvad.

Manustamisviis

Patsientidele tuleb anda juhised Plenadreni võtmiseks suu kaudu koos klaasi veega pärast ärkamist,

vähemalt 30 minutit enne sööki, soovitatavalt püstises asendis ja hommikul kella 6.00 ja 8.00 vahel.

Tablett tuleb neelata tervelt, seda ei tohi tükeldada, närida ega purustada. Kui päevas on ravimit vaja

võtta mitu korda, tuleb hommikune annus võtta juhiste järgi, hiljem päeva jooksul võetavad lisaannused

võib võtta koos toiduga või ilma.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Samaaegsed infektsioonid

Neerupealiste ägeda puudulikkuse ajal peab parenteraalselt manustama suurtes annustes

hüdrokortisooni koos naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahusega.

Lühiajaliste haiguste, näiteks kergete infektsioonide ja mis tahes etioloogiaga palaviku ajal ning

stressirohketes olukordades, näiteks kergete kirurgiliste protseduuride ajal, peab ööpäevast

asendusannust ajutiselt suurendama; vt lõik 4.2, „Kasutamine samaaegse haiguse korral”. Patsiendile

peab hoolikalt selgitama, kuidas sellistes olukordades käituda, ja soovitama tal seisundi kiire

halvenemise korral pöörduda otsekohe arsti poole, eriti gastroenteriidi, oksendamise ja/või

kõhulahtisuse korral, mis põhjustavad vedeliku- ja soolade kaotust ning ka suukaudse hüdrokortisooni

ebapiisavat imendumist.

Neerupealiste puudulikkuse ja samaaegsete retroviiruste, näiteks HIV-infektsiooniga patsientidel on

vaja annust hoolikalt kohandada, sest retroviirustevastastel ravimitel võib esineda koostoime

infektsiooni tõttu suurendatud hüdrokortisooniannusega.

Teaduskirjandus ei kinnita, et neerupealiste puudulikkusega patsientide asendusravis kasutatavate

annuste korral oleks hüdrokortisoonil immunosupressiivset toimet. Seetõttu ei ole põhjust arvata, et

hüdrokortisooni asendusannused raskendaksid mis tahes süsteemset infektsiooni või halvendaksid

sellise infektsiooni tagajärgi. Ei ole ka põhjust arvata, et neerupealiste puudulikkuse asendusraviks

kasutatavad hüdrokortisooni annused vähendaksid ravivastust vaktsiinidele või suurendaksid

elusvaktsiinide korral generaliseerunud infektsiooni riski.

Soole tühjendamise ja soolemotoorika häired

Toimeainet modifitseeritult vabastavaid tablette ei soovitata seedeelundkonna suurenenud motoorikaga,

st kroonilise kõhulahtisusega patsientidele. Et kortisooli ekspositsioon võib olla vähenenud, tuleb

sellistele patsientidele anda hüdrokortisooni muid ravimvorme. Puuduvad andmed ravimi kasutamise

kohta patsientidel, kellel on kinnitatud soole aeglase tühjenemise või vähenenud motoorika

häire/haigus. Selliste seisunditega patsientidel tuleb jälgida kliinilist vastust.

Normaalsest suuremate hüdrokortisooni annuste kasutamine

Hüdrokortisooni suured (suprafüsioloogilised) annused võivad tõsta vererõhku, suurendada soola ja

vee peetumist ning kaaliumi eritumist. Pikaajaline ravi füsioloogilistest suuremate hüdrokortisooni

annustega võib tekitada Cushingi sündroomiga sarnanevad kliinilised nähud koos rasvkoe

suurenemise, kõhupiirkonna rasvumise, hüpertensiooni ja diabeediga. Seetõttu suureneb

kardiovaskulaarse haigestumuse ja suremuse risk.

Glükokortikoidide farmakoloogiliste annuste tavaliste kõrvalnähtude (nt osteoporoos, naha õhenemine,

diabeet, hüpertensioon ja infektsioonide suurenenud vastuvõtlikkus) teadaolevad riskitegurid on kõrge

iga ja väike kehamassiindeks.

Kõik glükokortikoidid suurendavad kaltsiumi eritumist ja vähendavad luu ainevahetuse kiirust.

Pikaajalist glükokortikoididega asendusravi saanud neerupealiste puudulikkusega patsientidel on

täheldatud luu mineraaltiheduse vähenemist.

Glükokortikoidide suurte annuste pikaajaline kasutamine võib tekitada tagumist subkapsulaarset

katarakti ja glaukoomi koos nägemisnärvi võimalike kahjustustega. Selliseid nähte ei ole kirjeldatud

patsientidel, kes on saanud glükortikoidide asendusravi neerupealiste puudulikkuse korral

kasutatavate annustega.

Süsteemsed glükokortikoidid võivad tekitada psühhiaatrilisi kõrvalnähte. Need võivad esineda ravi

alustamise ja annuste muutmise ajal. Suuremate annuste andmisel võib ka risk olla suurem. Enamik

kõrvalnähte kaovad pärast annuse vähendamist, kuigi vaja võib olla spetsiaalset ravi.

Kilpnäärmetalitlus

Neerupealiste puudulikkusega patsiente tuleb jälgida kilpnäärmepuudulikkuse osas, sest nii hüpo- kui

ka hüpertüreoidism võivad märgatavalt mõjutada manustatava hüdrokortisooni ekspositsiooni.

Neerupealiste primaarse puudulikkuse ravis on sageli põhjendatud mineralokortikoidide lisamine

ravile.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Hüdrokortisooni allpool loetletud koostoimeid on kirjeldatud glükokortikoidide raviannuste korral.

CYP 3A4 tugevad indutseerijad (nt fenütoiin, rifabutiin, karbamasepiin, barbituraadid, rifampitsiin,

naistepuna) ning vähemtugevad indutseerijad (nt retroviiruste vastased ravimid efavirens ja

nevirapiin) võivad suurendada kortisooli metaboolset kliirensit ja vähendada terminaalset

poolväärtusaega ning sellega vähendada ka vereringes olevat kortisooli kogust ja suurendada

kortisoolisisalduse muutlikkust (tingituna lühemast terminaalsest poolväärtusajast). See võib nõuda

hüdrokortisooni annuse kohandamist.

CYP 3A4 tugevad inhibiitorid (nt ketokonasool, itrakonasool, posakonasool, vorikonasool

erütromütsiin, telitromütsiin, klaritromütsiin, ritonaviir ja greibimahl) võivad hüdrokortisooni

metabolismi inhibeerida ning seetõttu suurendada selle sisaldust veres. Pikaajalise profülaktilise ravi

ajal mis tahes antibiootikumiga tuleb kaaluda hüdrokortisooni annuse kohandamist.

Pärast ravi mifepristooniga võib kortikosteroidide toime olla 3–4 päeva jooksul nõrgem.

Sooletühjenemist ja soolemotoorikat mõjutavaid ravimeid saavatel patsientidel tuleb jälgida kliinilist

vastust, vt ka lõik 4.4.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Plenadreni võib kasutada raseduse ajal. Puuduvad andmed, et hüdrokortisooni asendusravi

neerupealiste puudulikkusega rasedatel oleks seotud kahjulike tagajärgedega ema või loote jaoks.

Rasedusaegne ravimata neerupealiste puudulikkus on seotud halbade tagajärgedega nii ema kui ka

loote jaoks ning seetõttu on tähtis jätkata ravi ka raseduse ajal.

Loomade reproduktiivuuringud on näidanud, et glükokortikoidid võivad põhjustada

reproduktiivtoksilisust ja väärarendite teket lootel (vt lõik 5.3).

Neerupealiste puudulikkusega naistel tuleb raseduse ajal hüdrokortisooni annust hoolikalt jälgida.

Soovitatav on annustada individuaalse kliinilise vastuse järgi.

Imetamine

Hüdrokortisoon eritub rinnapiima. Plenadreni võib kasutada imetamise ajal. Asendusraviks

kasutatavatel hüdrokortisooni annustel ei ole tõenäoliselt lapsele kliiniliselt olulist mõju. Pikka aega

süsteemsete glükokortikoidide suuri annuseid võtvate emade imikutel võib olla neerupealiste

supressiooni risk.

Fertiilsus

On näidatud, et neerupealiste puudulikkusega patsientidel on laste arv väiksem, mis on kõige

tõenäolisemalt tingitud kaasnevast haigusest, kuid puuduvad andmed, et asendusravis kasutatavates

annustes hüdrokortisoon mõjutaks viljakust.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Plenadrenil ei ole toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Kirjeldatud on väsimuse ja

peapöörituse esinemist.

Ravimata ja ebapiisava asendusraviga neerupealiste puudulikkus võib mõjutada autojuhtimise ning

masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Hüdrokortisooni võetakse asendusravina eesmärgiga taastada kortisooli normaalne kontsentratsioon.

Neerupealiste puudulikkuse ravis esinevate kõrvalnähtude profiil ei ole seetõttu võrreldav muude,

palju suuremaid suukaudsete või parenteraalsete glükokortikoidide annuseid nõudvate

terviseseisundite korral ilmnevate kõrvalnähtudega.

12 nädalat kestnud uuringus oli Plenadreni 1 kord ööpäevas võetavate, toimeainet modifitseeritult

vabastavate tablettide kõrvalnähtude sagedus ja liik kokkuvõttes samasugune kui 3 korda ööpäevas

võetavatel hüdrokortisoonitablettidel. Pärast tavapärastelt 3 korda ööpäevas võetavatelt

hüdrokortisoonitablettidelt esmakordsel üleminekul 1 kord ööpäevas võetavatele, toimeainet

modifitseeritult vabastavatele tablettidele täheldati alguses (kuni 8 nädala jooksul) kõrvalnähtude

sageduse suurenemist ligikaudu 1 patsiendil 5st. Kõrvalnähud (kõhuvalu, kõhulahtisus, iiveldus ja

väsimus) on siiski kerged või mõõdukad, mööduvad ja lühiajalised, kuid võivad samas vajada annuse

kohandamist või muude ravimite samaaegset manustamist. Vt ka lõik 4.2. Väga sageda kõrvalnähuna

on nimetatud väsimust.

Kõrvalnähtude tabel

Kliinilistes uuringutes on Plenadreniga ravitud kokku 80 patsienti (173 patsiendi-aasta andmed).

3 kuud kestnud kontrollitud uuringus esinenud kõrvalnähud on loetletud allpool organsüsteemi klassi

ja sageduse alusel:

väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000

kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Infektsioonid ja infestatsioonid

Sage: gastroenteriit, ülemiste hingamisteede infektsioon, viirusinfektsioon.

Närvisüsteemi häired

Sage: uimasus, peapööritus.

Silma kahjustused

Sage: silmakuivus.

Seedetrakti häired

Sage: ösofagiit, iiveldus, ülakõhuvalu, hammaste erosioon.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Sage: kihelev lööve.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Sage: liigeste turse.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Väga sage: väsimus.

Uuringud

Sage: HDL-i vähenemine, kehakaalu suurenemine.

Peale selle on neerupealiste puudulikkuse asendusravist erineval näidustusel kasutatud

hüdrokortisooniga ravimpreparaatidel kirjeldatud järgmisi kõrvalnähte (esinemissagedused teadmata):

Immuunsüsteemi häired

Infektsiooni aktiveerumine (tuberkuloos, seen- ja viirusinfektsioonid, sh herpes).

Endokriinsüsteemi häired

Glükoositalumatuse või diabeedi indutseerimine.

Ainevahetus- ja toitumishäired

Naatriumi ja vee peetus ning ödeemisoodumus, hüpertensioon, hüpokaleemia.

Psühhiaatrilised häired

Eufooria ja psühhoos, unetus.

Silma kahjustused

Intraokulaarse rõhu tõus ja kae.

Seedetrakti häired

Düspepsia ja olemasoleva maohaavandi ägenemine.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Cushingi sündroomi laadsed sümptomid, striia, ekhümoos, akne ja hirsutism, haavade aeglasem

paranemine.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Osteoporoos koos spontaansete luumurdudega.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See

võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist

võimalikest kõrvaltoimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas,* kaudu.

4.9 Üleannustamine

Hüdrokortisooni üleannustamisele järgnevat ägedat toksilisust ja/või surma on kirjeldatud harva.

Antidoot puudub. Sümptomid võivad ulatuda elevusest/erutusest maania või psühhoosini. Nähud on

muu hulgas kõrge vererõhk, plasma glükoosisisalduse suurenemine ja hüpokaleemia. Kroonilisest

mürgistusest tulenevate reaktsioonide ravi ei ole tõenäoliselt näidustatud, kui patsiendi terviseseisund ei

muuda teda ebaharikult vastuvõtlikuks hüdrokortisooni kahjulikele toimetele. Viimasel juhul tuleb

vajaduse korral alustada sümptomaatilist ravi.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kortikosteroidid süsteemseks kasutamiseks, glükokortikoidid. ATC-kood:

H02AB09.

Farmakodünaamilised toimed

Hüdrokortisoon on glükokortikoid ja endogeenselt tekkiva kortisooli sünteetiline vorm.

Glükokortikoidid on steroidid, mis on olulised vahendava metabolismi, immuunfunktsiooni, lihasskeleti-

ja sidekoe ning aju toimimisel. Kortisool on põhiline glükokortikoid, mida eritab

neerupealiste koor.

Looduslikult esinevaid glükokortikoide (hüdrokortisoon ja kortisool), millel on ka sooli peetavad

omadused, kasutatakse neerupealiste puudulikkuse asendusravis. Tugeva põletikuvastase toime tõttu

kasutatakse neid ka paljude organsüsteemide häirete korral. Glükokortikoidide metaboolne toime on

ulatuslik ja mitmekesine. Samuti modifitseerivad need organismi immuunsüsteemi vastust

mitmesugustele stiimulitele.

Kliiniline efektiivsus

Keskne registreerimisuuring oli mitmekeskuseline, randomiseeritud, kahest perioodist koosnev 12-

nädalane ristuv uuring 64 esmase neerupealiste puudulikkusega patsiendil, kellest 11 patsiendil oli

kaasnev diabeet ja 11 patsiendil hüpertensioon. Uuringus võrreldi 1 kord ööpäevas võetavaid,

toimeainet modifitseeritult vabastavaid tablette tavapäraste, 3 korda ööpäevas võetavate tablettidega,

ja kasutati hüdrokortisooni sama ööpäevast annust (20–40 mg).

Võrreldes 3 korda ööpäevas võetavate tavapäraste tablettidega põhjustasid 1 kord ööpäevas võetavad,

toimeainet modifitseeritult vabastavad tabletid kortisooli suuremat ekspositsiooni hommikul

manustamisele järgneva 4 tunni jooksul, kuid väiksemat ekspositsiooni pärastlõunal/õhtul ja ööpäeva

jooksul kokku (joonis 1).

Joonis1. Keskmine kortisooli kontsentratsioon seerumis kellaaja funktsioonina pärast 3 korda

ööpäevas võetava hüdrokortisooni ning 1 kord ööpäevas võetava Plenadreni ühe- ja mitmekordset

suukaudset manustamist neerupealiste primaarse puudulikkusega patsientidel (n = 62).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Pärast suukaudset manustamist imendub hüdrokortisoon seedetraktist kiiresti ja kergesti. Suukaudse

20 mg annuse (tabletid) korral on kirjeldatud rohkem kui 95% imendumist. Biofarmatseutilise

klassifikatsioonisüsteemi järgi on hüdrokortisoon II klassi ravim, millel on soolestikus suur

permeaablus ja väike lahustuvus, eelkõige suurte annuste korral. Toimeainet modifitseeritult

vabastaval tabletil on väline kattekiht, millest ravim vabaneb kiiresti, ja toimeainet aeglaselt vabastav

sisu. Toimeainet kiiresti vabastav osa võimaldab imendumisel kiiresti alata ja aeglaselt vabastav osa

aitab kortisooli plasmakontsentratsiooni kaua hoida. Hüdrokortisooni sama ööpäevase annuse korral

on toimeainet modifitseeritult vabastava tableti biosaadavus (AUC0–24h) 20% väiksem kui

hüdrokortisooni tavapärastel, 3 korda ööpäevas võetavatel tablettidel. Suukaudse annuse

suurendamisel on kortisooli plasma koguekspositsioon ebaproportsionaalselt väike. Kui

modifitseeritult vabaneva hüdrokortisooni annust suurendati 5 mg-lt 20 mg-ni, suurenes ekspositsioon

3 korda.

Hüdrokortisooni imendumise kiirus vähenes pärast söömist, mis põhjustas maksimaalse

plasmakontsentratsiooni edasilükkumist keskmiselt vähem kui 1 tunnilt rohkem kui 2,5 tunnini.

Teisalt oli 20 mg tableti imenduvus ja biosaadavus pärast sööki ligikaudu 30% suurem kui tühja

kõhuga ning imenduvushäireid ja annuse äkilist vabanemist ei esinenud.

Jaotumine

Plasmas on kortisool seotud kortikosteroide siduva globuliini (CBG ehk transkortiin) ja albumiiniga.

Seonduvus on ligikaudu 90%.

Eritumine

Pärast hüdrokortisooni intravenoosset ja suukaudset tablettidena manustamist on terminaalne

poolväärtusaeg kirjelduste kohaselt ligikaudu 1,5 tundi. Pärast Plenadreni manustamist oli kortisooli

terminaalne poolväärtusaeg ligikaudu 3 tundi, olenevalt ravimvormi vabastamiskiirusest. See

terminaalne poolväärtusaeg sarnaneb endogeense kortisooli farmakokineetikaga, mis samuti oleneb

eritumisest.

Hüdrokortisoon (kortisool) on täielikult metabolismi teel elimineeritav lipofiilne ravim, millel on

väike kliirens ning vastavalt väiksed soolestiku ja maksa ekstraktsioonisuhted.

Hüdrokortisoon elimineeritakse täielikult metabolismiga 11ßHSD I tüüpi ja II tüüpi ensüümide poolt

ning CYP 3A4 poolt maksas ja perifeersetes kudedes. CYP 3A4 osaleb kortisooli kliirensis,

moodustades 6β-hüdroksükortisooli, mis eritub uriiniga. Kortisool liigub läbi membraanide peamiselt

passiivse difusiooniga ning seetõttu on neeru- ja sapikliirens tühine.

Patsientide erirühmad

Neerupuudulikkus

Väike kogus kortisooli eritub uriiniga muutumatul kujul (< 0,5% ööpäevas tekkivast kogusest), mis

tähendab, et kortisool elimineeritakse täielikult metabolismi kaudu. Et raske neerukahjustus võib

vähendada ravimite täielikku metabolismi teel elimineeritavust, võib olla vaja annust kohandada.

Maksapuudulikkus

Maksakahjustusega patsientidel ei ole korraldatud uuringuid, kuid hüdrokortisooni kirjandusandmed

kinnitavad, et kerge kuni mõõduka maksakahjustuse korral ei ole annust vaja kohandada. Raske

maksapuudulikkuse korral väheneb maksa funktsionaalne mass ja sellega ka võime metaboliseerida

hüdrokortisooni. Sel juhul võib olla vaja annust individuaalselt kohandada.

Lapsed

Farmakokineetika andmed laste ja noorukite kohta puuduvad.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Loomkatsed on näidanud, et glükokortikoidide väga suurte annuste sünnieelne ekspositsioon võib

tekitada väärarendeid (suulaelõhe, luustiku väärarendid). Loomadel tehtud uuringud on ka näidanud,

et glükokortikoidide suurte (kuid teratogeensetest väiksemate) annuste sünnieelne ekspositsioon võib

olla seotud emakasisese kasvupeetuse, täiskasvanuea kardiovaskulaarse haiguse ja glükokortikoidide

retseptorite tiheduse, neurotransmitterite talitluse ja käitumise püsivate muudatuste suurenenud

riskiga.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu

Hüpromelloos

Mikrokristalne tselluloos

Eelželatineeritud maisitärklis

Kolloidne veevaba ränidioksiid

Magneesiumstearaat

Kate

Makrogool (3350)

Polüvinüülalkohol

Talk

Titaandioksiid (E171)

Punane raudoksiid (E172)

Kollane raudoksiid (E172)

Must raudoksiid (E172)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Keeratava PP-korgiga HDPE-pudelid, milles on 50 toimeainet modifitseeritult vabastavat tabletti.

Karp, milles on 1 pudel 50 toimeainet modifitseeritult vabastava tabletiga, ning mitmikpakendid,

milles on 100, 150 ja 300 toimeainet modifitseeritult vabastavat tabletti (2, 3 ja 6 karpi, igas 50

toimeainet modifitseeritult vabastavat tabletti).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

ViroPharma SPRL

Rue Montoyer 47

B - 1000 Brussels

Belgia

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/11/715/001

EU/1/11/715/003

EU/1/11/715/004

EU/1/11/715/005

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 3. november 2011

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

{KK/AAAA}

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel