Quinapril polpharma 5 mg - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Quinapril Polpharma 5 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Quinapril Polpharma 10 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Quinapril Polpharma 20 mg, õhukese polümeerikattega tabletid
Quinapril Polpharma 40 mg, õhukese polümeerikattega tabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks 5 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 5 mg kvinapriili, mis vastab 5,425 mg
kvinapriilvesinikkloriidile.
Üks 10 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg kvinapriili, mis vastab 10,85 mg
kvinapriilvesinikkloriidile.
Üks 20 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 20 mg kvinapriili, mis vastab 21,7 mg
kvinapriilvesinikkloriidile.
Üks 40 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 40 mg kvinapriili, mis vastab 43,4 mg
kvinapriilvesinikkloriidile.
INN. Quinaprilum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

Quinapril Polpharma 5 mg õhukese polümeerikattega tabletid: kollased ümmargused kaksikkumerad
tabletid poolitusjoonega ühel küljel, läbimõõduga 6 mm.
Quinapril Polpharma 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid: valged kuni peaaegu valged
ümmargused kaksikkumerad tabletid poolitusjoonega ühel küljel.
Quinapril Polpharma 20 mg õhukese polümeerikattega tabletid: kollased ümmargused kaksikkumerad
tabletid poolitusjoonega ühel küljel, läbimõõduga 8 mm.
Quinapril Polpharma 40 mg õhukese polümeerikattega tabletid: pruunid ümmargused kaksikkumerad
tabletid.

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Essentsiaalse hüpertensiooni ravi. Kvinapriil on efektiivne hüpertensiooniga patsientidel
monoteraapiana või koos diureetikumidega.

Südame paispuudulikkuse ravi koos diureetikumide ja/või südameglükosiididega. Südame
paispuudulikkuse ravi kvinapriiliga tuleb alustada hoolika meditsiinilise jälgimise all.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Suukaudne.


Täiskasvanud:

Hüpertensioon
Monoteraapia: Komplitseerumata hüpertensiooni korral on soovitatav algannus 10 mg üks kord
ööpäevas. Sõltuvalt kliinilisest tulemusest võib patsiendi annust tiitrida (kahekordistades annust
annuse kohandamiseks adekvaatse aja järel) kuni säilitusannuseni 20 kuni 40 mg/ööpäevas
manustatuna üksikannusena või jagatuna 2 annuseks. Enamikul patsientidest säilib pikaajaline kontroll
reziimiga üks kord ööpäevas. Patsiente on ravitud annustega kuni 80 mg/ööpäevas. Võtta koos toiduga
või ilma. Annus tuleb võtta iga päev alati samal ajal parima ravivastuse saamiseks.
Kaasnevad diureetikumid: Et kindlaks määrata liigse hüpotensiooni teket, on patsientidel, kes saavad
ravi diureetikumidega, kvinapriili soovitatav algannus 2,5 mg. Pärast seda tuleb kvinapriili annust
tiitrida (nagu kirjeldatud eespool) optimaalse vastuseni.

Südame paispuudulikkus
Patsientide hoolikaks jälgimiseks sümptomaatilise hüpotensiooni suhtes on soovitatav ühekordne
algannus 2,5 mg. Seejärel tuleb annust patsientidel tiitrida efektiivse annuseni: (kuni 40 mg/ööpäevas)
manustatuna 1 või 2 annusena koos kaasneva diureetikum- ja/või südameglükosiidraviga. Tavaliselt
on patsientidel efektiivne säilitusannus 10...20 mg/ööpäevas manustatuna koos kaasneva raviga. Võtta
koos toiduga või ilma. Annus tuleb võtta iga päev alati samal ajal parima ravivastuse saamiseks.

Raskekujulise või ebastabiilse südame paispuudulikkuse korral tuleb ravi kvinapriiliga alati alustada
haiglas hoolika meditsiinilise jälgimise all. Patsiendid, kelle riski peetakse kõrgemaks ja kelle ravi
tuleb alustada haiglas (vt lõik 4.4).

Eakad (üle 65-aastased)
Eakatel patsientidel tuleb arvesse võtta ka seda, et tavaliselt kahjustub koos vanusega neerufunktsioon.
Essentsiaalse hüpertensiooni raviks soovitatav algannus on 2,5 mg üks kord ööpäevas. Annust tuleb
järgnevalt tiitrida kuni optimaalse vastuseni.

Neerukahjustusega patsiendid
Neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel tuleb kvinapriili algannust vähendada, sest kvinaprilaadi
kontsentratsioon plasmas suureneb, samas kui kreatiniini kliirens väheneb. Soovitatavad algannused:

Kreatiniini kliirens (ml/min)
Maksimaalne soovitatav algannus (mg)

>60 10
30...60 5
10...30 2,5
<10 Puudulik
kogemus

Lapsed ja noorukid
Quinapril Polpharmat ei soovitata lastel ja noorukitel ohutuse ja efektiivsuse andmete puudumise tõttu
kasutada.

4.3 Vastunäidustused

-
Ülitundlikkus kvinapriili, ravimi ükskõik millise abiaine või mõne muu AKE inhibiitori suhtes.
-
Anamneesis angioödeem seoses varasema AKE inhibiitorraviga.
-
Pärilik või idiopaatiline angioneurootiline turse.
-
Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6).

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Sümptomaatiline hüpotensioon
Sümptomaatilist hüpotensiooni esineb komplitseerumata hüpertensiooniga patsientidel harva. Kvinapriili
saavatel hüpertensiivsetel patsientidel on sümptomaatilise hüpotensiooni tekkimine tõenäolisem, kui

patsient on olnud hüpovoleemiline, nt diureetilise ravi, piiratud soolasisaldusega dieedi, dialüüsi,
kõhulahtisuse või oksendamise korral või on tal raske reniin-sõltuv hüpertensioon (vt lõigud 4.5 ja 4.8).
Südamepuudulikkusega patsientidel, koos või ilma kaasneva neerupuudulikkuseta, on täheldatud
sümptomaatilist hüpotensiooni. See tekib suurema tõenäosusega patsientidel, kellel on
südamepuudulikkuse raskem aste, mida on täheldatud lingudiureetikumide suurte annuste kasutamise,
hüponatreemia või neerufunktsiooni kahjustuse korral. Neil patsientidel tuleb ravi alustada meditsiinilise
jälgimise all ja alati, kui kohandatakse kvinapriili ja/või diureetikumide annust, tuleb patsiente hoolikalt
jälgida. Samasugused kaalutlused võivad kehtida südame isheemiaga või tserebrovaskulaarse haigusega
patsientidele, kellel vererõhu liigse languse tagajärjeks võib olla müokardi infarkt või
tserebrovaskulaarne atakk.

Hüpotensiooni tekkimise korral tuleb patsient panna seliliasendisse ning teha vajadusel intravenoosne
füsioloogilise lahuse ülekanne.
Mööduv hüpotensiivne vastus ei ole vastunäidustuseks edasistele annustele, mida saab tavaliselt
manustada ilma raskusteta, kui vererõhk on pärast plasmamahu suurendamist tõusnud.

Patsiendid, kellel võib eeldada suuremat riski ning kelle ravi tuleb alustada haiglas, on: patsiendid, kes
saavad ravi suure annuse lingudiureetikumidega (nt > 80 mg furosemiidi) või ravi korral mitme
diureetikumiga, kellel on hüpovoleemia, hüponatreemia (naatrium seerumis < 130 mEq/l) või
süstoolne vererõhk < 90 mmHg, saavad ravi suure annuse vasodilataatoriga, seerumi kreatiniin on
> 150 µmol/l või on 70-aastased või vanemad.

Aordi- ja mitraalklapi stenoos/hüpertroofiline kardiomüopaatia
Sarnaselt teiste AKE inhibiitoritega tuleb rakendada ettevaatust, kui kvinapriili manustatakse
klapistenoosi ja vasaku vatsakese väljavoolu takistusega patsientidele, nt aordi või subaortaalse
stenoosi või hüpertroofilise kardiomüopaatia korral. Hemodünaamiliselt rasketel juhtudel ei tohi
kvinapriili kasutada.

Neerufunktsiooni kahjustus, sh neeruarteri stenoos
Neerukahjustuse korral (kreatiniini kliirens < 60 ml/min) tuleb kvinapriili algannus määrata patsiendi
kreatiniini kliirensi alusel (vt lõik 4.2) ja annust tuleb kohandada vastavalt patsiendi ravivastusele.
Sellistel patsientidel on kaaliumi ja kreatiniini taseme rutiinne jälgimine osa standardsest
meditsiinilisest praktikast.
Mõnedel ühe- või mõlemapoolse neeruarteri stenoosiga hüpertensiivsetel patsientidel on pärast ravi
AKE inhibiitoriga täheldatud vere uurea lämmastiku ja seerumi kreatiniini taseme tõusu, mis oli
tavaliselt pöörduv pärast ravi katkestamist. Neerupuudulikkusega patsientidel on selle teke eriti
tõenäoline. Samaaegse renovaskulaarse hüpertensiooni korral on suurenenud risk raskekujulise
hüpotensiooni ja neerupuudulikkuse tekkeks. Neil patsientidel tuleb ravi alustada väga hoolika
jälgimise all väikeste annustega ja hoolika annuse kohandamisega. Kuna ravi diureetikumidega võib
soodustada selle seisundi teket, tuleb diureetikumid ära jätta ja ravi mõne esimese nädala jooksul
neerufunktsiooni jälgida.
Mõnedel patsientidel, kellel ei esine olemasoleva neeruhaiguse tunnuseid, on vere uurea lämmastiku ja
seerumi kreatiniini tase tavaliselt kergelt tõusnud, eriti kui kvinapriili manustatakse koos
diureetikumiga. See tekib suurema tõenäosusega olemasoleva neerukahjustusega patsientidel. Sellistel
juhtudel võib olla vajalik diureetikumi ja/või kvinapriili annust vähendada ja/või ravim ära jätta.
Raske neerukahjustusega patsientidega (kreatiniini kliirens <10 ml/min) ja dialüüsi patsientidega on
kogemus puudulik, seetõttu ei ole kvinapriilravi neile patsientidele soovitatav.

Neerusiirdamine
Puuduvad andmed kvinapriili kasutamisest hiljuti siirdatud neeruga patsientidel, seetõttu ei ole
kvinapriilravi neile patsientidele soovitatav.

Hemodialüüsi patsiendid

Patsientidel, kes on saanud hemodialüüsi high flow membraanidega, on teatatud anafülaktoidsetest
reaktsioonidest, kui nad on samaaegselt saanud AKE inhibiitoreid. Neil patsientidel tuleb kaaluda teist
tüüpi dialüüsimembraanide või teist tüüpi antihüpertensiivsete ainete kasutamist.

Anafülaktoidsed reaktsioonid madala tihedusega lipoproteiini (LDL) afereesi ajal
Harva on madala tihedusega lipoproteiini (LDL) afereesi jooksul dekstraansulfaadiga esinenud
eluohtlikke anafülaktoidseid reaktsioone patsientidel, kes said AKE inhibiitoreid. Need reaktsioonid
olid välditavad, kui enne iga afereesi AKE inhibiitorravi ajutiselt katkestati.

Desensitisatsioon
Patsientidel, kes on desensitiseeriva ravi (nt hymenoptera venom"iga) jooksul saanud ravi AKE
inhibiitoritega, on harva täheldatud püsivaid anafülaktoidseid reaktsioone. Need reaktsioonid olid
välditavad, kui AKE inhibiitorid jäeti enne desensitisatsiooni ajutiselt andmata, kuid need ilmesid
uuesti pärast tahtmatut kokkupuudet (hooletusest).

Ülitundlikkus/Angioneurootiline turse
Harva on teatatud näo, jäsemete, huulte, keele, häälepilu ja/või kõri angioödeemist angiotensiini
konverteeriva ensüümi inhibiitoritega ravitud patsientidel. Selliste sümptomite algus võib hilineda
pikka aega pärast ravi algust. Sellistel juhtudel tuleb kvinapriil järsult katkestada ja patsienti ravida
ning hoolikalt jälgida, kindlustades sümptomite täieliku taandumise enne kui patsient on haiglast välja
kirjutatud. Patsiendi pidev jälgimine võib olla vajalik, kui haaratud on ainult keel ilma düspnoe
nähtudeta, kuna ravi antihistamiinide ja kortikosteroididega ei pruugi alati olla piisav.
Väga harva on teatatud fataalsetest angioödeemi juhtudest, millega kaasneb kõri või keele turse.
Keele, häälepilu või kõri angioneurootilise turse korral ilmneb tõenäoliselt hingamisteede
obstruktsioon, eriti patsientidel, kellel on anamneesis respiratoorse obstruktsiooni korral antud
esmaabi (kõri intsisioon). Sellisel juhul on hädavajalik kohene meditsiiniline abi. See võib hõlmata
adrenaliini manustamist ja/või hingamisteede avamist. Patsiente tuleb ravida hoolika meditsiinilise
jälgimise all kuni sümptomid on täielikult taandunud.
Erilist ettevaatust tuleb rakendada patsientidel, kellel on teadaolevalt ülitundlikkus AKE inhibiitoritele
ning eriti patsientidel, kellel on obstruktiivne hingamisteede haigus. Patsientidel, kellel on anamneesis
AKE inhibiitorravist sõltumatu angioödeem, võib AKE inhibiitori saamisel olla suurem risk
angioödeemi tekkeks (vt lõik 4.3).

Seedetrakti angioödeem
AKE inhibiitoritega ravitud patsientidel on teatatud seedetrakti angioödeemist. Neil patsientidel esines
kõhuvalu (koos või ilma iivelduse või oksendamiseta); mõnedel juhtudel puudus anamneesis eelnev
näo angioödeem ja C-1 esteraasi tase oli normaalne. Angioödeem diagnoositi protseduuride käigus, sh
kõhuõõne kompuutertomograafia- või ultraheliuuringu abil või operatsiooni käigus ning kõik
sümptomid kadusid pärast AKE-inhibiitorravi katkestamist. Seedetrakti angioödeemi tuleb meeles
pidada kõhuvaluga AKE-inhibiitoreid kasutava patsiendi diferentsiaaldiagnostikas.

Maksafunktsiooni kahjustus
AKE inhibiitorravi korral on harva tekkinud kolestaatilise ikterusega algav sündroom, mis viib
üliägeda maksanekroosi ja (mõnikord) surmani. Nende sümptomite mehhanism on teadmata.
Patsientidel, kellel esineb ikterus või maksaensüümide taseme märkimisväärne tõus AKE
inhibiitorravi ajal, tuleb see katkestada ning nõutav on adekvaatne meditsiiniline jälgimine.

Neutropeenia/agranulotsütoos
AKE inhibiitoritega ravitud patsientidel on teatatud neutropeeniast, agranulotsütoosist,
trombotsütopeeniast ja aneemiast. Neutropeenia ja agranulotsütoos lahenesid pärast AKE inhibiitori
katkestamist. Kvinapriili tuleb kasutada erilise ettevaatusega olemasoleva kollageen-vaskulaarse
häirega patsientidel, kes saavad immunosupressiivset ravi, allopurinooli või prokainamiidi või nende
komplitseerivate tegurite kombinatsiooni korral, või kui eelnevalt esineb neerufunktsiooni kahjustus.
Mõnedel neist patsientidest on tekkinud rasked infektsioonid, mis mõnel juhul on olnud resistentsed
intensiivsele antibiootikumravile. Kui sellistel patsientidel kasutatakse kvinapriili, on soovitatav

valgevereliblede arvu perioodiline jälgimine ning patsientidele tuleb soovitada, et nad teataksid igast
infektsiooni sümptomist.

Etnilised erinevused
Mustanahalistel inimestel põhjustavad AKE inhibiitorid angioneurootilist turset sagedamini. Sarnaselt
teistele AKE inhibiitoritele võib see tekkida põhjusel, et kvinapriil langetab vererõhku mustanahalistel
inimestel vähem efektiivselt võrreldes mitte-mustanahalistega, võib-olla seetõttu, et mustanahaliste
hüpertoonilises populatsioonis esineb sagedamini seisund, mis on seotud madala reniini tasemega.

Köha
AKE inhibiitorite kasutamisel on teatatud köhast. Iseloomulik on püsiv mitteproduktiivne köha, mis
taandub pärast ravi katkestamist. AKE inhibiitor-indutseeritud köhaga tuleb arvestada köha
diferentsiaaldiagnostikas.

Kirurgia/anesteesia
Patsientidel, kes teevad läbi suure lõikuse või kellel on vajalik anesteesia hüpotensiooni põhjustavate
ainetega, võib kvinapriil reniini kompensatoorse vabanemise tulemusena blokeerida angiotensiin II
tootmise. Kui tekib hüpotensioon ja algpõhjusena oletatakse seda mehhanismi, võib vajalik olla
plasmamahu suurendamine.

Hüperkaleemia
Mõnedel patsientidel, keda on ravitud kvinapriili sisaldavate AKE inhibiitoritega, on teatatud kaaliumi
taseme tõusust seerumis. Risk hüperkaleemia tekkeks on neerukahjustusega, suhkurtõvega
patsientidel, kaaliumisäästvaid diureetikume, kaaliumilisandeid või kaaliumi sisaldavaid
soolaasendajaid saavatel patsientidel või patsientidel, kes saavad teisi ravimeid, mis võivad
suurendada kaaliumi taset veres (nt hepariin). Kui samaaegset kasutamist mõne ülaltoodud ainega
peetakse hädavajalikuks, on soovitatav regulaarselt jälgida kaaliumi taset seerumis (vt lõik 4.5).

Diabeediga patsiendid
Diabeediga patsientidel võivad AKE inhibiitorid suurendada tundlikkust insuliinile. Patsientidel, kes
koos suukaudsete diabeedivastaste ravimite või insuliiniga on samaaegselt saanud AKE inhibiitoreid,
on tekkinud hüpoglükeemia. AKE inhibiitorravi esimese kuu jooksul tuleb hoolikalt jälgida
glükeemilist kontrolli (vt lõik 4.5).

Liitium
Liitiumi ja kvinapriili samaaegne kasutamine ei ole soovitatav (vt lõik 4.5).

Primaarne hüperaldosteronism
Tavaliselt ei vasta primaarse hüperaldosteronismiga patsiendid antihüpertensiivsetele ainetele, mis
toimivad reniin-angiotensiini süsteemi. Seetõttu ei ole ravi AKE inhibiitoritega neil patsientidel
soovitatav.

Rasedus
Raseduse ajal ei tohi AKE inhibitorravi alustada. Rasestumist planeerivad patsiendid tuleb üle viia
alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, millel on tõestatud ohutusprofiil kasutamiseks raseduse ajal,
välja arvatud juhul kui AKE inhibiitorravi jätkamist peetakse hädavajalikuks. Kui rasedus on
diagnoositud, tuleb ravi AKE inhibiitoritega otsekohe lõpetada ja kui see on asjakohane, alustada
alternattiivset ravi (vt lõigud 4.3 ja 4.6).

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Tetratsükliin:
Tervetel vabatahtlikel on näidatud, et koostisse kuuluva magneesiumkarbonaadi tõttu vähendab
kvinapriil samaaegse manustamise korral tetratsükliini imendumist 28...37%. Soovitatav on vältida
samaaegset manustamist tetratsükliiniga.


Samaaegne diureetikumravi:
Diureetikumidega ravitud patsientidel võib pärast ravi alustamist kvinapriiliga aeg-ajalt esineda
vererõhu liigset langust. Seda hüpotensiivset toimet saab efektiivselt minimeerida kas diureetikumi
katkestamise või soolatarbimise suurendamisega enne kvinapriili algannust. Kui diureetikumi
lõpetamine ei ole võimalik, tuleb rakendada meditsiinilist jälgimist kuni kahe tunni jooksul pärast
algannuse manustamist.

Seerumi kaaliumisisaldust suurendavad ained:
Samaaegset ravi kaaliumi säästvate diureetikumide, kaaliumi toidulisandite või kaaliumisooladega
võib kasutada ettevaatusega ja seerumi kaaliumisisalduse asjakohase jälgimisega. Sarnaselt teistele
AKE inhibiitoritele võib ainult kvinapriili saavatel patsientidel kaaliumi tase seerumis olla tõusnud.
Samaaegsel kasutamisel võib kvinapriil vähendada tiasiid-diureetikumide poolt indutseeritud
hüpokaleemiat.

Kirurgia/anesteesia:
Kuigi puuduvad andmed, mis viitaksid kvinapriili ja hüpotensiooni põhjustavate anesteetikumide
koostoimele, tuleb rakendada ettevaatust, kui patsient teeb läbi suure operatsiooni või anesteesia, sest
angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoritel on näidatud blokeerivat toimet angiotensiin II
moodustumisele sekundaarselt reniini kompensatoorsele vabanemisele. See võib põhjustada
hüpotensiooni, mida võib korrigeerida plasmamahu suurendamise teel.

Liitium:
Patsientidel, kes on saanud samaaegselt ravi liitiumi ja AKE inhibiitoritega, on teatatud liitiumi taseme
tõusust seerumis ja liitiumi toksilisuse sümptomitest nende ainete naatiumikadu põhjustava toime
tõttu. Neid ravimeid tuleb koosmanustada ettevaatusega ja soovitatav on liitiumi taseme sagedane
kontrollimine seerumis. Kui kasutatakse ka diureetikumi, võib see suurendada riski liitiumi toksilisuse
tekkeks.

Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVAd):
Mõnedel patsientidel võib mittesteroidsete põletikuvastaste ainete manustamine vähendada AKE
inhibiitorite antihüpertensiivset toimet. Veel enam, AKE inhibiitorite ja MSPVAde samaaegne
kasutamine võib suurendada riski neerufunktsiooni halvenemiseks, sh võimaliku ägeda
neerupuudulikkuse tekkeks, ja suurendada kaaliumi taset seerumis, eriti patsientidel, kellel on eelnev
neerufunktsiooni kahjustus. Kombinatsiooni tuleb manustada ettevaatusega, eriti eakatele. Patsiendid
peavad olema adekvaatselt hüdreeritud ja tuleb kaaluda neerufunktsiooni jälgimise vajadust pärast
kaasneva ravi alustamist ning seejärel perioodiliselt.

Allopurinool, tsütostaatikumid ja immunosupressiivsed ained, süsteemsed kortikosteroidid või
prokainamiid:
Samaaegne manustamine koos AKE inhibiitoritega võib viia leukopeenia tekke riski suurenemisele.

Alkohol, barbituraadid, narkootilised ained, tritsüklilised antidepressandid või neuroleptikumid:
Võib tekkida ortostaatilise hüpotensiooni võimendumine.

Sümpatomimeetikumid:
Sümpatomimeetikumid võivad vähendada AKE inhibiitorite antihüpertensiivset toimet.

Trimetoprim:
Samaaegse ravi korral AKE inhibiitorite ja trimetoprimiga on teatatud raskest hüperkaleemiast.

Teised hüpertensioonivastased ravimid:
Võib esineda täiendav toime või võimendumine.

Antatsiidid:
Võivad vähendada kvinapriili biosaadavust.


Diabeedivastased ravimid (suukaudsed hüpoglükeemilised ained ja insuliin):
AKE inhibiitorite ja diabeedivastaste ravimite samaaegne manustamine võib tugevdada vere
glükoosisisaldust langetavat toimet koos riskiga hüpoglükeemia tekkeks. See fenomen näib tekkivat
suurema tõenäosusega kombineeritud ravi esimeste nädalate jooksul ja neerukahjustusega patsientidel.
Vajalikuks võib osutuda diabeedivastase ravimi annuse kohandamine.

4.6 Rasedus ja imetamine

Rasedus:
Raseduse esimesel trimestril ei ole AKE inhibiitorite kasutamine soovitatav (vt lõik 4.4). Raseduse 2.
ja 3. trimestri jooksul on AKE inhibiitorite kasutamine vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Teratogeensuse riski suhtes, mis järgneb kokkupuutele AKE inhibiitoritega raseduse esimese trimestri
jooksul, ei ole epidemioloogiline tõestus lõplik; siiski ei saa välistada riski vähest suurenemist.
Rasestumist planeerivad patsiendid tuleb üle viia alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, millel on
tõestatud ohutusprofiil kasutamiseks raseduse ajal, välja arvatud juhul kui AKE inhibiitorravi
jätkamist peetakse hädavajalikuks. Kui rasedus on diagnoositud, tuleb ravi AKE inhibiitoritega
otsekohe lõpetada ja kui see on asjakohane, alustada altervantiivset ravi.
Kokkupuude AKE inhibiitorraviga raseduse teise ja kolmanda trimestri jooksul indutseerib
teadaolevalt inimese fetotoksilisust (neerufunktsiooni vähenemine, oligohüdramnion, kolju luustumise
pidurdumine) ja neonataalset toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüpokaleemia). (Vt lõik
5.3.) Kui alates raseduse teisest trimestrist peaks toimuma kokkupuude AKE inhibiitoriga, on
soovitatav neerufunktsiooni ja kolju kontrollimine ultraheliuuringuga. Imikuid, kelle emad on võtnud
AKE inhibiitoreid, tuleb hoolikalt jälgida hüpotensiooni suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Imetamine:
Piiratud farmakokineetilised andmed näitavad rinnapiimas väga madalat kontsentratsiooni (vt lõik
5.2). Kuigi see kontsentratsioon tundub olevat kliiniliselt ebaoluline, ei ole kvinapriili kasutamine
rinnaga toitmise ajal soovitatav enneaegsete laste korral ja mõne esimese nädala jooksul pärast
sünnitust hüpoteetilise riski tõttu kardiovaskulaarse ja renaalse toime tekkeks ja kuna puudub piisav
kliiniline kogemus.
Vanema lapse korral võib kaaluda kvinapriili kasutamist rinnaga toitva ema poolt, kui see ravi on
emale hädavajalik ja last jälgitakse iga kõrvaltoime suhtes.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Sõidukijuhtimisel või masinate
käsitsemisel tuleb arvestada, et aeg-ajalt võib tekkida pearinglus või väsimus.

4.8 Kõrvaltoimed

Ravi ajal kvinapriili või teiste AKE inhibiitoritega täheldati järgmisi kõrvaltoimeid järgmise
esinemissagedusega:
väga sage (1/10),
sage (1/100 kuni <1/10),
aeg-ajalt (1/1000 kuni <1/100),
harv (1/10000 kuni <1/1000),
väga harv (>1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Psühhiaatrilised häired
Aeg-ajalt:
unetus, närvilisus
Harv:
depressioon,
segasus.

Närvisüsteemi häired
Sage:

peavalu,
pearinglus

Aeg-ajalt:
paresteesia, unisus
Harv:

tasakaaluhäired,
neuropaatia

Silma kahjustused
Harv:

hägune nägemine, amblüoopia

Kõrva ja labürindi kahjustused
Harv:

tinnitus

Südame häired
Aeg-ajalt:
palpitatsioonid, asüstoolia, valu rinnus, stenokardia
Harv:
tahhükardia, minestus, müokardiinfarkt, mööduv isheemiline atakk, aju
hemorraagia

Vaskulaarsed häired
Sage:

hüpotensioon (vt lõik 4.4)
Aeg-ajalt:
ortostaatiline
hüpotensioon

Vere ja lümfisüsteemi häired
Aeg-ajalt:
neutropeenia (vt lõik 4.4)
Harv:

agranulotsütoos (vt lõik 4.4)

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Sage:

köha (vt lõik 4.4)
Aeg-ajalt:
sinusiit, farüngiit, ülemiste hingamisteede infektsioon
Harv:

bronhospasm, düspnoe, bronhiit, riniit, astma süvenemine, eosinofiilne pneumoniit
või viirusinfektsioonid
Väga harv:
allergiline alveoliit

Seedetrakti häired
Sage:
iiveldus,
oksendamine,
kõhulahtisus
Aeg-ajalt:
düspepsia,
kõhuvalu, suu kuivus, kõhupuhitus
Harv:

maitsetundlikkuse häired, kõhukinnisus, pankreatiit, glossiit, iileus

Maksa ja sapiteede häired
Harv:

maksafunktsiooni
häire
Väga harv:
kolestaatiline ikterus, hepatiit

Naha ja nahaaluskoe kahjsutused
Aeg-ajalt:
kihelus, lööve, eksfoliatiivne dermatiit, liighigistamine, eksanteem, urtikaaria
Harv:

multiformne erüteem, Steven-Johnsoni sündroom, epidermaalne nekrolüüs,
psoriaasitaolised lööbeelemendid, alopeetsia, pemfigus, fototundlikkus.

Immuunsüsteemi häired:
Aeg-ajalt:
näo, jäsemete, huulte, limaskestade, keele, häälepilu ja/või kõri angioödeem,
urtikaaria (vt lõik 4.4 ).
Väga harv:
anafülaktoidne reaktsioon

Lihas-skeleti, sidekoe ja luude kahjustused
Harv:

liigesvalu, lihasvalu, seljavalu

Neerude ja kuseteede häired
Aeg-ajalt:
proteinuuria
(mõnikord
koos neerufunktsiooni kahjustusega)
Harv:

neerufunktsiooni häire (vt lõik 4.4), hüperkaleemia (vt lõik 4.4)
Väga harv:
neerukahjustus


Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Aeg-ajalt:
impotentsus

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Sage:

väsimus
Aeg-ajalt:
asteenia.

On teatatud agranulotsütoosi harvadest juhtudest ja järgmisest grupist sümptomitest: palavik, serosiit,
vaskuliit, lihasvalu, liigesvalu/artriit, positiivne ANA tiiter, SR tõus, eosinofiilia ja leukotsütoos.
Teiste AKE inhibiitorite korral on teatatud günekomastiast ja vaskuliidist ning ei saa välistada, et need
kõrvaltoimed on sellele ravimite klassile spetsiifilised.

Uuringud:
Seerumi kreatiniini ja vere uurea lämmastiku taseme tõusu (>1,25-kordne normi ülemine piir) täheldati
vastavalt 3%-l ja 4%-l patsientidest, keda raviti ainult kvinapriiliga. Patsientidel, kes saavad
samaaegselt diureetikumravi, tekib tõus tõenäolisemalt kui neil, kes saavad ainult kvinapriili. See tõus
oli sageli pideva ravi käigus pöörduv.
On teatatud hematokriti, vereliistakute ja valgevereliblede arvu vähenemisest, nagu ka maksa
ensüümide ja seerumi bilirubiini taseme tõusust.
Kaasasündinud G-6-PDH (glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi) puudulikkusega patsientidel on teatatud
hemolüütilise aneemia isoleeritud juhtudest.

4.9 Üleannustamine

Puuduvad andmed üleannustamise kohta inimestel. Kõige suurema tõenäosusega avalduks see
kliiniliselt raskele hüpotensioonile omaste sümptomite näol, mida tavaliselt tuleks ravida
intravenoosse vedeliku mahu suurendamise teel.
Hemodialüüsi ja peritoneaaldialüüsi mõju kvinapriili ja kvinaprilaadi eliminatsioonile on väike.
Ravi on sümptomaatiline ja toetav kooskõlas tavapärase arstiabiga.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Angiotensiini konventeeriva ensüümi inhibiitorid,
ATC-kood: C09AA06

Kvinapriil sisaldab kvinapriili vesinikkloriidsoola. Ravimi molekul sisaldab kolme kiraalset tsentrit,
kuid esineb puhta stereoisomeeri kujul.

Kvinapriil on eelravim, mis hüdrolüüsitakse plasmas ja kudedes aktiivseks metaboliidiks
kvinaprilaadiks, võimsaks ja pikatoimeliseks angiotensiini konverteeritava ensüümi inhibiitoriks. AKE
katalüüsib angiotensiin I konverteerimist võimsaks vasokonstriktoriks, angiotensiin II-ks. AKE
aktiivsuse inhibeerimine vähendab angiotensiin II kontsentratsiooni ja aldosterooni sekretsiooni ja
tõenäoliselt inhibeeritakse bradükiniini metabolismi. Kliinilised uuringud on näidanud, et kvinapriil ei
mõjuta lipiidide ainevahetust, ja sellel ei ole negatiivset toimet glükoosi ainevahetusele. Kvinapriil
vähendab üldist perifeerset vastupanu ja neeruarterite vastupanu.

Üldjuhul ei põhjusta kvinapriil olulisi muutusi neerude verevoolus või glomerulaarfiltratsiooni
määras.Kvinaprilaat langetab vererõhku nii istuvas kui seisvas asendis mõõdetuna. Maksimaalne toime
saabub 2 kuni 4 tundi pärast soovitatavate annuste manustamist. Maksimaalse antihüpertensiivse toime
saavutamiseks vajavad kõik patsiendid 2...4-nädalast ravi. Ravi korral kvinapriiliga on hüpertensiooni
loommudelites täheldatud vasaku vatsakese hüpertroofia paranemist. Puuduvad
haigestumuse/suremuse andmed.


Vajaduse korral võib kvinapriili kasutada samaaegselt teiste antihüpertensiivsete ainetega. Samaaegne
ravi tiasiid-diureetikumidega suurendab kvinapriili antihüpertensiivset toimet.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Aktiivse metaboliidi kvinaprilaadi biosaadavus võrdub 30...40%-ga suukaudselt manustatud
kvinaprilaadi annusest. Maksimaalne tase plasmas saabub umbes 2 tunni jooksul. Kaasnev toit ei
mõjuta kvinapriili imendumist; siiski võib väga suure rasvasisaldusega toit imendumist vähendada.
97% toimeainest seondub plasma valkudega. Korduval annustamisel on kvinaprilaadi poolväärtusaeg
3 tundi. Tasakaaluseisund saavutatakse 2...3 ööpäeva jooksul. Kvinaprilaat eritub peamiselt
muutumatul kujul uriiniga. Renaalne kliirens on 220 ml/min. Dialüüs ei põhjusta märgatavat muutust
kvinapriili eliminatsioonis. Neerukahjustusega patsientidel ei olnud kvinapriil dialüsaadis määratav,
pärast peritoneaaldialüüsi ja hemodialüüsi oli vastavalt ligikaudu 2,5% ja 5,4% algsest annusest
määratav kvinaprilaatmetaboliidina.

Neerukahjustusega patsientidel oli kvinaprilaadi eliminatsiooni poolväärtusaeg pikenenud ja selle
kontsentratsioon plasmas suurenenud. Raske maksakahjustusega patsiendil vähenes kvinaprilaadi
kontsentratsioon kvinapriili hüdrolüüsi vähenemise tõttu.

Pärast kvinapriili ühekordset suukaudset 20 mg annust kuuele rinnaga toitvale naisele oli kvinapriili
suhe piimas/plasmas 0,12. 4 tundi pärast annuse manustamist ei olnud kvinapriil rinnapiimas
määratav. Kvinaprilaadi tase piimas oli määramatu (<5 µg/l) kõigil ajahetkedel. Hinnanguliselt võiks
rinnaga toidetav laps saada umbes 1,6% emapoolsest kehakaalu järgi kohandatud kvinapriili annusest.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, kroonilise toksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja
reproduktsioonitoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.
Reproduktsioonitoksilisuse uuringud näitavad, et kvinapriil ei oma kõrvaltoimeid fertiilsusele,
reproduktiivkäitumisele ja see ei ole rottidele teratogeenne. On näidatud, et raseduse teisel või
kolmandal trimestril kasutatuna on AKE inhibiitorite klass fetotoksiline (põhjustab loote kahjustust
ja/või surma).


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Tableti sisu:
Magneesiumkarbonaat, raske
Hüdroksüpropüültselluloos, väheasendatud
Krospovidoon
Magneesiumstearaat

Tableti kate:
Eudragit E 12,5% koostises: aluseline butüleeritud metakrülaadi kopolümeer (Eudragit E 100)
Titaandioksiid (E171)
Talk
Makrogool 6000

Värvained:
5 mg ja 20 mg tabletid: kollane raudoksiid (E172)
40 mg tabletid: punane raudoksiid (E 172).

6.2 Sobimatus


Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

5 mg ja 10 mg tabletid: 2 aastat
20 mg ja 40 mg tabletid: 3 aastat

6.4 Säilitamise
eritingimused


5 mg ja 10 mg tabletid:
Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult. Hoida temperatuuril kuni 25°C.

20 mg ja 40 mg tabletid:
Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult. Hoida temperatuuril kuni 30°C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

30 õhukese polümeerikattega tabletti polüamiid/alumiinium/PVC-alumiinium blistris ja pappkarbis.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Pharmaceutical Works POLPHARMA SA
19 Pelpliska Street
83-200 Starogard Gdaski
Poola


8.
MÜÜGILOA NUMBRID

5 mg: 664609
10 mg: 664309
20 mg: 664409
40 mg: 664509


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

22.12.2009


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud detsembris 2009.