Renitec 10 mg

PAKENDI INFOLEHT

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte.
-
Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
-
Kui teil on lisaküsimusi, pidage palun nõu arsti või apteekriga.
-
Ravim on välja kirjutatud isiklikult teile ja seda ei tohi anda kellelegi teisele. Ravim võib olla
neile kahjulik isegi juhul, kui haigussümptomid on sarnased.


1.
Mis ravim on RENITEC?

RENITEC (enalapriilmaleaat, MSD) on tablett.

RENITEC tabletid sisaldavad toimeainena kas 5 mg või 10 mg enalapriilmaleaati. RENITEC FORTE
tabletid sisaldavad 20 mg enalapriilmaleaati.

Lisaks sisaldab RENITEC järgmisi abiaineid: naatriumkarbonaat (E500), laktoos, maisitärklis,
prezelatiniseeritud tärklis, punane raudoksiid (E172, 10 ja 20 mg tablettidel), kollane raudoksiid
(E172, 20 mg tablettidel), magneesiumstearaat (E471).

RENITEC on saadaval 5 mg ja 10 mg tablettidena. Blisterpakendis on 28 tabletti. RENITEC FORTE
on saadaval 20 mg tablettidena. Blisterpakendis on 28 või 98 tabletti.

RENITEC kuulub angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite ravimite hulka (AKE inhibiitor).

Müügloa hoidja:
Ravimi tootja:
Merck Sharp & Dohme OÜ
MERCK SHARP & DOHME BV
Peterburi tee 46
Waarderweg 39
11415 Tallinn
2031 BN Haarlem
Eesti
Holland


2.
MILLEKS RENITEC"i KASUTATAKSE?

Arst määras teile RENITEC"i kõrgenenud vererõhu (hüpertensiooni) või südamepuudulikkuse
(südame töö nõrgenemine) raviks. RENITEC"i kasutatakse ka südamepuudulikkuse sümptomite tekke
takistamiseks.

Paljudel südamepuudulikkusega haigetel aeglustab RENITEC südamepuudulikkuse süvenemist,
vähendab haiglas viibimise vajadust ja pikendab osadel haigetel eluiga.

Paljudel varases staadiumis südamepuudulikkusega haigetel takistab RENITEC enne haigusnähtude
avaldumist südametöö nõrgenemist ja haigusnähtude (näiteks õhupuudustunde, füüsilise koormuse
nagu näiteks jalutamise järgselt tekkiva väsimuse, või pahkluude ja jalalabade turse) süvenemist. Neil
haigetel on väiksem tõenäosus sattuda südamepuudulikkuse tõttu haiglasse.


3.
MIDA ON VAJA TEADA ENNE RENITEC"i VÕTMIST?

Kes ei tohi võtta RENITEC"i?

Ärge võtke RENITEC"i:
-
kui te olete allergiline ravimi RENITEC mõne koostisosa suhtes (vt lõiku Mis ravim on
RENITEC?);
-
kui teid on kunagi ravitud RENITEC"iga samasse klassi kuuluva ravimiga (AKE inhibiitoriga),
mille tagajärjel tekkis teil allergiline reaktsioon näo, huulte, keele ja/või kõri tursega ja millega
kaasnes neelamis- ja hingamisraskus. Te ei tohi RENITEC"i võtta, kui teil esinevad sellist tüüpi
1
RNT/T-EE/ETA-20031787
reaktsioonid teadmata põhjusel, või kui teil on diagnoositud kaasasündinud või idiopaatilist
angioödeemi;
-
kui te olete rase vüi kahtlustate endal rasedust.

Kui te ei ole kindel, kas tohite alustada ravi RENITEC"iga, pidage nõu arstiga.

Millised on vajalikud ettevaatusabinõud ravimi kasutamiseks?

Informeerige arsti kõigist oma praegu või varem esinenud terviseprobleemidest ja kõikidest
allergilistest reaktsioonidest.

Informeerige oma arsti, kui teil esineb teisi südamehaigusi, verehaigus, suhkruhaigus, maksahaigus,
neeruprobleeme (mh neerusiirdamine) või saate dialüüsravi või kasutate vett väljaviivaid ravimeid
(diureetikume). Samuti ütelge arstile, kui olete soolavabal dieedil, võtate kaaliumi sisaldavaid
preparaate, kaaliumi väljaviimist takistavaid ravimeid või kaaliumi sisaldavaid soolaasendajaid või
olete hiljuti rohkelt oksendanud või on teil esinenud tugev kõhulahtisus. Neil juhtudel võib olla vajalik
ravimi annuse korrigeerimine.

Ütelge oma arstile, kui teil on kunagi esinenud allergilist reaktsiooni näo, huulte, keele ja/või kõri
tursega, millega kaasnes hingamis- ja neelamisraskus. Teavitage oma arsti ka sellest, kui teile on
teostatud ravi nimetusega LDL-aferees või kui teile on mesilase- või herilasemürgi vastu tekkiva
allergilise reaktsiooni vähendamiseks tehtud hüposensibiliseerivat ravi.

Ütelge oma arstile, kui teil on madal vererõhk (te tunnete seda pearinglusena ja -uimasusena, eriti
seistes).

Kui arst on teile rääkinud, et teil on mõningate suhkrute suhtes talumatus, siis enne selle ravimi
kasutamist võtke palun ühendust oma arstiga.

Enne kirurgilisi operatsioone (ka hambaarsti juures), tuleb arstile öelda, et tarvitate RENITEC"i, kuna
seoses üldanesteesiaga võib toimuda järsk vererõhu vähenemine.

RENITEC"i võtmine koos teiste ravimitega

Üldiselt tohib RENITEC"i võtta koos teiste ravimitega. Siiski tuleb arstile teatada, kui kasutate teisi
ravimeid, ka neid, mida saab osta ilma retseptita, kuna mõned neist võivad mõjutada teineteise toimet.
Et saaks määrata sobiva RENITEC"i annuse, peab arst teadma, kas te kasutate vererõhku langetavaid
teisi ravimeid, diureetikume (vett väljaviivaid ravimeid), kaaliumi sisaldavaid ravimeid (kaasa arvatud
toidulisandites), liitiumi (teatud depressiooni raviks kasutatav ravim), tritsüklilisi antidepressante,
antipsühhootilisi ravimeid, sümpatomimeetilisi ravimeid, diabeediravimeid, teatud valu- ja
liigespõletiku vastaseid ravimeid või tarbite alkoholi.

Lapsed ja noorukid

RENITEC"i kasutamist lastel on uuritud, lisainformatsiooni saamiseks pöörduge arsti poole.

Rasedus

-
RENITEC"i ei soovitata raseduse ajal kasutada.
-
Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid (AKE inhibiitorid) võivad põhjustada areneva
loote väärarendeid ja surma, kui neid kasutatakse raseduse teisel ja kolmandal trimestril.
-
Ei ole teada, kas RENITEC"i kasutamine ainult kolmel esimesel raseduskuul omab lootele
kahjulikke toimeid.
-
Kui te olete rase või planeerite rasedust, siis peate enne ravi alustamist RENITEC"iga ütlema
seda oma arstile, et vajadusel saaks ravi muuta.

2
RNT/T-EE/ETA-20031787
Imetamine

RENITEC eritub rinnapiima väga vähesel hulgal. Kui te toidate last rinnaga või kavatsete seda teha,
siis konsulteerige arstiga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Individuaalne reaktsioon ravimile võib olla erinev. RENITEC"il võivad olla mõningad kõrvaltoimed,
mis võivad mõjutada üksikute patsientide autojuhtimis- ja masinatega töötamise võimet. (Vt
Võimalikud kõrvaltoimed)


4.
KUIDAS VÕTTA RENITEC"i?

RENITEC"i võib võtta söögi ajal või söögikordade vahel. Enamik inimesi võtavad RENITEC"i
tablette veega.

Arst määrab teile RENITEC"i sobiva annuse, arvestades teie seisundit ja seda, kas te kasutate veel teisi
ravimeid.

Kasutage RENITEC"i iga päev, järgides alati arstilt saadud juhiseid. On väga tähtis, et võtaksite
RENITEC"i nii kaua, kui arst määras. Ärge võtke rohkem tablette, kui on ette nähtud.

Kõrge vererõhk
Enamikule haigetest on tavaline algannus 5...20 mg võetuna üks kord ööpäevas. Üksikutel
haigetel on vajalik väiksem algannus.

Tavaline annus pika-ajaliseks raviks on 20 mg üks kord ööpäevas.

Südamepuudulikkus
Tavaline soovitatav algannus on 2,5 mg, mida võetakse üks kord ööpäevas. Ravimi annust
suurendatakse järk-järgult, kuni saavutatakse teile sobiv annus. Tavaline säilitusannus on
20 mg, jaotatuna üheks või kaheks annuseks ööpäevas.

Olge eriti ettevaatlik, kui võtate oma esimese tableti või suurendate annust. Teatage oma arstile
kohe, kui te tunnete pearinglust või uimasust.

Kui te võtate RENITEC"i rohkem kui ette nähtud:

Üleannustamise korral tuleb otsekohe pöörduda arsti poole, et vajadusel saaks anda kohest
meditsiinilist abi. Kõige tõenäolisemalt võib tekkida nõrkustunne ja pearinglus, mis on tingitud
vererõhu järsust või suurest langusest.

Kui te unustate RENITEC"i võtta:

RENITEC"i tuleb võtta nii, nagu ette kirjutatud. Ärge võtke kahekordset annust, kui ravim jäi eelmisel
korral võtmata. Jätkake tablettide võtmist nii nagu ette nähtud.


5. VÕIMALIKUD
KÕRVALTOIMED

Igal ravimil võivad esineda mittesoovitud ehk nn kõrvalnähud. RENITEC on üldiselt hästi talutav
ravim. Väga sageli esinevateks kõrvaltoimeteks võivad olla pearinglus, nägemisteravuse vähenemine,
köha, iiveldus ja nõrkustunne. Sagedasteks kõrvaltoimeteks on peavalu, depressioon, järsust vererõhu
vähenemisest tingitud pearinglus (mh vererõhu langus kiirel püsti tõusmisel), nõrkustunne,
südamelihaseinfarkt või ajuinsult, valu rinnus, stenokardia, südamerütmi muutused,
3
RNT/T-EE/ETA-20031787
südamelöögisageduse kiirenemine, hingeldus, kõhulahtisus, kõhuvalu, maitsetundlikkuse muutused,
nahalööve, allergilised reaktsioonid näo, huulte, keele ja/või kõri tursega, millega kaasneb neelamis-
või hingamisraskus, väsimus, kaaliumi ja kreatiniini sisalduse tõus veres.

Teised kõrvalnähud esinevad tunduvalt harvemini, mõned neist võivad olla väga tõsised.
Lisainformatsiooni kõrvaltoimete kohta küsige oma arstilt või apteekrilt. Nii arsti kui ka apteekri käes
on põhjalikum kõrvaltoimete loetelu.

Teatage oma arstile kohe, kui teil tekivad eeltoodud või mõned muud ebaharilikud haigusnähud.

Lõpetage RENITEC"i võtmine ja pöörduge koheselt arsti poole, kui teil tekib:
-
näo, huulte, keele ja/või kõri turse, millega kaasneb hingamis- ja neelamisraskus;
-
käte, jalalabade või pahkluude piirkonna turse;
- nõgestõbi.
Oluline on teada, et mustanahalistel patsientidel on suurem risk seda tüüpi reaktsioonide tekkeks
seoses AKE inhibiitoritega.

Esimene annus võib põhjustada tugevama vererõhu vähenemise, kui pideva ravi korral. See võib
avalduda pearingluse või -pööritusena; tavaliselt lamamisel see möödub. Probleemide korral pidage
arstiga nõu.

Kui täheldate endal mistahes kõrvaltoimeid, mida ei ole loetletud selles infolehes, informeerige sellest
oma arsti või apteekrit.


6. RENITEC"i
SÄILITAMINE

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Mitte kasutada pärast pakendil märgitud kõlblikkusaja lõppu. Kaks esimest arvu tähistavad kuud; kaks
viimast aga aastat.


7. LISAINFO

Lisainformatsiooni saamiseks pöörduge oma arsti või apteekri poole, kellel on üksikasjalikum teave
RENITEC"i ja teie haiguse kohta.

Infoleht on viimati kooskõlastatud oktoobris 2008
4

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

RENITEC, 5 mg tabletid
RENITEC, 10 mg tabletid
RENITEC FORTE, 20 mg tabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab toimeainena 5 mg või 10 mg enalapriilmaleaati.
RENITEC FORTE tabletid sisaldavad 20 mg enalapriilmaleaati.

INN. Enalaprilum

Abiained vt 6.1.


3. RAVIMVORM

Tabletid.

RENITEC 5 mg tabletid on valged ümar-kolmnurksed tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon ja
teisele küljele on kirjutatud MSD 712.
RENITEC 10 mg tabletid on roostepunased ümar-kolmnurksed tabletid, mille ühel küljel on
poolitusjoon ja teisele küljele on kirjutatud MSD 713.
RENITEC FORTE 20 mg tabletid on virsiku värvusega ümar-kolmnurksed tabletid, mille ühel küljel
on poolitusjoon ja teisele küljele on kirjutatud MSD 714.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Arteriaalne hüpertensioon.
Südamepuudulikkus.
Sümptomaatilise südamepuudulikkuse vältimine vasaku vatsakese asümptomaatilise düsfunktsiooniga
patsientidel (väljutusfraktsioon 35%). (Vt lõik 5.1.)

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Toit ei mõjuta RENITEC"i imendumist.

Annus määratakse individuaalselt, lähtudes patsiendi seisundist (vt 4.4) ja vererõhu allumisest ravile.

Hüpertensioon

Sõltuvalt hüpertensiooni raskusastmest ja patsiendi seisundist (vt allpool) on algannus 5 mg...20 mg.
RENITEC"i võetakse üks kord ööpäevas. Kerge hüpertensiooni puhul on soovitatav algannus
5 mg...10 mg ööpäevas. Tugevalt aktiveeritud reniin-angiotensiin-aldosteroon süsteemiga patsientidel
(näiteks renovaskulaarne hüpertensioon, soolade ja/või vedelikupuudus, kardiaalne dekompensatsioon
või raske hüpertensioon) võib algannuse manustamine kutsuda esile tugeva vererõhu languse. Sellistel
juhtudel on soovitatavaks algannuseks 5 mg või vähem ning ravi tuleb alustada meditsiinilise
järelevalve all.

1/13
Kui eelnevalt on saadud ravi kõrgetes annustes diureetikumidega, võib ravi alustamine enalapriiliga
põhjustada vedelikupuudust ja suurendada hüpotensiooni riski. Selliste patsientide puhul soovitatakse
ravi alustada 5 mg või veel väiksema annusega. Võimaluse korral on soovitatav diureetilise ravi
ärajätmine 2...3 päeva enne RENITEC"i manustama hakkamist. Jälgida neerufunktsiooni ja kaaliumi
taset.

Tavaline säilitusannus on 20 mg ööpäevas. Maksimaalne säilitusannus on 40 mg ööpäevas.

Südamepuudulikkus/vasaku vatsakese asümptomaatiline düsfunktsioon

Sümptomaatilise südamepuudulikkuse ravis kasutatakse RENITEC"i täiendava ravimina
diureetikumidele ja vajaduse korral digitaalisele või beeta-blokaatoritele. Sümptomaatilise
südamepuudulikkuse või vasaku vatsakese asümptomaatilise düsfunktsiooni korral on algannus
2,5 mg. Ravi tuleb alustada hoolika meditsiinilise järelevalve all, et määrata kindlaks ravimi algtoime
vererõhule. Kui ravi algul sümptomaatilist hüpotensiooni ei teki (või pärast selle efektiivset ravimist),
tuleb RENITEC"i annust järk-järgult suurendada kuni tavalise säilitusannuseni 20 mg, mida
manustatakse kas korraga või kaheks annuseks jaotatuna, olenevalt ravimi taluvusest patsiendi poolt.
Annuse tiitrimist soovitatakse läbi viia 2...4 nädala jooksul. Maksimaalne annus on 40 mg ööpäevas,
mida manustatakse kaheks annuseks jaotatuna.

Soovitatav RENITEC"i annuste tiitrimine südamepuudulikkuse/vasaku vatsakese asümptomaatilise
düsfunktsiooniga patsientidel:

Nädal Annus,
mg päevas


1. nädal
1. kuni 3. päev: ühekordse annusena 2,5 mg päevas*
4. kuni 7. päev: 5 mg päevas kaheks annuseks jaotatuna



2. nädal
10 mg päevas ühekordse annusena või kaheks annuseks jaotatuna



3. ja 4. nädal
20 mg päevas ühekordse annusena või kaheks annuseks jaotatuna

* neerufunktsiooni langusega või diureetikume võtvate patsientide puhul tuleb järgida
ettevaatusabinõusid (vt 4.4).

Enne ja pärast RENITEC-ravi alustamist tuleb jälgida vererõhku ja neerufunktsiooni (vt 4.4), kuna on
kirjeldatud hüpotensiooni ja (harvem) kaasuva neerupuudulikkuse teket. Diureetikume saavatel
patsientidel tuleb võimaluse korral nende annust vähendada enne RENITEC-ravi alustamist. Pärast
RENITEC"i esimese annuse manustamist ilmnev hüpotensioon on tavaliselt mööduv ega takista
edasist ravi. Samuti tuleb jälgida kaaliumisisaldust seerumis ja neerufunktsiooni.

Annustamine neerupuudulikkuse korral

Enalapriili manustamise intervalle tuleb tavaliselt pikendada ja/või annust vähendada.

2/13
Kreatiniini kliirens (CrCl,
Algannus,
ml/min
mg päevas
30<CrCl<80 5...10
10<CrCl30 2,5
CrCl10
2,5 dialüüsipäeval*
* vt 4.4 -- Hemodialüüsravi saavad haiged.
Enalaprilaat on dialüüsitav. Dialüüsivabadel päevadel tuleb annust korrigeerida sõltuvalt vererõhu
vastusest.

Kasutamine eakatel
Annuste määramisel tuleb eakate patsientide puhul lähtuda neerufunktsioonist (vt 4.4 ­
Neerufunktsiooni häired).

Kasutamine lastel
RENITEC"i kliinilise kasutamise kogemused hüpertensiooniga lastel on piiratud (vt 4.4, 5.1 ja 5.2).

Tablette neelata oskavatele lastele määratakse annus individuaalselt, arvestades patsiendi seisundit ja
vererõhu alluvust ravile. Soovitatavaks algannuseks on 20...50 kg kehakaaluga patsientidele 2,5 mg ja
50 kg kehakaaluga patsientidele 5 mg. RENITEC"i manustatakse üks kord päevas. Annus tuleb
kohandada vastavalt patsiendi vajadustele. Maksimaalne ööpäevane annus on 20...50 kg kehakaaluga
patsientidele 20 mg ja 50 kg kehakaaluga patsientidele 40 mg (vt 4.4).

Vastavate andmete puudumise tõttu ei soovitata RENITEC"i kasutada vastsündinutel ja lastel, kelle
glomerulaarfiltratsioon on <30 ml/min/1,73m2.

4.3 Vastunäidustused

·
Ülitundlikkus enalapriili, ravimi ükskõik millise abiaine või AKE-inhibiitorite suhtes.
·
Varasema AKE-inhibiitorite manustamisega seoses tekkinud angioneurootiline ödeem.
·
Pärilik või idiopaatiline angioödeem.
·
Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6).

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Sümptomaatiline hüpotensioon
Tüsistumata hüpertensiooniga haigetel esineb sümptomaatilist hüpotensiooni harva. Hüpertensiooniga
haigetel, kes saavad raviks RENITEC"i, võib hüpotensioon tõenäoliselt tekkida tsirkuleeriva plasma
hulga vähenemise foonil, st diureetilise ravi toimel, soolapiirangutega dieedi toimel, dialüüsravil, aga
ka diarröa või oksendamise korral (vt 4.5 ja 4.8). Sümptomaatilist hüpotensiooni on täheldatud
südamepuudulikkusega haigetel, kaasneva neerupuudulikkusega või ilma. Sagedamini võib see
esineda südamepuudulikkuse raskemate vormidega haigetel, kelle ravis kasutatakse suurtes annustes
lingudiureetikume, kellel esinevad hüponatreemia või neerufunktsiooni häired. Neil patsientidel tuleb
ravi alustada arstliku järelevalve all ning nad tuleb alati jälgimisele jätta ka RENITEC"i ja/või
diureetikumi annuse korrigeerimise ajaks. Samuti tuleb jälgida südame isheemiatõve ja
ajuveresoonkonna haigustega patsiente, kellel võib tugev vererõhu langus lõppeda müokardiinfarkti
või ajuinsuldiga.

Hüpotensiooni tekkimisel tuleb haige panna lamama ja vajadusel manustada veeni füsioloogilist
lahust. Mööduv hüpotensioon ei ole vastunäidustuseks ravimi edasisele kasutamisele. Sellega ei
kaasne tavaliselt probleeme, kui eelnevalt on vererõhku tõstetud veremahu suurendamise teel.

Mõnel südamepuudulikkusega patsiendil, kellel on normaalne või madal vererõhk, võib RENITEC"i
toimel vererõhk veelgi langeda. Selline vastus ravimile on prognoositav ja ei ole tavaliselt ravi
lõpetamise näidustuseks. Hüpotensiooni sümptomite ilmnemisel võib vajalikuks osutuda annuse
vähendamine ja/või diureetikumi ja/või RENITEC"i manustamise lõpetamine.

3/13
Aordi- või mitraalklapi stenoos/hüpertroofiline kardiomüopaatia
Sarnaselt teiste vasodilataatoritega, tuleb vasaku vatsakese väljavoolu takistusega patsientidele
manustada AKE-inhibiitoreid ettevaatlikult ning vältida nende kasutamist kardiogeense soki ja
hemodünaamiliselt märkimisväärselt väljendunud takistuse puhul.

Neerufunktsiooni häired
Neerupuudulikkusega (kreatiniini kliirens <80 ml/min) patsientidel tuleks enalapriili algannust
kohandada vastavalt patsiendi kreatiniini kliirensile (vt 4.2) ja edaspidi arvestada patsiendil saadud
ravivastust. Regulaarne kaaliumi ja kreatiniini sisalduse jälgimine kuulub nende patsientide puhul
tavapärase ravipraktika juurde.

Enalapriiliga seoses on kirjeldatud neerupuudulikkuse teket. Seda enamasti patsientidel, kellel esineb
raske südamepuudulikkus või raske neeruhaigus (mh neeruarteri stenoos). Haiguse viivitamatul
äratundmisel ja ravimisel on enalapriiliga seoses tekkinud neerupuudulikkus üldiselt pöörduv.

Mõnel patsiendil, kellel ei ole varem ilmset neeruhaigust esinenud, on RENITEC"i ja diureetikumide
koosmanustamisel tekkinud vähene ja mööduv vere uurea ja seerumi kreatiniinisisalduse suurenemine.
Vajalikuks võib osutuda enalapriili annuste vähendamine ja/või diureetikumi manustamise lõpetamine.
Selline situatsioon võiks viidata võimalikule neeruarteri stenoosi olemasolule (vt 4.4 ­
Renovaskulaarne stenoos).

Renovaskulaarne stenoos
Kahepoolse neeruarteri stenoosiga või ühe funktsioneeriva neeru arteri stenoosiga patsientide
ravimisel AKE-inhibiitoritega on täheldatud hüpotensiooni riski tõusu ja neerufunktsiooni häireid.
Neerufunktsiooni langusega võivad kaasneda vaid väikesed seerumi kreatiniini muutused. Nende
patsientide puhul tuleb ravi alustada hoolika meditsiinilise järelvalve all, kasutades madalaid annuseid,
tõstes ravimiannust ettevaatlikult ja jälgides samaaegselt neerufunktsiooni.

Neerusiirdamine
Hiljuti siirdatud neeruga patsientide puhul RENITEC"i kasutamise kogemused puuduvad. Seetõttu ei
ole ravi RENITEC"iga soovitatav.

Maksapuudulikkus
Harvadel juhtudel on AKE-inhibiitoreid seostatud sündroomiga, mis algab kolestaatilise ikteruse või
hepatiidiga ja progresseerub fulminantseks maksanekroosiks ja (mõnikord) lõpeb surmaga. Selle
sündroomi tekkemehhanism ei ole teada. Kui AKE-inhibiitoreid manustavatel patsientidel tekib
nahakollasus või märkimisväärne maksaensüümide tõus, tuleb AKE-inhibiitorite manustamine
lõpetada ja teostada vastavat järelkontrolli.

Neutropeenia/agranulotsütoos
AKE-inhibiitoreid manustavatel patsientidel on kirjeldatud neutropeenia/agranulotsütoosi,
trombotsütopeenia ja aneemia teket. Normaalse neerufunktsiooni ja teiste komplitseerivate faktoriteta
patsientidel tekib neutropeeniat harva. Enalapriili tuleb äärmise ettevaatusega kasutada patsientidel,
kellel esineb veresoonte kollageenhaigus, kes saavad immunosupresseerivat ravi, kes manustavad
allopurinooli või prokaiinamiidi või kellel esineb mitu komplitseerivat faktorit samaaegselt. Eelnev
kehtib eelkõige neerufunktsioonihäire esinemise korral. Osadel sellistest patsientidest tekkisid tõsised
infektsioonid, mis vähestel juhtudel ei allunud antibakteriaalsele ravile. Kui nende patsientide puhul
kasutatakse enalapriili, on soovitatav perioodiliselt jälgida leukotsüütide arvu. Samuti tuleb patsiente
juhendada, et nad teavitaksid arsti kõikidest tekkinud infektsiooninähtudest.

Ülitundlikkus/angioneurootiline turse
AKE-inhibiitorite, sh RENITEC"i kasutamisel on esinenud näo, jäsemete, huulte, keele, neelu ja/või
kõri angioneurootilist turset. Turse võib tekkida kogu ravi vältel. Sellistel juhtudel tuleb RENITEC"i
manustamine viivitamatult lõpetada ja tagada haige pidev järelevalve kuni sümptomite täieliku
kadumiseni. Isegi kui turse haarab ainult keele, ilma respiratoorse distressita, võib haige vajada
pikemaajalist jälgimist, sest ravi antihistamiinikumide ja kortikosteroididega ei pruugi olla piisav.

4/13
Angioödeemiga seotud kõri- või keeletursest tingitud surmajuhtumeid on kirjeldatud väga harva. Kui
tursest on haaratud keel, häälepaelad või kõri, tekib suurema tõenäosusega hingamisteede
obstruktsioon, eriti kui anamneesis on hingamisteede operatsioon. Kui keel, häälepaelad või kõri on
tursest haaratud, mis tõenäoliselt põhjustab hingamisteede obstruktsiooni, tuleb haigele kohe
manustada naha alla adrenaliini 1:1000 lahust (0,3 ml...0,5 ml) ja/või hoida hingamisteed vabad.

Mustanahalistel patsientidel, kes saavad ravi AKE-inhibiitoritega, on kirjeldatud suuremat
angioödeemi esinemissagedust kui mitte-mustanahalistel patsientidel.

Kui haigel on varem esinenud AKE-inhibiitorraviga mitteseotud angioödeemi, siis AKE-inhibiitorite
manustamisel võib oht angioödeemi tekkeks olla suurenenud (vt ka 4.3).

Anafülaktilised reaktsioonid mesilasemürgiga teostatud desensitisatsiooni ajal
Harva on eluohtlikke anafülaktilisi reaktsioone esinenud patsientidel, kes said mesilasmürgiga
samaaegselt AKE-inhibiitoreid. Neid reaktsioone välditi enne iga desensitisatsiooni AKE-inhibiitorite
manustamise ajutise katkestamisega.

Anafülaktilised reaktsioonid LDL-afereesi ajal
Harva on eluohtlikke anafülaktilisi reaktsioone esinenud patsientidel, kes said dekstraansulfaadiga
läbiviidud LDL (madala tihedusega lipoproteiinide) -afereesiga samaaegselt AKE-inhibiitoreid. Neid
reaktsioone välditi enne iga afereesi AKE-inhibiitorite manustamise ajutise katkestamisega.

Hemodialüüsravi
Hemodialüüsravi saavatel patsientidel, kelle ravis kasutati kõrge voolutusvõimega dialüüsimembraane
(nt AN 69®) ja samal ajal ka AKE-inhibiitoreid, on kirjeldatud anafülaktiliste reaktsioonide teket.
Nende patsientide puhul tuleb kasutada teist tüüpi dialüüsimembraani või muusse klassi kuuluvat
antihüpertensiivset ravimit.

Hüpoglükeemia
Suukaudseid diabeediravimeid manustavaid või insuliinravi saavaid diabeediga patsiente, kes
alustavad AKE inhibiitori kasutamist, tuleb õpetada ennast hoolikalt jälgima hüpoglükeemia suhtes,
eriti kombineeritud ravi esimestel kuudel (Vt 4.5 ­ Diabeediravimid)

Köha
Mõnikord tekib AKE-inhibiitorite kasutamise ajal köha. Tüüpiline köha on kuiv, püsiv ja kaob pärast
ravi lõppu. AKE-inhibiitoritest tingitud köha tuleks arvestada köha diferentsiaaldiagnoosimisel.

Kirurgia/anesteesia
Suurte operatsioonide või anesteesia ajal, kus kasutatakse hüpotensiooni esilekutsuvaid aineid,
blokeerib enalapriil angiotensiin II tekke reniini kompensatoorse vabanemise järgselt. Kui
hüpotensiooni tekke põhjuseks on eeltoodud mehhanism, saab seda korrigeerida veremahu
suurendamisega.

Hüperkaleemia
AKE-inhibiitoreid (sh enalapriili) manustanud patsientidel on täheldatud kaaliumi sisalduse tõusu
seerumis. Hüperkaleemia riskifaktorid on neerupuudulikkus, neerufunktsiooni halvenemine, vanus
(> 70 eluaasta), diabeet, kaasuvad seisundid, eriti dehüdratsioon, äge kardiaalne dekompensatsioon,
metaboolne atsidoos ja kaaliumisäästvate diureetikumide (nt spironolaktoon, eplerenoon, triamtereen
või amiloriid), kaaliumipreparaatide ja kaaliumi sisaldavate soolaasendajate samaaegne kasutamine
või selliste ravimite manustamine, mis võivad suurendada kaaliumi sisaldust seerumis (näiteks
hepariin). Kaaliumipreparaatide, kaaliumisäästvate diureetikumide või kaaliumi sisaldavate
soolaasendajate kasutamine eriti neerufunktsiooni häiretega patsientidel võib viia seerumi
kaaliumisisalduse olulise suurenemiseni. Hüperkaleemia võib põhjustada tõsiseid, mõnikord surmaga
lõppevaid südame rütmihäireid. Kui enalapriili või mõne eespool nimetatud ravimi samaaegne
manustamine on vajalik, tuleb neid kasutada ettevaatusega ning määrata sageli kaaliumi sisaldust
seerumis. (vt 4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed.)

5/13
Liitium
Liitiumi ja enalapriili samaaegne manustamine ei ole üldiselt soovitatav (vt 4.5).

Laktoos
RENITEC sisaldab laktoosi ning seetõttu ei tohi seda ravimit kasutada patsiendid, kellel on harva
esinev pärilik galaktoosi talumatus, Lapp"i laktaasi vaegus või glükoosi-galaktoosi imendumishäire.
RENITEC"i üks tablett sisaldab vähem kui 200 mg laktoosi.

Kasutamine lastel
Üle 6-aastastel hüpertensiooniga patsientidel on kogemused ravimi ohutuse ja tõhususe osas piiratud,
kuid teiste näidustuste osas puuduvad kogemused täielikult. Farmakokineetika andmed üle 2 kuu
vanuste laste kohta on piiratud (vt ka 4.2, 5.1 ja 5.2). RENITEC"i kasutamise näidustuseks lastel on
ainult hüpertensioon.

Andmete puudumise tõttu ei soovitata RENITEC"i kasutada vastsündinutel ning lastel, kellel neerude
glomerulaarfiltratsioon on <30 ml/min/1,73 m2 (vt 4.2).

Rasedus ja imetamine
Raseduse ajal ei tohi alustada ravi AKE inhibiitoritega. Välja arvatud juhul, kui AKE inhibiitorravi
jätkamist peetakse vältimatuks, tuleb rasedust planeerivad patsiendid üle viia mõne muu
antihüpertensiivse ravimi kasutamisele, millel on tõestatud ohutusprofiil raseduse ajal. Raseduse
diagnoosimisel tuleb ravi AKE inhibiitoritega otsekohe lõpetada ning alustada sobivat alternatiivset
ravi (vt lõigud 4.3 ja 4.6).

RENITEC"i ei soovitata imetamise ajal kasutada (vt lõigud 4.6 ja 5.2).

Rassilised erinevused
Sarnaselt kõikidele AKE-inhibiitoritele vähendab ka enalapriil mustanahalistel vererõhku vähem
efektiivselt võrreldes mitte-mustanahalistega. Seda tõenäoliselt seoses madala reniini taseme kõrge
levimusega mustanahaliste hüpertensiooniga patsientide populatsioonis.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kaaliumit säästvad diureetikumid või kaaliumipreparaadid
RENITEC"i manustamine koos kaaliumit väljaviiva diureetikumiga võib vähendada diureetikumist
tingitud hüpokaleemiat. Hüperkaleemia tekke ohuteguriteks on samaaegne kaaliumit säästvate
diureetikumide kasutamine (nt spironolaktoon, eplerenoon, triamtereen või amiloriid),
kaaliumipreparaatide ja samuti kaaliumit sisaldavate soolaasendajate kasutamine. Kui hüpokaleemia
esinemisega seoses on nende ravimite samaaegne kasutamine näidustatud, tuleks seda teha
ettevaatusega ja sageli kontrollida kaaliumi sisaldust seerumis (vt 4.4).

Diureetikumid (tiasiidid või lingudiureetikumid)
Kui eelnevalt on saadud ravi kõrgetes annustes diureetikumidega, võib ravi alustamine enalapriiliga
põhjustada vedelikupuudust ja suurendada hüpotensiooni riski (vt 4.4). Hüpotensiivset toimet saab
vähendada diureetikumide ärajätmisega, vedeliku või soolade manustamise suurendamisega või
alustades ravi enalapriili madalate annustega.

Teised antihüpertensiivsed ravimid
Nende ravimite samaaegne kasutamine võib suurendada enalapriili hüpotensiivset toimet.
Nitroglütseriini ja teiste nitraatide või teiste vasodilataatorite samaaegne kasutamine võib vererõhku
alandada veelgi.

Liitium
AKE-inhibiitorite ja liitiumi samaaegsel kasutamisel on kirjeldatud pöörduvat liitiumi sisalduse tõusu
seerumis ja toksiliste toimete sagenemist. Tiasiid-diureetikumide samaaegne kasutamine võib liitiumi
taset veelgi tõsta ja suurendada riski liitiumi toksiliste nähtude tekkeks. Enalapriili manustamine koos
6/13
liitiumiga ei ole soovitatav. Kui see kombinatsioon osutub aga vajalikuks, tuleb hoolikalt jälgida
liitiumi taset seerumis (vt 4.4).

Tritsüklilised antidepressandid/antipsühhootikumid/anesteetikumid/narkootilised ained
AKE-inhibiitoritega samaaegselt teatud anesteetiliste ravimite, tritsükliliste antidepressantide ja
antipsühhootikumide kasutamisel võib vererõhku langetav toime tugevneda (vt 4.4).

Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVAd)
MSPVAde pidev kasutamine võib vähendada AKE-inhibiitorite vererõhku langetavat toimet.

MSPVAd (kaasa arvatud COX-2 inhibiitorid) ja AKE-inhibiitorid avaldavad kaaliumitaset tõstvat
toimet ning võivad põhjustada neerufunktsiooni häire süvenemist. Toimed on tavaliselt pöörduva
iseloomuga. Harvadel juhtudel võib tekkida äge neerupuudulikkus, seda eelkõige neerufunktsiooni
häirega patsientidel (näiteks eakatel või vähenenud vedelikumahuga, sh diureetilist ravi saavatel
patsientidel).

Kullapreparaadid
Süstitavat kullapreparaati (naatriumaurotiomalaati) ja samaaegselt AKE inhibiitorit (sh enalapriili)
saavatel patsientidel on harva kirjeldatud nitritoidseid reaktsioone (mille sümptomiteks on näo õhetus,
iiveldus, oksendamine ja hüpotensioon).

Sümpatomimeetikumid
Sümpatomimeetikumid võivad AKE-inhibiitorite antihüpertensiivset toimet vähendada.

Diabeediravimid
Epidemioloogiliste uuringute põhjal võib AKE-inhibiitorite ja diabeedivastaste ravimite (insuliin,
peroraalsed hüpoglükeemilised ravimid) koos manustamine põhjustada veresuhkrut alandava toime
tugevnemist ja ohtu hüpoglükeemia tekkeks. Tõenäosus sellise koostoime tekkeks oli suurem
kombineeritud ravi kasutamise esimestel nädalatel ja neerupuudulikkusega patsientidel. (Vt lõigud 4.4
ja 4.8)

Alkohol
Alkohol tugevdab AKE-inhibiitorite hüpotensiivset toimet.

Atsetüülsalitsüülhape, trombolüütilised ravimid ja beeta-blokaatorid
Enalapriili manustamine koos atsetüülsalitsüülhappe (kardioloogilistes annustes), trombolüütiliste
ravimite ja beeta-blokaatoritega on ohutu.

4.6 Rasedus ja imetamine

Rasedus
AKE inhibiitoreid ei soovitata kasutada raseduse esimese trimestri jooksul (vt lõik 4.4). AKE
inhibiitorite kasutamine on vastunäidustatud raseduse teise ja kolmanda trimestri jooksul (vt lõigud 4.3
ja 4.4).

Epidemioloogilised andmed ei näita teratogeensuse riski pärast kokkupuudet AKE inhibiitoritega
raseduse esimesel trimestril; siiski ei saa välistada riski vähest suurenemist. Välja arvatud juhul, kui
AKE inhibiitorravi jätkamist peetakse vältimatuks, tuleb rasedust planeerivad patsiendid üle viia mõne
muu antihüpertensiivse ravimi kasutamisele, millel on tõestatud ohutusprofiil raseduse ajal. Raseduse
diagnoosimisel tuleb ravi AKE inhibiitoritega otsekohe lõpetada ja vajaduse korral alustada
alternatiivset ravi.
On teada, et kokkupuude AKE inhibiitoritega raseduse teisel ja kolmandal trimestril põhjustab
fetotoksilisust (neerufunktsiooni langus, oligohüdramnion, aeglustunud kolju luustumine) ja
neonataalset toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia) (vt lõik 5.3).
Kui kokkupuude AKE inhibiitoritega on toimunud raseduse teisel trimestril, on soovitatav
neerufunktsiooni ja kolju ultraheliuuring.
7/13
Lapsi, kelle emad on võtnud AKE inhibiitoreid, tuleb tähelepanelikult jälgida hüpotensiooni suhtes (vt
lõigud 4.3 ja 4.4).

Imetamine
Piiratud farmakokineetilised andmed näitavad ravimi väga madalat kontsentratsiooni rinnapiimas (vt
lõik 5.2). Kuigi need kontsentratsioonid tunduvad olevat kliiniliselt ebaolulised, ei soovitata
RENITEC"i kasutada rinnaga toitmise ajal enneaegsetel imikutel ja esimestel nädalatel pärast
sünnitust, sest esineb hüpoteetiline risk kardiovaskulaarsete ja renaalsete toimete tekkeks ning puudub
piisav kliiniline kogemus. Suuremate imikute puhul võib RENITEC"i kasutamist rinnaga toitmise ajal
kaaluda juhul, kui ravi on emale vajalik ja last jälgitakse võimalike kõrvaltoimete suhtes.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Autojuhtimise ja masinatega töötamise puhul tuleb arvestada, et ravi ajal võib aegajalt tekkida
pearinglus või väsimus.

4.8 Kõrvaltoimed

Enalapriili kasutamisega on seostatud järgmisi kõrvaltoimeid:

(Väga sage (>1/10); sage (>1/100, <1/10); aeg-ajalt (>1/1000, <1/100); harv (>1/10000, <1/1000);
väga harv (<1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)]

Vere ja lümfisüsteemi häired:
Aeg-ajalt: aneemia (sh aplastiline ja hemolüütiline).
Harv: neutropeenia, hemoglobiini vähenemine, hematokriti langus, trombotsütopeenia,
agranulotsütoos, luuüdi depressioon, pantsütopeenia, lümfadenopaatia, autoimmuunhaigused.

Endokriinsüsteemi häired:
Teadmata: antidiureetilise hormooni puuduliku sekretsiooni sündroom.

Ainevahetus- ja toitumishäired:
Aeg-ajalt: hüpoglükeemia (vt 4.4 ­ Hüpoglükeemia).

Närvisüsteemi ja psühhiaatrilised häired
Sage: peavalu, depressioon.
Aeg-ajalt: segasus, somnolentsus, insomnia, närvilisus, paresteesia, vertiigo.
Harv: unehäired.

Silma kahjustused:
Väga sage: nägemisteravuse vähenemine.

Südame ja vaskulaarsed häired:
Väga sage: pearinglus.
Sage: hüpotensioon (sh ortostaatiline hüpotensioon), sünkoop, valu rindkeres, rütmihäired,
stenokardia, tahhükardia.
Aeg-ajalt: ortostaatiline hüpotensioon, südamepekslemine, müokardiinfarkt või tserebrovaskulaarne
tüsistus* (kõrge riskiga haigetel on võimalik sekundaarne teke süveneva hüpotensiooni tõttu (vt 4.4)).
Harv: Raynaud" fenomen.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiiniumi häired:
Väga sage: köha.
Sage: düspnoe.
Aeg-ajalt: rinorröa, kurgu valu ja hääle kähedus, bronhospasm/astma.
Harv: kopsuinfiltraadid, riniit, allergiline alveoliit/eosinofiilne pneumoonia.

Seedetrakti häired:
8/13
Väga sage: iiveldus.
Sage: kõhulahtisus, kõhuvalu, maitsetundlikkuse häire.
Aeg-ajalt: soolesulgus, kõhunäärmepõletik, oksendamine, düspepsia, kõhukinnisus, anoreksia,
maoärritus, suukuivus, maohaavand.
Harv: stomatiit/aftoosne haavandumine, glossiit.
Väga harv: soole angioödeem.

Maksa- ja sapiteede häired:
Harv: maksapuudulikkus, hepatiit ­ hepatotsellulaarne või kolestaatiline, hepatiit sh nekroos, kolestaas
(sh nahakollasus).

Naha ja nahaaluskoe kahjustused:
Sage: lööve, ülitundlikkus/angioneurootiline ödeem: on teatatud näo, jäsemete, huulte, keele, neelu
ja/või kõri angioneurootilisest ödeemist (vt 4.4).
Aeg-ajalt: higistamine, nahasügelus, nõgestõbi, alopeetsia.
Harv: multiformne erüteem, Stevens-Johnson"i sündroom, eksfoliatiivne dermatiit, toksiline
epidermaalnekrolüüs, pemfigus, erütroderma.

On teatatud haigusnähtude kompleksist, mille hulka võivad kuuluda: palavik, serosiit, vaskuliit,
lihasvalu/-põletik, liigesvalu/-põletik, positiivsed antinukleaarsed antikehad, settereaktsiooni
kiirenemine, eosinofiilia ja leukotsütoos. Võib esineda ka löövet, valgustundlikkust või teisi
nahanähte.

Neerude ja kuseteede häired:
Aeg-ajalt: neeru talitlushäire, neerupuudulikkus, valkkusesus.
Harv: kusevähesus.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired:
Aeg-ajalt: impotentsus.
Harv: günekomastia.

Üldised ja manustamiskoha häired:
Väga sage: asteenia.
Sage: väsimus.
Aeg-ajalt: lihaskrambid, õhetushood, tinnitus, halb enesetunne, palavik.

Uuringud:
Sage: hüperkaleemia, kreatiniini tõus seerumis.
Aeg-ajalt: uurea tõus seerumis, hüponatreemia.
Harv: maksaensüümide tõus, bilirubiini tõus seerumis.

* Kliinilistes uuringutes olid esinemissagedused võrreldavad platseebogrupis ja aktiivse ravi
kontrollgruppides täheldatuga.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise kohta inimestel on vähe andmeid. Olulisemad kirjeldatud üleannustamise nähud on
umbes 6 tundi pärast ravimi manustamist ilmnev hüpotensioon koos reniini-angiotensiini süsteemi
blokeerimisega ja stuupor. AKE-inhibiitorite üleannustamisest tingitud nähtudena võivad muuhulgas
tekkida vereringesokk, elektrolüütide tasakaaluhäired, neerupuudulikkus, hüperventilatsioon,
tahhükardia, südamepekslemine, bradükardia, pearinglus, ärevus ja köha. Pärast 300 mg ja 440 mg
enalapriili sissevõtmist on suurenenud enalaprilaadi tase seerumis vastavalt 100- ja 200-kordseks,
võrreldes tavaliste terapeutiliste annuste manustamisega.

Üleannustamise raviks tuleb manustada veeni füsioloogilist lahust. Hüpotensiooni tekkimisel tuleb
patsient asetada sokiasendisse. Võimaluse korral manustada veenisisest angiotensiin II ja/või
katehhoolamiine. Kui ravimit võeti hiljuti, võtta kasutusele enalapriilmaleaadi elimineerimiseks
9/13
sobivad meetmed (näiteks oksendamise esilekutsumine, maoloputus, absorbentide ja naatriumsulfaadi
manustamine). Enalaprilaat on üldvereringest hemodialüüsi teel eemaldatav ( vt 4.4 ­
Hemodialüüsravi patsiendid). Ravile allumatu bradükardia puhul tuleb asetada südamestimulaator.
Pidevalt tuleb jälgida seerumi elektrolüütide tasakaalu, elulisi näitajaid ja seerumi kreatiniini taset.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid, ATC-kood: C09AA02

Enalapriili maleaatsool RENITEC (enalapriilmaleaat) on kahe aminohappe ­ L-alaniini ja L-proliini
derivaat. Angiotensiini konverteeriv ensüüm (AKE) on peptidüüldipeptidaas, mis katalüüsib
angiotensiin I konversiooni vererõhku tõstva toimega aineks angiotensiin II-ks. Pärast imendumist
hüdrolüüsitakse enalapriil enalaprilaadiks, mis on angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitor. AKE
inhibeerimise tagajärjena väheneb angiotensiin II sisaldus seerumis, mis viib plasma reniini aktiivsuse
suurenemiseni (reniini vabanemise negatiivse tagasiside blokeerimise tõttu) ja aldosterooni
sekretsiooni vähenemiseni.

AKE on identne kininaas II-ga. Seega võib RENITEC blokeerida ka bradükiniini, tugevatoimelise
vasodilataatorpeptiidi degradatsiooni. Kuid selle roll RENITEC"i terapeutilise toime juures vajab
selgitamist.

Samal ajal kui RENITEC"i vererõhku langetava toime mehhanism arvatakse peamiselt seisnevat
reniini-angiotensiini-aldosterooni süsteemi (millel on põhiroll vererõhu regulatsioonis) pärssimises,
avaldab RENITEC antihüpertensiivset toimet isegi seerumi madala reniinisisaldusega patsientidel.

Hüpertensiooniga patsientidele RENITEC"i manustamise tagajärjel langeb vererõhk (nii lamavas kui
seisvas asendis) ilma pulsisageduse olulise suurenemiseta.

Sümptomaatilist ortostaatilist hüpotensiooni esineb harva. Mõnedel patsientidel võtab optimaalsete
vererõhuväärtuste saavutamine aega mitu nädalat. RENITEC"i manustamise järsku katkestamist ei ole
seostatud vererõhu kiire tõusuga.

AKE efektiivne inhibeerimine saabub tavaliselt 2...4 tundi pärast enalapriili annuse suukaudset
manustamist. Vererõhku langetav toime ilmneb tavaliselt ühe tunni möödudes, maksimaalne toime
avaldub 4...6 tundi pärast manustamist. Toime kestus sõltub annusest. Soovitatavate annuste
kasutamisel kestab antihüpertensiivne ja hemodünaamiline toime vähemalt 24 tundi.

Essentsiaalse hüpertensiooniga patsientidel läbiviidud hemodünaamika uuringutes kaasnes vererõhu
langusega veresoonte perifeerse vastupanu vähenemine koos südame väljutusmahu suurenemisega;
pulsisagedus ei muutunud või muutus minimaalselt. RENITEC"i manustamise järgselt tekkis neerude
perfusiooni suurenemine; glomerulaarfiltratsiooni kiirus ei muutunud. Ei tekkinud naatriumi ega vee
retentsiooni. Kuid patsientidel, kellel oli enne ravi madal glomerulaarfiltratsiooni kiirus, see tavaliselt
suurenes.

Lühiajalistes kliinilistes uuringutes, mis viidi läbi neeruhaigusega diabeetikutel ja mittediabeetikutel,
täheldati pärast enalapriili manustamist albuminuuria ning IgG ja üldvalgu uriiniga eritumise
vähenemist.

Tiasiiddiureetikumide manustamine koos RENITEC"iga potentseerib viimase vererõhku langetavat
toimet. RENITEC võib vähendada või ära hoida tiasiidide poolt põhjustatud hüpokaleemiat.

Südamepuudulikkusega patsientidel, keda ravitakse südameglükosiididega ja diureetikumidega, on
suukaudselt või süstimisega toimunud RENITEC-ravi seostatud perifeerse resistentsuse ja vererõhu
langusega. Südame väljutusmaht suurenes, samal ajal kui pulsisagedus (mis on südamepuudulikkusega
10/13
patsientidel tavaliselt suurenenud) vähenes. Vähenes ka kopsukapillaaride kiilrõhk. Paranes
koormustaluvus ja südamepuudulikkuse raskusaste (määratud New Yorgi Südameassotsiatsiooni ­
NYHA ­ klassifikatsiooni järgi). Need toimed jäid püsima ka pikaajalise ravi vältel.

Kerge ja keskmise raskusega südamepuudulikkuse korral pidurdas enalapriil südame
laienemist/suurenemist ja südamepuudulikkust, mis väljendus vasaku vatsakese diastoolse ja süstoolse
lõppmahu vähenemises ja paranenud väljutusfraktsioonis.

Mitmekeskuselises, platseebokontrolliga, topeltpimedas uuringus (SOLDV preventsiooniuuring)
hinnati RENITEC"i toimet vasaku vatsakese asümptomaatilise düsfunktsiooniga (LVEF<35%)
patsiendil. 4228 patsienti randomiseeriti kas platseebo- (n=2117) või enalapriili gruppi (n=2111).
Platseebogrupis tekkis südamepuudulikkus või surm 818 patsiendil (38,6%) võrreldes 630-ga
enalapriili grupis (29,8%) (riski langus: 29%; 95% CI; 21...36%; p<0,001). 518 patsienti
platseebogrupist (24,5%) ja 434 enalapriili grupist (20,6%) surid või hospitaliseeriti seoses
esmakordse südamepuudulikkuse tekkega või senise seisundi halvenemisega (riski langus 20%; 95%
CI; 9...30%; p<0,001).

Mitmekeskuselises, randomiseeritud, platseebokontrolliga, topeltpimedas uuringus (SOLVD
raviuuring) hinnati süstoolsest düsfunktsioonist (väljutusfraktsioon <35%) tingitud sümptomaatilise
kongestiivse südamepuudulikkusega populatsiooni. 2569 südamepuudulikkuse tavapärast ravi saavat
patsienti randomiseeriti kas platseebo- (n=1284) või enalapriili gruppi (n=1285). Platseebogrupis
tekkis 510 surmajuhtu (39,7%) võrreldes 452-ga enalapriili grupis (35,2%) (riski vähenemine, 16%;
95% CI, 5...26%; p=0,0036). Platseebogrupis tekkis 461 kardiovaskulaarsetest haigustest tingitud
surmajuhtu võrreldes 399-ga enalapriili grupis (riski vähenemine 18%, 95% CI, 6...28%, p<0,002),
peamiselt seoses progressiivsest südamepuudulikkusest tingitud surmajuhtude arvu langusega
(251 platseebogrupis vs 209 enalapriili grupis, riski langus 22%, 95% CI, 6...35%).
Südamepuudulikkuse süvenemise tõttu suri või hospitaliseeriti vähem patsiente (736 platseebogrupis
ja 613 enalapriili grupis; riski vähenemine, 26%; 95% CI, 18...34%; p<0,0001). Kogu SOLVD
uuringus vähendas RENITEC vasaku vatsakese düsfunktsiooniga patsientidel müokardiinfarkti riski
23% (95% CI, 11...34%; p<0,001) ja ebastabiilsest stenokardiast tingitud hospitaliseerimise riski 20%
(95% CI, 9...29%; p<0,001).

Üle 6-aastastel hüpertensiooniga lastel on ravimi kasutamise kogemused piiratud. Kliinilises uuringus
osales 110 hüpertensiooniga 6...16-aastast patsienti, kelle kehakaal oli 20 kg ja
glomerulaarfiltratsioon >30 ml/min/1,73 m2. Kehakaaluga <50 kg patsiendid said kas 0,625; 2,5 või
20 mg enalapriili ööpäevas ja patsiendid kehakaaluga 50 kg said kas 1,25; 5 või 40 mg enalapriili
ööpäevas. Üks kord päevas manustatud enalapriil alandas vererõhu madalaimat näitajat annusest
sõltuvalt. Enalapriili annusest sõltuv antihüpertensiivne efektiivsus oli ühtlane kõikides alagruppides
(vanus, Tanneri skaala, sugu, rass). Kõige madalamad uuritud annused 0,625 mg ja 1,25 mg (vastasid
keskmiselt annusele 0,02 mg/kg üks kord päevas) ei näidanud aga püsivat antihüpertensiivset
efektiivsust. Uuringus kasutatud maksimaalne annus oli 0,58 mg/kg (kuni 40 mg) üks kord päevas.
Laste kõrvaltoimete profiil ei erinenud täiskasvanute omast.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Imendumine
Suu kaudu manustatud enalapriil imendub kiiresti, maksimaalne kontsentratsioon plasmas saabub ühe
tunni jooksul. Põhinedes uriinist leitud kogusele imendub suu kaudu manustatud enalapriilist
ligikaudu 60%. Suu kaudu manustatud RENITEC"i imendumist ei mõjuta toidu olemasolu
seedetraktis.

Suu kaudu manustatud enalapriil hüdrolüüsitakse pärast imendumist kiiresti ja ulatuslikult
enalaprilaadiks, mis on tugevatoimeline AKE-inhibiitor. Enalaprilaadi maksimaalne kontsentratsioon
plasmas saabub umbes 4 tundi pärast enalapriili suukaudse annuse manustamist. Enalaprilaadi
efektiivne poolväärtusaeg kumulatsiooniks pärast enalapriili annuste korduvat manustamist on
11 tundi. Normaalse neerufunktsiooniga isikutel saavutati enalaprilaadi püsikontsentratsioon
4-päevase ravi järel.
11/13

Jaotumine
Terapeutiliselt olulises kontsentratsioonivahemikus seondub enalaprilaat inimese plasmavalkudele
kuni 60% ulatuses.

Biotransformatsioon
Lisaks muutumisele enalaprilaadiks ei ole enalapriili puhul tõestatud teisi olulisi
ainevahetusreaktsioone.

Eritumine
Enalaprilaat eritub peamiselt neerude kaudu. Põhikomponendid uriinis on enalaprilaat (40%) ja
muutumatul kujul enalapriil (ligikaudu 20%).

Neerupuudulikkus
Neerupuudulikkusega patsientidel suureneb enalapriili ja enalaprilaadi sisaldus seerumis. Kerge kuni
keskmise neerupuudulikkusega patsientidel (kreatiniini kliirens 40...60 ml/min) oli pärast 5 mg
enalapriili üks kord päevas manustamist enalaprilaadi püsiseisundi AUC ligikaudu kaks korda kõrgem
võrreldes normaalse neerufunktsiooniga patsientidega. Raske neerupuudulikkuse korral (kreatiniini
kliirens 30 ml/min) suurenes AUC ligikaudu 8 korda. Enalapriilmaleaadi korduvannuste
manustamise järgselt saavutatud enalaprilaadi efektiivne poolväärtusaeg on sellise raskusastme
neerupuudulikkuse puhul pikenenud ja aeg püsiseisundi saavutamiseni edasilükkunud. (Vt 4.2.)
Enalaprilaati saab üldvereringest hemodialüüsi teel eemaldada. Dialüüsi kliirens on 62 ml/min.

Lapsed ja noorukid
Korduvannuste farmakokineetika uuring viidi läbi 40-l hüpertensiooniga poisil ja tüdrukul vanuses
2 kuud kuni 16 aasta. Eelnevalt manustati neile suukaudselt 0,07...0,14 mg/kg enalapriilmaleaati
päevas. Laste puhul ei erinenud enalaprilaadi farmakokineetika täiskasvanute omast (varem uuritud).
Andmed viitavad AUC tõusule (kehakaalu järgi kohandatud annus) ea tõustes. Kui aga annust
kohandatakse kehapinna järgi, siis ei ilmne AUC suurenemist. Püsiseisundi juures oli enalaprilaadi
kuhjumise keskmine efektiivne poolväärtusaeg 14 tundi.

Imetamine
Pärast ühekordse 20 mg suukaudse annuse manustamist viiele sünnitusjärgses perioodis naisele oli
enalapriili keskmine maksimaalne sisaldus rinnapiimas 1,7 g/l (vahemik: 0,54...5,9 g/l) 4...6 tundi
pärast manustamist. Enalaprilaadi keskmine maksimaalne sisaldus oli 1,7 g/l (vahemik:
1,2...2,3 g/l), mis ilmnes erinevatel aegadel 24-tunnise perioodi jooksul. Kasutades rinnapiimas
mõõdetud maksimaalse sisalduse andmeid, saab ainult rinnapiimatoidul laps hinnanguliselt
maksimaalselt umbes 0,16% ema kehakaalu järgi kohandatud annusest.
Naisel, kes oli võtnud suukaudset enalapriili ööpäevases annuses 10 mg 11 kuu jooksul, oli enalapriili
maksimaalne sisaldus rinnapiimas 2 g/l 4 tundi pärast ravimi manustamist ja enalaprilaadi
maksimaalne sisaldus 0,75 g/l umbes 9 tundi pärast ravimi manustamist. Enalapriili ja enalaprilaadi
kogusisaldus piimas 24 tunni jooksul oli vastavalt 1,44 g/l ja 0,63 g/l.
Enalaprilaadi sisaldus piimas ei olnud määratav (<0,2 g/l) ühel emal neli tundi pärast enalapriili
ühekordse 5 mg annuse manustamist ja kahel emal pärast 10 mg manustamist; enalapriili sisaldust ei
määratud.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Tavapärased farmakoloogilise ohutuse, kroonilise toksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse
prekliinilised uuringud ei ole näidanud spetsiaalseid kahjulikke toimeid inimesele.
Reproduktsioonitoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud enalapriili kahjulikku toimet rottide
viljakusele ja reproduktiivsusele, samuti pole täheldatud loote väärarenguid põhjustavat toimet.
Uuringus, kus emastele rottidele manustati ravimit enne viljastumist ja kogu tiinuse vältel, tõusis
laktatsiooniperioodis järglaste suremus. Ravim läbib platsentaarbarjääri ja imendub rinnapiima.
AKE-inhibiitorite puhul on kirjeldatud loote tervisele kahjulikku toimet (põhjustab loote kahjustumist
ja/või surma), kui ravimit manustada teisel ja kolmandal rasedustrimestril.
12/13


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Naatriumbikarbonaat, maisitärklis, modifitseeritud maisitärklis, magneesiumstearaat ja
laktoosmonohüdraat (198 mg, 164 mg ja 154 mg vastavalt 5 mg, 10 mg ja 20 mg tablettides).
10 mg ja 20 mg tabletid sisaldavad ka raudoksiidi (E172).

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

24 kuud.

6.4 Säilitamise
eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

RENITEC 5 mg tabletid: 28 tk blisterpakendis.
RENITEC 10 mg tabletid: 28 tk blisterpakendis.
RENITEC FORTE 20 mg tabletid: 28 või 98 tk blisterpakendis.

6.6 Kasutamis- ja käsitsemisjuhend

Erijuhised puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Merck Sharp & Dohme OÜ
Peterburi tee 46
11415 Tallinn
Eesti


8. MÜÜGILOA
NUMBRID

5 mg tabletid: 089394.
10 mg tabletid: 089494.
20 mg tabletid: 089594.


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

19. detsember 1994/ 12.mai 2005


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV


Ravimiametis kinnitatud veebruaris 2010
13/13