Revia - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

REVIA, 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Poolitusjoonega tablett sisaldab 50 mg naltreksooni vesinikkloriidina.

Abiained vt 6.1.


3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.
Tableti kirjeldus: tabletil ühel poolel märge "R11" ja teisel poolel "50".


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Alkoholismi ravi lisaks psühhoteraapiale. Täiendava ravimina opioidisõltuvuses olnud patsientidel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Märkus. Kroonilise alkoholismi korral kasutatakse REVIA"t ulatusliku mitmekülgse raviprogrammi
raames (sh psühhoteraapia), et vähendada retsidiivi võimalust, toetada loobumist alkoholist ja
vähendada himu alkoholi järele. Opioidisõltuvuse korral kasutakse REVIA"t täiendava ravimina
desintoksikatsiooni alalhoidmiseks patsientidel, kes ei ole vähemalt 7...10 päeva opiaati kasutanud.
Annused. Naltreksooni soovitatav annus on 50 mg päevas (1 tablett). Võib kaaluda ka 3 korda nädalas
manustamist juhul, kui arvatakse saavutavat ravimi paremat vastuvõtlikkust patsiendi poolt, nt 100 mg
(2 tabletti) esmaspäeval, 100 mg (2 tabletti) kolmapäeval ja 150 mg (3 tabletti) reedel, kuigi eelistada
tuleks siiski manustamist iga päev. Opioidsõltuvate patsientide puhul tuleb enne ravi alustamist
REVIA"ga läbi teha nö esilekutsuv test Narcanti"ga (naloksoonvesinikkloriid) - Narcanti Challenge (vt
4.4). Ravi REVIA"ga võib alustada ainult pärast seda, kui patsient ei ole 7...10 päeva jooksul opiaati
kasutanud.
Standardset ravikuuri kestust ei ole võimalik soovitada, kuna täielik paranemine alkoholi- või
opioidisõltuvusest on erinev. Tuleks arvestada esialgse 3-kuulise raviga. Siiski võib mõnikord osutuda
vajalikuks pikemaajaline manustamine, kuid seni on sellekohane kogemus veel puudulik.
Kasutamine lastel. Puuduvad piisavad andmed ravimi ohutuse kohta lastel.
Kasutamine eakatel. Ravimi ohutust alkoholi- või opiaatide sõltuvuse ravis eakatel ei ole kindlaks
tehtud.

4.3 Vastunäidustused

Äge hepatiit või maksapuudulikkus. Sõltuvus opiaatidest, kuna sel puhul võib järgneda äge
abstinentsisündroom. REVIA"t ei tohi kasutada koos opiaate sisaldavate ravimitega. REVIA"t ei tohi
anda isikutele, kellel naloksoontest osutus positiivseks (vt 4.4) või naltreksoonvesinikkloriidi suhtes
ülitundlikele isikutele.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

1
Alkoholi või opioide kuritarvitavatel isikutel võivad sageli esineda maksafunktsiooni häired.
Kõrvalekaldeid maksafunktsiooni näitajates on täheldatud peamiselt tüsedatel ja eakamatel
patsientidel, kes on võtnud naltreksooni annustes (kuni 300 mg päevas), mis ületavad soovitatud
annuseid. Mõlema eelnimetatud patsientide grupi puhul tuleb maksafunktsiooni uuringuid teha nii
enne ravi kui ka selle ajal.
Kuna naltreksoon metaboliseeritakse peamiselt maksas ja eritatakse peamiselt uriiniga, tuleb maksa-
või neerufunktsiooni kahjustusega patsientidele ravimit manustada ettevaatusega.
Opioidisõltuvusega patsientidel võib REVIA põhjustada ärajätunähte; nähud ja sümptomid võivad
välja kujuneda 5 minuti jooksul ja kesta kuni 48 tundi. Ärajätunähtude ravi peab olema
sümptomaatiline.
Patsiente tuleb hoiatada opiaatide kasutamise eest ravi ajal, sest vastasel juhul võib tekkida äge
opioidintoksikatsioon, mis võib osutuda eluohtlikuks.
Vältimatu abi olukorras, kui REVIA ravikuuri ajal on patsiendile vajalik manustada opiaate
sisaldavaid valuvaigisteid, võib vajalik opiaadi kogus osutuda tavalisest suuremaks ja sellest tingitud
respiratoorne depressioon võib kujuneda raskemaks ja kestvamaks. Lisanduda võivad ka
mitteretseptoorselt vahendatud mõjutustest tingitud nähud (nt näoturse, sügelemine, generaliseerunud
erüteem tingituna eeldatavasti histamiini vabanemisest). Sellises olukorras peab patsient olema
haiglatingimustes hoolika jälgimise all vastava väljaõppe saanud personali poolt.
Ainete harjumusliku liigkasutamisega seotud patsientide suurenenud suitsiidioht on üldteada ja
seda nii kaasneva depressiivsuse puhul kui ka ilma selleta. Ravi REVIA"ga ei vähenda suitsiidi riski
(vt 4.8).
Enne naltreksoonravi algust on soovitatav teha test naloksooniga (Narcanti), et välja selgitada
opiaatide kasutamist; võrreldes naltreksooniga, kestab Narcanti poolt esile kutsutud ärajätusündroom
lühemat aega.
Testi läbiviimiseks soovitatakse järgmisi skeemi:
Intravenoosne test. 0,2 mg naloksoonvesinikkloriidi süstida veeni, kui 30 sekundi pärast ei ilmne
ärajätusümptomeid, võib manustada veel 0,6 mg naloksoonvesinikkloriidi veeni, jälgida patsienti
ärajätunähtude tekke suhtes veel vähemalt 20 minuti jooksul.
Subkutaanne test. 0,8 mg naloksoonvesinikkloriidi subkutaanselt, jälgida patsienti ärajätunähtude ja -
sümptomite ilmnemise suhtes vähemalt 20 minuti jooksul.
Korduv test. Kui on olemas vähimgi kahtlus selle suhtes, et patsient on siiski opiaati kasutanud, tuleb
REVIA-raviga viivitada 24 tundi. Seejärel võib korrata testi Narcanti"ga, manustades 1,6 mg
naloksoonvesinikkloriidi.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Igasuguste opioide sisaldavate ravimite (nt köharavimid ja külmetushaiguste raviks mõeldud
preparaadid, kõhulahtisusevatased ravimid, opioide sisaldavad valuvaigistid) samaaegset kasutamist
REVIAga tuleb vältida. Patsienti peab hoiatama, et opioidide kasutamine ravi ajal võib põhjustada
ägedat opioidintoksikatsiooni, mis võib osutuda eluohtlikuks. Vältimatu abi olukordades, kus tekib
vajadus opioide sisaldavate valuvaigistite järele, võib valu kupeerimiseks tarvis minna tavalisest
suuremat opioidi annust. Patsienti tuleb hoolikalt jälgida respiratoorse depressiooni või teiste
kõrvalnähtude või sümptomite tekke suhtes.
Naltreksooni ja tioridasiini manustamise järel on täheldatud letargiat ja somnolentsust.

4.6 Rasedus ja imetamine

Naltreksoon manustatuna rottidele ja küülikutele inimese terapeutilist annust ligikaudu 140 korda
ületavates annustes, on osutunud embrüotsiidseks. Rottidel, kellele manustati naltreksooni (30 ja 100
mg/kg päevas) enne tiinust ja kogu tiinuse vältel, esines sagedamini varajast resorptsiooni (kuid mitte
hilist). Küülikutel, keda raviti organogeneesi perioodi vältel naltreksooniga annustes 60 ja 200 mg/kg
päevas resorptsioonide esinemissagedus tõusis. Rottidel ega küülikutel ei täheldatud ravimist tingitud
loote väärarenguid või muutusi.
Dokumenteeritud kliiniliste andmete puudumise tõttu võib REVIA"t ordineerida rasedale või last
imetavale emale ainult raviarsti igakülgselt läbikaalutud otsustuse kohaselt, kui sellest tulenev
potentsiaalne kasu ületab võimaliku riski.
2

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

REVIA võib halvendada potentsiaalselt ohtlike ülesannete lahendamiseks vajalikke vaimseid ja/või
füüsilisi võimeid (nagu autojuhtimine või töötamine mehhanismide operaatorina).

4.8 Kõrvaltoimed

Naltreksooni kõrvaltoimed on sarnased nii alkoholsõltuvatel kui opiaatidest sõltuvatel isikutel;
tõsisemaid kõrvalnähte esineb harva.
Kõige sagedamini on naltreksooni ravikuuri ajal täheldatud järgmisi reaktsioone: iiveldus, peavalu,
pearinglus, närvilisus, väsimus, oksendamine, ängistus, unisus, unehäired, kõhuvalu või -krambid,
töövõime langus, liiges- ja lihasvalu, isutus, kõhulahtisus, kõhukinnisus, tugev janu, tarmukuse
suurenemine, rusutus, kergesti ärritatavus, nahalööbed, ejakulatsioonihäired, potentsi langus,
külmavärinad, vedel eritis ninast, valu rinnus, suurenenud higistamine ja pisarate suurenenud
eritumine.
REVIA-ravi saavatel isikutel, platseebo puhul ning vastavatel samaväärsetel kontrollgruppide isikutel,
keda ravitakse ainete harjumusliku liigkasutamise vastu, on täheldatud depressiooni, suitsiidimõtteid ja
suitsiidikatseid. Kuigi põhjuslikku seost REVIA"ga siin ei arvata olevat, peaksid arstid ühtlasi teadma,
et ravi REVIA"ga ei vähenda neil patsientidel suitsiidiriski (vt 4.4).
Üksikjuhtudel on esinenud ka maksafunktsiooni häireid. Ühel patsiendil tekkis idiopaatiline
trombotsütopeeniline purpur.

4.9 Üleannustamine

Kliiniline kogemus naltreksooni üleannustamise kohta patsientidel on puudulik. Vabatahtlikel, kes
said 7 päeva jooksul 800 mg ravimit päevas, ei ilmnenud toksilisuse nähte.
Kui siiski tuleb ette üleannustamist, tuleb patsienti hoolikalt jälgida ja ravida sümptomaatiliselt pideva
kontrolli tingimustes.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: spetsiifiline opioidi antagonist, ATC-kood: N07BB04
Naltreksoon on spetsiifiline opioidi antagonist. Ta toimib stereospetsiifilise konkurentsi alusel
peamiselt kesk- ja perifeerses närvisüsteemis paiknevate retseptorite suhtes. Naltreksoon seondub
täielikult nende retseptoritega ja väldib sellega eksogeenselt manustatud opiaatide toime.
Naltreksoon ei tekita vastumeelsust ja ei põhjusta disulfraamile omast reaktsiooni pärast alkoholi
tarvitamist.
Naltreksooni toimemehhanism alkoholismi puhul ei ole täielikult selge, kuid endogeenset
opioidsüsteemi toetab see tugevasti. Naltreksoonil ei ole peale opioidi antagonisti omaduste mingit
muud olulist toimet.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Pärast suu kaudu manustamist imendub naltreksoon kiiresti ja peaaegu täielikult. Metaboliseerub
esmasel maksapassaazhil, maksimaalne kontsentratsioon seerumis saabub umbes ühe tunni jooksul.
Jaotusmaht on suur, 21% imendunud annusest seotakse plasmavalkudega. Maksas moodustub
naltreksooni ühinemisel hüdroksüülrühmaga peamiselt 6-beeta-naltreksool ja vähemal määral 2-
hüdroksü-3-metoksü-6-beeta-naltreksool. Naltreksoon ja 6-beeta-naltreksool on farmakoloogiliselt
aktiivsed. Naltreksoon eritatakse metaboliitidena peamiselt uriiniga.
Poolväärtusaeg vereplasmas on naltreksoonil ligikaudu 4 tundi ja 6-beeta naltreksoolil 13 tundi.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed
3

Äge toksilisus
Uuringud toksilisuse suhtes viidi läbi hiirtel, rottidel ja ahvidel, LD50 olid vastavalt 1100 mg/kg, 1450
mg/kg ning 3000 mg/kg. Võrdluseks: inimestel kasutatavad annused on vahemikus 1 kuni 3 mg/kg.

Krooniline toksilisus
Naltreksooni korduva manustamise uuringud viidi läbi hiirtel, rottidel, koertel ja ahvidel.
Alakroonilistes uuringutes rottidel (53...560 mg/kg) ja koertel (20...100 mg/kg) ei ilmnenud toksilisi
toimeid.
90-päevases uuringus hiirtel (vastavalt 30, 100 ja 3000 mg/kg) ei ilmnenud selgeid käitumishäireid ega
toksilisi toimeid. Samuti ei ilmnenud toimet kasvule ega toitumisele.
Naltreksoon osutus üheaastases uuringus hästitalutavaks ahvidel. Kuni tolerantsuse kujunemiseni võis
mõne nädala jooksul täheldada peenise erektsiooni. Sama toime ilmnes ka inimestel.
Vastsündinud ja noortel rottidel ei põhjustanud krooniline manustamine nahaaluselt kasvupeetust ega
reflektoorset vastust. Ainult suurtes annustes manustatud naltreksoon põhjustas rakkude suurenemist
(neuronid ja gliiarakud).

Reproduktiivne toksikoloogia
Uuringud viidi läbi rottidel ja küülikutel. Naltreksooni suurte annuste manustamine tiinetele rottidele
põhjustas väiksemaid muutusi käitumises, kuid reproduktiivsuse aktiivsuse häirumist ega loote
toksilisust ei sedastatud. Naltreksoon ei põhjustanud küülikutel loote toksilisust.
Naltreksooni manustamine gestatsiooniperioodi 15. päevast (10, 30 ja 100 mg/kg) kuni 21.
sünnitusjärgse päevani ei põhjustanud muutusi elulemuses, gestatsiooniperioodi pikkuses ega
pesakonna suuruses. Vastsündinud rottide kaal ja elulemus püsisid muutumatuna. Puuduvad andmed
naltreksooni teratogeense potentsiaali kohta.

Mutageensus
Mitmetes in vitro ja in vivo testides uuriti naltreksooni geneetilist aktiivsust. Ilmnes kerge
mittespetsiifiline desoksüribonukleiinhappe kahjustus, kuid geneetilist muteerumist või
kromosomaalset hälbimist ei sedastatud. Andmed viitavad sellele, et inimkeha normaalsetes rakkudes
parandatakse desoksüribonukleiinhappe aduktsioonid täielikult.
Enamuses olulistest uuringutest ei ilmnenud naltreksoonil mutageenseid ega kantserogeenseid
omadusi. Seetõttu peaks naltreksooni manustamise korral geneetiline risk olema tühine.

Kantserogeensus
Kantserogeensuse uuringud viidi läbi hiirtel ja rottidel. Naltreksooni manustati hiirtele ja rottidele
(vastavalt 30 ja 100 mg/kg) enam kui 2 aasta jooksul. Kummagi liigi juures ei ilmnenud tõendeid
kantserogeensuse kohta.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Laktoosmonohüdraat, mikrokristalne tselluloos, krospovidoon, kolloidne ränioksiid,
magneesiumstearaat ja helekollane opadry: hüdroksüpropüültselluloos, polüetüleenglükool,
polüsorbaat 80 ja värvained titaanoksiid, kollane ja punane raudoksiid.

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.


6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.
4

6.4 Säilitamise
eritingimused


Hoida temperatuuril kuni 25°C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/PE/ACLAR/AL blistrid kartongkarbis, 7, 14, 28, 30, 50 või 100 50 mg õhukese
polümeerikattega tabletti.

6.6 Kasutamis- ja käsitsemisjuhend ja hävitamise juhend

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Torrex Chiesi Pharma GmbH
Gonzagagasse 16/16
1010 Vienna
Austria


8.
MÜÜGILOA NUMBER

261199


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

14.06.1999/19.08.2009


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud augustis 2009
5