RITMOREST - RITMOREST ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

RITMOREST 0,088 mg tabletid RITMOREST 0,18 mg tabletid RITMOREST 0,35 mg tabletid RITMOREST 0,7 mg tabletid RITMOREST 1,1 mg tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga RITMOREST 0,088 mg tablett sisaldab 0,088 mg pramipeksooli alust (0,125 mg
pramipeksooldivesinikkloriidmonohüdraadina).
Iga RITMOREST 0,18 mg tablett sisaldab 0,18 mg pramipeksooli alust (0,25 mg
pramipeksooldivesinikkloriidmonohüdraadina).
Iga RITMOREST 0,35 mg tablett sisaldab 0,35 mg pramipeksooli alust (0,5 mg
pramipeksooldivesinikkloriidmonohüdraadina).
Iga RITMOREST 0,7 mg tablett sisaldab 0,7 mg pramipeksooli alust (1 mg
pramipeksooldivesinikkloriidmonohüdraadina).
Iga RITMOREST 1,1 mg tablett sisaldab 1,1 mg pramipeksooli alust (1,5 mg
pramipeksooldivesinikkloriidmonohüdraadina).

Tähelepanu:
Kirjanduses publitseeritud pramipeksooli annustes on silmas peetud soola vormi. 
Seetõttu esitatakse annused nii pramipeksooli aluse kui ka pramipeksooli soolavormi kohta (sulgudes).

INN. Pramipexolum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Tablett
Kõik tabletid on valged ja nende pinnale on sissepressitud kood.

Tugevus (mg alust)  Kirjeldus 
0,088  Lamedad, valged, ümmargused, 6 mm läbimõõduga, sissepressitud koodiga mõlemal küljel, ilma poolitusjooneta. 
0,18  Lamedad, valged, piklikud, 9,5 mm pikkusega, sissepressitud koodiga ja poolitusjoonega mõlemal küljel.  Tableti saab jagada võrdseteks annusteks. 
0,35  Lamedad, valged, piklikud, 11,6 mm pikkusega, sissepressitud koodiga ja poolitusjoonega mõlemal küljel.  Tableti saab jagada võrdseteks annusteks. 
0,7  Lamedad, valged, ümmargused, 9 mm läbimõõduga, sissepressitud koodiga ja poolitusjoonega mõlemal küljel. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks. 
1,1  Lamedad, valged, ümmargused, 10 mm läbimõõduga, sissepressitud koodiga ja poolitusjoonega mõlemal küljel. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks. 

Idiopaatilise Parkinsoni tõve sümptomaatiline ravi ilma levodopata või kombinatsioonis levodopaga kogu haiguse vältel, k.a hilisstaadiumites, mil levodopa toime väheneb või muutub ebapüsivaks ning ilmnevad ravitoime kõikumised (toime lõpu või "on-off" fluktuatsioonid).
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Parkinsoni tõbi Tablette tuleb võtta suu kaudu koos veega ning neid võib võtta koos toiduga või ilma. Ööpäevane annus manustatakse võrdseteks annusteks jaotatuna 3 korda päevas.
Ravi alustamine:
Annuseid tuleb suurendada järk-järgult alates algannusest 0,264 mg alust (0,375 mg soola) ööpäevas ja seejärel suurendatakse iga 5…7 päeva järel. Eeldades, et patsientidel ei esine talumatuid soovimatuid toimeid, peab annust suurendama, saavutamaks maksimaalset terapeutilist toimet.

Tõusev – RITMOREST´i annustamisskeem 
Nädal  Annus (mg alust)  Ööpäevane koguannus (mg alust)  Annus (mg soola)  Ööpäevane koguannus (mg soola) 
1  3 x 0,088  0,264  3 x 0,125  0,375 
2  3 x 0,18  0,54  3 x 0,25  0,75 
3  3 x 0,35  1,1  3 x 0,5  1,50 

Kui osutub vajalikuks annuse edasine suurendamine, tuleb ööpäevast annust suurendada nädalaste intervallidega 0,54 mg aluse (0,75 mg soola) võrra, kuni saavutatakse maksimaalne ööpäevane annus 3,3 mg alust (4,5 mg soola).

Siiski peab märkima, et somnolentsuse esinemissagedus on suurem annuste korral, mis ületavad 1,5 mg (soola) ööpäevas (vt lõik 4.8).
Säilitusravi: Individuaalne annus peaks olema vahemikus 0,264 mg alust (0,375 mg soola) kuni maksimaalse annuseni 3,3 mg alust (4,5 mg soola ) ööpäevas. Olulise tähtsusega uuringutes ilmnes annuse suurendamise korral efektiivsus alates 1,1 mg aluse (1,5 mg soola) ööpäevase annuse juures. Edasine annuse kohandamine peab toimuma vastavalt kliinilisele vastusele ja kõrvaltoimete esinemisele. Kliinilistes uuringutes raviti ligikaudu 5% patsientidest annusega alla 1,1 mg alust (1,5 mg soola). Kaugelearenenud Parkinsoni tõvega korral võivad kasulikuks osutuda ööpäevased annused üle 1,1 mg aluse (1,5 mg soola) patsientidel, kellel kavatsetakse levodopa annuste vähendamist. Levodopa annuseid soovitatakse vähendada nii RITMOREST’i annuse suurendamise perioodil kui ka säilitusravi ajal, sõltuvalt individuaalse patsiendi reaktsioonist.

Ravi katkestamine:
Järsk dopamiinergilise ravi katkestamine võib viia maliigse neuroleptilise sündroomi väljakujunemiseni. Seetõttu peaks pramipeksooli annust vähendama 0,54 mg aluse (0,75 mg soola) annuse kaupa ööpäevas kuni ööpäevane annus on langetatud kuni 0,54 mg aluseni (0,75 mg soolani).
Seejärel tuleks annust vähendada 0,264 mg aluse (0,375 mg soola) võrra ööpäevas (vt lõik 4.4).

Annustamine neerukahjustusega patsientidel:
Pramipeksooli eliminatsioon sõltub neerufunktsioonist. Ravi alustamiseks on soovitatud järgmist annustamisskeemi:

Patsientidel, kellel kreatiniini kliirens on üle 50 ml/min, ei ole ööpäevaste annuste või annustamise sageduse vähendamine vajalik.
Patsientidel, kellel kreatiniini kliirens on vahemikus 20...50 ml/min, tuleb RITMOREST’i ööpäevane algannus manustada kaheks annuseks jagatuna, alustades annusega 0,088 mg alust (0,125 mg soola) kaks korda ööpäevas (0,176 mg alust/0,25 mg soola ööpäevas). Maksimaalset ööpäevast annust 1,57 mg pramipeksooli alust (2,25 mg soola) ei tohi ületada.

Patsientidel, kellel kreatiniini kliirens on alla 20 ml/min, tuleb RITMOREST’i ööpäevane annus manustada ühekordse annusena, alustada annusega 0,088 mg alust (0,125 mg soola) üks kord ööpäevas. Maksimaalset ööpäevast annust 1,1 mg pramipeksooli alust (1,5 mg soola) ei tohi ületada.

Kui neerufunktsioon halveneb säilitusravi ajal, tuleb RITMOREST’i ööpäevast annust vähendada sama suurel määral, kui oli kreatiniini kliirensi vähenemine, st kui kreatiniini kliirens väheneb 30% võrra, tuleb RITMOREST’i ööpäevast annust vähendada 30% võrra. Kui kreatiniini kliirens on vahemikus 20...50 ml/min, võib ravimi ööpäevase annuse manustada jaotatuna kaheks annuseks, ning kui kreatiniini kliirens on alla 20 ml/min, võib ööpäevase annuse manustada üks kord päevas.

Annustamine maksakahjustusega patsientidel:
Maksapuudulikkusega patsientidel ei ole annuse kohandamine tõenäoliselt vajalik, kuna ligikaudu 90% imendunud toimeainest eritub neerude kaudu. Siiski, maksapuudulikkuse võimalikku mõju pramipeksooli farmakokineetikale ei ole uuritud.

Annustamine lastel ja noorukitel RITMOREST´i ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel vanuses alla 18 aasta ohutuse ja efektiivsuse andmete puudumise tõttu.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
RITMOREST´i määramisel neerukahjustusega Parkinsoni tõbe põdevatele patsientidele on soovitatav
annuste vähendamine vastavalt lõigus 4.2 toodud juhistele.

Hallutsinatsioonid
Dopamiini agonistide ning levodopaga ravimise kõrvaltoimena on teada hallutsinatsioonide tekkimine.
Patsiente tuleb informeerida, et võivad tekkida hallutsinatsioonid (peamiselt visuaalsed).

Düskineesia Kaugelearenenud Parkinsoni tõve puhul, kombinatsioonravi korral levodopaga võib RITMOREST’i annuse kohandamise alguses ilmneda düskineesia. Kui see ilmneb, tuleb levodopa annust vähendada.

Ootamatu uinumine ja unisus Pramipeksooli on seostatud somnolentsuse ja ootamatu uinumise episoodidega, eriti Parkinsoni tõvega patsientidel. Aeg-ajalt on teatatud uinumise juhtudest, mis on tekkinud igapäevaste tegevuste ajal, mõnedel juhtudel ilma eelnevate hoiatussümptomiteta. Patsiendid peavad olema sellest informeeritud ja neile tuleb soovitada olla ettevaatlik autojuhtimisel või masinatega töötamisel ravi ajal RITMOREST’iga. Patsiendid, kes on kogenud somnolentsust ja/või äkilise uinumise episoode, peaksid hoiduma autojuhtimisest või masinatega töötamisest. Peale selle võib kaaluda annuse alandamist või ravi lõpetamist. Võimalike aditiivsete toimete tõttu on soovitatav olla ettevaatlik, kui patsiendid võtavad kombinatsioonis pramipeksooliga teisi rahustava toimega ravimeid või tarbivad alkoholi (vt lõigud 4.5, 4.7 ja 4.8).

Impulsikontrolli häired ja sundkäitumised Patsientidel, kel on ravitud Parkinsoni tõbe dopamiini agonistide, sh pramipeksooliga, on teatatud patoloogilisest hasartmängurlusest, libiido tõusust ja hüperseksuaalsusest. Lisaks peavad patsiendid ja nende hooldajad teadma, et võivad ilmneda ka muud impulsikontrolli häirete käitumuslikud sümptomid ja sundkäitumised nagu liigsöömine ja kompulsiivne poodlemine. Kaaluda tuleb annuse vähendamist/aeglase vähendamisega ravi lõpetamist.
Psühhootiliste häiretega patsiendid Psühhootiliste häiretega patsiente tohib dopamiini agonistidega ravida ainult juhul, kui ravist oodatav kasu ületab riskid. Antipsühhootiliste ravimite koosmanustamist pramipeksooliga tuleb vältida (vt lõik 4.5).
Oftalmoloogiline jälgimine
Oftalmoloogiline kontroll on soovitatav regulaarsete intervallide järel või nägemishäirete ilmnemisel.

Raske kardiovaskulaarne haigus Raske kardiovaskulaarse haiguse korral tuleb olla ettevaatlik. Dopaminergilise raviga seostatud posturaalse hüpotensiooni üldise ohu tõttu on soovitatav kontrollida vererõhku, eriti ravi alustamisel.
Maliigne neuroleptiline sündroom Dopaminergilise ravi järsul katkestamisel on teatatud maliigsele neuroleptilisele sündroomile viitavate sümptomite tekkest (vt lõik 4.2).

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Seondumine plasmavalkudega Pramipeksool seondub vereplasma valkudega väga vähesel (< 20%) määral ning inimesel on ravimi biotransformatsioon vähene. Seetõttu on koostoimed teiste ravimitega, mis mõjutavad plasmavalkudega seondumist ja biotransformatsiooni abil elimineerumist, vähetõenäolised. Kuna antikolinergilised ained elimineeritakse peamiselt biotransformatsiooni teel, on koostoimete võimalus piiratud, ehkki koostoimeid antikolinergikumidega ei ole uuritud. Selegiliini ja levodopaga ei ole farmakokineetilist koostoimet.
Aktiivse renaalse eliminatsioonitee inhibiitorid/konkurendid Tsimetidiin vähendas pramipeksooli renaalset kliirensit ligikaudu 34%, inhibeerides oletatavalt katioonset sekretoorset transpordisüsteemi neeru tuubulites. Seetõttu ravimid, mis on selle aktiivse renaalse eliminatsioonitee inhibiitorid või mis ise elimineeruvad sel teel, nagu tsimetidiin, amantadiin ja meksiletiin võivad omada koostoimeid pramipeksooliga, mille tulemusena võib ühe või mõlema ravimi kliirens väheneda. Nende ravimite samaaegsel manustamisel RITMOREST´iga tuleks kaaluda pramipeksooli annuse vähendamist.

Kombinatsioon levodopaga Kui RITMOREST´i manustatakse kombinatsioonis koos levodopaga on RITMOREST´i annuse suurendamise puhul soovitatav levodopa annust vähendada ja teiste Parkinsoni tõve vastaste ravimite annuste jätmine samaks.
Võimalike aditiivsete toimete tõttu on soovitatav olla ettevaatlik, kui patsiendid võtavad kombinatsioonis pramipeksooliga teisi rahustava toimega ravimeid või tarbivad alkoholi (vt lõigud 4.4, 4.7 ja 4.8).
Antipsühhootilised ravimid Antipsühhootiliste ravimite koosmanustamist pramipeksooliga tuleb vältida (vt lõik 4.4), nt võib tekkida antagonistlik efekt.

4.6 Rasedus ja imetamine
Inimestel ei ole ravimi toimet rasedusele ja imetamisele uuritud. Pramipeksool ei olnud teratogeenne rottidel ega küülikutel, kuid osutus embrüotoksiliseks rottidel emasloomale toksiliste annuste kasutamisel (vt lõik 5.3). RITMOREST´i ei tohi raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul, kui see on selgelt möödapääsmatu, st kui oodatav kasu õigustab võimaliku ohu lootele.
Kuna pramipeksoolravi inhibeerib inimestel prolaktiini sekretsiooni, võib oletada rinnapiima erituse vähenemist. Pramipeksooli eritumist rinnapiima ei ole naistel uuritud. Rottidel oli toimeainega seotud radioaktiivsus emapiimas kõrgem kui vereplasmas. Inimestel saadud andmete puudumise tõttu ei tohi RITMOREST’i imetamise ajal kasutada. Siiski, kui ravimi kasutamine on vältimatu, tuleb imetamine lõpetada.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele
RITMOREST omab tugevat toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.
Ilmneda võivad hallutsinatsioonid või somnolentsus.
Patsiente, keda ravitakse RITMOREST´iga ja kellel esineb somnolentsust ja/või ootamatu uinumise episoode, tuleb informeerida vajadusest hoiduda autojuhtimisest ja muudest tegevustest, kus nõrgenenud tähelepanu võib haigele endale või teistele põhjustada vigastusi või surma (nt masinatega töötamisel), kuni taolised korduvad episoodid ja somnolentsus on möödunud (vt ka lõigud 4.4, 4.5 ja 4.8).

4.8 Kõrvaltoimed
Võimalikud kõrvaltoimed
RITMOREST´i kasutamise ajal võivad ilmneda järgmised kõrvaltoimed: ebanormaalsed unenäod, amneesia, impulsikontrolli häirete käitumuslikud sümptomid ja sundkäitumised nagu liigsöömine, kompulsiivne poodlemine, hüperseksuaalsus ja patoloogiline mängurlus; segasus, kõhukinnisus, väärkujutlus, peapööritus, düskineesia, väsimus, hallutsinatsioonid, peavalu, hüperkineesia, hüperfaagia, hüpotensioon, unetus, libiido häired, iiveldus, paranoia, perifeersed tursed, pneumoonia, sügelus, lööve ja muu ülitundlikkus; rahutus, unisus, ootamatu uinumine, sünkoop, nägemishäired (sh hägune nägemine ja nägemisteravuse vähenemine), oksendamine, kehakaalu langus, kehakaalu tõus.
Analüüsi tulemused kogutud platseebokontrollitud uuringutest, mis hõlmasid kokku 1923 pramipeksooli ja 1354 platseebot saanud patsienti, näitasid, et kõrvaltoimetest teatati sageli mõlemas rühmas. 63% pramipeksooli saanud patsientidest ja 52% platseebot saanud patsientidest teatas vähemalt ühest kõrvaltoimest.

Tabelis 1 on näidatud ravimi kõrvaltoimete esinemissagedus platseebo-kontrollitud kliinilistes uuringutes, mis viidi läbi Parkinsoni tõbe põdevate patsientidega. Selles tabelis esitatud ravimi kõrvaltoimete hulka on arvatud need juhtumid, mida täheldati vähemalt 0,1%-l pramipeksooli saanud patsientidest ja mida esines tunduvalt sagedamini pramipeksooli võtnud patsientidel kui platseebo puhul või kui kõrvaltoimet peeti kliiniliselt oluliseks. Enamus ravimi kõrvaltoimetest olid kerged kuni keskmise raskusega, ilmnevad need tavaliselt ravi algusperioodil ning enamasti ravi jätkumisel vaibuvad.

Kõrvaltoimed on organsüsteemide klasside kaupa loetletud esinemissageduste määratluste alusel (patsientide arv, kellel võib kõrvaltoime ilmneda), kasutades järgmisi jaotusi: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100, < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000, < 1/100); harv (≥ 1/10 000, < 1/1000); väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Parkinsoni tõbi, kõige sagedasemad kõrvaltoimed.
Kõige sagedamini teatatud ravimi kõrvaltoimeteks (≥ 5 %) Parkinsoni tõbe põdevatel patsientidel, mida esineb rohkem pramipeksoolravi kui platseebo korral, olid iiveldus, düskineesia, hüpotensioon, pearinglus, unisus, unetus, kõhukinnisus, hallutsinatsioonid, peavalu ja väsimus. Unisuse esinemissagedus on suurem annuste korral, mis ületavad 1,5 mg-pramipeksool soola ööpäevas (vt lõik 4.2). Kombinatsioonis levodopaga oli sagedasemaks kõrvaltoimeks düskineesia. Ravi alguses võib esineda hüpotensioon, eriti kui RITMOREST´i annust suurendatakse liiga kiiresti.

Tabel 1: Parkinsoni tõbi


Infektsioonid ja infestatsioonid 
Aeg-ajalt  pneumoonia 
Psühhiaatrilised häired 
Sage  ebanormaalsed unenäod, impulsikontrolli häirete käitumuslikud sümptomid ja sundkäitumised, segasus, hallutsinatsioonid, unetus, rahutus  
Aeg-ajalt  kompulsiivne poodlemine, väärkujutlus, hüperseksuaalsus, libiido häired, paranoia, patoloogiline mängurlus 
Teadmata  liigsöömine, hüperfaagia  
Närvisüsteemi häired 
Väga sage  peapööritus, düskineesia, unisus 
Sage  amneesia, peavalu 
Aeg-ajalt  hüperkineesia, ootamatu uinumine, sünkoop 
Silma kahjustused 
Sage  nägemishäired, sh hägune nägemine ja nägemisteravuse vähenemine 
Vaskulaarsed häired 
Väga sage  hüpotensioon 
Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired 
Aeg-ajalt  düspnoe 
Seedetrakti häired 
Väga sage  iiveldus 
Sage  kõhukinnisus, oksendamine 
Naha ja nahaaluskoe kahjustused 
Aeg-ajalt  ülitundlikkus, sügelus, lööve
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid 
Sage  väsimus, perifeerne turse 
Uuringud 
Sage  kehakaalu langus 
Aeg-ajalt  kehakaalu tõus 

Unisus Pramipeksooli seostatakse sageli unisusega ning aeg-ajalt on seda seostatud liigse päevase unisuse ja järskude uinumise episoodidega. Vt ka lõik 4.4.
Libiido häired
Pramipeksool võib olla seotud libiido häiretega (suurenemine või vähenemine).

Impulsikontrolli häired ja sundkäitumised Patsientidel, kel ravitakse Parkinsoni tõbe dopamiini agonistide, sh pramipeksooliga, eriti suurte annuste puhul, on teatatud selliste sümptomite esinemisest nagu patoloogiline hasartmängimine, libiido tõus ja hüperseksuaalsus, mis tavaliselt taanduvad pärast annuse vähendamist või ravi lõpetamist. Vt ka lõik 4.4.
Läbilõikelises retrospektiivses sõeluuringus ja haigusjuhtude kontrolli uuringus, mis hõlmas 3090 Parkinsoni tõvega patsienti, esinesid 13,6%-l kõigist patsientidest, kes said dopaminergilist või mittedopaminergilist ravi, viimase kuue kuu jooksul impulsikontrolli häire sümptomid. Täheldatud ilmingud hõlmasid patoloogilist mängurlust, kompulsiivset poodlemist, liigsöömist ja seksuaalset sundkäitumist (hüperseksuaalsus). Impulsikontrolli häirete võimalikeks sõltumatuteks riskifaktoriteks olid dopaminergilised ravimid ja dopaminergilise ravimi suuremad annused, noorem iga (≤ 65 aasta), vallaline perekonnaseis ja mängurlus perekonnaanamneesis.

4.9 Üleannustamine
Ulatusliku üleannustamise kliiniline kogemus puudub. Võimalikud kõrvaltoimed on seotud dopamiiniagonistide farmakodünaamiliste omadustega ja nendeks võivad olla iiveldus, oksendamine, hüperkineesia, hallutsinatsioonid, agitatsioon ja hüpotensioon. Antidooti dopamiini agonisti üleannustamise juhuks ei ole. Kesknärvisüsteemi stimulatsiooni nähtude korral võib olla näidustatudneuroleptikumi manustamine. Üleannustamise raviks võib olla vajalik üldiste toetavate meetmete rakendamine: maoloputus, intravenoosne vedelike manustamine, aktiivsöe manustamine ning elektrokardiograafiline monitooring.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: dopamiini agonistid, ATC-kood: N04BC05
Pramipeksool on dopamiini agonist, mis seondub suure selektiivsuse ja spetsiifilisusega D2-alatüübi dopamiiniretseptoritele, mille hulgast on tal eelistatult afiinsus D3-retseptorite suhtes ning tal on täielik sisemine aktiivsus.
Stimuleerides dopamiiniretseptoreid juttkehas, leevendab pramipeksool Parkinsoni tõvest tingitud motoorikahäireid. Loomkatsed on näidanud, et pramipeksool inhibeerib dopamiini sünteesi, vabanemist ja ringkäiku.

Vabatahtlikel uuringualustel on täheldatud annusest sõltuvat prolaktiinisisalduse vähenemist. Tervete vabatahtlikega kliinilistes uuringutes, kus pramipeksooli toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide annuseid suurendati kiiremini (iga 3 päeva järel) kui soovitatud kuni 3,15 mg pramipeksooli aluse manustamiseni (4,5 mg soolani) ööpäevas, täheldati vererõhu ja südame löögisageduse suurenemist. Selliseid toimeid ei täheldatud patsientide uuringutes.

Parkinsoni tõve kliinilised uuringud
Patsientidel leevendab pramipeksool idiopaatilise Parkinsoni tõve nähte ja sümptomeid. 
Kontrollitud kliinilised uuringud hõlmasid ligikaudu 1800 patsienti, kellel haigus oli Hoehni ja Yahri järgi I...V staadiumis. Nendest ligikaudu 1000-l oli haigus kaugelearenenud staadiumis, said samaaegselt levodopa-ravi, kaasusid motoorika tüsistused.

Varases ja kaugelearenenud Parkinsoni tõve staadiumis säilis pramipeksooli efektiivsus kontrollitud kliinilistes uuringutes ligikaudu 6 kuud. Avatud jätku-uuringutes, mis kestsid enam kui kolm aastat, ei täheldatud mitte mingeid märke efektiivsuse vähenemisest. 2-aastase kestusega kontrollitud topeltpimedas kliinilises uuringus pikendas esmaravi pramipeksooliga tunduvalt perioodi motoorsete komplikatsioonide tekkimiseni ja vähendas nende esinemissagedust, võrreldes levodopa esmaraviga. Motoorsete komplikatsioonide hilisem saabumine pramipeksooliga tuleks seada tasakaaluks levodopast tingitud suurema motoorse funktsiooni paranemisele (mõõdetuna keskmise muutusenaUPDRS-skaalal). Üldine hallutsinatsioonide ja somnolentsuse esinemissagedus oli tavaliselt kõrgem pramipeksooli grupis annuse suurendamise perioodil. Ometi puudusid olulised erinevused säilitusravi kestel. Neid asjaolusid tuleb arvestada pramipeksoolravi alustamisel Parkinsoni tõvega patsientidel.

5.2 Farmakokineetilised omadused
Pramipeksool imendub pärast suukaudset manustamist kiiresti ja täielikult. Absoluutne biosaadavus on üle 90% ning maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 1...3 tunni pärast. Toiduga samaaegne manustamine ei vähendanud imendumise määra, aga vähenes imendumise kiirus. Pramipeksoolil on lineaarne farmakokineetika ning plasma tasemete osas esinevad erinevate patsientide vahel väikesed erinevused.
Inimestel on pramipeksooli seonduvus vereplasma valkudega väga väike (alla 20%) ning jaotusruumala suur (400 l). Rottidel on täheldatud preparaadi suuri kontsentratsioone ajus (ligikaudu 8 korda suurem kui plasmas).

Inimorganismis metaboliseerub pramipeksool vaid vähesel määral.
Pramipeksool eritub peamiselt neerude kaudu muutumatul kujul. Ligikaudu 90% 14C märgistatud ravimist eritus neerude kaudu ning alla 2% roojaga. Pramipeksooli totaalne kliirens on ligikaudu 500 ml/min ning renaalne kliirens ligikaudu 400 ml/min. Eliminatsiooni poolväärtusaeg (t½) varieerub 8 tunnist noortel kuni 12 tunnini eakatel.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Korduvannuse toksilisuse uuringud näitasid, et pramipeksool kutsub esile funktsionaalseid toimeid, haarates põhiliselt KNS-i ja naise reproduktiivset süsteemi, mis tulenesid arvatavasti pramipeksooli liigsest farmakodünaamilisest toimest.

Merisigadel täheldati diastoolse ja süstoolse rõhu ja südame löögisageduse langust ning ahvidel märgati hüpotensiivse toime tendentsi.
Pramipeksooli võimalikku toimet reproduktiivsele funktsioonile on uuritud rottidel ja küülikutel. Pramipeksool ei olnud teratogeenne rottidel ega küülikutel, kuid osutus embrüotoksiliseks rottidel emasloomale toksiliste annuste kasutamisel. Loomaliikide valikust ja uuritud parameetrite piiratusest tingituna ei ole pramipeksooli ebasoodsat toimet rasedusele ega meeste viljakusele täielikult selgitatud.

Pramipeksool ei olnud genotoksiline. Isasrottidel kartsinogeensuse uuringus arenenud Leydigi rakkude hüperplaasia ja adenoomid on seletatavad pramipeksooli prolaktiini-inhibeeriva toimega. See leid pole inimeste puhul kliiniliselt oluline. Sama uuring näitas ka, et 2 mg/kg (soola) ja suuremate annuste juures seostati pramipeksooli reetina degeneratsiooniga albiinorottidel. Viimast leidu ei täheldatud pigmendiga rottidel ega ka 2-aastasel albiino hiirte kartsinogeensuse uuringul ega ka mitte ühelgil teisel uuritud liigil.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu
Mannitool,
maisitärklis,
kolloidne ränidioksiid, veevaba,
povidoon K 30,
magneesiumstearaat.

6.2 Sobimatus
Ei ole kohaldatav.
6.3 Kõlblikkusaeg
2 aastat
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 30 ºC.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
PVC/PE/PVDC-Alu blister või PA/ALU/PVC-Alu blister 10 tabletti blistris Karp sisaldab 3 või 10 blistrit (30 või 100 tabletti).
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Helm AG Nordkanalstrasse 28 20097 Hamburg Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBRID

0,088 mg: 704610 0,18 mg: 704310 0,35 mg: 704410 0,7 mg: 704210 1,1 mg: 704510

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

27.09.2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud jaanuaris 2011.