Spesimax - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Spesimax, 23,75 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid
Spesimax, 47,5 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid
Spesimax, 95 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid
Spesimax, 190 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks Spesimax 23,75 mg toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 23,75 mg
metoproloolsuktsinaati, mis vastab 25 mg metoprolooltartraadile.

Üks Spesimax 47,5 mg toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 47,5 mg
metoproloolsuktsinaati, mis vastab 50 mg metoprolooltartraadile.

Üks Spesimax 95 mg toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 95 mg
metoproloolsuktsinaati, mis vastab 100 mg metoprolooltartraadile.

Üks Spesimax 190 mg toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 190 mg
metoproloolsuktsinaati, mis vastab 200 mg metoprolooltartraadile.

INN. Metoprololum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Toimeainet prolongeeritult vabastav tablett

Spesimax 23,75 mg toimeainet prolongeeritult vabastav tablett on valge, ovaalne, kaksikkumer,
mõlemal küljel poolitusjoonega õhukese polümeerikattega tablett, mõõtmetega ligikaudu 9 x 5 mm.

Spesimax 47,5 mg toimeainet prolongeeritult vabastav tablett on valge, ovaalne, kaksikkumer,
mõlemal küljel poolitusjoonega õhukese polümeerikattega tablett, mõõtmetega ligikaudu 11 x 6 mm.

Spesimax 95 mg toimeainet prolongeeritult vabastav tablett on valge, ovaalne, kaksikkumer, mõlemal
küljel poolitusjoonega õhukese polümeerikattega tablett, mõõtmetega ligikaudu 16 x 8 mm.

Spesimax 195 mg toimeainet prolongeeritult vabastav tablett on valge, ovaalne, kaksikkumer,
mõlemal küljel poolitusjoonega õhukese polümeerikattega tablett, mõõtmetega ligikaudu 19 x 10 mm.

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

- Arteriaalne hüpertensioon.
- Stenokardia.
- Südame rütmihäired, eriti supraventrikulaarne tahhükardia.
- Ägeda müokardiinfarkti järgse äkksurma ja kordusinfarkti profülaktika.
- Funktsionaalsetest südamehäiretest tingitud palpitatsioonid.
- Migreeni profülaktika.
- Stabiilne sümptomaatiline südamepuudulikkus (NYHA II...IV klass, vasaku vatsakese väljutusmaht
< 40%), kombinatsioonis teiste südamepuudulikkuse ravimitega (vt lõik 5.1).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Metoproloolsuktsinaadi tablette võetakse üks kord ööpäevas hommikuti. Tabletid tuleb neelata tervelt
või poolitatult. Tablette ei tohi närida ega purustada. Tabletid tuleb võtta koos veega (vähemalt pool
klaasi vett).

Annuse määramisel lähtutakse järgmistest juhistest:

Arteriaalne hüpertensioon
Kerge kuni mõõduka arteriaalse hüpertensiooniga patsientidele 47,5 mg metoproloolsuktsinaati
(vastab 50 mg metoprolooltartraadile) üks kord ööpäevas. Vajadusel võib annuse suurendada 95...190
mg metoproloolsuktsinaadini (vastab 100...200 mg metoprolooltartraadile) üks kord ööpäevas või
lisada raviskeemi mõni muu antihüpertensiivne ravim.

Stenokardia
95...190 mg metoproloolsuktsinaati (vastab 100...200 mg metoprolooltartraadile) üks kord ööpäevas.
Vajadusel võib raviskeemile lisada ateroskleroosi raviks kasutavad ravimid.

Südame rütmihäired
95...190 mg metoproloolsuktsinaati (vastab 100...200 mg metoprolooltartraadile) üks kord ööpäevas.

Profülaktiline ravi pärast müokardi infarkti
190 mg metoproloolsuktsinaati (vastab 200 mg metoprolooltartraadile) üks kord ööpäevas.

Funktsionaalsetest südamehäiretest tingitud palpitatsioonid
95 mg metoproloolsuktsinaati (vastab 100 mg metoprolooltartraadile) üks kord ööpäevas. Vajadusel
võib annuse suurendada 190 mg metoproloolsuktsinaadini (vastab 200 mg metoprolooltartraadile).

Migreeni profülaktika
95...190 mg metoproloolsuktsinaati (vastab 100...200 mg metoprolooltartraadile) üks kord ööpäevas.

Stabiilne sümptomaatiline südamepuudulikkus
Stabiilse sümptomaatilinse südamepuudulikkusega patsientidele, kes juba saava m´ravi muude
südamepuudulikkuse ravimitega, määratakse metoproloolsuktsinaadi annus individuaalselt. Soovitatav
algannus NYHA III...IV klassi kuuluvatel patsientidel esimesel ravinädalal on 11,88 mg
metoproloolsuktsinaati (vastab 12,5 mg metoprolooltartraadile) üks kord ööpäevas. Teisest nädalast
võib annuse suurendada 23,75 mg metoproloolsuktsinaadini (vastab 25 mg metoprolooltartraadile).
Soovitatav algannus NYHA II klassi kuuluvatel patsientidel esimesel kahel ravinädalal on 23,75 mg
metoproloolsuktsinaati (vastab 25 mg metoprolooltartraadile) üks kord ööpäevas. Seejärel võib annuse
kahekordistada. Annust peaks seejärel kahekordistama igal teisel nädalal kuni maksimumannuseni 190
mg metoproloolsuktsinaati (vastab 200 mg metoprolooltartraadile) üks kord ööpäevas või kuni
kõrgeima talutava annuseni. Pikaajalise ravi korral on eesmärgiks jõuda annuseni 190 mg
metoproloolsuktsinaati (vastab 200 mg metoprolooltartraadile) üks kord ööpäevas või kuni patsiendi
poolt talutava kõrgeima annuseni. Raviarstil peab olema kogemusi stabiilse sümptomaatilise
südamepuudulikkuse ravis. Pärast igat annuse suurendamist tuleb patsiendi seisundit hoolikalt jälgida.
Kui tekib vererõhu langus, võib olla vajalik vähendada samaaegselt kasutatavate ravimite annust.
Vererõhu lagus ei ole ilmtingimata vastunäidustuseks metoprolooli pikaaegsele kasutamisele, aga
metoprolooli annust tuleb kuni patsiendi seisundi stabiliseerumiseni vähendada.

Neerufunktsiooni langus
Annust ei ole vaja kohandada.

Maksafunktsiooni langus
Raske maksapuudulikkusega patsientidel (näiteks portokavaalse sundiga patsientide ravimisel) tuleks
mõelda annuse vähendamisele (vt lõik 5.2).

Eakad patsiendid
Üle 80-aastaste patsientide ravimise kohta ei ole piisavalt andmeid. Antud eagrupis tuleb olla eriti
ettevaatlik annuse suurendamisel.

Lapsed ja noorukid
Metoprolooli kasutamise kohta lastel ja noorukitel on vähe andmeid.

4.3 Vastunäidustused

- Ülitundlikkus metoproloolsuktsinaadi, teiste beetablokaatorite või ravimi ükskõik millise abiaine
suhtes.
- II või III astme atrioventrikulaarne blokaad.
- Ravile allumatu südamepuudulikkus (kopsururse, verevoolu vähenemine või hüpotensioon) ja pidev
või vahelduv ravi südame kontraktiilsust suurendavate ravimitega (beetaretseptorite agonism).
- Manifestne ja kliiniliselt oluline siinusbradükardia (südame löögiagedus <50 löögi minutis).
- Siinussõlme nõrkuse sündroom.
- Kardiogeenne sokk.
- Raske perifeersete arterite haigus.
- Hüpotensioon (süstoolne vererõhk <90 mmHg).
- Metaboolne atsidoos.
- Tõsine bronhiaalastma või krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK).
- Ravimata feokromotsütoom (vt ka lõik 4.4).
- MAO inhibiitorite (v.a. MAO-B inhibiitorite) samaaegne kasutamine (vt ka lõik 4.5).

Metoprolooli ei tohi manustada patsientidele, kellel kahtlustatakse ägedat müokardiinfarkti ning
patsientidele, kelle südame löögisagedus on <45 löögi minutis, PQ-intervall on >0,24 sekundit või
süstoolne vererõhk on <100 mmHg.

Lisaks sellele on metoprolool vastunäidustatud nendel südamepuudulikkusega patsientidel, kellel
süstoolne vererõhk langeb pidevalt alla 100 mmHg (enne ravi alustamist tuleb vererõhku korduvalt
kontrollida).

Samaaegne vereapamiili- või diltiaseemi-tüüpi kaltsiumikanali blokaatorite või muude
antiarütmikumide (nt disopüramiid) intravenoosne manustamine on vastunäidustatud (v.a.
intensiivravi nõudvates situatsioonides, vt lõik 4.5).

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Beetablokaatorite kasutamisel astmahaigetel tuleb olla ettevaatlik. Kui astmahaige kasutab
metoproloolravi alustamisel mõnda beeta-2 retseptorite agonisti (nii tableti kui ka inhalatsioonina), siis
tuleb kontrollida ja vajadusel suurendada beeta-2 retseptorite agonisti annust. Metoprolooli
prolongeeritud vabanemisega tabletid mõjutavad beeta-2 retseptoreid vähemal määral kui tavalise
vabanemisega beeta-1 selektiivsed beetablokaatorite tabletid.

Metoprolool võib vähendada diabeediravimite efektiivsust ja maskeerida hüpoglükeemia sümptomeid.
Metoprolooli prolongeeritud vabanemisega tablettide kasutamisel on oht süsivesikute ainevahetuse
häire tekkeks ja hüpoglükeemia sümptomite maskeerimiseks väiksem kui tavalise vabanemisega
beeta-1 selektiivsete beetablokaatorite tablettide kasutamisel ning oluliselt väiksem kui
mitteselektiivsete beetablokaatorite kasutamisel.

Harvadel juhtudel võivad metoproloolravi ajal süveneda atrioventrikulaarsed ülejihtehäired (võib
tekkida ka atrioventrikulaarne blokaad).

Metoprolool võib oma antihüpertensiivse toime tõttu ägestada perifeersete vaskulaarsete häirete
sümptomeid.

Metoprolooli väljakirjutamisel feokromotsütoomiga patsientidele (vt lõik 4.3) tuleb enne ravi
alustamist metoprolooliga ja ravi ajal kasutada lisaks mõnda alfa-blokaatorit.

Ravi metoprolooliga võib maskeerida türeotoksikoosi sümptome.

Enne kirurgilisi operatsioone tuleb anestesioloogi informeerida, et patsient kasutab beetablokaatorit.
Operatsiooni ajal ei ole soovitatav ravi beetablokaatoriga katkestada.

Ravi beetablokaatoriga ei tohi järsku lõpetada. Kui ravi on vaja lõpetada, siis tuleb seda võimalusel
teha järk-järgult vähemalt kahenädalase perioodi vältel, vähendades annus poole võrra kuni väikseima
soovitatava annuseni ­ pool väikseima tugevusega tabletist ehk 11,875 mg metoproloolsuktsinaati
(vastab 12,5 mg metoprolooltartraadile). Seda annust tuleb võtta vähemalt neli päeva enne kui ravi
täielikult lõpetatakse. Mistahes sümptomite tekkel tuleb annust vähendada aeglasemalt. Ravi järsk
katkestamine beetablokaatoriga võib süvendada südamepuudulikkust ning suurendada müokardi
infarkti ja äkksurma tekkeriski.

Sarnaselt teistele beetablokaatoritele võib metoprolool suurendada tundlikkust allergeenide suhtes
ning anafülaktiliste reaktsioonide raskusastet. Beetablokaatoritega ravitavatel patsientidel ei saada
adrenaliini manustamisega alati soovitud ravivastust (vt ka lõik 4.5).

Beetablokaatorid võivad vallandada või ägestada psoriaasi.

Prinzmetali stenokardiaga patsientidel tuleb beeta1 selektiivsete beetablokaatorite kasutamisel olla
ettevaatlik.

Käesoleval ajal ei ole piisavalt andmeid metoprolooli kasutamise kohta südamepuudulikkusega
patsientidel, kellel esinevad kaasuvalt järgmised riskifaktorid:
- ebastabiilne südamepuudulikkus (NYHA IV klass);
- äge müokardiinfarkt või ebastabiilne stenokardia viimase 28 päeva jooksul;
- neerufunktsiooni kahjustus;
- maksafunktsiooni kahjustus;
- vanus üle 80 eluaasta;
- vanus alla 40 eluaasta;
- hemodünaamiliselt oluline südame klapirike;
- hüpertroofiline obstruktiivne kardiomüopaatia;
- südameoperatsioonide ajal ning juhul kui 4 kuu vältel enne ravi alustamist metoproloolsuktsinaadiga
on teostatud mõni südameoperatsioon.

4.5 Koostoimed
teiste
ravimitega ja muud koostoimed

Farmakodünaamilised koostoimed
Juhul kui koos teiste beetablokaatoritega (näiteks silmatilgad) või MAO inhibiitoritega manustatakse
sümpaatilisi ganglione blokeerivaid aineid, tuleb patsiendi seisundit hoolikalt jälgida (vt lõik 4.3).

Kui samaaegne ravi klonidiiniga lõpetatakse, siis tuleb beetablokaatori manustamine lõpetada mitu
päeva varem.

Kui metoprolooli kasutatakse koos verapamiili- või diltiaseemi tüüpi kaltsiumikanali blokaatoritega
või teiste antiarütmikumidega, tuleb patsienti hoolikalt jälgida negatiivse inotroopilise ja
kronotroopilise toime suhtes. Beetablokaatoreid saavatele patsientidele ei tohi intravenoosselt
manustada verapamiili-tüüpi kaltsiumikanali blokaatoreid (vt ka lõik 4.3).

I klassi antiarütmikumid: I klassi antiarütmikumidel ja beetablokaatoritel samasuunaline negatiivne
inotroopne toime, mis võib vähenenud südame vasaku vatsakese funktsiooniga patsientidel põhjustada
raskeid hemodünaamikahäireid. Nimetatud kombinatsiooni tuleb vältida ka siinussõlme nõrkuse
sündroomi ja patoloogiliste atrioventrikulaarsete juhtehäirete korral. Kõige paremini on see koostoime
dokumenteeritud metoprolooli manustamisel koos disopüramiidiga (vt ka lõik 4.3).

Patsientidel, kes saavad ravi beetablokaatoritega, võivad inhaleeritavad anesteetikumid suurendada
beetablokaatorite bradükardiat tekitavat toimet.

Metoprolool võib potenseerida samaaegselt manustatud vererõhku langetavate ravimite toimet.

Metoprolooli manustamisel koos noradrenaliini, adrenaliini või muude sümpatomimeetikumidega võib
vererõhk oluliselt tõusta.

Metoprolooli samaaegsel manustamisel koos reserpiini, alfa-metüüldopa, klonidiini, guanfatsiini ja
südameglükosiididega võivad südame löögisagedus ja erutusjuhtivus oluliselt väheneda.

Patsiente, kes saavad samaaegselt muid beeta-retseptorite agoniste (näiteks timolooli silmatilku) tuleb
hoolikalt jälgida.

Metoproloolsuktsinaat võib leevendada hüpoglükeemia sümptome, eriti tahhükardiat. Beeta-
retseptorite blokaatorid võivad II-tüüpi diabeediga patsientidel pärssida insuliini vabanemist. Sellistel
patsientidel tuleb regulaarselt kontrollida veresuhkru sisaldust ning vajadusel antidiabeetilist ravi
(insuliin ja suukaudsed diabeedivastased ravimid) korrigeerida.

Indometatsiini ja teiste prostagalandiini sünteesi inhibiitroite samaaegsel kasutamisel võib väheneda
beetablokaatorite antihüpertensiivne toime.

Kui teatud tingimustel manustatakse beetablokaatoreid saavale patsiendile adrenaliini, siis mõjutavad
kardioselektiivsed beetablokaatorid vererõhu regulatsiooni oluliselt vähem kui mitteselektiivsed
beetablokaatorid.

Beetablokaatoreid saavatel patsientidel võib adrenaliini toime anafülaktiliste reaktsioonide ravis olla
vähenenud (vt ka lõik 4.4).

Farmakokineetilised koostoimed
Ensüüme indutseerivad või inhibeerivad ravimid võivad mõjutada metoprolooli
plasmakontsentratsiooni. Rifampitsiin võib intensiivistada metoprolooli metabolismi, vähendades selle
kontsentartsiooni veres, samal ajal kui tsimetidiin, alkohol ja hüdralasiin võivad metoprolooli
plasmakontsentratsiooni suurendada. Metoprolool metaboliseerub peamiselt ­ kuid mitte ainult ­
maksa tsütokroom (CYP) 2D6 ensüümsüsteemi vahendusel (vt ka lõik 5.2). Ravimid, mis pärsivad
CYP 2D6 ensüümsüsteemi, nagu näiteks selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSTId)
paroksetiin, fluoksetiin ja sertraliin, aga ka difenhüdramiin, hüdroklorokiniin, tselekoksiib, terbinafiin,
neuroleptikumid (näiteks kloorpromasiin, triflupromasiin, kloorprotikseen) ning võimalik et ka
propafenoon, suurendavad metoprolooli plasmakontsentartsiooni.

On leitud, et ka amiodaroon ja kinidiin (antiarütmikumid), inhibeerivad CYP 2D6 ensüümsüsteemi.

Metoprolool võib vähendada teiste ravimite (näiteks lidokaiini) kliirensit.

4.6
Rasedus ja imetamine

Rasedus
Kuna puuduvad hästikontrollitud uuringud rasedatel naistel, siis tohib metoprolooli raseduse ajal
kasutada üksnes juhul kui sellest oodatav kasu emale kaalub üles võimaliku ohu embrüole/lootele.
Beetablokaatorid vähendavad platsenta verevarustust ning võivad põhjustada loote surma ning
enneaegset sündi. Kerge kuni mõõduka hüpertensiooniga naistel on metoprolooli pikaaegsel
kasutamisel raseduse ajal täheldatud intrauteriinse kasvu pidurdumist. Samuti on leitud, et
beetablokaatorid pikendavad sünnituse kestvust ning põhjustavad lootel ja vastsündinul bradükardiat.
Lisaks sellele on vastsündinutel veel täheldatud hüpoglükeemiat, hüpotensiooni, suurenenud
bilirubineemiat ning vähenenud reageerimist anoksiale. Ravi metoprolooliga tuleb lõpetada 48...72
tundi enne eeldatavat sünnitust. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb vastsündinut 48...72 tunni vältel
pärast sünnitust hoolikalt jälgida beetablokaatorite toime (näiteks südame ja kopsudega seotud
probleemid) suhtes.

Loomkatsetes ei ole beetablokaatoritel teratogeenset toimet leitud, küll on aga täheldatud verevoolu
vähenemist nabaväädis, kasvu pidurdumist, luustumise vähenemist ning loote ja sünnijärgse suremuse
suurenemist.

Imetamine
Metoprolooli kontsentratsioon rinnapiimas on ligikaudu kolm korda suurem kui ema vereplasmas.
Ehkki kõrvaltoimete tekkerisk imikul on metoprolooli terapeutiliste annuste kasutamise korral väike
(välja arvatud vähenenud metabolismivõimega indiviididel), tuleb rinnaga toidetavaid imikuid
hoolikalt jälgida beeta-blokaatorite toime suhtes.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Metoproloolsuktsinaat omab kerget või mõõdukat toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise
võimele.
Enne autojuhtimist või masinatega töötamist peab patsient veenduma kuidas metoprolool talle mõjub,
sest ravi ajal metoprolooliga võivad tekkida pearinglus ja väsimus. Need toimed võivad veelgi
tugevneda samaaegse alkoholi tarvitamise korral või muid ravimeid kasutama hakates.

4.8 Kõrvaltoimed

Allpooltoodud kõrvaltoimeid täheldati kliinilistes uuringutes või ravimi igapäevasel kliinilisel
kasutamisel, valdavalt metoprolooltartraadi tablettide kasutamisel. Paljudel juhtudel ei ole nende
põhjuslik seos metoprolooliga kinnitust leidnud.
Kõrvaltoimete esinemissagedus on esitatud vastavalt MedDRA esinemissageduse kriteeriumitele.


Väga sage
Sage
Aeg-ajalt
Harv
Väga harv
( 1/10)
(1/100 kuni
(1/1000 kuni
(1/10000 kuni
(<1/10000),
<1/10)
<1/100)
<1/1000)
teadmata (ei saa
hinnata
olemasolevate
andmete alusel)
Vere ja
Trombotsütopeeni
lümfisüsteemi
a, leukopeenia
häired
Endokriinsüsteemi Latentse

häired
diabeedi
süvenemine
Ainevahetus- ja
Kehakaalu


toitumishäired
suurenemine
Psühhiaatrilised
Depressioon,
Närvilisus,
Unustamine või
häired
kontsentreerumi
ärevus
mälu
se probleemid,
halvenemine,
unisus või
segasus,
unetus,
hallutsinatsioonid,
õudusunenäod
isiksuse muutused
(näiteks meeleolu
muutused)
Närvisüsteemi
Pearinglus,
Paresteesiad

häired
peavalu
Silma kahjustused


Nägemishäired,

kuivad või
ärritatud silmad,
konjunktiviit
Kõrva ja labürindi Tinnitus,
kahjustused
kuulmisprobleemi
d
Südame häired

Bradükardia,
Südamepuuduli
Südame

tasakaaluhäire
kkuse
funktsionaalsed
d (väga harva
sümptomite
häired, arütmia,
koos
ajutine
erutusjuhtehäire
minestamisega
süvenemine, I
d
),
astme
palpitatsioonid atrioventrikulaar
ne blokaad,
prekordiaalne
valu
Vaskulaarsed
Väljendunud
Külmad käed
Nekroos
raskete
häired
vererõhu
ja jalad
perifeersete
langus ja
vaskulaarsete
ortostaatiline
häiretega
hüpotensioon,
patsientidel,
väga harva
vahelduva
koos
lonkamise
minestamiseg
süvenemine või
a
Raynaud"
sündroom
Respiratoorsed,
Funktsionaaln
Bronhospasmid Riniit

rindkere ja
e düspnoe
mediastiinumi
häired
Seedetrakti häired
Iiveldus,
Oksendamine Suukuivus
Maitsetundlikkuse
kõhuvalu,
häired
kõhulahtisus,
kõhukinnisus
Maksa ja
Muutused
Hepatiit
sapiteede häired
maksafunktsioo
ni
iseloomustavate
s näitajates
Naha ja
Lööve
Juuste
Ülitundlikkusreak
nahaaluskoe
(psoriaasi-
väljalangemine
tsioonid valguse
kahjustused
taoline
suhtes, psoriaasi
urtikaaria ja
ägenemine,
düstroofilised
psoriaasi uus
nahakahjustused
avaldumine,
), suurenenud
psoriaasi-taolised
higistamine
dermatoloogilised
muutused
Lihas-skeleti ja
Lihasspasmid
Artralgia,
sidekoe
lihasnõrkus
kahjustused
Reproduktiivse
Impotentsus
ja

süsteemi ja
muud
rinnanäärme
seksuaalfunktsio
häired
oni häired,
induratio penis
plastica
(Peyronie
sündroom)
Üldised häired ja
Jõuetus
Tursed


manustamiskoha
reaktsioonid

4.9 Üleannustamine

Sümptomid
Metoprolooli üleannustamine võib põhjustada tõsise hüpotensiooni, siinusbradükardia,
atrioventrikulaarse blokaadi, südamepuudulikkuse, kardiogeense soki, südameseiskuse,
bronhospasmid, teadvuse kaotuse (isegi kooma), iivedluse, oksendamise või tsüanoosi.

Samaaegne alkoholi tarvitamine, või samaaegselt võetud teised antihüpertensiivsed ravimid, kinidiin
või barbituraadid võivad üleannustamise sümptome süvendada.

Üleannustamise esimesed sümptomid tekivad 20 minutit kuni 2 tundi pärast ravimi võtmist.

Ravi
Vajadusel võib manustada aktiivsütt ja teha maoloputuse. Raske hüpotensiooni, bradükardia või
südamepuudulikkuse tekke ohu korral tuleb patsiendile intravenooselt iga 2...5 minuti tagant või
intravenoosse püsiinfusioonina manustada beeta-1 retseptorite agonisiti (näiteks prenalterooli) kuni
soovitud toime saavutamiseni. Kui selektiivset beeta-1 retseptorite agonisti pole käepärast võib
kasutada ja dopamiini. Uitnärvi blokeerimiseks võib manustada atropiinsulfaati (0,5...2,0 mg
intravenoosselt).

Kui soovitavat toimet ei saavutata, võib manustada mõnda muud sümpatomimeetilise toimega ravimit
(näiteks dobutamiini või noradrenaliini).

Patsientidele võib mansutada ka 1...10 mg glükagooni. Vajadusel tuleb kasutada südame
tehisrütmurit. Bronhospasmide ärahoidmiseks võib patsiendile manustada intravenoosselt beeta2
retseptorite agonisti.

Üleannustamise raviks kasutatavate ravimite annused on reeglina palju suuremad kui nende tavalised
terapeutilised annused, sest beetablokaator on blokeerinud beetaretseptorid.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: selektiivsed beetablokaatorid, ATC-kood: C07AB02

Metoprolool on selektiivne beeta-1-adrenoblokaator, see tähendab beeta1-adrenoretseptorid
blokeeritakse palju väiksema ravimi koguse juures kui beeta2-adrenoretseptorid.

Metoprolooli membraane stabiliseeriv toime on ebaoluline, tal ei ole ka osalist agonistlikku aktiivsust.

Metoprolool vähendab või inhibeerib katehhoolamiinide (mis vabanevad eriti vaimse ja füüsilise
stressi tingimustes) stimuleerivat toimet südamele. Metoprolool vähendab katehhoolamiinide kiirest
vabanemisest tingitud südame löögisageduse, minutimahu, müokardi kontraktiilsuse ja vererõhu tõusu.

Erinevalt selektiivsete beeta1-adrenoblokaatorite tavapärastest ravimvormidest tagavad
metoproloolsuktsinaadi toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid ööpäeva vältel ühtlasema ravimi
kontsentratsiooni vereseerumis ja beeta1-retseptoreid blokeeriva toime.
Tänu ühtlasemale plasmakontsentratsioonile on kliiniline beeta-1 selektiivsus metoproloolsuktsinaadi
toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide manustamisel parem kui selektiivsete beeta1­
adrenoblokaatorite tavapäraste ravimvormide puhul. Lisaks on potentsiaalne risk maksimaalse
plasmakontsentratsiooniga seotud kõrvaltoimete (bradükardia ja jalgade nõrkus) tekkeks väiksem.

Obstruktiivse kopsuhaiguse sümptomite esinemisel võib metoprolooli manustada vajadusel koos
beeta2-agonistidega.

Toime südamepuudulikkusele
MERIT-HF uuringus (3991 NYHA II...IV klassi südamepuudulikkusega patsienti, kelle vasaku
vatsakese väljutusmaht oli 40%), milles metoprolooli manustati lisaks standardsele
südamepuudulikkuse ravile (diureetikumid, AKE inhibiitorid või hüdralasiin kui patsient AKE
inhibiitoreid ei talunud, pikatoimeline nitraat või angiotensiin II retseptrite antagonistid ning vajadusel
südameglükosiidid) täheldati üldise suremuse 34%-list vähenemist ((p=0,0062 (kohandatud);
p=0,00009 (nominaalne). Suremus (mistahes põhjusel) metoprolooli grupis oli 145 juhtu (7,2%
patsiendiaasta kohta) võrreldes 217 juhuga (11%) platseebogrupis (suhteline risk 0,66; 95%-lised
usalduspiirid 0,53...0,81).

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Imendumine ja jaotumine
Suukaudse manustamise järel imendub metoprolool täielikult. Ulatusliku esmase maksapassazi tõttu
on metoprolooli ühekordse suukaudse annuse biosaadavus ligikaudu 50%. Toimeainet prolongeeritult
vabastavate tablettide biosaadavus on umbes 20...30% väiksem kui tavalistel tablettidel, mis siiski ei
mõjuta oluliselt kliinilist toimet, kuna AUC-väärtused südame löögisageduse suhtes on samad mis
tavalistel tablettidel. Ainult väike kogus metoproloolist (umbes 5...10%) seondub plasmavalkudega.

Iga toimeainet prolongeeritult vabastav metoproloolsuktsinaadi tablett koosneb paljudest toimeainet
kontrollitult vabastavatest metoproloolsuktsinaadi graanulitest. Iga graanul on kaetud õhukese
polümeerkestaga, mis kontrollib metoprolooli vabanemist.

Toimeainet prolongeeritult vabastav tablett lahustub kiiresti ja toimeainet prolongeeritult vabastavad
graanulid hajuvad seedetraktis, vabastades metoprolooli 20 tunni jvältel ühtlase kiirusega.
Metoprolooli eliminatsiooni poolväärtusaeg on keskmiselt 3,5 tundi (vt lõik ,,Biotransformatsioon ja
eliminatsioon"). Pärast ravimi ühekordset manustamist on erinevus metoprolooli maksimaalse ja
minimaalse plasmakontsentratsiooni vahel umbes kahekordne.

Biotransformatsioon ja eliminatsioon
Metoprolool metaboliseerub peamiselt maksas oksüdatsiooni teel. Kolmel kindlaks tehtud peamisel
metaboliidil ei ole leitud kliiniliselt olulist beeta-blokeerivat toimet.

Põhiliselt (kuid mitte ainult) metaboliseerub metoprolool maksaensüüm tsütokroomi (CYP) 2D6
vahendusel. CYP 2D6-geeni polümorfismi tõttu on metabolismi tase indiviiditi erinev. Aeglastel
metaboliseerijatel (ligikaudu 7...8%) on plasmakontsentratsioonid suuremad ja eliminatsioon
aeglasem kui kiiretel metaboliseerijatel. Ühe indiviidi piires on plasmakontsentratsioonid siiski
stabiilsed ja korduvalt saavutatavad.

Üle 95% suukaudsest annusest eritub uriiniga. Ligikaudu 5% annusest (üksikjuhtudel kuni 30%
annusest) eritub muutumatul kujul. Metoprolooli eliminatsiooni poolväärtusaeg on keskmiselt 3,5
tundi (vahemikus 1...9 tundi). Üldine kliirens on ligikaudu 1 liiter/min.

Metoprolooli farmakokineetika eakatel patsientidel ei erine oluliselt nooremate populatsioonist.
Neerupuudulikkusega patsientidel on metoprolooli süsteemne biosaadavus ja eliminatsioon
normaalsed. Metaboliitide eliminatsioon on siiski normist aeglasem. Patsientidel, kellel
glomerulaarfiltratisooni kiirus on alla 5 ml/min, on täheldatud metaboliitide märkimisväärset
kuhjumist. Metaboliitide kuhjumine ei suurenda siiski metoprolooli beeta-blokeerivat toimet.

Maksatsirroosiga patsientidel võib metoprolooli biosaadavus suureneda ning üldine kliirens väheneda.
Samas on sellel metoprolooli ekspositsiooni suurenemisel kliiniline tähendus üksnes raske
maksatsirroosi puhul või portokavaalse sundi olemasolu korral. Üldine kliirens on portokavaalse
sundiga patsientidel ligikaudu 0,3 l/min ja AUC-väärtused ligikaudu kuus korda suuremad kui tervetel
indiviididel.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Muud prekliinilised andmed kui need, mida on juba mainutud käesoleva ravimi omaduste kokkuvõtte
teistes osades, puuduvad.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Tableti sisu:
Mikrokristalne tselluloos
Metüültselluloos
Maisitärklis
Glütserool
Etüültselluloos
Magneesiumstearaat

Tableti kate:
Mikrokristalne tselluloos
Hüpromelloos
Steariinhape
Titaandioksiid (E171)

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

36 kuud

6.4 Säilitamise
eritingimused


Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC-PE-PVDC/Al blisterpakend.
Pakendi suurused: 10, 14, 20, 28, 30, 50, 50 x 1, 56, 60, 98 ja 100 toimeainet prolongeeritult
vabastavat tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Nycomed SEFA AS
Jaama 55B
63308 Põlva
Eesti


8.
MÜÜGILOA NUMBRID

Spesimax, 23,75 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid: 600308
Spesimax, 47,5 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid: 600408
Spesimax, 95 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid: 600508
Spesimax, 190 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid: 600608


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

26.09.2008


10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud jaanuaris 2010