Torasemid hexal 200 mg tabletid - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE




1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS


Torasemid Hexal 50 mg tabletid
Torasemid Hexal 100 mg tabletid
Torasemid Hexal 200 mg tabletid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Torasemid Hexal 50 mg tabletid.
Üks tablett sisaldab 50 mg torasemiidi.

Torasemid Hexal 100 mg tabletid:
Üks tablett sisaldab 100 mg torasemiidi.

Torasemid Hexal 200 mg tabletid:
Üks tablett sisaldab 200 mg torasemiidi.

INN. Torasemidum

Abiained vt lõik 6.1.


3. RAVIMIVORM

Tablett

Torasemid Hexal 50 mg tabletid: valge kuni kollakasvalge ümmargune tablett.
Torasemid Hexal 100 mg tabletid: poolitusjoonega valge kuni kollakasvalge ümmargune tablett.
Torasemid Hexal 200 mg tabletid: kahe ristuva poolitusjoonega valge kuni kollakasvalge ümmargune
tablett.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Krooniline neerupuudulikkus predialüüsi- ja dialüüsipatsientidel, eriti kui kaasnevad vedelikupeetuse
nähud.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Täiskasvanud
Individuaalne annus oleneb neerutalitluse kahjustuse raskusastmest. Kui tavaline annus 20 mg ei anna
rahuldavat tulemust, võib annust suurendada kuni 50 mg torasemiidini päevas, seejärel võib annust
vajaduse korral astmeliselt suurendada kuni maksimaalse annuseni 200 mg üks kord päevas. Tablette
tuleks eelistatult manustada hommikusöögi ajal. Suurim pikaajaliselt kasutatud päevane annus on
olnud 200 mg.
Raske neerufunktsiooni häirega patsientidel (kreatiini kliirens <20 ml/min ja/või kreatiini tase >530
µmol/l) tohib kasutada ainult päevast annust 200 mg. Diurees peab olema vähemalt 200ml/ 24 tundi.

1
Eakad
Annust ei ole vaja kohandada.

Maksapuudulikkusega patsiendid
Maksapuudulikkusega patsiente ravides tuleb olla ettevaatlik, sest ravimi sisaldus plasmas võib
suureneda (vt lõik 5.2). Et kogemused on veel ebapiisavad, ei saa sellele patsientide erirühmale üldisi
annustamissoovitusi anda.

Lapsed
Torasemiidravi kasutamise kogemus alla 2-aastastel lastel puudub (vt lõik 4.4).

Kui see ravimitugevus ei ole määratud annuse manustamiseks sobiv/mugav, on saadaval teistsuguse
toimeainesisaldusega ravimivormid.

Raviaegne kontroll
Pikaajalise ravi korral peab regulaarsete vaheaegade järel kontrollima plasma elektrolüütide tasakaalu
plasmas, eriti kaaliumisisaldust.

4.3. Vastunäidustused

· Algav või manifestne kooma.
· Ülitundlikkus torasemiidi, sulfonüüluurea preparaatide või mõne abiaine suhtes.
· Neerupuudulikkusega patsiendid, kellel on anuuria.
· Hüpotensioon.
· Imetamine.
· Hüpovoleemia.

4.4
Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Tuleb olla ettevaatlik, kui ravimit kasutatakse järgmistes olukordades:
- maksapuudulikkus;
- urineerimishäired, nt obstruktiivse kuseteede haiguse tõttu;
- hüponatreemia ja hüpokaleemia;
- südamerütmi häired (nt sinuatriaalne blokaad, teise või kolmanda astme atrioventrikulaarne
blokaad);
- patoloogilised muutused happe-leelistasakaalus;
- nefrotoksilistest ainetest tingitud neerupuudulikkus (vt lõik 4.5).

Enne ravi algust tuleb korrigeerida hüponatreemia, hüpokaleemia ja hüpovoleemia.
Ravi ajal peab arvestama hüpokaleemia riskiga, seda eriti neil patsientidel, kellele ühtlasi
manustatakse digitaalise preparaate.

Puudub kliiniline kogemus, et määrata ravimit lastele (<12-aastastele).
Hoolikalt peab jälgima patsiente, kellel on hüperurikeemia soodumus või podagra.
Latentse või väljendunud suhkurtõve korral peab kontrollima süsivesikute ainevahetust.
Neerutalitluse häiretega patsientidel ei ole ravimi vererõhku alandav toime kindlalt tõestatud.

4.5 Koostoimed
teiste
ravimitega ja muud koostoimed

AKE inhibiitorid: AKE inhibiitorite toimed võivad tugevneda.

Aminoglükosiidid: torasemiidi suurte annuste puhul võivad aminoglükosiidide (nt gentamütsiin ja
tobramütsiin), tsisplatiini ja tsefalosporiinide audio- ja nefrotoksilised toimed tugevneda.

Diabeediravimid: diabeediravimite toime võib nõrgeneda.

Kõrgvererõhu ravimid: hüpotensiivsete ravimite toime võib tugevneda.
2

Digitaalisglükosiidid: torasemiidi põhjustatud hüpokaleemia võib võimendada digitaalise toimet
(intoksikatsiooni oht).

Glükokortikoidid: organismis tekkinud kaaliumi kao toimed võivad tugevneda.

Kolestüramiin: samaaegne ravi kolestüramiiniga võib vähendada torasemiidi biosaadavust ning
toimet.

Kuraare: kuraare toimed võivad tugevneda.

Lahtistid: organismis tekkinud kaaliumi kao toimed võivad tugevneda.

Liitium: tiasiidid vähendavad liitiumi renaalset ekskretsiooni, mis võib põhjustada liitiumi
kontsentratsiooni tõusu plasmas, kui liitiumi annust ei korrigeerita. Hiljuti avaldatud uurimustöö
kohaselt on lingudiureetikumide (furosemiid) selline mõju vähene.

Mineralokortikoidid: organismis tekkinud kaaliumi kao toimed võivad tugevneda.

MSPVA-d: mittesteroidsed põletikuvastased ained (indometatsiin, propioonhappe derivaadid)
avaldavad furosemiidi ja bumetaniidi diureetilisele toimele vastutoimet, mis on tõenäoliselt tingitud
prostaglandiinide sünteesi inhibeerimisest. Samuti võivad MSPVA-d avaldada vastutoimet tiasiidide
antihüpertensiivsele toimele. See koostoime ei ilmne sulindaki puhul ega oma tähtsust selektiivsete
COX-2 inhibiitorite kasutamisel.

Probenetsiid: probenetsiid võib tubulaarsekretsiooni pärssides vähendada torasemiidi toimet.

Saltsülaadid: salitsülaatide suurte annuste puhul võib torasemiid pärssida neerudes salitsülaatide
väljutust ja põhjustada mürgistust.

Sotalool: väidetavalt tiasiidravi ajal tekkinud hüpokaleemia suurendab sotalooli indutseeritud
arütmiate ohtu (sünkoop, QT-intervalli pikenemine).

Teofülliin: teofülliini toimed võivad tugevneda.

Tetratsükliinid: kui kasutada korraga tetratsükliine ja diureetikume, võib tetratsükliinide tõttu
suureneda uurea kontsentratsioon. Doksütsükliini kohta see tõenäoliselt ei kehti.

Katehhoolamiinid: veresooni ahendav toime võib nõrgeneda.

4.6 Rasedus ja imetamine

Puuduvad andmed torasemiidi toimete kohta inimese embrüole ja lootele. Loomadel läheb torasemiid
lootesse ja põhjustab elektrolüütide tasakaalu häireid. Võimalik on ka trombotsütopeenia oht lootel.
Kuni kogemuste täienemiseni võib torasemiidi kasutada raseduse ajal pärast põhjalikku kaalutlemist,
kas ravimist saadav kasu ületab kindlalt riskid. Kasutada tuleb väikseimat efektiivset annust.

Puuduvad andmed selle kohta, kas torasemiid imendub inimese ja loomade rinnapiima.
Torasemiidi ei tohi rinnaga toitmise ajal kasutada.

4.7
Toime reaktsioonikiirusele

Vererõhumuutuste tõttu tuleb torasemiidi võtvaid patsiente hoiatada, et nad ei juhiks sõidukeid ega
töötaks masinatega, kui neil ilmnevad peapööritus või muud samalaadsed sümptomid.

4.8 Kõrvaltoimed

3
Ainevahetus- ja toitumishäired
Olenevalt annusest ja ravi kestusest võivad tekkida vee ja elektrolüütide tasakaalu häired. Seda
eelkõige juhul, kui soolasisaldus toidus on väga piiratud.
Tekkida võib hüpokaleemia (eelkõige juhtudel, kui kaaliumisisaldus toidus on väike või oksendamise,
kõhulahtisuse, liigse kõhulahtistite kasutamise või maksapuudulikkuse korral).
Kui diurees on suur, võivad tekkida vee ja elektrolüütide puuduse sümptomid ja nähud, nagu näiteks
peavalu, pearinglus, hüpotensioon, nõrkus, unisus, segasusseisundid, isu kadu või krambid; see ilmneb
eelkõige ravi alguses ja eakate patsientide puhul. Annust võib olla vaja kohandada.
Tekkida võib kusihappe, glükoosi ja lipiidide suurenemine seerumis.
Metaboolne alakloos võib süveneda.

Südame/vaskulaarsed häired
Üksikjuhtudel võivad hemokontsentratsiooni (sh südame- ja ajuisheemia) tõttu tekkida
trombemboolsed tüsistused ja südame ning kesknärvisüsteemi verevarustuse häired, mis võivad
põhjustada näiteks südamerütmi häireid, stenokardiat, ägedat müokardiinfarkti või minestust.

Seedetrakti häired
Patsiendil võivad tekkida seedetrakti sümptomid, nagu näiteks isu kaotus, kõhuvalu, iiveldus,
oksendamine, kõhulahtisus ja kõhukinnisus.
Üksikjuhtudel on teatatud pankreatiidi tekkest.

Neerude ja kuseteede häired
Kuseteede väljavoolu takistusega patsientidel võib tekkida kusepeetus.
Tekkida võib uurea ja kreatiniini tõus seerumis.

Maksa ja sapiteede häired
Teatud maksaensüümide (nt gamma-GT) aktiivsuse suurenemine.

Vere ja lümfisüsteemi häired
Üksikjuhtudel on teatatud puna- ja valgevereliblede ning vereliistakute arvu langusest.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Üksikjuhtudel võivad tekkida allergilised reaktsioonid, nagu näiteks nahasügelemine, nahalööve ja
valgustundlikkus. Väga harva võivad tekkida tõsised nahareaktsioonid.

Närvisüsteemi häired
Üksikjuhtudel on teatatud nägemishäiretest.
Üksikjuhtudel on tekkinud tinnitus ja kuulmiskadu.
Harva on teatatud käte-jalgade paresteesia tekkest.

Üldised häired
Suukuivus.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid ja nähud
Intoksikatsioonil ei ole kindlat kliinilist pilti. Üleannustamise korral võib vallanduda tugev diurees,
ühtlasi on oht kaotada vedelikku ja elektrolüüte, mis võib omakorda põhjustada somnolentsust ja
meeltesegasuse sündroomi, hüpotensiooni ja vereringe kollapsi. Tekkida võivad seedetrakti häirete
sümptomid.

Intoksikatsiooni ravi
Spetsiifilist antidooti ei teata. Üleannustamise sümptomite korral on vaja torasemiidi annust
vähendada või ravimi manustamine lõpetada, asendades ühtlasi vedelikku ja elektrolüüte.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

4

5.1 Farmakodünaamilised
omadused


Farmakoterapeutiline grupp: sulfoonamiidi derivaat.
ATC-kood: C03CA04

Torasemiid on sulfoonamiidi derivaat, mille toime seisneb neerudes Henle lingu ülenevas osas
naatriumi ja kloori tagasiimendumise inhibeerimises. Diureesiga kaasneb kaaliumi ja magneesiumi
eritumise suurenemine. Diureetiline toime tekib 1 tunni jooksul, maksimaalne toime väljendub 2...3
tunni järel ja võib kesta kuni 12 tundi. Maksimaalne vererõhku langetav toime võib korduval
manustamisel saabuda 10...12 nädala jooksul.
Torasemiid on lingudiureetikum ja vererõhu langetamiseks kasutatava annuse korral on tal nõrk
diureetiline ja salureetiline toime. Antihüpertensiivne toime ei ole seotud diureesiga ega elektrolüütide
väljutamisega. Diureesi suurenemine on lineaarses sõltuvuses annuse suurenemisega.

5.2
Farmakokineetilised omadused

Torasemiidi biosaadavus on 80...90%. Maksimaalne kontsentratsioon seerumis saabub 1...2 tunni
vältel ja ravimi jaotusruumala on 16 liitrit. Totaalne kliirens on torasemiidil umbes 40 ml minutis,
sellest renaalne kliirensi osa on umbes 25%.
Inimestel metaboliseeritakse torasemiid kolmeks metaboliidiks ­ M1, M3 ja M5.
Torasemiid seondub enam kui 99% ulatuses plasmavalkudele, metaboliitide M1, M3 ja M5 seonduvus
on vastavalt 86%, 95% ja 97%.
Torasemiidi ja selle metaboliitide kineetika on lineaarses seoses annusega, st maksimaalne sisaldus
seerumis ja plasmakontsentratsioonikõvera alune pindala suurenevad annusega proportsionaalselt.
Pärast suukaudset manustamist on torasemiidi poolväärtusaeg ligikaudu 3 tundi. Ligikaudu 80%
annusest eritub torasemiidi ja selle metaboliitidena neerude kaudu tubulaarsekretsiooni teel järgneva
jaotuvusega: torasemiid u 24 %, metaboliit M1 u 12 %, metaboliit M3 u 3 % ja metaboliit M5 u 41 %.
Põhimetaboliit M5 on diureetilise toimeta, kuid M1 ja M3 omavad teatud määral diureetilist toimet.
Neerupuudulikkuse korral üldkliirens ja eliminatsiooni poolväärtusaeg ei muutu, kuid M3 ja M5
poolväärtusajad pikenevad. Neerupuudulikkuse raskusaste ei mõjuta toime kestust. Torasemiid ja selle
metaboliidid ei ole märkimisväärselt hemodialüüsi ja hemofiltratsiooni teel elimineeritavad.
Maksafunktsiooni häire ja näiteks südamepuudulikkusega patsientidel on teatatud kõrgematest
plasmakontsentratsioonidest ja torasemiidi ning selle M5 eliminatsiooni poolväärtusajad on olnud
vähesel määral pikenenud, kuid uriiniga eritunud ainekogused vastavad tervetel inimestel saadud
näitajatele. Kuhjumist ei ole oodata.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Ühekordse annuse toksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse prekliinilised uuringud ei ole
näidanud kahjulikku toimet inimesele.
Toksilisuskatsetel koerte ja rottidega tekkisid muutused, mis arvatakse põhinevat liigsel
farmakodünaamilisel toimel (diurees). Täheldatud muutused: kaalulangus, kreatiniini ja uurea
kontsentratsiooni tõus ning muutused neerudes, sealhulgas neerutoukeste laienemine, interstitsiaalne
nefriit. Katsetega on näidatud, et kõik ravimist tingitud muutused pöörduvad.
Uuringud rottidega ei ole näidanud teratogeenset toimet, kuid tiinetel rottidel ja küülikutel on suurte
annuste manustamise järel leitud kahjulikke toimeid emasloomale ja lootele. Mõju fertiilsusele ei ole
täheldatud.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Mikrokristalne tselluloos
Kopovidoon
Krospovidoon
5
Hüdrogeenitud kastoorõli
Magneesiumstearaat
Mannitool (E421)
Kolloidne veevaba silikoondioksiid

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise
eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

6.5
Pakendi iseloomustus ja sisu

Kõik tabletid on pakendatud Al/Al-blisterpakendisse ning välispakendisse.
Originaalpakendid sisaldavad 10, 20, 30, 50, 100, 400 (20 x 20) tabletti.
Kõiki eri suurusega pakendeid ei pruugi olla müügil.

6.6. Kasutamis- ja käsitsemisjuhend

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA


Hexal AG
Industriestrasse 25
83607 Holzkirchen
Saksamaa


8.
MÜÜGILOA NUMBRID

Torasemid Hexal 50 mg tabletid: 462405
Torasemid Hexal 100 mg tabletid: 461605
Torasemid Hexal 200 mg tabletid: 461505


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

04.02.2005

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV


28. mai 2004. a.

Ravimiametis kinnitatud aprillis 2006

6