Triampur compositum - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Triampur Compositum, tabletid


2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 25 mg triamtereeni, 12,5 mg hüdroklorotiasiidi.
INN. Hydrochlorothiazidum, triamterenum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1


3. RAVIMVORM

Tablett ­ kollane, ümmargune, lapik, poolitusjoonega.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Arteriaalne hüpertensioon, tursed südamepuudulikkuse, astsiidiga maksatsirroosi või nefrootilise
sündroomi korral, kui samaaegselt tuleb vältida hüpokaleemiat.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine on individuaalne. Tavaliselt soovitatakse täiskasvanutele ja üle 50 kg kehakaaluga
noorukitele järgmist annustamisskeemi:
Tursed: ravi alustamisel 2 (...4) tabletti hommikul ja lõuna ajal kuni liigse vedeliku väljutamise
alguseni. Edasine annustamine sõltub vedeliku eritumise hulgast. Üldiselt soovitatakse
säilitusannuseks 1 tablett ööpäevas hommikuti või 2 tabletti ülepäeviti (2 tabletti hommikul või 1
tablett hommikul ja 1 tablett lõuna ajal). Säilitusannust võib vajadusel suurendada kuni 4 tabletini
ööpäevas (2 tabletti hommikul ja 2 tabletti lõuna ajal).
Arteriaalne hüpertensioon: algannuseks 2 tabletti hommikul ja 2 tabletti lõuna ajal. Mõne teise
vererõhku alandava preparaadi lisaks kasutamisel või pikaajalisel ravil piisab tavaliselt 2 tabletist
ööpäevas (1 tablett hommikul ja 1 tablett lõuna ajal).
Kaasuvaks raviks koos südameglükosiididega: annused sõltuvad seisundist. Üldiselt võetakse 1 tablett
hommikul ja 1 tablett lõuna ajal, maksimaalselt kuni 4 tabletti (2 tabletti hommikul ja 2 tabletti lõuna
ajal). Neerufunktsiooni häire korral (kreatiniin seerumis 1,5...1,8 mg/100 ml või kreatiniini kliirens
50...30 ml/min) ei tohi annus olla suurem kui 1 tablett ööpäevas.
Ravi kestvus ja viis. Tabletid tuleb sisse võtta katki närimata koos vähese koguse vedelikuga pärast
sööki. Triampur Compositum"i ravi käigus tuleb jälgida, et toiduga saadakse piisavalt vedelikku. Ravi
kestuse üle otsustab arst.
Triampur Compositum"i pikaajalisel kasutamisel ei tohi ravi järsult lõpetada. Plaanitud ravi
lõpetamine peab toimuma aeglaselt vähendatavate annustega.
Märkus: enne kõrvalkilpnäärmete funktsiooni uuringuid ja glükoositolerantsustesti tegemist tuleb
vähemalt 3 päeva varem ravi Triampur Compositum"iga katkestada.
Lapsed: Ravimit ei kasutata lastel ja noorukitel kehakaaluga alla 50 kg.


4.3 Vastunäidustused

-
Neerupuudulikkus (kreatiniini kliirens alla 30 ml/min, kreatiniini sisaldus plasmas üle 1,8 mg/dl),
- äge
glomerulonefriit,
- anuuria,

-
rasked maksafunktsioonihäired (prekooma ja kooma),
- hüperkaleemia,

- raviresistente
hüpokaleemia,

- hüperkaltseemia,

-
raske hüponatreemia,
- hüpovoleemia,

-
ülitundlikkus toimeaine suhtes või sulfonüülamiidide suhtes (võimalik ahelreaktsioonide teke),
-
rasedus ja imetamine.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ettevaatusega kasutada neerupuudulikkuse korral, kui kreatiniini sisaldus plasmas on kuni 1,8 mg/dl,
kerge kreatiniini kliirensi languse korral (30...60 ml/min), neerukivide esinemisel,
maksapuudulikkuse korral, suhkurtõve korral, foolhappe puuduse kahtlusel.

Pikaajalise ravi korral Triampur Compositum"iga peab regulaarselt kontrollima verepilti, eriti
kaaliumi, kreatiniini, lipiidide ja kusihappe sisaldust vereplasmas.

Tiasiidravi võib mõjutada glükoosi taluvust. Diabeediga patsientidel võib vajalikuks osutuda insuliini
või hüpoglükeemilise ravi annuste kohaldamine. Tiasiidravi ajal võib ilmneda latentne suhkurtõbi.


Triampur Compositum"i kooskasutamisel südameglükosiididega, glükokortikoididega ja kehakaalu
vähendavate ravimitega ning eakatel patsientidel tuleb eriti sagedasti kontrollida kaaliumi, kreatiniini
ja glükoosi sisaldust vereplasmas. Samuti on elektrolüütide ja kreatiniini sisalduse jälgimine vajalik
pidurdunud elektrolüütide ja vee eritumisega patsientide korral.

Foolhappe puuduse kahtluse korral (kroonilise alkoholismi tagajärjel tekkinud maksatsirroos) on
vajalik pidev verenäitajate kontroll, kuna triamtereen mõjub nõrga foolhappe antagonistina.

Neerupuudulikkuse kahtluse korral tuleb ravi alguses määrata kaaliumi ja kreatiniini kontsentratsioon
vereplasmas. Kui kreatiniini kontsentratsioon vereplasmas on suurem kui 1,5 mg/dl, tuleb arvestada
hüperkaleemia tekke suurema võimalusega.


Diureetikumide liigtarvitamise tulemusena võib tekkida pseudo-Bartter"i sündroom koos tursetega.
Turse tekib reniini sisalduse suurenemisest, mis viib sekundaarse hüperaldosteronismi tekkele.


Ravimit tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on vasaku vatsakese funktsioon vähenenud.
Kerge bradükardia, I astme AV-blokaadi või pikenenud PR-intervalliga patsiente tuleb hoolikalt
jälgida.


Diltiaseemi ei soovitata samaaegselt kasutada ägeda porfüüriaga patsientidel.

Maksakahjustus: Tiasiide peaks kasutama ettevaatusega maksakahjustuse või progresseeruva
maksahaigusega patsientidel, kuna väiksemadki muutused vedeliku ja elektrolüütide tasakaalus
võivad põhjustada maksakoomat (vt lõik 4.3).


Dopingutest: ravimis sisalduv hüdroklorotiasiid võib põhjustada dopingutesti positiivset tulemust.



Muud: Anamneesis esinenud allergia või bronhiaalastmaga patsientidel, samuti nendel, kellel
nimetatud reaktsioone varem ei ole esinenud, võib esineda ülitundlikkusreaktsioone. Teatatud on
süsteemse erütematoosse luupuse võimalikust süvenemisest või aktivatsioonist.


Tabletid sisaldavad laktoosi ja ei ole seetõttu soovitatavad harvaesineva päriliku galaktoosi
talumatuse, laktaasi puuduse või glükoos-galaktoos imendumishäirete korral.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Triampur Compositum"i vererõhku alandav toime tugevneb koostoimes alkoholiga.
Triampur Compositum"i samaaegne kasutamine vererõhku alandava, uriinieritust soodustava,
veresooni laiendava, rahustava (nt barbituraadid), tsentraalselt pärssiva (fenotiasiin) või
depressioonivastase (tritsüklilised antidepressandid) toimega ravimiga, tugevdab viimaste toimet.
AKE inhibiitoritega (ained, mis samuti langetavad vererõhku) koosmanustamisel võib ravi algul
tekkida tugev vererõhu langus.
Valu- ja põletikuvastaste ravimitega (mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, nt salitsülaadid,
indometatsiin) koostoimes võib hüdroklorotiasiidi uriinieritust soodustav ja vererõhku langetav toime
väheneda.
Indometatsiin võib Triampur Compositum"iga samaaegsel kasutamisel ebasoodsalt mõjutada
neerufunktsiooni (pidurdab glomerulaarfiltratsiooni kiirust).
Kolestüramiin ja kolestipool vähendavad hüdroklorotiasiidi sisaldust veres.
Metüüldopa samaaegsel kasutamisel on väga harva esinenud hemolüüsi hüdroklorotiasiidivastaste
antikehade moodustumise tõttu.
Kaaliumisoolade manustamise, kaaliumit säästvate ravimite või teatud vererõhku alandavate ravimite
(AKE inhibiitorite) samaaegsel kasutamisel võib tekkida liiga kõrge kaaliumisisaldus veres.
Neerupealistekoore hormoonide (glükokortikoidide), parenteraalse amfoteritsiin B, karbenoksolooni,
kortikotropiin AKTH samaaegne kasutamine või stimuleerivate kõhulahtistite liigne kasutamine võib
põhjustada kaaliumisisalduse vähenemist veres.
Triampur Compositum"i kasutamisel võivad tekkida järgmised koostoimed:
- suhkurtõve ja podagra raviks kasutatavate preparaatide, samuti noradrenaliini või adrenaliini
sisaldavate ravimite toime nõrgenemine;
- liitiumipreparaatide kasutamisel suurtes annustes võivad tugevneda liitiumile omased kardio- ja
neurotoksilised kõrvaltoimed;
- salitsülaatide kasutamisel suurtes annustes võivad tugevneda salitsülaatide kõrvaltoimed
kesknärvisüsteemile;
-
kuraaretüüpi ravimite lihastoonust alandava toime tugevnemine;
-
südameglükosiidide toime ning kõrvaltoimed tugevnevad kaaliumi ja/või magneesiumi sisalduse
vähenemisel;
-
kinidiini samaaegsel kasutamisel võib kinidiini eritumine organismist aeglustuda;
-
tsütostaatikumide samaaegsel kasutamisel võib tugevneda nende luuüdi kahjustav toime;
-
beeta-adrenoblokaatorite samaaegsel kasutamisel võivad tekkida potentsihäired;
-
torsades de pointes"iga seotud ravimid: hüpokaleemia riski tõttu tuleb hüdroklorotiasiidi
manustada ettevaatusega torsades de pointes"iga seotud ravimitega, näiteks mõned
antiarütmikumid, mõned antipsühhootikumid ja teised ravimid, mis võivad põhjustada torsades de
pointes"it.
Seetõttu tuleb kaaluda võimaliku aditiivse toime tõttu diltiaseemi koosmanustamist bradükardiat
põhjustavate ravimite või teiste antiarütmikumidega.
Anamneesis ülejuhte häiretega patsientidele ei tohiks diltiaseemi ja beeta-adrenoblokaatorite
kombinatsiooni määrata.
Alfa-adrenoblokaatoritega, nagu prasosiin, koosmanustamist tuleb rangelt jälgida, kuna võib tekkida
sünergistlik hüpotensiivne toime.
Samaaegne H2-histaminoretseptori antagonistide manustamine võib suurendada diltiaseemi seerumi
taset.
Diltiaseemravi on jätkatud ilma probleemideta anesteesia ajal, kuid anestesisti tuleb informeerida
raviplaanist.

4.6 Rasedus ja imetamine

Triampur Compositum"i ei tohi raseduse ajal kasutada.
Kuna Triampur Compositum"i toimeained erituvad rinnapiima, ei tohi imetamise ajal preparaati
kasutada. Ravi vajadusel tuleb imetamine lõpetada.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravim on liiklusohtlik, aeglustab reaktsioonikiirust. Ettevaatust liikluses ja töötamisel liikuvate
mehhanismidega. See toime on tugevam ravi alguses, preparaatide vahetamisel ja koostoimes
alkoholiga.

4.8 Kõrvaltoimed

Aeg-ajalt võivad tekkida iiveldus, oksendamine, harvem kõhulahtisus. Tavaliselt need kõrvaltoimed
kaovad, kui võtta ravimit sisse pärast sööki.
Aeg-ajalt võivad tekkida kaebused kesknärvisüsteemi poolt (koordinatsioonihäired, unisus),
suukuivus, janu, valud ülakõhus, kramplikud kõhuvalud, kõhukinnisus kuni sooltesulguseni,
lihaspinged, lihasnõrkus, lihaskrambid sääremarjas, väsimus, peavalu, närvilisus, südamekloppimine,
südame rütmihäired ja veresoonte regulatsioonihäired koos pearinglusega, uimasus või kalduvus
minestamisele.
Eriti ravi alguses võib tekkida mööduv lämmastikuühendite (kusiaine, kreatiniin) sisalduse tõus veres.
Pikaajalisel pideval kasutamisel võivad tekkida vere elektrolüütide sisalduse muutused, eriti
kaaliumisisalduse vähenemine või suurenemine, naatriumi, magneesiumi ja kloriidide sisalduse
vähenemine, samuti organismi veesisalduse häired, vere happelisuse tõus (metaboolne atsidoos).
Võimalik on kusiaine sisalduse suurenemine, mistõttu eriti selleks kalduvatel patsientidel võib harva
tekkida podagrahoog.
Disponeeritud patsientidel võib sõltuvalt sissevõetud annusest tõusta vere lipiidide sisaldus
(kolesterooli ja triglütseriidide sisalduse suurenemine, eriti VLDL ja LDL-kolesterool ja beeta-
lipoproteiinfraktsioon).
Veresuhkru ja suhkrusisalduse suurenemine tõttu on võimalik latentse suhkurtõve manifesteerumine
või olemasoleva suhkurtõve süvenemine.
Suurte annuste kasutamisel ja/või rohke uriinierituse tõttu võivad suure veekaotuse ja tsirkuleeriva
vedelikuhulga vähenemise tagajärjel tekkida tromboosid ja embooliad, harva krambid, segasusseisund,
vereringe kollaps ja äge neerupuudulikkus. Harva võivad tekkida kerged nägemishäired,
lühinägelikkuse süvenemine, pisaravedeliku vähenemine (kontaktläätsede kandmisel
ebamugavustunne).
Harva võivad tekkida intrahepaatiline kolestaatiline ikterus, verejooksuline kõhunäärmepõletik ja
sapikivide olemasolul sapipõiepõletik. Väga harva võivad tekkida põiekivid.
Harva võivad tekkida allergilised nahanähud nagu punetus, sügelus, nõgestõbi, erütematoosne luupus
näol, fotoallergiline nahalööve ja ravimpalavik.
Üksikjuhtudel on esinenud verepildi muutusi, nt aplastiline aneemia, leukopeenia, trombotsütopeenia,
agranulotsütoos, eelneval foolhappe puudusel megaloblastiline aneemia. Samaaegsel metüüldopa
kasutamisel hüdroklorotiasiidi vastaste antikehade moodustumise tõttu hemolüüs,
ülitundlikkusreaktsioonid (anafülaktilised reaktsioonid), rasked veresoonte põletikud ja neeru
interstitsiaalse koe mittebakteriaalsed põletikud (abakteriaalne interstitsiaalne nefriit). Üksikjuhtudel
on tekkinud äge kopsuturse koos sokisümptomaatikaga, mille põhjuseks on olnud allergiline
reaktsioon hüdroklorotiasiidi suhtes.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid. Üleannustamisel tekib vererõhu tugev langus (äärmuslikel juhtudel kollaps). Kroonilise
üleannustamise korral võivad tekkida elektrolüütide eritumise mööduvad häired (eriti vere kaaliumi
sisalduse tõus või langus). Üleannustamise esmaste tunnuste ilmnemisel (pidev diurees, väsimus,
minestamine, nõrkus, lihasnõrkus, südame rütmihäired, hüpo- või hüperkaleemia) tuleb ravi kohe
lõpetada. Äärmuslikel juhtudel võivad tekkida krambid, nõrkus, ärevusseisundid, alkaloos või
atsidoos. Neeru- ja maksapuudulikkuse ja suhkurtõve korral ning südameglükosiidide kasutamisel
võib tekkida seisundi halvenemine kuni koomani.
Mürgistuse ravi. Kutsuda esile oksendamine, teostada maoloputus. Imendumise vähendamiseks anda
sisse aktiveeritud sütt.
Kontrollida ja vajadusel korrigeerida vere elektrolüütide sisaldust, organismi vedeliku bilanssi,
veresuhkrut, kusiaine sisaldust ja vereringe funktsioone. Suurtes kogustes vedeliku manustamine
vähendab triamtereeni kristallide sadestumist neerudes. Ägeda atsidoosi korral infundeerida
isotoonilise vesinikkarbonaadi lahust.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Antihüpertensiivsed ained, ATC-kood: C03EA80

Triamtereen ja hüdroklorotiasiid on tuubulite diureetikumid.
Hüdroklorotiasiid pidurdab tuubulites naatriumi tagasiimendumist. Elektrolüütide eritumise
suurenemise ja osmootselt moodustunud vee tõttu suureneb uriini hulk. Naatriumi, kloriidide ning vee
eritumine suureneb, seetõttu suureneb ka kaaliumi eritumine. Pikaajalisel kasutamisel kaltsiumi
eritumine väheneb. Kusihappe eritumine väheneb, magneesiumi eritumine suureneb.
Suurte annuste korral võib karboanhüdraasi eritumise pidurdumise tagajärjel suureneda
vesinikkarbonaatide eritumine.
Triamtereen on kaaliumisäästev diureetikum, mis takistab naatriumi reabsorptsiooni tuubulite
distaalosas. Naatriumioonide vahetus kaaliumi- ja vesinikioonide vastu väheneb. Preparaat ei põhjusta
kaaliumi kaotust. Naatriumi ja kusihappe eritumine on vähe mõjutatud.
Hüdroklorotiasiidi ja triamtereeni kombinatsioon (suhe 1:2) toimib diureetiliselt ja naatriumi
väljutavalt. Mõlema aine vastastikuse toime tõttu kaaliumi eritumisele on tulemuseks neutraalne
kaaliumibilanss.


5.2 Farmakokineetilised omadused

Hüdroklorotiasiid imendub suukaudsel manustamisel seedetraktist kiiresti 80% ulatuses. Biosaadavus
on 70%. Kaks kolmandikku seotakse plasmavalkudega. Toime kestvus sõltub annusest. Pärast
manustamist saabub toime kiiresti. Diureetiline toime saabub 1...2 tunni pärast, maksimaalne toime 4
tundi pärast manustamist. Toime püsib reabsorptsiooni tõttu 10...12 tunni jooksul. Vererõhku alandav
toime püsib kuni 24 tundi. Poolväärtusaeg vereplasmas on 6...8 tundi. Tiasiidid ei metaboliseeru
maksas.
Hüdroklorotiasiid eritub täielikult muutumatul kujul neerude kaudu. Neerupuudulikkusega patsientidel
alaneb renaalne kliirens.
Triamtereen imendub sooltraktist kiiresti, kuni 80% manustatud kogusest. Biosaadavus on 50%.
Umbes 60% seotakse plasmavalkudega. Diureetiline toime saabub 1...2 tunni pärast, maksimum 4
tunni pärast. Kaaliumi säästev toime kestab 24 tundi. Poolväärtusaeg vereplasmas on 4...7 tundi.
Maksatsirroosi korral poolväärtusaeg langeb.
Triamtereen metaboliseerub maksas kiiresti. Peametaboliit on farmakoloogiliselt aktiivne 4-
hüdroksütriamtereen, mille poolväärtusaeg on 2...3 tundi.
Väike osa triamtereenist eritub muutumatult neerude ja sapijuha kaudu. Tema peamine metaboliit
eritub enamuses uriiniga, vähemal hulgal koos sapiga.


5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Äge mürgistus
Triamtereen ja hüdroklorotiasiid ei põhjustanud loomkatsetes märkimisväärset mürgistust.

Krooniline mürgistus
Triamtereen ja hüdroklorotiasiid ei põhjustanud subkroonilistes ja kroonilistes loomkatsetes (koerad,
rotid) märkimisväärset muutust elektrolüütide tasakaalus.

Mutageenne ja kantserogeenne toime
Hüdroklorotiasiid ei avaldanud pikaajalistes loomkatsetes rottide ja hiirtega kantserogeenset toimet.
Triamtereenil ei ole samuti kantserogeenset toimet kirjeldatud.
Triamtereen ja hüdroklorotiasiidi in vitro ja in vivo mutageensuse katsed (geeninduktsioon ja
kromosoomi mutatsioonid) olid negatiivsed.

Reproduktiivne süsteem
Hüdroklorotiasiid läbib platsentaarbarjääri. Kolmel loomaliigil (rott, hiir, küülik) läbiviidud katsed ei
näidanud teratogeenset toimet. Triamtereenil ei ole samuti teratogeenset toimet kirjeldatud.
Kasutamise korral raseduse teisel poolel on vastsündinul täheldatud hüdroklorotiasiidist põhjustatud
naha kollasust ja trombotsütopeeniat. Lootevedelikus võivad suurenenda kusihappe ja kreatiniini
kontsentratsioon. On võimalikud loote elektrolüütide ainevahetuse vähenemine ja samuti platsenta
vereringe halvenemine.
Hüdroklorotiasiidi kasutamine raseduse ajal on vastunäidustatud. Tiamtereeni võib vajadusel arsti
kontrolli all raseduse ajal kasutada.
Triamtereen ja hüdroklorotiasiid erituvad rinnapiima.
Tiasiiddiureetikumid võivad pidurdada rinnapiima tekkimist.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Laktoosmonohüdraat, kartulitärklis, polüvidoon K 25, peendispersne ränidioksiid,
naatriumglükonaattärklis, magneesiumstearaat.

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Polüetüleenist korgiga 15 ml klaaspudelike pappkarbis.
25+12,5 mg tabletid, 50 tk pakendis.


6.6 Kasutamis- ja käsitsemisjuhend

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA


AWD Pharma GmbH & Co.KG
Wasastraße 50
01445 Radebeul
Saksamaa


8. MÜÜGILOA
NUMBER

257599


9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

14.06.1999/17.06.2005


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuli 2001
Ravimiametis kinnitatud juulis 2007