Artikli sisukord
Näidustus: Vaborem on näidustatud järgmiste infektsioonide raviks täiskasvanutel (vt lõigud 4.4 ja 5.1): -kuseteede tüsistunud infektsioon, sh püelonefriit; -kõhuõõne tüsistunud infektsioon: -haiglatekkene kopsupõletik, sealhulgas ventilaatorpneumoonia. Teadaolevalt või arvatavalt ükskõik millise eelloetletud infektsiooniga seotud baktereemiaga patsientide ravi. Vaborem on näidustatud ka gramnegatiivsetest aeroobsetest organismidest põhjustatud infektsioonide raviks piiratud ravivõimalustega täiskasvanutel (vt lõigud 4.2, 4.4 ja 5.1). Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.
Pakendi infoleht: teave patsiendile
Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega.
- Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
Infolehe sisukord
1. Mis ravim on Vaborem ja milleks seda kasutatakse
Mis ravim on Vaborem Vaborem on antibiootikum, mis sisaldab kaht toimeainet: meropeneem ja vaborbaktaam.
- Meropeneem kuulub karbapeneem-antibiootikumide rühma. See võib hävitada bakterite mitmeid liike, takistades neil oma rakkude ümber kaitsvate seinte moodustamist.
- Vaborbaktaam on beetalaktamaasi inhibiitor. See blokeerib ensüümi, mille toime võimaldab mõningatel bakteritel jääda meropeneemi toimele resistentseks. See aitab meropeneemil hävitada mõningaid baktereid, millega see üksi toime ei tule.
Milleks Vaborem’i kasutatakse Vaborem’i kasutatakse täiskasvanutel teatavate tõsiste bakteriaalsete infektsioonide raviks:
- põie- või neeruinfektsioonid (kuseteede infektsioonid);
- mao- ja sooleinfektsioonid (kõhupiirkonna infektsioonid);
- kopsuinfektsioon (kopsupõletik).
Seda kasutatakse ka järgmiste infektsioonide raviks:
- bakteriaalne vereinfektsioon, mis on seotud mõne eespool loetletud infektsiooniga;
- infektsioonid, mida põhjustavaid baktereid teised antibiootikumid ei pruugi hävitada.
2. Mida on vaja teada enne Vaborem’i saamist
Vaborem’i ei tohi kasutada,
- kui olete meropeneemi, vaborbaktaami või selle ravimi mis tahes koostisosa(de) (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
- kui olete allergiline teiste karbapeneem-antibiootikumide suhtes (ravimirühm, millesse kuulub meropeneem);
- kui teil on kunagi tekkinud raske allergiline reaktsioon beetalaktaamide rühma kuuluvate sarnaste antibiootikumide suhtes (sh penitsilliinid, tsefalosporiinid või monobaktaamid).
Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Vaborem’i kasutamist pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega,
- kui teil on kunagi tekkinud allergiline reaktsioon teiste beetalaktaamide rühma kuuluvate antibiootikumide suhtes (sh karbapeneemid, penitsilliinid, tsefalosporiinid või monobaktaamid);
- kui teil on varem tekkinud antibiootikumravi ajal või järel raske kõhulahtisus;
- kui teil on esinenud krambihooge.
Kui mõni eeltoodud hoiatustest puudutab teid või teil on selle suhtes kahtlusi, pidage enne Vaborem’i kasutamist nõu oma arsti või meditsiiniõega.
Teil võivad tekkida raskete nahareaktsioonide nähud ja sümptomid (vt lõik 4). Kui see juhtub, rääkige otsekohe oma arsti või meditsiiniõega, et nad saaksid neid sümptome ravida. Öelge oma arstile või meditsiiniõele, kui teil tekib ravi ajal kõhulahtisus.
Maksaprobleemid See ravim võib mõjutada teie maksa. Teie arst võib võtta teilt selle ravimi kasutamise ajal vereproovi teie maksafunktsiooni kontrollimiseks. Teatage oma arstile, kui täheldate naha ja silmade muutumist kollaseks, naha sügelemist, tumedat värvi uriini või heledat värvi rooja. Need nähud võivad viidata maksaprobleemidele, mida arst peab kontrollima.
Uus infektsioon Kuigi Vaborem võitleb teatavate bakteritega, võib teil ravi ajal ja järel tekkida ka teise organismi põhjustatud muu infektsioon. Teie arst jälgib teid hoolikalt võimaliku uue infektsiooni tekkimise suhtes ja määrab vajaduse korral muu ravi.
Vereanalüüsid Kui teile tehakse vereanalüüse, öelge oma arstile, et kasutate Vaborem’i. See on vajalik, sest analüüs nimetusega Coombsi test võib anda teil ebanormaalse tulemuse. Selle testiga määratakse teil antikehade olemasolu, mis võivad hävitada vere punaliblesid, või seda võib mõjutada teie immuunsüsteemi ravivastus Vaborem’ile.
Lihaste probleemid Kui te märkate seletamatut lihasvalu, tundlikkust või nõrkust ja uriini värvus on tume, rääkige kohe oma artsile. See võib olla lihaste kahjustuse tunnus (mida nimetatakse rabdomüolüüsiks), mis võib tekitada neeruprobleeme.
Lapsed või noorukid Vaborem’i ei tohi kasutada lastel või noorukitel vanuses alla 18 aasta. Põhjuseks on, et selle ravimi ohutus kasutamiseks neis vanuserühmades ei ole teada.
Muud ravimid ja Vaborem Teatage oma arstile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.
Eriti tähtis on teavitada oma arsti sel juhul, kui kasutate järgmisi ravimeid:
- epilepsiaravimid valproehape, naatriumvalproaat või valpromiid, sest Vaborem võib vähendada nende toimet;
- podagraravim probenetsiid;
- suukaudsed hüübimisvastased ravimid, näiteks varfariin (kasutatakse verehüüvete ennetamiseks või raviks);
- suukaudsed hormonaalsed kontratseptiivid, mis sisaldavad östrogeeni ja/või progesterooni kuna Vaborem võib vähendada nende toimet. Fertiilses eas naised peavad olema teadlikud vajadusest kasutada alternatiivset efektiivset rasestumisvastast meetodit ravi ajal Vaborem’iga ja 28 päeva pärast ravi lõpetamist;
- ravimid, mis eelkõige metaboliseeritakse CYP1A2 (nt teofüliin), CYP3A4 (nt alprasolaam, midasolaam, takroliimus, siroliimus, tsüklosporiin, simvastatiin, omeprasool, nifedipiin, kinidiin
ja etinüülöstradiool) ja/või CYP2C (nt varfariin, fenütoiin) ja/või transporditakse P-gp kaudu (nt dabigatraan, digoksiin), kuna Vaborem võib vähendada nende toimet. Öelge oma arstile enne Vaborem’i kasutamist, kui mõni eeltoodud hoiatus puudutab teid.
Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga.
Ettevaatusabinõuna te ei tohi seda ravimit raseduse ajal kasutada.
Enne Vaborem’i saamist on tähtis öelda arstile, kui imetate või kavatsete imetada last. See ravim võib erituda väheses koguses rinnapiima ja last mõjutada. Seetõttu peate enne Vaborem’i saamist rinnaga toitmise lõpetama.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine Vaborem võib tekitada teil pearinglust, unisust ja loidust, peavalu või kipitustunnet (nagu sipelgate jooksmise tunne) või kutsuda harva esile krampe või krambihooge. See võib mõjutada teie autojuhtimise või tööriistade või masinate kasutamise võimet.
Vaborem sisaldab naatriumi See ravim sisaldab 250 mg naatriumi (söögisoola peamine koostisosa) igas viaalis. See on võrdne 12,5%-ga, naatriumi maksimaalsest soovitatud ööpäevasest toiduga saadavast kogusest täiskasvanutel.
3. Kuidas teile Vaborem’i manustatakse
Soovitatav annus on 2 viaali (kokku 2 g meropeneemi ja 2 g vaborbaktaami), mis manustatakse iga 8 tunni järel. Teie arst otsustab, mitu päeva te ravi vajate, olenevalt infektsiooni tüübist.
Vaborem’i manustab teile arst või meditsiiniõde (tilgutiga) veeniinfusioonina, mis kestab 3 tundi.
Neeruhäiretega patsiendid Kui teil on neeruhäired, võib arst teie annust vähendada. Arst võib teha teile ka vereanalüüse, et kontrollida teie neerude funktsiooni.
Kui teile manustatakse Vaborem’i rohkem kui ette nähtud Vaborem’i manustab teile arst või meditsiiniõde, seega on teil vale annuse saamine ebatõenäoline. Öelge kohe arstile või meditsiiniõele, kui arvate, et teile on manustatud Vaborem’i liiga palju.
Kui teil jääb Vaborem’i annus vahele Kui arvate, et teil on annus vahele jäänud, öelge seda kohe arstile või meditsiiniõele.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega.
4. Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Tõsised kõrvaltoimed Kui märkate mõnda järgmist tõsist kõrvaltoimet, pöörduge kohe arsti poole – võite vajada kiiresti ravi:
- Rasked allergilised reaktsioonid, mille hulka võivad kuuluda äkki tekkiv huulte, näo, kõri või keele turse, neelamis- või hingamisraskused või raske lööve või muud rasked nahareaktsioonid või vererõhu langus (mis võib tekitada teil minestustunde või pearingluse). Need reaktsioonid võivad olla eluohtlikud.
- Süvenev või püsiv kõhulahtisus või vere või lima sisaldumine väljaheites – see võib tekkida ravi ajal Vaborem’iga või pärast ravi lõpetamist. Seda võib põhjustada bakter Clostridioides difficile.Sel juhul ärge võtke sooletühjendusi peatavaid või aeglustavaid ravimeid.
- Maksaprobleemid. Naha ja silmade muutumine kollaseks, naha sügelemine, tumedat värvi uriin või heledat värvi roe.
Muud kõrvaltoimed Öelge kohe oma arstile või meditsiiniõele, kui te märkate mõnda järgmist kõrvaltoimet:
Sage: (võib esineda kuni 1 inimesel 10st)
- trombotsüütide (üht tüüpi vererakud) arvu suurenemine – vereanalüüsis
- vere kaaliumisisalduse vähenemine (mis võib põhjustada nõrkust, lihasekrampe, surisemistunnet ja südamerütmihäireid) või suhkrusisalduse langus vereanalüüsis
- peavalu
- madal vererõhk
- kõhulahtisus
- iiveldus või oksendamine
- turse, punetus ja/või valu ravimi veeni manustamise kohal nõelatorke ümbruses
- palavik
- maksas produtseeritavate ensüümide alaniini aminotransferaasi või aspartaadi aminotransferaasi aktiivsuse suurenemine – vereanalüüsis
- ensüümi aluselise fosfataasi aktiivsuse suurenemine, mis võib näidata maksa, sapipõie või luude funktsiooni langust – vereanalüüsis
- ensüümi laktaatdehüdrogenaasi aktiivsuse suurenemine, mis võib näidata keha mõningate elundite funktsiooni kahjustust – vereanalüüsis
Aeg-ajalt: (võib esineda kuni 1 inimesel 100st)
- jämesoole turse ja ärritus – see võib põhjustada kõhulahtisust, palavikku ja kõhukrampe ja on põhjustatud muust jämesoole infektsioonist
- seeninfektsioonid, sealhulgas tupes või suus
- vere valgeliblede arvu või teatud tüüpi vererakkude neutrofiilide ning trombotsüütide arvu vähenemine – vereanalüüsis
- üht tüüpi vere valgeliblede (eosinofiilide) arvu suurenemine – vereanalüüsis
- äkki tekkiv tõsine allergiline reaktsioon, mis vajab kiiret ravi ja võib hõlmata sügelust, naha värvimuutust, kõhukrampe, turset, hingamisraskust, minestamist ja/või vererõhu langust
- kergem allergiline reaktsioon, mis võib hõlmata punetust, punaste kuplade tekkimist, naha koorumist, sügelust ja üldist halba enesetunnet
- isu vähenemine
- vere kaaliumi- või suhkrusisalduse suurenemine – vereanalüüsis
- unetus
- hallutsinatsioonide nägemine, kuulmine või tunnetamine
- pearinglus
- treemor või vappumine
- kipitustunne
- unisus ja loidus
- veenide turse ja punetus ja ärritus
- veenide valulikkus
- hingamisraskus
- paisumis- või täistunne kõhus
- kõhuvalu
- nahasügelus
- lööve
- sügelev kupladega nahalööve (nõgestõbi)
- põiepidamatus
- neerude funktsiooni langus
- ebanormaalne tunne rinnus
- Vaborem’i veeni manustamise kohal võib tekkida üks või mitu järgmist reaktsiooni: nahapunetus (erüteem); veeni kuumatunne, valulikkus ja turse nõelatorke ümbruses (flebiit); verehüüve veenis nõelatorke kohal (infusioonikoha tromboos)
- valu
- vere kreatiinfosfokinaasi aktiivsuse suurenemine, mis näitab teatavate kudede, näiteks lihaste ja/või muude elundite võimalikke kahjustusi – vereanalüüsis
- vere bilirubiinisisalduse suurenemine, mis näitab teie vere punaliblede võimalikku kahjustust või maksafunktsiooni langust – vereanalüüsis
- vere uurea- ja kreatiniinisisalduse suurenemine, mis näitab neerufunktsiooni langust – vereanalüüsis
- Vaborem’i manustamise ajal või kohe selle järel tekkiv reaktsioon, mis väljendub (üldise) halva enesetundena ja mille puhul võib esineda mõni järgmine tunnus: vererõhu langus, iiveldus, oksendamine, kõhukrambid, palavik, õhetus, südametegevuse kiirenemine või hingamisraskus, peavalu
Harv: (võib esineda kuni 1 inimesel 1000st)
- krambihood
Teadmata: (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
- raske vere valgeliblede arvu langus – vereanalüüsis
- hemolüütiline aneemia (vere punaliblede kahjustus ja arvu vähenemine), mis võib põhjustada nõrkustunnet ja naha ja silmavalgete kollasust
- keele, näo, huulte või kõri turse
- äkki tekkiv raske lööve rosetikujuliste laikude või villide või naha koorumisega, millega võivad kaasneda kõrge palavik, liigesevalu, maksa-, neeru- või kopsufunktsiooni kahjustus (mis võivad olla tõsisema seisundi toksilise epidermaalse nekrolüüsi, Stevensi-Johnsoni sündroomi, multiformse erüteemi, ägeda generaliseerunud eksantematoosse pustuloosi või eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsiooni (DRESS) tunnused)
- hemolüütilise aneemia või immuunsüsteemi Vaborem’ile reageerimise kindlaksmääramiseks kasutatava Coombsi testi positiivne tulemus (vt eespool)
- äge desorientatsioon ja segasus (deliirium)
- seletamatu lihasvalu, tundlikkus või nõrkus ja/või uriini värvus on tume (rabdomüolüüs)
Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada riikliku teavitussüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
5. Kuidas Vaborem’i säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud konteineril. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
Hoida temperatuuril kuni 25 °C.
6. Pakendi sisu ja muu teave
Mida Vaborem sisaldab
- Toimeained on meropeneem ja vaborbaktaam.Üks viaal sisaldab 1 g meropeneemi (meropeneemtrihüdraadina) ja 1 g vaborbaktaami.
- Muu koostisaine on naatriumkarbonaat.
Kuidas Vaborem välja näeb ja pakendi sisu Vaborem on valge kuni helekollane infusioonilahuse kontsentraadi pulber, mida tarnitakse viaalis. Vaborem on saadaval 6 viaali sisaldavas pakendis.
Müügiloa hoidja Menarini International Operations Luxembourg S.A. 1, Avenue de la Gare L-1611, Luxembourg Luksemburg
Tootja ACS Dobfar, S.p.A. Nucleo Industriale S. Atto (loc. S. Nicolo’ a Tordino) 64100 Teramo (TE) Itaalia
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:
België/Belgique/Belgien Lietuva Menarini Benelux NV/SA UAB “BERLIN CHEMIE MENARINI Tél/Tel: + 32 (0)2 721 4545 BALTIC”
България Luxembourg/Luxemburg Берлин-Хеми/А. Менарини България EООД Menarini Benelux NV/SA тел.: +359 24540950 Tél/Tel: + 32 (0)2 721 4545
Česká republika Magyarország Berlin-Chemie/A.Menarini Ceska republika s.r.o. Berlin-Chemie/A. Menarini Kft. Tel: +420 267 199 333 Tel.: +36 1799 7320
Danmark Malta Menarini International Operations Luxembourg Menarini International Operations Luxembourg S.A. S.A. Tlf: +352 264976 Tel: +352 264976
Deutschland Nederland Berlin-Chemie AG Menarini Benelux NV/SA Tel: +49 (0) 30 67070 Tel: +32 (0)2 721 4545
Eesti Norge OÜ Berlin-Chemie Menarini Eesti Menarini International Operations Luxembourg Tel: +372 667 5001 S.A.
Ελλάδα Österreich MENARINI HELLAS AE A. Menarini Pharma GmbH Τηλ: +30 210 8316111-13 Tel: +43 1 879 95 85-0
España Polska Laboratorios Menarini S.A. Berlin-Chemie/Menarini Polska Sp. z o.o. Tel: +34-93 462 88 00 Tel.: +48 22 566 21 00
France Portugal MENARINI France A. Menarini Portugal – Farmacêutica, S.A. Tél: +33 (0)1 45 60 77 20 Tel: +351 210 935 500
Hrvatska România Berlin-Chemie Menarini Hrvatska d.o.o. Berlin-Chemie A.Menarini S.R.L. Tel : + 385 1 4821 361 Tel: +40 21 232 34 32
Ireland Slovenija A. Menarini Pharmaceuticals Ireland Ltd Berlin-Chemie / A. Menarini Distribution Tel: +353 1 284 6744 Ljubljana d.o.o.
Ísland Slovenská republika Menarini International Operations Luxembourg Berlin-Chemie / A. Menarini Distribution S.A. Slovakia s.r.o Sími: +352 264976 Tel: +421 2 544 30 730
Italia Suomi/Finland A. Menarini - Industrie Farmaceutiche Riunite - Berlin-Chemie/A.Menarini Suomi OY s.r.l. Puh/Tel: +358 403 000 760 Tel: +39-055 56801
Κύπρος Sverige MENARINI HELLAS AE Berlin-Chemie/A.Menarini Suomi OY Τηλ: +30 210 8316111-13 Tel: +358 403 000 760
Latvija SIA Berlin-Chemie/Menarini Baltic Tel: +371 67103210
Infoleht on viimati uuendatud:
Muud teabeallikad Täpne teave selle ravimi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: http://www.ema.europa.eu.
------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele:
Vaborem on ette nähtud intravenoosseks (i.v.) manustamiseks ainult pärast selle lahustamist ja lahjendamist. Lahuse valmistamisel ja manustamisel tuleb järgida standardseid aseptika nõudeid.
Üheks annuseks kasutatavate viaalide arv sõltub patsiendi kreatiniini kliirensist (CrCl).
Lahustamine Tõmmata 20 ml naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahust (füsioloogilist lahust) viaali kohta naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahuse 250 ml infusioonikotist ja muuta ravim manustamiskõlblikuks Vaborem’i annuseks vajalikus arvus meropeneemi/vaborbaktaami viaaides:
- Vaborem’i 2 g/2 g annuse manustamiseks 2 viaali
- Vaborem’i 1 g/1 g ja Vaborem’i 0,5 g/0,5 g annuste manustamiseks 1 viaal
Pärast ettevaatlikku segamist on saadud meropeneemi/vaborbaktaami lahuse ligikaudne meropeneemi kontsentratsioon 0,05 g/ml ja vaborbaktaami kontsentratsioon 0,05 g/ml. Lõplik maht on ligikaudu 21,3 ml. Lahustatud lahus ei ole ette nähtud süstimiseks. Lahustatud lahus tuleb enne intravenoosset infundeerimist lahjendada. Lahjendamine Vaborem’i 2 g/2 g annuse ettevalmistamine intravenoosseks infusiooniks. Kohe pärast ravimi lahustamist kahes viaalis tõmmata mõlema viaali sisu süstlasse ja viia see tagasi naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahuse (füsioloogilise lahuse) 250 ml infusioonikotti. Meropeneemi ja vaborbaktaami lõplik kontsentratsioon infusiooniks on kummalgi ligikaudu 8 mg/ml.
Vaborem’i 1 g/1 g annuse ettevalmistamine intravenoosseks infusiooniks. Kohe pärast ravimi lahustamist ühes viaalis tõmmata kogu viaali sisu süstlasse ja viia see tagasi naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahuse (füsioloogilise lahuse) 250 ml infusioonikotti. Meropeneemi ja vaborbaktaami lõplik kontsentratsioon infusiooniks on kummalgi ligikaudu 4 mg/ml.
Vaborem’i 0,5 g/0,5 g annuse ettevalmistamine intravenoosseks infusiooniks. Kohe pärast ravimi lahustamist ühes viaalis tõmmata viaalist 10,5 ml lahustsüstlasse ja viia see tagasi naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahuse (füsioloogilise lahuse) 250 ml infusioonikotti. Meropeneemi ja vaborbaktaami lõplik kontsentratsioon infusiooniks on kummalgi ligikaudu 2 mg/ml.
Kontrollida lahjendatud lahust visuaalselt osakeste puudumise suhtes. Lahjendatud lahus on värvuselt selge kuni helekollane.
Pärast lahjendamist tuleb infusioon läbi viia 4 tunni jooksul, kui säilitamistemperatuur on 25 C, või 22 tunni jooksul, kui säilitatakse külmkapis temperatuuril 2…8 °C. Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim pärast manustamiskõlblikuks muutmist ja lahjendamist kohe ära kasutada.
Vaborem on keemiliselt sobimatu glükoosi sisaldavate lahustega. Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud ravimi omaduste kokkuvõtte lõigus 6.6.
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Vaborem 1 g/1 g infusioonilahuse kontsentraadi pulber
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks viaal sisaldab meropeneemtrihüdraati koguses, mis vastab 1 g meropeneemile, ja 1 g vaborbaktaami.
Pärast lahustamist sisaldab 1 ml lahust 50 mg meropeneemi ja 50 mg vaborbaktaami (vt lõik 6.6).
Teadaolevat toimet omav abiaine
Üks viaal sisaldab ligikaudu 10,9 mmol naatriumi (ligikaudu 250 mg).
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Infusioonilahuse kontsentraadi pulber (kontsentraadi pulber).
Valge kuni helekollane pulber.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Vaborem on näidustatud järgmiste infektsioonide raviks täiskasvanutel (vt lõigud 4.4 ja 5.1):
- kuseteede tüsistunud infektsioon, sh püelonefriit;
- kõhuõõne tüsistunud infektsioon:
- haiglatekkene kopsupõletik, sealhulgas ventilaatorpneumoonia.
Teadaolevalt või arvatavalt ükskõik millise eelloetletud infektsiooniga seotud baktereemiaga patsientide ravi.
Vaborem on näidustatud ka gramnegatiivsetest aeroobsetest organismidest põhjustatud infektsioonide raviks piiratud ravivõimalustega täiskasvanutel (vt lõigud 4.2, 4.4 ja 5.1).
Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Vaborem’i võib kasutada gramnegatiivsetest aeroobsetest organismidest põhjustatud infektsioonide raviks piiratud ravivõimalustega täiskasvanud patsientidel ainult pärast konsulteerimist arstiga, kellel on piisavalt kogemusi nakkushaiguste ravi alal (vt lõigud 4.4 ja 5.1).
Annustamine Tabelis 1 on esitatud soovitatavad intravenoossed annused patsientidel, kellel on kreatiniini kliirens (CrCl) ≥ 40 ml/min (vt lõigud 4.4 ja 5.1).
Tabel 1. Soovitatav intravenoosne annus patsientidel, kellel on kreatiniini kliirens (CrCl) ≥ 40 ml/min1 Infektsiooni tüüp Vaborem Sagedus Infusiooni Ravi kestus Kuseteede tüsistunud 2 g/2 g Iga 3 tundi 5 kuni 10 päeva2 infektsioon, sh 8 tunni järel püelonefriit
Kõhuõõne tüsistunud 2 g/2 g Iga 3 tundi 5 kuni 10 päeva2 infektsioon 8 tunni järel
Haiglatekkene, sealhulgas 2 g/2 g Iga 3 tundi 7 kuni 14 päeva ventilaatorpneumoonia 8 tunni järel
Teadaolevalt või 2 g/2 g Iga 3 tundi Kestus olenevalt arvatavalt ükskõik millise 8 tunni järel infektsiooni eelloetletud kohast infektsiooniga seotud baktereemia
Gramnegatiivsetest 2 g/2 g Iga 3 tundi Kestus olenevalt aeroobsetest 8 tunni järel infektsiooni organismidest kohast põhjustatud infektsioonid piiratud ravivõimalustega patsientidel 1 Arvutatud Cockcrofti-Gaulti valemi järgi 2 Ravi võib jätkata kuni 14 päeva
Erirühmad
Eakad Vanusest lähtuvalt ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõik 5.2).
Neerufunktsiooni kahjustus Tabelis 2 on esitatud soovitused annuse kohandamiseks patsientidel, kellel on kreatiniini kliirens ≤ 39 ml/min.
Meropeneemi ja vaborbaktaami on võimalik eemaldada hemodialüüsi teel (vt lõik 5.2). Neerufunktsiooni kahjustuse suhtes kohandatud annused tuleb manustada pärast dialüüsi lõpetamist.
Tabel 2. Soovitatav intravenoosne annus patsientidel, kellel on kreatiniini kliirens ≤ 39 ml/min Kreatiniini kliirens Soovitatav Annuse intervall Infusiooni kestus (ml/min1) annustamisskeem2
20 kuni 39 1 g/1 g Iga 8 tunni järel 3 tundi 10 kuni 19 1 g/1 g Iga 12 tunni järel 3 tundi Vähem kui 10 0,5 g/0,5 g Iga 12 tunni järel 3 tundi
1 Arvutatud Cockcrofti-Gaulti valemi järgi 2 Ravi soovitatavat kestust vt tabelist 1 Maksafunktsiooni kahjustus
Maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõigud 4.4 ja 5.2).
Lapsed Merepeneemi/vaborbaktaami ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel vanuses alla 18 aasta ei ole veel tõestatud. Andmed puuduvad. Manustamisviis
Intravenoosne.
Vaborem’i manustatakse intravenoosse infusioonina 3 tunni jooksul.
Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise ja lahjendamise juhised vt lõik 6.6.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine(te) suhtes.
Ülitundlikkus ükskõik millise karbapeneemi rühma kuuluva antibakteriaalse aine suhtes.
Raske ülitundlikkus (nt anafülaktiline reaktsioon, raske nahareaktsioon) ükskõik millist muud tüüpi beetalaktaamide rühma kuuluva antibakteriaalse aine suhtes (nt penitsilliinid, tsefalosporiinid või monobaktaamid).
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Ülitundlikkusreaktsioonid
Meropeneemi ja/või meropeneemi/vaborbaktaami kasutamisel on esinenud tõsiseid ja vahel surmaga lõppenud ülitundlikkusreaktsioone (vt lõigud 4.3 ja 4.8).
Patsiendid, kellel on esinenud ülitundlikkust karbapeneemide, penitsilliinide või muude beetalaktaamidest antibakteriaalsete ainete suhtes, võivad olla ülitundlikud ka meropeneemi/vaborbaktaami suhtes. Enne ravi alustamist Vaborem’iga tuleb hoolikalt uurida, kas varem on esinenud ülitundlikkusreaktsioone beetalaktaam-antibiootikumide suhtes.
Raske allergilise reaktsiooni korral tuleb ravi Vaborem’iga kohe katkestada ja alustada piisavate erakorraliste meetmete rakendamist. Meropeneemi saavatel patsientidel on teatatud rasketest naha reaktsioonidest nagu Stevens-Johnson’i sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN), reaktsioon ravimile eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS), multiformne erüteem (EM) ja äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos (AGEP) (vt lõik 4.8). Kui ilmnevad nähud ja sümptomid viitavad nendele reaktsioonidele, tuleb ravi meropeneemiga otsekohe lõpetada ja kaaluda teisi ravivõimalusi.
Rabdomüolüüs Meropeneemi, mis on meroponeem/vaborbaktaami üks koostisosa, kasutamisel on teatatud rabdomüolüüsist. Rabdomüolüüsi sümptomite ilmnemisel tuleb meropeneem/vaborbaktaami kasutamine lõpetada ja alustada sobiva raviga.
Krambihood
Ravi ajal meropeneemiga on esinenud krambihooge (vt lõik 4.8).
Teadaolevate krambihoogude häiretega patsientidel tuleb krambivastast ravi jätkata. Fokaalse treemori, müokloonuse või krambihoo tekkimisel tuleb patsienti neuroloogiliselt hinnata ja alustada krambivastast ravi, kui seda ei ole veel alustatud. Vajaduse korral tuleb meropeneemi/vaborbaktaami
annust kohandada lähtuvalt neerufunktsioonist (vt lõik 4.2). Alternatiivselt võib otsustada ravi meropeneemi/vaborbaktaamiga lõpetada (vt lõik 4.5).
Ravimist põhjustatud maksakahjustus
Ravi ajal meropeneemi/vaborbaktaamiga tuleb hoolikalt jälgida maksafunktsiooni, kuna esineb ravimist põhjustatud maksakahjustuse risk (vt lõik 4.8). Ravimist põhjustatud raske maksakahjustuse korral tuleb kaaluda ravi katkestamist. Ravi meropeneemi/vaborbaktaamiga võib uuesti alustada ainult juhul, kui seda hinnatakse ravi seisukohast möödapääsmatuks.
Olemasolevate maksafunktsiooni häiretega patsientidel tuleb ravi ajal meropeneemi/vaborbaktaamiga maksafunktsiooni jälgida. Annuse kohandamine ei ole vajalik (vt lõik 4.2).
Antiglobuliini testi (Coombsi test) serokonversioon
Ravi ajal meropeneemi/vaborbaktaamiga, nagu on täheldatud meropeneemiga ravi ajal, võib otsene või kaudne Coombsi test muutuda positiivseks (vt lõik 4.8).
Clostridioides difficile’st põhjustatud kõhulahtisus
Ravi ajal meropeneemi/vaborbaktaamiga on esinenud Clostridioides difficile‘st põhjustatud kõhulahtisust. See seisund võib raskuselt ulatuda kergest kõhulahtisusest surmaga lõppeva koliidini ja patsientide puhul, kellel tekib Vaborem’i manustamise ajal või järel kõhulahtisus, tuleb sellega arvestada (vt lõik 4.8). Tuleb kaaluda ravi katkestamist Vaborem’iga ja Clostridioides difficile eriravi manustamist. Peristaltikat pärssivaid ravimeid ei tohi anda. Samaaegne kasutamine valproehappe/naatriumvalproaadi/valpromiidiga
Kirjanduses kirjeldatud juhtumite kohaselt võib karbapeneemide, sealhulgas meropeneemi samaaegne manustamine valproehapet või naatriumdivalproeksi kasutavatele patsientidele langetada koostoime tõttu valproehappe plasmakontsentratsioone alla terapeutilise vahemiku, mis suurendab läbimurde- krambihoogude tekkimise ohtu. Kui Vaborem’i manustamine on vajalik, tuleb kaaluda täiendava krambivastase ravi kasutamist (vt lõik 4.5).
Kliiniliste andmete piiratus
Kõhuõõne tüsistunud infektsioonid Vaborem’i kasutamine kõhuõõne tüsistunud infektsioonidega patsientide raviks põhineb ainult meropeneemiga omandatud kogemustel ning meropeneemi/vaborbaktaami farmakokineetilistel- farmakodünaamilistel analüüsidel.
Haiglatekkene, sealhulgas ventilaatorpneumoonia Vaborem’i kasutamine haiglatekkese, sealhulgas ventilaatorpneumooniaga patsientide raviks põhineb ainult meropeneemiga omandatud kogemustel ja meropeneemi/vaborbaktaami farmakokineetilistel- farmakodünaamilistel analüüsidel.
Piiratud ravivõimalustega patsiendid Vaborem’i kasutamine bakterorganismidest põhjustatud infektsioonidega patsientide raviks, kelle ravivõimalused on piiratud, põhinevad meropeneemi/vaborbaktaami farmakokineetilistel- farmakodünaamilistel analüüsidel ning piiratud andmetel, mis on saadud randomiseeritud kliinilisest uuringust, milles 32 patsienti raviti Vaborem’iga ja 15 patsienti raviti karbapeneemi suhtes resistentsetest organismidest põhjustatud infektsioonide parima saadaval oleva raviga (vt lõik 5.1).
Meropeneemi/vaborbaktaami toimespekter
Meropeneemil puudub metitsilliini suhtes resistentse Staphylococcus aureus‘e (MRSA) ja Staphylococcus epidermidis‘e (MRSE) või vankomütsiini suhtes resistentsete enterokokkide (VRE) vastane toime. Kui need patogeenid osalevad teadaolevalt infektsiooni tekitamises või on selline kahtlus, tuleb kasutada alternatiivseid või täiendavaid antibakteriaalseid aineid. Vaborbaktaami inhibeeriva toime spekter hõlmab A-klassi karbapenemaase (nt Klebsiella pneumoniae karbapenemaas) ja C-klassi beetalaktamaase. Vaborbaktaam ei inhibeeri D-klassi karbapenemaase, nagu OXA-48, ega B-klassi metallobeetalaktamaase, nagu NDM ja VIM (vt lõik 5.1).
Mittetundlikud organismid
Meropeneemi/vaborbaktaami kasutamisel võib tekkida mittetundlike organismide ülekasv, mis võib nõuda ravi katkestamist või muude sobivate meetmete rakendamist.
Piiratud naatriumisisaldusega dieet
Üks Vaborem’i viaal sisaldab 250 mg naatriumi, mis on võrdne 12,5%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
In vitro andmed viitavad CYP1A2 (meropeneemi), CYP3A4 (meropeneemi ja vaborbaktaami) ja võimalike teiste PXR reguleeritavate ensüümide ja transporterite (meropeneemi ja varborbaktaami) indutseerivale toimele. Vaborem’i koosmanustamisel ravimitega, mis metaboliseeritakse eelkõige CYP1A2 vahendusel (nt teofülliin), CYP3A4 (nt alprasolaam, midasolaam, takroliimus, siroliimus, tsüklosporiin, simvastatiin, omeprasool, nifedipiin, kinidiin ja etinüülestradiool) ja/või CYP2C (nt varfariin, fenütoiin) ja/või transporditakse P-gp kaudu (nt dabigatraan, digoksiin) on võimalik koostoime tekke oht, mille tulemuseks võib olla koosmanustatud ravimi vähenenud plasmakontsentratsioon ja toime. Seega tuleb patsientidel, kes kasutavad selliseid ravimeid, jälgida võimalikke kliinilisi sümptome ja terapeutilise toime muutusi.
Nii meropeneem kui vaborbaktaam on OAT3 substraadid ning seetõttu konkureerib probenetsiid meropeneemiga aktiivse tubulaarse sekretsiooni suhtes ja inhibeerib seega meropeneemi renaalset eritumist ning sama mehhanism võib käia ka vaborbaktaami kohta. Probenetsiidi samaaegne manustamine Vaborem’iga ei ole soovitatav, sest see võib kutsuda esile meropeneemi ja vaborbaktaami plasmakontsentratsiooni tõusu.
Meropeneemi samaaegsel manustamisel valproehappega on valproehappe kontsentratsioonid vähenenud, mis on vähendanud kontrolli krambihoogude üle. In vitro uuringute ja loomkatsete andmete kohaselt võivad karbapeneemid inhibeerida valproehappe glükuroniidmetaboliidi (VPA g) hüdrolüüsi tagasi valproehappeks, vähendades seega valproehappe kontsentratsioone seerumis. Seetõttu tuleb kasutada täiendavat krambivastast ravi, kui valproehappe samaaegne manustamine meropeneemi/vaborbaktaamiga on vältimatu (vt lõik 4.4).
Suukaudsed hüübimisvastased ained
Antibakteriaalsete ainete samaaegsel manustamisel varfariiniga võib selle hüübimisvastane toime tugevneda. Samaaegselt antibakteriaalseid aineid kasutanud patsientidel on suukaudselt manustatavate hüübimisvastaste ainete, sealhulgas varfariini hüübimisvastane toime paljudel juhtudel tugevnenud. See risk võib oleneda patsiendi olemasolevast infektsioonist, vanusest ja üldseisundist, seetõttu on antibakteriaalse aine mõju rahvusvahelise normaliseeritud suhtarvu (INR) suurenemisele raske hinnata. Soovitatav on Vaborem’i samaaegse manustamise ajal suukaudse hüübimisvastase ainega ja vahetult selle järel INR-i sageli jälgida. Kontratseptiivid
Vaborem võib vähendada hormonaalsete kontratseptiivide, mis sisaldavad östrogeeni ja/või progesterooni, toimet. Fertiilses eas naisi tuleb informeerida vajadusest kasutada alternatiivset efektiivset rasestumisvastast meetodit ravi ajal Vaborem’iga ja 28 päeva pärast ravi lõpetamist.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Meropeneemi/vaborbaktaami kasutamise kohta raseduse ajal andmed puuduvad või on piiratud hulgal (vähem kui 300 raseda andmed). Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).
Ettevaatusena on parem vältida Vaborem’i kasutamist raseduse ajal.
Imetamine
Meropeneem on eritunud rinnapiima. Ei ole teada, kas vaborbaktaam eritub rinnapiima või loomade piima. Kuna riski vastsündinutele/imikutele ei saa välistada, tuleb rinnaga toitmine enne ravi alustamist lõpetada.
Fertiilsus
Meropeneemi/vaborbaktaami toimeid inimeste fertiilsusele ei ole uuritud. Loomkatsed meropeneemi ja vaborbaktaamiga ei näita kahjulikku toimet fertiilsusele (vt lõik 5.3).
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Vaborem mõjutab mõõdukalt autojuhtimise ja masinate kasutamise võimet. Ravi ajal ainult meropeneemiga on esinenud krambihooge, eriti krambivastaseid ravimeid kasutavatel patsientidel (vt lõik 4.4). Meropeneem/vaborbaktaam võib põhjustada peavalu, paresteesiat, letargiat ja pearinglust (vt lõik 4.8). Seetõttu tuleb olla autojuhtimisel ja masinate käsitsemisel ettevaatlik.
4.8 Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
III faasi uuringute koondandmete kohaselt olid 322 patsiendil kõige sagedamini esinenud kõrvaltoimed peavalu (8,1%), kõhulahtisus (4,7%), flebiit infusioonikohal (2,2%) ja iiveldus (2,2%).
Raskeid kõrvaltoimeid täheldati kahel patsiendil (0,6%), vastavalt üht infusiooniga seotud reaktsiooni ja üht vere aluselise fosfataasi sisalduse tõusu. Veel ühel patsiendil tekkis tõsise kõrvaltoimena infusiooniga seotud reaktsioon (0,3%).
Kõrvaltoimete tabel Järgmisi kõrvaltoimeid esines ainult meropeneemi kasutamisel ja/või Vaborem’i III faasi uuringutes. Kõrvaltoimed on liigitatud esinemissageduse ja organsüsteemide järgi. Tabelis „teadmata“ esinemissagedusega esitatud kõrvaltoimeid Vaborem’i või meropeneemi uuringutes osalenud patsientidel ei esinenud, kuid neist teatati ainult meropeneemi turuletulekujärgse kasutamise käigus.
Esinemissagedused on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg- ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse rühma on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Tabel 3. Kõrvaltoimete esinemissagedus organsüsteemi klasside järgi
Organsüsteemi Sage Aeg-ajalt Harv Teadmata klass (≥ 1/100 kuni (≥ 1/1000 kuni (≥ 1/10 000 kuni (ei saa hinnata Infektsioonid ja Clostridioides infestatsioonid difficile’st Vere ja trombotsüteemia leukopeenia agranulotsütoos lümfisüsteemi häired neutropeenia hemolüütiline
Immuunsüsteemi anafülaktiline angioödeem häired reaktsioon Ainevahetus- ja hüpokaleemia söögiisu langus toitumishäired
Psühhiaatrilised unetus deliirium häired Närvisüsteemi peavalu treemor krambid häired
Vaskulaarsed häired hüpotensioon flebiit Respiratoorsed, bronhospasm rindkere ja mediastiinumi häired Seedetrakti häired kõhulahtisus kõhu paisumine
Maksa ja sapiteede alaniini vere häired aminotransferaasi bilirubiinisisalduse
Organsüsteemi Sage Aeg-ajalt Harv Teadmata klass (≥ 1/100 kuni (≥ 1/1000 kuni (≥ 1/10 000 kuni (ei saa hinnata Naha ja nahaaluskoe sügelus rasked kahjustused nahareaktsioonid
Lihaste, luustiku ja Rabdomüolüüs2 sidekoe kahjustused Neerude ja neerukahjustus kuseteede häired Üldised häired ja flebiit ebamugavustunne manustamiskoha infusioonikohal rinnus reaktsioonid
Organsüsteemi Sage Aeg-ajalt Harv Teadmata klass (≥ 1/100 kuni (≥ 1/1000 kuni (≥ 1/10 000 kuni (ei saa hinnata Uuringud vere otsene ja kaudne Vigastus, mürgistus infusiooniga seotud ja protseduuri reaktsioon tüsistused 1 ravimist põhjustatud maksakahjustus hõlmab hepatiiti ja maksapuudulikkust 2 täheldatud turustamisejärgselt meropeneemiga, Vaboremi koostisosa Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi, mis on loetletud V lisas, kaudu.
4.9 Üleannustamine
Vaborem’i üleannustamise kohta kogemused puuduvad.
Ainult meropeneemi kasutamisel omandatud piiratud turuletulekujärgsed kogemused näitavad, et kui üleannustamisel tekivad kõrvaltoimed, vastavad need lõigus 4.8 kirjeldatud kõrvaltoimete profiilile, on üldjuhul kerge raskusastmega ning kaovad ravi lõpetamisel või annuse vähendamisel.
Üleannustamise korral tuleb lõpetada Vaborem’i kasutamine ja alustada üldist toetavat ravi. Normaalse neerufunktsiooniga isikutel toimub neerude kaudu eritumine kiiresti.
Meropeneemi ja vaborbaktaami on võimalik hemodialüüsiga eemaldada. Lõppstaadiumis neeruhaigusega uuringus osalejatel, kellele manustati 1 g meropeneemi ja 1 g vaborbaktaami, väljus pärast hemodialüüsi dialüsaadiga keskmiselt kokku vastavalt 38% ja 53% meropeneemist ja vaborbaktaamist.
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, karbapeneemid, ATC- kood: J01DH52
Toimemehhanism
Meropeneemi bakteritsiidne toime väljendub peptidoglükaani rakuseina sünteesi inhibeerimises oluliste penitsilliiniga seonduvate valkudega seondumise ja nende aktiivsuse inhibeerimise kaudu.
Vaborbaktaam on A- ja C-klassi seriinipõhiste beetalaktamaaside, sealhulgas Klebsiella pneumoniae karbapenemaasi (KPC) mitte-beetalaktaamist inhibiitor. Selle toime seisneb kovalentse adukti moodustamises beetalaktamaasidega ning on beetalaktamaasi poolt vahendatud hüdrolüüsi suhtes stabiilne. Vaborbaktaam ei inhibeeri B-klassi ensüüme (metallobeetalaktamaasid) ega D-klassi karbapenemaase. Vaborbaktaamil puudub antibakteriaalne toime.
Resistentsus
Resistentsusmehhanismid gramnegatiivsete bakterite puhul, mis teadaolevalt meropeneemi/vaborbaktaami mõjutavad, hõlmavad organisme, mis produtseerivad metallobeetalaktamaase või oksatsillinaase, millel on karbapenemaasi toime.
Bakterite resistentsusmehhanismid, mis võivad vähendada meropeneemi/vaborbaktaami antibakteriaalset toimet, on poriini mutatsioonid, mis mõjutavad väliskesta läbilaskvust ja väljavoolupumpade üleekspressiooni.
Antibakteriaalne aktiivsus kasutamisel koos teiste antibakteriaalsete ainetega
In vitro uuringutes ei esinenud meropeneemil/vaborbaktaamil antagonismi levofloksatsiini, tigetsükliini, polümüksiini, amikatsiini, vankomütsiini, asitromütsiini, daptomütsiini ega linesoliidi suhtes.
Tundlikkustestide piirväärtused Antimikroobse tundlikkuse testimise Euroopa komitee (European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing (EUCAST)) on meropeneemi/vaborbaktaami jaoks kehtestanud tundlikkuse testimise MIK (minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni) tõlgendamise kriteeriumid ja need on loetletud siin: https://www.ema.europa.eu/documents/other/minimum-inhibitory-concentration-mic- breakpoints_en.xlsx
Farmakokineetilised/farmakodünaamilised toimed
Meropeneemi antibakteriaalne toime oli kõige paremini korrelatsioonis annustamisintervalli protsendiga, mille jooksul vaba meropeneemi kontsentratsioonid vereplasmas ületavad meropeneemi minimaalset inhibeerivat kontsentratsiooni. Vaborbaktaami puhul on antimikroobse toimega seotud farmakokineetiliseks-farmakodünaamiliseks indeksiks suhe vaba vaborbaktaami plasma AUC: meropeneemi/vaborbaktaami MIK.
Teatavate patogeenide vastane kliiniline efektiivsus
Kliinilistes uuringutes tõestati efektiivsust järgmiste meropeneemi/vaborbaktaami suhtes in vitro tundlike patogeenide vastu. Kuseteede tüsistunud infektsioonid, sealhulgas püelonefriit Gramnegatiivsed mikroorganismid:
- Escherichia coli
- Klebsiella pneumoniae
- Enterobacter cloacae species kompleks
Kliinilist efektiivsust ei ole kindlaks määratud järgmiste heakskiidetud näidustustega seotud patogeenide suhtes, kuigi in vitro uuringute kohaselt oleksid need omandatud resistentsusmehhanismide puudumisel meropeneemi ja/või meropeneemi/vaborbaktaami suhtes tundlikud.
Gramnegatiivsed mikroorganismid:
- Citrobacter freundii
- Citrobacter koseri
- Klebsiella aerogenes
- Klebsiella oxytoca
- Morganella morganii
- Proteus mirabilis
- Providencia spp.
- Pseudomonas aeruginosa
- Serratia marcescens
Grampositiivsed mikroorganismid:
- Staphylococcus saprophyticus
- Staphylococcus aureus (ainult metitsilliini suhtes tundlikud isolaadid)
- Staphylococcus epidermidis (ainult metitsilliini suhtes tundlikud isolaadid)
- Streptococcus agalactiae
Anaeroobsed mikroorganismid:
- Bacteroides fragilis
- Bacteroides thetaiotaomicron
- Clostridium perfringens
- Peptoniphilus asaccharolyticus
- Peptostreptococcus species (sealhulgas P. micros, P anaerobius, P. magnus)
- Bacteroides caccae
- Prevotella bivia
- Prevotella disiens
Lapsed
Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada Vaborem’iga läbi viidud uuringute tulemused gramnegatiivsetest bakteritest põhjustatud infektsioonidega laste ühe või mitme alarühma kohta (teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2).
5.2 Farmakokineetilised omadused
Jaotumine
Meropeneem seondub plasmavalkudega ligikaudu 2% ulatuses. Vaborbaktaam seondub plasmavalkudega ligikaudu 33% ulatuses. Meropeneemi ja vaborbaktaami jaotusruumalad patsientidel tasakaalukontsentratsioonil olid pärast annuste 2 g meropeneemi/2 g vaborbaktaami infundeerimist 3 tunni jooksul iga 8 tunni järel vastavalt 20,2 l ja 18,6 l, mis näitab, et mõlemad ühendid jaotuvad rakuvälise vedeliku ruumile vastava jaotusruumalaga.
Meropeneem ja vaborbaktaam tungivad mõlemad inimese bronhiepiteeli vedelikku kontsentratsioonidega, mis moodustavad vastavalt ligikaudu 65% ja 79% seondumata meropeneemi ja vaborbaktaami plasmakontsentratsioonidest. Bronhiepiteeli vedeliku ja plasma kontsentratsiooni ja aja profiilid on sarnased.
Biotransformatsioon
Meropeneem eritub põhiliselt muutumatul kujul. Ligikaudu 25% manustatud annusest eritub inaktiivse avatud ringi kujul.
Vaborbaktaam ei metaboliseeru.
Eritumine
Meropeneemi ja vaborbaktaami lõplikud poolväärtusajad (t½) on vastavalt 2,30 tundi ja 2,25 tundi.
Meropeneem ja vaborbaktaam erituvad mõlemad eeskätt neerude kaudu. Ligikaudu 40...60% meropeneemi annusest eritub muutumatul kujul 24...48 tunni jooksul ja veel 25% väljub mikrobioloogiliselt inaktiivse hüdrolüüsisaadusena. Meropeneemi eritumisel neerude kaudu olid selle terapeutilised kontsentratsioonid uriinis kõrged. Meropeneemi keskmine neerukliirens oli 7,7 l/h.
Meropeneemi keskmine mitterenaalne kliirens oli 4,8 l/h, mis hõlmab nii eritumist väljaheitega (~2% annusest) kui ka lagunemist hüdrolüüsi teel. Ligikaudu 75 kuni 95% vaborbaktaamist eritub uriiniga muutumatul kujul 24...48 tunni jooksul. Vaborbaktaami eritumisel neerude kaudu olid selle kontsentratsioonid uriinis kõrged. Vaborbaktaami keskmine neerukliirens oli 10,5 l/h.
Lineaarsus/mittelineaarsus
Meropeneemi ja vaborbaktaami C ja AUC on uuritud annusevahemikus (1 g kuni 2 g meropeneemi ja 0,25 g kuni 2 g vaborbaktaami) lineaarsed nende manustamisel 3-tunnise intravenoosse infusioonina. Meropeneem ega vaborbaktaam ei akumuleeru pärast mitme intravenoosse infusiooni manustamist iga 8 tunni jooksul 7 päeva jooksul normaalse neerufunktsiooniga uuringus osalejatel. Vaborbaktaami/meropeneemi toime ensüümidele ja transporteritele
In vitro farmakoloogiliselt olulistes annustes ei inhibeeri vaborbaktaam ega meropeneem CYP450 ensüüme. Farmakoloogiliselt olulistes annustes ei inhibeeri meropeneem ega vaborbaktaam neeru- ega maksa transportereid.
Erirühmad
Neerukahjustus Meropeneemi ja vaborbaktaami farmakokineetilised uuringud neerukahjustusega patsientidega on näidanud, et nii meropeneemi kui ka vaborbaktaami plasmakliirens on kreatiniini kliirensiga korrelatsioonis.
Maksafunktsiooni kahjustus Kuna meropeneem/vaborbaktaam maksas metabolismi ei läbi, ei mõjuta maksafunktsiooni kahjustus eeldatavalt meropeneemi/vaborbaktaami süsteemset kliirensit.
Eakad Populatsioon farmakokineetilisest analüüsist saadud farmakokineetilised andmed näitasid meropeneemi/vaborbaktaami plasmakliirensi vähenemist, mis on korrelatsioonis kreatiniini kliirensi vanusega seotud vähenemisega.
Sugu ja rass Populatsiooni farmakokineetilises analüüsis sugu ega rass meropeneemi ja vaborbaktaami farmakokineetikat ei mõjutanud.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Meropeneem
Farmakoloogilise ohutuse, reproduktsioonitoksilisuse ja genotoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Kantserogeensuse uuringuid ei ole meropeneemiga läbi viidud.
Vaborbaktaam
Farmakoloogilise ohutuse, reproduktsioonitoksilisuse ja genotoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Kantserogeensuse uuringuid ei ole vaborbaktaamiga läbi viidud.
Koerte korduvtoksilisuse uuringutes täheldati pärast 14-päevast ja 28-päevast ainult vaborbaktaami või meropeneemi/vaborbaktaami kombinatsiooni manustamist minimaalset maksapõletikku.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Naatriumkarbonaat
6.2 Sobimatus
Vaborem on keemiliselt sobimatu glükoosi sisaldavate lahustega. Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.
6.3 Kõlblikkusaeg
4 aastat
Pärast lahustamist
Manustamiskõlblikuks muudetud ravim tuleb kohe lahjendada.
Pärast lahjendamist
Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 4 tunni jooksul temperatuuril kuni 25 °C või 22 tunni jooksul temperatuuril 2…8 °C.
Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim pärast manustamiskõlblikuks muutmist ja lahjendamist kohe ära kasutada.
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 25 .
Säilitamistingimused pärast r℃avimpreparaadi lahustamist ja lahjendamist vt lõik 6.3.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
50 ml läbipaistev (I tüüpi) klaasviaal, millel on kummist (bromobutüülist) punnkork ja eemaldatava kattega alumiiniumümbris.
Ravimi pakendis on 6 viaali.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks
Lahuse valmistamisel ja manustamisel tuleb kasutada standardseid aseptika nõudeid.
Enne kasutamist tuleb infusioonilahuse kontsentraadi pulber lahustada ja lahjendada.
Lahustamine
Tõmmata 20 ml naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahust (füsioloogilist lahust) viaali kohta naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahuse 250 ml infusioonikotist ja muuta ravim manustamiskõlblikuks Vaborem’i annuseks vajalikus arvus meropeneemi/vaborbaktaami viaalides:
- Vaborem’i 2 g/2 g annuse manustamiseks 2 viaali
- Vaborem’i 1 g/1 g ja Vaborem’i 0,5 g/0,5 g annuste manustamiseks 1 viaal
Pärast ettevaatlikku segamist on saadud meropeneemi/vaborbaktaami lahuse ligikaudne meropeneemi kontsentratsioon 0,05 g/ml ja vaborbaktaami kontsentratsioon 0,05 g/ml. Lõplik maht on ligikaudu 21,3 ml. Lahustatud lahus ei ole ette nähtud süstimiseks. Lahustatud lahus tuleb enne intravenoosset infundeerimist lahjendada. Lahjendamine
Vaborem’i 2 g/2 g annuse ettevalmistamine intravenoosseks infusiooniks. Kohe pärast ravimi lahustamist kahes viaalis tõmmata mõlema viaali sisu süstlasse ja viia see tagasi naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahuse (füsioloogilise lahuse) 250 ml infusioonikotti. Meropeneemi ja vaborbaktaami lõplik kontsentratsioon infusiooniks on kummalgi ligikaudu 8 mg/ml.
Vaborem’i 1 g/1 g annuse ettevalmistamine intravenoosseks infusiooniks. Kohe pärast ravimi lahustamist ühes viaalis tõmmata kogu viaali sisu süstlasse ja viia see tagasi naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahuse (füsioloogilise lahuse) 250 ml infusioonikotti. Meropeneemi ja vaborbaktaami lõplik kontsentratsioon infusiooniks on kummalgi ligikaudu 4 mg/ml.
Vaborem’i 0,5 g/0,5 g annuse ettevalmistamine intravenoosseks infusiooniks. Kohe pärast ravimi lahustamist ühes viaalis tõmmata viaalist 10,5 ml lahust süstlasse ja viia see tagasi naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahuse (füsioloogilise lahuse) 250 ml infusioonikotti. Meropeneemi ja vaborbaktaami lõplik kontsentratsioon infusiooniks on kummalgi ligikaudu 2 mg/ml.
Kontrollida lahjendatud lahust visuaalselt osakeste puudumise suhtes. Lahjendatud lahus on värvuselt selge kuni helekollane.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
Menarini International Operations Luxembourg S.A. 1, Avenue de la Gare L-1611, Luxembourg Luksemburg
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/18/1334/001
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 20. november 2018 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 24. juuli 2023
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu/.
A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D)
B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD
C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED
D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD
A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D)
Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava(te) tootja(te) nimi ja aadress
ACS Dobfar, S.p.A. Nucleo Industriale S. Atto (loc. S. Nicolo’ a Tordino) 64100 Teramo (TE) Itaalia
B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD
Piiratud tingimustel väljastatav retseptiravim (vt I lisa: Ravimi omaduste kokkuvõte, lõik 4.2).
C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED
- Perioodilised ohutusaruanded
Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.
D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD
- Riskijuhtimiskava
Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.
Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:
- Euroopa Ravimiameti nõudel;
- kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Vaborem 1 g/1 g infusioonilahuse kontsentraadi pulber meropeneem/vaborbaktaam
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Üks viaal sisaldab meropeneemtrihüdraati koguses, mis vastab 1 g meropeneemile, ja 1 g vaborbaktaami.
3. ABIAINED
Sisaldab ka naatriumkarbonaati. Täpsem teave on esitatud pakendi infolehel.
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
Infusioonilahuse kontsentraadi pulber 6 viaali
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Intravenoosne pärast lahustamist ja lahjendamist
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
Kõlblik kuni:
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida temperatuuril kuni 25 .
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Menarini International O. L. S.A. 1, Avenue de la Gare L-1611, Luxembourg Luksemburg
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/18/1334/001
13. PARTII NUMBER
Partii nr:
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
Põhjendus Braille mitte lisamiseks.
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC: SN: NN:
SISEPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
VIAALI ETIKETT
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Vaborem 1 g/1 g kontsentraadi pulber meropeneem/vaborbaktaam
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
1 g meropeneemi/1 g vaborbaktaami
3. ABIAINED
Naatriumkarbonaat
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
Kontsentraadi pulber
5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)
Vt pakendi infolehte. Intravenoosne. Ainult ühekordseks kasutamiseks.
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
Hoida temperatuuril kuni 25 °C.
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
Menarini International O. L. S.A. 1, Avenue de la Gare L-1611, Luxembourg Luksemburg
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/18/1334/001