RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Vasonit retard 600 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 600 mg pentoksüfülliini.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Toimeainet prolongeeritult vabastav tablett Valge, piklik ja kaksikkumer tablett, mõlemal küljel poolitusjooned. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Perifeersed arteriaalse vereringe häired.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine sõltub vereringehäire põhjusest ja raskusastmest ning individuaalsest ravimitaluvusest.

Annustamine

Täiskasvanud Üks toimeainet prolongeeritult vabastav tablett 1…2 korda ööpäevas. Tavaline annus on 1200 mg pentoksüfülliini ööpäevas. Hüpotensiooni ja vereringehäiretega patsientidel tohib annust suurendada järk-järgult.

Eakad ja neerukahjustusega patsiendid Eakatel ja neerukahjustusega patsientidel on neerude eritumisvõime vähenenud (kreatiniini kliirens <30 ml/min), seda tuleb arvestada annustamisel. Annust on vajalik vähendada 30%…50% võrra (sõltuvalt individuaalsest taluvusest), nt 1 toimeainet prolongeeritult vabastav tablett ööpäevas. Neerude ja maksa talitlusehäireta eakatel ei ole annust vaja kohandada

Maksakahjustsega patsiendid Maksakahjustusega patsientidel võib olla vajalik annust vähendada.

Lapsed Lastel kasutamine on vastunäidustatud, sest andmed puuduvad (vt lõik 4.3).

Ravi kestus on individuaalne ja määratakse arsti poolt.

Manustamisviis Tablett tuleb võtta pärast sööki koos vähese vedelikuga. Toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette ei tohi närida.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine, teiste ksantiini derivaatide nagu kofeiin, teobromiin, teofülliin või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
• Äge müokardiinfarkt.
• Koljusisene verejooks või mõni muu kliiniliselt oluline verejooks.
• Mao- ja/või soolehaavandid.
• Hemorraagiline diatees.
• Silma võrkkesta verejooks.
• Lapsed.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Vasonit retard’i tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel kellel on suurenenud risk silma võrkkesta verejooksu tekkeks, nt diabeedi ja hüpertensiooni korral. Silma võrkkesta verejooksu tekkimisel tuleb ravi kohe lõpetada.

Järgmiste haiguste korral tohib pentoksüfülliini kasutada ainult rangeid ettevaatusabinõusid järgides:

• koronaar- ja tserebraalveresoonte ateroskleroos kombineeritud kõrgvererõhutõvega;
• rasked südame rütmihäired;
• raske hüpotensioon;
• süsteemne erütematoosne luupus ja segatüüpi sidekoehaigused.

Ettevaatus on vajalik järgnevatel juhtudel:

• neerukahjustusega patsiendid (kreatiniini kliirens <30 ml/min);
• hüpotensiooniga patsiendid (süveneva hüpotensiooni oht);
• raske maksatalitluse häirega patsiendid (kumuleerumise oht);
• suhkurtõvega patsiendid (metaboolse seisundi halvenemise oht);
• patsiendid kalduvusega veritsustele nt antikoagulantravi või verehüübivushäirete tõttu (hüübivuse näitajaid (INR) tuleb hoolikalt jälgida);
• patsiendid, kellele on tehtud kirurgiline operatsioon.

Raske neerukahjustusega patsientidel tuleb vähendada annust. Annust tuleb vähendada kui samaaegselt manustatakse antihüpertensiivseid ravimeid. Hüpotensiooni või vereringehäiretega patsientidel tuleb vähendada annust järk-järgult võimaliku temporaalse hüpotensiooni tekkeohu tõttu, mis üksikjuhtudel võib põhjustada pärgarterite perfusiooni häireid. Annuse vastav vähendamine võib olla samuti vajalik.

Aplastilise aneemia tekkeohu tõttu peab ravi ajal pentoksüfülliiniga regulaarselt kontrollima vererakkude arvu.

Südamepuudulikkuse korral peab enne ravi pentoksüfülliiniga alustama ravi südameglükosiidiga. Südame raske rütmihäirega patsiente peab hoolikalt jälgima.

Ülitundlikkusreaktsioonide tekkimisel tuleb ravi kohe katkestada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Antihüpertensiivsed ravimid Antihüpertensiivsete ravimite toime võib tugevneda.

Suukaudsed diabeedivastased ravimid ja insuliin Pentoksüfülliin võib suurendada insuliini vabanemist diabeediga patsientidel ning tugevdada diabeedivastaste ravimite toimet.

Teofülliin Teofülliini sisaldus vereplasmas võib suureneda, seetõttu võivad teofülliini kõrvaltoimed sageneda.

Antikoagulandid Antikoagulantide või antiagregantide samaaegsel manustamisel võib toime tugevneda ning verejooksu risk suureneda, mistõttu tuleb jälgida koagulatsiooninäitajaid.

Tsimetidiin Samaaegsel manustamisel tsimetidiiniga, võib pentoksüfülliini sisaldus vereplasmas suureneda.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Kontrollitud uuringuid ei ole rasedatega läbi viidud. Seetõttu ei tohi pentoksüfülliini raseduse ajal kasutada. Pentoksüfülliin eritub rinnapiima.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Võimaliku vertiigo tõttu tuleb autojuhtimisel ja masinatega töötamisel olla ettevaatlik.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on jaotatud vastavalt raskusastmele ja esinemissagedusele järgnevalt:

• väga sage (≥ 1/10),
• sage (≥ 1/100 kuni < 1/10),
• aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100),
• harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000),
• väga harv (< 1/10 000)
• teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Südame häired Aeg-ajalt: arütmia (nt tahhükardia) Harv: stenokardia ja vererõhu langus, düspnoe või perifeerne ödeem/angioödeem, eriti suurte annuste korral. Väga harv: vererõhu tõus. Vere ja lümfisüsteemi häired Väga harv: vererakkude arvu muutused, aplastiline aneemia, trombotsütopeenia.

Närvisüsteemi häired Aeg-ajalt: vertiigo, treemor, peavalu. Väga harv: koljusisene verejooks, paresteesia, tõmblused, aseptiline meningiit.

Silma kahjustused Väga harv: ähmane nägemine, konjunktiviit, reetina verejooks, reetina irdumine.

Seedetrakti häired Väga sage: seedetrakti kaebused (nt raskustunne maos, kõrvetised, täistunne kõhus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus). Väga harv: seedetrakti verejooks.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage: õhetus. Väga harv: naha ja limaskestade veritsus, epidermise nekrolüüs, Stevensi-Johnsoni sündroom.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage: palavik.

Väga harv: rohke higistamine.

Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt: naha ülitundlikkusreaktsioonid (nt sügelemine, punetus, urtikaaria). Väga harv: raske anafülaktiline/anafülaktoidne reaktsioon (nt angioneurootiline ödeem või bronhospasm), teatud tingimustel võib põhjustada šokki.

Anafülaktilise/anafülaktoidse reaktsiooni esimeste nähtude tekkimisel tuleb ravi kohe katkestada ja vajadusel rakendada asjakohast ravi.

Maksa ja sapiteede häired Väga harv: maksasisene kolestaas ja transaminaaside aktiivsuse tõus.

Psühhiaatrilised häired Aeg-ajalt: rahutus, unehäired.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Pentoksüfülliini ägeda mürgistuse korral võivad tekkida iiveldus, vertiigo, tahhükardia, vererõhu langus, õhetus, teadvusetus, palavik, veriokse (seedetrakti verejooksu tunnus), arefleksia ja toonilis- kloonilised krambid. Üleannuse sümptomite korral tuleb ravi pentoksüfülliiniga kohe katkestada.

Ravi Vahetult pärast üleannuse suukaudset manustamist võib teha maoloputuse või manustada aktiivsütt toimeaine edasise imendumise vähendamiseks. Spetsiifiline antidoot puudub, ravi on sümptomaatiline. Tüsistuste ennetamiseks võib olla vajalik patsiendi jälgimine intensiivravi osakonnas. Lisaks mürgistuse üldravile, tuleb hoolikalt kontrollida verenäitajaid. Vererõhu järsu languse korral tuleb manustada vereplasma asendajat (kaaluda ödeemi nähte!). Hoida hingamisteed vabad. Hapnik võib olla näidustatud. Krampide korral on näidustatud diasepaami manustamine.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: perifeersed vasodilataatorid, ATC-kood: C04AD03

Pentoksüfülliin on ksantiini derivaat, mis avaldab toimet vere vormelementidele, vere viskoossusele ja veresooneseina silelihaskiududele (vasodilatsioon). Pentoksüfülliin parandab erütrotsüütide patoloogiliselt muutunud deformeeritavust, vähendab trombotsüütide agregatsiooni ja vähendab vere viskoossust. Seega parandab pentoksüfülliin mikrotsirkulatsiooni, suurendades aeglustunud verevoolu ja avaldades antitrombootilist toimet.

Toimeainet prolongeeritult vabastav ravimvorm garanteerib toimeaine ühtlase ja pikaajalise kontsentratsiooni veres; seega on võimalik pikendada annustamisintervalli.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast suukaudset manustamist imendub pentoksüfülliin kiiresti seedetraktist ja allub esmasele maksapassaažile.

Jaotumine Pentoksüfülliin ei seondu vereplasmavalkudega.

Biotransformatsioon ja eritumine Suukaudse manustamise järgselt on toimeaine ja metaboliitide eritumise poolväärtusaeg 0,5...1,5 tundi. Toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide vereplasmas püsimise keskmine aeg on ligikaudu 5 tundi. Pentoksüfülliin biotransformeerub täielikult ja enam kui 90% eritub neerude kaudu.

Patsientide erirühmad Neerukahjustusega (kreatiniini kliirens <30 ml/min) patsientidel on pentoksüfülliini ja selle metaboliitide eritumine aeglustunud. Maksakahjustusega patsientidel on eritumise poolväärtusaeg pikenenud ja absoluutne biosaadavus suurenenud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Äge toksilisus. Pentoksüfülliini annus, mis põhjustab hiirtel ja rottidel ägedat toksilisust, sõltub manustamisviisist: veenisisesel manustamisel 0,17...0,23 g/kg kehakaalu kohta, intraperitoneaalsel manustamisel 0,24...0,37 g/kg kehakaalu kohta, suukaudsel manustamisel1,2...2,1 g/kg kehakaalu kohta.

Krooniline toksilisus. Kroonilise toksilisuse uuringud ei tuvastanud toimeainega seotud toksilist elundi kahjustust pentoksüfülliini manustamisel ühe aasta jooksul rottidele päevases annuses kuni 1000 mg/kg kehakaalu kohta ja koertele kuni 100 mg/kg kehakaalu kohta. Ühes uuringus, mille käigus manustati koertele enam kui ühe aasta jooksul päevase annusena 320 mg/kg kehakaalu kohta või rohkem, ilmnesid mitmetel koertel koordinatsioonihäired, vereringehäired, veritsus, kopsuturse või hiidrakud munandites. Reproduktsioonitoksilisus Pentoksüfülliini reproduktsioonitoksilist toimet on uuritud rottidel, hiirtel, küülikutel ja koertel. Ei ole ilmnenud teratogeenset, embrüotoksilist või fertiilsust kahjustavat toimet. Inimese raviannusest 25 korda suuremat annust saanud rottide hulgas tõusis loote üsasiseste surmajuhtude arv.

Mutageensus ja kantserogeensus Hiirtel ja rottidel viidi läbi pikaajaline loomkatse (kuni 18 kuud) annustega kuni 570 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas uurimaks võimalikku kantserogeenset toimet. Rotte jälgiti 6 kuud. Hiirtel ei olnud kantserogeenseid toimeid. Emastel rottidel täheldati rinnanäärme healoomulise fibroadenoomi esinemissageduse vähest tõusu. Taolise leiu tähendus inimesele ei ole selge, sest esinemissageduse tõus oli ainult statistiliselt vähe oluline kasvaja osas, mis esineb vanematel rottidel. Mutageensuse katsetes (Ames, mikrotuuma ja UDS katse) ei ilmnenud mutageenseid toimeid.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu: hüpromelloos mikrokristalililne tselluloos

krospovidoon veevaba kolloidne ränidioksiid magneesiumstearaat

Kate: makrogool 6000 hüpromelloos titaandioksiid (E171) talk polüakrülaadi 30% dispersioon

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

5 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida blister välispakendis valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

20 tabletti, 50 tabletti või 60 tabletti PVC/ alumiinium blisterpakendis.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

G.L. Pharma GmbH Schlossplatz 1, 8502 Lannach Austria

8. MÜÜGILOA NUMBER

246099

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 11.06.2004 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 27.06.2014

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Aprill 2019