RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Betahistine Actavis 24 mg tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 24 mg beetahistiindivesinikkloriidi, mis vastab 15,63 mg beetahistiinile. INN. Betahistinum

Teadaolevat toimet omav abiaine: Üks tablett sisaldab 210 mg laktoosmonohüdraati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Tablett. Valged või peaaegu valged ümmargused kaksikkumerad tabletid ühel poolel poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

• Ménière’i sündroomi ravi, mille sümptomiteks võivad olla vertiigo, tinnitus, kuulmislangus ja iiveldus.
• Vestibulaarse vertiigo sümptomaatiline ravi.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Täiskasvanud (sh eakad) 12...24 mg kaks korda ööpäevas. Säilitusannused on tavaliselt vahemikus 24…48 mg ööpäevas. Annust võib kohaldada vastavalt patsiendi individuaalsetele vajadustele. Mõnikord on paranemist märgata alles paar nädalat pärast ravi algust.

Neerukahjustus Selle patsiendirühmaga ei ole spetsiifilisi kliinilisi uuringuid läbi viidud, kuid turuletulekujärgse kogemuse alusel ei ole annuse kohandamine ilmselt vajalik.

Maksakahjustus Selle patsiendirühmaga ei ole spetsiifilisi kliinilisi uuringuid läbi viidud, kuid turuletulekujärgse kogemuse alusel ei ole annuse kohandamine ilmselt vajalik.

Eakad Selle patsiendirühma kohta on kliiniliste uuringute andmeid vähe, kuid ulatusliku turuletulekujärgse kogemuse alusel ei ole annuse kohandamine selles patsiendirühmas vajalik.

Lapsed

Beetahistiini ei soovitata kasutada alla 18-aastastel lastel ebapiisavate ohutus- ja efektiivsusandmete tõttu.

Manustamisviis Suukaudne Tabletid tuleb alla neelata tervelt ilma närimata, koos piisava koguse vedelikuga, söögi ajal või pärast sööki.

4.3 Vastunäidustused

• ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

• feokromotsütoom. Kuna beetahistiin on histamiini sünteetiline analoog, võib see viia katehoolamiinide vabanemiseni kasvajast, mille tulemuseks on raske hüpertensioon.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Patsiente, kellel esineb bronhiaalastma, peptiline haavand või anamneesis peptiline haavand, tuleb ravi ajal tähelepanelikult jälgida.

Ettevaatusega tuleb beetahistiini määrata patsientidele, kellel esineb urtikaaria, allergiline riniit või lööve, kuna need sümptomid võivad ägeneda.

Ettevaatus on vajalik raske hüpotensiooniga patsientide ravimisel.

Ravim sisaldab laktoosi Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoosi- galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

In vivo koostoimete uuringuid ei ole läbi viidud. In vitro andmetele tuginevalt ei ole in vivo tsütokoom P450 ensüümi inhibeerimist oodata. In vitro andmetel inhibeerivad beetahistiini metabolismi ravimid, mis inhibeerivad monoamiini oksüdaasi (MAO), sh MAO B alatüüpi (nt selegiliin). Beetahistiini ja MAO inhibiitorite (sh MAO-B- selektiivsed inhibiitorid) samaaegsel kasutamisel on soovitatav ettevaatus. Beetahistiin on histamiini analoog, mistõttu võib beetahistiini koostoime antihistamiinidega teoreetiliselt mõjutada ükskõik kumma ravimi toimet.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Beetahistiini kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsed ei näita otsest ega kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele kliiniliselt asjakohaste terapeutiliste kontsentratsioonide juures (vt lõik 5.3). Ettevaatusena on parem vältida beetahistiini kasutamist raseduse ajal.

Imetamine Ei ole teada, kas beetahistiin eritub inimese rinnapiima. Beetahistiin eritub rottide piima. Loomkatsetes esines sünnijärgseid toimeid üksnes väga suurte annuste manustamisel (vt lõik 5.3). Ravimi tähtsust emale tuleb kaaluda, arvestades imetamise kasu ja võimalikke riske lapsele.

Fertiilsus Loomkatsetes ei tuvastatud toimet rottide fertiilsusele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Beetahistiin on näidustatud Ménière'i sündroomi raviks, mille sümptomiteks võivad olla vertiigo, kuulmislangus, tinnitus ja vestibulaarse pearingluse sümptomaatiliseks raviks. Mõlemad seisundid võivad negatiivselt mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Spetsiaalselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet uurivad kliinilised uuringud ei näidanud beetahistiinil üldse või näitasid ebaolulist toimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Alljärgnevalt on toodud kõrvaltoimed, mis on esinenud beetahistiiniga ravitud patsientidel platseebokontrollitud kliinilistes uuringutes, vastavalt esinemissagedustele: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10000).

Lisaks nendele kliinilistes uuringutes täheldatud juhtudele, on turuletulekujärgselt ja teadusliku kirjanduse andmetel esinenud järgnevaid kõrvaltoimeid. Nende kõrvaltoimete esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel ja on seetõttu määratletud kui „teadmata“.

Immuunsüsteemi häired Teadmata: ülitundlikkusreaktsioonid, nt anafülaksia.

Närvisüsteemi häired Sage: peavalu. Teadmata: üksikjuhtudel unisus.

Südame häired Harv: südamepekslemine.

Seedetrakti häired Sage: iiveldus ja düspepsia. Teadmata: seedetrakti kerged häired (nt oksendamine, kõhuvalu, kõhupuhitus). Seedetrakti häireid saab vältida, kui ravimit manustada söögi ajal või kui vähendada annust.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Teadmata: naha ja nahaaluskoe ülitundlikkusreaktsioonid, eriti angioneurootiline turse, urtikaaria, nahalööbed ja pruuritus.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teatada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamist on esinenud üksikutel juhtudel. Kuni 640 mg beetahistiini manustamisel on mõnedel patsientidel esinenud kerged või keskmise raskusega sümptomid (nt iiveldus, unisus, kõhuvalu). Tõsisemaid tüsistusi (nt krambid, kopsude või südamega seotud tüsistused) on esinenud beetahistiini tahtlikul üleannustamisel, erti kombinatsioonis teiste ravimite üleannustega. Üleannustamise korral tuleb rakendada üldist toetavat ravi.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised närvisüsteemi toimivad ained, peapööritusevastased preparaadid, ATC-kood: N07CA01

Toimemehhanism Beetahistiini toimemehhanism on teada ainult osaliselt. On mitu usutavat hüpoteesi, mida toetavad loomkatsed ja kliinilised andmed.

• Beetahistiin mõjutab histaminergilist süsteemi:

Beetahistiin toimib nii osalise histamiin H -retseptori agonistina kui ka histamiin H3-retseptori antagonistina ka närvikoes ja ei oma märkimisväärset aktiivsust H -retseptorite suhtes. Beetahistiin suurendab histamiini vabanemist ja ringlust, blokeerides presünaptilisi H -retseptoreid ning põhjustades H -retseptorite allaregulatsiooni.

• Beetahistiin võib suurendada verevoolu nii kohleaarpiirkonnas kui ka kogu peaajus: Farmakoloogilised loomkatsed on näidanud, et vereringe sisekõrva soonjutis (striae vascularis) paraneb, võimalik, et põhjuseks on sisekõrva mikrovereringe prekapillaarsete sfinkterite lõõgastumine. Beetahistiin parandab inimestel ka ajuverevarustust.
• Beetahistiin soodustab vestibulaarset kompensatsiooni:

Beetahistiin kiirendab vestibulaarset taastumist pärast ühepoolset neurektoomiat loomadel, luues ja soodustades tsentraalset vestibulaarset kompensatsiooni; sellele toimele on iseloomulik histamiini vabanemise ja ringluse ülesregulatsioon H3-retseptorite antagonismi vahendusel. Ka inimestel vähendas ravi beetahistiiniga vestibulaarse neurektoomia järgset taastumisaega.

• Beetahistiin muudab neuronaalset aktiivsust vestibulaartuumades:

On leitud, et beetahistiinil on ka annusest sõltuv inhibeeriv toime neuroni saki genereerimisele lateraalsetes ja mediaalsetes vestibulaartuumades. Kliiniline efektiivsus ja ohutus Beetahistiini efektiivsus on tõestatud uuringutes, millesse hõlmati vestibulaarse vertiigo ja Ménière’i tõvega patsiendid, kelle puhul näidati peapööritushoogude sageduse ja raskuse vähenemist.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Beetahistiin imendub suukaudsel manustamisel kiiresti ja peaaegu täielikult kogu seedetrakti ulatuses. Imendumisjärgselt metaboliseeritakse ravim kiiresti ja peaaegu täielikult 2-püridüülatseethappeks (2- pyridylacetic acid, 2-PAA). Betahistiini absoluutne biosaadavus on hinnanguliselt ligikaudu 1% selle väga suure esmase metabolismi tõttu. Beetahistiini sisaldus vereplasmas on väga madal. Farmakokineetiline analüüs põhineb seetõttu 2-PAA mõõtmistel plasmas ja uriinis. Tundlikku bioanalüütilist meetodit kasutavas uuringus näidati, et beetahistiini lähteaine plasmakontsentratsioon saavutab maksimumi ühe tunni jooksul pärast manustamist.

Jaotumine Beetahistiini seonduvus verevalkudega on alla 5%. Biotransformatsioon Pärast imendumist metaboliseerub beetahistiin kiiresti ja peaaegu täielikult metaboliidiks 2-PAA (millel puudub farmakoloogiline toime). Pärast beetahistiini suukaudset manustamist saavutab 2- PAA sisaldus plasmas (ja uriinis) maksimumi 1 tund pärast ravimi võtmist ja väheneb poolväärtusajaga ligikaudu 3,5 tundi.

Eritumine 2-PAA eritub täielikult uriiniga. Annusevahemikus 8...48 mg on ligikaudu 85% algannusest tuvastatav uriinis. Beetahistiini enda renaalne ja väljaheitega eritumine on vähese tähtsusega.

Lineaarsus

Tuvastatav tase püsib muutumatuna suukaudselt manustatud annusevahemikus 8...48 mg, mis viitab beetahistiini lineaarsele farmakokineetikale ning näitab, et asjassepuutuv metaboolne rada ei ole küllastunud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Krooniline toksilisus Koertel ja paavianidel täheldati närvisüsteemi kõrvaltoimeid pärast 120 mg/kg ja suuremate intravenoossete annuste manustamist. Beetahistiini kroonilise suukaudse toksilisuse katsetes manustati rottidele 18 kuu jooksul 500 mg/kg ja koertele 6 kuu jooksul 25 mg/kg annuseid. Beetahistiin oli hästi talutav, selget toksilist toimet ei avaldunud.

Mutageenne ja kartsinogeenne potentsiaal Beetahistiinil puudub mutageenne potentsiaal. Beetahistiini 18 kuud kestnud kroonilise toksilisuse uuringus rottidel annustega kuni 500 mg/kg ei esinenud mingeid viiteid kartsinogeensele potentsiaalile.

Reproduktsioonitoksilisus Reproduktsioonitoksilisuse uuringud on läbi viidud vaid ekspositsioonidega, mis ületavad piisavalt inimese maksimaalset ekspositsiooni, nii et nende tähtsus kliinilises praktikas on minimaalne.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Povidoon K90 Mikrokristalliline tselluloos Laktoosmonohüdraat Kolloidne veevaba ränidioksiid Krospovidoon Steariinhape

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult. Hoida temperatuuril kuni 25°C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/PVDC/Al blistrid. Pakendis 20, 30 40, 50, 60 või 100 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Teva B.V. Swensweg 5 2031 GA Haarlem Holland

8. MÜÜGILOA NUMBER

772012

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 31.01.2012 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.03.2013

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuni 2024