RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

Sellele ravimile kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teatada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest. Kõrvaltoimetest teatamise kohta vt lõik 4.8.

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Lunsumio 1 mg infusioonilahuse kontsentraat Lunsumio 30 mg infusioonilahuse kontsentraat

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Lunsumio 1 mg infusioonilahuse kontsentraat

Üks viaal sisaldab 1 mg mosunetuzumabi (mosunetuzumabum) 1 ml-s (kontsentratsioon 1 mg/ml).

Lunsumio 30 mg infusioonilahuse kontsentraat

Üks viaal sisaldab 30 mg mosunetuzumabi (mosunetuzumabum) 30 ml-s (kontsentratsioon 1 mg/ml).

Mosunetuzumab on täispikk humaniseeritud CD20/CD3-vastane isotüübi immunoglobuliin Ig G1, mis on toodetud rekombinantse DNA tehnoloogia abil hiina hamstri munasarja (Chinese hamster ovary, CHO) rakkudes.

Teadaolevat toimet omav abiaine

Üks 1 mg viaal sisaldab 0,6 mg polüsorbaat 20. Üks 30 mg viaal sisaldab 18 mg polüsorbaat 20. Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Infusioonilahuse kontsentraat.

Selge värvitu vedelik, mille pH on 5,8 ja osmolaalsus 240…356 mOsm/kg.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Lunsumio on monoteraapiana näidustatud retsidiveerunud või refraktaarse follikulaarse lümfoomi (FL) raviks täiskasvanud patsientidel, kes on saanud vähemalt kahte eelnevat süsteemset ravi.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Lunsumiot tohib manustada ainult vähivastase ravi kasutamisele spetsialiseerunud tervishoiutöötaja järelevalve all tingimustes, kus on käepärast vajalikud vahendid raskete reaktsioonide, näiteks tsütokiinide vabanemise sündroomi (cytokine release syndrome, CRS) ja immuunefektorrakkudega seotud neurotoksilisuse sündroomi (Immune Effector Cell-Associated Neurotoxicity Syndrome, ICANS) raviks (vt allpool ja lõik 4.4). Oluline on kontrollida ravimpreparaadi etiketti, et manustada patsiendile õige ravimvorm (intravenoosne või subkutaanne fikseeritud annus), nagu arst on määranud. Lunsumio intravenoosne

ravimvorm ei ole mõeldud subkutaanseks manustamiseks ning seda tohib manustada ainult intravenoosse infusioonina. Annustamine

Profülaktika ja premedikatsioon

Lunsumiot tohib manustada hästi hüdreeritud patsientidele.

Tabelis 1 on toodud üksikasjalik teave soovitatava premedikatsiooni kohta CRS-i ja infusiooniga seotud reaktsioonide vältimiseks.

Tabel 1 Enne Lunsumio infusiooni patsientidele manustatav premedikatsioon

Premedikatsiooni vajavad Premedikatsioon Manustamine patsiendid Tsüklid 1 ja 2: kõik patsiendid Intravenoossed kortikosteroidid: Lõpetada vähemalt 1 tund Alates 3. tsüklist: patsiendid, või metüülprednisoloon 80 mg kellel tekkis eelneva annuse Antihistamiin: 50…100 mg Vähemalt 30 minutit enne manustamisel mis tahes astme difenhüdramiinvesinikkloriidi või Lunsumio infusiooni CRS samaväärset suukaudset või

Lunsumio soovitatav annus iga 21-päevase tsükli puhul on toodud tabelis 2.

Tabel 2 Lunsumio annus retsidiveerunud või refraktaarse follikulaarse lümfoomiga patsientidele

Ravipäev Lunsumio annus Infusiooni kiirus

1. tsükkel 1. päev 1 mg 1. tsükli Lunsumio infusioonid tuleb

8. päev 2 mg manustada vähemalt 4 tunni jooksul.

15. päev 60 mg

2. tsükkel 1. päev 60 mg Kui 1. tsükli infusioonid olid hästi talutavad, Alates 1. päev 30 mg võib Lunsumio järgnevad infusioonid 3. tsüklist manustada 2 tunni jooksul.

Ravi kestus

Lunsumiot tuleb manustada 8 tsükli jooksul, välja arvatud juhul, kui patsiendil tekib vastuvõetamatu toksilisus või haiguse progressioon.

Täieliku ravivastuse saavutanud patsiendid ei vaja pärast 8 tsüklit edasist ravi. Patsientidele, kes saavutavad pärast 8 tsüklit osalise ravivastuse või kellel on selleks ajaks saavutatud vastuseks ravile Lunsumioga stabiilne haigus, tuleb manustada veel 9 ravitsüklit (kokku 17 tsüklit), välja arvatud juhul, kui patsiendil tekib vastuvõetamatu toksilisus või haiguse progressioon.

Hilinenud või vahelejäänud annus

Tabel 3. Soovitused ravi taasalustamiseks Lunsumio intravenoosse infusiooniga pärast annustamise edasilükkamist Viimane Aeg viimase annuse Järgmis(t)e annus(t)e manustamine manustatud manustamisest annus 1 kuni 2 nädalat 1 mg plaanitud raviskeemi.

1. tsükli Korrata annust 1 mg (1. tsükli 1. päev), seejärel

1. päev Üle 2 nädala manustada 2 mg (1. tsükli 8. päev) ja jätkata

1 kuni 2 nädalat 2 mg Üle 2 nädala

1. tsükli kuni alla 6 nädala

8. päev

6 nädalat või rohkem (1. tsükli 8. päev), seejärel manustada 60 mg 1 nädal kuni alla 6 nädala 60 mg

1. tsükli

15. päev 6 nädalat või rohkem

3 nädalat kuni alla 6 nädala 60 mg

2. tsükli

1. päev 6 nädalat või rohkem

3 nädalat kuni alla 6 nädala 30 mg

3. tsükkel ja

edasi 6 nädalat või rohkem * Annuste manustamisel järgmise tsükli 1. päeval, 8. päeval ja 15. päeval manustada kõigile patsientidele premedikatsioon vastavalt tabelile 1 Märkus: kõik viited tsüklile ja päevale tähistavad nominaalset tsüklit ja päeva. Annuse muutmine Patsientidel, kellel tekivad 3. või 4. astme reaktsioonid (nt tõsine infektsioon, kasvaja ägenemisreaktsioon, tuumori lüüsi sündroom), tuleb ravi ajutiselt katkestada kuni sümptomite taandumiseni (vt lõik 4.4). Tsütokiinide vabanemise sündroom CRS tuvastatakse kliinilise pildi põhjal (vt lõik 4.4). Patsiente tuleb uurida palaviku, hüpoksia ja hüpotensiooni teiste põhjuste suhtes, nagu infektsioonid/sepsis, ning neid vastavalt ravida. Infusiooniga seotud reaktsioonid (infusion related reactions, IRR) ei pruugi olla kliiniliselt eristatavad CRS-i ilmingutest. Kui esineb CRS-i või IRR-i kahtlus, tuleb patsiente ravida vastavalt tabelis 4 toodud soovitustele.

Tabel 4 CRS-i klassifikatsioon1 ja ravi

CRS-i aste CRS-i ravi2 Lunsumio järgmine

1. aste Kui CRS tekib infusiooni ajal: Sümptomid peavad olema

Palavik ≥ 38 ºC rakendada sümptomaatilist ravi; 72 tundi enne järgmist

2. aste Kui CRS tekib infusiooni ajal: Sümptomid peavad olema

Palavik ≥ 38 ºC rakendada sümptomaatilist ravi; 72 tundi enne järgmist ja/või • pärast sümptomite taandumist tuleb infusiooni. hüpotensioon, mis infusiooni uuesti alustada 50% ei vaja väiksema kiirusega; Võimalusel tuleb vasopressoorset • kui sümptomid pärast ravi premedikatsiooni ravi, ja/või taasalustamist korduvad, tuleb suurendada7. hüpoksia, mis käimasolev infusioon lõpetada. vajab väikese Kaaluda tuleb järgmise voolukiirusega Kui CRS tekib pärast infusiooni: infusiooni manustamist hapnikku6 • rakendada sümptomaatilist ravi. 50% väiksema kiirusega ja ninakanüüli patsienti sagedamini kaudu või jälgida. vabavooluna (blow-by) • kaaluda deksametasooni3 ja/või

3. aste Kui CRS tekib infusiooni ajal: Sümptomid peavad olema

Palavik ≥ 38 ºC • rakendada sümptomaatilist ravi; 72 tundi enne järgmist ja/või • manustada deksametasooni3 ja infusiooni. hüpotensioon, mis totsilizumabi4,5. vajab Patsient tuleb järgmiseks vasopressoorset Kui CRS tekib pärast infusiooni: infusiooniks ravi • rakendada sümptomaatilist ravi; hospitaliseerida. (vasopressiiniga või ilma), ja/või totsilizumabi4,5. Võimalusel tuleb hüpoksia, mis premedikatsiooni vajab suure suurendada7. voolukiirusega hapnikku8 Järgmine infusioon tuleb ninakanüüli, manustada 50% väiksema näomaski, kiirusega. reservuaarkotiga

CRS-i aste CRS-i ravi2 Lunsumio järgmine maski või Venturi maski kaudu

4. aste Kui CRS tekib infusiooni ajal või pärast infusiooni:

Palavik ≥ 38 ºC • rakendada sümptomaatilist ravi; ja/või • manustada deksametasooni3 ja totsilizumabi4,5. hüpotensioon, mis vajab mitut Kui CRS ei allu deksametasoonile ja totsilizumabile: vasopressorit (v.a • manustada teisi immunosupressante9 ja metüülprednisolooni vasopressiin), ja/või hüpoksia, mis vajab positiivse rõhuga hapniku manustamist (nt CPAP, BiPAP, intubatsioon ja mehaaniline ventilatsioon) 1 ASTCT = American Society for Transplantation and Cellular Therapy. Premedikatsioon võib varjata palavikku, seega kui kliiniline pilt vastab CRS-ile, tuleb järgida neid juhendeid. 2 Kui CRS ei allu ravile, tuleb kaaluda muid põhjuseid, sh hemofagotsütaarset lümfohistiotsütoosi 3 Deksametasooni tuleb manustada annuses 10 mg intravenoosselt iga 6 tunni järel (või samaväärset) kuni kliinilise paranemiseni 4 Uuringus GO29781 manustati totsilizumabi intravenoosselt annuses 8 mg/kg (mitte ületades 800 mg infusiooni kohta) vajaduse korral CRS-i raviks 5 Kui esimese annuse järgselt ei ilmne CRS-i nähtude ja sümptomite kliinilist paranemist, võib vähemalt 8-tunnise vahega manustada intravenoosse totsilizumabi teise 8 mg/kg annuse (maksimaalselt 2 annust CRS-i episoodi kohta). Iga 6-nädalase raviperioodi jooksul Lunsumioga ei tohi totsilizumabi annuste arv kokku ületada 3 annust 6 Väikese voolukiirusega hapnikku määratletakse kui hapniku manustamist kiirusega < 6 l minutis 7 Lisateabe saamiseks vt tabel 1 8 Suure voolukiirusega hapnikku määratletakse kui hapniku manustamist kiirusega ≥ 6 l minutis 9 Riegler L et al. (2019) Immuunefektorrakkudega seotud neurotoksilisuse sündroomi (ICANS) klassifikatsioon ja ravi ICANS tuvastatakse kliinilise pildi põhjal (vt lõik 4.4). Välistada tuleb neuroloogiliste sümptomite muud põhjused. Kui esineb ICANS-i kahtlus, tuleb seda ravida vastavalt tabelis 5 toodud soovitustele.

Tabel 5 Immuunefektorrakkudega seotud neurotoksilisuse sündroom (ICANS) Astea Tegevussoovitused

1. aste Katkestada ravi Lunsumioga ja jälgida neuroloogilise

ICEb 7...9 või teadvuse taseme langus, kuid taandumiseni.c,d ärkab spontaanselt

Astea Tegevussoovitused

2. aste Katkestada ravi Lunsumioga ja jälgida neuroloogilise

ICEb 3...6 või teadvuse taseme langus, kuid taandumiseni.c,d ärkab hääle kuulmisel

3. aste Katkestada ravi Lunsumioga ja jälgida neuroloogilise

ICEb 0...2 või teadvuse taseme langus, kuid taandumiseni.d,e ärkab pärast taktiilset stimulatsiooni, või mis tahes kliiniline krambihoog, mis Rakendada toetavat ravi, mis võib sisaldada taandub kiiresti, või fokaalne/lokaalne turse intensiivravi, ning kaaluda neuroloogi neuroloogilisel kuvauuringul konsultatsiooni ja neuroloogilist hindamist.

Astea Tegevussoovitused 4. aste Lõpetada alaliselt ravi Lunsumioga.

ICEb on 0 või patsient ei ole äratatav või Rakendada toetavat ravi, mis võib sisaldada vajab ärkamiseks jõulist või korduvat intensiivravi, ning kaaluda neuroloogi taktiilset stimulatsiooni või eluohtlik konsultatsiooni ja neuroloogilist hindamist. pikaajaline krambihoog (> 5 min) või korduvad krambihood ilma taastumiseta Ravida 10 mg deksametasooniga intravenoosselt iga algtasemele või süvafokaalne motoorne 6 tunni järel, kui patsient ei saa teisi kortikosteroide, nõrkus või difuusne ajuturse neuroloogilisel kuni seisund on paranenud 1. astmeni, seejärel kuvauuringul vähendada annust järk-järgult.

a ASTCT (American Society for Transplantation and Cellular Therapy) konsensuslikud klassifikatsioonikriteeriumid. b Kui patsient on äratatav ja võimeline tegema immuunefektorrakkudega seotud entsefalopaatia (Immune Effector Cell-Associated Encephalopathy, ICE) hindamist, tuleb hinnata: orienteerumist (teab aastat, kuud, linna, haiglat = 4 punkti); nimetamist (nimetab 3 objekti, nt näitab kellale, pliiatsile, nööbile = 3 punkti); käskluste täitmist (nt „näidake mulle 2 sõrme“ või „pange silmad kinni ja näidake keelt“ = 1 punkt); kirjutamist (võimeline kirjutama standardlause = 1 punkt; ja tähelepanu (loendab tagurpidi 100-st kümneni = 1 punkt). Kui patsient ei ole äratatav ega võimeline tegema ICE hindamist (4. raskusastme ICANS) = 0 punkti. c Enne Lunsumioga ravi katkestamise otsust kaaluda neuroloogilise toksilisuse tüüpi. d Vt „Hilinenud või vahelejäänud annus“ juhiste saamiseks ravi taasalustamise kohta Lunsumioga pärast ravikatkestust. e Enne Lunsumioga ravi taasalustamist hinnata kasu/riski suhet. Patsientide erirühmad

Eakad

≥ 65-aastastel patsientidel ei ole Lunsumio annuse kohandamine vajalik (vt lõik 5.2).

Neerukahjustus

Raske neerukahjustusega patsientidel ei ole Lunsumio kasutamist uuritud. Farmakokineetika põhjal ei peeta kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidel annuse kohandamist vajalikuks (vt lõik 5.2).

Maksakahjustus

Maksakahjustusega patsientidel ei ole Lunsumio kasutamist uuritud. Farmakokineetika põhjal ei peeta annuse kohandamist vajalikuks (vt lõik 5.2).

Lapsed

Lunsumio ohutus ja efektiivsus lastel vanuses alla 18 aasta ei ole veel tõestatud.

Manustamisviis

Lunsumio on ainult intravenoosseks manustamiseks. Lunsumio tuleb lahjendada aseptilist tehnikat kasutades tervishoiutöötaja järelevalve all. Seda manustatakse intravenoosse infusioonina selleks ettenähtud infusioonisüsteemi kaudu. Lunsumio manustamisel ei tohi kasutada süsteemisisest filtrit. Lunsumio manustamisel saab kasutada tilgakambri filtreid.

Lunsumio esimese tsükli intravenoossed infusioonid peavad kestma vähemalt 4 tundi. Kui 1. tsükli infusioonid on hästi talutavad, võib järgnevate tsüklite ravi manustada 2-tunnise infusioonina.

Lunsumiot ei tohi manustada intravenoosse süste ega boolusena.

Ravimpreparaadi lahjendamise juhised enne manustamist vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Jälgitavus

Bioloogiliste ravimpreparaatide jälgitavuse parandamiseks tuleb manustatava ravimi nimi ja partii number selgelt dokumenteerida.

Tsütokiinide vabanemise sündroom (CRS)

Lunsumiot saavatel patsientidel on tekkinud CRS, sh eluohtlikud reaktsioonid (vt lõik 4.8). Nähtudeks ja sümptomiteks olid püreksia, külmavärinad, hüpotensioon, tahhükardia, hüpoksia ja peavalu. Infusiooniga seotud reaktsioonid ei pruugi olla kliiniliselt eristatavad CRS-i ilmingutest. CRS-i juhud tekkisid valdavalt 1. tsükli ajal ning olid peamiselt seotud 1. päeva ja 15. päeva annuste manustamisega.

Patsientidel tuleb vähemalt 2 tsükli jooksul kasutada premedikatsiooni kortikosteroidide, antipüreetikumide ja antihistamiinidega. Enne Lunsumio manustamist peavad patsiendid saama piisavalt vedelikke. Patsiente tuleb jälgida CRS-i nähtude või sümptomite suhtes. Patsiente tuleb juhendada, et kui neil tekivad mis tahes ajal CRS-i nähud või sümptomid, peavad nad kohe otsima arstiabi. Arstid peavad algatama patsienti toetava ravi totsilizumabi ja/või kortikosteroididega vastavalt näidustusele (vt lõik 4.2). Tõsised infektsioonid

Lunsumiot saavatel patsientidel on tekkinud tõsised infektsioonid, näiteks pneumoonia, baktereemia, sepsis, septiline šokk ja oportunistlikud infektsioonid, mis mõnedel juhtudel olid eluohtlikud või lõppesid surmaga (vt lõik 4.8). Pärast Lunsumio infusiooni saamist on patsientidel täheldatud febriilset neutropeeniat. Teatatud on progresseeruva multifokaalse leukoentsefalopaatia (progressive multifocal leukoencephalopathy, PML) juhtudest patsientidel, kes said CD20-vastaseid monoklonaalseid antikehasid, sh CD3-CD20 bispetsiifilisi antikehasid.

Lunsumiot ei tohi manustada aktiivsete infektsioonide esinemise korral. Tuleb rakendada ettevaatust, kui Lunsumio kasutamist kaalutakse patsientidel, kellel on anamneesis korduvad või kroonilised infektsioonid (nt krooniline aktiivne Epsteini-Barri viirus), infektsioonide suhtes vastuvõtlikkust suurendavad seisundid või kes on saanud märkimisväärset eelnevat immunosupressiivset ravi. Vajadusel tuleb patsientidele profülaktiliselt manustada antibakteriaalseid, viiruse- ja/või seenevastaseid ravimeid. Patsiente tuleb jälgida infektsiooni nähtude ja sümptomite suhtes enne ja

pärast Lunsumio manustamist ning neid vastavalt ravida. Febriilse neutropeenia korral tuleb patsientidel hinnata infektsiooni esinemist ja manustada antibiootikume, vedelikke ja muud toetavat ravi vastavalt kohalikele juhistele. Patsiente tuleb jälgida uute või süvenevate neuroloogiliste kahjustuste suhtes. Kui ravi ajal Lunsumioga tekivad PML-ile viitavad neuroloogilised sümptomid, tuleb ravi Lunsumioga katkestada ning alustada sobivate diagnostiliste ja ravivõtetega, sh konsultatsioon neuroloogiga. Immuunefektorrakkudega seotud neurotoksilisuse sündroom (ICANS)

Lunsumiot saavatel patsientidel on tekkinud ICANS, sealhulgas tõsised ja eluohtlikud reaktsioonid. ICANS võib avalduda samaaegselt CRS-iga, pärast CRS-i taandumist või CRS-i puudumisel. Kliinilistes uuringutes teatatud ICANS-i ilmingud olid segasusseisund, letargia, entsefalopaatia, teadvuse taseme langus ja mäluhäired. Enamik juhte tekkis esimese tsükli ajal.

Pärast Lunsumio manustamist tuleb patsiente jälgida ICANS-i nähtude ja sümptomite suhtes. Patsiente tuleb juhendada, et kui neil tekivad mis tahes ajal nähud või sümptomid, tuleb kohe otsida arstiabi (vt „Patsiendi kaart“ allpool).

Patsientidele tuleb soovitada, et nad rakendaksid ettevaatust (või sümptomite esinemisel väldiksid neid tegevusi) autojuhtimise, rattaga sõitmise või rasketehnikaga või potentsiaalselt ohtlike masinatega töötamise ajal (vt lõik 4.7).

ICANS-i esimeste nähtude või sümptomite ilmnemisel ravida vastavalt tabelis 5 toodud soovitustele. Kui on soovitatud, tuleb ravi Lunsumioga katkestada või alaliselt lõpetada.

Hemofagotsütaarne lümfohistiotsütoos

Lunsumiot saavatel patsientidel on teatatud hemofagotsütaarsest lümfohistiotsütoosist (HLH), sealhulgas surmaga lõppenud juhtudest. HLH on eluohtlik sündroom, mida iseloomustavad palavik, hepatomegaalia ja tsütopeeniad. HLH võimalust tuleb kaaluda, kui CRS-i haiguspilt on ebatüüpiline või pikenenud. Patsiente tuleb jälgida HLH kliiniliste nähtude ja sümptomite suhtes (vt lõik 4.2). HLH kahtluse korral tuleb ravi Lunsumioga katkestada ja alustada HLH ravi.

Kasvaja ägenemisreaktsioon

Lunsumioga ravitud patsientidel on teatatud kasvaja ägenemisreaktsiooni tekkest (vt lõik 4.8). Ilminguteks olid uued või süvenevad pleuraefusioonid, piirdunud valu ja turse lümfoomi kollete piirkonnas ja kasvaja põletik. Kooskõlas Lunsumio toimemehhanismiga on kasvaja ägenemisreaktsioon tõenäoliselt tingitud T-rakkude sissevoolust kasvaja paikmetesse Lunsumio manustamise järgselt. Kasvaja ägenemisreaktsiooni spetsiifilisi riskifaktoreid ei ole tuvastatud, kuid kasvaja ägenemisreaktsiooni tagajärjel tekkinud massiefekti tõttu on seisundi halvenemise ja haigestumise risk suurenenud patsientidel, kelle suuremahulised kasvajad paiknevad hingamisteede ja/või elutähtsate organite vahetus läheduses. Lunsumioga ravi saavaid patsiente tuleb jälgida ja hinnata kasvaja ägenemisreaktsiooni suhtes kriitilistes anatoomilistes piirkondades.

Tuumori lüüsi sündroom (TLS)

Lunsumiot saavatel patsientidel on teatatud TLS-i tekkest (vt lõik 4.8). Enne Lunsumio manustamist peavad patsiendid olema hästi hüdreeritud. Vajadusel tuleb patsientidele manustada profülaktilist hüperurikeemiavastast ravi (nt allopurinool, rasburikaas). Patsiente, eriti suure kasvajakoormusega või kiiresti prolifereeruvate kasvajatega ja vähenenud neerufunktsiooniga patsiente, tuleb jälgida TLS-i nähtude või sümptomite suhtes. Patsientide jälgimiseks tuleb teha vere biokeemilised analüüsid ja kõrvalekaldeid kiiresti ravida.

Immuniseerimine

Lunsumioga samaaegselt ei tohi manustada elus- ja/või nõrgestatud elusvaktsiine. Uuringuid ei ole läbi viidud patsientidel, kes on hiljuti saanud elusvaktsiine. Patsiendi kaart

Raviarst peab patsiendiga arutama Lunsumio kasutamisega seotud riske. Patsiendile antakse patsiendi kaart, mida tuleb endaga kogu aeg kaasas kanda. Patsiendi kaardil on kirjas CRS-i ja ICANS-i sagedad nähud ja sümptomid, sealhulgas juhised selle kohta, millal peab patsient otsima arstiabi.

Teadaolevat toimet omav abiaine

Ravim sisaldab polüsorbaat 20. Ravim sisaldab 0,6 mg polüsorbaat 20 ühes Lunsumio 1 mg infusioonilahuse kontsentraadi viaalis ja 18 mg polüsorbaat 20 ühes Lunsumio 30 mg infusioonilahuse kontsentraadi viaalis, mis vastab 0,6 mg/ml. Polüsorbaadid võivad põhjustada allergilisi reaktsioone.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimete uuringuid ei ole läbi viidud.

Ei saa välistada mööduvat kliiniliselt olulist toimet kitsa terapeutilise indeksiga CYP450 substraatidele (nt varfariin, vorikonasool, tsüklosporiin jt), sest ravi alustamine Lunsumioga põhjustab tsütokiinide sisalduse mööduvat suurenemist, mis võib põhjustada CYP450 ensüümide inhibeerimist. Terapeutilist jälgimist tuleks kaaluda ravi alustamisel Lunsumioga patsientidel, keda ravitakse kitsa terapeutilise indeksiga CYP450 substraatidega. Vajadusel tuleb samaaegselt kasutatava ravimpreparaadi annust kohandada.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasestumisvõimelised naised / kontratseptsioon

Rasestumisvõimelised naised peavad kasutama efektiivset rasestumisvastast vahendit Lunsumio saamise ajal ja vähemalt 3 kuu jooksul pärast Lunsumio viimast infusiooni.

Rasedus

Lunsumio kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad. Loomkatsed ei ole piisavad kahjuliku toime hindamiseks reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Lunsumiot ei ole soovitatav kasutada raseduse ajal ega rasestumisvõimelistel naistel, kes ei kasuta rasestumisvastaseid vahendeid. Imetamine

Ei ole teada, kas mosunetuzumab/metaboliidid erituvad rinnapiima. Riski vastsündinutele/imikutele ei saa välistada. Ravi ajaks Lunsumioga tuleb rinnaga toitmine lõpetada.

Fertiilsus

Inimestelt saadud fertiilsusandmed puuduvad. 26-nädalases toksilisusuuringus makaakidel ei täheldatud kahjustusi isas- või emasloomade reproduktiivorganites ekspositsiooni (AUC) väärtuste puhul, mis olid sarnased soovitatavat annust saavatel patsientidel saavutatava ekspositsiooniga (AUC).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Lunsumio mõjutab tugevalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. ICANS-i tekkevõimaluse tõttu esineb Lunsumiot saavatel patsientidel risk teadvuse taseme languseks (vt lõik 4.4). ICANS-i

tekkevõimaluse tõttu tuleb patsientidele soovitada, et nad rakendaksid ettevaatust (või sümptomite esinemisel väldiksid neid tegevusi) autojuhtimise, rattaga sõitmise või rasketehnikaga või potentsiaalselt ohtlike masinatega töötamise ajal.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusandmete kokkuvõte

Selles lõigus kirjeldatud kõrvaltoimed pärinevad olulisest kliinilisest uuringust GO29781, mis viidi läbi patsientidel, keda raviti soovitatava intravenoosse annusega (n = 218) ja soovitatava subkutaanse annusega (n = 139). Patsientidel oli follikulaarne lümfoom (51,8%), difuusne B-suurrakklümfoom (26,9%), transformeerunud follikulaarne lümfoom (9,8%), mantelrakuline lümfoom (7,3%), Richteri transformatsioon (3,9%) ja muud histoloogiad (0,3%). Saadud Lunsumio intravenoosse ravi tsüklite arvu mediaan oli 8 (vahemik 1…17), 37% patsientidest said 8 tsüklit ja 15% patsientidest enam kui 8 tsüklit kuni 17 tsüklit.

Sellesse ohutuspopulatsiooni koondati soovitatava intravenoosse annuse (n = 218) ja subkutaanse annuse (n = 139) saanud patsiendid (n = 357). Selles ohutuse koondpopulatsioonis olid kõige sagedamad täheldatud kõrvaltoimed (≥ 20%) tsütokiinide vabanemise sündroom, neutropeenia, lööve ja ülemiste hingamisteede infektsioon. Kõige sagedamad täheldatud tõsised kõrvaltoimed (≥ 2%) olid tsütokiinide vabanemise sündroom (CRS) (17% ASTCT klassifikatsioonisüsteemi alusel), püreksia (3%), sepsis (3%), ülemiste hingamisteede infektsioon (3%) ja pneumoonia (5%). Kõrvaltoime tõttu lõpetati Lunsumio kasutamine püsivalt 5,8%-l (21/357) patsientidest. Soovitatavat intravenoosset annust saanud patsientide seas (n = 218) oli CRS ainus kõrvaltoime, mille tõttu lõpetas ravi rohkem kui üks patsient (2 patsienti [0,9%]).

Kõrvaltoimete tabelkokkuvõte

Kõrvaltoimed on järgnevalt loetletud MedDRA organsüsteemi klassi ja esinemissageduse kategooriate järgi. Esinemissagedused on määratletud kui väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Tabel 6 Lunsumioga ravitud patsientidel esinenud kõrvaltoimed

Organsüsteemi klass / eelistermin või kõrvaltoime Infektsioonid ja infestatsioonid Ülemiste hingamisteede infektsioon1 Väga sage Sage Viirusinfektsioon2 Sage Aeg-ajalt Kuseteede infektsioon3 Sage Sage Pneumoonia4 Sage Sage Alumiste hingamisteede infektsioon5 Sage Aeg-ajalt Sepsis6 Sage Sage Seeninfektsioon7 Sage Aeg-ajalt Bakteriaalne infektsioon8 Aeg-ajalt Aeg-ajalt Hea-, pahaloomulised ja täpsustamata kasvajad (sh tsüstid ja polüübid) Kasvaja ägenemisreaktsioon9 Sage Aeg-ajalt Vere ja lümfisüsteemi häired Neutropeenia10 Väga sage Väga sage Aneemia Väga sage Sage Trombotsütopeenia11 Väga sage Sage Febriilne neutropeenia Sage Sage Immuunsüsteemi häired Tsütokiinide vabanemise sündroom12 Väga sage Sage

Organsüsteemi klass / eelistermin või kõrvaltoime Hemofagotsütaarne lümfohistiotsütoos13,20 Aeg-ajalt Aeg-ajalt Ainevahetus- ja toitumishäired Hüpofosfateemia14 Väga sage Väga sage Hüpokaleemia15 Väga sage Sage Hüpomagneseemia16 Sage Väga harv Tuumori lüüsi sündroom Aeg-ajalt Aeg-ajalt Närvisüsteemi häired Peavalu17 Väga sage Aeg-ajalt Pearinglus18 Sage Aeg-ajalt Immuunefektorrakkudega seotud Sage Väga harv neurotoksilisuse sündroom19,20 Seedetrakti häired Kõhulahtisus Väga sage Aeg-ajalt Iiveldus Väga sage Aeg-ajalt Naha ja nahaaluskoe kahjustused Lööve21 Väga sage Sage Kihelus Väga sage Väga harv Naha kuivus Väga sage Väga harv Naha koorumine Sage Väga harv Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Püreksia Väga sage Sage Külmavärinad Väga sage Aeg-ajalt Uuringud Alaniini aminotransferaasi aktiivsuse Sage Sage suurenemine Aspartaadi aminotransferaasi aktiivsuse Sage Sage suurenemine 1 Ülemiste hingamisteede infektsioon hõlmab ülemiste hingamisteede infektsiooni, nasofarüngiiti, sinusiiti, hingamisteede infektsiooni, ülemiste hingamisteede viirusinfektsiooni, rinoviiruse infektsiooni, viiruslikku sinusiiti, hingamisteede viirusinfektsiooni ja COVID-19 2 Viirusinfektsioon hõlmab tsütomegaloviiruse infektsiooni, tsütomegaloviiruse infektsiooni reaktivatsiooni, Epsteini-Barri viiruse infektsiooni reaktivatsiooni, silma herpes simplex viiruse ja vöötohatise (herpes zoster) reaktivatsiooni 3 Kuseteede infektsioon hõlmab kuseteede infektsiooni, ägedat püelonefriiti ja Escherichia kuseteede infektsiooni 4 Pneumoonia hõlmab pneumooniat ja COVID-19 pneumooniat 5 Alumiste hingamisteede infektsioon hõlmab alumiste hingamisteede infektsiooni ja bronhiiti 6 Sepsis hõlmab sepsist ja septilist šokki 7 Seeninfektsioon hõlmab Candida sepsist ja Pneumocystis jirovecii pneumooniat 8 Bakteriaalne infektsioon hõlmab bakteriaalset sinusiiti ja baktereemiat 9 Kasvaja ägenemisreaktsioon hõlmab kasvaja ägenemisreaktsiooni, pleuraefusiooni, kasvaja põletikku ja valu küljes 10 Neutropeenia hõlmab neutropeeniat ja vähenenud neutrofiilide arvu 11 Trombotsütopeenia hõlmab trombotsütopeeniat ja vähenenud trombotsüütide arvu 12 ASTCT (American Society for Transplantation and Cellular Therapy) järgi 13 Hemofagotsütaarne lümfohistiotsütoos (HLH) hõlmab HLH-d 14 Hüpofosfateemia hõlmab hüpofosfateemiat ja vere fosforisisalduse vähenemist 15 Hüpokaleemia hõlmab hüpokaleemiat ja vere kaaliumisisalduse vähenemist 16 Hüpomagneseemia hõlmab hüpomagneseemiat ja vere magneesiumisisalduse vähenemist 17 Peavalu hõlmab peavalu, migreeni ja ebamugavustunnet peas 18 Pearinglus hõlmab pearinglust ja vertiigot 19 Kooskõlas ICANS-i meditsiinilise mõistega ASCTC järgi ning hõlmab segasusseisundit, ICANS-i, letargiat, entsefalopaatiat, teadvusetaseme langust ja mäluhäireid 20 Esinemissageduse arvutamine põhineb täiendavatel kliinilistel uuringutel 21 Lööve hõlmab löövet, erütematoosset löövet, eksfoliatiivset löövet, makuloosset löövet, makulopapuloosset löövet, sügelevat löövet, pustuloosset löövet, erüteemi, peopesa erüteemi, dermatiiti, aknesarnast dermatiiti, kontaktdermatiiti, palmaar-plantaarset erütrodüsesteesiat ja morbilliformset löövet

22 Surmaga lõppenud juhud esinesid Lunsumio subkutaanse süstimise korral terminite HLH, COVID-19, COVID-19 pneumoonia ja septiline šokk puhul ning Lunsumio intravenoosse infusiooni korral terminite pneumoonia ja sepsis puhul

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Tsütokiinide vabanemise sündroom (CRS)

Lunsumio intravenoosse infusiooniga ravitud patsientide seas tekkis mis tahes astme CRS (ASTCT klassifikatsioonisüsteemi alusel) 39%-l (86/218) patsientidest: 2. aste 14%-l, 3. aste 2,3%-l ja 4. aste 0,5%-l Lunsumioga ravitud patsientidest. Ühel patsiendil, kellel esines ainsana 4. astme kõrvaltoime, oli FL leukeemilises faasis ja tekkis samaaegselt ka TLS.

Mis tahes astme CRS tekkis 15%-l patsientidest pärast esimese tsükli 1. päeva annust, 5%-l pärast esimese tsükli 8. päeva annust, 33%-l pärast esimese tsükli 15. päeva annust, 5%-l pärast teist tsüklit ning 1%-l pärast kolmandat ja enamat tsüklit. CRS-i tekkeaja mediaan alates ravimi manustamisest esimese tsükli 1. päeval oli 5 tundi (vahemik: 1…73 tundi), esimese tsükli 8. päeval 28 tundi (vahemik: 5…81 tundi), esimese tsükli 15. päeval 25 tundi (vahemik: 0,1…391 tundi) ja teise tsükli 1. päeval 46 tundi (vahemik: 12…82 tundi). CRS taandus kõigil patsientidel ja CRS-i juhtude kestuse mediaan oli 3 päeva (vahemik 1…29 päeva).

86 patsiendi, kellel esines CRS, seas olid kõige sagedamad CRS-i nähud ja sümptomid püreksia (98%), külmavärinad (36%), hüpotensioon (35%), tahhükardia (24%), hüpoksia (22%) ja peavalu (16%).

CRS-i raviks kasutati totsilizumabi ja/või kortikosteroide 16%-l patsientidest: 6% said ainult totsilizumabi, 6% ainult kortikosteroide ja 4% said nii totsilizumabi kui ka kortikosteroide. 10% patsientide seas, keda raviti totsilizumabiga (koos kortikosteroidiga või ilma), said 86% ainult ühe totsilizumabi annuse; ühe CRS-i episoodi raviks ei manustatud üle kahe totsilizumabi annuse. 2. astme CRS-iga patsientidest 48% said sümptomaatilist ravi ilma kortikosteroidide või totsilizumabita, 18% said ainult totsilizumabi, 21% ainult kortikosteroide ja 12% nii kortikosteroide kui ka totsilizumabi. 3. või 4. astme CRS-iga patsiendid said totsilizumabi, kortikosteroide, vasopressoreid ja/või hapnikravi. Kolmel protsendil patsientidest tekkis pärast Lunsumio manustamist hüpotensioon ja/või hüpoksia ilma palavikuta; 2% patsientidest said totsilizumabi ja/või kortikosteroide palaviku puudumisel. CRS-i tõttu hospitaliseeriti 21% patsientidest ning haiglaravi kestuse mediaan oli 5 päeva (vahemik 0…30 päeva).

Neutropeenia

Lunsumio intravenoosse infusiooni või subkutaanse süstega ravitud patsientide seas esines mis tahes astme neutropeenia 26,1%-l (93/357) patsientidest, sealhulgas 22,7%-l 3. kuni 4. astme juhud. Esimese neutropeenia/neutrofiilide arvu vähenemise episoodi tekkeaja mediaan oli 50 päeva (vahemik: 1…280 päeva) ja kestuse mediaan 8 päeva (vahemik: 1…487 päeva). 93-st neutropeenia/neutrofiilide arvu vähenemisega patsiendist 68% (63/93) said kõrvaltoime raviks G-CSF-i.

Tõsised infektsioonid

Lunsumio intravenoosse infusiooni või subkutaansete süstetega ravitud patsientide seas esines mis tahes astme tõsiseid infektsioone 17%-l (60/357) patsientidest. Viiel (1,4%) patsiendil tekkisid tõsised infektsioonid samaaegselt 3. kuni 4. astme neutropeeniaga. Esimese tõsise infektsiooni tekkeaja mediaan oli 92 päeva (vahemik: 1…408 päeva) ja kestuse mediaan 15,5 päeva (vahemik: 2…174 päeva). 5. astme juhtusid esines 2,5%-l (9/357) patsientidest ning nendeks olid COVID-19 pneumoonia, COVID-19, pneumoonia, septiline šokk ja sepsis.

Oportunistlikud infektsioonid

Lunsumio intravenoosse infusiooni või subkutaansete süstetega ravitud patsientide seas esines mis tahes astme oportunistlikke infektsioone 3,1%-l (11/357) patsientidest. Pneumocystis jirovecii pneumooniast teatati 5 patsiendil (1,4%), neist 2 patsiendil (0,6%) esinesid 3. astme juhud. Tsütomegaloviiruse infektsioonist/reaktivatsioonist teatati 4 patsiendil (1,1%), neist 2 patsiendil (0,6%) esines 3. astme tsütomegaloviiruse infektsiooni reaktivatsioon. Immuunefektorrakkudega seotud neurotoksilisuse sündroom

Laiemas kliinilise uuringu populatsioonis esines immuunefektorrakkudega seotud neurotoksilisuse sündroom (ICANS) 2,1%-l (20/949) patsientidest, 19 patsiendil esinesid 1. kuni 2. astme juhud ja ühel patsiendil esines 3. astme juht. Enamik juhtudest tekkis esimese ravitsükli ajal. Enamik juhtudest taandus. Algannusest avaldumiseni kulunud aja mediaan oli 17 päeva (vahemik: 1...48 päeva). Kestuse mediaan oli 3 päeva (vahemik: 1...20 päeva). Immuunefektorrakkudega seotud entsefalopaatia (ICE) skoori ei hinnatud viidatud uuringupopulatsioonis süstemaatiliselt.

Kasvaja ägenemisreaktsioon

Lunsumio intravenoosse infusiooni või subkutaansete süstetega ravitud patsientide seas esines kasvaja ägenemisreaktsioon (sh pleuraefusioon ja kasvaja põletik) 3,1%-l (11/357) patsientidest, mis hõlmas 1,4% 2. astme ja 1,4% 3. astme juhtusid. Tekkeaja mediaan oli 13 päeva (vahemik 2…84 päeva) ja kestuse mediaan 36 päeva (vahemik 15…105 päeva).

Tuumori lüüsi sündroom (TLS)

Lunsumio intravenoosse infusiooni või subkutaansete süstetega ravitud patsientide seas esines TLS 0,6%-l (2/357) patsientidest samaaegselt CRS-iga. Ühel patsiendil, kellel tekkis 4. astme TLS, oli follikulaarne lümfoom leukeemilises faasis. TLS avaldus 2. ja 24. päeval ning taandus vastavalt 3 ja 6 päeva jooksul.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise korral tuleb patsiente hoolikalt jälgida kõrvaltoimete nähtude või sümptomite suhtes ning alustada sobivat sümptomaatilist ravi.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kasvajavastased ained; teised monoklonaalsed antikehad ja antikeha- ravimi konjugaadid, ATC-kood: L01FX25

Toimemehhanism

Mosunetuzumab on CD20/CD3-vastane T-rakke kaasav bispetsiifiline antikeha, mille toime sihtmärk on CD20 ekspresseerivad B-rakud. See on tingimuslik agonist; sihitud B-rakkude hävitamist täheldatakse ainult samaaegsel seondumisel CD20-ga B-rakkudel ja CD3-ga T-rakkudel. Mosunetuzumabi seondumine mõlemaga põhjustab immunoloogilise sünapsi moodustumise sihtmärk-B-rakkude ja tsütotoksiliste T-rakkude vahel, mis viib T-rakkude aktivatsioonini. Järgnev

T-rakkude aktivatsioonist tingitud perforiini ja gransüümide sihitud vabanemine immunoloogilise sünapsi kaudu kutsub esile B-rakkude lüüsi ja nende rakkude surma. Lunsumio põhjustas B-rakkude arvu vähenemist (määratletud kui CD19 B-rakkude arv < 5 rakku/μl) pärast esialgset manustamise tsüklit (2. tsükli 1. päevaks) nii intravenoosse kui ka subkutaanse manustamise korral enamikul patsientidest (vastavalt 95,2% ja 94,1%) ning rakkude arvu vähenemine püsis kogu ravi kestel.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Retsidiveerunud või refraktaarne B-rakuline mitte-Hodgkini lümfoom

Lunsumio hindamiseks viidi läbi avatud mitmekeskuseline mitme kohordiga uuring (GO29781) retsidiveerunud või refraktaarse B-rakulise mitte-Hodgkini lümfoomiga patsientidel, kelle jaoks ei olnud saadaval elulemust pikendavat ravi. Follikulaarse lümfoomi (FL) kohordis (n = 90) pidid retsidiveerunud või refraktaarse FL-iga (I…IIIa staadium) patsiendid olema saanud vähemalt kahte eelnevat süsteemset ravi, sealhulgas CD20-vastast monoklonaalset antikeha ja alküülivat ainet. Patsiendid, kellel esines uuringuga liitumise ajal IIIb staadiumi FL või transformeerunud FL, ei sobinud uuringus osalema; patsiendid, kellel oli anamneesis transformeerunud FL, kuid uuringuga liitumise ajal I…IIIa staadiumi FL, kaasati FL kohorti.

Uuringust jäeti välja patsiendid, kellel oli Eastern Cooperative Oncology Group (ECOG) sooritusvõime skoor ≥ 2, esines oluline kardiovaskulaarne haigus (nagu New Yorgi Südameassotsiatsiooni III või IV klassi südamehaigus, viimase 6 kuu jooksul esinenud müokardiinfarkt, ebastabiilsed arütmiad või ebastabiilne stenokardia), oluline aktiivne kopsuhaigus, neerufunktsiooni halvenemine (kreatiniini kliirens [CrCl] < 60 ml/min koos seerumi kreatiniinisisalduse suurenemisega), immunosupressiivset ravi vajav aktiivne autoimmuunhaigus, aktiivsed infektsioonid (st krooniline aktiivne EBV, äge või krooniline C-hepatiit, B-hepatiit, HIV), progresseeruv multifokaalne leukoentsefalopaatia, praegu esinev või anamneesis kesknärvisüsteemi (KNS) lümfoom või KNS-i haigus, anamneesis makrofaagide aktivatsiooni sündroom / hemofagotsütaarne lümfohistiotsütoos, eelnev allogeenne tüvirakkude siirdamine või eelnev elundisiirdamine.

Patsiendid said Lunsumiot intravenoosselt 21-päevase tsüklina järgmiselt:

• 1. tsükli 1. päev: 1 mg
• 1. tsükli 8. päev: 2 mg
• 1. tsükli 15. päev: 60 mg
• 2. tsükli 1. päev: 60 mg
• 3. ja edasise tsükli 1. päev: 30 mg

Tsüklite arvu mediaan oli 8; 59% said 8 tsüklit ja 18% said rohkem kui 8 tsüklit kuni 17 tsüklit.

Vanuse mediaan oli 60 aastat (vahemik 29…90 aastat), kus 31% olid üle 65-aastased ja 7,8% ≥ 75-aastased. Kuuskümmend üks protsenti olid meessoost, 82% europiidse rassi esindajad, 9% asiaadid, 4% mustanahalised, 100%-l oli ECOG sooritusvõime skoor 0 või 1 ja 34%-l patsientidest oli suuremahuline haigus (vähemalt üks kolle > 6 cm). Eelnevate ravide arvu mediaan oli 3 (vahemik: 2…10), sh 38% olid saanud 2 eelnevat ravi, 31% 3 eelnevat ravi ja 31% rohkem kui 3 eelnevat ravi.

Kõik patsiendid said eelnevat CD20-vastast ja alküülivat ravi, 21%-le tehti autoloogne tüvirakkude siirdamine, 19% said PI3K inhibiitoreid, 9% eelnevat ravi rituksimabi pluss lenalidomiidiga ja 3% CAR-T ravi. Seitsekümmend üheksa protsenti patsientidest olid refraktaarsed eelnevalt saadud CD20-vastaste monoklonaalsete antikehade ning 53% nii CD20-vastaste monoklonaalsete antikehade kui ka alküüliva ravi suhtes. Kuuskümmend üheksa protsenti patsientidest olid refraktaarsed viimase eelneva ravi suhtes ja 52%-l oli tekkinud haiguse progressioon 24 kuu jooksul pärast esimest süsteemset ravi.

Esmane efektiivsuse tulemusnäitaja oli täielik ravivastus (complete response, CR), hinnatuna sõltumatu hindamiskogu (independent review facility, IRF) poolt vastavalt mitte-Hodgkini lümfoomi standardkriteeriumidele (Cheson 2007). Efektiivsustulemuste kokkuvõte on toodud tabelis 7. Tabel 7 Efektiivsuse kokkuvõte retsidiveerunud/refraktaarse FL-iga patsientidel

Efektiivsusnäitaja Lunsumio Jälgimisaja mediaan 18,3 kuud (vahemik 2…27 kuud) Täielik ravivastus (CR), n (%), 54 (60,0) (95% CI) (49,1; 70,2) Objektiivse ravivastuse määr (objective response rate, ORR), n (%) 72 (80,0) (95% CI) (70,3; 87,7) Osaline ravivastus (partial response, PR), n (%) 18 (20,0) (95% CI) (12,3; 29,8) Ravivastuse kestus (duration of response, DOR)1 Juhuga patsiendid, n (%) 29 (40,3) Mediaan, kuud (95% CI) 22,8 (9,7; NR) K-M juhuvaba määr 12 kuud 61,8 (95% CI) (50,0; 73,7) 18 kuud 56,9 (95% CI) (44,1; 69,6) Täieliku ravivastuse kestus (duration of complete response, DOCR)2 Juhuga patsiendid, n (%) 16 (29,6) Mediaan, kuud (95% CI) NR (14,6; NR) K-M juhuvaba määr 12 kuud 71,4 (95% CI) (57,9; 84,9) 18 kuud 63,7 (95% CI) (48,0; 79,4) CI = usaldusvahemik; K-M = Kaplani-Meieri; NR = ei saavutatud Kliiniliste andmete kuupäev: 27. august 2021 Hüpoteesi testimine viidi läbi esmase tulemusnäitaja (IRF-i hinnatud CR-i määr) kohta. 1 DOR-i määratletakse kui aega dokumenteeritud PR-i või CR-i esmakordsest esinemisest kuni juhu tekkeni (dokumenteeritud haiguse progressioon või mis tahes põhjusel surm, ükskõik kumb saabub esimesena). 2 DOCR-i määratletakse kui aega dokumenteeritud CR-i esmakordsest esinemisest kuni juhu tekkeni (dokumenteeritud haiguse progressioon või mis tahes põhjusel surm, ükskõik kumb saabub esimesena).

DOR-i järelkontrolli mediaan oli 14,9 kuud. Täiendavad uurivad efektiivsuse tulemusnäitajad hõlmasid esimese ravivastuseni kulunud aja mediaani (1,4 kuud, vahemik: 1,1…8,9) ja esimese täieliku ravivastuseni kulunud aja mediaani (3,0 kuud, vahemik: 1,1…18,9).

Immunogeensus

Mosunetuzumabi immunogeensust hinnati immunoensüümmeetodi (enzyme-linked immunosorbent assay, ELISA) abil. Uuringus GO27981 Lunsumio intravenoosset monoteraapiat saanud 418 ravimivastaste antikehade suhtes hinnatud patsiendi seas ei tuvastatud ühelgi patsiendil mosunetuzumabi vastaseid antikehi. Olemasolevate andmete põhjal ei olnud võimalik hinnata mosunetuzumabi vastaste antikehade kliinilist tähtsust.

Lapsed

Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada Lunsumioga läbi viidud uuringute tulemused laste ühe või mitme alarühma kohta küpsete B-rakuliste kasvajate ravi korral (teave lastel kasutamise kohta vt lõik 4.2). Tingimuslik heakskiit

Ravimpreparaadil on tingimustega müügiluba. See tähendab, et selle ravimpreparaadi omaduste kohta oodatakse lisatõendeid. Euroopa Ravimiamet vaatab vähemalt igal aastal läbi ravimpreparaadi kohta saadud uue teabe ja vajadusel ravimi omaduste kokkuvõtet ajakohastatakse.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Mosunetuzumabi farmakokineetiline (FK) ekspositsioon suurenes uuritud annusevahemikus (0,05…60 mg) ligikaudu proportsionaalselt annusega. Lunsumio intravenoosse manustamise järgset populatsiooni farmakokineetikat kirjeldas kahe kambriga FK mudel ajast sõltuva kliirensiga, mis vähenes tasakaaluseisundi platooni (CL ) algväärtuselt (CL ) ravi alguses vastavalt ülemineku poolväärtusajale 16,3 päeva. Täheldati mosunetuzumabi mõõdukat kuni suurt farmakokineetilist varieeruvust; seda iseloomustas indiviididevaheline varieeruvus (inter-individual variability, IIV) vahemikus 18…86% CV (coefficient of variation, variatsioonikoefitsient) mosunetuzumabi FK näitajate puhul: IIV arvutati CL (63% CV), tsentraalse jaotusruumala (31% CV), perifeerse jaotusruumala (25% CV), CL (18% CV) ja ülemineku poolväärtusaja (86% CV) kohta. Pärast Lunsumio manustamist esimese kahe tsükli (st 42 päeva) jooksul saavutatakse maksimaalne kontsentratsioon seerumis (C ) teise tsükli 1. päeva Lunsumio annuse intravenoosse infusiooni lõpus; keskmine maksimaalne kontsentratsioon on 17,9 µg/ml ja %CV 49,6%. Kokku kahe tsükli (42 päeva) keskmine mosunetuzumabi ekspositsiooni AUC oli 126 ööpäeva·mg/ml ja %CV 44,4%. Imendumine Lunsumiot manustatakse intravenoosselt. Jaotumine

Lunsumio intravenoosse infusiooni puhul oli mosunetuzumabi populatsiooni hinnanguline keskmine tsentraalne jaotusruumala 5,49 l. Kuna mosunetuzumab on antikeha, ei ole valkudega seonduvuse uuringuid läbi viidud. Biotransformatsioon

Mosunetuzumabi metabolismi radasid ei ole otseselt uuritud. Sarnaselt teiste terapeutiliste valkudega on oodata mosunetuzumabi lagunemist katabolismi teel väikesteks peptiidideks ja aminohapeteks.

Eritumine

Populatsiooni farmakokineetilise analüüsi põhjal oli hinnanguline keskmine CL ja kliirensi algväärtus (CL ) vastavalt 1,08 l ööpäevas ja 0,584 l ööpäevas. Populatsiooni farmakokineetilise alg mudeli hinnangute põhjal oli terminaalne poolväärtusaeg tasakaaluseisundis 16,1 päeva. Uuringus GO29781 saadud tulemused näitavad, et mosunetuzumabi kontsentratsioon seerumis saavutab C intravenoosse infusiooni lõpus ja see väheneb kahefaasiliselt.

Patsientide erirühmad

Eakad Populatsiooni farmakokineetilise analüüsi põhjal ei mõjutanud vanus mosunetuzumabi farmakokineetikat patsientidel vanuses 19…96 aastat (n = 439). Selle vanuserühma patsientidel ei täheldatud mosunetuzumabi farmakokineetika kliiniliselt olulist erinevust.

Kehakaal

Sarnaselt teiste terapeutiliste valkudega oli kehakaalul positiivne seos mosunetuzumabi hinnangulise kliirensi ja jaotusruumalaga. Kuid arvestades ekspositsiooni-ravivastuse analüüsi ja kliinilise ekspositsiooni piirväärtusi, mis võtsid arvesse nii „väikese“ (< 50 kg) kui ka „suure“ (≥ 112 kg) kehakaaluga patsientidel saadud ekspositsiooni väärtusi, ei ole patsiendi kehakaalust lähtuv annuse kohandamine vajalik.

Populatsiooni farmakokineetilise analüüsi põhjal on mosunetuzumabi kliirens tasakaalukontsentratsiooni juures naistel marginaalselt väiksem (ligikaudu 13%) kui meestel. Ekspositsiooni-ravivastuse analüüsi põhjal ei ole soost lähtuv annuse kohandamine vajalik.

Ei ole leitud, et rass (asiaadid vs. mitteasiaadid) mõjutaks mosunetuzumabi farmakokineetikat.

Neerukahjustus

Neerukahjustuse mõju hindamiseks mosunetuzumabi farmakokineetikale ei ole spetsiifilisi uuringuid läbi viidud. Intaktse IgG monoklonaalse antikeha mosunetuzumabi eritumine neerude kaudu on eeldatavasti vähene ja vähetähtis.

Mosunetuzumabi populatsiooni FK analüüs näitas, et kreatiniini kliirens (CrCl) ei mõjuta mosunetuzumabi farmakokineetikat. Mosunetuzumabi farmakokineetika kerge (CrCl 60…89 ml/min, n = 178) või mõõduka (CrCl 30…59 ml/min, n = 53) neerukahjustusega patsientidel oli sarnane normaalse neerufunktsiooniga (CrCl ≥ 90 ml/min, n = 200) patsientidel täheldatuga. Raske neerukahjustusega (CrCl 15…29 ml/min) patsientidelt saadud farmakokineetilised andmed on vähesed (n = 1), mistõttu ei saa anda soovitusi annustamise kohta. Ei ole uuritud Lunsumio kasutamist lõppstaadiumis neeruhaigusega ja/või dialüüsi saavatel patsientidel. Maksakahjustus

Maksakahjustuse mõju hindamiseks mosunetuzumabi farmakokineetikale ei ole spetsiifilisi uuringuid läbi viidud. IgG-de eliminatsioon toimub peamiselt rakusisese katabolismi teel ning maksakahjustuse mõju mosunetuzumabi kliirensile ei ole oodata.

Mosunetuzumabi populatsiooni FK analüüs näitas, et maksakahjustus ei mõjuta mosunetuzumabi farmakokineetikat. Mosunetuzumabi farmakokineetika kerge maksakahjustusega (üldbilirubiin > ULN kuni 1,5 x ULN või ASAT > ULN, n = 53) patsientidel oli sarnane normaalse maksafunktsiooniga patsientidel (n = 384) täheldatuga. Mõõduka maksakahjustusega (üldbilirubiin > 1,5…3 x ULN, mis tahes ASAT väärtus, n = 2) patsientide arv oli väike ning raske maksakahjustusega patsiente ei ole uuritud.

Lapsed

Mosunetuzumabi farmakokineetika hindamiseks lastel (vanuses alla 18 aasta) ei ole uuringuid läbi viidud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Süsteemne toksilisus

Kuni 26-nädalase kestusega üksik- ja korduvannuste toksilisuse uuringutes mosunetuzumabi puhul täheldatud põhilised mittekliinilised leiud olid mööduv annusejärgne CRS, mis enamasti piirdus esimese annusega, vaskulaarsed/perivaskulaarsed põletikurakkude infiltraadid, mis paiknesid peamiselt kesknärvisüsteemis ja harvem teistes organites ning mis tekkisid tõenäoliselt tsütokiinide vabanemise ja immuunrakkude aktivatsiooni tagajärjel, ning suurenenud vastuvõtlikkus infektsioonidele pärast pikaajalist manustamist püsiva B-rakkude arvu vähenemise tõttu.

Kõik leiud loeti farmakoloogiliselt vahendatud ja pöörduvateks toimeteks. Uuringute lõikes tekkisid üksikjuhul krambid ühel loomal C ja AUC ekspositsiooni väärtuste puhul (7 päeva keskmised väärtused), mis olid vastavalt 3,3 ja 1,8 korda suuremad väärtustest, mida täheldati patsientidel, kes said Lunsumiot soovitatavas annuses ja soovitatava skeemi järgi uuringus GO29781. Fertiilsuse häired

26-nädalane kroonilise toksilisuse uuring hõlmas isas- ja emasloomade reproduktiivorganite uurimist seksuaalselt küpsetel makaakidel, kellele manustati ravimit veeniinfusioonina. Mosunetuzumabil puudus toime isas- või emasloomade reproduktiivorganitele ekspositsiooni (AUC) väärtuste puhul, mis olid sarnased soovitatava annuse kasutamisel patsientidel saavutatava ekspositsiooniga (AUC).

Reproduktsioonitoksilisus

Loomadel ei ole mosunetuzumabiga arengutoksilisuse uuringuid läbi viidud. Kuna antikehad läbivad esimesel trimestril platsentat vähesel määral, samuti toimemehhanismi ning mosunetuzumabi ja CD20-vastaste antikehade klassi kohta olemasolevate andmete põhjal on teratogeensuse risk väike. Mosunetuzumabi uuringud mittetiinetel loomadel on näidanud, et pikaajaline B-rakkude arvu vähenemine võib viia oportunistliku infektsiooni riski suurenemiseni, mis võib põhjustada loote kaotust. Samuti võib Lunsumio manustamisega seotud mööduv CRS olla ohuks rasedusele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Histidiin Metioniin Äädikhape (pH reguleerimiseks) Sahharoos Polüsorbaat 20 (E 432) Süstevesi

6.2 Sobimatus

• Lunsumiot ei tohi segada ega manustada sama infusioonisüsteemi kaudu teiste ravimpreparaatidega.
• Lunsumio lahustamiseks ei tohi kasutada muid lahusteid kui naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahus või naatriumkloriidi 4,5 mg/ml (0,45%) süstelahus, sest neid ei ole testitud.

• Ei ole täheldatud sobimatust Lunsumio ja intravenoosse infusiooni kottide vahel, kus ravimiga kokku puutuvad materjalid on polüvinüülkloriid (PVC) või polüolefiinid (PO), nagu polüetüleen (PE) ja polüpropüleen (PP). Lisaks ei ole täheldatud sobimatust infusioonisüsteemide või infusioonitarvikutega, mille ravimiga kokku puutuvad materjalid on PVC, PE, polüuretaan (PUR), polübutadieen (PBD), silikoon, akrülonitriilbutadieenstüreen (ABS), polükarbonaat (PC), polüeeteruretaan (PEU), fluoritud etüleenpropüleen (FEP) või polütetrafluoretüleen (PTFE), või polüamiidist (PA) valmistatud tilgakambri filtermembraaniga.
• Mitte kasutada süsteemisisest filtrit.

6.3 Kõlblikkusaeg

Avamata viaal

3 aastat

Lahjendatud lahus

Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril 2 °C kuni 8 °C ja 24 tunni jooksul temperatuuril 9 °C kuni 30 °C.

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja. Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril 2 °C kuni 8 °C, välja arvatud juhul, kui lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2 °C…8 °C). Mitte lasta külmuda. Hoida viaal väliskarbis, valguse eest kaitstult. Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi lahjendamist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

1 mg infusioonilahuse kontsentraat

Alumiiniumrõngaga kinnitatud fluororesiiniga lamineeritud kummist punnkorgi ja tumehalli plastist äratõmmatava kaanega I tüüpi klaasist viaal, mis sisaldab 1 mg infusioonilahuse kontsentraati.

Pakendis on üks viaal.

30 mg infusioonilahuse kontsentraat

Alumiiniumrõngaga kinnitatud fluororesiiniga lamineeritud kummist punnkorgi ja helesinise plastist äratõmmatava kaanega I tüüpi klaasist viaal, mis sisaldab 30 mg infusioonilahuse kontsentraati. Pakendis on üks viaal.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Üldised ettevaatusabinõud

Ravimivigade vältimiseks peab kontrollima viaali etiketti ja veenduma, et ettevalmistatav ja manustatav ravim on intravenoosseks infusiooniks mõeldud Lunsumio, mitte subkutaanseks süstimiseks mõeldud Lunsumio.

Lunsumio ei sisalda säilitusaineid ja on ette nähtud ainult ühekordseks manustamiseks. Ravimpreparaadi käsitsemisel tuleb järgida õiget aseptilist tehnikat. Mitte loksutada. Lahjendamisjuhend

Enne manustamist peab tervishoiutöötaja aseptilist tehnikat kasutades lahjendama Lunsumio PVC-st või polüolefiinist (PO), näiteks polüetüleenist (PE) või polüpropüleenist infusioonikotis, mis sisaldab naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahust või naatriumkloriidi 4,5 mg/ml (0,45%) süstelahust.

Lunsumio ettevalmistamisel tuleb kasutada steriilset nõela ja süstalt. Kasutamata ravim tuleb minema visata.

Intravenoosseks manustamiseks tuleb kasutada selleks ettenähtud infusioonisüsteemi.

Ärge kasutage Lunsumio manustamisel süsteemisisest filtrit.

Lunsumio manustamisel saab kasutada tilgakambri filtreid.

Ettevalmistus infusiooniks

1. Tõmmake infusioonikotist välja naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahust või naatriumkloriidi 4,5 mg/ml (0,45%) süstelahust koguses, mis vastab patsiendi annuseks vajalikule Lunsumio kogusele, ja visake see minema. Vt allpool tabel 8. 2. Tõmmake viaalist steriilsesse süstlasse vajalik Lunsumio kogus ja lisage see infusioonikotti. Viaali alles jäänud ravim tuleb minema visata.

Tabel 8 Lunsumio lahjendamine

Ravipäev Lunsumio annus süstelahuses suurus

1. tsükkel 1. päev 1 mg 1 ml 50 ml või 100 ml

8. päev 2 mg 2 ml 50 ml või 100 ml

15. päev 60 mg 60 ml 100 ml või 250 ml

2. tsükkel 1. päev 60 mg 60 ml 100 ml või 250 ml

Alates 1. päev 30 mg 30 ml 100 ml või 250 ml

3. tsüklist

3. Segamiseks pöörake infusioonikotti aeglaselt. Mitte loksutada. 4. Kontrollige infusioonikotti võõrosakeste esinemise suhtes ja nende esinemisel visake see minema. 5. Kleepige äratõmmatav etikett infolehelt infusioonikotile.

Infusioonikottide säilitamistingimused vt lõik 6.3.

Hävitamine

Ravimite sattumine keskkonda tuleb viia miinimumini. Ravimeid ei tohi visata kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Süstalde ja muude teravate meditsiinitarvikute kasutamisel ja hävitamisel tuleb rangelt järgida alltoodud punkte:

• nõelu ja süstlaid ei tohi kunagi kasutada korduvalt;
• asetage kõik kasutatud nõelad ja süstlad teravate esemete konteinerisse (torkekindel ühekordselt kasutatav konteiner).

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Roche Registration GmbH Emil-Barell-Strasse 1 79639 Grenzach-Wyhlen Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBRID

EU1/22/1649/001 EU1/22/1649/002

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 3. juuni 2022 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 21. mai 2026

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: https://www.ema.europa.eu.

Sellele ravimile kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teatada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest. Kõrvaltoimetest teatamise kohta vt lõik 4.8.

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Lunsumio 5 mg süstelahus Lunsumio 45 mg süstelahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Lunsumio 5 mg süstelahus

Üks viaal sisaldab 5 mg mosunetuzumabi (mosunetuzumabum) 0,5 ml-s (kontsentratsioon 10 mg/ml).

Lunsumio 45 mg süstelahus

Üks viaal sisaldab 45 mg mosunetuzumabi (mosunetuzumabum) 1 ml-s (kontsentratsioon 45 mg/ml).

Mosunetuzumab on täispikk humaniseeritud CD20/CD3-vastane isotüübi immunoglobuliin Ig G1, mis on toodetud rekombinantse DNA tehnoloogia abil hiina hamstri munasarja (Chinese hamster ovary, CHO) rakkudes.

Teadaolevat toimet omav abiaine

Üks 5 mg viaal sisaldab 0,3 mg polüsorbaat 20. Üks 45 mg viaal sisaldab 0,6 mg polüsorbaat 20. Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus.

Selge, värvitu kuni kergelt pruunikaskollane säilitusaineteta vedelik, mille pH on 5,8. 5 mg mosunetuzumabi osmolaalsus on 260…360 mOsm/kg ja 45 mg mosunetuzumabi osmolaalsus on 275…375 mOsm/kg.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Lunsumio on monoteraapiana näidustatud retsidiveerunud või refraktaarse follikulaarse lümfoomi (FL) raviks täiskasvanud patsientidel, kes on saanud vähemalt kahte eelnevat süsteemset ravi.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Lunsumiot tohib manustada ainult vähivastase ravi kasutamisele spetsialiseerunud tervishoiutöötaja järelevalve all tingimustes, kus on käepärast vajalikud vahendid raskete reaktsioonide, näiteks tsütokiinide vabanemise sündroomi (cytokine release syndrome, CRS) ja immuunefektorrakkudega seotud neurotoksilisuse sündroomi (Immune Effector Cell-Associated Neurotoxicity Syndrome, ICANS) raviks (vt allpool ja lõik 4.4).

Oluline on kontrollida ravimpreparaadi etiketti, et manustada patsiendile õige ravimvorm (intravenoosne või subkutaanne fikseeritud annus), nagu arst on määranud. Lunsumio subkutaanne ravimvorm ei ole mõeldud intravenoosseks manustamiseks ning seda tohib manustada ainult subkutaanse süstena. Annustamine

Profülaktika ja premedikatsioon

Lunsumio subkutaanset süstelahust tohib manustada hästi hüdreeritud patsientidele.

Tabelis 1 on toodud üksikasjalik teave soovitatava premedikatsiooni kohta CRS-i vältimiseks.

Tabel 1 Enne Lunsumio subkutaanset süstet patsientidele manustatav premedikatsioon

Premedikatsiooni vajavad Premedikatsioon patsiendid Tsükkel 1: kõik patsiendid Intravenoossed või suukaudsed kortikosteroidid: deksametasoon Alates 2. tsüklist: patsiendid, Antihistamiina: 50…100 mg difenhüdramiinvesinikkloriidi või kellel tekkis eelneva annuse samaväärset suukaudset või intravenoosset antihistamiini manustamisel mis tahes astme Antipüreetikuma: 500…1000 mg paratsetamooli CRS a Antihistamiinid ja antipüreetikumid on alates 1. tsüklist valikulised

Lunsumio subkutaanse süste soovitatav annus iga 21-päevase tsükli puhul on toodud tabelis 2.

Tabel 2 Lunsumio subkutaanse süste annus retsidiveerunud või refraktaarse follikulaarse lümfoomiga patsientidele

Ravipäev Lunsumio annus

1. tsükkel 1. päev 5 mg

2. tsükkel ja edaspidi 1. päev 45 mg

Ravi kestus

Lunsumio subkutaanseid süsteid tuleb manustada 8 tsükli kestel, välja arvatud juhul, kui patsiendil tekib vastuvõetamatu toksilisus või haiguse progressioon.

Täieliku ravivastuse saavutanud patsiendid ei vaja pärast 8 tsüklit edasist ravi. Patsientidele, kes saavutavad pärast 8 subkutaansete süstete tsüklit osalise ravivastuse või kellel on selleks ajaks saavutatud vastuseks ravile Lunsumioga stabiilne haigus, tuleb manustada veel 9 ravitsüklit (kokku 17 tsüklit), välja arvatud juhul, kui patsiendil tekib vastuvõetamatu toksilisus või haiguse progressioon.

Hilinenud või vahelejäänud annus

Tabel 3 Soovitused ravi taasalustamiseks Lunsumio subkutaansete süstetega pärast annustamise edasilükkamist Viimane manustatud annus Aeg viimase annuse Järgmis(t)e annus(t)e 5 mg 1 nädal kuni 2 nädalat Manustada 45 mg (1. tsükli

1. tsükli 1. päev 8. päev)*, seejärel jätkata

45 mg 1 nädal kuni alla 6 nädala Manustada 45 mg (1. tsükli

1. tsükli 8. päev 15. päev)*, seejärel jätkata

45 mg 1 nädal kuni alla 6 nädala Manustada 45 mg (2. tsükli

1. tsükli 15. päev 1. päev), seejärel jätkata

45 mg 3 nädalat kuni alla 6 nädala Manustada 45 mg, seejärel

2. tsükkel ja pärast seda jätkata plaanitud raviskeemi

* Premedikatsiooni manustada nagu 1. tsüklis Märkus: kõik viited tsüklile ja päevale tähistavad nominaalset tsüklit ja päeva.

Annuse muutmine

Patsientidel, kellel tekivad 3. või 4. astme reaktsioonid (nt tõsine infektsioon, kasvaja ägenemisreaktsioon, tuumori lüüsi sündroom), tuleb ravi ajutiselt katkestada kuni sümptomite taandumiseni (vt lõik 4.4).

Tsütokiinide vabanemise sündroom

CRS tuvastatakse kliinilise pildi põhjal (vt lõik 4.4). Patsiente tuleb uurida palaviku, hüpoksia ja hüpotensiooni teiste põhjuste suhtes, nagu infektsioonid/sepsis, ning neid vastavalt ravida. Kui esineb CRS-i kahtlus, tuleb patsiente ravida vastavalt tabelis 4 toodud soovitustele.

Tabel 4 CRS-i klassifikatsioon1 ja ravi

CRS-i aste CRS-i ravi2 Lunsumio järgmine

1. aste Sümptomid vajavad ravi Veenduda, et enne

Palavik ≥ 38 ºC Kui CRS püsib > 48 tundi pärast sümptomid olnud

2. aste Sümptomid vajavad ravi Sümptomid peavad olema

Palavik ≥ 38 °C ja/või Kui pärast sümptomaatilist ravi ei ilmne 72 tundi enne järgmist hüpotensioon, mis ei paranemist: süstet vaja vasopressoorset • kaaluda deksametasooni3 ja/või ravi, ja/või hüpoksia, totsilizumabi4,5 kasutamist Vajadusel tuleb mis vajab väikese premedikatsiooni voolukiirusega suurendada7 ning patsiente hapnikku6 s agedamini jälgida ninakanüüli kaudu või vabavooluna (blow-by)

3. aste Sümptomid vajavad ravi Sümptomid peavad olema

Palavik ≥ 38 °C ja/või totsilizumabi4,5 72 tundi enne järgmist hüpotensioon, mis süstet vajab vasopressoorset Kui CRS ei allu ravile deksametasooni ja ravi (koos totsilizumabiga: Patsiente tuleb sagedamini vasopressiiniga või • manustada teisi immunosupressante9 ja jälgida ja järgmiseks ilma), ja/või metüülprednisolooni 1000 mg annuseks hospitaliseerida hüpoksia, mis vajab ööpäevas intravenoosselt kuni suure voolukiirusega kliinilise paranemiseni Vajadusel tuleb hapnikku8 premedikatsiooni ninakanüüli, suurendada7 näomaski, reservuaarkotiga Juhul kui CRS esines maski või Venturi pärast 5 mg või 45 mg maski kaudu manustamist, peab

4. aste • Ravi Lunsumio subkutaansete süstetega tuleb alaliselt lõpetada; Palavik ≥ 38 ºC ja/või • Manustada deksametasooni3 ja totsilizumabi4,5 hüpotensioon, mis vajab mitut Kui CRS ei allu deksametasoonile ja totsilizumabile: vasopressorit (v.a • Manustada teisi immunosupressante9 ja metüülprednisolooni vasopressiin), ja/või hüpoksia, mis vajab positiivse rõhuga hapniku manustamist (nt CPAP, BiPAP, intubatsioon ja mehaaniline ventilatsioon) 1 ASTCT = American Society for Transplantation and Cellular Therapy. Premedikatsioon võib varjata palavikku, seega kui kliiniline pilt vastab CRS-ile, tuleb järgida neid juhendeid. 2 Kui CRS ei allu ravile, tuleb kaaluda muid põhjuseid, sh hemofagotsütaarset lümfohistiotsütoosi 3 Deksametasooni tuleb manustada annuses 10 mg suukaudselt iga 6 tunni järel (või samaväärset) kuni kliinilise paranemiseni 4 Uuringus GO29781 manustati totsilizumabi intravenoosselt annuses 8 mg/kg (mitte ületades 800 mg infusiooni kohta) vajaduse korral CRS-i raviks 5 Kui esimese annuse järgselt ei ilmne CRS-i nähtude ja sümptomite kliinilist paranemist, võib vähemalt 8-tunnise vahega manustada intravenoosse totsilizumabi teise 8 mg/kg annuse (maksimaalselt 2 annust CRS-i episoodi kohta). Iga 6-nädalase raviperioodi jooksul Lunsumio subkutaansete süstetega ei tohi totsilizumabi annuste arv kokku ületada 3 annust 6 Väikese voolukiirusega hapnikku määratletakse kui hapniku manustamist kiirusega < 6 l minutis 7 Lisateabe saamiseks vt tabel 1 8 Suure voolukiirusega hapnikku määratletakse kui hapniku manustamist kiirusega ≥ 6 l minutis 9 Riegler L et al. (2019) Immuunefektorrakkudega seotud neurotoksilisuse sündroomi (ICANS) klassifikatsioon ja ravi ICANS tuvastatakse kliinilise pildi põhjal (vt lõik 4.4). Välistada tuleb neuroloogiliste sümptomite muud põhjused. Kui esineb ICANS-i kahtlus, tuleb seda ravida vastavalt tabelis 5 toodud soovitustele.

Tabel 5 Immuunefektorrakkudega seotud neurotoksilisuse sündroom (ICANS)

Astea Tegevussoovitused

1. aste Katkestada Lunsumio subkutaanse süste tegemine ja

ICEb 7...9 või teadvuse taseme langus, kuid ICANS-i taandumiseni.c,d ärkab spontaanselt

2. aste Katkestada Lunsumio subkutaansete süstete

ICEb 3...6 või teadvuse taseme langus, kuid sümptomeid kuni ICANS-i taandumiseni.c,d ärkab hääle kuulmisel

3. aste Katkestada Lunsumio subkutaanse süste tegemine ja

ICEb 0...2 või teadvuse taseme langus, kuid ICANS-i taandumiseni.d,e ärkab pärast taktiilset stimulatsiooni, või mis tahes kliiniline krambihoog, mis Rakendada toetavat ravi, mis võib sisaldada taandub kiiresti, või fokaalne/lokaalne turse intensiivravi, ning kaaluda neuroloogi neuroloogilisel kuvauuringul konsultatsiooni ja neuroloogilist hindamist.

4. aste Lõpetada Lunsumio subkutaanne süstimine alaliselt. ICEb on 0 või patsient ei ole äratatav või Rakendada toetavat ravi, mis võib sisaldada

vajab ärkamiseks jõulist või korduvat intensiivravi, ning kaaluda neuroloogi taktiilset stimulatsiooni või eluohtlik konsultatsiooni ja neuroloogilist hindamist. pikaajaline krambihoog (> 5 min) või korduvad krambihood ilma taastumiseta Ravida 10 mg deksametasooniga intravenoosselt iga algtasemele või süvafokaalne motoorne 6 tunni järel, kui patsient ei saa teisi kortikosteroide, nõrkus või difuusne ajuturse neuroloogilisel kuni seisund on paranenud 1. astmeni, seejärel kuvauuringul vähendada annust järk-järgult.

a ASTCT (American Society for Transplantation and Cellular Therapy) konsensuslikud klassifikatsioonikriteeriumid. b Kui patsient on äratatav ja võimeline tegema immuunefektorrakkudega seotud entsefalopaatia (Immune Effector Cell-Associated Encephalopathy, ICE) hindamist, tuleb hinnata: orienteerumist (teab aastat, kuud, linna, haiglat = 4 punkti); nimetamist (nimetab 3 objekti, nt näitab kellale, pliiatsile, nööbile = 3 punkti); käskluste täitmist (nt „näidake mulle 2 sõrme“ või „pange silmad kinni ja näidake keelt“ = 1 punkt); kirjutamist (võimeline kirjutama standardlause = 1 punkt; ja tähelepanu (loendab tagurpidi 100-st kümneni = 1 punkt). Kui patsient ei ole äratatav ega võimeline tegema ICE hindamist (4. raskusastme ICANS) = 0 punkti. c Enne Lunsumio subkutaansete süstetega ravi katkestamise otsust kaaluda neuroloogilise toksilisuse tüüpi. d Vt „Hilinenud või vahelejäänud annus“ juhiste saamiseks ravi taasalustamise kohta Lunsumio subkutaansete süstetega pärast ravikatkestust. e Hinnata kasu/riski suhet enne Lunsumio subkutaansete süstetega ravi taasalustamist.

Patsientide erirühmad

Eakad

≥ 65-aastastel patsientidel ei ole Lunsumio subkutaansete süstete annuse kohandamine vajalik (vt lõik 5.2). Neerukahjustus

Raske neerukahjustusega patsientidel ei ole Lunsumio subkutaansete süstete kasutamist uuritud. Farmakokineetika põhjal ei peeta kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidel annuse kohandamist vajalikuks (vt lõik 5.2).

Maksakahjustus

Maksakahjustusega patsientidel ei ole Lunsumio subkutaansete süstete kasutamist uuritud. Farmakokineetika põhjal ei peeta annuse kohandamist vajalikuks (vt lõik 5.2).

Lapsed

Lunsumio subkutaansete süstete ohutus ja efektiivsus lastel vanuses alla 18 aasta ei ole veel tõestatud.

Manustamisviis Annused 5 mg ja 45 mg tuleb manustada ainult subkutaanse süstena. Süste tuleb manustada subkutaanselt kõhu või reie koesse, muutes iga annuse manustamisel süstekohta, ning mitte kunagi ei tohi süstida piirkondadesse, kus nahal on tätoveeringud, sünnimärgid või armid, ega piirkondadesse, kus nahk on punetav, verevalumiga, õrn, kõvastunud või katki.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Jälgitavus

Bioloogiliste ravimpreparaatide jälgitavuse parandamiseks tuleb manustatava ravimi nimi ja partii number selgelt dokumenteerida.

Tsütokiinide vabanemise sündroom (CRS)

Lunsumio subkutaanseid süsteid saavatel patsientidel on tekkinud CRS, sh eluohtlikud reaktsioonid (vt lõik 4.8). Nähtudeks ja sümptomiteks olid muu hulgas püreksia, hüpotensioon ja hüpoksia. CRS-i juhud tekkisid valdavalt 1. tsükli ajal ning olid peamiselt seotud 1. päeva ja 8. päeva annuste manustamisega. Kõige sagedamini teatatud CRS-i nähud ja sümptomid, mis avaldusid ≥ 10%-l Lunsumio subkutaansete süstetega ravitud patsientidest, kellel esinesid ASTCT 2019 järgi mis tahes astme CRS-i juhtumid (36 patsienti), olid püreksia, hüpotensioon, hüpoksia, külmavärinad, tahhükardia ja peavalu.

Patsientidel tuleb vähemalt 1. tsükli jooksul kasutada premedikatsiooni kortikosteroidide, antipüreetikumide ja antihistamiinidega. Enne Lunsumio subkutaanse süste manustamist peavad patsiendid saama piisavalt vedelikke. Patsiente tuleb jälgida CRS-i nähtude või sümptomite suhtes. Patsiente tuleb juhendada, et kui neil tekivad mis tahes ajal CRS-i nähud või sümptomid, peavad nad kohe otsima arstiabi. Arstid peavad algatama patsienti toetava ravi totsilizumabi ja/või kortikosteroididega vastavalt näidustusele (vt lõik 4.2).

Tõsised infektsioonid

Lunsumio subkutaanseid süsteid saavatel patsientidel on tekkinud tõsised infektsioonid, näiteks pneumoonia, baktereemia, sepsis, septiline šokk ja oportunistlikud infektsioonid, mis mõnedel juhtudel olid eluohtlikud või lõppesid surmaga (vt lõik 4.8). Pärast Lunsumio subkutaanse süste saamist on patsientidel täheldatud febriilset neutropeeniat. Teatatud on progresseeruva multifokaalse leukoentsefalopaatia (progressive multifocal leukoencephalopathy, PML) juhtudest patsientidel, kes said CD20-vastaseid monoklonaalseid antikehasid, sh CD3-CD20 bispetsiifilisi antikehasid. Lunsumio subkutaanset süstet ei tohi manustada aktiivsete infektsioonide esinemise korral. Tuleb rakendada ettevaatust, kui Lunsumio subkutaansete süstete kasutamist kaalutakse patsientidel, kellel on anamneesis korduvad või kroonilised infektsioonid (nt krooniline aktiivne Epsteini-Barri viirus), infektsioonide suhtes vastuvõtlikkust suurendavad seisundid või kes on saanud märkimisväärset eelnevat immunosupressiivset ravi. Vajadusel tuleb patsientidele profülaktiliselt manustada antibakteriaalseid, viiruse- ja/või seenevastaseid ravimeid. Patsiente tuleb jälgida infektsiooni nähtude ja sümptomite suhtes enne ja pärast Lunsumio subkutaanse süste manustamist ning neid vastavalt ravida. Febriilse neutropeenia korral tuleb patsientidel hinnata infektsiooni esinemist ja manustada antibiootikume, vedelikke ja muud toetavat ravi vastavalt kohalikele juhistele. Patsiente tuleb jälgida uute või süvenevate neuroloogiliste kahjustuste suhtes. Kui ravi ajal Lunsumioga tekivad PML-ile viitavad neuroloogilised sümptomid, tuleb ravi Lunsumioga katkestada ning alustada sobivate diagnostiliste ja ravivõtetega, sh konsultatsioon neuroloogiga.

Immuunefektorrakkudega seotud neurotoksilisuse sündroom (ICANS) Lunsumio subkutaanseid süsteid saavatel patsientidel on tekkinud ICANS, sealhulgas tõsised ja eluohtlikud reaktsioonid. ICANS võib avalduda samaaegselt CRS-iga, pärast CRS-i taandumist või CRS-i puudumisel. Kliinilistes uuringutes teatatud ICANS-i ilmingud olid segasusseisund, letargia, entsefalopaatia, teadvusetaseme langus ja mäluhäired. Enamik juhte tekkisid 1. tsükli ajal.

Pärast Lunsumio subkutaanse süste manustamist tuleb patsiente jälgida ICANS-i nähtude ja sümptomite suhtes. Patsiente tuleb juhendada, et kui neil tekivad mis tahes ajal nähud või sümptomid, tuleb kohe otsida arstiabi (vt „Patsiendi kaart“ allpool).

Patsientidele tuleb soovitada, et nad rakendaksid ettevaatust (või sümptomite esinemisel väldiksid neid tegevusi) autojuhtimise, rattaga sõitmise või rasketehnikaga või potentsiaalselt ohtlike masinatega töötamise ajal (vt lõik 4.7). ICANS-i esimeste nähtude või sümptomite ilmnemisel tuleb patsiente ravida vastavalt tabelis 5 toodud soovitustele. Vastavalt soovitusele tuleb ravi Lunsumio subkutaansete süstetega katkestada või alaliselt lõpetada.

Hemofagotsütaarne lümfohistiotsütoos

Lunsumiot saavatel patsientidel on teatatud hemofagotsütaarsest lümfohistiotsütoosist (HLH), sh surmaga lõppenud juhtudest. HLH on eluohtlik sündroom, mida iseloomustavad palavik, hepatomegaalia ja tsütopeeniad. HLH võimalust tuleb kaaluda, kui CRS-i haiguspilt on ebatüüpiline või pikenenud. Patsiente tuleb jälgida HLH kliiniliste nähtude ja sümptomite suhtes (vt lõik 4.2). HLH kahtluse korral tuleb ravi Lunsumioga katkestada ja alustada HLH ravi.

Kasvaja ägenemisreaktsioon

Lunsumio subkutaansete süstetega ravitud patsientidel on teatatud kasvaja ägenemisreaktsiooni tekkest (vt lõik 4.8). Ilminguteks olid uued või süvenevad pleuraefusioonid, piirdunud valu ja turse lümfoomikollete piirkonnas ja kasvaja põletik. Kooskõlas Lunsumio subkutaanse süste toimemehhanismiga on kasvaja ägenemisreaktsioon tõenäoliselt tingitud T-rakkude sissevoolust kasvaja paikmetesse Lunsumio subkutaanse süste manustamise järgselt.

Kasvaja ägenemisreaktsiooni spetsiifilisi riskifaktoreid ei ole tuvastatud, kuid kasvaja ägenemisreaktsiooni tagajärjel tekkinud massiefekti tõttu on seisundi halvenemise ja haigestumise risk suurenenud patsientidel, kelle suuremahulised kasvajad paiknevad hingamisteede ja/või elutähtsate organite vahetus läheduses. Lunsumio subkutaansete süstetega ravi saavaid patsiente tuleb jälgida ja hinnata kasvaja ägenemisreaktsiooni suhtes kriitilistes anatoomilistes piirkondades. Tuumori lüüsi sündroom (TLS)

Lunsumio subkutaanseid süsteid saavatel patsientidel võib esineda TLS-i (vt lõik 4.8). Enne Lunsumio subkutaanse süste manustamist peavad patsiendid olema hästi hüdreeritud. Vajadusel tuleb patsientidele manustada profülaktilist hüperurikeemiavastast ravi (nt allopurinool, rasburikaas). Patsiente, eriti suure kasvajakoormusega või kiiresti prolifereeruvate kasvajatega ja vähenenud neerufunktsiooniga patsiente, tuleb jälgida TLS-i nähtude või sümptomite suhtes. Patsientide jälgimiseks tuleb teha vere biokeemilised analüüsid ja kõrvalekaldeid kiiresti ravida.

Immuniseerimine

Lunsumio subkutaansete süstetega samaaegselt ei tohi manustada elus- ja/või nõrgestatud elusvaktsiine. Patsientidel, kes on hiljuti saanud elusvaktsiine, ei ole uuringuid läbi viidud.

Patsiendi kaart

Raviarst peab patsiendiga arutama Lunsumio kasutamisega seotud riske. Patsiendile antakse patsiendi kaart, mida tuleb endaga kogu aeg kaasas kanda. Patsiendi kaardil on kirjas CRS-i ja ICANS-i sagedad nähud ja sümptomid, sealhulgas juhised selle kohta, millal peab patsient otsima arstiabi. Teadaolevat toimet omav abiaine

Ravim sisaldab polüsorbaat 20. Ravim sisaldab 0,3 mg polüsorbaat 20 ühes Lunsumio 5 mg süstelahuse viaalis ja 0,6 mg polüsorbaat 20 ühes Lunsumio 45 mg süstelahuse viaalis, mis vastab 0,6 mg/ml. Polüsorbaadid võivad põhjustada allergilisi reaktsioone.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimeid ei ole uuritud.

Ei saa välistada mööduvat kliiniliselt olulist toimet kitsa terapeutilise indeksiga CYP450 substraatidele (nt varfariin, vorikonasool, tsüklosporiin jt), sest ravi alustamine Lunsumio subkutaansete süstetega põhjustab tsütokiinide sisalduse mööduvat suurenemist, mis võib põhjustada CYP450 ensüümide inhibeerimist. Alustades ravi Lunsumio subkutaansete süstetega patsientidel, keda ravitakse kitsa terapeutilise indeksiga CYP450 substraatidega, tuleb kaaluda terapeutilist jälgimist. Vajadusel tuleb kohandada samaaegselt kasutatava ravimpreparaadi annust.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasestumisvõimelised naised / kontratseptsioon

Rasestumisvõimelised naised peavad kasutama efektiivset rasestumisvastast vahendit Lunsumio subkutaansete süstete saamise ajal ja vähemalt 3 kuu jooksul pärast Lunsumio subkutaanse süste viimast süstimist.

Rasedus

Lunsumio subkutaansete süstete kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad. Loomkatsed ei ole piisavad kahjuliku toime hindamiseks reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Lunsumio subkutaanseid süsteid ei ole soovitatav kasutada raseduse ajal ega rasestumisvõimelistel naistel, kes ei kasuta rasestumisvastaseid vahendeid. Imetamine

Ei ole teada, kas mosunetuzumab/metaboliidid erituvad rinnapiima. Riski vastsündinutele/imikutele ei saa välistada. Ravi ajaks Lunsumio subkutaansete süstetega tuleb rinnaga toitmine lõpetada.

Fertiilsus

Inimestelt saadud fertiilsusandmeid ei ole. 26-nädalases toksilisusuuringus makaakidel ei täheldatud kahjustusi isas- või emasloomade reproduktiivorganites ekspositsiooni (AUC) väärtuste puhul, mis olid sarnased soovitatavat annust saavatel patsientidel saavutatava ekspositsiooniga (AUC).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Lunsumio subkutaanne süste mõjutab tugevalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. ICANS-i tekkevõimaluse tõttu esineb Lunsumio subkutaanseid süsteid saavatel patsientidel risk teadvusetaseme languseks (vt lõik 4.4). ICANS-i tekkevõimaluse tõttu tuleb patsientidele soovitada, et nad rakendaksid ettevaatust (või sümptomite esinemisel väldiksid neid tegevusi) autojuhtimise, rattaga sõitmise või rasketehnikaga või potentsiaalselt ohtlike masinatega töötamise ajal.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusandmete kokkuvõte

Selles lõigus kirjeldatud kõrvaltoimed pärinevad olulisest kliinilisest uuringust GO29781, mis viidi läbi patsientidel, keda raviti soovitatava intravenoosse annusega (n = 218) ja soovitatava subkutaanse annusega (n = 139). Patsientidel oli follikulaarne lümfoom (51,8%), difuusne B-suurrakklümfoom (26,9%), transformeerunud follikulaarne lümfoom (9,8%), mantelrakuline lümfoom (7,3%), Richteri transformatsioon (3,9%) ja muud histoloogiad (0,3%). Saadud Lunsumio subkutaanse ravi tsüklite arvu mediaan oli 8 (vahemik 1…17), 47,5% patsientidest said 8 tsüklit ja 16,6% patsientidest enam kui 8 tsüklit kuni 17 tsüklit.

Sellesse ohutuspopulatsiooni koondati soovitatava intravenoosse annuse (n = 218) ja subkutaanse annuse (n = 139) saanud patsiendid. Selles ohutuse koondpopulatsioonis olid kõige sagedamad täheldatud kõrvaltoimed (≥ 20%) tsütokiinide vabanemise sündroom, neutropeenia, lööve ja ülemiste hingamisteede infektsioon ning mosunetuzumabi subkutaanset ravi saanud patsientidel süstekoha reaktsioonid. Kõige sagedasemate täheldatud tõsiste kõrvaltoimete (≥ 2%) hulka kuulusid tsütokiinide vabanemise sündroom (CRS) (17% ASTCT klassifikatsioonisüsteemi alusel), püreksia (3%), sepsis (3%), ülemiste hingamisteede infektsioon (3%) ja pneumoonia (5%). Kõrvaltoime tõttu lõpetati Lunsumio kasutamine püsivalt 5,8%-l (21/357) patsientidest. Soovitatavat subkutaanset annust saanud patsientide (n = 139) seas rohkem kui ühel patsiendil esinenud ravi katkestamist põhjustanud kõrvaltoimed olid COVID-19 1,4% (2/139) ja COVID-19 pneumoonia 3,6% (5/139).

Kõrvaltoimete tabelkokkuvõte

Kõrvaltoimed on järgnevalt loetletud MedDRA organsüsteemi klassi ja esinemissageduse kategooriate järgi. Esinemissagedused on määratletud kui väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Tabel 6 Lunsumioga ravitud patsientidel esinenud kõrvaltoimed

Organsüsteemi klass / eelistermin või Kõik astmed22 3. kuni 4. aste kõrvaltoime Infektsioonid ja infestatsioonid Ülemiste hingamisteede infektsioon1 Väga sage Sage Viirusinfektsioon2 Sage Aeg-ajalt Kuseteede infektsioon3 Sage Sage Pneumoonia4 Sage Sage Alumiste hingamisteede infektsioon5 Sage Aeg-ajalt Sepsis6 Sage Sage Seeninfektsioon7 Sage Aeg-ajalt Bakteriaalne infektsioon8 Aeg-ajalt Aeg-ajalt Hea-, pahaloomulised ja täpsustamata kasvajad (sh tsüstid ja polüübid) Kasvaja ägenemisreaktsioon9 Sage Aeg-ajalt Vere ja lümfisüsteemi häired Neutropeenia10 Väga sage Väga sage Aneemia Väga sage Sage Trombotsütopeenia11 Väga sage Sage Febriilne neutropeenia Sage Sage Immuunsüsteemi häired Tsütokiinide vabanemise sündroom12 Väga sage Sage Hemofagotsütaarne lümfohistiotsütoos13,20 Aeg-ajalt Aeg-ajalt

Ainevahetus- ja toitumishäired Hüpofosfateemia14 Väga sage Väga sage Hüpokaleemia15 Väga sage Sage Hüpomagneseemia16 Sage Väga harv Tuumori lüüsi sündroom Aeg-ajalt Aeg-ajalt Närvisüsteemi häired Peavalu17 Väga sage Aeg-ajalt Pearinglus18 Sage Väga harv Immuunefektorrakkudega seotud Sage Väga harv neurotoksilisuse sündroom19,20 Seedetrakti häired Kõhulahtisus Väga sage Aeg-ajalt Iiveldus Väga sage Aeg-ajalt Naha ja nahaaluskoe kahjustused Lööve21 Väga sage Sage Kihelus Väga sage Väga harv Naha kuivus Väga sage Väga harv Naha koorumine Sage Väga harv Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Püreksia Väga sage Sage Külmavärinad Väga sage Aeg-ajalt Süstekoha reaktsioonid Väga sage Väga harv Uuringud Alaniini aminotransferaasi aktiivsuse Sage Sage suurenemine Aspartaadi aminotransferaasi aktiivsuse Sage Sage suurenemine 1 Ülemiste hingamisteede infektsioon hõlmab ülemiste hingamisteede infektsiooni, nasofarüngiiti, sinusiiti, hingamisteede infektsiooni, ülemiste hingamisteede viirusinfektsiooni, rinoviiruse infektsiooni, viiruslikku sinusiiti, hingamisteede viirusinfektsiooni ja COVID-19 2 Viirusinfektsioon hõlmab tsütomegaloviiruse infektsiooni, tsütomegaloviiruse infektsiooni reaktivatsiooni, Epsteini-Barri viiruse infektsiooni reaktivatsiooni, silma herpes simplex viiruse ja vöötohatise (herpes zoster) reaktivatsiooni 3 Kuseteede infektsioon hõlmab kuseteede infektsiooni, ägedat püelonefriiti ja Escherichia kuseteede infektsiooni 4 Pneumoonia hõlmab pneumooniat ja COVID-19 pneumooniat 5 Alumiste hingamisteede infektsioon hõlmab alumiste hingamisteede infektsiooni ja bronhiiti 6 Sepsis hõlmab sepsist ja septilist šokki 7 Seeninfektsioon hõlmab Candida sepsist ja Pneumocystis jirovecii pneumooniat 8 Bakteriaalne infektsioon hõlmab bakteriaalset sinusiiti ja baktereemiat 9 Kasvaja ägenemisreaktsioon hõlmab kasvaja ägenemisreaktsiooni, pleuraefusiooni, kasvaja põletikku ja valu küljes 10 Neutropeenia hõlmab neutropeeniat ja vähenenud neutrofiilide arvu 11 Trombotsütopeenia hõlmab trombotsütopeeniat ja vähenenud trombotsüütide arvu 12 ASTCT (American Society for Transplantation and Cellular Therapy) järgi 13 Hemofagotsütaarne lümfohistiotsütoos (HLH) hõlmab HLH-d 14 Hüpofosfateemia hõlmab hüpofosfateemiat ja vere fosforisisalduse vähenemist 15 Hüpokaleemia hõlmab hüpokaleemiat ja vere kaaliumisisalduse vähenemist 16 Hüpomagneseemia hõlmab hüpomagneseemiat ja vere magneesiumisisalduse vähenemist 17 Peavalu hõlmab peavalu, migreeni ja ebamugavustunnet peas 18 Pearinglus hõlmab pearinglust ja vertiigot 19 Kooskõlas ICANS-i meditsiinilise mõistega ASCTC järgi ning hõlmab segasusseisundit, ICANS-i, letargiat, entsefalopaatiat, teadvusetaseme langust ja mäluhäireid 20 Esinemissageduse arvutamine põhineb täiendavatel kliinilistel uuringutel 21 Lööve hõlmab löövet, erütematoosset löövet, eksfoliatiivset löövet, makuloosset löövet, makulopapuloosset löövet, sügelevat löövet, pustuloosset löövet, erüteemi, peopesa erüteemi, dermatiiti, aknesarnast dermatiiti, kontaktdermatiiti, palmaar-plantaarset erütrodüsesteesiat ja morbilliformset löövet 22 Surmaga lõppenud juhud esinesid Lunsumio subkutaanse süstimise korral terminite HLH, COVID-19, COVID-19 pneumoonia ja septiline šokk puhul ning Lunsumio intravenoosse infusiooni korral terminite

pneumoonia ja sepsis puhul Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Tsütokiinide vabanemise sündroom (CRS)

Lunsumio subkutaansete süstetega ravitud patsientide seas tekkis mis tahes astme CRS (ASTCT klassifikatsioonisüsteemi alusel) 26%-l (36/139) patsientidest: 2. aste 7,2%-l, 3. aste 1,4%-l Lunsumio subkutaansete süstetega ravitud patsientidest.

Mis tahes astme CRS tekkis 15,8%-l patsientidest pärast 1. tsükli 1. päeva annust; 11,7%-l pärast 1. tsükli 8. päeva annust; 2,2%-l pärast 1. tsükli 15. päeva annust, 0,8%-l patsientidest pärast 2. tsüklit ja 0%-l pärast 3. ja enamat tsüklit. CRS-i tekkeaja mediaan alates alates ravimi manustamise algusest 1. tsükli 1. päeval oli 17,62 tundi (vahemik: 7,2…33,4 tundi), 1. tsükli 8. päeval 51,5 tundi (vahemik: 30,3…112,5 tundi), 1. tsükli 15. päeval 46,7 tundi (vahemik: 23,2…61,5 tundi) ja 2. tsükli 1. päeval 34,85 tundi (vahemik: 34,8...34,8 tundi). CRS taandus kõigil patsientidel ja CRS-i juhtude kestuse mediaan oli 2 päeva (vahemik 1…15 päeva).

36 patsiendi, kellel esines CRS, seas olid kõige sagedamad CRS-i nähud ja sümptomid püreksia (97,2%), hüpotensioon (22%), hüpoksia (19,4%), külmavärinad (13,9%), peavalu (11,1%) ja tahhükardia (11,1%).

CRS-i raviks kasutati totsilizumabi ja/või kortikosteroide 12%-l patsientidest: 5,7% said ainult totsilizumabi, 4,3% ainult kortikosteroide ja 1,4% said nii totsilizumabi kui ka kortikosteroide. 3. astme CRS-iga patsiendid said totsilizumabi, kortikosteroide, vasopressoreid ja/või hapnikravi.

CRS-i tõttu hospitaliseeriti 11,5% patsientidest ning tõsiste CRS-i juhtude tõttu osutatud haiglaravi kestuse mediaan oli 4,0 päeva (vahemik 1…34 päeva).

Neutropeenia

Lunsumio intravenoosse infusiooni või subkutaanse süstega ravitud patsientide seas esines mis tahes astme neutropeenia 26,1%-l (93/357) patsientidest, sealhulgas 22,7%-l 3. kuni 4. astme juhud. Esimese neutropeenia/neutrofiilide arvu vähenemise episoodi tekkeaja mediaan oli 50 päeva (vahemik: 1…280 päeva) ja kestuse mediaan 8 päeva (vahemik: 1…487 päeva). 93-st neutropeenia/neutrofiilide arvu vähenemisega patsiendist 68% (63/93) said kõrvaltoime raviks G-CSF-i. Tõsised infektsioonid

Lunsumio intravenoosse infusiooni või subkutaansete süstetega ravitud patsientide seas esines mis tahes astme tõsiseid infektsioone 17%-l (60/357) patsientidest. Viiel (1,4%) patsiendil tekkisid tõsised infektsioonid samaaegselt 3. kuni 4. astme neutropeeniaga. Esimese tõsise infektsiooni tekkeaja mediaan oli 92 päeva (vahemik: 1…408 päeva) ja kestuse mediaan 15,5 päeva (vahemik: 2…174 päeva). 5. astme juhtusid esines 2,5%-l (9/357) patsientidest ning nendeks olid COVID-19 pneumoonia, COVID-19, pneumoonia, septiline šokk ja sepsis.

Oportunistlikud infektsioonid

Lunsumio intravenoosse infusiooni või subkutaansete süstetega ravitud patsientide seas esines mis tahes astme oportunistlikke infektsioone 3,1%-l (11/357) patsientidest. Pneumocystis jirovecii pneumooniast teatati 5 patsiendil (1,4%), neist 2 patsiendil (0,6%) esinesid 3. astme juhud. Tsütomegaloviiruse infektsioonist/reaktivatsioonist teatati 4 patsiendil (1,1%), neist 2 patsiendil (0,6%) esines 3. astme tsütomegaloviiruse infektsiooni reaktivatsioon.

Immuunefektorrakkudega seotud neurotoksilisuse sündroom

Laiemas kliinilise uuringu populatsioonis esines immuunefektorrakkudega seotud neurotoksilisuse sündroom (ICANS) 2,1%-l (20/949) patsientidest, 19 patsiendil esinesid 1. kuni 2. astme juhud ja ühel patsiendil esines 3. astme juht. Enamik juhtudest tekkis esimese ravitsükli ajal. Enamik juhtudest taandus. Algannusest avaldumiseni kulunud aja mediaan oli 17 päeva (vahemik: 1...48 päeva). Kestuse mediaan oli 3 päeva (vahemik: 1...20 päeva). Immuunefektorrakkudega seotud entsefalopaatia (ICE) skoori ei hinnatud viidatud uuringupopulatsioonis süstemaatiliselt. Kasvaja ägenemine

Lunsumio intravenoosse infusiooni või subkutaansete süstetega ravitud patsientide seas esines kasvaja ägenemisreaktsioon (sh pleuraefusioon ja kasvaja põletik) 3,1%-l (11/357) patsientidest, mis hõlmas 1,4% 2. astme ja 1,4% 3. astme juhtusid. Tekkeaja mediaan oli 13 päeva (vahemik 2…84 päeva) ja kestuse mediaan 36 päeva (vahemik 15…105 päeva).

Tuumori lüüsi sündroom (TLS)

Lunsumio intravenoosse infusiooni või subkutaansete süstetega ravitud patsientide seas esines TLS 0,6%-l (2/357) patsientidest samaaegselt CRS-iga. Ühel patsiendil, kellel tekkis 4. astme TLS, oli follikulaarne lümfoom leukeemilises faasis. TLS avaldus 2. ja 24. päeval ning taandus vastavalt 3 ja 6 päeva jooksul.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise korral tuleb patsiente hoolikalt jälgida kõrvaltoimete nähtude või sümptomite suhtes ning alustada sobivat sümptomaatilist ravi.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kasvajavastased ained; teised monoklonaalsed antikehad ja antikeha- ravimi konjugaadid, ATC-kood: L01FX25

Toimemehhanism

Mosunetuzumab on CD20/CD3-vastane T-rakke kaasav bispetsiifiline antikeha, mille toime sihtmärk on CD20 ekspresseerivad B-rakud. See on tingimuslik agonist; sihitud B-rakkude hävitamist täheldatakse ainult samaaegsel seondumisel CD20-ga B-rakkudel ja CD3-ga T-rakkudel. Mosunetuzumabi seondumine mõlemaga põhjustab immunoloogilise sünapsi moodustumise sihtmärk-B-rakkude ja tsütotoksiliste T-rakkude vahel, mis viib T-rakkude aktivatsioonini. Järgnev T-rakkude aktivatsioonist tingitud perforiini ja gransüümide sihitud vabanemine immunoloogilise sünapsi kaudu kutsub esile B-rakkude lüüsi ja nende rakkude surma.

Lunsumio subkutaanne süste põhjustas B-rakkude arvu vähenemist (määratletud kui CD19 B-rakkude arv < 5 rakku/μl) pärast esialgset manustamise tsüklit (2. tsükli 1. päevaks) nii intravenoosse kui ka subkutaanse manustamise korral enamikul patsientidest (vastavalt 95,2% ja 94,1%) ning rakkude arvu vähenemine püsis kogu ravi kestel.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Retsidiveeruv või refraktaarne B-rakuline mitte-Hodgkini lümfoom Subkutaanse Lunsumio hindamiseks retsidiveeruva või refraktaarse B-rakulise mitte-Hodgkini lümfoomiga patsientidel viidi läbi avatud mitmekeskuseline mitme kohordiga uuring (GO29781). Follikulaarse lümfoomi (FL) subkutaanses kohordis (n = 94) pidid retsidiveeruva või refraktaarse FL-iga (I…IIIA staadium) patsiendid olema saanud vähemalt kahte eelnevat süsteemset ravi, sh CD20-vastast monoklonaalset antikeha ja alküülivat ainet.

Uuringust jäeti välja patsiendid, kellel oli aktiivne autoimmuunhaigus, aktiivsed infektsioonid (st krooniline aktiivne EBV, äge või krooniline C-hepatiit, B-hepatiit, HIV), progresseeruv multifokaalne leukoentsefalopaatia, KNS lümfoom anamneesis, makrofaagide aktivatsiooni sündroom / hemofagotsütaarne lümfohistiotsütoos anamneesis, eelnev allogeenne tüvirakkude siirdamine või eelnev elundisiirdamine.

Patsiendid said Lunsumiot subkutaanselt 21-päevase tsüklina järgmiselt:

• 1. tsükli 1. päev: 5 mg
• 1. tsükli 8. päev: 45 mg
• 1. tsükli 15. päev: 45 mg
• 2. ja edasise tsükli 1. päev: 45 mg

Tsüklite arvu mediaan oli 8; 63% said 8 tsüklit ja 14,9% said enam kui 8 tsüklit kuni 17 tsüklit.

Vanuse mediaan oli 65 aastat (vahemikus 35…84 aastat), seejuures 50% olid üle 65-aastased ja 12,8% ≥ 75-aastased. Viiskümmend kuus protsenti olid meessoost, 85% europiidse rassi esindajad, 11% asiaadid, 2% mustanahalised, 100%-l oli ECOG sooritusvõime skoor 0 või 1 ja 25%-l patsientidest oli suuremahuline haigus (vähemalt üks kolle > 6 cm). Eelnevate ravikuuride arvu mediaan oli 3 (vahemik: 2…9), seejuures 47% olid saanud 2 eelnevat ravi, 19% 3 eelnevat ravi ja 34% rohkem kui 3 eelnevat ravi.

Kõik patsiendid said eelnevat CD20-vastast ja alküülivat ravi, 20%-le tehti autoloogne tüvirakkude siirdamine, 12% said PI3K inhibiitoreid, 16% eelnevat ravi rituksimabi pluss lenalidomiidiga ja 4% CAR-T-ravi. Kuuskümmend seitse protsenti patsientidest olid refraktaarsed eelnevalt saadud CD20-vastaste monoklonaalsete antikehade ja 46% nii CD20-vastaste monoklonaalsete antikehade kui ka alküüliva ravi suhtes. Kuuskümmend kolm protsenti patsientidest olid refraktaarsed viimase eelneva ravi suhtes ja 44%-l oli tekkinud haiguse progressioon 24 kuu jooksul pärast esimest süsteemset ravi.

Selle kohordi esmane eesmärk oli näidata Lunsumio subkutaanse süste farmakokineetilist samaväärsust (pharmacokinetic non-inferiority, PKNI) võrreldes Lunsumio intravenoosse infusiooniga ekspositsiooni tulemusnäitajate AUC ja C alusel. Efektiivsustulemuste kokkuvõte on toodud tabelis 7. Tabel 7 Efektiivsuse kokkuvõte retsidiveerunud/refraktaarse FL-iga patsientidel

Efektiivsusnäitaja Lunsumio subkutaanne süste Täielik ravivastus (CR), n (%), 55 (58,5) (95% CI) (47,9; 68,6) Objektiivse ravivastuse määr (ORR), n (%) 70 (74,5) (95% CI) (64,4; 82,9) Osaline ravivastus (PR) n (%) 15 (16,0) (95% CI) (9,2; 25,0)

Efektiivsusnäitaja Lunsumio subkutaanne süste Ravivastuse kestus (DOR)1 N = 70 Juhuga patsiendid, n (%) 26 (37,1) Mediaan, kuud (95% CI) 22,4 (16,8; 22,8) K-M juhuvaba määr 12 kuud 69,9 (95% CI) (58,5; 81,4) 18 kuud 59,6 (95% CI) (45,8; 73,3) Täieliku ravivastuse kestus (DOCR)2 N = 55 Juhuga patsiendid, n (%) 19 (34,5) Mediaan, kuud (95% CI) 20,8 (18,8; NR) K-M juhuvaba määr 12 kuud 72,4 (95% CI) (59,9; 84,8) 18 kuud 65,6 (95% CI) (51,0; 80,2) CI = usaldusvahemik; K-M = Kaplani-Meieri; NR = ei saavutatud Kliiniliste andmete kogumise lõpetamise kuupäev: 1. veebruar 2024 1 DOR-i määratletakse kui aega dokumenteeritud PR-i või CR-i esmakordsest esinemisest kuni juhu tekkeni patsiendil (dokumenteeritud haiguse progressioon või mis tahes põhjusel surm, ükskõik kumb saabub esimesena). 2 DOCR-i määratletakse kui aega dokumenteeritud CR-i esmakordsest esinemisest kuni juhu tekkeni patsiendil (dokumenteeritud haiguse progressioon või mis tahes põhjusel surm, ükskõik kumb saabub esimesena). DOR-i järelkontrolli mediaan oli 16,0 kuud. Täiendavad uurivad efektiivsuse tulemusnäitajad hõlmasid esimese ravivastuseni kulunud aja mediaani (2,8 kuud, vahemik: 1…16) ja esimese täieliku ravivastuseni kulunud aja mediaani (2,9 kuud, vahemik: 1…14).

Immunogeensus

Mosunetuzumabi immunogeensust hinnati immunoensüümmeetodi (enzyme-linked immunosorbent assay, ELISA) abil. Uuringu GO27981 rühmades D ja F Lunsumio subkutaanset monoteraapiat saanud 216 ravimivastaste antikehade suhtes hinnatava patsiendi seas ei tuvastatud ühelgi patsiendil mosunetuzumabi vastaseid antikehi. Olemasolevate andmete põhjal ei olnud võimalik hinnata mosunetuzumabi vastaste antikehade kliinilist tähtsust.

Lapsed

Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada Lunsumioga läbi viidud uuringute tulemused laste ühe või mitme alarühma kohta küpsete B-rakuliste kasvajate ravi korral (teave lastel kasutamise kohta vt lõik 4.2). Tingimuslik heakskiit

Ravimpreparaadil on tingimustega müügiluba. See tähendab, et selle ravimpreparaadi omaduste kohta oodatakse lisatõendeid. Euroopa Ravimiamet vaatab vähemalt igal aastal läbi ravimpreparaadi kohta saadud uue teabe ja vajadusel ravimi omaduste kokkuvõtet ajakohastatakse.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Leiti, et Lunsumio subkutaanse monoteraapia annustamisskeem 5/45/45 mg on farmakokineetiliselt samaväärne Lunsumio intravenoosse infusiooni 1/2/60/30 mg monoteraapia annustamisskeemiga retsidiveerunud või refraktaarse follikulaarse lümfoomiga patsientidel, kes olid saanud ≥ 2 eelnevat

ravi. Subkutaanse/intravenoosse geomeetrilise keskmise suhe (90% CI) oli C korral 1,39 (1,20…1,61) ja AUC korral 1,06 (0,92…1,21). Sarnaselt Lunsumio intravenoosse infusiooniga suurenes Lunsumio subkutaanse süste farmakokineetiline ekspositsioon uuritud annusevahemikes ligikaudu annusest sõltuval viisil. Võrreldes intravenoosse manustamisega püsis suhteline biosaadavus subkutaanse manustamise korral suurena ning imendumine oli aeglasem, mille tulemuseks olid väiksem C ja hilisem T . Pärast mosunetuzumabi annustamise esimest tsüklit (st 21 päeva) saavutatakse seerumi maksimaalne kontsentratsioon (C ) enne mosunetuzumabi subkutaanse annustamisskeemi 2. tsükli 1. päeva algust max keskmise maksimaalse kontsentratsiooniga 3,81 µg/ml, %CV 53,9%. Farmakokineetilised ekspositsiooninäitajad on kokku võetud tabelis 8. Tabel 8. Mosunetuzumabi subkutaansete süstete ekspositsiooniparameetrid

1. tsükkel (0…21. päev) 36,7 (57,0) 3,81 (53,9) 3,45 (54,1)

2. tsükkel (21. kuni 42. päev) 82,3 (50,9) 5,16 (50,3) 2,52 (55,7)

Tasakaaluseisund2 72,8 (34,5) 4,40 (36,7) 2,41 (34,2) 1 Väärtused on geomeetriline keskmine koos geomeetrilise variatsioonikordajaga CV% 2 Tasakaaluseisundi väärtused on ümardatud 4. tsüklile (63. kuni 84. päev) Imendumine Lunsumiot manustatakse subkutaanselt. T saavutati ligikaudu 4…7 päeva pärast. Subkutaansete süstete skeemi suhteline biosaadavus (F) võrreldes intravenoosse infusiooni skeemiga oli tasakaaluseisundis 0,898 (95% CI: 0,828...0,975). Jaotumine

Lunsumio intravenoosse infusiooni ja subkutaansete süstete puhul oli mosunetuzumabi populatsiooni hinnanguline keskmine tsentraalne jaotusruumala 5,49 l. Kuna mosunetuzumab on antikeha, ei ole valkudega seonduvuse uuringuid läbi viidud.

Biotransformatsioon

Mosunetuzumabi metabolismi radasid ei ole otseselt uuritud. Sarnaselt teiste terapeutiliste valkudega on oodata mosunetuzumabi lagunemist katabolismi teel väikesteks peptiidideks ja aminohapeteks.

Eritumine

Populatsiooni farmakokineetilise analüüsi põhjal olid intravenoossel manustamisel kreatiniini kliirensi (CL ) ja algtaseme kliirensi (CL ) hinnanguline keskmine väärtus vastavalt 1,08 l/ööpäevas ja ss alus 0,584 l/ööpäevas. Mosunetuzumabi subkutaanse manustamise lõplik poolväärtusaeg, mis põhines hinnangulisel populatsiooni farmakokineetilisel mudelil, oli tasakaaluseisundis 16,8 päeva. Eakad Populatsiooni farmakokineetilise analüüsi põhjal ei mõjutanud vanus mosunetuzumabi farmakokineetikat patsientidel vanuses 18…88 aastat (n = 228). Selle vanuserühma patsientidel ei täheldatud vanuse mõju mosunetuzumabi subkutaansele imendumisele.

Kehakaal

Sarnaselt teiste terapeutiliste valkudega oli kehakaalul positiivne seos mosunetuzumabi hinnangulise kliirensi ja jaotusruumalaga. Kuid arvestades ekspositsiooni-ravivastuse analüüsi ja kliinilise ekspositsiooni piirväärtusi, mis võtsid arvesse nii „väikese“ (< 50 kg) kui ka „suure“ (≥ 112 kg) kehakaaluga patsientidel saadud ekspositsiooni väärtusi, ei ole patsiendi kehakaalust lähtuv annuse kohandamine vajalik. Sugu

Populatsiooni farmakokineetilise analüüsi põhjal on mosunetuzumabi kliirens tasakaalukontsentratsiooni juures naistel marginaalselt väiksem (ligikaudu 13%) kui meestel. Ekspositsiooni-ravivastuse analüüsi põhjal ei ole soost lähtuv annuse kohandamine vajalik.

Ei ole leitud, et rass (asiaadid vs. mitteasiaadid) mõjutaks mosunetuzumabi farmakokineetikat.

Neerukahjustus

Neerukahjustuse mõju hindamiseks mosunetuzumabi farmakokineetikale ei ole spetsiifilisi uuringuid läbi viidud. Intaktse IgG monoklonaalse antikeha mosunetuzumabi eritumine neerude kaudu on eeldatavasti vähene ja vähetähtis.

Mosunetuzumabi subkutaanse manustamise populatsiooni farmakokineetika analüüs näitas, et kreatiniini kliirens (CrCl) ei mõjuta mosunetuzumabi farmakokineetikat. Mosunetuzumabi farmakokineetika kerge (CrCl 60…89 ml/min, n = 92) või mõõduka (CrCl 30…59 ml/min, n = 41) neerukahjustusega patsientidel oli sarnane normaalse neerufunktsiooniga (CrCl ≥ 90 ml/min, n = 88) patsientidel täheldatuga. Farmakokineetilised andmed raske neerukahjustusega patsientide kohta (CrCl 15…29 ml/min) on piiratud (n = 1), mistõttu ei saa anda annustamissoovitusi. Lunsumio subkutaanseid süsteid ei ole uuritud lõppstaadiumis neeruhaigusega ja/või dialüüsravi saavatel patsientidel.

Maksakahjustus

Maksakahjustuse mõju hindamiseks mosunetuzumabi farmakokineetikale ei ole spetsiifilisi uuringuid läbi viidud. IgG-de eliminatsioon toimub peamiselt rakusisese katabolismi teel ning maksakahjustuse mõju mosunetuzumabi kliirensile ei ole oodata. Mosunetuzumabi populatsiooni FK analüüs näitas, et maksakahjustus ei mõjuta mosunetuzumabi farmakokineetikat. Mosunetuzumabi farmakokineetika kerge maksakahjustusega (üldbilirubiin > ULN kuni 1 x ULN või ASAT > ULN, n = 35) patsientidel oli sarnane normaalse maksafunktsiooniga patsientidel (n = 191) täheldatuga. Mõõduka (üldbilirubiin > 1,5…3 x ULN, mis tahes ASAT väärtus, n = 1) või raske (üldbilirubiin > 3…10 x ULN, mis tahes ASAT väärtus, n = 2) maksakahjustusega patsientide arv on piiratud.

Lapsed

Mosunetuzumabi farmakokineetika hindamiseks lastel (vanuses alla 18 aasta) ei ole uuringuid läbi viidud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Süsteemne toksilisus

Kuni 26-nädalase kestusega üksik- ja korduvannuste toksilisuse uuringutes mosunetuzumabi puhul täheldatud põhilised mittekliinilised leiud olid mööduv annusejärgne CRS, mis enamasti piirdus

esimese annusega, vaskulaarsed/perivaskulaarsed põletikurakkude infiltraadid, mis paiknesid peamiselt kesknärvisüsteemis ja harvem teistes organites ning mis tekkisid tõenäoliselt tsütokiinide vabanemise ja immuunrakkude aktivatsiooni tagajärjel, ning suurenenud vastuvõtlikkus infektsioonidele pärast pikaajalist manustamist püsiva B-rakkude arvu vähenemise tõttu. Kõik leiud loeti farmakoloogiliselt vahendatud ja pöörduvateks toimeteks. Uuringute lõikes tekkisid üksikjuhul krambid ühel loomal C ja AUC ekspositsiooni väärtuste puhul (7 päeva keskmised väärtused), mis olid vastavalt 3,3 ja 1,8 korda suuremad väärtustest, mida täheldati patsientidel, kes said Lunsumiot soovitatavas annuses ja soovitatava skeemi järgi uuringus GO29781. Fertiilsuse häired

26-nädalane kroonilise toksilisuse uuring hõlmas isas- ja emasloomade reproduktiivorganite uurimist seksuaalselt küpsetel makaakidel, kellele manustati ravimit veeniinfusioonina. Mosunetuzumabil puudus toime isas- või emasloomade reproduktiivorganitele ekspositsiooni (AUC) väärtuste puhul, mis olid sarnased soovitatava annuse kasutamisel patsientidel saavutatava ekspositsiooniga (AUC).

Reproduktsioonitoksilisus

Loomadel ei ole mosunetuzumabiga arengutoksilisuse uuringuid läbi viidud. Kuna antikehad läbivad esimesel trimestril platsentat vähesel määral, samuti toimemehhanismi ning mosunetuzumabi ja CD20-vastaste antikehade klassi kohta olemasolevate andmete põhjal on teratogeensuse risk väike. Mosunetuzumabi uuringud mittetiinetel loomadel on näidanud, et pikaajaline B-rakkude arvu vähenemine võib viia oportunistliku infektsiooni riski suurenemiseni, mis võib põhjustada loote kaotust. Samuti võib Lunsumio manustamisega seotud mööduv CRS olla ohuks rasedusele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Histidiin Metioniin Äädikhape (pH reguleerimiseks) Sahharoos Polüsorbaat 20 (E 432) Süstevesi

6.2 Sobimatus

Ei ole täheldatud sobimatust Lunsumio subkutaanse ravimvormi ja polüpropüleenist või polükarbonaadist süstla materjali või roostevabast terasest ülekande- ja süstenõelte ning polüetüleenist Luer-koonuskorkide vahel.

6.3 Kõlblikkusaeg

Avamata viaal

3 aastat

Ettevalmistatud süstal

Viaalist süstlasse tõmmatud Lunsumio süstelahus tuleb süstida kohe, sest ravim ei sisalda antimikroobseid säilitusaineid. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja. Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril 2 °C…8 °C, välja arvatud juhul, kui manustamiskõlblikuks muutmine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

Kui Lunsumio süstelahus on tõmmatud viaalist süstlasse kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes, võib korgiga suletud süstlas olevat ravimit hoida kuni 28 päeva külmkapis temperatuuril 2 °C...8 °C valguse eest kaitstult ja/või kuni 24 tundi temperatuuril 9 °C...30 °C keskkonnavalguses.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2 °C…8 °C). Mitte lasta külmuda. Hoida viaal välispakendis, valguse eest kaitstult. Säilitamistingimused vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

5 mg süstelahus

I tüüpi klaasviaal, millel on fluororesiiniga lamineeritud kummikork ja pruuni plastist äratõmmatava kaanega alumiiniumsulgur. Viaalis on 5 mg süstelahust.

Pakendis on üks viaal.

45 mg süstelahus

I tüüpi klaasviaal, millel on fluororesiiniga lamineeritud kummikork ja lavendli värvi plastist äratõmmatava kaanega alumiiniumsulgur. Viaalis on 45 mg süstelahust.

Pakendis on üks viaal.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Üldised ettevaatusabinõud

Ravimivigade vältimiseks peab kontrollima viaali etiketti ja veenduma, et ettevalmistatav ja manustatav ravim on subkutaanseks süstimiseks mõeldud Lunsumio, mitte intravenoosseks infusiooniks mõeldud Lunsumio.

Lunsumio ei sisalda säilitusaineid ning on mõeldud ainult ühekordseks manustamiseks. Ravimpreparaadi käsitsemisel tuleb järgida õiget aseptilist tehnikat. Mitte loksutada.

Lunsumio subkutaanset süstelahust tuleb enne manustamist visuaalselt kontrollida veendumaks, et selles ei ole tahkeid osakesi ega värvuse muutust. Kui viaalis on tahkeid osakesi, tuleb see hävitada. Iga Lunsumio viaal sisaldab ühekordseks subkutaanseks süstimiseks mõeldud valmislahust ja seda ei tohi lahjendada. Lunsumio subkutaanne süstelahus tuleb süstlasse tõmmata sobiva suurusega ülekandenõela abil (soovitatav suurus 18G kuni 21G). Ülekandenõel tuleb eemaldada ja selle asemele kinnitada sobivas suuruses süstenõel (soovitatav suurus 25G kuni 30G). Kasutada väikseimat süstalt, mille abil saab manustada täpse süstemahu.

Äratõmmatav etikett infolehelt tuleb kleepida süstlale.

Hävitamine

Ravimite sattumine keskkonda tuleb viia miinimumini. Ravimeid ei tohi visata kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Süstalde ja muude teravate meditsiinitarvikute kasutamisel ja hävitamisel tuleb rangelt järgida alltoodud punkte:

• nõelu ja süstlaid ei tohi kunagi kasutada korduvalt;

• kõik kasutatud nõelad ja süstlad asetada teravate esemete konteinerisse (torkekindel ühekordselt kasutatav konteiner).

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Roche Registration GmbH Emil-Barell-Strasse 1 79639 Grenzach-Wyhlen Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBRID

EU/1/22/1649/003 EU/1/22/1649/004

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 3. juuni 2022 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 21. mai 2026

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: https://www.ema.europa.eu.

A. BIOLOOGILISE TOIMEAINE TOOTJA JA RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV TOOTJA

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

E. ERIKOHUSTUSED TINGIMUSLIKU MÜÜGILOA JÄRGSETE MEETMETE TÄITMISEKS

A. BIOLOOGILISE TOIMEAINE TOOTJA JA RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV TOOTJA Bioloogilise toimeaine tootja nimi ja aadress

Genentech, Inc. 1 DNA Way South San Francisco, CA 94080 Ameerika Ühendriigid

F. Hoffmann-La Roche AG Grenzacherstrasse 124 4058 Basel Šveits

Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress

Roche Pharma AG Emil-Barell-Strasse 1 79639 Grenzach-Wyhlen Saksamaa

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

Piiratud tingimustel väljastatav retseptiravim (vt I lisa: Ravimi omaduste kokkuvõte, lõik 4.2).

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

• Perioodilised ohutusaruanded

Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud määruse (EÜ) nr 507/2006 artiklis 9, mille kohaselt peab müügiloa hoidja esitama ohutusaruanded iga 6 kuu järel.

Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.

Müügiloa hoidja peab esitama asjaomase ravimi esimese perioodilise ohutusaruande 6 kuu jooksul pärast müügiloa saamist.

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

• Riskijuhtimiskava

Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.

Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:

• Euroopa Ravimiameti nõudel;
• kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.

• Riski minimeerimise lisameetmed

Müügiloa hoidja peab tagama, et igas liikmesriigis, kus Lunsumiot turustatakse, antakse kõigile Lunsumiot kasutama hakkavatele patsientidele/hooldajatele patsiendi kaart, kus on kirjas patsientidele mõeldud teave tsütokiinide vabanemise sündroomi (cytokine release syndrome, CRS) ja immuunefektorrakkudega seotud neurotoksilisuse sündroomiga (immune effector cell-associated neurotoxicity syndrome, ICANS) seotud riskide kohta. Patsiendi kaart sisaldab ka patsiendi raviarstidele mõeldud hoiatussõnumit selle kohta, et patsient saab ravi Lunsumioga. Patsiendi kaart sisaldab järgmisi põhisõnumeid:

• Põhiliste CRS-i nähtude ja sümptomite kirjeldus
• Põhiliste ICANS-i nähtude ja sümptomite kirjeldus
• Kirjeldus sellest, millal pöörduda esmaabi saamiseks viivitamatult arsti poole, juhuks kui tekivad CRS-i või ICANS-i nähud ja sümptomid
• Ravimi väljakirjutanud arsti kontaktandmed

E. ERIKOHUSTUSED TINGIMUSLIKU MÜÜGILOA JÄRGSETE MEETMETE TÄITMISEKS

Tingimusliku müügiloaga ja vastavalt EÜ määruse nr 726/2004 artiklile 14-a (4) rakendab müügiloa hoidja ettenähtud aja jooksul järgmisi meetmeid:

Kirjeldus Kuupäev Et esitada täiendavaid tõendeid mosunetuzumabi efektiivsuse ja ohutuse kohta 1. kvartal follikulaarse lümfoomi korral, esitab müügiloa hoidja tulemused uuringust 2028 GO42909, mis on randomiseeritud, avatud, mitmekeskuseline uuring, mis hindab mosunetuzumabi ja lenalidomiidi kombinatsiooni võrreldes rituksimabi ja lenalidomiidi kombinatsiooniga follikulaarse lümfoomiga patsientidel pärast vähemalt üht süsteemset ravikuuri.

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

VÄLISKARP

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Lunsumio 1 mg infusioonilahuse kontsentraat mosunetuzumabum

2. TOIMEAINE SISALDUS

Üks viaal sisaldab 1 mg mosunetuzumabi kontsentratsiooniga 1 mg/ml.

3. ABIAINED

Abiained: histidiin, metioniin, äädikhape, sahharoos, polüsorbaat 20, süstevesi. Lisateabe saamiseks vt infolehte

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Infusioonilahuse kontsentraat 1 mg/1 ml 1 viaal

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE

Ainult ühekordseks kasutamiseks Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte Intravenoosne pärast lahjendamist

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

Viaali ei tohi loksutada Mitte kasutada süsteemisisest filtrit

Väliskarbi sisetiival

Mitte kasutada süsteemisisest filtrit Kleepige kaasasolevast infolehest tõmmatud etikett infusioonikotile

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida külmkapis Mitte lasta külmuda Hoida viaal väliskarbis, valguse eest kaitstult

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Roche Registration GmbH Emil-Barell-Strasse 1 79639 Grenzach-Wyhlen Saksamaa

12. MÜÜGILOA NUMBER

EU/1/22/1649/001

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Põhjendus Braille’ mitte lisamiseks

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

2 ml VIAAL

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE

Lunsumio 1 mg steriilne kontsentraat mosunetuzumabum i.v. pärast lahjendamist

2. MANUSTAMISVIIS

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

1 mg/1 ml

6. MUU

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

VÄLISKARP

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Lunsumio 30 mg infusioonilahuse kontsentraat mosunetuzumabum

2. TOIMEAINE SISALDUS

Üks viaal sisaldab 30 mg mosunetuzumabi kontsentratsiooniga 1 mg/ml.

3. ABIAINED

Abiained: histidiin, metioniin, äädikhape, sahharoos, polüsorbaat 20, süstevesi. Lisateabe saamiseks vt infolehte

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Infusioonilahuse kontsentraat 30 mg/30 ml 1 viaal

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE

Ainult ühekordseks kasutamiseks Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte Intravenoosne pärast lahjendamist

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

Viaali ei tohi loksutada Mitte kasutada süsteemisisest filtrit

Väliskarbi sisetiival

Mitte kasutada süsteemisisest filtrit Kleepige kaasasolevast infolehest tõmmatud etikett infusioonikotile

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida külmkapis Mitte lasta külmuda Hoida viaal väliskarbis, valguse eest kaitstult

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Roche Registration GmbH Emil-Barell-Strasse 1 79639 Grenzach-Wyhlen Saksamaa

12. MÜÜGILOA NUMBER

EU/1/22/1649/002

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Põhjendus Braille’ mitte lisamiseks

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

50 ml VIAAL

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE

Lunsumio 30 mg infusioonilahuse kontsentraat mosunetuzumabum Intravenoosne pärast lahjendamist

2. MANUSTAMISVIIS

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

30 mg/30 ml

6. MUU

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

VÄLISKARP

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Lunsumio 5 mg süstelahus mosunetuzumabum

2. TOIMEAINE SISALDUS

Üks viaal sisaldab 5 mg mosunetuzumabi kontsentratsiooniga 5 mg/0,5 ml.

3. ABIAINED

Abiained: histidiin, metioniin, äädikhape, sahharoos, polüsorbaat 20, süstevesi. Lisateabe saamiseks vt infolehte.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Süstelahus 5 mg/0,5 ml 1 viaal

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE

Ainult ühekordseks kasutamiseks Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte Subkutaanne

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

Viaali ei tohi loksutada

Väliskarbi sisetiival 5 mg subkutaanne Kleepige kaasasolevast infolehest tõmmatud etikett süstlale

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida külmkapis Mitte lasta külmuda Hoida viaal väliskarbis, valguse eest kaitstult

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Roche Registration GmbH Emil-Barell-Strasse 1 79639 Grenzach-Wyhlen Saksamaa

12. MÜÜGILOA NUMBER

EU/1/22/1649/003

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Põhjendus Braille’ mitte lisamiseks

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

2 ml VIAAL

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE

Lunsumio 5 mg süstelahus mosunetuzumab Subkutaanne

2. MANUSTAMISVIIS

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

5 mg/0,5 ml

6. MUU

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

VÄLISKARP

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Lunsumio 45 mg süstelahus mosunetuzumab

2. TOIMEAINE SISALDUS

Üks viaal sisaldab 45 mg mosunetuzumabi kontsentratsiooniga 45 mg/ml.

3. ABIAINED

Abiained: histidiin, metioniin, äädikhape, sahharoos, polüsorbaat 20, süstevesi. Lisateabe saamiseks vt infolehte.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Süstelahus 45 mg/ml 1 viaal

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE

Ainult ühekordseks kasutamiseks Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte Subkutaanne

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

Viaali ei tohi loksutada

Väliskarbi sisetiival 45 mg subkutaanne Kleepige kaasasolevast infolehest tõmmatud etikett süstlale

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida külmkapis Mitte lasta külmuda Hoida viaal väliskarbis, valguse eest kaitstult

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Roche Registration GmbH Emil-Barell-Strasse 1 79639 Grenzach-Wyhlen Saksamaa

12. MÜÜGILOA NUMBER

EU/1/22/1649/004

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Põhjendus Braille’ mitte lisamiseks

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

2 ml VIAAL

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE

Lunsumio 45 mg süstelahus mosunetuzumab Subkutaanne

2. MANUSTAMISVIIS

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

45 mg/ml

6. MUU