Reductil - Ravimi Omaduste Kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE


1. RAVIMPREPARAADI
NIMETUS

Reductil, 10 mg kõvakapslid
Reductil, 15 mg kõvakapslid


2.
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Reductil 10 mg kapsel sisaldab 10 mg sibutramiinvesinikkloriidmonohüdraati (vastab 8,37 mg
sibutramiinile).
Reductil 15 mg kapsel sisaldab 15 mg sibutramiinvesinikkloriidmonohüdraati (vastab 12,55 mg
sibutramiinile).

INN. Sibutraminum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.


3. RAVIMVORM

Kõvakapsel.
Reductil 10 mg: kollane kapslikeha, millele on trükitud "10", suletud sinise kaanega, millele on
trükitud "Reductil".
Reductil 15 mg: valge kapslikeha, millele on trükitud "15", suletud sinise kaanega, millele on trükitud
"Reductil".
Kapsel sisaldab valget või valkjat pulbrit.


4. KLIINILISED
ANDMED

4.1 Näidustused

Abistava vahendina kaalualandamise programmis:
- alimentaarse rasvtõvega patsientidele, kelle kehamassi indeks on suurem või võrdne 30;
- alimentaarse ülekaaluga patsientidele, kelle kehakaalu indeks on suurem või võrdne 27 ning kellel
esinevad ka teised rasvumisega seotud riskifaktorid (nt II tüübi diabeet või düslipideemia).

Märkus:
Sibutramiini võib määrata ainult nendele patsientidele, kes vastavat kaalualandamise reziimi järgides
ei saavutanud rahuldavat tulemust, s.o patsientidele, kelle kehakaalu langus 3 kuuga oli vähem kui
5 kg.

Sibutramiinravi tohib määrata ainult ühe osana pikaajalisest komplekssest kaalualandamise
programmist, mis viiakse läbi kaalu alandamise ravi kogemust omava arsti jälgimisel. Sobiv
kaalualandamise programm peab hõlmama ka dieedi ja elustiili muutusi, samuti suuremat füüsilist
aktiivsust. Selline terviklik lähenemine on vajalik söömis- ja elustiiliharjumuste jätkuvaks
muutmiseks, mis on eriti oluline alanenud kehakaalu pikaajalisel säilitamisel pärast sibutramiinravi
lõpetamist. Patsiendid peaksid muutma oma elustiili juba sibutramiinravi ajal, see võimaldab neil
pärast sibutramiini kasutamise lõpetamist oma kehakaalu säilitada. Kui patsiendil ei õnnestu oma
elustiili muuta, võib kehakaal uuesti tõusta. Ka pärast sibutramiinravi lõpetamist on soovitatav pidev
arstlik kontroll.

4.2 Annustamine ja manustamisviis


Täiskasvanud: Algannus on 1 Reductil 10 mg kapsel 1 kord päevas. Kapsel tuleb neelata alla tervelt,
hommikul koos piisava koguse vedelikuga (nt klaasitäie veega). Kapsli võib võtta söögi ajal või
sõltumata söögiaegadest.

Patsientidel, kellel Reductil 10 mg toime ei osutunud piisavaks (kehakaal alaneb 4-nädalase ravi järel
vähem kui 2 kg) ning kes talusid 10 mg annust hästi, võib annuse tõsta 1 kapsli Reductil 15 mg-ni 1
kord päevas.

Patsientidel, kellel Reductil 15 mg toime ei osutu piisavaks (kehakaal alaneb 4-nädalase ravi järel
vähem kui 2 kg), tuleb ravi lõpetada.
Ravile mittereageerijatel esineb suurem risk kõrvaltoimete tekkeks (vt lõik 4.8).

Ravi kestus:

Patsientidel, kelle kehakaalu langus ei ole piisav, s.o kelle kehakaal alaneb 3-kuulise ravi järel vähem
kui 5% või kelle kehakaal jääb pärast vähem kui 5% kaalu alanemist püsima, tuleb ravi lõpetada. Ravi
tuleb lõpetada ka patsientidel, kelle kehakaal pärast esialgset kaalu alanemist suurenes uuesti 3 kg
võrra või enam.

Kaasnevate teiste haigustega patsientidel soovitatakse ravi Reductil"iga jätkata ainult juhul, kui
esilekutsutud kehakaalu langusega seonduvad muud kliiniliselt soodsad toimed, näiteks lipiidide
näitajate paranemine düslipideemiaga patsientidel või paranenud glükeemia kontroll II tüüpi
diabeediga patsientidel.

Reductil"i tohib manustada ainult kuni üheaastase perioodi jooksul. Andmed pikema kui 1-aastase
kasutamise kohta puuduvad.

4.3 Vastunäidustused

-
Teadaolev ülitundlikkus sibutramiinvesinikkloriidmonohüdraadi või ravimi ükskõik millise
abiaine suhtes.
-
Rasvumise orgaanilised põhjused.
-
Rasked söömishäired anamneesis.
-
Psühhiaatrilised haigused. Loomkatsetes on leitud, et sibutramiinil esineb potentsiaalne
antidepressiivne toime, seetõttu ei ole võimalik välistada võimalust, et sibutramiin vallandab
bipolaarse häire korral maania-episoodi.
-
Gilles de la Tourette`i sündroom.
-
Samaaegne või viimase 2 nädala jooksul monoamiini oksüdaasi inhibiitorite või teiste
tsentraalse toimega ravimite (nagu antidepressandid, antipsühhootikumid) kasutamine
psüühikahäirete korral või kaalu langetamise eesmärgil, või unehäirete tõttu trüptofaani
kasutamine.
-
Anamneesis koronaartõbi, südame paispuudulikkus, tahhükardia, perifeersete arterite okluseeriv
haigus, arütmia või tserebrovaskulaarne haigus (insult või transitoorne isheemiaatakk).
-
Ebapiisavalt ravitud hüpertensioon (>145/90 mmHg, vt lõik 4.4).
-
Hüpertüreoidism.
-
Raske maksakahjustus.
-
Raske neerukahjustus ja lõppstaadiumis neeruhaigusega dialüüsipatsiendid.
-
Prostata healoomuline hüperplaasia uriini retensiooniga.
-
Feokromotsütoom.
-
Kitsa nurgaga glaukoom.
-
Anamneesis narkootikumi-, ravim- või alkoholisõltuvus.
-
Rasedus ja rinnaga toitmine (vt lõik 4.6).
-
Lapsed ja kuni 18-aastased noorukid, nende kohta on andmeid ebapiisavalt.
-
Üle 65-aastased patsiendid, nende kohta on andmeid ebapiisavalt.


4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kuna sibutramiin on mõnedel patsientidel põhjustanud kliiniliselt olulist vererõhu tõusu, tuleb kõigil
Reductil"i kasutavatel patsientidel jälgida vererõhku ja pulsisagedust. Kolme esimese ravikuu jooksul
tuleks neid parameetreid mõõta vähemalt üks kord iga 2 nädala järel, 4. kuni 6. ravikuu jooksul
hinnatakse neid parameetreid kord kuus, seejärel mõõdetakse neid regulaarselt kõige rohkem kolme-
kuuliste intervallide järel. Ravi tuleb katkestada nendel patsientidel, kellel kahel järjestikusel visiidil
esineb rahuolekus pulsisageduse tõus 10 või rohkem lööki minutis või süstoolse/diastoolse vererõhu
tõus 10 või rohkem mmHg. Varem adekvaatselt ravitud hüpertooniaga patsientidel, kelle vererõhu
väärtused ületavad 145/90 mm/Hg vähemalt kahe järjestikuse mõõtmise käigus, tuleb ravi lõpetada (vt
lõik 4.8, Süda ja vereringesüsteem). Uneapnoe sündroomiga patsientidel tuleb vererõhu
monitoorimisele pöörata erilist tähelepanu.

-
Sibutramiini samaaegne kasutamine sümpatomimeetikumidega, vt lõik 4.5.
-
Kuigi sibutramiini ei ole seostatud primaarse pulmonaalse hüpertensiooniga, on üldistest
rasvumisvastaste ravimite juhistest lähtudes oluline rutiinse läbivaatuse käigus pöörata
tähelepanu järgmiste sümptomite esinemisele: progresseeruv düspnoe, rinnavalu ja tursed
pahkluude piirkonnas. Patsiendile tuleb soovitada selliste sümptomite tekkimisel koheselt arsti
poole pöörduda.
-
Ettevaatusega tuleb Reductil"i kasutada epilepsiat põdevatel patsientidel.
-
Sibutramiini kasutamisel kerge ja keskmise maksakahjustusega patsientidel on esinenud
sibutramiini plasmataseme tõusu. Kuigi kõrvaltoimeid ei ole täheldatud, tuleks neil patsientidel
Reductil"i kasutada ettevaatusega.
-
Kuigi neerude kaudu erituvad ainult inaktiivsed metaboliidid, tuleks kerge ja keskmise
neerukahjustusega patsientidel kasutada Reductil"i ettevaatusega.
-
Reductil"i tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kelle perekonna anamneesis on esinenud
motoorseid või verbaalseid tikke.
-
Fertiilses eas naistel tuleb Reductil-ravi ajal rakendada adekvaatset kontratseptsiooni.
-
Koos KNS-i toimivate ravimitega esineb preparaadi kuritarvitamise võimalus. Kliinilisest
praktikast aga sibutramiini kuritarvitamisele viitavad andmed puuduvad.
-
Üldiselt on mõned rasvumisvastased ravimid seotud südame valvulopaatiariskiga. Kliinilistel
andmetel sellisele toimele viitavad andmed sibutramiini puhul puuduvad.
-
Vastunäidustatud patsientidele, kelle anamneesis on raskeid söömishäireid, näiteks anorexia või
bulimia nervosa"t. Andmeid sibutramiinravi kohta kompulsiivse söömishäirega (aplusega)
patsientidel ei ole.
-
Reductil"i tuleb kasutada ettevaatusega avatudnurgaga glaukoomiga patsientidel ja nendel,
kellel esineb kõrgenenud silmasisese rõhu oht, nt perekonnaanamneesis.
-
Sarnaselt teistele serotoniini tagasihaarde inhibiitoritele esineb ka sibutramiini kasutamise korral
oht veritsuse (sh günekoloogiline, gastrointestinaalne jm naha- või limaskestade veritsus)
tekkeks. Seetõttu tuleks veritsusele kalduvatel ning samaaegselt hemostaasi või trombotsüütide
funktsiooni mõjutavaid ravimeid võtvatel patsientidel sibutramiini kasutada ettevaatusega.
-
Harvadel juhtudel on sibutramiinravi saavatel patsientidel teatatud depressiooni, psühhoosi,
mania, suitsiidmõtete ja suitsiidide esinemist. Kui mõni nendest sümptomitest peaks
sibutramiinravi käigus tekkima, tuleks sibutramiini manustamine katkestada.
-
Reductil sisaldab laktoosi ja seetõttu ei tohiks seda kasutada harvaesineva päriliku
galaktoositalumatusega, laktaasidefitsiidiga või glükoosi-galaktoosi imendumishäirega
patsientidel.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Sibutramiin ja selle aktiivsed metaboliidid elimineeritakse hepaatilise metabolismi teel; põhiline
kaasatud ensüüm on CYP3A4, osaleda võivad ka CYP2C9 ja CYP1A2. Ettevaatlik tuleks olla
Reductil"i koosmanustamisel ravimitega, mis mõjutavad CYP3A4 ensüümi aktiivsust (vt lõik 5.2).
CYP3A4 inhibiitorid on ketokonasool, itrakonasool, erütromütsiin, klaritromütsiin, troleandomütsiin
ja tsüklosporiin. Koostoime uuringus, kus ketokonasooli või erütromütsiini manustati samaaegselt

sibutramiiniga, suurenes sibutramiini aktiivsete metaboliitide AUC vastavalt 23% ja 10%. Keskmine
südame löögisagedus oli kuni 2,5 lööki minutis rohkem kui ainult sibutramiini manustamisel.

Rifampitsiin, fenütoiin, karbamasepiin, fenobarbitaal ja deksametasoon on CYP3A4 ensüümi
indutseerijad ja võivad sibutramiini metabolismi kiirendada, kuigi seda ei ole eksperimentaalselt
tõestatud.

Serotoniini taset suurendavate ravimite samaaegne kasutamine võib suurendada raskete koostoimete
tekkeriski. Seda fenomeni nimetatakse serotoniinisündroomiks ning see võib tekkida harvadel juhtudel
seoses selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI) manustamisel koos mõnede migreeni
ravimitega (sumatriptaan, dihüdroergotamiin) või koos mõnede opioididega (nagu pentazosiin,
petidiin, fentanüül, dekstrometorfaan) või kahe SSRI-i samaaegsel kasutamisel.

Kuna sibutramiin inhibeerib serotoniini tagasihaaret (muude toimete hulgas), ei tohiks Reductil"i
kasutada samaaegselt teiste ajus serotoniini taset suurendavate ravimitega.

Reductil"i samaaegset kasutamist koos teiste ravimitega, mis võivad tõsta vererõhku või südame
löögisagedust (nt sümpatomimeetikumid), ei ole süstemaatiliselt uuritud. Siia gruppi kuuluvateks
ravimiteks on mõned köha, külmetuse ja allergia ravimid (nt efedriin, pseudoefedriin) ning mõned
dekongestandid (nt ksülometasoliin). Seetõttu on Reductil"i määramisel neid ravimeid kasutavatele
patsientidele vajalik ettevaatus.

Reductil ei halvenda suukaudsete kontratseptiivide toimet.

Ühekordse annuse sibutramiini samaaegsel manustamisel koos alkoholiga ei esinenud lisahäireid
kognitiivsete või psühhomotoorsete funktsioonide osas. Siiski ei sobi alkoholi kasutamine kokku
dieedi teiste soovitustega.

Andmeid Reductil"i ja orlistati samaaegse kasutamise kohta ei ole.

Sibutramiinravi katkestamise ja MAO-inhibiitorravi alustamise vahele peaks jääma vähemalt kaks
nädalat.

4.6 Rasedus ja imetamine

Rasedus: Sibutramiini kasutamine raseduse ajal on vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Fertiilses eas naised
peavad ravi ajal sibutramiiniga ja 5 nädalat pärast ravi lõpetamist kasutama efektiivset
kontratseptiivset meetodit. Kontrollitud uuringuid rasedatel ei ole teostatud. Uuringud tiinetel
küülikutel on näidanud emasloomale toksilistes annustes kasutamisel toimet reproduktiivsusele (vt
lõik 5.3). Nende andmete olulisus inimesele ei ole teada.
Imetamine: Ei ole teada, kas sibutramiin eritub rinnapiima. Reductil on imetamise perioodil
vastunäidustatud.

4.7 Toime
reaktsioonikiirusele

Kuigi sibutramiin ei mõjutanud tervetel vabatahtlikel psühhomotoorseid ja kognitiivseid funktsioone,
võib iga tsentraalselt toimiv ravim kahjustada otsustus-, mõtlemis- või motoorset võimet. Seega tuleb
patsiente hoiatada, et Reductil"i kasutamise ajal võib olla häiritud nende võime juhtida liiklusvahendit,
töötada masinatel või ohtlikes olukordades.

4.8 Kõrvaltoimed

Enamik kõrvaltoimeid ilmneb ravi algfaasis (esimese 4 nädala jooksul). Nende raskus ja
esinemissagedus vähenevad aja jooksul. Üldiselt nad ei ole rasked, ei nõua ravi lõpetamist ning on
pöörduvad.

Kõrvaltoimed, mida täheldati II/III faasi kliinilistes uuringutes, organsüsteemide järgi (väga sage
>1/10, sage 1/10 ja >1/100):

Organsüsteem Esinemissagedus
Kõrvaltoime
Süda ja vereringesüsteem
Sage
Tahhükardia
(vt all detailsem informatsioon)
Südamepekslemine
Kõrgenenud vererõhk/ hüpertensioon
Vasodilatsioon (kuumahood)
Seedetrakt Väga
sage
Kõhukinnisus
Sage
Iiveldus
Hemorroidide süvenemine
Kesknärvisüsteem Väga
sage
Suukuivus
Unetus
Sage
Segasus
Paresteesia
Peavalu
Rahutus
Nahk Sage
Higistamine
Meeleorganid Sage
Maitsetundlikkuse
häired

Süda ja vereringesüsteem
On täheldatud süstoolse ja diastoolse vererõhuväärtuse tõusu puhkeolekus keskmiselt 1...3 mm/Hg
võrra ja südame löögisageduse tõusu keskmiselt 3...7 löögi võrra minutis.
Ei ole välistatud, et üksikutel juhtudel võib vererõhk ja südame löögisagedus tõusta veelgi enam.
Kliiniliselt olulised vererõhu ja südame löögisageduse tõusud tekkisid peamiselt ravi algstaadiumis
(esimese 4...12 nädala jooksul). Sellistel juhtudel tuleb ravi katkestada (vt lõik 4.4).
Reductil"i kasutamisest hüpertensiooniga patsientidel vt lõik 4.3 ja lõik 4.4 .

Kliinilistes uuringutes ja turustamisjärgse järelvalve käigus esinenud kliiniliselt olulised kõrvaltoimed
organsüsteemide kaupa:

Vere ja lümfisüsteemi häired:
Trombotsütopeenia, Henoch-Schönleini purpur

Kardiovaskulaarsed häired:
Atriaalne fibrillatsioon, paroksüsmaalne supraventrikulaarne tahhükardia

Immuunsüsteemi häired:
On teateid ülitundlikkusreaktsioonidest, mis võivad väljenduda kergest nahalööbest ja urtikaariast kuni
angioödeemi ja anafülaksiani.

Psühhiaatrilised häired:
Agiteeritus, mania, psühhoos, suitsiidimõtted ja suitsiid.
Depressioon, nii eelneva depressiooniga anamneesis kui ilma (vt lõik 4.4)

Närvisüsteemi häired:
Krambihood
Serotoniinisündroom kombinatsioonis teiste serotoniini vabanemist mõjutavate ainetega (vt lõik 4.5).
Pöörduvad lühiajalised mäluhäired

Silma kahjustused:
Nägemise hägustumine

Seedetrakti häired:
Kõhulahtisus, oksendamine, gastrointestinaalne hemorraagia


Naha ja nahaaluskoe kahjustused:
Alopeetsia, lööve, urtikaaria, nahaveritsusreaktsioonid (ekhümoos, petehhia)

Neerude ja kuseteede häired:
Äge interstitsiaalne nefriit, mesangiokapillaarne glomerulonefriit, uriini retensioon

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired:
ebanormaalne ejakulatsioon/orgasm, impotentsus, menstruaaltsükli häired, metrorraagia

Uuringud:
Maksaensüümide aktiivuse pöörduv tõus

Muu:
Harva on täheldatud ärajätusümptomeid nagu peavalu ja söögiisu tõus

4.9 Üleannustamine

Sibutramiini üleannustamise kohta on andmeid väga vähe. Kõige sagedamini täheldatud
üleannustamisega seotud kõrvaltoimed on tahhükardia, hüpertensioon, peavalu ja pearinglus.
Üleannustamise ravi sisaldab üldisi meetmeid, nagu vajadusel hingamisteede vabastamine, südame-
veresoonkonna funktsiooni monitooring ning üldine sümptomaatiline ja toetav ravi. Sibutramiini
imendumist võib vältida kohene aktiivsöe manustamine või maoloputus. Vererõhu tõusu ja
tahhükardia korral võib olla näidustatud ettevaatlik beeta-blokaatorite kasutamine. Lõppstaadiumis
neeruhaigusega dialüüsipatsientide uuringutulemused näitasid, et sibutramiini metaboliidid
hemodialüüsiga märkimisväärsel määral ei eritunud.


5. FARMAKOLOOGILISED
OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: Tsentraalse toimega tüsedusevastased ained, ATC-kood: A08AA10

Sibutramiini terapeutiline toime on tingitud peamiselt tema sekundaarse ja primaarse amiinse
metaboliidi (metaboliit 1 ja metaboliit 2) toimetest, mis on noradrenaliini, serotoniini (5-
hüdroksütrüptamiini, 5-HT) ja dopamiini tagasihaarde inhibiitorid. Inimese ajukoes on metaboliit 1 ja
metaboliit 2 in vitro tingimustega võrreldes kolm korda tugevamad noradrenaliini ja serotoniini
tagasihaarde inhibiitorid kui dopamiini tagasihaarde inhibiitorid. Sibutramiinravi saanud vabatahtlike
vereplasma proovides esines märkimisväärne noradrenaliini tagasihaarde (73%) ja serotoniini
tagasihaarde (54%) pärssimine ilma olulise dopamiini tagasihaarde (16%) pärssimiseta. Sibutramiin ja
selle metaboliidid ei ole ei monoamiine vabastavad ained ega ka monoamiini oksüdaasi inhibiitorid.
Neil puudub afiinsus paljude neurotransmitterite retseptorite suhtes, sh serotoniinergiliste (5-HT1, 5-
HT1A, 5-HT1B, 5-HT2A, 5-HT2C), adrenergiliste (1, 2, 3, 1, 2), dopamiinergiliste (D1, D2),
muskariini, histamiini (H1), bensodiasepiini ja NMDA-retseptorite suhtes.
Loommudelitel, kus kasutati kõhnu ja rasvunud täiskasvanud rotte, põhjustas sibutramiin kehakaalu
langust. Seda seostatakse tema toimega söödud toidu hulgale, s.o küllastustunnet tõstva toimega, aga
tõenäoliselt toetab kaalulangust ka termogeneesi suurendav toime. On näidatud, et need toimed on
seotud serotoniini ja noradrenaliini tagasihaarde inhibeerimisega.
Inimestel teostatud kliinilistes uuringutes demonstreeriti Reductil"i kehakaalu langetavat toimet, mis
kujunes küllastustunde tugevnemise tõttu. On olemas ka andmed, mis näitavad Reductil"i
termogeenset toimet: kehakaalu langetamise ajal väheneb rahuoleku metaboolse kiiruse adaptatiivne
langus. Reductil"i poolt indutseeritud kehakaalu langusega kaasnevad düslipideemia ja 2. tüüpi
suhkurtõvega patsientidel ka soodsad toimed vereseerumi lipiididele ja veresuhkru kontrollile.
Rasvunud 2. tüüpi suhkurdiabeediga patsientidel alanes seoses sibutramiini kasutamisest tingitud
kaalulangusega ka HbA1c tase keskmiselt 0,6% (ühiku) võrra.

Sarnaselt eelnevale esines ka rasvunud düslipideemiaga patsientidel seoses kaalulangusega muutusi:
HDL-kolesterooli taseme tõus 12...22% ja triglütseriidide taseme langus 9...21%.

5.2 Farmakokineetilised
omadused

Sibutramiin imendub hästi ning metaboliseerub ulatuslikult esmasel maksapassaazil. Kõrgeim
plasmakonsentratsioon (Tmax) saabub 1,2 tundi pärast ühekordse 20 mg
sibutramiinvesinikkloriidmonohüdraadi annuse manustamist. Lähteravimi poolväärtusaeg on 1,1 tundi.
Farmakoloogiliselt aktiivsed metaboliidid 1 ja 2 saavutavad poolväärtusaja 3 tunniga ja nende
eliminatsiooni poolväärtusaeg on vastavalt 14 ja 16 tundi. 10...30 mg annuste puhul esineb lineaarne
farmakokineetika koos annusest sõltumatu muutusega eliminatsiooni poolväärtusajas ja koos annusest
proportsionaalselt sõltuva plasmakonsentratsiooni tõusuga. Korduvate annuste manustamisel
saavutatakse metaboliitide 1 ja 2 püsiseisundi kontsentratsioonid 4 päevaga, sh ligikaudu kahekordse
kumulatsiooniga. Sibutramiini ja selle metaboliitide farmakokineetika rasvunud isikutel on sarnane
normkaaluliste omale. Senini suhteliselt väheste andmete põhjal ei ole leitud kliiniliselt olulist
farmakodünaamika erinevust mees- ja naispatsientide vahel. Eakatel tervetel isikutel (keskmine vanus
üle 70 aasta) oli farmakokineetika sarnane noortele tervetele isikutele.

Neerukahjustus

Sibutramiini metaboliitide 1, 2, 5 ja 6 dispositsiooni uuriti erinevate neerufunktsiooni astmetega
patsientidel. Sibutramiin ise ei olnud mõõdetav.

Aktiivsete metaboliitide 1 ja 2 AUCd ei olnud üldjuhul neerukahjustuse poolt mõjutatud, v.a
metaboliit 2 AUC, mis lõppstaadiumis neeruhaigusega dialüüsipatsientidel oli ligikaudu pool
normaalsetel isikutel mõõdetust (CLcr 80 ml/min). Inaktiivsete metaboliitide 5 ja 6 AUCd tõusid
normaalsete isikutega võrreldes keskmise neerukahjustusega patsientidel 2...3 korda (30 ml/min <
CLcr 60 ml/min), raske neerukahjustusega patsientidel 8...11 korda (CLcr 30 ml/min) ning
lõppstaadiumis neeruhaigusega dialüüsipatsientidel 22...30 korda. Ligikaudu 1% suukaudsest
annusest taastus hemodialüüsi protsessi vältel dialüsaadis metaboliitide 5 ja 6 kombinatsioonina, samal
ajal kui metaboliidid 1 ja 2 ei olnud dialüsaadis mõõdetavad.
Sibutramiini ei tohiks kasutada raske neerukahjustusega patsientidel, sh lõppstaadiumis
neeruhaigusega dialüüsipatsientidel.

Maksakahjustus

Keskmise raskusega maksakahjustusega isikutel oli ühekordse sibutramiini annuse manustamise
järgselt aktiivsete metaboliitide biosaadavus 24% kõrgem. Sibutramiini ja selle metaboliitide 1 ja 2
seondumine plasmavalkudega on vastavalt umbes 97%, 94% ja 94%. Sibutramiini ja selle
metaboliitide 1 ja 2 peamine eliminatsioon toimub maksa kaudu. Teised (inaktiivsed) metaboliidid
eritatakse peamiselt uriiniga, uriini/väljaheite suhe on 10:1.
In vitro maksa mikrosoomide uuringus selgus, et CYP3A4 on olulisim tsütokroom P450 isoensüüm,
mis on vastutav sibutramiini metabolismi eest. In vitro ei esinenud mingeid viiteid afiinsusele
CYP2D6 suhtes. See on väikese läbilaskevõimega ensüüm, millega on seotud koostoimeid mitmete
ravimitega. Edasised in vitro uuringud näitasid, et sibutramiinil ei esine märkimisväärset toimet
peamiste tsütokroom P450 isoensüümide, sh CYP3A4 aktiivsusele. CYP450 süsteemist oli metaboliit
2 edasisse metabolismi (in vitro) kaasatud CYP3A4 ja CYP2C9. Kuigi sellekohaseid andmeid ei ole,
võib oletada, et ka metaboliit 1 muundamisse on kaasatud CYP3A4.

5.3 Prekliinilised
ohutusandmed

Loomkatsetes sibutramiini ühekordse annuse manustamisel ilmnenud toksiline toime väljendub
peamiselt võimendunud farmakodünaamilises toimes. Pikemaajalise raviga seoses ilmnes ainult
kergeid patoloogilisi muutusi ja sekundaarseid või liigiomaseid leide. Seega ei esine neid tõenäoliselt
sibutramiini korrektsel kasutamisel kliinilise tarvitamise käigus. Reproduktiivsusuuringuid on

teostatud rottidel ja küülikutel. Ühes uuringus näidati küülikutel loote kardiovaskulaarsete
väärarengute esinemissageduse vähest suurenemist, teises uuringus esines neid aga vähem kui
kontrolligrupis. Lisaks sellele oli viimatimainitud uuringus ravi saanute rühmas veidi rohkem looteid
kahe väikese anomaaliaga (väike, keermetaoline luuline ühendus ülalõualuu ja sarnaluu vahel ning
väga väikesed erinevused mõnede aordikaarest algavate väikeste arterite tüvede paiknemises), seda ei
täheldatud aga esmalt mainitud uuringus. Nimetatud muutuste tähendus inimestele ei ole teada.
Sibutramiini kasutamist inimese raseduse ajal ei ole uuritud. Ulatuslikud genotoksilisuse uuringud
välistasid sibutramiini põhjustatud mutageense toime. Uuringud närilistel näitasid, et sibutramiinil
puudub inimestele märkimisväärne kartsinogeenne toime.


6. FARMATSEUTILISED
ANDMED

6.1 Abiainete
loetelu

Kapsli sisu: laktoosmonohüdraat, magneesiumstearaat, mikrokristalne tselluloos, kolloidne veevaba
räni.
Kapsli kest: indigokarmiin (E132), titaandioksiid (E171), zelatiin, naatriumlaurüülsulfaat,
kinoliinkollane (E104, ainult 10 mg kapslitel).
Trükivärv: dimetikoon, propüleenglükool, must raudoksiid (E172), sellaki glasuur, letsitiin (E322),
titaandioksiid (E171).

6.2 Sobimatus

Ei ole kohaldatav.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise
eritingimused


Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoida originaalpakendis.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Kapslid PVC/PVDC blisterpakendis.
Kalenderpakend, mis sisaldab 28 kapslit (4 nädalaks).
Kalenderpakend, mis sisaldab 56 kapslit (8 nädalaks).
Kalenderpakend, mis sisaldab 98 kapslit (14 nädalaks).

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.


7. MÜÜGILOA
HOIDJA

Abbott GmbH & Co. KG
Vertriebslinie Knoll
Max-Planck-Ring 2
65205 Wiesbaden
Saksamaa


8. MÜÜGILOA
NUMBRID


Reductil 10 mg kõvakapslid - 355801
Reductil 15 mg kõvakapslid - 355701


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

17.08.2001/25.08.2006


10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud märtsis 2010