Somavert

 

LISA I

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

SOMAVERT 10 mg süstelahuse pulber ja lahusti.

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga viaal sisaldab 10 mg pegvisomanti.

Pärast lahustamist sisaldab 1 ml lahust 10 mg pegvisomanti.

Pegvisomant on toodetud E. coli’s rekombinantse DNA tehnoloogia abil.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahuse pulber ja lahusti.

Pulber on valge või valkja värvusega.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Akromegaaliaga patsientide ravi, kelle ravitulemus operatsiooni ja/või kiiritusraviga ei ole olnud

adekvaatne ning kellel asjakohane ravi somatostatiini analoogidega ei ole andnud tulemuseks IGF-I

normaalset sisaldust või kellel esines nimetatud ravi talumatus.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravi tuleb alustada akromegaalia ravi kogemusi omava arsti järelevalve all.

Eri raviskeemide jaoks on ravim saadaval järgmiste eri tugevustega: SOMAVERT 10 mg,

SOMAVERT 15 mg ja SOMAVERT 20 mg.

Valmistamisjuhiseid vt lõik 6.6.

Esmalt tuleb arsti järelevalve all subkutaanselt manustada pegvisomanti küllastusannus 80 mg.

Järgnevalt tuleb kord päevas subkutaanse süstena manustada 10 mg SOMAVERT’i lahustatuna 1 ml

lahustis.

Iga päev tuleb süstimiskohta muuta, et vältida lipohüpertroofiat.

Annuseid tuleb korrigeerida vastavalt seerumi IGF-I tasemetele. Seerumi IGF-I sisaldust tuleb mõõta

iga nelja kuni kuue nädala tagant ja vajadusel tuleb annust korrigeerida 5 mg/päevas kaupa, et hoida

seerumi IGF-I sisaldus vanuse järgi korrigeeritud normivahemikus ning ühtlasi säilitada optimaalne

ravivastus.

Maksimaalne annus ei tohi ületada 30 mg ööpäevas.

Eakad patsiendid

Annust ei ole vaja korrigeerida.

Lapsed

Lastel kasutamise kogemus puudub.

Maksa- või neerufunktsiooni kahjustusega patsiendid

SOMAVERT’i ohutus ja efektiivsus maksa- või neerupuudulikkusega patsientidel ei ole kindlaks

tehtud.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Vahel võivad suureneda kasvuhormooni tootvad hüpofüüsi kasvajad, millega võivad kaasneda rasked

tüsistused (näiteks nägemisvälja defektid). Ravi SOMAVERT’iga ei vähenda kasvaja suurust. Kõiki

nimetatud kasvajatega patsiente tuleb hoolikalt jälgida, et vältida kasvaja võimalikku suurenemist ravi

ajal.

SOMAVERT on tugev kasvuhormooni antagonist. SOMAVERT’i manustamisel võib tekkida

kasvuhormooni puuduse seisund, hoolimata kasvuhormooni tõusnud tasemest seerumis. Seerumi IGFI

sisaldust tuleb jälgida ning see tuleb SOMAVERT’i annuste kohandamise abil hoida vanuse järgi

korrigeeritud normivahemikus.

Alaniinaminotransferaasi (ALT) ja aspartaataminotransferaasi (AST) sisaldust seerumis tuleb

SOMAVERT’i ravi esimese kuue kuu jooksul mõõta iga nelja kuni kuue nädala tagant või iga kord,

kui patsientidel tekivad hepatiidile viitavad sümptomid. Tõusnud ALT ja AST tasemetega patsientidel

või patsientidel, keda on varem ravitud ükskõik millise somatostatiini analoogiga, tuleb välistada

obstruktiivne sapiteede haigus. SOMAVERT’i manustamine tuleb lõpetada, kui maksahaiguse nähud

püsivad.

SOMAVERT’iga tehtud uuring diabeediga patsientidel, keda raviti kas insuliini või suukaudsete

hüpoglükeemiliste ravimpreparaatidega, näitas hüpoglükeemia riski selles patsientide rühmas. Seetõttu

võib akromegaaliaga patsientidel, kellel esineb suhkurdiabeet, olla vajalik langetada insuliini või

suukaudsete hüpoglükeemiliste ravimpreparaatide annuseid (vt ka lõik 4.5).

Kuna IGF-I sisalduse langetamine parandab patsiendi kliinilist seisundit, võib sellega kaasneda

naispatsientide fertiilsuse tõus. Patsientidele tuleb öelda, et nad vajadusel kasutaksid toimivaid

rasestumisvastaseid abinõusid. SOMAVERT’i ei soovitata kasutada raseduse ajal (vt ka lõik 4.6).

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja teised koostoimed

Koostoimeid ei ole uuritud. Ravi jätkamist somatostatiini analoogidega tuleb kaaluda. SOMAVERT’i

kasutamist akromegaalia raviks kombinatsioonis teiste ravimitega ei ole uuritud.

Patsientidel, kes saavad insuliini või suukaudseid hüpoglükeemilisi ravimpreparaate, võib olla vajalik

langetada nende toimeainete annuseid, kuna pegvisomant mõjutab tundlikkust insuliinile (vt lõik 4.4).

SOMAVERT’i struktuur on olulisel määral sarnane kasvuhormooniga, mille tulemuseks on ristuv

reaktsioon kaubanduses kättesaadavates kasvuhormooni testides. Kuna SOMAVERT’i efektiivsete

annuste kontsentratsioonid seerumis on üldiselt 100 kuni 1000 korda kõrgemad kui akromegaalia

puhul täheldatavad tegelikud kasvuhormooni kontsentratsioonid, näitavad kaubanduses kättesaadavad

kasvuhormooni testid ekslikult seerumi kasvuhormoonide sisaldust. SOMAVERT’i ravi ei tohi

seetõttu hinnata ega korrigeerida seerumi kasvuhormooni sisalduse põhjal, mis on saadud nimetatud

testide kasutamisel.

4.6 Rasedus ja imetamine

Puuduvad kliinilised andmed pegvisomanti kasutamisest raseduse ajal.

Loomkatsed on ebapiisavad hindamaks toimet rasedusele, embrüo ja loote arengule, sünnitusele või

sünnijärgsele arengule (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada.

SOMAVERT’i ei tohi kasutada raseduse ajal kui see ei ole hädavajalik (vt ka lõik 4.4).

Kasutamine rinnaga toitmise ajal

Pegvisomanti eritumist rinnapiima ei ole loomadel uuritud. Kliinilised andmed on liiga piiratud (üks

juhtum) selleks, et teha mingeid järeldusi pegvisomanti eritumise kohta inimese rinnapiima. Seetõttu

ei tohi SOMAVERT’i imetamise ajal kasutada. Samas võib rinnaga toitmist jätkata, kui

SOMAVERT’i kasutamine lõpetatakse: selle otsuse langetamisel tuleb lähtuda SOMAVERT’iga

tehtava ravi kasulikkusest emale ja rinnapiima kasulikkusest lapsele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toimete kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

4.8 Kõrvaltoimed

Alltoodud loetelu sisaldab kliinilistes uuringutes täheldatud kõrvaltoimeid.

Kliinilistes uuringutes olid pegvisomantiga ravitud patsientidel (n=160) enamik ravimiga seotud

kõrvaltoimetest kerge kuni mõõduka tugevusega, piiratud kestusega ning ei tinginud ravi katkestamist.

Kõige sagedamini täheldatud SOMAVERT’iga seotud kõrvaltoimed, mis kliinilistes uuringutes

esinesid 5% akromegaaliaga patsientidel, olid süstekoha reaktsioonid (11%), higistamine (7%),

peavalu (6%) ja asteenia (6%).

Kõrvaltoimed on toodud järgnevate kategooriate kaupa:

Väga sage: 1/10

Sage: 1/100 kuni <1/10

Aeg-ajalt: 1/1000 kuni <1/100

Vere ja lümfisüsteemi häired:

Aeg-ajalt: trombotsütopeenia, leukopeenia, leukotsütoos, kalduvus veritsusele

Närvisüsteemi häired:

Sage: peavalu, pearinglus, unisus, treemor

Aeg-ajalt: hüpesteesia, maitsetundlikkuse häired, migreen, narkolepsia

Silma kahjustused:

Aeg-ajalt: astenoopia, valu silmades

Kõrva ja labürindi kahjustused:

Aeg-ajalt: Meniere’i tõbi

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired:

Aeg-ajalt: düspnoe

Seedetrakti häired:

Sage: kõhulahtisus, kõhukinnisus, iiveldus, oksendamine, pinge kõhus, düspepsia,

kõhupuhitus

Aeg-ajalt: suukuivus, hemorroidid, ülemäärane süljeeritus, hammaste kahjustused

Neerude ja kuseteede häired:

Aeg-ajalt: hematuuria, proteinuuria, polüuuria, neerukahjustus

Naha- ja nahaaluskoe kahjustused:

Sage: higistamine, nahasügelus, lööve

Aeg-ajalt: näo turse, naha kuivus, verevalumid, kalduvus verevalumite tekkeks, öine

higistamine

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused:

Sage: liigeste valu, lihaste valu, perifeersed tursed

Aeg-ajalt: artriit

Ainevahetus- ja toitumishäired:

Sage: hüperkolesteroleemia, kaalu tõus, hüperglükeemia, näljatunne

Aeg-ajalt: hüpertriglütserideemia, hüpoglükeemia

Vaskulaarsed häired:

Sage: hüpertensioon

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid:

Sage: gripilaadne haigus, väsimus, verevalum või veritsus süstekohal, süstekoha

reaktsioon (sealhulgas süstekoha ülitundlikkus), süstekoha hüpertroofia (nt

lipohüpertroofia)*

Aeg-ajalt: alajäsemete tursed, püreksia, nõrkus, asteenia, ebanormaalne enesetunne,

paranemise aeglustumine, perifeersed tursed

Maksa ja sapiteede häired.

Sage: kõrvalekalded maksafunktsiooni näitajates (nt transaminaaside aktiivsuse

suurenemine) (vt lõik 4.4)

Psühhiaatrilised häired:

Sage: ebanormaalsed unenäod, unehäired

Aeg-ajalt: viha, apaatia, segasus, libiido tõus, paanikahood, lühiajaline mälukaotus

*vaata Lisainformatsiooni allpool.

Lisainformatsioon

Enamik süstekoha reaktsioonidest, mida iseloomustati kui lokaalset erüteemi ja valulikkust, lahenesid

spontaanselt lokaalse sümptomaatilise raviga, samal ajal kui SOMAVERT’i ravi jätkati. On täheldatud

süstekoha hüpertroofia esinemist, sealhulgas lipohüpertroofiat.

Isoleeritud madala tiitriga kasvuhormoonivastaste antikehade teket täheldati 16,9% SOMAVERT’iga

ravitud patsientidel. Nende antikehade kliiniline tähendus ei ole selge.

4.9 Üleannustamine

SOMAVERT’i üleannustamise kogemused on piiratud. Ühe ägeda üleannustamise juhtumi korral, kui

seitsme päeva jooksul manustati ravimit 80 mg ööpäevas, tekkis patsiendil kerge väsimuse

süvenemine ja suukuivus. Ravi katkestamisele järgneval nädalal täheldati järgmisi kõrvaltoimeid:

unetus, väsimuse suurenemine, jalgade tursed, kerge treemor ja kaalu tõus. Kaks nädalat pärast ravi

lõpetamist täheldati leukotsütoosi ning mõõdukat veritsust süstekohal ja veenipunktsioonikohtadel,

mis arvati olevat seotud SOMAVERT’iga.

Üleannustamise korral tuleb SOMAVERT’i manustamine katkestada ning seda ei tohi jätkata enne,

kui IGF-I tasemed on jälle normivahemikus või sellest kõrgemal.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: teised hüpofüüsi eessagara hormoonid ja nende analoogid, ATC-kood:

H01AX01

Pegvisomant on inimese kasvuhormooni analoog, mis on geneetiliselt modifitseeritud kasvuhormooni

retseptori antagonistiks.

Pegvisomant seondub raku pinnal kasvuhormooni retseptoritega, blokeerib seega kasvuhormooni

seondumist ning takistab rakusisest kasvuhormooni signaali ülekannet. Pegvisomant on

kasvuhormooni retseptori suhtes tugevalt valikuline ning ei reageeri ristuvalt teiste tsütokiini

retseptoritega, sealhulgas prolaktiiniga. Kasvuhormooni toime pärssimine pegvisomanti abil kutsub

esile insuliinisarnase kasvufaktori I (IGF-I) ja ka teiste kasvuhormoonile reageerivate seerumi

proteiinide nagu vaba IGF-I, happelabiilse IGF-I alaühiku (ALS) ja insuliinisarnast kasvufaktorit

siduva proteiini 3 (IGFBP-3) kontsentratsiooni languse seerumis.

Akromegaaliaga patsiente (n=112) raviti 12-nädalases randomiseeritud topeltpimedas multitsentrilises

uuringus, kus pegvisomanti võrreldi platseeboga. Pegvisomanti ravi saanud rühmades täheldati

annusesõltuvat statistiliselt olulist vähenemist keskmise IGF-I (p<0,0001), vaba IGF-I (p<0,05),

IGFBP-3 (p<0,05) ja ALS (p<0,05) osas kõigil esialgsele külastusele järgnenud külastustel. Seerumi

IGF-I normaliseerus uuringu lõpuks (12. nädal) 9,7%, 38,5%, 75% ja 82% uuritavatel, keda raviti

vastavalt platseebo ning SOMAVERT’i annustega 10 mg ööpäevas, 15 mg ööpäevas või 20 mg

ööpäevas.

Kõiki nähte ja sümptomeid hõlmava näitaja osas täheldati kõigis annuserühmades platseeboga

võrreldes statistiliselt olulist erinevust (p<0,05).

Kohorti 38 akromegaaliaga uuritavaga on jälgitud pikaajalises avatud annusetiitrimise uuringus, kus

neile on vähemalt 12 järjestikuse kuu vältel iga päev manustatud pegvisomanti (keskmine kestus 55

nädalat). Keskmine IGF-I sisaldus langes pegvisomanti kasutamisel selles kohordis tasemelt 917

ng/ml kuni tasemeni 299 ng/ml, kusjuures 92% saavutas normaalse (vanuse järgi korrigeeritud) IGF-I

sisalduse.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Pegvisomanti imendumine subkutaanse manustamise järgselt on aeglane ja pikendatud ning

maksimaalne kontsentratsioon seerumis ei saabu üldjuhul enne kui 33...77 manustamisjärgsel tunnil.

Keskmine subkutaanse annuse imendumise ulatus oli 57% võrreldes intravenoosse annusega.

Pegvisomanti jaotusmaht on suhteliselt väike (7…12 l). Pegvisomanti keskmine kogu organismi

süsteemne kliirens korduvate annuste järgselt hinnatakse olevat 28 ml/tunnis subkutaansete annuste

korral, mis on vahemikus 10…20 mg ööpäevas. Pegvisomanti neerukliirens on peaaegu olematu ning

annab alla 1% kogu organismi kliirensist. Pegvisomant elimineeritakse seerumist aeglaselt, kusjuures

keskmised poolväärtusaja hinnangud ulatuvad tavaliselt 74 kuni 172 tunnini nii ühekordse kui

korduvate annuste järgselt. Pegvisomanti metabolismi ei ole uuritud.

Ühekordse subkutaanse pegvisomanti manustamise järgselt ei täheldatud lineaarsust järjest

suurenevate 10, 15 või 20 mg annuste kasutamisel. Umbkaudu lineaarset farmakokineetikat täheldati

püsivas staadiumis rahvastiku farmakokineetilistes uuringutes. Kahe pikaajalise uuringu andmete

kohaselt 145 patsiendi kohta, kes said ööpäevaseid annuseid 10, 15 ja 20 mg, olid pegvisomanti

keskmised kontsentratsioonid seerumis (± SD) vastavalt 8800 ± 6300, 13200 ± 8000 ja 15600 ± 10300

ng/ml.

Pegvisomanti farmakokineetika on sarnane normaalsetel tervetel vabatahtlikel ja akromegaaliaga

patsientidel, kuigi suurema kehakaaluga isikutel näib pegvisomanti kogu organismi kliirens olevat

kõrgem kui väiksema kehakaaluga isikutel ning seetõttu võivad nad vajada suuremaid pegvisomanti

annuseid.

Puuduvad farmakokineetilised andmed eri patsientide rühmade (lapsed ning neeru- ja

maksakahjustusega patsiendid) kohta.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Korduva manustamise toksilisuse mittekliinilised uuringud rottidel ja ahvidel ei ole näidanud

kahjulikku toimet inimesele. Siiski ei ole uuritud süsteemseid ekspositsioone, mis on kõrgemad kui

inimesel raviannuste kasutamisel saadavad ekspositsioonid, kuna ahvidel tekkis märkimisväärne

farmakoloogiline reaktsioon. Peale ühe II segmendi testi küülikul, ei ole tehtud teisi reproduktiivse

toksilisuse uuringuid.

Isastel rottidel läbi viidud kartsinogeensusuuringus täheldati manustamiskohtades pahaloomulisi

fibroosseid histiotsütoome koos fibroosi ja histiotsüütilise põletikuga ekspositsiooni sellise taseme

juures, mis ületas kolmekordselt kahe pikaaegse uuringu (annusega 30 mg ööpäevas) keskmisel

plasmakontsentratsioonil põhineva ekspositsiooni taseme inimestel. Antud leiu tähendus inimeste ravis

ei ole praegu teada.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Pulber:

Glütsiin

Mannitool (E421)

Kahealuseline veevaba naatriumfosfaat

Ühealuseline naatriumfosfaat monohüdraat

Lahusti:

Süstevesi

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus

6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Pärast lahustamist tuleb preparaat viivitamatult ära kasutada.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2C...8C). Mitte hoida sügavkülmas. Hoida viaalid välispakendis, et kaitsta

valguse eest.

Pärast lahustamist:

Kasutada viivitamatult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Pulber kummikorgiga (butüül) viaalis (I tüüpi klaas) ja 8 ml lahustit kummikorgiga (butüül) viaalis (I

tüüpi klaas). Pakendi suurus 30 viaali.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks (käsitlemiseks)

Lahustada 1ml lahustis.

Lisage lahusti süstelahuse pulbrit sisaldavasse viaali. Lahustage pulber aeglase pöörava liigutuse abil.

Mitte raputada, kuna see võib põhjustada toimeaine denatureerumist.

Kui lahus on pärast lahustamist hägune või sisaldab osakesi, tuleb ravimpreparaat ära visata.

Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt

kohalikele seadustele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Pfizer Limited

Sandwich

Kent CT13 9NJ

Ühendkuningriik

8. MÜÜGILOA NUMBER(NUMBRID)

EU/1/02/240/001

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 13/11/2002

Müügiloa uuendamise kuupäev: 20/09/2007

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV